[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

defit`siit s {defitsiidi, defit`siiti, defit`siite} 1. (iztrūkums) deficīts C-vitamiini defitsiit C vitamīna deficīts; riigieelarve defitsiit valsts budžeta deficīts 2. (reti nopērkamas preces) deficīts kaaviari oli harva saada, see oli defitsiit kaviāru reti varēja dabūt, tas bija deficīts
diplo`maat s {diplomaadi, diplo`maati, diplo`maate} diplomāts vilunud diplomaat pieredzējis diplomāts; ta on diplomaat, oskab kõigiga läbi saada viņš ir diplomāts, māk ar visiem satikt
edasi adv 1. uz priekšu minge otse edasi ejiet taisni uz priekšu; ta püüab elus edasi saada viņš cenšas tikt dzīvē uz priekšu 2. tālāk kuidas edasi elada? kā dzīvot tālāk?; ja nii edasi un tā tālāk; pärast arutame edasi pēc tam spriedīsim tālāk 3. joprojām see seadus on edasi jõus šis likums joprojām ir spēkā
`hüplema v {hüpelda, `hüplen} lēkāt ta hüples ühelt jalalt teisele, et sooja saada viņš lēkāja no kājas uz kāju, lai sasildītos; paat hüples lainetel laiva lēkāja viļņos; mõtted hüplesid loiult siia-sinna domas gurdi lēkāja šurpu turpu
kaht[e]|viisi adv divējādi temast võis kahteviisi aru saada viņu varēja saprast divējādi
kaksi|pidi adv 1. divējādi, divos veidos sellest võib kaksipidi aru saada to var saprast divējādi 2. divos virzienos
kes pr {kelle, keda, keda} 1. kas, kurš kes seal on? kas tur ir?; kelleks sa tahaksid saada? par ko tu gribētu kļūt?; kellelt sa seda kuulsid? no kā tu to dzirdēji?; kellena ta praegu töötab? par ko viņš pašlaik strādā?; kellega sa rääkisid? ar ko tu runāji?; tulgu kõik, kes soovivad lai nāk visi, kas vēlas; peab mind jumal teab kelleks dievs vien zina, par ko viņš mani uzskata; kes tõi raha, kes toidupoolist dažs atnesa naudu, cits ēdamo; nad on juba kes teab kus kas to zina, kur viņi jau atrodas 2. kurš kes seda enam mäletab kurš to vairs atceras; ma kohtusin sõbraga, keda ei olnud ammu näinud satikos ar draugu, kuru sen nebiju redzējis; kõik pugesid peitu, kes kuhu visi paslēpās kur nu kurais; kes tahes jebkurš
`kompsima v {`kompsida, kompsin} dauzīt, būkšķināt kompsisin jalgadega vastu maad, et sooja saada dauzīju kājas pret zemi, lai sasildītos
`kuus a s {kuue, `kuut, `kuusi} seši, sešinieks raske on aru saada, kas see on kuus või null ir grūti saprast, vai tas ir sešinieks vai nulle; esimesel täringuviskel tuli kohe kuus pirmajā kauliņu metienā uzreiz uzkrita sešinieks
kõrgel adv augstu pirnid on kõrgel puu otsas bumbieri ir augstu koka galā; lennuk tiirutas kõrgel linna kohal lidmašīna riņķoja augstu virs pilsētas; raamat oli nii kõrgel, et seda oli raske kätte saada grāmata bija tik augstu, ka to nevarēja dabūt rokā; hindu kõrgel hoidma turēt cenas augstā līmenī; ta hoiab oma au kõrgel savu cieņu viņš vērtē augstu
lendur s {lenduri, lendurit, lendureid} lidotājs ta tahab lenduriks saada viņš grib kļūt par lidotāju; nahkhiired on head lendurid sikspārņi ir labi lidotāji
mere|mees s jūrnieks poisid tahavad meremeesteks saada zēni grib kļūt par jūrniekiem
miljonär s {miljonäri, miljonäri, miljonäre} miljonārs ta tahab miljonäriks saada viņš grib kļūt par miljonāru
osa s {osa, osa, osasid} 1. daļa, tiesa lääneosa rietumu daļa; majaosa mājas daļa; turuosa tirgus daļa osade kaupa pa daļām; kontserdi teine osa koncerta otrā daļa; võta kaks osa piima ja kolmas osa vett ņem divas daļas piena un vienu daļu ūdens; nädala osa toitu nedēļas tiesa ēdiena; valdav osa lielākā tiesa; suures osas lielākoties; talle ei olnud osaks antud kuulsaks saada viņam nebija lemts kļūt slavenam; hinna osas lepiti kokku par cenu vienojās 2. daļa, detaļa jalgratta osad velosipēda detaļas 3. loma kõrvalosa otrā plāna loma; peaosa galvenā loma juhtiv osa vadošā loma; osasse sisse elama iedzīvoties lomā; osast välja langema izkrist no lomas; kunsti osa elus mākslas loma dzīvē; milline osa tal selles asjas on? kāda ir viņa loma šajā lietā? osa etendama spēlēt lomu; osa saama piedalīties ~ izjust; osa võtma piedalīties ~ just līdzi
pee s {pee, peed, peesid} sar pakaļa saada nad kõik peesse sūti viņus visus pakaļā
`post c s {posti, `posti, `poste} pasts elektronpost elektroniskais pasts; postiaadress pasta adrese; postiindeks pasta indekss; postijaam pasta stacija; postikulu pasta izdevumi; postisaadetis pasta sūtījums; postitempel pasta pakalpojums; postituvi pasta balodis hommikune post rīta pasts; posti pole veel toodud pasts nav vēl atnests; saada raha posti teel nosūti naudu pa pastu; pühapäeviti post ei tööta svētdienās pasts nestrādā
`pull b s {pulli, `pulli, `pulle} sar joks pärast niisugust pulli võib töölt lahti saada pēc tādiem jokiem var izmest no darba; see oli väga kahtlane pull tas bija ļoti apšaubāms joks
ratsa adv 1. jāšus, jāteniski ratsa sõitma jāt; ta istub ratsa toolil viņš sēž jāteniski uz krēsla 2. pārn ātri ta loodab ratsa rikkaks saada viņš cer ātri kļūt bagāts
rea|mees s ierindnieks reamehestki võib saada kindral arī ierindnieks var kļūt par ģenerāli
saama v 1. dabūt, saņemt, iegūt sain uue passi saņēmu jaunu pasi; sain esmaabi saņēmu pirmo palīdzību; aga sa saad, kui isa koju tuleb! nu tu dabūsi, kad tēvs pārnāks mājās!; maja on odavalt saada māja ir lēti dabūjama; nendest kaevandustest saadakse põlevkivi šajās raktuvēs iegūst degakmeni; meie võistkond sai esikoha mūsu komanda ieguva pirmo vietu; olen külma saanud esmu saaukstējies; linn sai sõja ajal kõvasti kannatada pilsēta kara laikā stipri cieta; terve öö ei saanud ta und viņš visu nakti nevarēja aizmigt 2. dabūt, iedabūt saime venna viimaks tuppa beidzot dabūjām brāli istabā; sügiseks saame majale katuse peale līdz rudenim dabūsim māju zem jumta; ta sai enda kähku jalule viņš ātri tika uz kājām; selle asja saame joonde šo lietu mēs nokārtosim 3. tapt, kļūt neist palkidest saab saun no šiem baļķiem taps pirts; kelleks sa tahad saada? par ko tu gribi kļūt?; sõbraks saama kļūt par draugu; ma sain naerualuseks es kļuvu par apsmieklu; nädalatest said kuud nedēļas pārtapa mēnešos; märkamatult on lapsed suureks saanud bērni nemanot ir izauguši; ta sai kurjaks viņš sadusmojās 4. tikt, nokļūt, nonākt selgusele saama tikt skaidrībā; ta ei saanud edasi ega tagasi viņš netika ne uz priekšu, ne atpakaļ; varsti saime pärale drīz nonācām galā; mehele saama tikt pie vīra; tehke, et minema saate! taisieties, ka tiekat! 5. varēt, spēt ma ei saanud mõtelda es nespēju domāt; ta ei saa teisiti toimida viņš nevar rīkoties citādi 6. (par laiku) apritēt, paiet pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin svētdien pagāja nedēļa, kopš viņu pēdējoreiz redzēju; kell saab viie minuti pärast seitse pulkstenis ir bez piecām minūtēm septiņi 7. pietikt, būt gana rahast saab veel umbes nädalaks naudas pietiek vēl apmēram nedēļai 8. (par nākotni) būt meie elu saab olema raske mūsu dzīve būs grūta; ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema es baidos, ka tik drīz kāja neatlabs 9. (ciešamās kārtas atveidošanai) tikt saab tehtud tiks izdarīts; ma sain kartulid kooritud es notīrīju kartupeļus
aru saama saprast ma ei saanud aru, mis ta rääkis es nesapratu, ko viņš runāja; kas sa prantsuse keelest saad aru? vai tu saproti franču valodu?; ta on haige inimene, temast tuleb aru saada viņš ir slims cilvēks, viņš ir jāsaprot
juurde saama 1. dabūt klāt, dabūt papildus istikuid õnnestus juurde saada izdevās dabūt klāt dēstus 2. piekļūt, tikt klāt sinna ei saa autoga juurde tur ar automašīnu netiek klāt
kokku saama 1. savākt, salikt, dabūt kopā hein tuleb kiiresti kokku saada siens ātri jāsavāc 2. tikties saime juhuslikult turul kokku nejauši satikāmies tirgū 3. vienoties nad said majaostu kaubad kokku viņi vienojās par mājas pirkuma darījumu 4. nosmērēties sõrmed said tindiga kokku pirksti nosmērējās ar tinti
lahti saama 1. tikt vaļā, atbrīvoties ma näen, et sa tahad minust lahti saada es redzu, ka tu gribi tikt no manis vaļā 2. dabūt vaļā, atbrīvot, atvērt ma ei saa ust lahti es nevaru atvērt durvis
läbi saama 1. iztikt olen harjunud vähesega läbi saama esmu radis iztikt ar mazumiņu 2. satikt, sadzīvot temaga tuli hästi läbi saada ar viņu vajadzēja labi satikt 3. beigties mets sai läbi, algas küla mežs beidzās, sākās ciems 4. pabeigt olin raamatu just läbi saanud ja jutustasin loetust teistelegi tikko biju pabeidzis lasīt grāmatu un pastāstīju par to arī citiem 5. tikt cauri soost kuiva jalaga läbi ei saa sausām kājām purvam cauri netiek
välja saama 1. tikt laukā ma ei saa kuidagi kodust välja es nekādi netieku laukā no mājām 2. dabūt laukā, izdabūt peremees tahtis üürilisi korterist välja saada saimnieks gribēja dabūt īrniekus laukā no dzīvokļa
ära saama 1. tikt projām ma tahan siit ära saada es gribu tikt no šejienes projām 2. dabūt nost, dabūt ārā ta ei saanud kinga jalast ära viņš nedabūja kurpi nost no kājas; seda plekki on raske ära saada šo traipu ir grūti iztīrīt 3. pabeigt, tikt galā, tikt vaļā kui rukki ära saame, hakkame otra koristama kad pabeigsim rudzus, sāksim vākt miežus; saaks võlad kaelast ära! kaut dabūtu parādus nost no kakla! 4. saņemt, iegūt saan kuus oma kümme tuhat ära mēnesī saņemu savus desmit tūkstošus 5. sar zaudēt meeskond sai kahe punktiga ära komanda zaudēja ar diviem punktiem
sinu|sugune adj tev līdzīgs, tāds kā tu poiss tahab sinusuguseks saada zēns grib kļūt līdzīgs tev; sinusugustel ei ole siin midagi teha tādiem kā tu te nav ko darīt
soodus|tingimus s atvieglots noteikums piiriäärsetel elanikel on võimalik soodustingimustel saada pikaajalist viisat pierobežas iedzīvotājiem ir iespējams uz atvieglotiem noteikumiem iegūt ilgtermiņa vīzu
sõna|kunst s 1. vārda māksla sõnakunsti areng vārda mākslas attīstība 2. runas māksla, retorika et saada heaks näitlejaks, tuleb õppida sõnakunsti lai kļūtu par labu aktieri, jāmācās runas māksla
`särts s {särtsu, `särtsu, `särtse} 1. dzirksts, degsme, dedzīgums nooruslik särts jauneklīgs dedzīgums; särtsu täis pilns degsmes 2. sar šalts, šļāciens, trieciens viska veel üks särts kerisele uzmet uz ceriem vēl vienu šalti; katkisest juhtmest võid särtsu saada no bojāta vada vari dabūt triecienu 3. sar šļuka, malks võta teine särts veel ierauj vēl otru šļuku
südame|soov s lielākā vēlme, kvēlākā vēlēšanās noormehe südamesoov on arstiks saada jaunieša lielākā vēlme bija kļūt par ārstu
tegemine s {tegemise, tegemist, tegemisi} 1. darīšana, taisīšana, gatavošana söögitegemine ēdiena gatavošana; mittemidagitegemine nekā nedarīšana jaanitule tegemine on vana komme jāņuguns kurināšana ir sena tradīcija; töö tahab tegemist darbs jāpadara 2. darīšanas, darbs sõidan linna, mul on seal tegemist braucu uz pilsētu, man tur ir darīšanas; ehitusel jätkub tegemist veel kuuks ajaks būvē darba pietiks vēl mēnesim 3. pūles oli suur tegemine, et ots otsaga kokku saada vajadzēja krietni nopūlēties, lai savilktu galus kopā 4. darīšana, sakars, daļa kas sa üldse tead, kellega sul tegemist on? vai tu vispār zini, ar ko tev ir darīšana?; mul pole sellega mingit tegemist man ar to nav nekāda sakara
tugevune adj {tugevuse, tugevust, tugevusi} stipruma- poiss ihkas saada vanema venna tugevuseks zēns alka kļūt tik stiprs kā brālis
vastu|meelsus s nepatika ta katsus oma vastu­meelsusest üle saada viņš mēģināja pārvarēt savu nepatiku
`võit s {võidu, `võitu, `võite} 1. uzvara olümpiavõit uzvara olimpiādē armee sai ühe võidu teise järel armija guva vienu uzvaru pēc otras; julge pealehakkamine on pool võitu droša ķeršanās klāt ir puse no uzvaras; ei suutnud kiusatusest võitu saada nespēja uzvarēt kārdinājumu 2. laimests loteriivõit loterijas laimests; peavõit galvenais laimests võitude loosimine laimestu izloze 3. ietaupījums viiesendine vahe bensiiniliitri hinnas tähendab 40-liitrise paagi puhul vaid kahekroonist võitu piecu centu starpība benzīna litra cenā pie 40 litru tvertnes nozīmē tikai divu eiro ietaupījumu
vähegi adv 1. kaut cik, kaut drusku ta hüpleb, et vähegi sooja saada viņš lēkā, lai kaut cik sasildītos 2. vien ta hoiab kokku kus vähegi võimalik viņš taupa, kur vien iespējams
`õnn s {õnne, `õnne, `õnni} 1. laime õnnehetk laimes mirklis; õnnesoov laimes vēlējums; õnnetunne laimes sajūta; õnnevärin laimes trīsas neiu igatseb õnne meitene ilgojas pēc laimes; õnne täis aastad laimes pilni gadi; õnn ja õnnetus käivad käsikäes laime un nelaime iet roku rokā; palju õnne sünnipäevaks! daudz laimes dzimšanas dienā!; õnne valama liet laimi 2. veiksme, laime õnn on muutlik veiksme ir mainīga; tal on kaardimängus õnne viņam veicas kāršu spēlē; läksime hea õnne peale gājām uz labu laimi; halva õnne korral võid elugi kaotada ja neveiksies, vari pazaudēt arī dzīvību; seekord läks õnneks piletit saada šoreiz palaimējās dabūt biļeti; meie õnneks ei teadnud asjast keegi par laimi mums, viņš neko nezināja par šo lietu

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur