[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

häda s {häda, häda, hädasid} 1. nelaime, posts hätta jätma pamest nelaimē; alaline puudus ja häda pastāvīgs trūkums un posts 2. vaina, kaite, liksta hingehäda lielas grūtības, bēdas, posts; ihuhäda miesas vaina; maohäda kuņģa vaina see mul juba vana häda tā man jau veca vaina 3. vaina, trūkums supil pole häda midagi zupai nav nekādas vainas 4. vajadzība, nepieciešamība ajahäda laika trūkums; rahahäda naudas trūkums häda korral vajadzības gadījumā, ārkārtas gadījumā 5. sar (par dabiskajām vajadzībām) vajadzība on sul suur või väike häda? tev ir lielā vai mazā vajadzība?
juhtuma v 1. notikt, gadīties juhtus õnnetus notika nelaime; kõike võib juhtuda viss var gadīties 2. gadīties, trāpīties juhtus ilus päev gadījās skaista diena; ma juhtusin mööda minema es nejauši gāju garām; ühtki inimest ei juhtunud läheduses olema neviens cilvēks negadījās tuvumā kuhu juhtub kurp pagadās; nagu juhtub kā pagadās; kunas juhtub kad pagadās; kus juhtub kur pagadās
oh intj ak oh kui tore! ak, cik jauki!; oh õnnetust! ak, nelaime!; oh jaa, olen kuulnud ak jā, esmu dzirdējis!; oh mis nüüd mina! ak, ko nu es!
silma|pilk a s mirklis, acumirklis õnnetus juhtus ainsa silmapilguga nelaime notika vienā acumirklī
`surm s {surma, `surma, `surmi} 1. nāve kangelas­ surm varoņa nāve; surma-aastapäev nāves gadadiena; surmahirm nāves bailes; surmalaager nāves nometne; surmaotsus nāves spriedums; surmapatt nāves grēks; surmapõhjus nāves cēlonis; surmapäev nāves diena; surmatund nāves stunda; surmauni nāves miegs kliiniline surm klīniskā nāve; surma saama iet bojā; surma mõistma notiesāt uz nāvi; ta on mitu korda surmale silma vaadanud viņš vairākkārt skatījies nāvei acīs 2. mocības, nelaime koolis oli ta surm matemaatika skolā viņa nelaime bija matemātika; suure surmaga ar milzu mocībām surma vaakuma atrasties starp dzīvību un nāvi
vesi s {vee, `vett, vesi} 1. ūdens joogivesi dzeramais ūdens; lõhnavesi smaržūdens; vesiemulsioon ūdens emulsija; vesilahus ūdens šķīdums; vesiravi ūdens dziedniecība; vesiratas ūdens rats; vesivõimlemine ūdens vingrošana kare vesi ciets ūdens; raske vesi smagais ūdens; vees lahustuv aine ūdenī šķīstoša viela; jalanõud lasevad vett läbi apavi laiž cauri ūdeni; majja pandi vesi sisse mājā ievilka ūdeni 2. ūdeņi siseveed iekšējie ūdeņi; territoriaalveed teritoriālie ūdeņi veed on juba kinni külmunud ūdeņi ir jau aizsaluši; tursapüük Euroopa Liidu vetes mencu zveja Eiropas Savienības ūdeņos 3. ūdens, ķermeņa šķidrums higivesi sviedri; lootevesi augļa ūdens vesi tuli silma asaras saskrēja acīs; ta pühib käega otsaeest vett viņš slauka ar roku sviedrus no pieres; suu jookseb vett siekalas saskrien mutē; ta lasi vett viņš nolaida ūdeni vee peal püsima turēties virs ūdens; nagu külma vett kaela valama kā ar aukstu ūdeni apliet; nagu hane selga vesi kā pīlei ūdens; vesi on ahjus nelaime mājās; selge nagu vesi skaidrs kā diena; vee ja leiva peal pie maizes un ūdens; vett veskile valama liet ūdeni uz dzirnavām; vett segama jaukt ūdeni; vett vedama minema saiet grīstē
`õnn s {õnne, `õnne, `õnni} 1. laime õnnehetk laimes mirklis; õnnesoov laimes vēlējums; õnnetunne laimes sajūta; õnnevärin laimes trīsas neiu igatseb õnne meitene ilgojas pēc laimes; õnne täis aastad laimes pilni gadi; õnn ja õnnetus käivad käsikäes laime un nelaime iet roku rokā; palju õnne sünnipäevaks! daudz laimes dzimšanas dienā!; õnne valama liet laimi 2. veiksme, laime õnn on muutlik veiksme ir mainīga; tal on kaardimängus õnne viņam veicas kāršu spēlē; läksime hea õnne peale gājām uz labu laimi; halva õnne korral võid elugi kaotada ja neveiksies, vari pazaudēt arī dzīvību; seekord läks õnneks piletit saada šoreiz palaimējās dabūt biļeti; meie õnneks ei teadnud asjast keegi par laimi mums, viņš neko nezināja par šo lietu
õnnetus s {õnnetuse, õnnetust, õnnetusi} 1. negadījums, nelaimes gadījums õnnetuskoht negadījuma vieta surmaga lõppenud õnnetus letāls negadījums; õnnetuses sai kannatada kaks inimest nelaimes gadījumā cieta divi cilvēki 2. nelaime õnnetusehunnik nelaimes čupiņa; õnnetusenne nelaimes vēstnesis minu õnnetus on see, et olen väga hajameelne mana nelaime ir tā, ka esmu ļoti izklaidīgs
õnnis adj {`õndsa, `õndsat, `õndsaid} 1. svētlaimīgs, svēts usk teeb inimese õndsaks ticība padara cilvēku svētlaimīgu; poiss lamas tüdruku embuses, väsinud ja õnnis zēns gulēja meitenes apskāvienos, noguris un laimīgs; südamesse tuli õnnis rahu sirdī ielija svētlaimīgs miers; kedagi õndsaks kuulutama pasludināt kādu par svēto 2. nelaiķa- õnnis perenaine puhkab juba teist aastat mulla all nelaiķe saimniece jau otro gadu atpūšas zem zemes
üksi adv 1. viens, vienatnē laps oli üksi kodus bērns bija viens mājās; poisil hakkas üksi igav zēnam vienatnē kļuva garlaicīgi; õnnetus ei tule iialgi üksi nelaime nekad nenāk viena 2. tikai, vien tegin seda üksi sinu pärast darīju to vien tevis dēļ; üksi okaspuud on jäänud haljaks tikai skujkoki ir palikuši zaļi

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur