[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3030 artiklit, väljastan 100

`aas b s {aasa, `aasa, `aasu} 1. cilpa haak on aasas āķis ir cilpā 2. skava
aastake[ne] s {aastakese, aastakest, aastakesi} sar gadiņš veel paar aastakest, siis on pensioniaeg käes vēl daži gadiņi, tad būs pensija klāt
aasta|ring s 1. gada cikls aastaring on jälle täis saamas gada cikls atkal noslēdzas 2. (kokam) gada loks aastaringe võib kännult selgesti lugeda celmā skaidri izlasāmi gadu loki
aasta|tagune adj pirms gada noticis see on aastatagune lugu tas ir notikums, kas risinājies pirms gada
aateline adj {aatelise, aatelist, aatelisi} 1. ar augstiem ideāliem, ar cēliem mērķiem aateline inimene cilvēks ar cēliem mērķiem 2. ar ideāliem saistīts neil on aatelisi lahkarvamusi viņiem ir atšķirības ideālos
abi a s {abi, abi, abisid} 1. palīdzība esmaabi pirmā palīdzība tehniline abi tehniskā palīdzība; õpilane vajab abi matemaatikas skolniekam nepieciešama palīdzība matemātikā; ta loeb sõnaraamatu abil viņš lasa ar vārdnīcu 2. (amats) palīgs meistriabi meistara palīgs; direktoriabi direktora palīgs juhtivtöötajatel on sageli asetäitjad või abid vadošiem darbiniekiem bieži ir vietnieki vai palīgi
abi|elu s laulība abielutunnistus laulības apliecība; segaabielu jaukta laulība ta on abielus viņš ir precējies
abi|nõu s līdzeklis, pasākums ettevaatusabinõu piesardzības pasākums sõda on konfliktide lahendamise äärmine abinõu karš ir ārkārtas līdzeklis konfliktu risināšanai
aega|nõudev p {-nõudva, -nõudvat, -nõudvaid} laikietilpīgs see on aeganõudev töö tas ir laikietilpīgs darbs
aegu pop laikā esimese lume aegu pirmā sniega laikā; päikesetõusu aegu on kõige külmem saullēkta laikā ir visaukstākais
aeguma v 1. novecot, zust laika gaitā informatsioon aegub tänapäeval väga kiiresti informācija mūsdienās noveco ļoti ātri 2. jur noilgt, zaudēt derīgumu pēc noteikta termiņa hagi on aegunud iestājies prasības noilgums; pass on aegunud pases derīguma termiņš ir beidzies
aga knj bet, taču eile oli külm, aga täna on soe vakar bija auksts, bet šodien ir silts; ta on väike, aga tark viņš ir mazs, bet gudrs; arvamus oli üllatav, aga ma ei vaielnud sellele vastu viedoklis bija pārsteidzošs, taču es nestrīdējos tam pretī
agar b adj {agara, agarat, agaraid} rosīgs, darbīgs agar tegevus rosīga darbošanās; agar uurija rosīgs pētnieks; ta on väga energiliseks ning agaraks muutunud viņš ir kļuvis ļoti enerģisks un darbīgs
agen`tuur s {agentuuri, agen`tuuri, agen`tuure} aģentūra uudisteagentuur ziņu aģentūra Läti Keele Agentuur Latviešu valodas aģentūra; kindlustusseltsil on agentuure paljudes linnades apdrošināšanas sabiedrībai ir aģentūras daudzās pilsētās
ah intj ak ah nii! ak tā!; ah, kui tore ilm on täna! ak, cik šodien jauks laiks!
ahah intj aha ahah, kõik on kohal aha, visi ir klāt
ahenema v sašaurināties tema huvid on järjest ahenenud viņa intereses ir aizvien sašaurinājušās; metsatee ahenes jalgrajaks meža ceļš sašaurinājās, kļūdams par taku
ahi s {ahju, `ahju, `ahjusid} krāsns liha on ahjus gaļa ir krāsnī ahju taga konutama tupēt aizkrāsnē
ahistav p {ahistava, ahistavat, ahistavaid} 1. uzmācīgs 2. nomācošs eeslinnad on ahistavad priekšpilsētas ir nomācošas
ai intj vai, ai, au ai, ai, valus on! vai, vai, sāp!
aiandus s {aianduse, aiandust, aiandusi} dārzkopība iluaiandus dekoratīvā dārzkopība ta on spetsialiseerunud aiandusele viņš ir specializējies dārzkopībā
aine|osake[ne] s (vielas) daļiņa tolm on tahkete aineosakeste kogum putekļi ir cietu daļiņu kopums
ainsam s {ainsama, ainsamat, ainsamaid} sar vienīgais ta on oma vanemate ainsam laps viņš ir savu vecāku vienīgais bērns
ainu|pädevus s izņēmuma kompetence nõukogul on selles küsimuses ainupädevus padomei šajā jautājumā ir izņēmuma kompetence
kokku ajama sadzīt, sapulcināt tuisk on lund hoonete vahele kokku ajanud putenis ir sadzinis sniegu starp mājām; kesklinna oli palju rahvast kokku aetud pilsētas centrā bija sapulcināts daudz ļaužu; kivid aeti põllu serva kokku akmeņus saveda lauka malā
maha ajama 1. gāzt zemē, bērt zemē, liet zemē traktor oli väravaposti maha ajanud traktors bija apgāzis vārtu stabiņu; keegi on siia piima, jahu maha ajanud kāds šeit ir izlējis pienu un izbēris miltus 2. vilkt nost, mest nost riideid maha ajama novilkt drēbes; kuusk hakkas okkaid maha ajama egle sāka mest nost skujas 3. noskūt ta on vuntsid maha ajanud viņš ir noskuvis ūsas 4. sar (par attālumu) nobraukt aeti maha üle kolmesaja kilomeetri tika nobraukti vairāk nekā trīssimt kilometri
peale ajama 1. bērt virsū, liet virsū, likt virsū kartulikuhjale aeti muld peale kartupeļu kaudzei uzbēra zemi; laps on endale piima peale ajanud bērns ir uzlējis sev pienu; tünnile aeti vitsad peale mucai uzlika stīpas 2. (par sajūtu) uzdzīt ta ajab mulle hirmu peale viņš uzdzen man bailes; igav raamat ajab une peale garlaicīga grāmata uzdzen miegu 3. uzbraukt mootorrattur oli jalakäijale peale ajanud motociklists bija uzbraucis gājējam 4. uzrīdīt peremees oli koerad peale ajanud saimnieks bija uzrīdījis suņus
vastu ajama 1. sliet pretī siil ajab okkad vastu ezis izslej pretī adatas 2. strīdēties pretī ta on süüdi, ärgu ajagu vastu viņš ir vainīgs, lai nestrīdas pretī
üles ajama 1. celt augšā postid aeti üles stabus cēla augšā 2. celt, modināt aja meid hommikul vara üles pamodini mūs agri no rīta 3. rakt, art mutid on muru üles ajanud kurmji ir uzrakuši mauriņu 4. celties, blīst paks must vihmapilv ajab üles ceļas liels melns lietus mākonis; muhk ajas üles puns uzblīda
aja|proov s laika pārbaude sõbrasuhted on ajaproovile vastu pidanud draugu attiecības ir izturējušas laika pārbaudi
aja|raiskamine s laika tērēšana, laika izniekošana televisiooni vaatamine on ajaraiskamine televīzijas skatīšanās ir laika izniekošana
aja|vahe s 1. laika starpība India ja Eesti ajavahe laika starpība starp Indiju un Igauniju 2. starplaiks olümpiamängude ajavahe on neli aastat starplaiks starp olimpiskajām spēlēm ir četri gadi
aken s {`akna, akent, `aknaid} 1. logs katuseaken jumta logs; vaateaken skatlogs aknad on mustad logi ir netīri 2. inf logs programmi aken programmas logs
akna|alune a s vieta zem loga aknaalused on puhtaks pühitud zem logiem ir izslaucīts
akna|laud s palodze aknalaual on lillepotid uz palodzes ir puķupodi
akt`sent s {aktsendi, akt`senti, akt`sente} 1. akcents, izcēlums keskuse aktsendiks on uus hotell centra akcents ir jaunā viesnīca 2. val akcents tal on tugev läti aktsent viņam ir spēcīgs latviešu akcents 3. val uzsvars uurimusi eesti keele aktsendi kohta pētījumi par uzsvaru igauņu valodā
aku s {aku, akut, akusid} akumulators akulaadija akumulatora lādētājs; happeaku skābes akumulators hooldevaba aku bezapkopes akumulators; aku on tühi akumulators ir izlādējies; akut laadima lādēt akumulatoru
ala b adv vienmēr, allaž ta on ala lahke ja lõbus viņš vienmēr ir laipns un priecīgs
ala|arenema v 1. būt atpalikušam, sirgt ar atpalicību 2. nebūt pietiekami attīstītam mõnel inimesel on tundeelu alaarenenud dažam cilvēkam jūtu pasaule nav pietiekami attīstīta
ala|ealine adj nepilngadīgs tüdruk on alaealine meitene ir nepilngadīga; alaealistele ei müüda alkohoolseid jooke nepilngadīgajiem alkoholiskos dzērienus nepārdod
ala|ilma adv vienā laidā, vienmēr mis te alailma vaidlete? ko jūs vienā laidā strīdaties?; siin on alailma tuuline šeit vienmēr ir vējains
ala|lõpmata adv mūždien neil on alalõpmata tüli viņi mūždien strīdas
alandus s {alanduse, alandust, alandusi} 1. pazemojums alandust ja häbi tundma just pazemojumu un kaunu 2. samazinājums, pazeminājums on oodata hindade alandust ir gaidāms cenu samazinājums
alasti adv kails, kailā veidā saunas on kõik alasti pirtī visi ir kaili; alasti põllud kaili lauki
alati adv vienmēr ta tasus oma võlad alati õigeaegselt viņš vienmēr laikus samaksāja savus parādus; see on alati nii olnud tas vienmēr tā ir bijis
ala|tihti adv visai bieži alatihti on ta haige visai bieži viņš ir slims
algu|pärand s oriģināls tõlked ja algupärandid tulkojumi un oriģināli; vajalik on sünnitunnistus (algupärand või ärakiri) nepieciešama dzimšanas apliecība (oriģināls vai noraksts)
algu|päraselt adv oriģināli, sākotnēji raamat on algupäraselt kirjutatud saksa keeles grāmata sākotnēji ir sarakstīta vācu valodā
all b pop 1. zem lume all zem sniega; kuulide all jooksma skriet zem lodēm; kõik on kontrolli all viss tiek kontrolēts; nurga all leņķī 2. pie pood on otse ukse all veikals ir tieši pie durvīm 3. ar spetsialistide all mõtles ta arhitekte ar speciālistiem viņš domāja arhitektus
alla b prp 1. mazāk par, mazāk nekā alla kahesaja krooni mazāk par divsimt kronām; alla viie aasta vanused lapsed par pieciem gadiem jaunāki bērni 2. zem seelik on alla põlve svārki ir zem ceļgala
alla c pop 1. (virziens) zem voodi alla zem gultas; ta peitis käed põlle alla viņa paslēpa rokas zem priekšauta; ma panen raha raamatute alla es ieguldu naudu grāmatās; aresti alla panema arestēt; kuritegu ei käi paragrahvi alla noziegumam nav piemērojams pants 2. pie kalda alla on kuhjunud kive pie krasta ir sakrājušies akmeņi; vaenlane jõudis Tallinna alla ienaidnieks nonāca pie Tallinas 3. (tieši) pirms söögi alla anti pits viina pirms ēdiena deva glāzi degvīna
alles adv 1. saglabājies, palicis pāri kontrollige, kas kõik asjad on alles pārbaudiet, vai visas lietas ir saglabājušās; kogu raha on alles visa nauda ir palikusi; ainult paar maja jäi külas alles ciemā palika pāri tikai pāris māju 2. nupat tulin alles töölt nupat pārnācu no darba 3. tikai alles homme tikai rītdien; alles nüüd ma märkan tikai tagad es pamanu 4. vēl poiss on alles väike zēns vēl ir mazs; töö oli alles pooleli darbs vēl bija pusratā 5. nu gan oled sina alles rumal tu nu gan esi dumjš; on alles elu ir nu gan dzīve
allikaline adj {allikalise, allikalist, allikalisi} 1. avotains allikaline järv avotains ezers 2. avotu- väitekirja allikaline baas disertācijas avotu bāze; vesi on allikalist päritolu ūdens ņemts no avotiem
all|järgnevalt adv tālāk, kā nākamais alljärgnevalt on toodud ülevaade olukorrast kā nākamais sniegts situācijas pārskats
all|pool prp zem, lejpus laeval on vigastus allpool veeliini kuģim ir bojājums zem ūdenslīnijas; allpool silda lejpus tilta; tase on allpool igasugust arvustust līmenis ir zem jebkādas kritikas
alt|poolt a adv no apakšas, no apakšpuses altpoolt tõusis suitsu no apakšas cēlās dūmi; tekk on altpoolt punane segas apakšpuse ir sarkana
alus a s {aluse, alust, aluseid} 1. pamats artikli teoreetiline alus raksta teorētiskais pamats; filmi aluseks on ajalooromaan filmas pamatā ir vēsturisks romāns; lepingu alusel uz līguma pamata 2. pamatne puust alus koka pamatne; keraamilised lillepottide alused keramikas paliktņi puķupodiem 3. mazizmēra kuģis, peldlīdzeklis patrullalus patruļkuģis alus ei kuulanud enam rooli kuģis vairs neklausīja stūrei 4. ķīm sārms, bāze 5. val teikuma priekšmets
alustus s {alustuse, alustust, alustusi} sākšana, iesākums noortel on elu alustuseks kõike tarvis jauniešiem dzīves sākšanai ir nepieciešams viss
amet s {ameti, ametit, ameteid} 1. amats, arods, profesija ametijuhend amata instrukcija; ametioskus amata prasme; ametivanne amata zvērests; arstiamet ārsta arods; sekretäriamet sekretāra amats ametist vabastama atbrīvot no amata; ametisse nimetama iecelt amatā; ametit õppima apgūt profesiju; ametit pidama būt amatā; amet on käes amats ir rokā 2. (iestāde) dienests, pārvalde, departaments tolliamet muitas pārvalde; majandusamet ekonomikas departaments 3. nodarbe terve päeva oli ta võrgu kallal ametis visu dienu viņš nodarbojās ar tīklu
ameti|asutus s iestāde ametiasutustes on see üldine nähtus iestādēs tā ir izplatīta parādība
ameti|kool s arodskola ametikoolide maine on taas tõusuteel arodskolu prestižs atkal aug
ameti|post s postenis, amats ta on presidendi ametipostil viņš ir prezidenta postenī
amet`lik adj {ametliku, amet`likku, amet`likke} oficiāls ametlik versioon oficiālā versija; ametlik kinnitus oficiāls apstiprinājums; alluvatega suheldes on ta ametlik saziņā ar padotajiem viņš ir oficiāls
ametlikult adv oficiāli mitteametlikult neoficiāli nad on ametlikult abielus viņi ir oficiāli precējušies
ammendama v izsmelt, iztukšot kõik varud on ammendatud visas rezerves ir izsmeltas
ammu a adv sen vihm on ammu üle lietus sen ir pārstājis; ammu enne jaanipäeva ilgi pirms Jāņiem
ammuli adv vaļā, atvērtā veidā suu vajus hämmastusest ammuli mute palika vaļā no pārsteiguma; värav on ammuli vārti ir līdz galam vaļā
analoogiline adj {analoogilise, analoogilist, analoogilisi} analoģisks analoogilised nähtused analoģiskas parādības; olukord on eelmisega analoogiline situācija ir analoģiska iepriekšējai
`and s {anni, `andi, `ande} 1. dotais, devums ta võttis anni tänuga vastu viņš pieņēma viņam doto ar pateicību 2. ziedojums allikasse visati anniks hõbedat avotā kā ziedojumu meta sudrabu 3. velte, dāvana sügise annid rudens veltes; ta käis külas kerjamas ja ande saamas viņš gāja uz ciemu ubagot un saņemt dāvanas 4. dotības, dotumi tal on muusika peale andi viņam ir dotības mūzikā
andestama v piedot see kõik on andestatud ja unustatud tas viss ir piedots un aizmirsts
alla andma 1. padoties vaenlane sunniti alla andma ienaidnieks bija spiests padoties; ära anna alla, kui sul õigus on nepadodies, ja tev ir taisnība 2. atpalikt naised ei andnud töös meestele alla sievietes darbā neatpalika no vīriešiem
edasi andma 1. (tālāk) nodot anna pakk mu vennale edasi nodod paku tālāk manam brālim 2. izteikt, izpaust seda on raske sõnadega edasi anda to ir grūti izteikt vārdos; püüdis oma tundeid muusikas edasi anda centās izpaust savas jūtas mūzikā
ligi andma laist klāt koer on kaval, ei anna ligi suns ir viltīgs, nelaiž klāt
sisse andma 1. iesniegt tellimust sisse andma iesniegt pasūtījumu 2. iedot lapsele on raske rohtu sisse anda ir grūti iedot zāles bērnam
välja andma 1. izdot, izsniegt pass on välja antud Tartus pase ir izdota Tartu; Eestis välja antud juhiluba Igaunijā izsniegta autovadītāja apliecība 2. izdot, atdot kas teil on mõni tuba suveks välja anda? vai jums ir kāda istaba izdodama uz vasaru? 3. izdot, laist klajā ajalehte välja andma izdot laikrakstu; raamat on välja antud Soomes grāmata ir izdota Somijā 4. izdot, nodot kaassüüdlasi välja andma izdot līdzvainīgos 5. sasniegt romaani mõõtu see raamat välja ei anna romāna apjomu šī grāmata tomēr nesasniedz; ta on pikk mees, kuid kahte meetrit siiski välja ei anna viņš ir garš vīrs, tomēr divus metrus nesasniedz
anduma v 1. ļauties ei tohi anduda nukrusele nedrīkst ļauties skumjām 2. atdoties armastas üht, aga andus teisele mīlēja vienu, bet atdevās citam 3. aizrauties ta on oma tööle andunud viņš ir aizrāvies ar savu darbu
välja arendama 1. attīstīt, izveidot mitte kõigil polnud võimalust oma andeid välja arendada ne visiem bija iespēja attīstīt savus talantus; Eestis arendati välja võimas tööstus Igaunijā tika izveidota spēcīga rūpniecība 2. izstrādāt riik on välja arendanud koostööprogrammi valsts ir izstrādājusi sadarbības programmu
arendus s {arenduse, arendust, arendusi} attīstība, attīstīšana arendusprogramm attīstības programma; arendusprojekt attīstības projekts; arendustöö attīstības darbs süžee arendus sižeta attīstība; probleemi arendus on põnev veids, kā problēma ir attīstīta, ir aizraujošs
arenema v attīstīties elu on edasi arenenud dzīve ir attīstījusies tālāk; kõrgemad eluvormid on arenenud madalamatest augstākās dzīvības formas ir attīstījušās no zemākajām
välja arenema attīstīties, izveidoties rasketööstus on veel välja arenemata smagā rūpniecība vēl nav izveidojusies; taimel arenes välja tugev peajuur augam izveidojās spēcīga galvenā sakne
argi|päevane adj 1. ikdienas-, dienišķs tegime argipäevast tööd veicām ikdienas darbu 2. darbdienu- pühapäevastel kontsertidel on rohkem rahvast kui argipäevastel svētdienu koncertos ir vairāk ļaužu nekā darbdienu koncertos
argi|päeviti adv darbdienās kauplus on lahti argipäeviti veikals ir atvērts darbdienās
`arm c s {armu, `armu, `arme} mīla, mīlestība Riia, mu arm Rīga, mana mīla; mu isamaa on minu arm mana tēvzeme ir mana mīla; vana arm ei roosteta veca mīlestība nerūs
armas adj {`armsa, armast, `armsaid} mīļš see tüdruk oli poisile armas šī meitene puisim bija mīļa; meie armas kodumaa mūsu mīļā dzimtene; perenaine oli meie vastu väga armas saimniece pret mums bija ļoti mīļa; kassipojad on nii armsad kaķēni ir tik mīļi
armastus s {armastuse, armastust, armastusi} mīlestība armastus esimesest silmapilgust mīlestība no pirmā acu skata; ema armastus laste vastu mātes mīlestība pret bērniem; kehaline armastus miesiskā mīlestība; tal on nüüd uus armastus, blond poiss viņai tagad ir jauna mīlestība, blonds puisis
armetu b adv sar nožēlojami sellest ei jätku, seda on armetu vähe ar to nepietiks, tā ir nožēlojami maz
armetult adv 1. nožēlojami talupojad elasid vaeselt ja armetult zemnieki dzīvoja nabadzīgi un nožēlojami; korter on armetult väike dzīvoklis ir nožēlojami mazs 2. ļoti, smagi, pamatīgi
armsake[ne] b adj {armsakese, armsakest, armsakesi} mīļš, mīlīgs kassipojad on nii armsakesed kaķēni ir tik mīlīgi
armuma v iemīlēties poiss armus tüdrukusse zēns iemīlējās meitenē; ta on muusikasse armunud viņš ir iemīlējies mūzikā
aru a s {aru, aru, arusid} 1. prāts, saprāts terase aruga inimene cilvēks ar asu prātu; kas ta on aru kaotanud? vai viņš ir zaudējis prātu?; tee siis oma aru järgi dari tad pēc sava prāta; minu arust manuprāt 2. skaidrojums, padoms naine hakkas mehelt aru pärima sieva sāka prasīt vīra paskaidrojumu; nüüd mehel aru käes: see oli metsavaim nu vīram padoms rokā: tas bija meža gars aru peast võtma atņemt prātu; aru pähe panema vest pie prāta; aru pähe võtma nākt pie prāta; arust ära sajucis prātā, jucis; ei ole otsa ega aru nav ne gala, ne malas; enesele aru andma apzināties
arukas adj {aruka, arukat, arukaid} prātīgs, saprātīgs nii teevad kõik arukad inimesed tā dara visi prātīgi cilvēki; koer on küllaltki arukas olend suns ir visai prātīgs dzīvnieks; arukas järeldus prātīgs secinājums
aru|saam s 1. priekšstats nad järgisid üldtuntud arusaamasid viņi sekoja vispārzināmiem priekšstatiem 2. izpratne see on minu arusaam ajaloosündmustest tā ir mana izpratne par vēstures notikumiem
aru|saamine s {-saamise, -saamist, -saamisi} 1. izpratne neil on elust ja poliitikast hoopis erinevad arusaamised viņiem ir pavisam atšķirīga izpratne par dzīvi un politiku 2. sapratne arusaamine ning üksmeel abikaasade vahel sapratne un vienprātība starp dzīvesbiedriem
arutlus s {arutluse, arutlust, arutlusi} 1. apspriešana projekti arutlus projekta apspriešana; arutluse käigus selgusid mitmed asjaolud apspriešanas gaitā noskaidrojās vairāki apstākļi; missugused küsimused nõupidamisel arutlusele tulevad? kādi jautājumi sapulcē tiks apspriesti? 2. spriešana tal on loogilise arutluse oskust viņam ir loģiskās spriešanas iemaņas
`arvama v {arvata, `arvan} 1. uzskatīt arvatakse, et ta hukkus uzskata, ka viņš gājis bojā; ta on enda arvates väga tähtis mees viņš uzskata sevi par ļoti svarīgu vīru; mis sa sellest ettepanekust arvad? ko tu domā par šo priekšlikumu?; arvad, et ma ei tea, kus sa olid? domā, ka es nezinu, kur tu biji? 2. minēt mis seal arvata, see on kindel ko tur minēt, tas ir droši; ma püüdsin arvata, mida ta mõtleb es centos uzminēt, ko viņš domā 3. iekļaut meeskonda arvatud jalgpallurid komandā iekļautie futbolisti 4. skaitīt volikiri kehtib aasta jooksul, arvates selle tegemise päevast pilnvara ir spēkā gadu no tās sastādīšanas dienas
juurde arvama pieskaitīt kas protsendid on juurde arvatud? vai procenti jau ir pieskaitīti?
ära arvama uzminēt ma arvasin ära, kus sa elad es uzminēju, kur tu dzīvo; arva ära, mis mul peos on! uzmini, kas man ir saujā!
arvamus s {arvamuse, arvamust, arvamusi} viedoklis eriarvamus atšķirīgs viedoklis laialt levinud arvamus plaši izplatīts viedoklis; arvamuste vahetus viedokļu apmaiņa; see on meie kõigi üksmeelne arvamus tas ir mūsu visu vienprātīgs viedoklis
arvatavasti adv droši vien ta on arvatavasti maale sõitnud viņš droši vien ir aizbraucis uz laukiem; pulmad peetakse arvatavasti suvel kāzas droši vien tiks svinētas vasarā
arve s {`arve, arvet, `arveid} 1. rēķins elektriarve elektrības rēķins müüja kirjutas arve pārdevējs izrakstīja rēķinu; palun arve! lūdzu rēķinu!; neil on arved klaarimata viņiem ir nenokārtoti rēķini 2. rēķins, konts arveldusarve norēķinu konts avasin pangas arve es atvēru rēķinu bankā 3. uzskaite ta peab väljaminekute kohta rangelt arvet viņš veic stingru izdevumu uzskaiti; arvesse läks ainult kolm paremat tulemust ieskaitīti tika tikai trīs labākie rezultāti; ma võtan seda arvesse es ņemšu to vērā

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur