[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 115 artiklit, väljastan 100

album s {albumi, albumit, albumeid} 1. albums fotoalbum fotoalbums digifotosid albumisse lisama pievienot albumam digitālās fotogrāfijas 2. mūz albums debüütalbum debijas albums; sooloalbum soloalbums albumit salvestama ierakstīt albumu
armastama v 1. mīlēt vanemad armastavad oma lapsi vecāki mīl savus bērnus 2. patikt, mīlēt armastan vaikust man patīk klusums; mänd armastab liivast maad priedei patīk smilšaina augsne; oma tööst ta ei armasta rääkida viņš nemīl runāt par savu darbu
armetu b adv sar nožēlojami sellest ei jätku, seda on armetu vähe ar to nepietiks, tā ir nožēlojami maz
ava|löök s 1. sp pirmais sitiens 2. mūz pirmās taktis kontserdi avalöök koncerta pirmās taktis
ava|mäng s 1. mūz uvertīra oratooriumi avamäng oratorijas uvertīra 2. sp pirmā spēle
`bänd s {bändi, `bändi, `bände} mūz grupa bändi trummar grupas bundzinieks
eba|kõla s 1. nesaskaņa, nevienprātība perekondlik ebakõla ģimenes nesaskaņas; nende vahel oli tekkinud ebakõla starp viņiem bija radušās nesaskaņas 2. mūz disonanse, disharmonija akordi ebakõla akorda disonanse
eba|tõenäoline adj maz iespējams, maz ticams on ebatõenäoline, et ta nii hilja veel meile tuleb maz ticams, ka viņš tik vēlu vēl pie mums atnāks
eba|tõenäoliselt adv maz iespējami, maz ticami
eel|mäng s 1. priekšspēle, sākums see oli valitsuskriisi eelmäng tas bija valdības krīzes sākums 2. mūz prelūdija, priekšspēle
fantaasia s {fantaasia, fantaasiat, fantaasiaid} 1. fantāzija, iztēle kunstnikufantaasia mākslinieka fantāzija rikas fantaasia bagāta fantāzija 2. fantāzija, izdomājums see on ainult tema fantaasia tā ir tikai viņa fantāzija 3. mūz fantāzija fantaasia klaverile ja orkestrile fantāzija klavierēm un orķestrim
`fraas s {fraasi, `fraasi, `fraase} 1. frāze pidulik fraas svinīga frāze; õppisime selgeks paar armeeniakeelset fraasi iemācījāmies pāris frāžu armēņu valodā; ilusad, kuid tühjad fraasid skaistas, bet tukšas frāzes 2. mūz frāze ma mäletan sellest laulust ainult mõnda fraasi es atceros tikai dažas frāzes no šīs dziesmas
harmoonia s {harmoonia, harmooniat, harmooniaid} 1. harmonija, saskaņa värviharmoonia krāsu harmonija kunstiteose sisemine harmoonia mākslas darba iekšējā harmonija 2. mūz harmonija helitöö harmoonia skaņdarba harmonija
heli s {heli, heli, helisid} 1. skaņa heliisolatsioon skaņas izolācija; helikiirus skaņas ātrums; helilaine skaņas vilnis; helisignaal skaņas signāls heli salvestama ierakstīt skaņu; madalsageduslik heli zemfrekvences skaņa; kõrgsageduslik heli augstfrekvences skaņa 2. mūz skaņa, tonis flöödiheli flautas skaņa; põhiheli pamattonis oreli võimsad helid varenas ērģeļu skaņas
jõle b adv briesmīgi, ļoti jõle tige briesmīgi nikns; mul on jõle vähe aega man ir briesmīgi maz laika
kõrvale jääma 1. nepiedalīties, neiesaistīties poisid jäid klassiõhtu ettevalmistustest kõrvale zēni nepiedalījās klases vakara sagatavošanā 2. palikt malā, palikt novārtā aega on praegu nii vähe, et hobid peavad kõrvale jääma laika pašlaik ir tik maz, ka hobijiem jāpaliek malā 3. atrasties atstatu küla jääb raudteest umbes kolm kilomeetrit kõrvale ciems atrodas apmēram trīs kilometrus no dzelzceļa
kaine adj {`kaine, kainet, `kaineid} 1. (neiereibis) skaidrā, skaidrs restoranis oli vähe kaineid inimesi restorānā bija maz cilvēku skaidrā; kaine peaga oli ta arg ar skaidru galvu viņš bija bailīgs; ta magas ennast kaineks viņš izgulēja dzērumu 2. atturībnieks ta oli kaine ja korralik mees viņš bija atturībnieks un kārtīgs vīrs 3. skaidrs, objektīvs kaine vaade elule skaidrs skats uz dzīvi; ta tegi seda kaine asjalikkusega viņš to izdarīja ar vēsu lietišķumu
`kand s {kanna, `kanda, `kandu} 1. (kājai) papēdis king on kanna katki hõõrunud kurpe ir noberzusi papēdi 2. (apavam, zeķei) papēdis kannata kingad kurpes bez papēža; ta lõi tervitades kannad kokku viņš sveicinot sasita kopā papēžus 3. pamatne, pēda masti kand masta pēda; võlvi kand velves pēda Achilleuse kand Ahilleja papēdis; kanda kinnitama nostiprināties kādā vietā; kandu näitama laisties lapās; kandadele astuma mīt uz papēžiem
`kandma v {`kanda, kannan} 1. nest, nēsāt ta kannab kaste viņš nes kastes; jõed kannavad liiva merre upes nes smiltis uz jūru; demonstrandid kandsid loosungeid demonstranti nesa lozungus; road kanti lauale ēdienus nesa galdā; vastutust kandma būt atbildīgam 2. vest laevad kandsid kalleid laste kuģi veda dārgas kravas; rong kannab meid lõuna suunas vilciens ved mūs dienvidu virzienā 3. nest, balstīt kandvad seinad nesošās sienas; templi lage kandsid võimsad sambad tempļa griestus balstīja varenas kolonnas 4. nest, turēt noor jää ei kanna veel jauns ledus vēl netur 5. nest, glabāt, atrasties uz käskkiri kandis direktori allkirja uz pavēles bija direktora paraksts; raha kandis keisri kujutist uz naudas bija ķeizara attēls; see inimene kannab hinges kurja šis cilvēks glabā dvēselē ļaunumu; negatiivset laengut kandev elementaarosake elementārdaļiņa ar negatīvu lādiņu 6. valkāt, nēsāt ma kannan talvel kasukat ziemā es valkāju kažoku; ta kannab tumedat ülikonda viņš valkā melnu uzvalku; vähe kantud püksid maz valkātas bikses; mõõka kandma nēsāt zobenu 7. reģistrēt, ierakstīt, iezīmēt ettepanek kanti protokolli priekšlikums tika ierakstīts protokolā; vaatlusandmed kantakse vastavasse vihikusse novērojumu datus reģistrē atbilstošā burtnīcā; kaardile olid kantud vaid suuremad asulad kartē bija iezīmētas tikai lielākās apdzīvotās vietas 8. uzklāt peits kantakse mööbliesemetele beici uzklāj mēbelēm; värvid on lõuendile kantud hoogsate pintslilöökidega krāsas ir uzklātas audeklam ar straujiem otas triepieniem; toitekreem kantakse nahale barojošu krēmu uzklāj uz ādas 9. (grūtniecības laikā) iznēsāt ta on kandnud ja sünnitanud neli last viņa ir iznēsājusi un dzemdējusi četrus bērnus 10. panest, izturēt vanemate kaotust oli lastel raske kanda vecāku zaudējumu bērniem bija grūti panest; ta sõi nagu vats vähegi kandis viņš ēda, cik vien vēders varēja turēt 11. ciest tehas kandis praagi tõttu kahju brāķa dēļ rūpnīca cieta zaudējumus; üksus kandis raskeid kaotusi vienība cieta smagus zaudējumus 12. segt lähetuskulud kannab lähetav asutus komandējuma izdevumus sedz komandējošā iestāde 13. dot, ražot noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu jaunās ābeles šogad jau ražoja ābolus; töö on head vilja kandnud darbs ir devis labus augļus 14. iespaidot, caurvīt ta tegutses kättemaksuihast kantuna viņš darbojās, atriebības alku dzīts; romaani kandev teema romāna caurviju tēma
keelu|märk s 1. aizlieguma zīme 2. mūz bekars
kirja|panek s 1. pieraksts uurimisretkedel tehtud kirjapanekud ekspedīcijās veiktie pieraksti 2. pierakstīšana muljete kirjapanekuks jäi vähe aega iespaidu pierakstīšanai bija par maz laika
`klapp s {klapi, `klappi, `klappe} 1. klape, vāks 2. tehn vārsts, vārstulis 3. med vārstulis 4. mūz (pūšamajiem instrumentiem) taustiņš
kohutavalt adv 1. briesmīgi, šausmīgi tahan kohutavalt magada briesmīgi gribu gulēt; poiss oli kohutavalt kõhn puisis bija šausmīgi tievs; kohutavalt vähe rahvast šausmīgi maz cilvēku 2. šausminoši ma ei suuda seda nii kohutavalt kirjeldada es nespēju to tik šausminoši aprakstīt
kromaatiline adj {kromaatilise, kromaatilist, kromaatilisi} 1. fiz hromatisks kromaatiline aberratsioon hromatiskā aberācija 2. mūz hromatisks kromaatiline heliredel hromatiskā gamma
kui b knj 1.  mees oli tugev kui karu vīrs bija stiprs kā lācis; meri oli sile kui peegel jūra bija gluda kā spogulis; töö on niisama hästi kui lõpetatud darbs bija tikpat kā pabeigts; ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid laiks nav tik auksts, kā kaimiņi stāstīja; ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus viņš pat nepamanīja, kā tēvs ienāca istabā; tema kui matemaatik armastab täpsust viņš kā matemātiķis mīl precizitāti 2. cik mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab man nav tik daudz naudas, cik šis uzvalks maksā 3. nekā ta on noorem kui mina viņš ir jaunāks nekā es; ilm tundub soojem kui hommikul laiks šķiet siltāks nekā no rīta; ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime uzdevums izrādījās grūtāks, nekā uzskatījām; sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas tu tomēr darīji citādi, nekā māte mācīja 4. it kā oli, kui viibiksime unenäos bija tā, it kā mēs atrastos sapnī 5. kad uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema iemigu tikai tad, kad ārā sāka kļūt gaišs; kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu kad es pabeigšu darbu, tad mazliet parunāsim; ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud es vēl atceros laiku, kad šeit bija lauki 6. ja kui homme sajab, siis me jõele ei lähe ja rītdien līs, tad mēs uz upi neiesim; kui võimalik, jätaksin sinna minemata ja iespējams, es turp nedotos; kui mitte, siis mitte ja ne, tad ne; poisse oli kolm, kui mitte rohkem zēni bija trīs, ja ne vairāk 7. kaut kui homseks vihm üle jääks! kaut rīt lietus pārietu! 8. gan ta valvas haiget ööd kui päevad viņš pieskatīja slimnieku gan nakti, gan dienu
`kvart s {kvardi, `kvarti, `kvarte} 1. mūz kvarta 2. (daudzums) kvarta kvart õlut kvarta alus
külastaja s {külastaja, külastajat, külastajaid} apmeklētājs näitusel oli vähe külastajaid izstādē bija maz apmeklētāju; pühapäev on haiglas külastajate päev svētdiena slimnīcā ir apmeklētāju diena
`laad b s {laadi, `laadi, `laade} 1. veids, daba, raksturs mõttelaad domāšanas veids see on hoopis teist laadi raamat tā ir pavisam cita veida grāmata; laadilt lüürilised luuletused liriska rakstura dzejoļi 2. mūz skaņkārta, gamma
laadiline adj {laadilise, laadilist, laadilisi} 1. veida- 2. mūz diatonisks
liialt adv pārmērīgi, pārāk, pārlieku liialt magus pārāk salds; selle töö eest makstakse liialt vähe par šo darbu maksā pārāk maz
liig c adv sar pārāk, pārmēru liig suur pārāk liels; vett on liig vähe ūdens ir pārāk maz
liiga b s {liiga, liigat, liigasid} mūz līga
`lipp b s {lipu, `lippu, `lippe} 1. karogs riigilipp valsts karogs; sinilipp zilais karogs lippu heiskama pacelt karogu; leina puhul on lipud pooles mastis sēru gadījumā karogi ir pusmastā; lippudega tähistatud suusarada ar karodziņiem iezīmēta slēpošanas trase 2. (šahā) dāma valge lipp baltā dāma 3. mūz karodziņš kaheksandiknoot on ühe lipuga astotdaļnotij ir viens karodziņš end lippu panema uzcirsties; lipu all (karadienestā) zem karoga
lite`raat s {literaadi, lite`raati, lite`raate} literāts literaate on palju, kirjanikke vähe literātu ir daudz, rakstnieku maz
lugema v {lugeda, `loen} 1. lasīt raamatut lugema lasīt grāmatu; kaarti lugema lasīt karti; ta loeb mu mõtteid viņš lasa manas domas; ta loeb ülikoolis filosoofia ajalugu viņš lasa filozofijas vēsturi universitātē 2. skaitīt ta loeb raha viņš skaita naudu; laps oskab juba sajani lugeda bērns jau prot skaitīt līdz simtam 3. skaitīties see ei loe tas neskaitās; järjest loe! pēc kārtas skaitīties! 4. uzskatīt küsimus loeti otsustatuks jautājumu uzskatīja par izlemtu 5. būt svarīgam aega on vähe, iga minut loeb laika ir maz, katra minūte ir svarīga
lõpp|järeldus s gala secinājums küsimust on alles vähe uuritud, lõppjäreldusi on vara teha jautājums ir vēl maz pētīts, ir par agru izdarīt gala secinājumus
löök|pill s mūz sitaminstruments
maa|rahvas s 1. laucinieki, zemnieki, lauku ļaudis turul oli täna vähe maarahvast šodien tirgū bija maz zemnieku 2. novec igauņi, pamatiedzīvotāji
manu`aal s {manuaali, manu`aali, ve} 1. rokasgrāmata, manuālis 2. mūz manuālis kolme manuaaliga orel ērģeles ar trim manuāļiem
`marss a s {marsi, `marssi, `marsse} 1. maršs protestimarss protesta maršs pataljon on marsil bataljons ir maršā 2. mūz maršs leinamarss sēru maršs orkester mängis marssi orķestris spēlēja maršu
mees|hääl s mūz vīru balss
meetrika s {meetrika, meetrikat, meetrikaid} 1. (literatūrā) metrika meetrika seadused metrikas likumi 2. mūz metrika, metrs 3. mat metrika 4. metrika, metriku grāmata kirikuraamatud ehk meetrikad baznīcas grāmatas jeb metrikas
meetrum s {meetrumi, meetrumit, meetrumeid} 1. metrs, pantmērs trohheiline meetrum trohajisks metrs 2. mūz metrs
`moll s {molli, `molli, `molle} mūz molls, minors mollis meeleolud minorīgas noskaņas
mugul s {mugula, mugulat, mugulaid} bumbulis, gums kartulimugul kartupeļa bumbulis daalia mugulad dāliju gumi; pealsed kasvasid lopsakad, aga mugulaid oli all vähe laksti izauga kupli, bet bumbuļu apakšā bija maz
mõeldav p {mõeldava, mõeldavat, mõeldavaid} iedomājams, iespējams mõeldav see ju on, aga vähe usutav iedomājams tas gan ir, bet maz ticams
`mäng s {mängu, `mängu, `mänge} 1. spēle finaalmäng finālspēle tennisist kaotas mängu tenisists zaudēja spēli; poliitiline mäng politiska spēle; ta mängib ausat mängu viņš spēlē godīgu spēli 2. spēle, rotaļa mängus möödus aeg märkamatult rotaļās laiks pagāja nemanot; terane sõnade mäng attapīga vārdu spēle; ostsin lapsele uue mängu nopirku bērnam jaunu spēli 3. spēle, tēlojums näitleja kaasakiskuv mäng aktiera aizraujošais tēlojums 4. mūz spēle, spēlēšana klaverimäng klavierspēle arvustus kiitis pianisti mängu kritika slavēja pianista spēli 5. biol riests, kāzu rotaļa metsiste mäng medņu riests mängu panema likt uz spēles
nais|hääl s mūz sieviešu balss
`nappima v {`nappida, napin} trūkt, būt par maz aega napib trūkst laika; tal mõistust napib viņam prāta par maz
nii|paljuke adv sar (maz) tik daudz niipaljuke mul siis oligi seda tarkust tik daudz tad man ar bija tās gudrības; niipaljukest ta ikka mõistab tik daudz viņš tomēr saprot
niiskus s {niiskuse, niiskust, niiskusi} mitrums, valgme õhuniiskus gaisa mitrums mullas on niiskust liiga vähe augsnē ir pārāk maz mitruma; niiskusest hallitanud seinad no mitruma sapelējušas sienas; gaasi absoluutne niiskus absolūtais gāzes mitrums
`noot b s {noodi, `nooti, `noote} mūz nots noodivars nots kātiņš noodist laulma dziedāt no notīm; noote ümber kirjutama pārrakstīt notis; ta hääles on nukker noot viņa balsī ir skumja nots; kriitiline noot kritiska nots nooti tundma pazīt drēbi; teisi noote võtma uzņemt citu dziesmu
näpu|ots s pirkstgals, pirksta gals näpuotsad külmetavad pirkstgali salst; ma pole teda näpuotsagagi puudutanud es neesmu viņam ne pirkstiņu piedūris; näpuotsaga andma dot ļoti maz
paljas adj {`palja, paljast, `paljaid} 1. pliks, kails poolpaljas puspliks paljaste kätega plikām rokām; palja peaga kailu galvu; kased on juba paljad bērzi jau ir pliki; ta jõi paljast vett viņš dzēra pliku ūdeni; paljas kui kirikurott pliks kā baznīcas žurka; palja silmaga ar neapbruņotu aci; ta varastati paljaks viņu apzaga pa tīro 2. viens, vien, tikai palja särgi väel vienā kreklā; paljastest sõnadest on vähe ar vārdiem vien ir par maz
paristama b v novec tirgoties, mīt hobuseid paristama mīt zirgus
partii s {partii, partiid, partiisid} 1. partija, sūtījums piimapartii piena partija partii autode varuosi automobiļu rezerves daļu partija 2. partija, spēle malepartii šaha partija partii lõppes mustade võiduga partija beidzās ar melno kauliņu uzvaru 3. (izdevīgām laulībām) partija ihaldatav partii iekārojama partija 4. mūz partija klaveripartii klavieru partija ooperi vokaalne partii operas vokālā partija
`pill a s {pilli, `pilli, `pille} 1. mūz instruments klahvpill taustiņinstruments; löökpill sitaminstruments pilli mängima spēlēt instrumentu; orel on võimas pill ērģeles ir varens instruments; kõrvus lõi pilli ausīs džinkstēja 2. raudas, asaras lapsed lasksid kohe pilli lahti bērni uzreiz laida vaļā raudas; pill tuleb pika ilu peale pēc lieliem priekiem nāk gaužas asaras 3. sar aparāts neil on uus raadio, küll on pillil ilus puhas heli viņiem ir jauns radio, ir nu gan aparātam skaista, tīra skaņa kellegi pilli järgi tantsima dancot pēc kāda stabules; pille kotti panema kravāt mantiņas; pilli ajama raudāt; pilli lõhki ajama pāršaut pār strīpu
pilli|mäng s mūz spēle, spēlēšana saalist kostis laulu ja pillimängu no zāles skanēja dziedāšana un spēlēšana
pääsenu s {pääsenu, pääsenut, pääsenuid} 1. tāds, kurš izglābies laevahukust pääsenuid on üsna vähe no kuģa bojāejas izglābušos ir visai maz 2. tāds, kurš iekļuvis võistkonda pääsenud komandā iekļuvušie
register s {registri, registrit, registreid} 1. reģistrs rahvastikuregister iedzīvotāju reģistrs; äriregister komercreģistrs sissetulnud kirjade register saņemto vēstuļu reģistrs 2. (jūrniecībā) reģistrs register liigitab laevad klassidesse reģistrs iedala kuģus klasēs 3. mūz reģistrs madal register zems reģistrs; suur kolme manuaali ja kuuekümne kuue registriga orel lielas ērģeles ar trim manuāļiem un sešdesmit sešiem reģistriem
`riff b s {rifi, `riffi, `riffe} mūz rifs
`rokk b s {roki, `rokki, `rokke} mūz roks, rokmūzika raske rokk smagais roks
romantika s {romantika, romantikat, romantikaid} romantika ta elus on vähe romantikat viņa dzīvē ir maz romantikas
`roop s {roobi, `roopi, `roope} 1. (krāsns) kruķis ahjuroop krāsns kruķis roobiga süsi segama rušināt ar kruķi ogles 2. loka ieveidnis võlviroop velves ieveidnis pottsepp kasutab ahjutegemisel roope podnieks, mūrējot krāsni, izmanto loka ieveidņus 3. mūz balstiņš, steķītis keelealune roop stīgu steķītis
`ruum s {ruumi, `ruumi, `ruume} 1. telpa, izplatījums maailmaruum pasaules telpa planeetidevaheline ruum starpplanētu telpa; geopoliitiline ruum ģeopolitiskā telpa 2. (celtnes daļa) telpa eluruum dzīvojamā telpa; majapidamisruum saimniecības telpa; masinaruum mašīntelpa; ruumilahendus telpas risinājums avar ruum plaša telpa; ruume üürima īrēt telpas 3. (platība) vieta vaatajate jaoks oli saalis liiga vähe ruumi skatītājiem zālē bija pārāk maz vietas 4. sar kubs, kubikmetrs kaks ruumi puid divi kubi malkas
`räpp s {räpi, `räppi, `räppe} mūz reps
räppar s {räppari, räpparit, räppareid} mūz reperis
`räppima v {`räppida, räpin} mūz repot
`saatma v {`saata, saadan} 1. sūtīt saatsin talle kirja nosūtīju viņam vēstuli; lapsed saadeti magama bērnus aizsūtīja gulēt; ta saatis kõik seenele viņš sūtīja visus bekot 2. sūtīt, mest ta saatis läbiloetud kirja paberikorvi viņš iemeta izlasīto vēstuli papīrgrozā 3. pavadīt poiss saatis tüdruku koju zēns pavadīja meiteni mājās 4. (par laiku) vadīt oma päevi õhtusse saatma vadīt savas dienas 5. mūz pavadīt lauljat klaveril saatma pavadīt dziedātāju uz klavierēm
`sarv s {sarve, `sarve, `sarvi} 1. rags sokusarv āža rags; keerdsarv vīts rags; küllusesarv pārpilnības rags põder ajab iga aasta sarvi alnis katru gadu met ragus; veini joodi sarvedest vīnu dzēra no ragiem; jalgratta sarved velosipēda ragi; viinamäeteo sarved vīngliemeža ragi 2. (materiāls) rags sarvese raga priekšmets 3. mūz rags, taure metsasarv mežrags; jahisarv medību rags jahimees puhub sarve mednieks pūš ragu härjal sarvist haarama ķerties vērsim pie ragiem; sarvi maha jooksma kļūt prātīgākam; sarvi pähe panema uzlikt ragus
seade a s {`seade, seadet, `seadeid} 1. iekārtojums, aprīkojums sisseseade aprīkojums, iekārtojums 2. uzstādījums, uzstādīšana kõik sõltub eesmärgi seadest viss ir atkarīgs no uzstādītā mērķa 3. iestādīšana, nostādīšana hääleseade balss nostādīšana 4. mūz apdare, aranžējums rahvalauluseade tautas dziesmas apdare muusikaline seade muzikālais aranžējums
`seadma v {`seada, sean} 1. likt, kārtot, novietot ta seadis toolid seina äärde ritta viņš salika krēslus rindā pie sienas; perenaine seab taldrikuid lauale saimniece kārto šķīvjus uz galda; eeskujuks seadma rādīt kā piemēru; korda seadma savest kārtībā 2. uzvest, inscenēt näidendit lavale seadma uzvest lugu 3. taisīties, posties külalised seadsid lahkuma ciemiņi taisījās doties projām 4. mūz aranžēt ta seadis paar rahvalaulu orkestrile viņš aranžēja orķestrim pāris tautas dziesmas
see|samune pr {-sellesamuse, -sedasamust, -neidsamuseid} sar tas pats neidsamuseid elukogemusi on vähe kaut vai tās pašas dzīves pieredzes ir maz
sekund s {sekundi, sekundit, sekundeid} 1. sekunde kümnendiksekund sekundes desmitdaļa; kaaresekund loka sekunde tuule kiirus oli 12 meetrit sekundis vēja ātrums bija 12 metri sekundē; jõudsin viimasel sekundil paspēju pēdējā sekundē 2. mūz sekunda väike sekund mazā sekunda
sek`vents s {sekventsi, sek`ventsi, sek`ventse} mūz sekvence
siku|pill s mūz dūdas, dūkas
so`naat s {sonaadi, so`naati, so`naate} mūz sonāte viiulisonaat vijoļsonāte
`soul s {souli, `souli, `soule} mūz souls soul on saanud mõjutusi bluusist ja gospelist soulu ietekmējis blūzs un gospelis
`sõtkuma v {`sõtkuda, sõtkun} 1. mīt, mīdīt, bradāt siia on rada sisse sõtkutud te iemīta taka 2. mīties poiss sõtkus jalgrattaga posti järele zēns minās ar riteni pēc pasta 3. mīcīt sõtku taina sisse rosinaid iemīci mīklā rozīnes 4. brist ma olen metsi ja soid sõtkunud esmu mežus un purvus izbridis
`söök s {söögi, `sööki, `sööke} 1. ēdiens, barība seasöök cūkēdiens söök on juba laual ēdiens ir jau galdā; laske söögil hea maitsta! lai labi garšo! 2. ēšana pärast sööki pēc ēšanas; sa oled nii vähese söögiga tu tik maz ēd 3. ēdienreize, maltīte, mielasts hommikusöök brokastis; peiesöök bēru mielasts; pidusöök svētku mielasts
`süit s {süidi, `süiti, `süite} mūz svīta tantsusüit deju svīta sümfooniline süit simfoniskā svīta
sümfoonia s {sümfoonia, sümfooniat, sümfooniaid} mūz simfonija helilooja on loonud mitu sümfooniat komponists ir radījis vairākas simfonijas; sügisvärvide sümfoonia rudens krāsu simfonija
taldrik s {taldriku, taldrikut, taldrikuid} 1. šķīvis klaastaldrik stikla šķīvis; supitaldrik zupas šķīvis ta paneb toitu taldrikule viņš liek ēdienu šķīvī; ma sõin kaks taldrikut suppi es izēdu divus šķīvjus zupas; sügav taldrik dziļais šķīvis 2. tehn šķīvis satelliiditaldrik satelīta šķīvis külviku taldrikud sējmašīnas šķīvji; lendav taldrik lidojošais šķīvītis 3. mūz šķīvis suured taldrikud lielie šķīvji
`tallama v {tallata, `tallan} 1. mīdīt, mīt, bradāt ta tallas lume sisse raja viņš iemina sniegā taciņu; lapsed tallasid põranda poriseks bērni piebradāja grīdu ar dubļiem; ta tallas oreli pedaale viņš mina ērģeļu pedāļus; jalaga tallatav õmblusmasin kājminamā šujmašīna 2. mīt, iet, staigāt poiss tallab juba teist aastat kooliteed zēns jau otro gadu min skolas ceļu; tallasime metsa risti ja põiki läbi izstaigājām mežu krustu šķērsu
`taust s {tausta, `tausta, `taustu} 1. fons emotsioonitaust emocionālais fons tumeda taeva taustal säravad tähed uz tumšo debesu fona mirdz zvaigznes; romaani ajalooline taust romāna vēsturiskais fons 2. mūz fons, pavadījums taustmuusika fona mūzika duo laulab solistile tausta duets dzied solistam pavadījumu; muusika mängis niisama taustaks fonā spēlēja mūzika
teema s {teema, teemat, teemasid} 1. tēma, temats vestlusteema sarunas tēma kirjandi teema sacerējuma temats; teemat vahetama mainīt tēmu 2. mūz tēma teema variatsioonidega tēma ar variācijām 3. val tēma teema ja reema tēma un rēma
tegija a s {tegija, tegijat, tegijaid} 1. darītājs õnnistegija pestītājs vaimse töö tegija garīga darba darītājs; tööd oli palju, aga tegijaid vähe darba bija daudz, bet darītāju maz 2. sar meistars tipptegija izcils meistars muusikute hulgas on tal tõsise tegija maine mūziķu vidū viņam ir nopietna meistara slava
teine|teise pr viens otru nad armastavad teineteist viņi mīl viens otru; nad ei räägi teineteisega viņi viens ar otru nerunā
`tekst s {teksti, `teksti, `tekste} 1. teksts trükitekst iespiests teksts; alltekst zemteksts; tekstianalüüs teksta analīze; tekstifail teksta datne; tekstinäide teksta paraugs; tekstiosa teksta daļa juriidiline tekst juridisks teksts; suuline tekst mutisks teksts; raamatu tekst ja illustratsioonid grāmatas teksts un ilustrācijas 2. mūz teksts, librets laulutekst dziesmas teksts ooperi tekst operas librets
teks`tuur s {tekstuuri, teks`tuuri, teks`tuure} 1. tekstūra puidu tekstuur koksnes tekstūra 2. mūz faktūra
terve|toon s mūz vesels tonis
`trampima a v {`trampida, trambin} 1. dauzīt kājas, sist kājas publik oli vaimustuses, trambiti ja plaksutati publika bija sajūsmā, dauzīja kājas un aplaudēja 2. mīt, mīdīt, bradāt mudaseks trambitud teeääred dubļos nobradātas ceļmalas 3. (smagi) soļot, iet, staigāt õhtul trampisime väsinult koju vakarā noguruši soļojām mājās
triller a s {trilleri, trillerit, trillereid} 1. trilleri, treļļi lõokeste hõbedane triller cīruļu sudrabainie treļļi 2. mūz trilleris flöödi trillerid flautas trilleri
alla tulema 1. nākt lejā, kāpt lejā trepist alla tulema kāpt lejā pa kāpnēm 2. sar apakšā izaugt, apakšā izveidoties ilusad pealsed, aga kartuleid tuli vähe alla skaisti laksti, bet maz kartupeļu apakšā izaudzis
`tušš b s {tuši, `tušši, `tušše} mūz tušs orkester mängib tušši orķestris spēlē tušu
tõe|näoline adj {-näolise, -näolist, -näolisi} varbūtējs, iespējams, ticams tõenäoline põhjus iespējamais iemesls; kokkulepe on vähe tõenäoline vienošanās ir maz ticama; väga tõenäoline, et ma ei tundnud teda ära ļoti iespējams, ka es viņu nepazinu
tõe|näone adj {-näose, -näost, -näoseid} varbūtējs, iespējams, ticams teose tõenäone autor darba iespējamais autors; see on vähe tõenäone tas ir maz ticams
`töötlema v {töödelda, `töötlen} 1. apstrādāt materjali keemiliselt töötlema ķīmiski apstrādāt materiālu; informatsiooni töötlema apstrādāt informāciju 2. pārstrādāt marjad töödeldi mahlaks ogas pārstrādāja sulā 3. mūz apdarināt töödeldud meloodia apdarināta melodija
töötlus s {töötluse, töötlust, töötlusi} 1. apstrāde, infotöötlus informācijas apstrāde; töötlus­üksus apstrādes vienība köögiviljade termiline töötlus dārzeņu termiskā apstrāde 2. mūz apdare rahvalaulude töötlused tautas dziesmu apdares
ulatus s {ulatuse, ulatust, ulatusi} 1. apmērs, apjoms, mērogs vigastuse ulatus bojājuma apmērs; globaalse ulatusega protsessid globāla mēroga procesi; preemiat saime ühe kuupalga ulatuses saņēmām prēmiju vienas mēnešalgas apmērā 2. attālums, distance liigutuse ulatus kustības amplitūda 3. mūz diapazons laulja hääle ulatus dziedoņa balss diapazons

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur