?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit
arutu a adj {arutu, arutut, arutuid} 1. nesaprātīgs ∙ arutu tegu nesaprātīga rīcība; arutu risk nesaprātīgs risks; arutu inimene nesaprātīgs cilvēks 2. milzīgs, neskaitāms ∙ arutu hulk rahvast milzīgs cilvēku daudzums
enese|usk s ticība sev, ticība paša spēkiem
homne a s {homse, homset, homseid} rītdiena ∙ homsest alates no rītdienas; oota homseni pagaidi līdz rītdienai; usk homsesse ticība rītdienai
hoonestus s {hoonestuse, hoonestust, hoonestusi} apbūve ◦ hoonestusõigus apbūves tiesības ∙ hoonestuselt on see linnaosa üsna kirju pēc apbūves šī pilsētas daļa ir visai raiba
inimsus s {inimsuse, inimsust, inimsusi} cilvēcība ∙ inimsuse seisukohast taunitav tegu no cilvēcības viedokļa nosodāma rīcība; kuriteod inimsuse vastu noziegumi pret cilvēci
jõud s {jõu, jõudu, jõude} 1. spēks ∙ ebatavaline jõud neparasts spēks; jõudu arvutama aprēķināt spēku; magnetiline jõud magnētiskais spēks; mu jõud on otsas mani spēki ir galā; ühisel jõul kopīgiem spēkiem; harjumuse jõud ieraduma spēks; inimesele vaenulikud jõud cilvēkam naidīgi spēki; usk üleloomulikesse jõududesse ticība pārdabiskiem spēkiem 2. (par cilvēku kopumu) spēki ∙ riigi relvastatud jõud valsts bruņotie spēki; teatri loomingulised jõud teātra radošie spēki; ühiskonna demokraatlikud jõud sabiedrības demokrātiskie spēki 3. jur spēks, derīgums ∙ kokkulepe on jõus ja jääb edasigi jõusse vienošanās ir spēkā un paliks spēkā arī turpmāk; seadus astub jõusse 1. märtsil likums stājas spēkā 1. martā 4. ar, ar spēku ∙ elektri jõul töötav seade ar elektrību darbināma ierīce; omal jõul saviem spēkiem ∆ üle jõu käima nebūt pa spēkam; jõudu katsuma izmēģināt spēkus; jõudu koguma uzkrāt spēkus; omal jõul ja nõul saviem spēkiem; kõigest jõust no visa spēka; üle jõu elama dzīvot pāri līdzekļiem; jõudu tööle! veiksmi darbā!; jõudu tarvis! (atbildot uz veiksmīga darba vēlējumu) paldies!
kallal b pop 1. pie ∙ ta norib iga pisiasja kallal viņš piekasās katram sīkumam; projektijuht töötab probleemi kallal projektu vadītājs risina problēmu 2. virsū, uzbrukumā ∙ kull on kanade kallal vanags uzbrūk vistām; kass on linnupesa kallal kaķis uzbrūk ligzdai
kirju adj {kirju, kirjut, kirjusid} raibs ∙ kirju rätik raibs lakats; rähnil on kirju sulestik dzenim ir raiba spalva; kirju seltskond raiba kompānija; laulja repertuaar oli kirju dziedātāja repertuārs bija raibs; käsikiri muutus parandustest üsna kirjuks manuskripts bija izraibināts ar labojumiem
kokku adv 1. (virziens) kopā ∙ sinuga kokku on meid kuus kopā ar tevi mēs esam seši; ta teab rohkem kui meie mõlemad kokku viņš zina vairāk nekā mēs abi kopā; kahe peale kokku saime tööga toime divatā tikām ar darbu galā 2. kopā, sa- ∙ nende õlad puutusid kokku viņu pleci saskārās; koosolek kutsuti kokku sapulce tika sasaukta; plaanid varisesid kokku plāni sabruka; tuleb end kokku võtta jāsaņemas; tema teod ei lähe alati sõnadega kokku viņa rīcība nesaskan ar darbiem; ta pakib oma asjad kokku viņš saiņo savas mantas 3. ar, būt notraipītam ar ∙ riided said poriga kokku apģērbs notraipījās ar dubļiem 4. savstarpēji, no- ∙ nad leppisid hinna suhtes kokku viņi vienojās par cenu; räägiti kokku, et asutakse varakult teele tika norunāts, ka ceļā dosies agri
sisse kutsuma ieaicināt, aicināt iekšā ∙ mehed kutsuti majja sisse vīrus ieaicināja mājā; ta kutsub külalised sisse viņš aicina viesus iekšā
kõva adj {kõva, kõva, kõvu} 1. ciets ∙ kõva kalju cieta klints; lumi oli kõvaks tallatud sniegs bija nomīdīts ciets; kõvade kaantega raamat grāmata ar cietiem vākiem; kõva uni ciets miegs 2. stiprs, izturīgs ∙ karjamaal on kõva aed ümber ganībām apkārt ir stipra sēta; kõvad närvid stipri nervi 3. stiprs, spēcīgs ∙ kõva mees spēcīgs vīrs; ütlesin paar kõva sõna teicu pāris stingrus vārdus 4. stiprs, stingrs ∙ tal on kõva usk viņam ir stipra ticība; kõik teed olid kõva valve all visi ceļi tika stingri uzraudzīti; kõva majanduslik põhi stingrs ekonomisks pamats; kõva käsk stingra pavēle 5. stiprs, pamatīgs ∙ kõva janu stipras slāpes; kõva tuul pamatīgs vējš 6. skaļš ∙ mehed rääkisid kõva häälega vīri runāja skaļā balsī; käis kõva pauk atskanēja skaļš būkšķis 7. švaks, vājš ∙ eit oli kõva kuulmisega vecenei bija švaka dzirde; poisil on kõva pea zēnam ir grūta galva 8. sar pamatīgs, ievērojams ∙ ta sai kõva koolihariduse viņš saņēma labu skolas izglītību; see oli kõva pidu tā bija pamatīga ballīte; kõva sissetulek pamatīgi ienākumi; ta on igati kõva mees omal alal savā jomā viņš ir visai ievērojams vīrs; selle eest on kõva preemia par to pienākas pamatīga prēmija 9. sar vesels, savs ∙ kõva kolmandik teed on veel käimata vesela trešdaļa ceļa vēl nav noieta; sellest ajast lahutab meid kõva sajand no šī laika mūs atdala vesels gadsimts; ta on minust kõva kümme aastat noorem viņš ir par mani savus desmit gadus jaunāks 10. sar stiprs ∙ kõva puskar stipra kandža; saarlased olid kõva õlle teinud sāmsalieši bija sabrūvējuši stipru alu; see oli kõva paber tas bija stiprs papīrs 11. sar ciets ∙ kõva vesi ciets ūdens
käeke[ne] s {käekese, käekest, käekesi} rociņa
käsutus s {käsutuse, käsutust, käsutusi} rīcība, pārziņa ∙ olen teie käsutuses esmu jūsu rīcībā; meie käsutuses oli ainult paar päeva mūsu rīcībā bija tikai dažas dienas; kindrali käsutusse anti diviis ģenerāļa rīcībā tika nodota divīzija
külje|luu s 1. riba ∙ ta murdis kukkudes küljeluu krītot viņš salauza ribu 2. sar sieva
lahk|arvamus s domstarpības ∙ lahkarvamuste korral lahendab vaidluse kohus domstarpību gadījumā strīdu risina tiesa
lehvitama v vicināt, vēcināt, māt ∙ tuul lehvitab nööril kuivavat pesu vējš vicina uz auklas žūstošo veļu; kukk lehvitab tiibu gailis vēcina spārnus; käega lehvitama māt ar roku; ärge oma plaanidega enneaegu lehvitage neplātieties ar saviem plāniem pirms laika
`lõhnama v {lõhnata, `lõhnan} smaržot, ost ∙ kased lõhnavad bērzi smaržo; selline tegu lõhnab paragrahvi järele šāda rīcība ož pēc panta
mehe|poeg s (poētiski) vīrs, dēls ∙ isamaa kutsub kõiki mehepoegi võitlema vabaduse eest tēvzeme aicina visus dēlus cīnīties par brīvību
mehine adj {mehise, mehist, mehiseid} 1. vīrišķīgs ∙ see oli vapper ja mehine tegu tā bija drosmīga un vīrišķīga rīcība 2. sar pamatīgs, krietns, milzīgs ∙ poiss sai kukkudes mehise muhu pähe zēns krītot dabūja pierē pamatīgu punu
messias s {messiase, messiast, messiasi} mesija ∙ usk messiasse ticība mesijam; teda peeti messiaks viņu uzskatīja par mesiju
mõistetamatu adj {mõistetamatu, mõistetamatut, mõistetamatuid} nesaprotams, neaptverams ∙ mõistetamatu käitumine nesaprotama rīcība
mõistuse|vastane adj neprātīgs, nesaprātīgs ∙ mõistusevastane tegu neprātīga rīcība
müristama v 1. rūkt, rēkt ∙ põllul müristab traktor laukā rūc traktors 2. dārdēt, dunēt, ducināt ∙ eile müristas ja lõi välku vakar ducināja un zibeņoja 3. dārdināt, rībināt ∙ orkester müristas marssi orķestris dārdināja maršu 4. rūcināt ∙ mehed müristavad töökojas mootorit vīri darbnīcā rūcina motoru
näotu adj {näotu, näotut, näotuid} 1. neglīts, neizskatīgs ∙ näotud saapad neglīti zābaki 2. nejauks, nekrietns ∙ näotu tegu nekrietna rīcība 3. neglīti, nejauki, nekrietni ∙ näotu on teise inimese peale karjuda kliegt uz otru cilvēku ir neglīti
pai a s {pai, paid, paisid} glāsts ∙ väike käsi teeb kutsule pai mazā rociņa paijā sunīti; ema tegi lapsele pai māte noglāstīja bērnu
põlastama v nicināt ∙ naist põlastati tema kergemeelse elu pärast sievieti nicināja viņas vieglpārtīgās dzīves dēļ; kõik põlastavad su inetut tegu visi nicina tavu neglīto rīcību
`põlgama v {põlata, `põlgan} 1. nicināt ∙ ma põlgan sind! es tevi nicinu!; ta põlgab igasugust keskpärasust viņš nicina jebkādu viduvējību 2. noniecināt ∙ selles võitluses ei põlata mingeid vahendeid šajā cīņā netiek noniecināti nekādi līdzekļi 3. nopelt ∙ ostjad põlgasid hinda liiga kalliks pircēji nopēla cenu kā pārāk augstu
põristama v 1. rībināt ∙ trummi põristama rībināt bungas 2. rūcināt, ducināt ∙ naabrimees põristab mootorsaega kaimiņš rūcina motorzāģi; ta põristas laulukooris oma vägevat bassi viņš ducināja korī savu vareno basu
rahva|usund s tautas ticība, tautas reliģija ∙ vana rahvausundi järgi oli igal esemel oma hing saskaņā ar seno tautas ticību katrai lietai bija sava dvēsele
ratas s {`ratta, ratast, `rattaid} 1. ritenis, rats ◦ autoratas automašīnas ritenis; ilmaratas panorāmas ritenis ∙ rattad vajuvad porri riteņi grimst dubļos; elan ratastel dzīvoju uz riteņiem 2. ripa, ritulis ◦ juusturatas siera ritulis; sibularatas sīpola ripiņa ∙ ratasteks lõigatud õun ripiņās sagriezts ābols 3. divritenis, velosipēds ∙ ta käib poes rattaga viņš uz veikalu brauc ar divriteni 4. (vingrošanas elements) ritenis ∙ lapsed löövad ratast bērni met riteņus ∆ kõiki rattaid käima panema likt lietā visus līdzekļus; viies ratas piektais ritenis
ribi s {ribi, ribi, ribisid} 1. riba ∙ poiss murdis kukkudes kaks ribi zēns krītot salauza divas ribas 2. tehn riba, ribojums ◦ pikiribi gareniska riba; põikiribi šķērsriba; ribipaneel ribots panelis ∙ radiaatori ribid radiatora ribas 3. āķu jeda 4. (adīšanā) sviķelis
risti|usk s kristietība, kristīgā ticība ∙ ristiusku levitama izplatīt kristietību; ristiusu kirik kristīgā baznīca
rist|sõnad s pl krustvārdu mīkla ∙ poisid lahendavad ristsõnu zēni risina krustvārdu mīklu
roie s {`roide, roiet, `roideid} 1. riba 2. (arhitektūrā) riba, nervīra
seadus|vastane adj pretlikumīgs, nelikumīgs ∙ seadusvastane tegu pretlikumīga rīcība
segane adj {segase, segast, segaseid} 1. neskaidrs, juceklīgs ∙ segane allkiri neskaidrs paraksts; segased ja vastuolulised seletused juceklīgi un pretrunīgi paskaidrojumi 2. dažāds, raibs ∙ segane seltskond raiba sabiedrība 3. jucis, prātu zaudējis ∙ ta on täiesti segaseks läinud viņš ir galīgi prātu zaudējis
sibama v 1. vicināt ∙ lind sibab tiibadega putns vicina spārnus 2. (ātri, sīkiem solīšiem) tipināt, skriet, skraidīt ∙ laps sibas ema käekõrval bērns tipināja mātei pie rokas; hiir sibab toas ringi pele skraida pa istabu
siblima v 1. kašņāties, kārpīties, rakņāties ∙ kanad siblivad aias dārzā kašņājas vistas; naine siblis taskutes, aga ei leidnud midagi sieviete rakņājās pa kabatām, bet neko neatrada 2. vicināt ∙ laps siblib vahetpidamata käte ja jalgadega bērns nemitīgi vicina rokas un kājas 3. knibināt, raustīt ∙ sõrmed siblivad närviliselt teki äärt pirksti nervozi knibina segas malu 4. (ātri, sīkiem solīšiem) tipināt, skraidīt, šaudīties ∙ kalad siblivad vees ūdenī šaudās zivis
sihi`lik adj {sihiliku, sihi`likku, sihi`likke} tīšs, apzināts ∙ sihilik tegu tīša rīcība
teenistus s {teenistuse, teenistust, teenistusi} 1. peļņa, izpeļņa ◦ lisateenistus papildpeļņa ∙ terve kuu teenistus vesela mēneša izpeļņa; kui suur su teenistus on? cik tu pelni? 2. dienests ◦ tsiviilteenistus civildienests; sõjaväeteenistus karadienests; teenistusaste dienesta pakāpe; teenistuskoer dienesta suns; teenistusleht dienesta lapa; teenistuspüstol dienesta pistole; teenistusvahekord dienesta attiecības; teenistusülesanne dienesta uzdevums ∙ teenistusest lahkuma aiziet no dienesta; teenistus reservis dienests rezervē 3. (iestāde) dienests ◦ julgeolekuteenistus drošības dienests; luureteenistus izlūkdienests ∙ geoloogilise luure teenistus ģeoloģiskās izlūkošanas dienests 4. dievkalpojums ∙ hommikune teenistus rīta dievkalpojums; piiskop peab teenistust Toomkirikus bīskaps vada dievkalpojumu Doma baznīcā 5. rīcība, kalpošana ∙ olen sinu teenistuses! esmu tavā rīcībā! 6. darbs ◦ teenistuskäik darba gaitas ∙ ta otsis teenistust viņš meklēja darbu
tegevus s {tegevuse, tegevust, tegevusi} 1. darbība, nodarbe ◦ majandustegevus saimnieciskā darbība; sõjategevus karadarbība; tegevusaruanne darbības pārskats; tegevusala darbības joma; tegevuskoht darbības vieta; tegevussuund darbības virziens ∙ kirjanduslik tegevus literārā darbība; tema armsaim tegevus on kalapüük viņa mīļākā nodarbe ir makšķerēšana; tegevuseta olek hakkab ära tüütama bezdarbība sāk apnikt 2. darbība, rīcība ◦ tegevusjuhend rīcības instrukcija; tegevuskava rīcības plāns 3. darbība, funkcija ◦ ajutegevus smadzeņu darbība; tegevusskeem darbības shēma ∙ seedeelundite tegevus gremošanas orgānu darbība 4. darbība, notikumi ◦ tegevuspaik darbības vieta ∙ filmi tegevus toimub 16. sajandi Inglismaal filmas darbība notiek 16. gadsimtā Anglijā
tegu s {`teo, tegu, tegusid} 1. rīcība, darbība, darbs ◦ kangelastegu varoņdarbs; pahategu nedarbs ∙ õigusvastane tegu prettiesiska rīcība; ma kahetsen oma tegu es nožēloju savu rīcību; ei jõutudki sõnadest tegudeni no vārdiem līdz darbiem nemaz netika; teoks saama īstenoties; teoks tegema īstenot 2. darīšana, taisīšana ◦ leivategu maizes cepšana; heinategu siena pļauja 3. darīšana, sakars, daļa ∙ on meil tegu haige või simulandiga? vai mums ir darīšana ar slimnieku vai simulantu?; laboratooriumist öeldi, et tegu on kasvajaga laboratorijā pateica, ka tas ir audzējs; mis mul teistega tegu kas man daļas gar citiem 4. klaušas ∙ teole minema iet klaušās 5. (vienā piegājienā tapusi) porcija, cepiens, brūvējums ∙ tegu saia baltmaizes cepiens 6. grūtības, pūles, noņemšanās ∙ koolis on mul kõige rohkem tegu matemaatikaga skolā vislielākās grūtības man ir ar matemātiku
tegu|viis s rīcība, rīcības veids ∙ säärast teguviisi ma heaks ei kiida tādu rīcību es neatzīstu
toimimis|viis s rīcība, uzvedība ∙ ta põhjendas mehe toimimisviisi erutusega viņš pamatoja vīrieša rīcību ar uztraukumu
toiming s {toimingu, toimingut, toiminguid} 1. rīcība, darbība ◦ notariaaltoiming notariāla darbība; uurimistoiming izmeklēšanas darbība ∙ rituaalsed toimingud rituālas darbības 2. darīšana ∙ ta ei sekku minu toiminguisse viņš manās darīšanās nejaucas
`usk s {usu, `usku, `uske} 1. ticība ◦ eneseusk ticība sev ∙ ta on kaotanud usu inimestesse viņš ir zaudējis ticību cilvēkiem 2. ticība, reliģija ◦ riigiusk valsts reliģija ∙ usku vahetama pāriet citā ticībā
usund s {usundi, usundit, usundeid} ticība, reliģija ∙ kristlus on maailmas levinumaid usundeid kristietība ir viena no izplatītākajām reliģijām pasaulē
usu|tunnistus s 1. ticības apliecinājums, ticības apliecība, kredo ∙ kogudus kordas usutunnistuse sõnu draudze atkārtoja ticības apliecinājuma vārdus 2. ticība, konfesija ∙ ta on usutunnistuselt katoliiklane viņš ir katolis pēc ticības
`vakk a s {vaka, `vakka, `vakku} 1. (tilpuma mērvienība) pūrs ∙ vakk rukist pūrs rudzu 2. ciba ∙ kasetohust vakk bērza tāss ciba ∆ küünalt vaka all hoidma turēt sveci zem pūra
veeretama v 1. velt, ripināt, ritināt ∙ meri veeretab laineid kaldale jūra veļ viļņus krastā; tuul veeretab prahti mööda tänavat vējš veļ gružus pa ielām; mehed veeretavad vaate vīri ripina mucas; hakklihast veeretati kotletid no maltās gaļas savēla kotletes; süüd kellegi peale veeretama uzvelt kādam vainu 2. griezt, grozīt ∙ loosiratast veeretama griezt izlozes ratu; ta eeretas kohmetult mütsi käes viņš samulsis grozīja rokās cepuri 3. risināt ∙ lõkke paistel veeretati jutte hommikuni ugunskura gaismā sarunas tika risinātas līdz rītam; seda küsimust oleme juba kaua veeretanud šo jautājumu mēs jau ilgi esam risinājuši
vibutama v 1. vicināt, vēcināt ∙ õpetaja vibutab hoiatavalt sõrme skolotājs brīdinoši vicina pirkstu; kotkas tõusis uhkelt tiibu vibutades lendu ērglis pacēlās lidojumā, lepni vēcinot spārnus; sepp vibutab vasarat kalējs vicina veseri 2. (viegli) lēkt ∙ ratsanik vibutas end hobuse selga jātnieks uzlēca zirga mugurā
vuristama v 1. rūcināt, darbināt ∙ ta vuristab õmblusmasinat viņš rūcina šujmašīnu; lind lendas tiibadega vuristades putns lidoja, rūcinādams spārnus; auto vuristas minema automašīna aizrūcināja projām 2. (runājot) bērt ∙ giid vuristas fakte gids bēra faktus; kohtunik vuristas kohtuotsuse paberilt maha tiesnesis no papīra nobēra tiesas spriedumu
võngutama v 1. svārstīt, šūpot, vicināt ∙ ta võngutas etteheitvalt pead viņš pārmetoši šūpoja galvu; kass võngutab saba kaķis vicina asti 2. likt vibrēt, tricināt
õnnis adj {`õndsa, `õndsat, `õndsaid} 1. svētlaimīgs, svēts ∙ usk teeb inimese õndsaks ticība padara cilvēku svētlaimīgu; poiss lamas tüdruku embuses, väsinud ja õnnis zēns gulēja meitenes apskāvienos, noguris un laimīgs; südamesse tuli õnnis rahu sirdī ielija svētlaimīgs miers; kedagi õndsaks kuulutama pasludināt kādu par svēto 2. nelaiķa- ∙ õnnis perenaine puhkab juba teist aastat mulla all nelaiķe saimniece jau otro gadu atpūšas zem zemes