[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit

arutu a adj {arutu, arutut, arutuid} 1. nesaprātīgs arutu tegu nesaprātīga rīcība; arutu risk nesaprātīgs risks; arutu inimene nesaprātīgs cilvēks 2. milzīgs, neskaitāms arutu hulk rahvast milzīgs cilvēku daudzums
enese|usk s ticība sev, ticība paša spēkiem
homne a s {homse, homset, homseid} rītdiena homsest alates no rītdienas; oota homseni pagaidi līdz rītdienai; usk homsesse ticība rītdienai
hoonestus s {hoonestuse, hoonestust, hoonestusi} apbūve hoonestusõigus apbūves tiesības hoonestuselt on see linnaosa üsna kirju pēc apbūves šī pilsētas daļa ir visai raiba
inimsus s {inimsuse, inimsust, inimsusi} cilvēcība inimsuse seisukohast taunitav tegu no cilvēcības viedokļa nosodāma rīcība; kuriteod inimsuse vastu noziegumi pret cilvēci
jõud s {jõu, jõudu, jõude} 1. spēks ebatavaline jõud neparasts spēks; jõudu arvutama aprēķināt spēku; magnetiline jõud magnētiskais spēks; mu jõud on otsas mani spēki ir galā; ühisel jõul kopīgiem spēkiem; harjumuse jõud ieraduma spēks; inimesele vaenulikud jõud cilvēkam naidīgi spēki; usk üleloomulikesse jõududesse ticība pārdabiskiem spēkiem 2. (par cilvēku kopumu) spēki riigi relvastatud jõud valsts bruņotie spēki; teatri loomingulised jõud teātra radošie spēki; ühiskonna demokraatlikud jõud sabiedrības demokrātiskie spēki 3. jur spēks, derīgums kokkulepe on jõus ja jääb edasigi jõusse vienošanās ir spēkā un paliks spēkā arī turpmāk; seadus astub jõusse 1. märtsil likums stājas spēkā 1. martā 4. ar, ar spēku elektri jõul töötav seade ar elektrību darbināma ierīce; omal jõul saviem spēkiem üle jõu käima nebūt pa spēkam; jõudu katsuma izmēģināt spēkus; jõudu koguma uzkrāt spēkus; omal jõul ja nõul saviem spēkiem; kõigest jõust no visa spēka; üle jõu elama dzīvot pāri līdzekļiem; jõudu tööle! veiksmi darbā!; jõudu tarvis! (atbildot uz veiksmīga darba vēlējumu) paldies!
kallal b pop 1. pie ta norib iga pisiasja kallal viņš piekasās katram sīkumam; projektijuht töötab probleemi kallal projektu vadītājs risina problēmu 2. virsū, uzbrukumā kull on kanade kallal vanags uzbrūk vistām; kass on linnupesa kallal kaķis uzbrūk ligzdai
kirju adj {kirju, kirjut, kirjusid} raibs kirju rätik raibs lakats; rähnil on kirju sulestik dzenim ir raiba spalva; kirju seltskond raiba kompānija; laulja repertuaar oli kirju dziedātāja repertuārs bija raibs; käsikiri muutus parandustest üsna kirjuks manuskripts bija izraibināts ar labojumiem
kokku adv 1. (virziens) kopā sinuga kokku on meid kuus kopā ar tevi mēs esam seši; ta teab rohkem kui meie mõlemad kokku viņš zina vairāk nekā mēs abi kopā; kahe peale kokku saime tööga toime divatā tikām ar darbu galā 2. kopā, sa- nende õlad puutusid kokku viņu pleci saskārās; koosolek kutsuti kokku sapulce tika sasaukta; plaanid varisesid kokku plāni sabruka; tuleb end kokku võtta jāsaņemas; tema teod ei lähe alati sõnadega kokku viņa rīcība nesaskan ar darbiem; ta pakib oma asjad kokku viņš saiņo savas mantas 3. ar, būt notraipītam ar riided said poriga kokku apģērbs notraipījās ar dubļiem 4. savstarpēji, no- nad leppisid hinna suhtes kokku viņi vienojās par cenu; räägiti kokku, et asutakse varakult teele tika norunāts, ka ceļā dosies agri
sisse kutsuma ieaicināt, aicināt iekšā mehed kutsuti majja sisse vīrus ieaicināja mājā; ta kutsub külalised sisse viņš aicina viesus iekšā
kõva adj {kõva, kõva, kõvu} 1. ciets kõva kalju cieta klints; lumi oli kõvaks tallatud sniegs bija nomīdīts ciets; kõvade kaantega raamat grāmata ar cietiem vākiem; kõva uni ciets miegs 2. stiprs, izturīgs karjamaal on kõva aed ümber ganībām apkārt ir stipra sēta; kõvad närvid stipri nervi 3. stiprs, spēcīgs kõva mees spēcīgs vīrs; ütlesin paar kõva sõna teicu pāris stingrus vārdus 4. stiprs, stingrs tal on kõva usk viņam ir stipra ticība; kõik teed olid kõva valve all visi ceļi tika stingri uzraudzīti; kõva majanduslik põhi stingrs ekonomisks pamats; kõva käsk stingra pavēle 5. stiprs, pamatīgs kõva janu stipras slāpes; kõva tuul pamatīgs vējš 6. skaļš mehed rääkisid kõva häälega vīri runāja skaļā balsī; käis kõva pauk atskanēja skaļš būkšķis 7. švaks, vājš eit oli kõva kuulmisega vecenei bija švaka dzirde; poisil on kõva pea zēnam ir grūta galva 8. sar pamatīgs, ievērojams ta sai kõva koolihariduse viņš saņēma labu skolas izglītību; see oli kõva pidu tā bija pamatīga ballīte; kõva sissetulek pamatīgi ienākumi; ta on igati kõva mees omal alal savā jomā viņš ir visai ievērojams vīrs; selle eest on kõva preemia par to pienākas pamatīga prēmija 9. sar vesels, savs kõva kolmandik teed on veel käimata vesela trešdaļa ceļa vēl nav noieta; sellest ajast lahutab meid kõva sajand no šī laika mūs atdala vesels gadsimts; ta on minust kõva kümme aastat noorem viņš ir par mani savus desmit gadus jaunāks 10. sar stiprs kõva puskar stipra kandža; saarlased olid kõva õlle teinud sāmsalieši bija sabrūvējuši stipru alu; see oli kõva paber tas bija stiprs papīrs 11. sar ciets kõva vesi ciets ūdens
käeke[ne] s {käekese, käekest, käekesi} rociņa
käsutus s {käsutuse, käsutust, käsutusi} rīcība, pārziņa olen teie käsutuses esmu jūsu rīcībā; meie käsutuses oli ainult paar päeva mūsu rīcībā bija tikai dažas dienas; kindrali käsutusse anti diviis ģenerāļa rīcībā tika nodota divīzija
külje|luu s 1. riba ta murdis kukkudes küljeluu krītot viņš salauza ribu 2. sar sieva
lahk|arvamus s domstarpības lahkarvamuste korral lahendab vaidluse kohus domstarpību gadījumā strīdu risina tiesa
lehvitama v vicināt, vēcināt, māt tuul lehvitab nööril kuivavat pesu vējš vicina uz auklas žūstošo veļu; kukk lehvitab tiibu gailis vēcina spārnus; käega lehvitama māt ar roku; ärge oma plaanidega enneaegu lehvitage neplātieties ar saviem plāniem pirms laika
`lõhnama v {lõhnata, `lõhnan} smaržot, ost kased lõhnavad bērzi smaržo; selline tegu lõhnab paragrahvi järele šāda rīcība ož pēc panta
mehe|poeg s (poētiski) vīrs, dēls isamaa kutsub kõiki mehepoegi võitlema vabaduse eest tēvzeme aicina visus dēlus cīnīties par brīvību
mehine adj {mehise, mehist, mehiseid} 1. vīrišķīgs see oli vapper ja mehine tegu tā bija drosmīga un vīrišķīga rīcība 2. sar pamatīgs, krietns, milzīgs poiss sai kukkudes mehise muhu pähe zēns krītot dabūja pierē pamatīgu punu
messias s {messiase, messiast, messiasi} mesija usk messiasse ticība mesijam; teda peeti messiaks viņu uzskatīja par mesiju
mõistetamatu adj {mõistetamatu, mõistetamatut, mõistetamatuid} nesaprotams, neaptverams mõistetamatu käitumine nesaprotama rīcība
mõistuse|vastane adj neprātīgs, nesaprātīgs mõistusevastane tegu neprātīga rīcība
müristama v 1. rūkt, rēkt põllul müristab traktor laukā rūc traktors 2. dārdēt, dunēt, ducināt eile müristas ja lõi välku vakar ducināja un zibeņoja 3. dārdināt, rībināt orkester müristas marssi orķestris dārdināja maršu 4. rūcināt mehed müristavad töökojas mootorit vīri darbnīcā rūcina motoru
näotu adj {näotu, näotut, näotuid} 1. neglīts, neizskatīgs näotud saapad neglīti zābaki 2. nejauks, nekrietns näotu tegu nekrietna rīcība 3. neglīti, nejauki, nekrietni näotu on teise inimese peale karjuda kliegt uz otru cilvēku ir neglīti
pai a s {pai, paid, paisid} glāsts väike käsi teeb kutsule pai mazā rociņa paijā sunīti; ema tegi lapsele pai māte noglāstīja bērnu
põlastama v nicināt naist põlastati tema kergemeelse elu pärast sievieti nicināja viņas vieglpārtīgās dzīves dēļ; kõik põlastavad su inetut tegu visi nicina tavu neglīto rīcību
`põlgama v {põlata, `põlgan} 1. nicināt ma põlgan sind! es tevi nicinu!; ta põlgab igasugust keskpärasust viņš nicina jebkādu viduvējību 2. noniecināt selles võitluses ei põlata mingeid vahendeid šajā cīņā netiek noniecināti nekādi līdzekļi 3. nopelt ostjad põlgasid hinda liiga kalliks pircēji nopēla cenu kā pārāk augstu
põristama v 1. rībināt trummi põristama rībināt bungas 2. rūcināt, ducināt naabrimees põristab mootorsaega kaimiņš rūcina motorzāģi; ta põristas laulukooris oma vägevat bassi viņš ducināja korī savu vareno basu
rahva|usund s tautas ticība, tautas reliģija vana rahvausundi järgi oli igal esemel oma hing saskaņā ar seno tautas ticību katrai lietai bija sava dvēsele
ratas s {`ratta, ratast, `rattaid} 1. ritenis, rats autoratas automašīnas ritenis; ilmaratas panorāmas ritenis rattad vajuvad porri riteņi grimst dubļos; elan ratastel dzīvoju uz riteņiem 2. ripa, ritulis juusturatas siera ritulis; sibularatas sīpola ripiņa ratasteks lõigatud õun ripiņās sagriezts ābols 3. divritenis, velosipēds ta käib poes rattaga viņš uz veikalu brauc ar divriteni 4. (vingrošanas elements) ritenis lapsed löövad ratast bērni met riteņus kõiki rattaid käima panema likt lietā visus līdzekļus; viies ratas piektais ritenis
ribi s {ribi, ribi, ribisid} 1. riba poiss murdis kukkudes kaks ribi zēns krītot salauza divas ribas 2. tehn riba, ribojums pikiribi gareniska riba; põikiribi šķērsriba; ribipaneel ribots panelis radiaatori ribid radiatora ribas 3. āķu jeda 4. (adīšanā) sviķelis
risti|usk s kristietība, kristīgā ticība ristiusku levitama izplatīt kristietību; ristiusu kirik kristīgā baznīca
rist|sõnad s pl krustvārdu mīkla poisid lahendavad ristsõnu zēni risina krustvārdu mīklu
roie s {`roide, roiet, `roideid} 1. riba 2. (arhitektūrā) riba, nervīra
seadus|vastane adj pretlikumīgs, nelikumīgs seadusvastane tegu pretlikumīga rīcība
segane adj {segase, segast, segaseid} 1. neskaidrs, juceklīgs segane allkiri neskaidrs paraksts; segased ja vastuolulised seletused juceklīgi un pretrunīgi paskaidrojumi 2. dažāds, raibs segane seltskond raiba sabiedrība 3. jucis, prātu zaudējis ta on täiesti segaseks läinud viņš ir galīgi prātu zaudējis
sibama v 1. vicināt lind sibab tiibadega putns vicina spārnus 2. (ātri, sīkiem solīšiem) tipināt, skriet, skraidīt laps sibas ema käekõrval bērns tipināja mātei pie rokas; hiir sibab toas ringi pele skraida pa istabu
siblima v 1. kašņāties, kārpīties, rakņāties kanad siblivad aias dārzā kašņājas vistas; naine siblis taskutes, aga ei leidnud midagi sieviete rakņājās pa kabatām, bet neko neatrada 2. vicināt laps siblib vahetpidamata käte ja jalgadega bērns nemitīgi vicina rokas un kājas 3. knibināt, raustīt sõrmed siblivad närviliselt teki äärt pirksti nervozi knibina segas malu 4. (ātri, sīkiem solīšiem) tipināt, skraidīt, šaudīties kalad siblivad vees ūdenī šaudās zivis
sihi`lik adj {sihiliku, sihi`likku, sihi`likke} tīšs, apzināts sihilik tegu tīša rīcība
teenistus s {teenistuse, teenistust, teenistusi} 1. peļņa, izpeļņa lisateenistus papildpeļņa terve kuu teenistus vesela mēneša izpeļņa; kui suur su teenistus on? cik tu pelni? 2. dienests tsiviilteenistus civildienests; sõjaväeteenistus karadienests; teenistusaste dienesta pakāpe; teenistuskoer dienesta suns; teenistusleht dienesta lapa; teenistuspüstol dienesta pistole; teenistusvahekord dienesta attiecības; teenistusülesanne dienesta uzdevums teenistusest lahkuma aiziet no dienesta; teenistus reservis dienests rezervē 3. (iestāde) dienests julgeolekuteenistus drošības dienests; luureteenistus izlūkdienests geoloogilise luure teenistus ģeoloģiskās izlūkošanas dienests 4. dievkalpojums hommikune teenistus rīta dievkalpojums; piiskop peab teenistust Toomkirikus bīskaps vada dievkalpojumu Doma baznīcā 5. rīcība, kalpošana olen sinu teenistuses! esmu tavā rīcībā! 6. darbs teenistuskäik darba gaitas ta otsis teenistust viņš meklēja darbu
tegevus s {tegevuse, tegevust, tegevusi} 1. darbība, nodarbe majandustegevus saimnieciskā darbība; sõjategevus karadarbība; tegevusaruanne darbības pārskats; tegevusala darbības joma; tegevuskoht darbības vieta; tegevussuund darbības virziens kirjanduslik tegevus literārā darbība; tema armsaim tegevus on kalapüük viņa mīļākā nodarbe ir makšķerēšana; tegevuseta olek hakkab ära tüütama bezdarbība sāk apnikt 2. darbība, rīcība tegevusjuhend rīcības instrukcija; tegevuskava rīcības plāns 3. darbība, funkcija ajutegevus smadzeņu darbība; tegevusskeem darbības shēma seedeelundite tegevus gremošanas orgānu darbība 4. darbība, notikumi tegevuspaik darbības vieta filmi tegevus toimub 16. sajandi Inglismaal filmas darbība notiek 16. gadsimtā Anglijā
tegu s {`teo, tegu, tegusid} 1. rīcība, darbība, darbs kangelastegu varoņdarbs; pahategu nedarbs õigusvastane tegu prettiesiska rīcība; ma kahetsen oma tegu es nožēloju savu rīcību; ei jõutudki sõnadest tegudeni no vārdiem līdz darbiem nemaz netika; teoks saama īstenoties; teoks tegema īstenot 2. darīšana, taisīšana leivategu maizes cepšana; heinategu siena pļauja 3. darīšana, sakars, daļa on meil tegu haige või simulandiga? vai mums ir darīšana ar slimnieku vai simulantu?; laboratooriumist öeldi, et tegu on kasvajaga laboratorijā pateica, ka tas ir audzējs; mis mul teistega tegu kas man daļas gar citiem 4. klaušas teole minema iet klaušās 5. (vienā piegājienā tapusi) porcija, cepiens, brūvējums tegu saia baltmaizes cepiens 6. grūtības, pūles, noņemšanās koolis on mul kõige rohkem tegu matemaatikaga skolā vislielākās grūtības man ir ar matemātiku
tegu|viis s rīcība, rīcības veids säärast teguviisi ma heaks ei kiida tādu rīcību es neatzīstu
toimimis|viis s rīcība, uzvedība ta põhjendas mehe toimimisviisi erutusega viņš pamatoja vīrieša rīcību ar uztraukumu
toiming s {toimingu, toimingut, toiminguid} 1. rīcība, darbība notariaaltoiming notariāla darbība; uurimistoiming izmeklēšanas darbība rituaalsed toimingud rituālas darbības 2. darīšana ta ei sekku minu toiminguisse viņš manās darīšanās nejaucas
`usk s {usu, `usku, `uske} 1. ticība eneseusk ticība sev ta on kaotanud usu inimestesse viņš ir zaudējis ticību cilvēkiem 2. ticība, reliģija riigiusk valsts reliģija usku vahetama pāriet citā ticībā
usund s {usundi, usundit, usundeid} ticība, reliģija kristlus on maailmas levinumaid usundeid kristietība ir viena no izplatītākajām reliģijām pasaulē
usu|tunnistus s 1. ticības apliecinājums, ticības apliecība, kredo kogudus kordas usutunnistuse sõnu draudze atkārtoja ticības apliecinājuma vārdus 2. ticība, konfesija ta on usutunnistuselt katoliiklane viņš ir katolis pēc ticības
`vakk a s {vaka, `vakka, `vakku} 1. (tilpuma mērvienība) pūrs vakk rukist pūrs rudzu 2. ciba kasetohust vakk bērza tāss ciba küünalt vaka all hoidma turēt sveci zem pūra
veeretama v 1. velt, ripināt, ritināt meri veeretab laineid kaldale jūra veļ viļņus krastā; tuul veeretab prahti mööda tänavat vējš veļ gružus pa ielām; mehed veeretavad vaate vīri ripina mucas; hakklihast veeretati kotletid no maltās gaļas savēla kotletes; süüd kellegi peale veeretama uzvelt kādam vainu 2. griezt, grozīt loosiratast veeretama griezt izlozes ratu; ta eeretas kohmetult mütsi käes viņš samulsis grozīja rokās cepuri 3. risināt lõkke paistel veeretati jutte hommikuni ugunskura gaismā sarunas tika risinātas līdz rītam; seda küsimust oleme juba kaua veeretanud šo jautājumu mēs jau ilgi esam risinājuši
vibutama v 1. vicināt, vēcināt õpetaja vibutab hoiatavalt sõrme skolotājs brīdinoši vicina pirkstu; kotkas tõusis uhkelt tiibu vibutades lendu ērglis pacēlās lidojumā, lepni vēcinot spārnus; sepp vibutab vasarat kalējs vicina veseri 2. (viegli) lēkt ratsanik vibutas end hobuse selga jātnieks uzlēca zirga mugurā
vuristama v 1. rūcināt, darbināt ta vuristab õmblusmasinat viņš rūcina šujmašīnu; lind lendas tiibadega vuristades putns lidoja, rūcinādams spārnus; auto vuristas minema automašīna aizrūcināja projām 2. (runājot) bērt giid vuristas fakte gids bēra faktus; kohtunik vuristas kohtuotsuse paberilt maha tiesnesis no papīra nobēra tiesas spriedumu
võngutama v 1. svārstīt, šūpot, vicināt ta võngutas etteheitvalt pead viņš pārmetoši šūpoja galvu; kass võngutab saba kaķis vicina asti 2. likt vibrēt, tricināt
õnnis adj {`õndsa, `õndsat, `õndsaid} 1. svētlaimīgs, svēts usk teeb inimese õndsaks ticība padara cilvēku svētlaimīgu; poiss lamas tüdruku embuses, väsinud ja õnnis zēns gulēja meitenes apskāvienos, noguris un laimīgs; südamesse tuli õnnis rahu sirdī ielija svētlaimīgs miers; kedagi õndsaks kuulutama pasludināt kādu par svēto 2. nelaiķa- õnnis perenaine puhkab juba teist aastat mulla all nelaiķe saimniece jau otro gadu atpūšas zem zemes

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur