?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3030 artiklit, väljastan 100
`aas b s {aasa, `aasa, `aasu} 1. cilpa ∙ haak on aasas āķis ir cilpā 2. skava
aastake[ne] s {aastakese, aastakest, aastakesi} sar gadiņš ∙ veel paar aastakest, siis on pensioniaeg käes vēl daži gadiņi, tad būs pensija klāt
aasta|ring s 1. gada cikls ∙ aastaring on jälle täis saamas gada cikls atkal noslēdzas 2. (kokam) gada loks ∙ aastaringe võib kännult selgesti lugeda celmā skaidri izlasāmi gadu loki
aasta|tagune adj pirms gada noticis ∙ see on aastatagune lugu tas ir notikums, kas risinājies pirms gada
aateline adj {aatelise, aatelist, aatelisi} 1. ar augstiem ideāliem, ar cēliem mērķiem ∙ aateline inimene cilvēks ar cēliem mērķiem 2. ar ideāliem saistīts ∙ neil on aatelisi lahkarvamusi viņiem ir atšķirības ideālos
abi a s {abi, abi, abisid} 1. palīdzība ◦ esmaabi pirmā palīdzība ∙ tehniline abi tehniskā palīdzība; õpilane vajab abi matemaatikas skolniekam nepieciešama palīdzība matemātikā; ta loeb sõnaraamatu abil viņš lasa ar vārdnīcu 2. (amats) palīgs ◦ meistriabi meistara palīgs; direktoriabi direktora palīgs ∙ juhtivtöötajatel on sageli asetäitjad või abid vadošiem darbiniekiem bieži ir vietnieki vai palīgi
abi|elu s laulība ◦ abielutunnistus laulības apliecība; segaabielu jaukta laulība ∙ ta on abielus viņš ir precējies
abi|nõu s līdzeklis, pasākums ◦ ettevaatusabinõu piesardzības pasākums ∙ sõda on konfliktide lahendamise äärmine abinõu karš ir ārkārtas līdzeklis konfliktu risināšanai
aega|nõudev p {-nõudva, -nõudvat, -nõudvaid} laikietilpīgs ∙ see on aeganõudev töö tas ir laikietilpīgs darbs
aegu pop laikā ∙ esimese lume aegu pirmā sniega laikā; päikesetõusu aegu on kõige külmem saullēkta laikā ir visaukstākais
aeguma v 1. novecot, zust laika gaitā ∙ informatsioon aegub tänapäeval väga kiiresti informācija mūsdienās noveco ļoti ātri 2. jur noilgt, zaudēt derīgumu pēc noteikta termiņa ∙ hagi on aegunud iestājies prasības noilgums; pass on aegunud pases derīguma termiņš ir beidzies
aga knj bet, taču ∙ eile oli külm, aga täna on soe vakar bija auksts, bet šodien ir silts; ta on väike, aga tark viņš ir mazs, bet gudrs; arvamus oli üllatav, aga ma ei vaielnud sellele vastu viedoklis bija pārsteidzošs, taču es nestrīdējos tam pretī
agar b adj {agara, agarat, agaraid} rosīgs, darbīgs ∙ agar tegevus rosīga darbošanās; agar uurija rosīgs pētnieks; ta on väga energiliseks ning agaraks muutunud viņš ir kļuvis ļoti enerģisks un darbīgs
agen`tuur s {agentuuri, agen`tuuri, agen`tuure} aģentūra ◦ uudisteagentuur ziņu aģentūra ∙ Läti Keele Agentuur Latviešu valodas aģentūra; kindlustusseltsil on agentuure paljudes linnades apdrošināšanas sabiedrībai ir aģentūras daudzās pilsētās
ah intj ak ∙ ah nii! ak tā!; ah, kui tore ilm on täna! ak, cik šodien jauks laiks!
ahah intj aha ∙ ahah, kõik on kohal aha, visi ir klāt
ahenema v sašaurināties ∙ tema huvid on järjest ahenenud viņa intereses ir aizvien sašaurinājušās; metsatee ahenes jalgrajaks meža ceļš sašaurinājās, kļūdams par taku
ahi s {ahju, `ahju, `ahjusid} krāsns ∙ liha on ahjus gaļa ir krāsnī ∆ ahju taga konutama tupēt aizkrāsnē
ahistav p {ahistava, ahistavat, ahistavaid} 1. uzmācīgs 2. nomācošs ∙ eeslinnad on ahistavad priekšpilsētas ir nomācošas
ai intj vai, ai, au ∙ ai, ai, valus on! vai, vai, sāp!
aiandus s {aianduse, aiandust, aiandusi} dārzkopība ◦ iluaiandus dekoratīvā dārzkopība ∙ ta on spetsialiseerunud aiandusele viņš ir specializējies dārzkopībā
aine|osake[ne] s (vielas) daļiņa ∙ tolm on tahkete aineosakeste kogum putekļi ir cietu daļiņu kopums
ainsam s {ainsama, ainsamat, ainsamaid} sar vienīgais ∙ ta on oma vanemate ainsam laps viņš ir savu vecāku vienīgais bērns
ainu|pädevus s izņēmuma kompetence ∙ nõukogul on selles küsimuses ainupädevus padomei šajā jautājumā ir izņēmuma kompetence
kokku ajama sadzīt, sapulcināt ∙ tuisk on lund hoonete vahele kokku ajanud putenis ir sadzinis sniegu starp mājām; kesklinna oli palju rahvast kokku aetud pilsētas centrā bija sapulcināts daudz ļaužu; kivid aeti põllu serva kokku akmeņus saveda lauka malā
maha ajama 1. gāzt zemē, bērt zemē, liet zemē ∙ traktor oli väravaposti maha ajanud traktors bija apgāzis vārtu stabiņu; keegi on siia piima, jahu maha ajanud kāds šeit ir izlējis pienu un izbēris miltus 2. vilkt nost, mest nost ∙ riideid maha ajama novilkt drēbes; kuusk hakkas okkaid maha ajama egle sāka mest nost skujas 3. noskūt ∙ ta on vuntsid maha ajanud viņš ir noskuvis ūsas 4. sar (par attālumu) nobraukt ∙ aeti maha üle kolmesaja kilomeetri tika nobraukti vairāk nekā trīssimt kilometri
peale ajama 1. bērt virsū, liet virsū, likt virsū ∙ kartulikuhjale aeti muld peale kartupeļu kaudzei uzbēra zemi; laps on endale piima peale ajanud bērns ir uzlējis sev pienu; tünnile aeti vitsad peale mucai uzlika stīpas 2. (par sajūtu) uzdzīt ∙ ta ajab mulle hirmu peale viņš uzdzen man bailes; igav raamat ajab une peale garlaicīga grāmata uzdzen miegu 3. uzbraukt ∙ mootorrattur oli jalakäijale peale ajanud motociklists bija uzbraucis gājējam 4. uzrīdīt ∙ peremees oli koerad peale ajanud saimnieks bija uzrīdījis suņus
vastu ajama 1. sliet pretī ∙ siil ajab okkad vastu ezis izslej pretī adatas 2. strīdēties pretī ∙ ta on süüdi, ärgu ajagu vastu viņš ir vainīgs, lai nestrīdas pretī
üles ajama 1. celt augšā ∙ postid aeti üles stabus cēla augšā 2. celt, modināt ∙ aja meid hommikul vara üles pamodini mūs agri no rīta 3. rakt, art ∙ mutid on muru üles ajanud kurmji ir uzrakuši mauriņu 4. celties, blīst ∙ paks must vihmapilv ajab üles ceļas liels melns lietus mākonis; muhk ajas üles puns uzblīda
aja|proov s laika pārbaude ∙ sõbrasuhted on ajaproovile vastu pidanud draugu attiecības ir izturējušas laika pārbaudi
aja|raiskamine s laika tērēšana, laika izniekošana ∙ televisiooni vaatamine on ajaraiskamine televīzijas skatīšanās ir laika izniekošana
aja|vahe s 1. laika starpība ∙ India ja Eesti ajavahe laika starpība starp Indiju un Igauniju 2. starplaiks ∙ olümpiamängude ajavahe on neli aastat starplaiks starp olimpiskajām spēlēm ir četri gadi
aken s {`akna, akent, `aknaid} 1. logs ◦ katuseaken jumta logs; vaateaken skatlogs ∙ aknad on mustad logi ir netīri 2. inf logs ∙ programmi aken programmas logs
akna|alune a s vieta zem loga ∙ aknaalused on puhtaks pühitud zem logiem ir izslaucīts
akna|laud s palodze ∙ aknalaual on lillepotid uz palodzes ir puķupodi
akt`sent s {aktsendi, akt`senti, akt`sente} 1. akcents, izcēlums ∙ keskuse aktsendiks on uus hotell centra akcents ir jaunā viesnīca 2. val akcents ∙ tal on tugev läti aktsent viņam ir spēcīgs latviešu akcents 3. val uzsvars ∙ uurimusi eesti keele aktsendi kohta pētījumi par uzsvaru igauņu valodā
aku s {aku, akut, akusid} akumulators ◦ akulaadija akumulatora lādētājs; happeaku skābes akumulators ∙ hooldevaba aku bezapkopes akumulators; aku on tühi akumulators ir izlādējies; akut laadima lādēt akumulatoru
ala b adv vienmēr, allaž ∙ ta on ala lahke ja lõbus viņš vienmēr ir laipns un priecīgs
ala|arenema v 1. būt atpalikušam, sirgt ar atpalicību 2. nebūt pietiekami attīstītam ∙ mõnel inimesel on tundeelu alaarenenud dažam cilvēkam jūtu pasaule nav pietiekami attīstīta
ala|ealine adj nepilngadīgs ∙ tüdruk on alaealine meitene ir nepilngadīga; alaealistele ei müüda alkohoolseid jooke nepilngadīgajiem alkoholiskos dzērienus nepārdod
ala|ilma adv vienā laidā, vienmēr ∙ mis te alailma vaidlete? ko jūs vienā laidā strīdaties?; siin on alailma tuuline šeit vienmēr ir vējains
ala|lõpmata adv mūždien ∙ neil on alalõpmata tüli viņi mūždien strīdas
alandus s {alanduse, alandust, alandusi} 1. pazemojums ∙ alandust ja häbi tundma just pazemojumu un kaunu 2. samazinājums, pazeminājums ∙ on oodata hindade alandust ir gaidāms cenu samazinājums
alasti adv kails, kailā veidā ∙ saunas on kõik alasti pirtī visi ir kaili; alasti põllud kaili lauki
alati adv vienmēr ∙ ta tasus oma võlad alati õigeaegselt viņš vienmēr laikus samaksāja savus parādus; see on alati nii olnud tas vienmēr tā ir bijis
ala|tihti adv visai bieži ∙ alatihti on ta haige visai bieži viņš ir slims
algu|pärand s oriģināls ∙ tõlked ja algupärandid tulkojumi un oriģināli; vajalik on sünnitunnistus (algupärand või ärakiri) nepieciešama dzimšanas apliecība (oriģināls vai noraksts)
algu|päraselt adv oriģināli, sākotnēji ∙ raamat on algupäraselt kirjutatud saksa keeles grāmata sākotnēji ir sarakstīta vācu valodā
all b pop 1. zem ∙ lume all zem sniega; kuulide all jooksma skriet zem lodēm; kõik on kontrolli all viss tiek kontrolēts; nurga all leņķī 2. pie ∙ pood on otse ukse all veikals ir tieši pie durvīm 3. ar ∙ spetsialistide all mõtles ta arhitekte ar speciālistiem viņš domāja arhitektus
alla b prp 1. mazāk par, mazāk nekā ∙ alla kahesaja krooni mazāk par divsimt kronām; alla viie aasta vanused lapsed par pieciem gadiem jaunāki bērni 2. zem ∙ seelik on alla põlve svārki ir zem ceļgala
alla c pop 1. (virziens) zem ∙ voodi alla zem gultas; ta peitis käed põlle alla viņa paslēpa rokas zem priekšauta; ma panen raha raamatute alla es ieguldu naudu grāmatās; aresti alla panema arestēt; kuritegu ei käi paragrahvi alla noziegumam nav piemērojams pants 2. pie ∙ kalda alla on kuhjunud kive pie krasta ir sakrājušies akmeņi; vaenlane jõudis Tallinna alla ienaidnieks nonāca pie Tallinas 3. (tieši) pirms ∙ söögi alla anti pits viina pirms ēdiena deva glāzi degvīna
alles adv 1. saglabājies, palicis pāri ∙ kontrollige, kas kõik asjad on alles pārbaudiet, vai visas lietas ir saglabājušās; kogu raha on alles visa nauda ir palikusi; ainult paar maja jäi külas alles ciemā palika pāri tikai pāris māju 2. nupat ∙ tulin alles töölt nupat pārnācu no darba 3. tikai ∙ alles homme tikai rītdien; alles nüüd ma märkan tikai tagad es pamanu 4. vēl ∙ poiss on alles väike zēns vēl ir mazs; töö oli alles pooleli darbs vēl bija pusratā 5. nu gan ∙ oled sina alles rumal tu nu gan esi dumjš; on alles elu ir nu gan dzīve
allikaline adj {allikalise, allikalist, allikalisi} 1. avotains ∙ allikaline järv avotains ezers 2. avotu- ∙ väitekirja allikaline baas disertācijas avotu bāze; vesi on allikalist päritolu ūdens ņemts no avotiem
all|järgnevalt adv tālāk, kā nākamais ∙ alljärgnevalt on toodud ülevaade olukorrast kā nākamais sniegts situācijas pārskats
all|pool prp zem, lejpus ∙ laeval on vigastus allpool veeliini kuģim ir bojājums zem ūdenslīnijas; allpool silda lejpus tilta; tase on allpool igasugust arvustust līmenis ir zem jebkādas kritikas
alt|poolt a adv no apakšas, no apakšpuses ∙ altpoolt tõusis suitsu no apakšas cēlās dūmi; tekk on altpoolt punane segas apakšpuse ir sarkana
alus a s {aluse, alust, aluseid} 1. pamats ∙ artikli teoreetiline alus raksta teorētiskais pamats; filmi aluseks on ajalooromaan filmas pamatā ir vēsturisks romāns; lepingu alusel uz līguma pamata 2. pamatne ∙ puust alus koka pamatne; keraamilised lillepottide alused keramikas paliktņi puķupodiem 3. mazizmēra kuģis, peldlīdzeklis ◦ patrullalus patruļkuģis ∙ alus ei kuulanud enam rooli kuģis vairs neklausīja stūrei 4. ķīm sārms, bāze 5. val teikuma priekšmets
alustus s {alustuse, alustust, alustusi} sākšana, iesākums ∙ noortel on elu alustuseks kõike tarvis jauniešiem dzīves sākšanai ir nepieciešams viss
amet s {ameti, ametit, ameteid} 1. amats, arods, profesija ◦ ametijuhend amata instrukcija; ametioskus amata prasme; ametivanne amata zvērests; arstiamet ārsta arods; sekretäriamet sekretāra amats ∙ ametist vabastama atbrīvot no amata; ametisse nimetama iecelt amatā; ametit õppima apgūt profesiju; ametit pidama būt amatā; amet on käes amats ir rokā 2. (iestāde) dienests, pārvalde, departaments ◦ tolliamet muitas pārvalde; majandusamet ekonomikas departaments 3. nodarbe ∙ terve päeva oli ta võrgu kallal ametis visu dienu viņš nodarbojās ar tīklu
ameti|asutus s iestāde ∙ ametiasutustes on see üldine nähtus iestādēs tā ir izplatīta parādība
ameti|kool s arodskola ∙ ametikoolide maine on taas tõusuteel arodskolu prestižs atkal aug
ameti|post s postenis, amats ∙ ta on presidendi ametipostil viņš ir prezidenta postenī
amet`lik adj {ametliku, amet`likku, amet`likke} oficiāls ∙ ametlik versioon oficiālā versija; ametlik kinnitus oficiāls apstiprinājums; alluvatega suheldes on ta ametlik saziņā ar padotajiem viņš ir oficiāls
ametlikult adv oficiāli ◦ mitteametlikult neoficiāli ∙ nad on ametlikult abielus viņi ir oficiāli precējušies
ammendama v izsmelt, iztukšot ∙ kõik varud on ammendatud visas rezerves ir izsmeltas
ammu a adv sen ∙ vihm on ammu üle lietus sen ir pārstājis; ammu enne jaanipäeva ilgi pirms Jāņiem
ammuli adv vaļā, atvērtā veidā ∙ suu vajus hämmastusest ammuli mute palika vaļā no pārsteiguma; värav on ammuli vārti ir līdz galam vaļā
analoogiline adj {analoogilise, analoogilist, analoogilisi} analoģisks ∙ analoogilised nähtused analoģiskas parādības; olukord on eelmisega analoogiline situācija ir analoģiska iepriekšējai
`and s {anni, `andi, `ande} 1. dotais, devums ∙ ta võttis anni tänuga vastu viņš pieņēma viņam doto ar pateicību 2. ziedojums ∙ allikasse visati anniks hõbedat avotā kā ziedojumu meta sudrabu 3. velte, dāvana ∙ sügise annid rudens veltes; ta käis külas kerjamas ja ande saamas viņš gāja uz ciemu ubagot un saņemt dāvanas 4. dotības, dotumi ∙ tal on muusika peale andi viņam ir dotības mūzikā
andestama v piedot ∙ see kõik on andestatud ja unustatud tas viss ir piedots un aizmirsts
alla andma 1. padoties ∙ vaenlane sunniti alla andma ienaidnieks bija spiests padoties; ära anna alla, kui sul õigus on nepadodies, ja tev ir taisnība 2. atpalikt ∙ naised ei andnud töös meestele alla sievietes darbā neatpalika no vīriešiem
edasi andma 1. (tālāk) nodot ∙ anna pakk mu vennale edasi nodod paku tālāk manam brālim 2. izteikt, izpaust ∙ seda on raske sõnadega edasi anda to ir grūti izteikt vārdos; püüdis oma tundeid muusikas edasi anda centās izpaust savas jūtas mūzikā
ligi andma laist klāt ∙ koer on kaval, ei anna ligi suns ir viltīgs, nelaiž klāt
sisse andma 1. iesniegt ∙ tellimust sisse andma iesniegt pasūtījumu 2. iedot ∙ lapsele on raske rohtu sisse anda ir grūti iedot zāles bērnam
välja andma 1. izdot, izsniegt ∙ pass on välja antud Tartus pase ir izdota Tartu; Eestis välja antud juhiluba Igaunijā izsniegta autovadītāja apliecība 2. izdot, atdot ∙ kas teil on mõni tuba suveks välja anda? vai jums ir kāda istaba izdodama uz vasaru? 3. izdot, laist klajā ∙ ajalehte välja andma izdot laikrakstu; raamat on välja antud Soomes grāmata ir izdota Somijā 4. izdot, nodot ∙ kaassüüdlasi välja andma izdot līdzvainīgos 5. sasniegt ∙ romaani mõõtu see raamat välja ei anna romāna apjomu šī grāmata tomēr nesasniedz; ta on pikk mees, kuid kahte meetrit siiski välja ei anna viņš ir garš vīrs, tomēr divus metrus nesasniedz
anduma v 1. ļauties ∙ ei tohi anduda nukrusele nedrīkst ļauties skumjām 2. atdoties ∙ armastas üht, aga andus teisele mīlēja vienu, bet atdevās citam 3. aizrauties ∙ ta on oma tööle andunud viņš ir aizrāvies ar savu darbu
välja arendama 1. attīstīt, izveidot ∙ mitte kõigil polnud võimalust oma andeid välja arendada ne visiem bija iespēja attīstīt savus talantus; Eestis arendati välja võimas tööstus Igaunijā tika izveidota spēcīga rūpniecība 2. izstrādāt ∙ riik on välja arendanud koostööprogrammi valsts ir izstrādājusi sadarbības programmu
arendus s {arenduse, arendust, arendusi} attīstība, attīstīšana ◦ arendusprogramm attīstības programma; arendusprojekt attīstības projekts; arendustöö attīstības darbs ∙ süžee arendus sižeta attīstība; probleemi arendus on põnev veids, kā problēma ir attīstīta, ir aizraujošs
arenema v attīstīties ∙ elu on edasi arenenud dzīve ir attīstījusies tālāk; kõrgemad eluvormid on arenenud madalamatest augstākās dzīvības formas ir attīstījušās no zemākajām
välja arenema attīstīties, izveidoties ∙ rasketööstus on veel välja arenemata smagā rūpniecība vēl nav izveidojusies; taimel arenes välja tugev peajuur augam izveidojās spēcīga galvenā sakne
argi|päevane adj 1. ikdienas-, dienišķs ∙ tegime argipäevast tööd veicām ikdienas darbu 2. darbdienu- ∙ pühapäevastel kontsertidel on rohkem rahvast kui argipäevastel svētdienu koncertos ir vairāk ļaužu nekā darbdienu koncertos
argi|päeviti adv darbdienās ∙ kauplus on lahti argipäeviti veikals ir atvērts darbdienās
`arm c s {armu, `armu, `arme} mīla, mīlestība ∙ Riia, mu arm Rīga, mana mīla; mu isamaa on minu arm mana tēvzeme ir mana mīla; vana arm ei roosteta veca mīlestība nerūs
armas adj {`armsa, armast, `armsaid} mīļš ∙ see tüdruk oli poisile armas šī meitene puisim bija mīļa; meie armas kodumaa mūsu mīļā dzimtene; perenaine oli meie vastu väga armas saimniece pret mums bija ļoti mīļa; kassipojad on nii armsad kaķēni ir tik mīļi
armastus s {armastuse, armastust, armastusi} mīlestība ∙ armastus esimesest silmapilgust mīlestība no pirmā acu skata; ema armastus laste vastu mātes mīlestība pret bērniem; kehaline armastus miesiskā mīlestība; tal on nüüd uus armastus, blond poiss viņai tagad ir jauna mīlestība, blonds puisis
armetu b adv sar nožēlojami ∙ sellest ei jätku, seda on armetu vähe ar to nepietiks, tā ir nožēlojami maz
armetult adv 1. nožēlojami ∙ talupojad elasid vaeselt ja armetult zemnieki dzīvoja nabadzīgi un nožēlojami; korter on armetult väike dzīvoklis ir nožēlojami mazs 2. ļoti, smagi, pamatīgi
armsake[ne] b adj {armsakese, armsakest, armsakesi} mīļš, mīlīgs ∙ kassipojad on nii armsakesed kaķēni ir tik mīlīgi
armuma v iemīlēties ∙ poiss armus tüdrukusse zēns iemīlējās meitenē; ta on muusikasse armunud viņš ir iemīlējies mūzikā
aru a s {aru, aru, arusid} 1. prāts, saprāts ∙ terase aruga inimene cilvēks ar asu prātu; kas ta on aru kaotanud? vai viņš ir zaudējis prātu?; tee siis oma aru järgi dari tad pēc sava prāta; minu arust manuprāt 2. skaidrojums, padoms ∙ naine hakkas mehelt aru pärima sieva sāka prasīt vīra paskaidrojumu; nüüd mehel aru käes: see oli metsavaim nu vīram padoms rokā: tas bija meža gars ∆ aru peast võtma atņemt prātu; aru pähe panema vest pie prāta; aru pähe võtma nākt pie prāta; arust ära sajucis prātā, jucis; ei ole otsa ega aru nav ne gala, ne malas; enesele aru andma apzināties
arukas adj {aruka, arukat, arukaid} prātīgs, saprātīgs ∙ nii teevad kõik arukad inimesed tā dara visi prātīgi cilvēki; koer on küllaltki arukas olend suns ir visai prātīgs dzīvnieks; arukas järeldus prātīgs secinājums
aru|saam s 1. priekšstats ∙ nad järgisid üldtuntud arusaamasid viņi sekoja vispārzināmiem priekšstatiem 2. izpratne ∙ see on minu arusaam ajaloosündmustest tā ir mana izpratne par vēstures notikumiem
aru|saamine s {-saamise, -saamist, -saamisi} 1. izpratne ∙ neil on elust ja poliitikast hoopis erinevad arusaamised viņiem ir pavisam atšķirīga izpratne par dzīvi un politiku 2. sapratne ∙ arusaamine ning üksmeel abikaasade vahel sapratne un vienprātība starp dzīvesbiedriem
arutlus s {arutluse, arutlust, arutlusi} 1. apspriešana ∙ projekti arutlus projekta apspriešana; arutluse käigus selgusid mitmed asjaolud apspriešanas gaitā noskaidrojās vairāki apstākļi; missugused küsimused nõupidamisel arutlusele tulevad? kādi jautājumi sapulcē tiks apspriesti? 2. spriešana ∙ tal on loogilise arutluse oskust viņam ir loģiskās spriešanas iemaņas
`arvama v {arvata, `arvan} 1. uzskatīt ∙ arvatakse, et ta hukkus uzskata, ka viņš gājis bojā; ta on enda arvates väga tähtis mees viņš uzskata sevi par ļoti svarīgu vīru; mis sa sellest ettepanekust arvad? ko tu domā par šo priekšlikumu?; arvad, et ma ei tea, kus sa olid? domā, ka es nezinu, kur tu biji? 2. minēt ∙ mis seal arvata, see on kindel ko tur minēt, tas ir droši; ma püüdsin arvata, mida ta mõtleb es centos uzminēt, ko viņš domā 3. iekļaut ∙ meeskonda arvatud jalgpallurid komandā iekļautie futbolisti 4. skaitīt ∙ volikiri kehtib aasta jooksul, arvates selle tegemise päevast pilnvara ir spēkā gadu no tās sastādīšanas dienas
juurde arvama pieskaitīt ∙ kas protsendid on juurde arvatud? vai procenti jau ir pieskaitīti?
ära arvama uzminēt ∙ ma arvasin ära, kus sa elad es uzminēju, kur tu dzīvo; arva ära, mis mul peos on! uzmini, kas man ir saujā!
arvamus s {arvamuse, arvamust, arvamusi} viedoklis ◦ eriarvamus atšķirīgs viedoklis ∙ laialt levinud arvamus plaši izplatīts viedoklis; arvamuste vahetus viedokļu apmaiņa; see on meie kõigi üksmeelne arvamus tas ir mūsu visu vienprātīgs viedoklis
arvatavasti adv droši vien ∙ ta on arvatavasti maale sõitnud viņš droši vien ir aizbraucis uz laukiem; pulmad peetakse arvatavasti suvel kāzas droši vien tiks svinētas vasarā
arve s {`arve, arvet, `arveid} 1. rēķins ◦ elektriarve elektrības rēķins ∙ müüja kirjutas arve pārdevējs izrakstīja rēķinu; palun arve! lūdzu rēķinu!; neil on arved klaarimata viņiem ir nenokārtoti rēķini 2. rēķins, konts ◦ arveldusarve norēķinu konts ∙ avasin pangas arve es atvēru rēķinu bankā 3. uzskaite ∙ ta peab väljaminekute kohta rangelt arvet viņš veic stingru izdevumu uzskaiti; arvesse läks ainult kolm paremat tulemust ieskaitīti tika tikai trīs labākie rezultāti; ma võtan seda arvesse es ņemšu to vērā