[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit

`ahv s {ahvi, `ahvi, `ahve} pērtiķis, mērkaķis ahvi aasta pērtiķa gads; mõned ahvid kasutavad saba roomamisel daži mērkaķi izmanto asti kāpelēšanai
aru|saamatu adj 1. nesaprotams, neskaidrs mõned arusaamatud sõnad daži nesaprotami vārdi; arusaamatu asi neskaidra lieta 2. neattapīgs kuidas sa saad olla nii arusaamatu! kā tu vari būt tik neattapīgs!
hammas s {`hamba, hammast, `hambaid} 1. zobs piimahammas piena zobs; ajahammas laika zobs hooldatud hambad kopti zobi; lagunenud hambad bojāti zobi; lapsel tulevad hambad bērnam nāk zobi; ta pomiseb läbi hammaste viņš murmina caur zobiem; hambaid kiristama griezt zobus; rooste hambad närivad masinaid rūsas zobi saēd mašīnas; vastu hambaid andma sadot pa zobiem 2. zobs, izvirzījums, robs saehammas zāģa zobs hammasrattal on mõned hambad kulunud zobratam daži zobi ir nodiluši; nuga on hambaid täis nazis ir vienos robos hamba alla panema likt uz zoba; hammaste vahele sattuma tikt zobos; hambad sügelevad mēle niez; hambaid näitama rādīt zobus; hambaid risti suruma sakost zobus; hambaid varna panema kārt zobus vadzī; hambasse puhuma melst; hammast ihuma trīt zobus; läbi hammaste caur zobiem; hammas ei hakka peale nevar tikt galā
ilu|viga s 1. skaistuma defekts, kosmētisks defekts ta otsib iluvigade vastu abi kosmeetikalt lai novērstu skaistuma defektus, viņa meklē palīdzību kosmētikā 2. nepilnība, nenozīmīgs trūkums ehk Viitso jõuaks parandada mõned suurimad iluvead varbūt Vītso varētu izlabot dažas lielākās nepilnības
`joonima v {`joonida, joonin} vilkt līnijas, svītrot paberit joonima savilkt uz papīra līnijas; mõned laused on pliiatsiga alla joonitud daži teikumi ir pasvītroti ar zīmuli
`jupp s {jupi, `juppi, `juppe} 1. (atlicis) gabals, gals jupp traati stieples gabals; juppideks lõikama sagriezt gabalos; jupp maad on juba käidud krietns gabals jau noiets; pliiatsist on ainult väike jupp järel no zīmuļa palicis tikai mazs galiņš 2. sar gabals, detaļa mõned jupid on puudu trūkst dažu detaļu 3. sar sīkaļa selliseid juppe korvpallimeeskonda ei võeta tādus sīkaļas basketbola komandā neņem
juukse|karv s mats meelekohtadel olid mõned juuksekarvad juba hallid deniņos daži mati jau bija sirmi
`kartma v {`karta, kardan} baidīties, bīties naine kartis hiiri sieviete baidījās no pelēm; ta kartis üksi koju minna viņš baidījās iet mājās viens; kardan oma tervise pärast es baidos par savu veselību; parem karta kui kahetseda labāk bīties nekā nožēlot; kardan, et ta ei tule selle ülesandega toime bīstos, ka viņš netiks ar šo uzdevumu galā; mõned kardavad igasuguseid uuendusi daži baidās no jebkādiem jauninājumiem; klaas ei karda happeid stikls nebaidās no skābēm
`karv s {karva, `karva, `karvu} 1. spalva, mats koera karvad suņa spalvas; tal on habemes juba mõned hallid karvad viņam bārdā jau ir daži sirmi mati 2. spalva, apspalvojums, apmatojums hästi toidetud loomade karv läigib labi barotu dzīvnieku spalva spīd; oraval on suviti pruun karv vāverei vasarās ir brūns apspalvojums 3. krāsa, tonis ta juuksed olid musta karva viņa mati bija melnā krāsā; rauasisalduse tõttu oli vesi soiselt pruuni karva dzelzs satura dēļ ūdens bija purvaini brūnā krāsā karvu katkuma skaldīt matus; karvad tõusevad püsti mati ceļas stāvus
`kast a s {kasti, `kasti, `kaste} kaste, kārba laudkast dēļu kaste; toidukast pārtikas kārba plastmassist kast plastmasas kaste; raamatud on kastides grāmatas ir kastēs; keoauto kast kravas auto kaste; mõned ehitused olid üsna ilmetud kastid dažas ēkas bija visai neizskatīgas kastes
kribima v 1. skrāpēt kass kribis lapsel käe katki kaķis saskrāpēja bērnam roku 2. (ar nagu palīdzību) rāpties, uzskriet kass kribis puu otsa kaķis uzskrēja kokā 3. skricelēt ta kribis mõned laused paberile viņš uzskricelēja dažus teikumus uz papīra
kurnatus s {kurnatuse, kurnatust, kurnatusi} nogurums, spēku izsīkums närvisüsteemi kurnatus nervu sistēmas nogurums; mõned vangid surid kurnatusest daži ieslodzītie nomira no spēku izsīkuma
käima v {käia, käin} 1. iet jalgsi käima iet kājām; ära nii kiiresti käi! neej tik ātri!; leek käis kõrgele liesmas gāja augstu; koolis käima iet skolā; kell käib täpselt pulkstenis iet precīzi; ta käib ässaga viņš iet ar dūzi; üle jõe käib rippsild pār upi iet piekaramais tilts; armastus käib kõhu kaudu mīlestība iet caur vēderu; käivad mängu viimased minutid rit spēles pēdējās minūtes; see käib mul üle jõu tas ir pāri maniem spēkiem; laev käib plaani järgi kuģis kursē pēc plāna 2. staigāt ta käib mööda tuba viņš staigā pa istabu; käib nagu kass ümber palava pudru staigā kā kaķis ap karstu putras katlu; poiss käis kulunud pintsakus zēns staigāja nodilušā žaketē 3. nākt aeg-ajalt käivad valuhood laiku pa laikam uznāk sāpju lēkmes; haigel hakkasid krambid käima slimniekam uznāca krampji; talle käib kolm ajalehte viņam pienāk trīs laikraksti 4. būt, apmeklēt me käisime kontserdil mēs bijām koncertā; ta käis möödunud nädalal Tallinas pagājušajā nedēļā viņš apmeklēja Tallinu; käisime puhkuse ajal Ungaris atvaļinājuma laikā bijām Ungārijā; sadamas käib sageli välismaa laevu ostu bieži apmeklē ārvalstu kuģi 5. darboties, strādāt arvuti käib dators strādā; auto läks käima automašīna iedarbojās; elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema elektrostacijai jāsāk darbs gada beigās; ma panen kohvivee käima es uzlikšu ūdeni kafijai; restorani käima panema uzsākt restorāna darbību 6. notikt, norisināties töö käib hommikust õhtuni darbs notiek no rīta līdz vakaram; läbirääkimised on käimas notiek pārrunas; ajakirjas käis äge diskussioon laikrakstā norisinājās asa diskusija 7. derēt, būt piemērotam kui kohvi ei ole, käib tee ka ja nav kafijas, derēs arī tēja 8. piederēt, ietilpt see käib tema ametikohustuste hulka tas pieder pie viņa amata pienākumiem 9. attiekties see korraldus meie kohta ei käi šis rīkojums uz mums neattiecas 10. rūgt õlu käima alus sāka rūgt 11. saieties ta käis ühe blondi tütarlapsega viņš sagājās ar kādu blondu meiteni 12. ietekmēt, iedarboties see töö käib tervisele šis darbs ietekmē veselību 13. atskanēt käis vabrikuvile atskanēja fabrikas svilpe; käisid mõned paugud atskanēja daži būkšķi 14. būt aizveramam, būt aizdarāmam uks käib lukku durvis ir slēdzamas; mantel käis eest haakidega kinni mētelis bija priekšpusē aizdarāms ar āķīšiem 15. sar rīkoties tuleb põhikirja järgi käia jārīkojas pēc statūtiem käia laskma dot vaļā
külge a adv 1. (virziens) klāt, pie- puudele jäid sügisel mõned lehed külge kokiem rudenī palika dažas lapas; rongile haagiti kaks vagunit külge vilcienam piekabināja divus vagonus; magnet tõmbab rauda külge magnēts pievelk dzelzi; haigus hakkas temalegi külge slimība pielipa arī viņam; poisid üritasid paarile tüdrukule külge lüüa zēni mēģināja piesist kanti pāris meitenēm; ära kleebi end mulle külge! nelīmējies man klāt! 2. (virziens) klāt, virsū ta on nii vihane, et tuleb või käsitsi külge viņš ir tik dusmīgs, ka metas gluži vai ar rokām virsū
küljes b pop pie põõsa küljes on veel mõned lehed pie krūma vēl ir dažas lapas; kontide küljes oli veel veidi liha pie kauliem vēl bija nedaudz gaļas; puudusi märgatakse ikka teiste küljes trūkumus aizvien pamana citos; kodu oli tal väga südame küljes mājas viņam ļoti bija pie sirds; auto auto küljes kinni automašīna pie automašīnas
lahti adv vaļā uks on lahti durvis ir vaļā; meri on veel lahti jūra vēl ir vaļā; mõned poed on ka pühapäeviti lahti daži veikali ir vaļā arī svētdienās; lõpuks saime võlgadest lahti beidzot tikām vaļā no parādiem; haige tegi silmad lahti slimnieks atvēra acis; võta jalad lahti noauj kājas; tal on kõht lahti viņam ir caureja; mis lahti? kas noticis?
lep`lik adj {lepliku, lep`likku, lep`likke} 1. samierniecisks, miermīlīgs ta on muutunud leplikumaks viņš ir kļuvis miermīlīgāks 2. iecietīgs, pieticīgs mõned viljapuud on pinnase suhtes väga leplikud daži augļkoki augsnes ziņā ir ļoti pieticīgi
lõkerdama v (skaļi, gardi) smieties mõned itsitavad, mõned lausa lõkerdavad daži ķiķina, daži gluži vai plīst no smiekliem
lühida adj {lühida, lühidat, lühidaid} īss ta annab mõned lühidad seletused viņš sniedz dažus īsus paskaidrojumus
`paik a s {paiga, `paika, `paiku} vieta kohtumispaik tikšanās vieta; puhkepaik atpūtas vieta tuttavad paigad pazīstamas vietas; üksildane paik vientuļa vieta; pane tööriistad oma paika tagasi noliec darbarīkus atpakaļ vietā; võõras paigas magan ma halvasti svešā vietā es slikti guļu; esimeses reas on veel mõned vabad paigad pirmajā rindā ir vēl dažas brīvas vietas; tema paik on autorooli taga viņa vieta ir pie automobiļa stūres; mööbel on juba paigas mēbeles jau ir vietā; ta kukkus õla paigast krītot viņš izmežģīja plecu; asi ei nihku paigast lieta nekust no vietas; asi on paigas lieta nokārtota paika pidama atbilst patiesībai
pelgalt adv vien, tikai esitan siinkohal pelgalt mõned näited šeit minēšu vien dažus piemērus; ma ei teinud seda pelgalt enda pärast es to nedarīju tikai sevis dēļ
sisse põimima ievīt, iepīt põimisin kirjandisse sisse mõned tsitaadid ieviju sacerējumā dažus citātus
rutakalt adv steigšus, steidzīgi ta kritseldas rutakalt mõned sõnad viņš steigšus uzskricelēja dažus vārdus
sassi adv (virziens) mudžeklī, juceklī nöör läks sassi aukla sapiņķerējās; tuul ajas juuksed sassi vējš sajauca matus; ära aja mu pead sassi! nejauc man galvu!; ta ajas mõned nimed sassi viņš sajauca dažus vārdus
ära seadma 1. nolikt vietā, nokārtot pane need asjad esialgu siia, küll ma sean ise pärast ära noliec tās lietas pagaidām šeit, gan es vēlāk pats nolikšu vietā 2. sar piedzerties, pietempties mõned mehed olid juba parajalt ära seatud ja kakerdasid ringi daži vīri bija jau diezgan piedzērušies un klumburoja apkārt
sehkendama v 1. sar uzmest, uzšņāpt ta sehkendas kiiruga mõned read paberile viņš ātri uzmeta uz papīra dažas rindas; sehkenda siia oma nimi alla uzšņāp te apakšā savu parakstu 2. pūlēties, ņemties, rosīties sehkendasime terve päeva, aga töö ikka tegemata ņēmāmies visu dienu, bet darbs tomēr nav padarīts
`seltsima v {`seltsida, seltsin} 1. biedroties, saieties, satikt ta seltsib omavanustega viņš saietas ar vienaudžiem; lapsed seltsivad omavahel hästi bērni labi satiek 2. piebiedroties, pievienoties teelistega seltsisid veel mõned inimesed ceļiniekiem pievienojās vēl daži cilvēki
siit adv 1. no šejienes jaama on siit kaks kilomeetrit no šejienes līdz stacijai ir divi kilometri; kao siit! pazūdi no šejienes 2. te, šeit kas siit saab ajalehti? vai te var nopirkt laikrakstus?; siit ja sealt vilguvad mõned tuled te un tur mirgo dažas gaismiņas
sini|vetikas s (Cyanophyta) zilaļģe mõned sinivetikad on mürgised dažas zilaļģes ir indīgas
`sips s {sipsu, `sipsu, `sipse} uzšāviens andis kassile mõned sipsud dažas reizes uzšāva kaķim
taime|toitlane s {-toitlase, -toitlast, -toitlasi} veģetārietis mõned taimetoitlased söövad mune ja piima daži veģetārieši ēd olas un pienu; taimetoitlaste restoran veģetārais restorāns
teisiti adv citādi, citādāk mõned mõtlevad teisiti daži domā citādi; see töö tuleb nii või teisiti ära teha šis darbs jāpadara šā vai tā
tibu s {tibu, tibu, tibusid} 1. cālis äsja koorunud tibu tikko izšķīlies cālis 2. vista tibud munevad hästi vistas dēj labi 3. pūpols vaasis olid tibudega oksad vāzē bija pūpoli 4. sar meiča võtame mõned tibud peole kaasa! paņemam dažas meičas līdzi uz balli!
toimetus s {toimetuse, toimetust, toimetusi} 1. darīšana, darbs mul on veel mõned tähtsad toimetused ees man vēl ir dažas svarīgas darīšanas; kodused toimetused mājas rūpes 2. redakcija ajalehetoimetus laikraksta redakcija; uudistetoimetus ziņu redakcija; toimetuskolleegium redakcijas kolēģija
turtsatama v iespurgties, nosprauslāties mõned ei saanud naeru pidada ja turtsatasid daži nevarēja novaldīt smieklus un iespurdzās; mootorid turtsatasid käima motori nosprauslojās un sāka darboties
maha tõmbama 1. novilkt, noraut, nogāzt laps tõmbas lina laualt maha bērns norāva galdautu no galda; tõmbasime põdral naha maha novilkām briedim ādu; tõmba pintsak maha! novelc žaketi!; pea kogu mets tõmmati maha nogāza teju visu mežu 2. nojaukt vana sauna katus tõmmati maha nojauca veco pirts jumtu 3. nosvītrot, izsvītrot tõmbasin käsikirjas mõned sõnad maha nosvītroju rokrakstā dažus vārdus; need kaks aastat tõmbasin oma elust maha izsvītroju šos divus gadus no savas dzīves 4. sar (nonāvēt) nolikt, nogāzt pange ta seina äärde ja tõmmake maha! pielieciet viņu pie sienas un nogāziet! 5. sar nogriezt, samazināt palka maha tõmbama nogriezt algu
üles tõmbama 1. uzvilkt, pacelt laeval tõmmati purjed üles kuģim uzvilka buras; tõmmake ankur üles! paceliet enkuru! 2. (no zemes) izvilkt, izraut tõmbasin mõned porgandid üles izrāvu dažus burkānus 3. pakārt end üles tõmbama pakārties 4. uzart, uzplēst kartulimaa tõmbame homme üles kartupeļu lauku uzarsim rīt 5. sar uzraut, uzcirst poole aastaga tõmbas ta uhke maja üles pusgada laikā viņš uzrāva lepnu māju
vagu s {`vao, vagu, vagusid} 1. vaga ta kündis üle põllu mõned vaod viņš uzara pāri laukam dažas vagas; vagudel kasvasid porgandid ja kapsad vagās auga burkāni un kāposti; rattad on vajutanud pehmesse pinnasesse sügavad vaod riteņi bija iespieduši mīkstajā augsnē dziļas vagas; laev jätab taha vahutava vao kuģis atstāj aiz sevis putojošu vagu 2. rieva töö ja mure jätsid sügavad vaod näkku darbs un raizes atstāja dziļas rievas sejā; ajukoore vaod smadzeņu rievas 3. ieplaka madalrõhu vaod zema spiediena ieplakas vaost välja viima izvest no pacietības; vaos hoidma apvaldīt
välja vahetama nomainīt, apmainīt vanad seadmed tuleb välja vahetada vecās iekārtas jānomaina; mõned vangilangenud õnnestus lunaraha vastu välja vahetada dažus sagūstītos izdevās apmainīt pret izpirkuma naudu
ära|märkimine s {-märkimise, -märkimist, -märkimisi} atzīmēšana, izcelšana mõned inimesed väärivad äramärkimist daži cilvēki ir pelnījuši, lai tos izceltu
üksik adj {üksiku, üksikut, üksikuid} 1. vientuļš tee ääres kasvav üksik kuusk ceļa malā augoša vientuļa egle; ta tundis end äärmiselt üksikuna viņš jutās ārkārtīgi vientuļš 2. vienīgais ta oli jõukate vanemate üksik tütar viņa bija bagātu vecāku vienīgā meita 3. atsevišķs iga üksik liige katrs atsevišķais loceklis; linn oli pime, ainult mõnes majas põles veel tuli pilsēta bija tumša, tikai dažās mājās vēl dega gaisma; puudele on jäänud vaid mõned üksikud lehed kokiem palikušas tikai dažas atsevišķas lapas; leidub ka üksikuid erandeid atrodami arī atsevišķi izņēmumi 4. nomaļš, savrups ööd olime üksikus metsatalus nakti pavadījām nomaļā meža sētā

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur