?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit
häbi|post s kauna stabs ∆ häbiposti panema pielikt pie kauna staba
`jalg s {jala, `jalga, `jalgu} 1. kāja ◦ kaheksajalg astoņkājis ∙ parem jalg labā kāja; laua jalg galda kāja; seene jalg sēnes kājiņa; jõulukuuse metallist jalg Ziemassvētku egles metāla kāja; jalad on rasked kui tina kājas ir smagas kā svins; jalgu puhkama pūtināt kājas; ta elab suurel jalal viņš dzīvo pārticīgi; ta on naabritega halval jalal viņam ar kaimiņiem ir sliktas attiecības 2. (mērvienība) pēda ◦ ruutjalg kvadrātpēda ∙ 6 jalga pikk 6 pēdas garš ∆ jalad ees ar kājām pa priekšu; jalga ette panema pielikt kāju priekšā; jalga keerutama (dejot) izlocīt kājas; jalga laskma (mukt) dot kājām vaļu; jalge alla tallama mīdīt kājām; jalg jala ette (lēnām) pēdu pie pēdas; jalgu alla saama tikt uz kājām; jalgu alla panema nostādīt uz kājām; jalgu alla võtma tikt uz kājām; jalgu alt lööma izsist pamatu zem kājām; jalgu järele vedama tik tikko vilkt kājas; jalgu selga võtma ņemt kājas pār pleciem; jalule aitama palīdzēt tikt uz kājām; jalule ajama sacelt kājās; jalul olema būt kājās; kahe jalaga maa peal ar abām kājām uz zemes; mis jalad kannavad ko kājas nes; oma jalga tõstma spert savu kāju; omal jalal uz savām kājām; ühte jalga käima iet vienā solī
jumal s {jumala, jumalat, jumalaid} dievs, dievība ∙ muistsed jumalad senie dievi; jumalaid kummardama pielūgt dievus; jumal olgu neile armuline! lai dievs viņiem žēlīgs!; jumala õnn dieva laime; jumal nendega dievs ar viņiem; issand jumal! ak, kungs! ∆ jumala eest no dieva tiesas; jumala pärast dieva dēļ; jumala sõrm dieva pirksts; jumala õnnelik milzīgi priecīgs
jõu|pingutus s piepūle, pūles ∙ jõupingutusi tegema pielikt pūles; ühiste jõupingutustega kopīgām pūlēm
`katsuma v {`katsuda, katsun} 1. aiztikt, taustīt ∙ väljapanekuid ei tohi käega katsuda eksponātus nedrīkst aiztikt ar rokām; katsu, kas pesu on juba kuiv aptausti, vai veļa jau ir sausa; katsusin varbaga, kas vesi on soe ar kājas īkšķi taustīju, vai ūdens ir silts 2. mēģināt, censties ∙ ta katsub end liigutada viņš cenšas pakustēties; katsun läbi pisarate naeratada mēģinu cauri asarām pasmaidīt; katsu võlg ära maksta centies atmaksāt parādu; katsu sa! pamēģini tikai! 3. pielaikot, pārbaudīt ∙ mantlit selga katsuma pielaikot mēteli; poisid katsusid jõudu zēni mērojās spēkiem; pulssi katsuma pārbaudīt pulsu; õnne katsuma izmēģināt laimi; saatus on teda rängalt katsunud viņu ir piemeklējis bargs liktenis
kodune b adj {koduse, kodust, koduseid} 1. mājas- ∙ kodune riietus mājas apģērbs 2. mājīgs ∙ tuba oli väike, aga kodune istaba bija maza, bet mājīga; oli nii kodune istuda kamina ees bija tik mājīgi sēdēt pie kamīna 3. mājās sēdošs ∙ mees töötab, naine on kodune vīrs strādā, sieva sēž mājās; pensioniea saabumisega jäi isa koduseks pienākot pensijas laikam, tēvs palika mājās
kohaldama v 1. piemērot ∙ millist paragrahvi kohaldada? kādu pantu piemērot?; ohtlike kurjategijate suhtes amnestiat ei kohaldata bīstamiem noziedzniekiem amnestiju nepiemēro 2. pielāgot 3. salāgot
kohandama v pielāgot ∙ tootmist kohandati turu nõuetele ražošanu pielāgoja tirgus prasībām; üks hoonetest kohandati muuseumiks viena no ēkām tika pielāgota muzeja vajadzībām
kohastama v pielāgot, piekārtot
kohendama v 1. sakārtot, piekārtot ∙ ta kohendas salli kaelas viņš sakārtoja šalli ap kaklu; sekretär kohendas laual pabereid sekretārs piekārtoja uz galda papīrus 2. pielabot ∙ ta kohendas pisut pliiti viņš nedaudz pielaboja plīti; kalamehed kohendasid katkisi võrke zvejnieki pielaboja saplēstos tīklus 3. irdināt, rušināt ∙ pinnas kohendati kõplaga augsni uzirdināja ar kapli
`krapsama v {krapsata, `krapsan} 1. pakampt, pagrābt ∙ ta krapsas mul käest kinni viņš pagrāba mani aiz rokas 2. pielēkt, palēkties ∙ sõdur krapsas valveseisangusse kareivis pielēca miera stājā 3. uzšķilt ∙ ta krapsas tiku põlema viņš uzšķīla sērkociņu
kuld|vasikas s pārn zelta teļš ∙ kuldvasikat kummardama pielūgt zelta teļu
kummardama v 1. klanīties ∙ kummardasin viisakalt pieklājīgi paklanījos 2. pielūgt ∙ nad kummardavad päikest viņi pielūdz sauli 3. liekt ∙ ta kummardas pea alla viņš nolieca galvu uz leju 4. liekties ∙ ta kummardas kingapaela siduma viņš noliecās, lai sasietu kurpju šņores
`kähvama v {kähvata, `kähvan} 1. (runājot) atcirst ∙ ta kähvas midagi vihaselt viņš kaut ko nikni atcirta 2. iezvelt, iekraut 3. pielekt kājās
lisama v 1. pielikt, pievienot ∙ lisa taignale veel jahu pievieno mīklai vēl miltus; sammu lisama pielikt soli 2. piebilst, piemetināt ∙ kas keegi soovib veel midagi lisada? vai kāds vēlas vēl kaut ko piebilst?
juurde lisama (klāt) pielikt, pievienot ∙ kui tainas saab liiga vedel, lisa jahu juurde ja mīkla iznāk pārāk šķidra, pieliec klāt miltus
looma v {luua, loon} 1. radīt, veidot ∙ lind on loodud lendama putns ir radīts, lai lidotu; muljet looma radīt iespaidu; need saapad on mulle nagu loodud šie zābaki man ir kā radīti 2. riest ∙ kangast looma riest audumu 3. sar pielēkt, kļūt saprotamam ∙ ma ju seletasin sulle – kas sul ikka ei loo? es taču tev skaidroju – tev vēl arvien nepielec?
`luurama v {luurata, `luuran} 1. okšķerēt, izsekot, uzglūnēt ∙ kass luurab hiirt kaķis uzglūn pelei; luurav pilk glūnīgs skatiens 2. izlūkot ∙ piilkond saadeti ette luurama patruļu nosūtīja pa priekšu izlūkot
mugandama v pielāgot, piemērot ∙ lavastaja mugandas saksa näidendi meie oludega inscenētājs pielāgoja vācu lugu mūsu apstākļiem
nina s {nina, nina, ninu} 1. deguns ◦ tömpnina strups deguns ∙ nina on kinni deguns ir ciet; nina on külmast punane deguns no aukstuma ir sarkans; nina nuuskama šņaukt degunu; nina krimpsutama raukt degunu; külm nagu koera nina auksts kā suņa deguns; tal on selliste asjade peale hea nina viņam ir labs deguns uz tādām lietām 2. priekšgals, purngals ◦ paadinina laivas priekšgals ∙ üks istus paadi ninas, teine päras viens sēdēja laivas priekšgalā, otrs – pakaļgalā 3. rags, zemesrags ∙ Kõpu poolsaare Ristna nina Kepu pussalas Ristnas rags 4. sar deguns, persona ∙ kogusime kümme krooni nina pealt vācām pa desmit kronām no deguna; suured ninad lieli kungi ∆ nina all deguna priekšā; nina alla hõõruma rīvēt degunā; nina veel tatine vēl slapjš aiz ausīm; nina norgu laskma nokārt degunu; nina pihta andma sadot pa degunu; nina peale saama dabūt pa degunu; nina peale viskama mest sejā; nina pistma bāzt degunu; nina püsti ajama celt degunu gaisā; ninasid kokku pistma sabāzt degunus kopā; ninasse kargama lēkt acīs; ninast vedama vazāt aiz deguna; nina täis tõmbama pielikt seju; nina vingu ajama raukt degunu; nina kõrvetama apdedzināties; oma ninast kaugemale nägema redzēt tālāk par savu degungalu; oma nina toppima bāzt savu degunu; pikka nina saama dabūt garu degunu; pika ninaga jääma palikt ar garu degunu
alla panema palikt apakšā, pielikt ∙ marjapõõsastele pandi toed alla ogu krūmiem apakšā palika balstus; ta paneb suusad alla viņš pieliek slēpes; pane avaldusele allkiri alla paraksti iesniegumu
ette panema 1. (priekšā) pielikt, uzlikt ∙ poiss pani teisele jala ette zēns pielika otram kāju priekšā; ta pani endale prillid ette viņš uzlika brilles 2. likt priekšā, ierosināt ∙ ta pani ette kinno minna viņš ierosināja iet uz kino 3. nolikt priekšā, padot ∙ pane hobusele kaerad ette padod zirgam auzas 4. iejūgt ∙ ta pani hobuse ette viņš iejūdza zirgu
juurde panema pielikt ∙ palka juurde panema pielikt algu; sammu juurde panema pielikt soli
ligi panema 1. pielikt ∙ ta pani tiku hakatisele ligi viņš pielika iekuram sērkociņu 2. dot līdzi ∙ ema pani lapsele võileivad ligi māte iedeva bērnam līdzi sviestmaizes
otsa panema pielikt ∙ kaubale hinda otsa panema paaugstināt precei cenu; vanaema pani kleidile varrukad otsa vecmāmiņa piešuva kleitai piedurknes; ta pani majale tule otsa viņš pielaida mājai uguni
taha panema (aizmugurē) pielikt ∙ pane luuale vars taha pieliec slotai kātu
`passima v {`passida, passin} 1. derēt, piestāvēt, pasēt ∙ venna kingad passivad talle jalga brāļa kurpes der viņam kājā; ta passiks hästi ülemuseks viņš labi derētu par priekšnieku; väike skulptuur passiks meiegi aeda maza skulptūra piestāvētu mūsu dārzam 2. laikot, lāgot, pasēt ∙ kleiti selga passima pielaikot kleitu mugurā; mehed passisid sarikaid kohale vīri pielāgoja vietā spāres; mantel pandi kiiresti minu mõõtudele passima mēteli ātri pielāgoja maniem izmēriem 3. gaidīt, pasēt ∙ passisime hulk aega koolimaja ees bussi labu laiku pie skolas gaidījām autobusu; keda te siin passite? ko jūs te pasējat? 4. apkalpot ∙ ta ei lasknud end passida viņš neļāva sevi apkalpot 5. (kāršu spēlē) pasēt ∙ niisuguses mänguseisus harilikult passitakse šādā spēles stāvoklī parasti pasē
passitama v 1. salāgot, pielāgot 2. piemeklēt ∙ ta passitab lilli kimpu viņš piemeklē ziedus pušķim 3. pielaikot ∙ passitab mütsi pähe pielaiko cepuri galvā
ette pistma 1. (priekšā) pielikt, piebāzt ∙ kuurile oli lukk ette pistetud šķūnim bija pielikta slēdzene; ta pistis vaadile punni ette viņš aizbāza mucai spundi 2. (priekšā) pielikt, uzlikt ∙ pista lapsele põll ette! uzliec bērnam priekšautu!; pistsin prillid ette uzliku brilles; oota üks hetk, ma pistan nööbi ette pagaidi vienu brīdi, es piešūšu pogu 3. iejūgt ∙ isa pistis hobuse ette tēvs iejūdza zirgu 4. sar (par ēdienu, dzērienu) padot, nolikt priekšā ∙ ta pistis hobusele heinad ette viņš padeva zirgam sienu 5. sar izklāstīt, pienest ziņas ∙ ta pistis mehele ette, mis kodus vahepeal juhtunud oli viņa izklāstīja vīram, kas pa to laiku bija noticis mājās
külge pistma 1. pielikt, piedurt ∙ koer ei pistnud toidule ninagi külge suns ēdienam pat purnu nepiedūra 2. (uguni) pielikt, pielaist ∙ poisid on kulule tule külge pistnud zēni ir pielaiduši kūlai uguni 3. sar piešūt, piediegt ∙ ema pistis pluusile nööbi külge māte piešuva blūzei pogu
otsa pistma 1. (virsū) uzvilkt, uzmaukt ∙ pista kingadele kalossid otsa uzvelc virs kurpēm galošas 2. piešūt ∙ pistan veel täna pluusile varrukad otsa vēl šodien piešūšu blūzei piedurknes 3. (uguni) pielikt, pielaist ∙ ta pistis ise majale tule otsa viņš pats pielaida mājai uguni
taha pistma (aizmugurē) pielikt, ievērt ∙ pista luuale vars taha pieliec slotai kātu; ta pistis nõelale niidi taha viņš ievēra adatā diegu
`proovima v {`proovida, proovin} 1. mēģināt ∙ haige proovib üles tõusta slimnieks mēģina piecelties; ta proovib uut vikatit viņš izmēģina jauno izkapti; proovi meie aia õunu nomēģini mūsu dārza ābolus 2. pielaikot, piemērīt ∙ proovisin mantlit pielaikoju mēteli
`punkt a s {punkti, `punkti, `punkte} 1. (zīme) punkts ∙ lause lõppu tuleb panna punkt teikuma beigās jāliek punkts; see oli punkt ta senisele elule tas bija punkts viņa līdzšinējai dzīvei; kotkas taeva all näis väikese punktina ērglis debesīs izskatījās kā mazs punkts 2. (vieta) punkts ◦ piiripunkt robežpunkts; traumapunkt traumpunkts; valuutavahetuspunkt valūtas maiņas punkts ∙ geograafilised punktid ģeogrāfiskie punkti; sporditarvete laenutuse punkt sporta inventāra nomas punkts 3. punkts, aspekts ∙ see punkt tuleb meil selgeks vaielda šis punkts mums jāizdiskutē; ta on igas punktis sobiv kandidaat viņš ir visiem aspektiem atbilstošs kandidāts 4. (sadaļa) punkts ◦ alapunkt apakšpunkts; süüdistuspunkt apsūdzības punkts ∙ lepingu punkt līguma punkts; põhikirja võeti kaks uut punkti statūtos iekļāva divus jaunus punktus; punkt punkti järel punktu pa punktam 5. (vienība) punkts ◦ ainepunkt kredītpunkts ∙ punktide summa punktu summa; sisseastumiseksamitel jäi mul ainult kaks punkti puudu iestājeksāmenos man pietrūka tikai divu punktu 6. mat punkts ◦ keskpunkt viduspunkts ∙ punkti koordinaadid punkta koordinātas; sirged lõikuvad punktis taisnes krustojas punktā ∆ i-le punkti panema uzlikt punktu uz i; punkti panema pielikt punktu
`rapsama v {rapsata, `rapsan} 1. kampt, ķert, grābt ∙ ta rapsas mul käest kinni viņš saķēra mani aiz rokas 2. raut ∙ poiss rapsas mütsi kähku peast zēns aši norāva cepuri no galvas 3. uzšķilt ∙ ta rapsas tiku põlema viņš uzšķīla sērkociņu 4. uzlēkt, pielēkt ∙ jalule rapsama pielēkt kājās 5. iesist, uzšaut ∙ ta rapsas hobust piitsaga viņš uzšāva zirgam ar pātagu 6. (runājot) atcirst, izšaut, izspļaut ∙ äkki ta rapsas, et tuleb minuga kaasa viņš pēkšņi izšāva, ka nāks man līdzi
`samm s {sammu, `sammu, `samme} 1. solis ◦ tantsusamm dejas solis; rivisamm ierindas solis ∙ lapse esimesed sammud bērna pirmie soļi; samm kõrvale solis sānis; sammu lisama pielikt soli; tuba oli kuus sammu pikk ja neli lai istaba bija sešus soļus gara un četrus plata; see oli väga õige samm tas bija ļoti pareizs solis; sammu ratsutama jāt soļos 2. tehn solis ◦ keermesamm vītnes solis; needisamm kniežu solis ∙ hammasratta hammaste samm zobrata zobu solis ∆ igal sammul ik uz soļa; sammu pidama iet vienā solī
ette seadma 1. uzlikt, uzģērbt ∙ ta seadis lipsu ja prillid ette viņš uzlika kaklasaiti un brilles 2. (priekšā) pielikt ∙ uksele oli väljaspoole kang ette seatud durvīm no ārpuses bija pielikts stienis
`sein s {seina, `seina, `seinu} 1. siena ◦ peegelsein spoguļsiena; pilvesein mākoņu siena; seinafresko sienas freska; seinakalender sienas kalendārs; seinakapp sienas skapis; seinakell sienas pulkstenis; seinalamp sienas lampa; seinaleht sienas avīze; seinavärv sienas krāsa; tellissein ķieģeļu siena ∙ mittekandev sein nenesošā siena; ta ei oska naelagi seina lüüa viņš neprot pat naglu sienā iedzīt; kuristiku seinad bezdibeņa sienas; hekk moodustab rohelise seina dzīvžogs veido zaļu sienu 2. anat siena, sieniņa ∙ veresoonte seinad asinsvadu sienas ∆ peaga vastu seina jooksma skriet ar galvu sienā; seinast seina no sienas līdz sienai; seina äärde panema pielikt pie sienas; seina äärde suruma piespiest pie sienas
sobitama v 1. pielāgot, piemērot ∙ ta sobitab kleidile varrukat otsa viņš pielāgo kleitai piedurkni; vahelt sobitama būt par starpnieku; ma oskan end oludega sobitada es protu piemēroties apstākļiem 2. dibināt, slēgt ∙ sõprust sobitama dibināt draudzību; nad sobitasid kokkuleppe viņi noslēdza vienošanos
juurde soolama sar pielikt klāt, piemest klāt ∙ kaubale soolati hinda juurde precei pielika cenu; põgenemise eest soolati vangile viis aastat juurde par bēgšanu ieslodzītajam piemeta klāt piecus gadus
sähvatama v 1. uzzibsnīt, noplaiksnīt, pazibēt ∙ tikk sähvatas põlema sērkociņš uzliesmoja; silmis sähvatas viha acīs pazibēja dusmas 2. (par pēkšņu domu) iešauties, ieskriet, pazibēt ∙ äkki sähvatas mul meelde: rahakott! pēkšņi man iešāvās prātā: naudasmaks! 3. (par strauju piecelšanos) uzšauties, pielēkt ∙ naine sähvatas järsku pingilt püsti sieviete pēkšņi pielēca kājās no sola 4. atcirst, skarbi atbildēt ∙ ta sähvatas midagi teravalt viņš kaut ko asi atcirta
otsa torkama 1. uzlikt galā, uzvilkt virsū ∙ ta torkas kraanile vooliku otsa viņš uzlika krānam galā šļūteni 2. (uguni) pielikt, pielaist, piešaut ∙ puud on kaminas valmis, torka vaid tuli otsa malka kamīnā salikta, pielaid tikai uguni
trellitama v aizrestot, pielikt restes ∙ trellitatud kaubavagunid restoti preču vagoni
valguma v 1. plūst ∙ vesi valgub kraavidesse ūdens saplūst grāvjos; silmad valguvad pisaraid täis acis pieplūst asarām; vaik valgub mööda puutüve alla sveķi plūst lejup pa koka stumbru; inimesed valgusid rongi lähenemisel perroonile pienākot vilcienam, cilvēki plūda uz perona; põhjast valguvad meile külmad õhumassid no ziemeļiem pie mums plūst aukstās gaisa masas; väsimus valgub kontidesse nogurums ieplūst kaulos 2. sūkties ∙ sulamisveed valguvad pinnasesse kušanas ūdeņi iesūcas augsnē 3. slīdēt, krist ∙ juuksesalgud kippusid silmade ette valguma matu šķipsnas tiecās noslīdēt acīm priekšā; rätt valgus õlgadelt maha dvielis noslīdēja no pleciem