[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

välja andma 1. izdot, izsniegt pass on välja antud Tartus pase ir izdota Tartu; Eestis välja antud juhiluba Igaunijā izsniegta autovadītāja apliecība 2. izdot, atdot kas teil on mõni tuba suveks välja anda? vai jums ir kāda istaba izdodama uz vasaru? 3. izdot, laist klajā ajalehte välja andma izdot laikrakstu; raamat on välja antud Soomes grāmata ir izdota Somijā 4. izdot, nodot kaassüüdlasi välja andma izdot līdzvainīgos 5. sasniegt romaani mõõtu see raamat välja ei anna romāna apjomu šī grāmata tomēr nesasniedz; ta on pikk mees, kuid kahte meetrit siiski välja ei anna viņš ir garš vīrs, tomēr divus metrus nesasniedz
ase|aine s aizstājējs, surogāts odav aseaine lēts aizstājējs; kohvi aseaine kafijas surogāts; lastekodu on ikkagi kodu aseaine bērnunams tomēr ir māju aizstājējs
ikka adv 1. vienmēr, pastāvīgi tal oli õigus nagu ikka viņam bija taisnība kā vienmēr 2. arvien, aizvien tee läheb ikka kitsamaks ceļš kļūst arvien šaurāks 3. tomēr kaks meest on ikka kaks meest divi vīri tomēr ir divi vīri 4. protams, zināms lähed jalgsi? jalgsi ikka iesi kājām? protams, kājām
ikkagi adv tomēr ma ei suuda seda ikkagi uskuda es tomēr nespēju tam noticēt
isend s {isendi, isendit, isendeid} īpatnis raisakotkas on meil haruldane, siiski on üksikuid isendeid registreeritud maitu lija pie mums ir reti sastopama, tomēr atsevišķi īpatņi ir reģistrēti
ja knj 1. un ema ja isa māte un tēvs; lapsed lugesid, kirjutasid ja joonistasid bērni lasīja, rakstīja un zīmēja; vahetund oli läbi ja õpilased läksid klassi starpbrīdis bija beidzies, un skolēni devās uz klasi; kaks ja pool tonni divarpus tonnu 2. (pretstatījumā) bet, tomēr süüdi on tema ja mitte sina vainīgs ir viņš, nevis tu
ju adv 1. taču siis on ju kõik selge tad taču viss ir skaidrs 2. jau, gan jau, droši vien võib ju olla var jau būt; ju ta midagi kurja ikka tegi gan jau viņš ko ļaunu tomēr darīja
kattuma v pārklāties leib kattus hallitusega maize pārklājās ar pelējumu; noorte huvid suures osas siiski kattusid jauniešu intereses lielā mērā tomēr pārklājās
kui b knj 1.  mees oli tugev kui karu vīrs bija stiprs kā lācis; meri oli sile kui peegel jūra bija gluda kā spogulis; töö on niisama hästi kui lõpetatud darbs bija tikpat kā pabeigts; ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid laiks nav tik auksts, kā kaimiņi stāstīja; ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus viņš pat nepamanīja, kā tēvs ienāca istabā; tema kui matemaatik armastab täpsust viņš kā matemātiķis mīl precizitāti 2. cik mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab man nav tik daudz naudas, cik šis uzvalks maksā 3. nekā ta on noorem kui mina viņš ir jaunāks nekā es; ilm tundub soojem kui hommikul laiks šķiet siltāks nekā no rīta; ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime uzdevums izrādījās grūtāks, nekā uzskatījām; sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas tu tomēr darīji citādi, nekā māte mācīja 4. it kā oli, kui viibiksime unenäos bija tā, it kā mēs atrastos sapnī 5. kad uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema iemigu tikai tad, kad ārā sāka kļūt gaišs; kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu kad es pabeigšu darbu, tad mazliet parunāsim; ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud es vēl atceros laiku, kad šeit bija lauki 6. ja kui homme sajab, siis me jõele ei lähe ja rītdien līs, tad mēs uz upi neiesim; kui võimalik, jätaksin sinna minemata ja iespējams, es turp nedotos; kui mitte, siis mitte ja ne, tad ne; poisse oli kolm, kui mitte rohkem zēni bija trīs, ja ne vairāk 7. kaut kui homseks vihm üle jääks! kaut rīt lietus pārietu! 8. gan ta valvas haiget ööd kui päevad viņš pieskatīja slimnieku gan nakti, gan dienu
kuid adv taču, tomēr, bet ilm oli soe, kuid tuuline laiks bija silts, taču vējains; proovisin uinuda, kuid uni ei tulnud mēģināju aizmigt, taču miegs nenāca; raamat oli huvitav, kuid minule siiski ei meeldinud grāmata bija interesanta, tomēr man nepatika; sina usud veel tema sõnu, kuid mina ei usu juba ammugi enam tu vēl tici viņa vārdiem, bet es jau sen vairs neticu
kummatigi adv 1. tomēr epideemiale suudeti kummatigi piir panna epidēmiju tomēr spēja ierobežot 2. vēl jo vairāk sinna ei läheks ma isegi päeval, kummatigi öösel turp es nedotos pat dienā, vēl jo vairāk naktī 3. turklāt
nii|paljuke adv sar (maz) tik daudz niipaljuke mul siis oligi seda tarkust tik daudz tad man ar bija tās gudrības; niipaljukest ta ikka mõistab tik daudz viņš tomēr saprot
ning knj 1. un, kā arī ta oli lahke ning sõbralik viņš bija laipns un draudzīgs; vanaisa kasvatas kartuleid ja peete ning tomateid vectēvs audzēja kartupeļus un bietes, kā arī tomātus 2. (pretstatījumā) bet, tomēr, nevis süüdi on tema ning mitte mina vainīgs ir viņš, nevis es
ometi adv tomēr, taču, kaut proovida võiksime ometi mēģināt mēs tomēr varētu; see kõik on ometi imelik tas viss tomēr ir dīvaini; mees ometi oskas ujuda vīrietis taču prata peldēt; rääkige siis ometi! runājiet taču beidzot!; saaks ometi raha kaut dabūtu naudu
ometigi adv tomēr, taču, kaut küsida võiksime ometigi paprasīt mēs tomēr varētu; saa ometigi aru, et ma ei või saproti taču, ka es nevaru; häbeneks ometigi teisi! kaunētos jel no citiem!
pöörduma v 1. griezties, vērsties võti pöördus lukus atslēga slēdzenē pagriezās; ta pöördus näoga akna poole viņš pagriezās ar seju pret logu; haige pöördus arsti poole slimnieks vērsās pie ārsta; ta pöördus katoliku usku viņš pievērsās katoļticībai; näib, et kõik pöördub siiski heaks šķiet, ka viss tomēr vērsīsies par labu 2. val būt lokāmam, būt konjugējamam kuidas see verb pöördub? kā šis darbības vārds lokāms?
välja rääkima 1. izpļāpāt, izpaust teda ei saa usaldada, ta räägib kõik saladused välja viņam nevar uzticēties, viņš izpļāpā visus noslēpumus 2. (runājot) glābt, izpestīt ära karda, küll ma sind ikka kuidagi välja räägin! nebaidies, gan es tevi tomēr kaut kā izpestīšu!; ennast välja rääkima izķepuroties 3. izprasīt, sarunāt ta aitas vennal pangast laenu välja rääkida viņš palīdzēja brālim izprasīt no bankas aizdevumu 4. val izrunāt seda sõna on raske välja rääkida šo vārdu ir grūti izrunāt
sehkendama v 1. sar uzmest, uzšņāpt ta sehkendas kiiruga mõned read paberile viņš ātri uzmeta uz papīra dažas rindas; sehkenda siia oma nimi alla uzšņāp te apakšā savu parakstu 2. pūlēties, ņemties, rosīties sehkendasime terve päeva, aga töö ikka tegemata ņēmāmies visu dienu, bet darbs tomēr nav padarīts
sellegi|poolest adv 1. tomēr abielus nad ei ole, aga elavad sellegipoolest koos precējušies viņi nav, tomēr dzīvo kopā 2. arī tajā ziņā, arī tāpēc ta on veel sellegipoolest iseäralik, et käib kaabuga viņš ir savāds arī tāpēc, ka staigā ar platmali
siiski adv tomēr kõik lõppes siiski hästi viss tomēr beidzās labi
`suskama v {susata, `suskan} 1. iedurt, iebakstīt noaga suskama iedurt ar nazi 2. bāzt ta suskas rahakoti taskusse viņš iebāza naudasmaku kabatā 3. (par runu) iedzelt, uzknābt näe, suskas ikka ära, ei saanud ütlemata jätta re, tomēr iedzēla, nespēja paklusēt
maha tingima nokaulēt üürist läks korda siiski pisut maha tingida īri tomēr izdevās mazliet nokaulēt
tähtis adj {tähtsa, tähtsat, tähtsaid} 1. svarīgs, nozīmīgs tähtis otsus svarīgs lēmums; väga tähtis isik ļoti svarīga persona; ta peab end tähtsaks viņš izturas augstprātīgi 2. svarīgi, nozīmīgi tähtis on see, et ta siiski tuli svarīgi, ka viņš tomēr atnāca
ära valima 1. ievēlēt lõpuks valiti ta ikkagi direktoriks ära beigās viņu tomēr ievēlēja par direktoru 2. izraudzīt, izredzēt äravalitud rahvas izredzēta tauta
venitama v 1. stiept kummi venitama stiept gumiju; pilti venitama pastiept attēlu; venitatud vormid izstieptas formas; artikkel tuleks pikemaks venitada raksts būtu jāpastiepj garāks; harjutuse eesmärk on venitada seljalihaseid vingrinājuma mērķis ir izstiept muguras muskuļus; rasked kõrvarõngad venitasid kõrvu smagi auskari nostiepa ausis; suure vaevaga venitati kivi mäele tagasi ar lielām pūlēm akmeni uzstiepa atpakaļ kalnā; eksamihindeks venitasin kuidagi kolme eksāmena atzīmi tomēr izvilku uz trijnieku; ta rääkis mõtlikult, sõnu venitades viņš runāja domīgi, stiepjot vārdus 2. vilkt, stiept laps venitas kampsunit allapoole bērns novilka jaku uz leju; kohtuasja venitati meelega lietas izskatīšanu apzināti ievilka garumā; kuidagiviisi venitas ta oma tööpäeva õhtusse kaut kā viņš novilka savu darbadienu līdz vakaram; mehed venitasid end ehitusplatsi poole vīri vilkās būvlaukuma virzienā; “noh, olgu,” venitas poiss läbi hammaste “nu, labi,” zēns novilka caur zobiem 3. kavēt, ievilkt, novilcināt üüriline venitab maksmisega īrnieks kavē maksājumus 4. plest ta venitas haigutades suu pärani žāvājoties viņš atpleta muti līdz galam; uudist kuuldes venitas tüdruk silmad pärani dzirdot jaunumu, meitenes acis izpletās
`värk s {värgi, `värki, `värke} 1. sar lieta arvuti on ikka üks vägev värk dators tomēr ir viena laba lieta; kunst on üks keeruline värk māksla ir viena sarežģīta lieta 2. sar veids ta kasvatab igat värki aedvilju viņš audzē visu veidu dārzeņus 3. sar mehānisms, verķis sahtlis oli igasuguseid riistu ja värke atvilktnē bija dažādi rīki un verķi; roostetanud värgiga kell pulkstenis ar bojātu mehānismu
ühte|kokku adv 1. kopā, kopumā kohale tuli ühtekokku ligi paarsada meest kopā ieradās turpat pārsimt vīru; ühtekokku oli see siiski päris tore suvi kopumā tā tomēr bija visai jauka vasara 2. kopā, vienkop laps kogus koogipuru ühtekokku bērns savāca vienkop kūkas drupatas
üht|pidi adv 1. vienā virzienā paat vajus ühtpidi kaldu laiva sasvērās uz vienu pusi; ühtpidi oli tuba pikem kui teistpidi vienā virzienā istaba bija garāka nekā otrā virzienā 2. vienā veidā ta otsustas ühtpidi, aga toimis siiski teisiti viņš nolēma vienu, bet rīkojās tomēr citādi 3. no vienas puses ühtpidi on tema käitumine mõistetav no vienas puses, viņa uzvedība ir saprotama

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur