?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit
apel`leerima v {apel`leerida, apelleerin} 1. apelēt ∙ mõni apelleerib tunnetele dažs apelē pie jūtām 2. jur apelēt, iesniegt apelāciju ∙ talupoeg võis apelleerida isegi kindralkubernerile zemnieks varēja iesniegt apelāciju pat ģenerālgubernatoram
jala|mees s 1. kājnieks, kājāmgājējs ∙ ta müüs auto maha ja jäi jalameheks viņš pārdeva mašīnu un palika kājniekos 2. (klaušās) kājnieks, kājinieks
jala|väelane s {-väelase, -väelast, -väelasi} kājnieks
jalus a s {jaluse, jalust, jaluseid} 1. (seglu) kāpslis ∙ ratsanik pani jala jalusesse jātnieks ielika kāju kāpslī 2. anat kāpslītis
kannustama v 1. piespiest piešus ∙ ratsanik kannustab hobust jātnieks piespiež zirgam piešus; ta kannustas teisi kiiremale tegevusele viņš mudināja citus strādāt ātrāk 2. apgādāt ar piešiem ∙ kuke kannustatud jalad gaiļa kājas ar piešiem
kujur s {kujuri, kujurit, kujureid} tēlnieks, skulptors
küla|mees s 1. ciemnieks, ciema iedzīvotājs, zemnieks 2. ciemnieks, svešinieks ∙ kas külamees on kaugelt? vai svešinieks ir no tālienes?
linna|volinik s pilsētas domnieks
maa|mees s 1. laucinieks, zemnieks 2. (pretēji jūrmalniekam) iekšzemes iedzīvotājs
mere|jalaväelane s {-jalaväelase, -jalaväelast, -jalaväelasi} jūras kājnieks ∙ merejalaväelaste dessant jūras kājnieku desants
model`leerima v {model`leerida, modelleerin} modelēt ∙ kujur modelleerib büsti tēlnieks modelē krūšutēlu; riideid modelleerima modelēt apģērbu; teadlased modelleerivad kosmilisi protsesse zinātnieki modelē kosmiskos procesus
ratsa`nik s {ratsaniku, ratsa`nikku, ratsa`nikke} jātnieks ∙ võistlustest võtab osa sadakond ratsanikku sacensībās piedalās apmēram simt jātnieku
ratsur s {ratsuri, ratsurit, ratsureid} 1. jātnieks ∙ ratsurit sadulast maha paiskama izmest jātnieku no segliem 2. sprauds, reiters
`rent s {rendi, `renti, `rente} 1. noma ◦ kapitalirent kapitāla noma ∙ maad rendile andma iznomāt zemi; rendile andja iznomātājs; rendile võtja nomnieks 2. noma, nomas maksa, rente ◦ raharent naudas rente ∙ renti maksma maksāt nomu; peremees tõstis renti saimnieks palielināja nomas maksu
rent`nik s {rentniku, rent`nikku, rent`nikke} nomnieks, rentnieks ◦ allrentnik apakšnomnieks ∙ omanik ja rentnik īpašnieks un nomnieks
riigi|talupoeg s kroņa zemnieks, valsts zemnieks
skulptor s {skulptori, skulptorit, skulptoreid} tēlnieks, skulptors ∙ maailmakuulsad skulptorid pasaulslaveni tēlnieki
talu|mees s zemnieks, laucinieks ∙ nägin turul naaberküla talumehi redzēju tirgū kaimiņu ciemata zemniekus
talu`nik s {taluniku, talu`nikku, talu`nikke} zemnieks, lauksaimnieks ◦ suurtalunik lielsaimnieks; väiketalunik sīkzemnieks ∙ varakas talunik turīgs zemnieks
talu|pidaja s zemnieks, lauksaimnieks
talu|poeg s 1. zemnieks ◦ riigitalupoeg valsts zemnieks, kroņa zemnieks; talupojakultuur zemnieku kultūra; talupojarahvas zemnieku tauta; talupojaseisus zemnieku kārta ∙ jõukas talupoeg turīgs zemnieks 2. laucinieks
vibutama v 1. vicināt, vēcināt ∙ õpetaja vibutab hoiatavalt sõrme skolotājs brīdinoši vicina pirkstu; kotkas tõusis uhkelt tiibu vibutades lendu ērglis pacēlās lidojumā, lepni vēcinot spārnus; sepp vibutab vasarat kalējs vicina veseri 2. (viegli) lēkt ∙ ratsanik vibutas end hobuse selga jātnieks uzlēca zirga mugurā
`vits s {vitsa, `vitsa, `vitsu} 1. rīkste, vica ∙ ta hirmutab vitsaga hanesid viņš ar rīksti baida zosis; vitstest punutud korv no rīkstītēm pīts grozs 2. pēriens, rīkste ∙ ta sai isa käest vitsa viņš dabūja no tēva pērienu; tüdrukule on vitsa vaja meitenei vajag pēriena; talupoeg sai mõisas vitsu zemnieks dabūja muižā rīkstes 3. sods ∙ ta on omad vitsad juba kätte saanud viņš savu sodu jau ir dabūjis 4. stīpa, klūga ∙ vankriratta rauast vits ratu riteņa dzelzs stīpa; nõul on kadakast vitsad traukam ir kadiķa klūgas ∆ ühe vitsaga löödud pēc vienas šnites
võrdsustama v 1. pielīdzināt ∙ liikluses on ratsanik võrdsustatud autojuhiga satiksmē jātnieks ir pielīdzināts autovadītājam 2. izlīdzināt