Leitud 21 artiklit
ilus adj {ilusa, ilusat, ilusaid} 1. skaists, daiļš ∙ ilus loodus skaista daba; sel aastal oli ilus suvi šogad bija skaista vasara 2. skaisti, glīti ∙ pole ilus valetada nav glīti melot 3. sar (liels) glīts ∙ teenisin ilusa summa nopelnīju glītu summiņu
mälestus s {mälestuse, mälestust, mälestusi} 1. atmiņas ∙ kaunid mälestused lapsepõlvest skaistas bērnības atmiņas; ta räägib oma mälestusi viņš stāsta savas atmiņas; ta kavatseb mälestusi kirjutada viņš taisās rakstīt atmiņas 2. piemiņa ∙ ta kinkis mulle mälestuseks oma pildi viņš uzdāvināja man par piemiņu savu fotogrāfiju 3. piemiņa, atcere ∙ leinaseisak lahkunu mälestuseks klusuma brīdis aizgājēja piemiņai 4. sar atmiņa ∙ minu mälestuse järgi oli see ilus suvepäev man palicis atmiņā, ka tā bija skaista vasaras diena
kaunis a adj {`kauni, kaunist, `kauneid} daiļš, skaists ∙ kaunis naine daiļa sieviete; buss peatus kaunis kohas autobuss apstājās skaistā vietā; puhas ning kaunis linn tīra un skaista pilsēta; kaunis suveõhtu skaists vasaras vakars; kaunid kunstid daiļās mākslas; juhtunu tundus kauni muinasjutuna notikušais šķita kā skaista pasaka
kõlav p 1. skanīgs ∙ lauljannal on ilus kõlav hääl dziedātājai ir skaista, skanīga balss 2. skaļš, spilgts ∙ kõlavad loosungid skaļi lozungi; kunstnik kasutab intensiivseid, kõlavaid värve mākslinieks lieto intensīvas, spilgtas krāsas 3. skanošs
linnu|lennult adv 1. no putna lidojuma ∙ Tallinn on ka linnulennult kaunis Tallina arī no putna lidojuma ir skaista 2. taisnā līnijā, pa taisno ∙ linnulennult on üle järve paar kilomeetrit taisnā līnijā pāri ezeram ir pāris kilometru 3. garām ejot, starp citu ∙ tutvusime linna ajalooga vaid linnulennult iepazināmies ar pilsētas vēsturi vien garām ejot
paksuke[ne] b adj {paksukese, paksukest, paksukesi} tukls ∙ naine olevat kena, aga üsna paksuke sieviete esot skaista, bet visai tukla
täis|vereline adj {-verelise, -verelist, -verelisi} 1. pilnasinīgs, pilnvērtīgs ∙ täisvereline elu pilnasinīga dzīve 2. pilnasinīgs, veselīgs ∙ ilus ja täisvereline tüdruk skaista un pilnasinīga meitene 3. tīrasinīgs, tīrasiņu-, šķirnes- ∙ täisverelised hobused tīrasiņu zirgi
vaid b knj bet ∙ tähtis pole mitte vorm, vaid sisu svarīga nav forma, bet saturs; tüdruk polnud mitte ainult ilus, vaid ka tark meitene bija ne vien skaista, bet arī gudra
vähemalt adv vismaz ∙ kokku tuli vähemalt 50 inimest kopā sanāca vismaz 50 cilvēki; ilus naine, vähemalt minu meelest skaista sieviete, vismaz manuprāt; hea vähemalt, et ei tuiska labi vismaz, ka neputeņo
ääretu b adv sar bezgala, bezgalīgi ∙ elu on ääretu ilus dzīve ir bezgala skaista
elu s {elu, elu, elusid} 1. dzīvība ∙ elu tekkimine maakeral dzīvības izcelšanās uz zemes; ta elu on ohus viņa dzīvība ir briesmās; elu ja surma küsimus dzīvības un nāves jautājums; ellu jääma palikt dzīvam; see tõi elu unisesse seltskonda tas miegainajā sabiedrībā ienesa dzīvību 2. dzīve, mūžs ◦ eraelu privātā dzīve; perekonnaelu ģimenes dzīve ∙ lühike elu īsa dzīve; elu mõte dzīves jēga; elu on ilus dzīve ir skaista; küll elu teda õpetab gan dzīve viņu izmācīs; elu möödub kiiresti dzīve paiet ātri; ta ei tee seda eluski viņš nemūžam to nedarīs; ma pole elu sees seda teinud es to nekad mūžā neesmu darījis; eluks ajaks uz mūžu ∆ ellu kutsuma radīt, nodibināt; elu eest visiem spēkiem; elu põletama dedzināt dzīvi; elu sisse puhuma iedvest dzīvību; elu täis ajama sadusmot; elu saab täis kāds sadusmojas
kena adj {kena, kena, kenasid} 1. glīts, skaists ∙ ta on kena poiss viņš ir glīts zēns; hobune on kenamaid koduloomi zirgs ir viens no skaistākajiem mājdzīvniekiem; võtsin paar kenamat kleiti kaasa paņēmu līdzi pāris glītāko kleitu; sa näed täna eriti kena välja šodien tu izskaties sevišķi skaista 2. jauks ∙ kas sa oleksid nii kena ja ootaksid pisut esi tik jauks un mazliet uzgaidi; tal on päris kena hääl viņam ir gluži patīkama balss; oleks kena būtu jauki 3. krietns, prāvs ∙ kena patakas raha krietns naudas žūksnis; peatuses oli kena hulk inimesi pieturā bija prāvs ļaužu pulks
`pill a s {pilli, `pilli, `pille} 1. mūz instruments ◦ klahvpill taustiņinstruments; löökpill sitaminstruments ∙ pilli mängima spēlēt instrumentu; orel on võimas pill ērģeles ir varens instruments; kõrvus lõi pilli ausīs džinkstēja 2. raudas, asaras ∙ lapsed lasksid kohe pilli lahti bērni uzreiz laida vaļā raudas; pill tuleb pika ilu peale pēc lieliem priekiem nāk gaužas asaras 3. sar aparāts ∙ neil on uus raadio, küll on pillil ilus puhas heli viņiem ir jauns radio, ir nu gan aparātam skaista, tīra skaņa ∆ kellegi pilli järgi tantsima dancot pēc kāda stabules; pille kotti panema kravāt mantiņas; pilli ajama raudāt; pilli lõhki ajama pāršaut pār strīpu
äratama v 1. modināt ∙ peab lapsed äratama jāmodina bērni; surnuid ellu äratada atmodināt mirušos; alkohol äratas temas looma alkohols pamodināja viņā dzīvnieku; kaunis naine äratas mehes iha skaista sieviete modināja vīriešos iekāri 2. rosināt, izraisīt ∙ huvi äratama rosināt interesi
jube b adv sar (ļoti) baigi, briesmīgi ∙ jube head kotletid baigi labas kotletes; jube ilus tüdruk briesmīgi skaista meitene
juhtuma v 1. notikt, gadīties ∙ juhtus õnnetus notika nelaime; kõike võib juhtuda viss var gadīties 2. gadīties, trāpīties ∙ juhtus ilus päev gadījās skaista diena; ma juhtusin mööda minema es nejauši gāju garām; ühtki inimest ei juhtunud läheduses olema neviens cilvēks negadījās tuvumā ∆ kuhu juhtub kurp pagadās; nagu juhtub kā pagadās; kunas juhtub kad pagadās; kus juhtub kur pagadās
kui a adv cik ∙ kui vana sa oled? cik vecs tu esi?; kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on? vai tu zini, cik kilometru mums vēl jāiet?; kui ilus maja! cik skaista māja!; kui kahju! cik žēl!; ma ei oska öelda, kui suur on tekitatud kahju es nevaru pateikt, cik lieli ir nodarītie zaudējumi; olgu vastane kui tahes tugev, ma tulen temaga toime lai cik stiprs būtu pretinieks, es tikšu ar viņu galā
neetult adv nolādēti, sasodīti ∙ neetult külm nolādēti auksti; neetult ilus naine sasodīti skaista sieviete
püha|päev s svētdiena ◦ pühapäevahommik svētdienas rīts; pühapäevakool svētdienas skola; pühapäevaleht svētdienas laikraksts ∙ oli ilus suvine pühapäev bija skaista vasaras svētdiena
süü b s {süü, süüd, süüsid} (koksnes, raga) tekstūra, raksts, gadskārta ◦ puusüü koka gadskārta ∙ tammel on ilus süü ozolam ir skaista tekstūra
tõe|poolest adv 1. tiešām, patiesi ∙ hommik oli tõepoolest külm rīts tiešām bija auksts; tõepoolest ilus tüdruk tiešām skaista meitene 2. īstenībā, patiešām ∙ ta näib vanem, kui ta tõepoolest on viņš šķiet vecāks, nekā ir īstenībā