[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 45 artiklit

adru s {adru, adrut, adrusid} jūras mēsli
`ahvima v {`ahvida, ahvin} 1. mēdīt mis sa ahvid teist inimest! ko tu mēdi citu cilvēku! 2. mērkaķoties kas tasub neile igas asjas järele ahvida? vai ir vērts vienmēr mērkaķoties viņiem pakaļ?
välja ajama 1. izdzīt korterist välja ajama izdzīt no dzīvokļa 2. izbāzt, izstiept laps ajas jalad teki alt välja bērns izbāza kājas no segas apakšas; aja keel suust välja izbāz mēli no mutes 3. izdalīt vigastatud kuusk ajab vaiku välja bojāta egle izdala sveķus
asetama v 1. novietot ma asetasin toolid kõrvuti es novietoju krēslus vienu otram blakus; mälestussamba jalamile asetati pärgi pieminekļa pakājē tika novietoti vainagi 2. likt, uzstādīt me pole sellist eesmärki endale asetanud mēs neesam uzstādījuši sev tādu mērķi; midagi kahtluse alla asetama apšaubīt kaut ko; nii te asetate ohtu oma elu šādi jūs pakļaujat savu dzīvību briesmām; direktor asetas pearõhu toodete kvaliteedile direktors par galveno uzskatīja izstrādājumu kvalitāti
ees|märgistama v padarīt mērķtiecīgu, orientēt uz mērķi
ees|märgistatud p mērķtiecīgs, uz mērķi orientēts
ees|märk s mērķis ainueesmärk vienīgais mērķis; lõppeesmärk galamērķis tema elu eesmärk viņa dzīves mērķis; ta on eesmärgil, jõuab eesmärgile, saavutab eesmärgi viņš ir pie mērķa, nonāk pie mērķa, sasniedz mērķi
ergas adj {`erka, ergast, `erksaid} 1. možs ergas pilk možs skatiens; vaimult erksad õpilased on õpetaja rõõm garā moži skolēni ir skolotāja prieks 2. spilgts erksates toonides rõivastus apģērbs spilgtos toņos
erksalt adv 1. moži, modri, mundri erksalt kikkis kõrvad modri saspicētas ausis 2. spilgti erksalt roheline spilgti zaļš
haud|vaikne adj 1. kluss kā kaps, mēms kā kaps kõik kohalolijad jäid haudvaikseks visi klātesošie kļuva mēmi kā kaps 2. klusu kā kapā toas oli haudvaikne istabā bija klusu kā kapā
inetu adj {inetu, inetut, inetuid} 1. neglīts inetu käekiri neglīts rokraksts; inetu tüli neglīta ķilda 2. neglīti keelt näidata on inetu rādīt mēli ir neglīti
üle kallama 1. pārliet praad kallati kastmega üle cepeti pārlēja ar mērci; ta kallas end pärast pesemist veel külma veega üle viņš pēc mazgāšanās vēl aplaistījās ar aukstu ūdeni 2. pārbērt, pārkaisīt
kaste b s {`kastme, kastet, `kastmeid} mērce magusad kastmed saldās mērces; kastme valmistamisel on kasutatud ohtralt krevette ja tilli pagatavojot mērci, bagātīgi lietotas garneles un dilles
kauge adj {kauge, kauget, kaugeid} tāls kauged troopilised maad tālas tropiskas zemes; kauge kahurimüra tāli lielgabalu dārdi; see juhtus kauges minevikus tas notika tālā pagātnē; kauged eesmärgid tāli mērķi; kauge sugulane tāls radinieks
kaupa pop 1. pa osade kaupa pa daļām; töö käis vahetuste kaupa darbs notika maiņās 2. vien, veseliem hunte oli metsades karjade kaupa vilku mežos bija bariem vien; kilomeetrite kaupa laiuvad metsad kilometriem vien plešas meži; istub tundide kaupa klaveri taga viņš veselām stundām sēž pie klavierēm
`keel s {keele, `keelt, `keeli} 1. mēle tulekeel uguns mēle keele lihased mēles muskuļi; keelde hammustama iekost mēlē; keelt suust välja ajama izbāzt mēli no mutes; tal on terav keel viņam ir asa mēle; ennem kuivagu mu keel, kui seda ütlen drīzāk lai mana mēle nokalst, nekā es to izstāstīšu; menüüs on keel hernestega ēdienkartē ir mēle ar zirnīšiem; neem ulatub kitsa keelena kaugele merre zemesrags kā šaura mēle sniedzas tālu jūrā; leekide punased keeled liesmu sarkanās mēles; kurjad keeled rääkisid tüdrukust halba ļaunas mēles runāja par meiteni sliktu; luurajatel on ülesanne kaasa tuua keel izlūkiem ir uzdevums atvest līdzi “mēli; saapal on keel rebenenud zābakam pārplīsusi mēlīte 2. valoda riigikeel valsts valoda läti keel latviešu valoda; keele struktuur valodas struktūra; ta kõneleb vabalt mitut keelt viņš brīvi runā vairākās valodās; varjundirikas keel niansēta valoda; liigutuste keel kustību valoda; igal kunstiliigil on oma keel ja väljendusvahendid katram mākslas žanram ir sava valoda un izteiksmes līdzekļi 3. stīga kandlekeel kokles stīga; hingekeel dvēseles stīga klaveri keeled klavieru stīgas; sõrmitsema keeli trinkšķināt stīgas; teise südames õige keele puudutama aizskart cita sirdī īsto stīgu keel ei paindu mēle nelokās; keel sügeleb mēle niez; keelel olema būt uz mēles; pehme keelega ar stīvu mēli; keel läheb valla mēle atraisās; keele viib suust ära mēli var norīt; keelt kandma kulstīt mēli; keelt lõksutama trīt mēli; keelt hammaste taga hoidma turēt mēli aiz zobiem; keelt talitsema valdīt mēli
`kõnts s {kõntsa, `kõntsa, `kõntsu} 1. netīrumi, mēsli tänavad puhastati talvisest kõntsast ielas attīrīja no ziemas netīrumiem; mis sa sellest kõntsast loed ko tu to mēslu lasi 2. dūņas, gļotas paksu kõntsaga kaetud vesi biezām gļotām klāts ūdens
`käkk s {käki, `käkki, `käkke} 1. rausis 2. sar brūvējums, smērējums 3. sar ziepes, mēsli ta keeras mulle käki kokku viņš man sataisīja ziepes
`laksama v {laksata, `laksan} 1. pliķēt 2. plikšķināt, klakšķināt ta laksab keelega viņš klakšķina ar mēli
laksutama v 1. plikšķināt, plakšķināt, klakšķināt linnud laksutasid tiibu putni plikšķināja spārnus; keelt laksutama klakšķināt mēli 2. pogot ööbik laksutab lakstīgala pogo
linna|lähedane adj piepilsētas- linnalähedased metsad piepilsētas meži
lõksutama v 1. klabināt lapsed lõksutavad ukselinke bērni klabina durvju rokturus 2. pļāpāt, klabēt lõksutab keelt kulsta mēli
`lõug s {lõua, `lõuga, `lõugu} 1. zods lõuajoon zoda līnija; lõualohuke zoda bedrīte siledaks raseeritud lõug gludi skūts zods; ta sügab mõtlikult lõuga viņš domīgi kasa zodu 2. žoklis alalõug apakšžoklis krokodill ajas lõuad laiali krokodils pavēra žokļus; tangide lõuad knaibļu žokļi; pea lõuad! turi muti! laia lõuaga pilnā rīklē; lõugu lõksutama virināt muti; lõugu pidama turēt mēli aiz zobiem ~ turēt muti
läbu s {läbu, läbu, läbusid} 1. sar trokšņains dzerstiņš 2. gruži, mēsli teeveered olid läbu täis ceļmalas bija pilnas ar mēsliem
marjuline s {marjulise, marjulist, marjulisi} ogotājs metsad on marjulisi täis meži ir ogotāju pilni
`mõõt s {mõõdu, `mõõtu, `mõõte} mērs ümbermõõt apkārtmērs; värsimõõt pantmērs raha pole ainus eluväärtuste mõõt nauda nav vienīgais dzīves vērtību mērs; meetermõõdustiku mõõdud metriskās sistēmas mēri; rätsep võtab mõõtu drēbnieks noņem mēru; ta teab mõõtu viņš zina mēru mõõt on täis mērs ir pilns; mõõtu võtma ņemt piemēru ~ mēroties spēkiem
`näitama v {näidata, `näitan} rādīt ta näitab sõbrale fotot viņš rāda draugam fotogrāfiju; kell näitab kaksteist pulkstenis rāda divpadsmit; keelt näitama rādīt mēli; ma sulle näitan! es tev rādīšu!
oma c pr {oma, oma, omi} 1. savs, paša- ta saavutas oma eesmärgi viņš sasniedza savu mērķi; ta on oma tööga rahul viņš ir apmierināts ar savu darbu; minu oma manējais 2. sevis ta ostis omale kingad viņš nopirka sev kurpes 3. pats mine sina, mul omal pole aega ej tu, man pašam nav laika
paksenema v sabiezēt, kļūt blīvākam kaste kuumutatakse, kuni see pakseneb mērci karsē, kamēr tā sabiezē; suits paksenes dūmi sabiezēja
`praht a s {prahi, `prahti, `prahte} gruži, saslaukas, mēsli põrandal on prahti uz grīdas ir gruži; siin müüakse igasugu prahti te pārdod visādus mēslus üle prahi vislabākais
põrutama v 1. kratīt, tricināt tee ei põruta üldse ceļš nemaz nekrata; plahvatused põrutasid külmunud maad sprādzieni tricināja sasalušo zemi 2. triekt, sist mees põrutas vihaselt rusikaga vastu lauda vīrs dusmīgi trieca ar dūri pa galdu; ta põrutab haamriga naelapea pihta viņš triec ar āmuru pa naglas galvu; mängija põrutas palli väravasse spēlētājs ietrieca bumbu vārtos; kedagi mättasse põrutama nosist kādu; põrutatud jalg tegi kaua valu satriektā kāja ilgi sāpēja; süüdistused põrutasid teda südame põhjani apvainojumi satrieca viņu līdz sirds dziļumiem; põrutavad elamused satriecoši piedzīvojumi 3. dauzīt kõigest jõust uksele põrutada no visa spēka dauzīt pa durvīm; põrutas trepil oma lumiseid jalgu viņš nodauzīja uz kāpnēm savas sniegotās kājas 4. kontuzēt ma sain lahingus põrutada kaujā es tiku kontuzēts 5. uzbrēkt, izbrēkt lapsed põrutati vait bērniem uzbrēca, lai tie paliek klusu; vanamees põrutas ähvardusi vecis izbrēca apvainojumus 6. sar bliezt poisid põrutasid püssist märki zēni ar bisi blieza mērķi; buss põrutas peatusest mööda autobuss aiztraucās garām pieturai; auto põrutas vastu posti mašīna ieblieza stabā; orkester põrutab valssi orķestris bliež valsi
reipalt adv mundri, moži poiss astub reipalt kodu poole zēns mundri soļo uz māju pusi
saavutama v sasniegt, panākt, gūt nad olid saavutanud oma eesmärgi viņi bija sasnieguši savu mērķi; ta saavutas võistlusel esikoha sacensībās viņš ieguva pirmo vietu
senti|meeter s 1. (garuma mērvienība) centimetrs mõõdud on esitatud sentimeetreis mēri ir norādīti centimetros 2. sar (drēbnieku mērlente) centimetrs õmbleja võttis mõõdud sentimeetriga šuvējs noņēma mērus ar mērlenti
`sihtima v {`sihtida, sihin} 1. mērķēt, tēmēt kütt sihib jänest mednieks mērķē uz zaķi; täpselt sihitud kuul precīzi tēmēta lode; meie klassist sihivad kõik ülikooli no mūsu klases visi tēmē uz universitāti 2. (cieši) skatīties, lūkoties miks sa mind niimoodi sihid? ko tu uz mani tā skaties?; kõigi pilgud sihivad tulijat visu skatieni vērsti uz atnācēju 3. (uz mērķi) virzīties ta sihib üle põllu metsa poole viņš virzās pāri laukam meža virzienā
`silm b s {silmu, `silmu, `silme} (Petromyzontidae) nēģis jõesilm upes nēģis; ojasilm strauta nēģis marineeritud silmud marinēti nēģi
`sitt a s {sita, `sitta, `sittu} 1. sar mēsli, kūtsmēsli nad vedasid sitta põllule viņi veda mēslus uz lauka 2. vulg mēsli, sūdi mine sitale! ej dirst!; te upute varsti sita sisse ära jūs drīz noslīksiet sūdos mitte sittagi ne sūda
soostuma a v pārpurvoties järv soostub tasapisi ezers pamazām pārpurvojas; soostunud metsad pārpurvojušies meži
spa`gett s {spageti, spa`getti, spa`gette} spageti spagetid tomatikastmega spageti ar tomātu mērci
suunatus s {suunatuse, suunatust, suunatusi} virzība, orientācija konkreetsele eesmärgile suunatus virzība uz konkrētu mērķi
sõnatult adv mēmi, klusējot, bez vārdiem ta noogutas sõnatult viņš mēmi pamāja
sõnnik s {sõnniku, sõnnikut, sõnnikuid} kūtsmēsli, mēsli vedelsõnnik šķidrie kūtsmēsli; sõnnikuhark mēslu dakšas; sõnnikuhoidla kūtsmēslu glabātava; sõnnikuhunnik kūtsmēslu kaudze; sõnnikumajandus kūtsmēslu apsaimniekošana sõnnikut sisse kündma ieart kūtsmēslus; sõnnikuga väetama mēslot ar kūtsmēsliem
tummalt adv mēmi ta vaatas toimunut tummalt pealt viņš mēmi noskatījās notiekošajā
välja vedama 1. izvest laudast on sõnnik juba välja veetud mēsli no kūts jau izvesti; riik veab välja toiduaineid valsts izved pārtikas produktus 2. izvilkt ta vedas käed taskust välja viņš izvilka rokas no kabatas; kes meid sellest hädast välja veab? kurš izvilks mūs no šīs nelaimes? 3. iztikt, izvilkt küll ta selle rahaga välja veab gan jau viņš izvilks ar to naudu 4. sar pavilkt oleks nagu noorteajakiri, aga päris välja ei vea būtu it kā jauniešu žurnāls, bet īsti nepavelk
`vähk s {vähi, `vähki, `vähke} 1. (Astacus) vēzis vähikott vēžu kule keetes lähevad vähid punaseks vārot vēži kļūst sarkani; vähile minema doties vēžot 2. (slimība) vēzis kopsuvähk plaušu vēzis naisel on vähk sievietei ir vēzis; viljapuude vähk augļkoku vēzis 3. (zodiaka zīme, zvaigznājs) Vēzis

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur