?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit
defit`siit s {defitsiidi, defit`siiti, defit`siite} 1. (iztrūkums) deficīts ∙ C-vitamiini defitsiit C vitamīna deficīts; riigieelarve defitsiit valsts budžeta deficīts 2. (reti nopērkamas preces) deficīts ∙ kaaviari oli harva saada, see oli defitsiit kaviāru reti varēja dabūt, tas bija deficīts
diplo`maat s {diplomaadi, diplo`maati, diplo`maate} diplomāts ∙ vilunud diplomaat pieredzējis diplomāts; ta on diplomaat, oskab kõigiga läbi saada viņš ir diplomāts, māk ar visiem satikt
edasi adv 1. uz priekšu ∙ minge otse edasi ejiet taisni uz priekšu; ta püüab elus edasi saada viņš cenšas tikt dzīvē uz priekšu 2. tālāk ∙ kuidas edasi elada? kā dzīvot tālāk?; ja nii edasi un tā tālāk; pärast arutame edasi pēc tam spriedīsim tālāk 3. joprojām ∙ see seadus on edasi jõus šis likums joprojām ir spēkā
`hüplema v {hüpelda, `hüplen} lēkāt ∙ ta hüples ühelt jalalt teisele, et sooja saada viņš lēkāja no kājas uz kāju, lai sasildītos; paat hüples lainetel laiva lēkāja viļņos; mõtted hüplesid loiult siia-sinna domas gurdi lēkāja šurpu turpu
kaht[e]|viisi adv divējādi ∙ temast võis kahteviisi aru saada viņu varēja saprast divējādi
kaksi|pidi adv 1. divējādi, divos veidos ∙ sellest võib kaksipidi aru saada to var saprast divējādi 2. divos virzienos
kes pr {kelle, keda, keda} 1. kas, kurš ∙ kes seal on? kas tur ir?; kelleks sa tahaksid saada? par ko tu gribētu kļūt?; kellelt sa seda kuulsid? no kā tu to dzirdēji?; kellena ta praegu töötab? par ko viņš pašlaik strādā?; kellega sa rääkisid? ar ko tu runāji?; tulgu kõik, kes soovivad lai nāk visi, kas vēlas; peab mind jumal teab kelleks dievs vien zina, par ko viņš mani uzskata; kes tõi raha, kes toidupoolist dažs atnesa naudu, cits ēdamo; nad on juba kes teab kus kas to zina, kur viņi jau atrodas 2. kurš ∙ kes seda enam mäletab kurš to vairs atceras; ma kohtusin sõbraga, keda ei olnud ammu näinud satikos ar draugu, kuru sen nebiju redzējis; kõik pugesid peitu, kes kuhu visi paslēpās kur nu kurais; kes tahes jebkurš
`kompsima v {`kompsida, kompsin} dauzīt, būkšķināt ∙ kompsisin jalgadega vastu maad, et sooja saada dauzīju kājas pret zemi, lai sasildītos
`kuus a s {kuue, `kuut, `kuusi} seši, sešinieks ∙ raske on aru saada, kas see on kuus või null ir grūti saprast, vai tas ir sešinieks vai nulle; esimesel täringuviskel tuli kohe kuus pirmajā kauliņu metienā uzreiz uzkrita sešinieks
kõrgel adv augstu ∙ pirnid on kõrgel puu otsas bumbieri ir augstu koka galā; lennuk tiirutas kõrgel linna kohal lidmašīna riņķoja augstu virs pilsētas; raamat oli nii kõrgel, et seda oli raske kätte saada grāmata bija tik augstu, ka to nevarēja dabūt rokā; hindu kõrgel hoidma turēt cenas augstā līmenī; ta hoiab oma au kõrgel savu cieņu viņš vērtē augstu
lendur s {lenduri, lendurit, lendureid} lidotājs ∙ ta tahab lenduriks saada viņš grib kļūt par lidotāju; nahkhiired on head lendurid sikspārņi ir labi lidotāji
mere|mees s jūrnieks ∙ poisid tahavad meremeesteks saada zēni grib kļūt par jūrniekiem
miljonär s {miljonäri, miljonäri, miljonäre} miljonārs ∙ ta tahab miljonäriks saada viņš grib kļūt par miljonāru
osa s {osa, osa, osasid} 1. daļa, tiesa ◦ lääneosa rietumu daļa; majaosa mājas daļa; turuosa tirgus daļa ∙ osade kaupa pa daļām; kontserdi teine osa koncerta otrā daļa; võta kaks osa piima ja kolmas osa vett ņem divas daļas piena un vienu daļu ūdens; nädala osa toitu nedēļas tiesa ēdiena; valdav osa lielākā tiesa; suures osas lielākoties; talle ei olnud osaks antud kuulsaks saada viņam nebija lemts kļūt slavenam; hinna osas lepiti kokku par cenu vienojās 2. daļa, detaļa ∙ jalgratta osad velosipēda detaļas 3. loma ◦ kõrvalosa otrā plāna loma; peaosa galvenā loma ∙ juhtiv osa vadošā loma; osasse sisse elama iedzīvoties lomā; osast välja langema izkrist no lomas; kunsti osa elus mākslas loma dzīvē; milline osa tal selles asjas on? kāda ir viņa loma šajā lietā? ∆ osa etendama spēlēt lomu; osa saama piedalīties ~ izjust; osa võtma piedalīties ~ just līdzi
pee s {pee, peed, peesid} sar pakaļa ∙ saada nad kõik peesse sūti viņus visus pakaļā
`post c s {posti, `posti, `poste} pasts ◦ elektronpost elektroniskais pasts; postiaadress pasta adrese; postiindeks pasta indekss; postijaam pasta stacija; postikulu pasta izdevumi; postisaadetis pasta sūtījums; postitempel pasta pakalpojums; postituvi pasta balodis ∙ hommikune post rīta pasts; posti pole veel toodud pasts nav vēl atnests; saada raha posti teel nosūti naudu pa pastu; pühapäeviti post ei tööta svētdienās pasts nestrādā
`pull b s {pulli, `pulli, `pulle} sar joks ∙ pärast niisugust pulli võib töölt lahti saada pēc tādiem jokiem var izmest no darba; see oli väga kahtlane pull tas bija ļoti apšaubāms joks
ratsa adv 1. jāšus, jāteniski ∙ ratsa sõitma jāt; ta istub ratsa toolil viņš sēž jāteniski uz krēsla 2. pārn ātri ∙ ta loodab ratsa rikkaks saada viņš cer ātri kļūt bagāts
rea|mees s ierindnieks ∙ reamehestki võib saada kindral arī ierindnieks var kļūt par ģenerāli
saama v 1. dabūt, saņemt, iegūt ∙ sain uue passi saņēmu jaunu pasi; sain esmaabi saņēmu pirmo palīdzību; aga sa saad, kui isa koju tuleb! nu tu dabūsi, kad tēvs pārnāks mājās!; maja on odavalt saada māja ir lēti dabūjama; nendest kaevandustest saadakse põlevkivi šajās raktuvēs iegūst degakmeni; meie võistkond sai esikoha mūsu komanda ieguva pirmo vietu; olen külma saanud esmu saaukstējies; linn sai sõja ajal kõvasti kannatada pilsēta kara laikā stipri cieta; terve öö ei saanud ta und viņš visu nakti nevarēja aizmigt 2. dabūt, iedabūt ∙ saime venna viimaks tuppa beidzot dabūjām brāli istabā; sügiseks saame majale katuse peale līdz rudenim dabūsim māju zem jumta; ta sai enda kähku jalule viņš ātri tika uz kājām; selle asja saame joonde šo lietu mēs nokārtosim 3. tapt, kļūt ∙ neist palkidest saab saun no šiem baļķiem taps pirts; kelleks sa tahad saada? par ko tu gribi kļūt?; sõbraks saama kļūt par draugu; ma sain naerualuseks es kļuvu par apsmieklu; nädalatest said kuud nedēļas pārtapa mēnešos; märkamatult on lapsed suureks saanud bērni nemanot ir izauguši; ta sai kurjaks viņš sadusmojās 4. tikt, nokļūt, nonākt ∙ selgusele saama tikt skaidrībā; ta ei saanud edasi ega tagasi viņš netika ne uz priekšu, ne atpakaļ; varsti saime pärale drīz nonācām galā; mehele saama tikt pie vīra; tehke, et minema saate! taisieties, ka tiekat! 5. varēt, spēt ∙ ma ei saanud mõtelda es nespēju domāt; ta ei saa teisiti toimida viņš nevar rīkoties citādi 6. (par laiku) apritēt, paiet ∙ pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin svētdien pagāja nedēļa, kopš viņu pēdējoreiz redzēju; kell saab viie minuti pärast seitse pulkstenis ir bez piecām minūtēm septiņi 7. pietikt, būt gana ∙ rahast saab veel umbes nädalaks naudas pietiek vēl apmēram nedēļai 8. (par nākotni) būt ∙ meie elu saab olema raske mūsu dzīve būs grūta; ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema es baidos, ka tik drīz kāja neatlabs 9. (ciešamās kārtas atveidošanai) tikt ∙ saab tehtud tiks izdarīts; ma sain kartulid kooritud es notīrīju kartupeļus
aru saama saprast ∙ ma ei saanud aru, mis ta rääkis es nesapratu, ko viņš runāja; kas sa prantsuse keelest saad aru? vai tu saproti franču valodu?; ta on haige inimene, temast tuleb aru saada viņš ir slims cilvēks, viņš ir jāsaprot
juurde saama 1. dabūt klāt, dabūt papildus ∙ istikuid õnnestus juurde saada izdevās dabūt klāt dēstus 2. piekļūt, tikt klāt ∙ sinna ei saa autoga juurde tur ar automašīnu netiek klāt
kokku saama 1. savākt, salikt, dabūt kopā ∙ hein tuleb kiiresti kokku saada siens ātri jāsavāc 2. tikties ∙ saime juhuslikult turul kokku nejauši satikāmies tirgū 3. vienoties ∙ nad said majaostu kaubad kokku viņi vienojās par mājas pirkuma darījumu 4. nosmērēties ∙ sõrmed said tindiga kokku pirksti nosmērējās ar tinti
lahti saama 1. tikt vaļā, atbrīvoties ∙ ma näen, et sa tahad minust lahti saada es redzu, ka tu gribi tikt no manis vaļā 2. dabūt vaļā, atbrīvot, atvērt ∙ ma ei saa ust lahti es nevaru atvērt durvis
läbi saama 1. iztikt ∙ olen harjunud vähesega läbi saama esmu radis iztikt ar mazumiņu 2. satikt, sadzīvot ∙ temaga tuli hästi läbi saada ar viņu vajadzēja labi satikt 3. beigties ∙ mets sai läbi, algas küla mežs beidzās, sākās ciems 4. pabeigt ∙ olin raamatu just läbi saanud ja jutustasin loetust teistelegi tikko biju pabeidzis lasīt grāmatu un pastāstīju par to arī citiem 5. tikt cauri ∙ soost kuiva jalaga läbi ei saa sausām kājām purvam cauri netiek
välja saama 1. tikt laukā ∙ ma ei saa kuidagi kodust välja es nekādi netieku laukā no mājām 2. dabūt laukā, izdabūt ∙ peremees tahtis üürilisi korterist välja saada saimnieks gribēja dabūt īrniekus laukā no dzīvokļa
ära saama 1. tikt projām ∙ ma tahan siit ära saada es gribu tikt no šejienes projām 2. dabūt nost, dabūt ārā ∙ ta ei saanud kinga jalast ära viņš nedabūja kurpi nost no kājas; seda plekki on raske ära saada šo traipu ir grūti iztīrīt 3. pabeigt, tikt galā, tikt vaļā ∙ kui rukki ära saame, hakkame otra koristama kad pabeigsim rudzus, sāksim vākt miežus; saaks võlad kaelast ära! kaut dabūtu parādus nost no kakla! 4. saņemt, iegūt ∙ saan kuus oma kümme tuhat ära mēnesī saņemu savus desmit tūkstošus 5. sar zaudēt ∙ meeskond sai kahe punktiga ära komanda zaudēja ar diviem punktiem
sinu|sugune adj tev līdzīgs, tāds kā tu ∙ poiss tahab sinusuguseks saada zēns grib kļūt līdzīgs tev; sinusugustel ei ole siin midagi teha tādiem kā tu te nav ko darīt
soodus|tingimus s atvieglots noteikums ∙ piiriäärsetel elanikel on võimalik soodustingimustel saada pikaajalist viisat pierobežas iedzīvotājiem ir iespējams uz atvieglotiem noteikumiem iegūt ilgtermiņa vīzu
sõna|kunst s 1. vārda māksla ∙ sõnakunsti areng vārda mākslas attīstība 2. runas māksla, retorika ∙ et saada heaks näitlejaks, tuleb õppida sõnakunsti lai kļūtu par labu aktieri, jāmācās runas māksla
`särts s {särtsu, `särtsu, `särtse} 1. dzirksts, degsme, dedzīgums ∙ nooruslik särts jauneklīgs dedzīgums; särtsu täis pilns degsmes 2. sar šalts, šļāciens, trieciens ∙ viska veel üks särts kerisele uzmet uz ceriem vēl vienu šalti; katkisest juhtmest võid särtsu saada no bojāta vada vari dabūt triecienu 3. sar šļuka, malks ∙ võta teine särts veel ierauj vēl otru šļuku
südame|soov s lielākā vēlme, kvēlākā vēlēšanās ∙ noormehe südamesoov on arstiks saada jaunieša lielākā vēlme bija kļūt par ārstu
tegemine s {tegemise, tegemist, tegemisi} 1. darīšana, taisīšana, gatavošana ◦ söögitegemine ēdiena gatavošana; mittemidagitegemine nekā nedarīšana ∙ jaanitule tegemine on vana komme jāņuguns kurināšana ir sena tradīcija; töö tahab tegemist darbs jāpadara 2. darīšanas, darbs ∙ sõidan linna, mul on seal tegemist braucu uz pilsētu, man tur ir darīšanas; ehitusel jätkub tegemist veel kuuks ajaks būvē darba pietiks vēl mēnesim 3. pūles ∙ oli suur tegemine, et ots otsaga kokku saada vajadzēja krietni nopūlēties, lai savilktu galus kopā 4. darīšana, sakars, daļa ∙ kas sa üldse tead, kellega sul tegemist on? vai tu vispār zini, ar ko tev ir darīšana?; mul pole sellega mingit tegemist man ar to nav nekāda sakara
tugevune adj {tugevuse, tugevust, tugevusi} stipruma- ∙ poiss ihkas saada vanema venna tugevuseks zēns alka kļūt tik stiprs kā brālis
vastu|meelsus s nepatika ∙ ta katsus oma vastumeelsusest üle saada viņš mēģināja pārvarēt savu nepatiku
`võit s {võidu, `võitu, `võite} 1. uzvara ◦ olümpiavõit uzvara olimpiādē ∙ armee sai ühe võidu teise järel armija guva vienu uzvaru pēc otras; julge pealehakkamine on pool võitu droša ķeršanās klāt ir puse no uzvaras; ei suutnud kiusatusest võitu saada nespēja uzvarēt kārdinājumu 2. laimests ◦ loteriivõit loterijas laimests; peavõit galvenais laimests ∙ võitude loosimine laimestu izloze 3. ietaupījums ∙ viiesendine vahe bensiiniliitri hinnas tähendab 40-liitrise paagi puhul vaid kahekroonist võitu piecu centu starpība benzīna litra cenā pie 40 litru tvertnes nozīmē tikai divu eiro ietaupījumu
vähegi adv 1. kaut cik, kaut drusku ∙ ta hüpleb, et vähegi sooja saada viņš lēkā, lai kaut cik sasildītos 2. vien ∙ ta hoiab kokku kus vähegi võimalik viņš taupa, kur vien iespējams
`õnn s {õnne, `õnne, `õnni} 1. laime ◦ õnnehetk laimes mirklis; õnnesoov laimes vēlējums; õnnetunne laimes sajūta; õnnevärin laimes trīsas ∙ neiu igatseb õnne meitene ilgojas pēc laimes; õnne täis aastad laimes pilni gadi; õnn ja õnnetus käivad käsikäes laime un nelaime iet roku rokā; palju õnne sünnipäevaks! daudz laimes dzimšanas dienā!; õnne valama liet laimi 2. veiksme, laime ∙ õnn on muutlik veiksme ir mainīga; tal on kaardimängus õnne viņam veicas kāršu spēlē; läksime hea õnne peale gājām uz labu laimi; halva õnne korral võid elugi kaotada ja neveiksies, vari pazaudēt arī dzīvību; seekord läks õnneks piletit saada šoreiz palaimējās dabūt biļeti; meie õnneks ei teadnud asjast keegi par laimi mums, viņš neko nezināja par šo lietu