[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit

häbi|post s kauna stabs häbiposti panema pielikt pie kauna staba
`jalg s {jala, `jalga, `jalgu} 1. kāja kaheksajalg astoņkājis parem jalg labā kāja; laua jalg galda kāja; seene jalg sēnes kājiņa; jõulukuuse metallist jalg Ziemassvētku egles metāla kāja; jalad on rasked kui tina kājas ir smagas kā svins; jalgu puhkama pūtināt kājas; ta elab suurel jalal viņš dzīvo pārticīgi; ta on naabritega halval jalal viņam ar kaimiņiem ir sliktas attiecības 2. (mērvienība) pēda ruutjalg kvadrātpēda 6 jalga pikk 6 pēdas garš jalad ees ar kājām pa priekšu; jalga ette panema pielikt kāju priekšā; jalga keerutama (dejot) izlocīt kājas; jalga laskma (mukt) dot kājām vaļu; jalge alla tallama mīdīt kājām; jalg jala ette (lēnām) pēdu pie pēdas; jalgu alla saama tikt uz kājām; jalgu alla panema nostādīt uz kājām; jalgu alla võtma tikt uz kājām; jalgu alt lööma izsist pamatu zem kājām; jalgu järele vedama tik tikko vilkt kājas; jalgu selga võtma ņemt kājas pār pleciem; jalule aitama palīdzēt tikt uz kājām; jalule ajama sacelt kājās; jalul olema būt kājās; kahe jalaga maa peal ar abām kājām uz zemes; mis jalad kannavad ko kājas nes; oma jalga tõstma spert savu kāju; omal jalal uz savām kājām; ühte jalga käima iet vienā solī
jumal s {jumala, jumalat, jumalaid} dievs, dievība muistsed jumalad senie dievi; jumalaid kummardama pielūgt dievus; jumal olgu neile armuline! lai dievs viņiem žēlīgs!; jumala õnn dieva laime; jumal nendega dievs ar viņiem; issand jumal! ak, kungs! jumala eest no dieva tiesas; jumala pärast dieva dēļ; jumala sõrm dieva pirksts; jumala õnnelik milzīgi priecīgs
jõu|pingutus s piepūle, pūles jõupingutusi tegema pielikt pūles; ühiste jõupingutustega kopīgām pūlēm
`katsuma v {`katsuda, katsun} 1. aiztikt, taustīt väljapanekuid ei tohi käega katsuda eksponātus nedrīkst aiztikt ar rokām; katsu, kas pesu on juba kuiv aptausti, vai veļa jau ir sausa; katsusin varbaga, kas vesi on soe ar kājas īkšķi taustīju, vai ūdens ir silts 2. mēģināt, censties ta katsub end liigutada viņš cenšas pakustēties; katsun läbi pisarate naeratada mēģinu cauri asarām pasmaidīt; katsu võlg ära maksta centies atmaksāt parādu; katsu sa! pamēģini tikai! 3. pielaikot, pārbaudīt mantlit selga katsuma pielaikot mēteli; poisid katsusid jõudu zēni mērojās spēkiem; pulssi katsuma pārbaudīt pulsu; õnne katsuma izmēģināt laimi; saatus on teda rängalt katsunud viņu ir piemeklējis bargs liktenis
kodune b adj {koduse, kodust, koduseid} 1. mājas- kodune riietus mājas apģērbs 2. mājīgs tuba oli väike, aga kodune istaba bija maza, bet mājīga; oli nii kodune istuda kamina ees bija tik mājīgi sēdēt pie kamīna 3. mājās sēdošs mees töötab, naine on kodune vīrs strādā, sieva sēž mājās; pensioniea saabumisega jäi isa koduseks pienākot pensijas laikam, tēvs palika mājās
kohaldama v 1. piemērot millist paragrahvi kohaldada? kādu pantu piemērot?; ohtlike kurjategijate suhtes amnestiat ei kohaldata bīstamiem noziedzniekiem amnestiju nepiemēro 2. pielāgot 3. salāgot
kohandama v pielāgot tootmist kohandati turu nõuetele ražošanu pielāgoja tirgus prasībām; üks hoonetest kohandati muuseumiks viena no ēkām tika pielāgota muzeja vajadzībām
kohastama v pielāgot, piekārtot
kohendama v 1. sakārtot, piekārtot ta kohendas salli kaelas viņš sakārtoja šalli ap kaklu; sekretär kohendas laual pabereid sekretārs piekārtoja uz galda papīrus 2. pielabot ta kohendas pisut pliiti viņš nedaudz pielaboja plīti; kalamehed kohendasid katkisi võrke zvejnieki pielaboja saplēstos tīklus 3. irdināt, rušināt pinnas kohendati kõplaga augsni uzirdināja ar kapli
`krapsama v {krapsata, `krapsan} 1. pakampt, pagrābt ta krapsas mul käest kinni viņš pagrāba mani aiz rokas 2. pielēkt, palēkties sõdur krapsas valveseisangusse kareivis pielēca miera stājā 3. uzšķilt ta krapsas tiku põlema viņš uzšķīla sērkociņu
kuld|vasikas s pārn zelta teļš kuldvasikat kummardama pielūgt zelta teļu
kummardama v 1. klanīties kummardasin viisakalt pieklājīgi paklanījos 2. pielūgt nad kummardavad päikest viņi pielūdz sauli 3. liekt ta kummardas pea alla viņš nolieca galvu uz leju 4. liekties ta kummardas kingapaela siduma viņš noliecās, lai sasietu kurpju šņores
`kähvama v {kähvata, `kähvan} 1. (runājot) atcirst ta kähvas midagi vihaselt viņš kaut ko nikni atcirta 2. iezvelt, iekraut 3. pielekt kājās
lisama v 1. pielikt, pievienot lisa taignale veel jahu pievieno mīklai vēl miltus; sammu lisama pielikt soli 2. piebilst, piemetināt kas keegi soovib veel midagi lisada? vai kāds vēlas vēl kaut ko piebilst?
juurde lisama (klāt) pielikt, pievienot kui tainas saab liiga vedel, lisa jahu juurde ja mīkla iznāk pārāk šķidra, pieliec klāt miltus
looma v {luua, loon} 1. radīt, veidot lind on loodud lendama putns ir radīts, lai lidotu; muljet looma radīt iespaidu; need saapad on mulle nagu loodud šie zābaki man ir kā radīti 2. riest kangast looma riest audumu 3. sar pielēkt, kļūt saprotamam ma ju seletasin sulle – kas sul ikka ei loo? es taču tev skaidroju – tev vēl arvien nepielec?
`luurama v {luurata, `luuran} 1. okšķerēt, izsekot, uzglūnēt kass luurab hiirt kaķis uzglūn pelei; luurav pilk glūnīgs skatiens 2. izlūkot piilkond saadeti ette luurama patruļu nosūtīja pa priekšu izlūkot
mugandama v pielāgot, piemērot lavastaja mugandas saksa näidendi meie oludega inscenētājs pielāgoja vācu lugu mūsu apstākļiem
nina s {nina, nina, ninu} 1. deguns tömpnina strups deguns nina on kinni deguns ir ciet; nina on külmast punane deguns no aukstuma ir sarkans; nina nuuskama šņaukt degunu; nina krimpsutama raukt degunu; külm nagu koera nina auksts kā suņa deguns; tal on selliste asjade peale hea nina viņam ir labs deguns uz tādām lietām 2. priekšgals, purngals paadinina laivas priekšgals üks istus paadi ninas, teine päras viens sēdēja laivas priekšgalā, otrs – pakaļgalā 3. rags, zemesrags Kõpu poolsaare Ristna nina Kepu pussalas Ristnas rags 4. sar deguns, persona kogusime kümme krooni nina pealt vācām pa desmit kronām no deguna; suured ninad lieli kungi nina all deguna priekšā; nina alla hõõruma rīvēt degunā; nina veel tatine vēl slapjš aiz ausīm; nina norgu laskma nokārt degunu; nina pihta andma sadot pa degunu; nina peale saama dabūt pa degunu; nina peale viskama mest sejā; nina pistma bāzt degunu; nina püsti ajama celt degunu gaisā; ninasid kokku pistma sabāzt degunus kopā; ninasse kargama lēkt acīs; ninast vedama vazāt aiz deguna; nina täis tõmbama pielikt seju; nina vingu ajama raukt degunu; nina kõrvetama apdedzināties; oma ninast kaugemale nägema redzēt tālāk par savu degungalu; oma nina toppima bāzt savu degunu; pikka nina saama dabūt garu degunu; pika ninaga jääma palikt ar garu degunu
alla panema palikt apakšā, pielikt marjapõõsastele pandi toed alla ogu krūmiem apakšā palika balstus; ta paneb suusad alla viņš pieliek slēpes; pane avaldusele allkiri alla paraksti iesniegumu
ette panema 1. (priekšā) pielikt, uzlikt poiss pani teisele jala ette zēns pielika otram kāju priekšā; ta pani endale prillid ette viņš uzlika brilles 2. likt priekšā, ierosināt ta pani ette kinno minna viņš ierosināja iet uz kino 3. nolikt priekšā, padot pane hobusele kaerad ette padod zirgam auzas 4. iejūgt ta pani hobuse ette viņš iejūdza zirgu
juurde panema pielikt palka juurde panema pielikt algu; sammu juurde panema pielikt soli
ligi panema 1. pielikt ta pani tiku hakatisele ligi viņš pielika iekuram sērkociņu 2. dot līdzi ema pani lapsele võileivad ligi māte iedeva bērnam līdzi sviestmaizes
otsa panema pielikt kaubale hinda otsa panema paaugstināt precei cenu; vanaema pani kleidile varrukad otsa vecmāmiņa piešuva kleitai piedurknes; ta pani majale tule otsa viņš pielaida mājai uguni
taha panema (aizmugurē) pielikt pane luuale vars taha pieliec slotai kātu
`passima v {`passida, passin} 1. derēt, piestāvēt, pasēt venna kingad passivad talle jalga brāļa kurpes der viņam kājā; ta passiks hästi ülemuseks viņš labi derētu par priekšnieku; väike skulptuur passiks meiegi aeda maza skulptūra piestāvētu mūsu dārzam 2. laikot, lāgot, pasēt kleiti selga passima pielaikot kleitu mugurā; mehed passisid sarikaid kohale vīri pielāgoja vietā spāres; mantel pandi kiiresti minu mõõtudele passima mēteli ātri pielāgoja maniem izmēriem 3. gaidīt, pasēt passisime hulk aega koolimaja ees bussi labu laiku pie skolas gaidījām autobusu; keda te siin passite? ko jūs te pasējat? 4. apkalpot ta ei lasknud end passida viņš neļāva sevi apkalpot 5. (kāršu spēlē) pasēt niisuguses mänguseisus harilikult passitakse šādā spēles stāvoklī parasti pasē
passitama v 1. salāgot, pielāgot 2. piemeklēt ta passitab lilli kimpu viņš piemeklē ziedus pušķim 3. pielaikot passitab mütsi pähe pielaiko cepuri galvā
ette pistma 1. (priekšā) pielikt, piebāzt kuurile oli lukk ette pistetud šķūnim bija pielikta slēdzene; ta pistis vaadile punni ette viņš aizbāza mucai spundi 2. (priekšā) pielikt, uzlikt pista lapsele põll ette! uzliec bērnam priekšautu!; pistsin prillid ette uzliku brilles; oota üks hetk, ma pistan nööbi ette pagaidi vienu brīdi, es piešūšu pogu 3. iejūgt isa pistis hobuse ette tēvs iejūdza zirgu 4. sar (par ēdienu, dzērienu) padot, nolikt priekšā ta pistis hobusele heinad ette viņš padeva zirgam sienu 5. sar izklāstīt, pienest ziņas ta pistis mehele ette, mis kodus vahepeal juhtunud oli viņa izklāstīja vīram, kas pa to laiku bija noticis mājās
külge pistma 1. pielikt, piedurt koer ei pistnud toidule ninagi külge suns ēdienam pat purnu nepiedūra 2. (uguni) pielikt, pielaist poisid on kulule tule külge pistnud zēni ir pielaiduši kūlai uguni 3. sar piešūt, piediegt ema pistis pluusile nööbi külge māte piešuva blūzei pogu
otsa pistma 1. (virsū) uzvilkt, uzmaukt pista kingadele kalossid otsa uzvelc virs kurpēm galošas 2. piešūt pistan veel täna pluusile varrukad otsa vēl šodien piešūšu blūzei piedurknes 3. (uguni) pielikt, pielaist ta pistis ise majale tule otsa viņš pats pielaida mājai uguni
taha pistma (aizmugurē) pielikt, ievērt pista luuale vars taha pieliec slotai kātu; ta pistis nõelale niidi taha viņš ievēra adatā diegu
`proovima v {`proovida, proovin} 1. mēģināt haige proovib üles tõusta slimnieks mēģina piecelties; ta proovib uut vikatit viņš izmēģina jauno izkapti; proovi meie aia õunu nomēģini mūsu dārza ābolus 2. pielaikot, piemērīt proovisin mantlit pielaikoju mēteli
`punkt a s {punkti, `punkti, `punkte} 1. (zīme) punkts lause lõppu tuleb panna punkt teikuma beigās jāliek punkts; see oli punkt ta senisele elule tas bija punkts viņa līdzšinējai dzīvei; kotkas taeva all näis väikese punktina ērglis debesīs izskatījās kā mazs punkts 2. (vieta) punkts piiripunkt robežpunkts; traumapunkt traumpunkts; valuutavahetuspunkt valūtas maiņas punkts geograafilised punktid ģeogrāfiskie punkti; sporditarvete laenutuse punkt sporta inventāra nomas punkts 3. punkts, aspekts see punkt tuleb meil selgeks vaielda šis punkts mums jāizdiskutē; ta on igas punktis sobiv kandidaat viņš ir visiem aspektiem atbilstošs kandidāts 4. (sadaļa) punkts alapunkt apakšpunkts; süüdistuspunkt apsūdzības punkts lepingu punkt līguma punkts; põhikirja võeti kaks uut punkti statūtos iekļāva divus jaunus punktus; punkt punkti järel punktu pa punktam 5. (vienība) punkts ainepunkt kredītpunkts punktide summa punktu summa; sisseastumis­eksamitel jäi mul ainult kaks punkti puudu iestājeksāmenos man pietrūka tikai divu punktu 6. mat punkts keskpunkt viduspunkts punkti koordinaadid punkta koordinātas; sirged lõikuvad punktis taisnes krustojas punktā i-le punkti panema uzlikt punktu uz i; punkti panema pielikt punktu
`rapsama v {rapsata, `rapsan} 1. kampt, ķert, grābt ta rapsas mul käest kinni viņš saķēra mani aiz rokas 2. raut poiss rapsas mütsi kähku peast zēns aši norāva cepuri no galvas 3. uzšķilt ta rapsas tiku põlema viņš uzšķīla sērkociņu 4. uzlēkt, pielēkt jalule rapsama pielēkt kājās 5. iesist, uzšaut ta rapsas hobust piitsaga viņš uzšāva zirgam ar pātagu 6. (runājot) atcirst, izšaut, izspļaut äkki ta rapsas, et tuleb minuga kaasa viņš pēkšņi izšāva, ka nāks man līdzi
`samm s {sammu, `sammu, `samme} 1. solis tantsusamm dejas solis; rivisamm ierindas solis lapse esimesed sammud bērna pirmie soļi; samm kõrvale solis sānis; sammu lisama pielikt soli; tuba oli kuus sammu pikk ja neli lai istaba bija sešus soļus gara un četrus plata; see oli väga õige samm tas bija ļoti pareizs solis; sammu ratsutama jāt soļos 2. tehn solis keermesamm vītnes solis; needisamm kniežu solis hammasratta hammaste samm zobrata zobu solis igal sammul ik uz soļa; sammu pidama iet vienā solī
ette seadma 1. uzlikt, uzģērbt ta seadis lipsu ja prillid ette viņš uzlika kaklasaiti un brilles 2. (priekšā) pielikt uksele oli väljaspoole kang ette seatud durvīm no ārpuses bija pielikts stienis
`sein s {seina, `seina, `seinu} 1. siena peegelsein spoguļsiena; pilvesein mākoņu siena; seinafresko sienas freska; seinakalender sienas kalendārs; seinakapp sienas skapis; seinakell sienas pulkstenis; seinalamp sienas lampa; seinaleht sienas avīze; seinavärv sienas krāsa; tellissein ķieģeļu siena mittekandev sein nenesošā siena; ta ei oska naelagi seina lüüa viņš neprot pat naglu sienā iedzīt; kuristiku seinad bezdibeņa sienas; hekk moodustab rohelise seina dzīvžogs veido zaļu sienu 2. anat siena, sieniņa veresoonte seinad asinsvadu sienas peaga vastu seina jooksma skriet ar galvu sienā; seinast seina no sienas līdz sienai; seina äärde panema pielikt pie sienas; seina äärde suruma piespiest pie sienas
sobitama v 1. pielāgot, piemērot ta sobitab kleidile varrukat otsa viņš pielāgo kleitai piedurkni; vahelt sobitama būt par starpnieku; ma oskan end oludega sobitada es protu piemēroties apstākļiem 2. dibināt, slēgt sõprust sobitama dibināt draudzību; nad sobitasid kokkuleppe viņi noslēdza vienošanos
juurde soolama sar pielikt klāt, piemest klāt kaubale soolati hinda juurde precei pielika cenu; põgenemise eest soolati vangile viis aastat juurde par bēgšanu ieslodzītajam piemeta klāt piecus gadus
sähvatama v 1. uzzibsnīt, noplaiksnīt, pazibēt tikk sähvatas põlema sērkociņš uzliesmoja; silmis sähvatas viha acīs pazibēja dusmas 2. (par pēkšņu domu) iešauties, ieskriet, pazibēt äkki sähvatas mul meelde: rahakott! pēkšņi man iešāvās prātā: naudasmaks! 3. (par strauju piecelšanos) uzšauties, pielēkt naine sähvatas järsku pingilt püsti sieviete pēkšņi pielēca kājās no sola 4. atcirst, skarbi atbildēt ta sähvatas midagi teravalt viņš kaut ko asi atcirta
otsa torkama 1. uzlikt galā, uzvilkt virsū ta torkas kraanile vooliku otsa viņš uzlika krānam galā šļūteni 2. (uguni) pielikt, pielaist, piešaut puud on kaminas valmis, torka vaid tuli otsa malka kamīnā salikta, pielaid tikai uguni
trellitama v aizrestot, pielikt restes trellitatud kaubavagunid restoti preču vagoni
valguma v 1. plūst vesi valgub kraavidesse ūdens saplūst grāvjos; silmad valguvad pisaraid täis acis pieplūst asarām; vaik valgub mööda puutüve alla sveķi plūst lejup pa koka stumbru; inimesed valgusid rongi lähenemisel perroonile pienākot vilcienam, cilvēki plūda uz perona; põhjast valguvad meile külmad õhumassid no ziemeļiem pie mums plūst aukstās gaisa masas; väsimus valgub kontidesse nogurums ieplūst kaulos 2. sūkties sulamisveed valguvad pinnasesse kušanas ūdeņi iesūcas augsnē 3. slīdēt, krist juuksesalgud kippusid silmade ette valguma matu šķipsnas tiecās noslīdēt acīm priekšā; rätt valgus õlgadelt maha dvielis noslīdēja no pleciem

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur