[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 177 artiklit, väljastan 100

absoluutselt adv absolūti mul polnud absoluutselt mingeid võimalusi man nebija absolūti nekādu iespēju
ära arvama uzminēt ma arvasin ära, kus sa elad es uzminēju, kur tu dzīvo; arva ära, mis mul peos on! uzmini, kas man ir saujā!
asi s {asja, `asja, `asju} 1. lieta mänguasi rotaļlieta; maitseasi gaumes lieta; kriminaalasi krimināllieta igaüks peab oma asjad korras hoidma ikvienam jātur kārtībā savas lietas; asi on otsustatud lieta ir izlemta; milles on asi? kas par lietu?; on asju, millest ei räägita ir lietas, par kurām nerunā; ta püüdis kõike paremas valguses näidata viņš centās visu parādīt labākā gaismā; selle asjaga pole kiiret ar šo lietu nav steigas; ta läheb iga väikese asja pärast arsti juurde viņš katra nieka dēļ dodas pie ārsta; see on asi! tā ir lieta! 2. darīšana mis on temal asja, mis me teeme? kas viņam par daļu, ko mēs darām?; mul on keskuses asju ajada man ir darīšanas centrā asja ära ajama kaut kā derēt
asja|ajamine s {-ajamise, -ajamist, -ajamisi} 1. lietvedība asjaajamine toimub eesti keeles lietvedība notiek igauņu valodā 2. darīšanas, lietu kārtošana mul on asjaajamist notaribüroos man ir darīšanas notāra birojā
au|koht s goda vieta, gods teie foto on mul aukohal jūsu fotogrāfija man ir goda vietā; siin on aukohal firma nimi šeit godā ir firmas nosaukums
ees a adv pa priekšu, priekšā poiss ajab lehma enda ees zēns dzen govi sev pa priekšu; mul seal mitu tuttavat ees man tur vairāki paziņas priekšā; pikk päev ees gara diena priekšā ees ja taga priekšā pakaļā
eest a adv no priekšas, priekšpusē ta oli rivis eest viies viņš rindā bija piektais no priekšas; pluus on eest märg blūze priekšpusē ir slapja; ta võtab prillid eest viņš noņem brilles; mantlil on nööp eest ära mētelim notrūkusi poga; eest ära, muidu sõidan otsa! nost no ceļa, citādi uzbraukšu virsū!; ta põgenes mul eest ära viņš aizbēga no manis; kui kohale jõudsime, leidsime seal juba hulga inimesi eest kad nonācām galā, atradām tur jau pulka cilvēku priekšā
ega b knj ne, nedz, ne arī sellist raha pole ei sul ega mul tādas naudas nav ne tev, ne man; siin ei ole ühtegi puud ega põõsast te nav neviena koka, ne krūma; tal pole isa, ema ega muid lähemaid omakseid viņam nav ne tēva, ne mātes, ne arī citu tuvāku radinieku; isa ei tulnud ega tulnud tēvs nenāca un nenāca
ennist adv pirmīt, pirmāk mul jäi ennist pesupesemine pooleli man pirmīt veļas mazgāšana palika pusratā
esiteks adv 1. vispirms ta vaatas esiteks ühe, siis teise otsa viņš paskatījās vispirms uz vienu, tad uz otru 2. pirmkārt esiteks see ei huvita mind ja teiseks mul on kiire pirmkārt, tas mani neinteresē, un, otrkārt, es steidzos
ette|kujutus s 1. priekšstats mul pole oma tulevasest tööst mingit ettekujutust man nav nekāda priekšstata par savu nākamo darbu 2. iedoma totter ettekujutus stulba iedoma
haigus|päev s slimības diena, slimošanas diena esimestel haiguspäevadel oli mul palavik pirmajās slimības dienās man bija drudzis
hale b adj {haleda, haledat, haledaid} 1. nožēlojams, bēdīgs hale saatus nožēlojams liktenis; hale meel bēdīgs prāts 2. žēl mul hakkas sinust hale man kļuva tevis žēl
harjumatult adv nepierasti, neierasti mul oli täna harjumatult palju aega man šodien bija neierasti daudz laika
`hirm s {hirmu, `hirmu, `hirme} 1. bailes surmahirm nāves bailes naist haaras hirm sievieti sagrāba bailes; hirmu maha suruma apspiest bailes; hirmust värisema bailēs drebēt; hirmust kangeks jääma sastingt no bailēm; hirmul on suured silmad bailēm lielas acis; mul on hirm man ir bail 2. bieds see koer on hirmuks kogu külale šis suns ir visa ciema bieds; poiss hoidis terve klassi oma hirmu all zēns terorizēja visu klasi
hullusti adv 1. traki, trakoti ta käed värisesid hullusti viņa rokas traki trīcēja; mul hakkas temast hullusti kahju man kļuva viņa trakoti žēl; tee tundub nii hullusti pikana ceļš šķiet tik trakoti garš 2. traki, nelāgi täna kukkus küll hullusti välja šodien gan nelāgi sanāca
häda s {häda, häda, hädasid} 1. nelaime, posts hätta jätma pamest nelaimē; alaline puudus ja häda pastāvīgs trūkums un posts 2. vaina, kaite, liksta hingehäda lielas grūtības, bēdas, posts; ihuhäda miesas vaina; maohäda kuņģa vaina see mul juba vana häda tā man jau veca vaina 3. vaina, trūkums supil pole häda midagi zupai nav nekādas vainas 4. vajadzība, nepieciešamība ajahäda laika trūkums; rahahäda naudas trūkums häda korral vajadzības gadījumā, ārkārtas gadījumā 5. sar (par dabiskajām vajadzībām) vajadzība on sul suur või väike häda? tev ir lielā vai mazā vajadzība?
häh intj he häh, kus mul asi! he, liela muiža!
iiveldama v šķebināt iiveldav turbasuitsu lõhn šķebinoša kūdras dūmu smarža; iiveldama panev hais šķebinoša smaka; mul süda iiveldab mani šķebina
isu s {isu, isu, isusid} 1. ēstgriba, apetīte hundiisu vilka apetīte mul on hea isu man ir laba ēstgriba; isu täis sööma pieēsties, atēsties; head isu! labu ēstgribu! 2. vēlēšanās, dziņa, kāre tööisu vēlēšanās strādāt mul pole vähimatki isu külla minna man nav ne mazākās vēlēšanās doties ciemos; tal pole isu õppida viņam negribas mācīties
jahmerdama v 1. ņemties, nopūlēties mul pole aega sinuga jahmerdada man nav laika ar tevi ņemties 2. pļāpāt, muldēt ära jahmerda nepļāpā
`jaht a s {jahi, `jahti, `jahte} 1. medības pardijaht pīļu medības; nõiajaht raganu medības jahil käima iet medībās; kass peab hiirtele jahti kaķis medī peles; ajakirjanik oli uudiste jahil žurnālists medīja ziņas 2. tracis, jezga oli mul kogu seda jahti tarvis vajadzēja man visu to traci
`jahtima v {`jahtida, jahin} 1. medīt jäneseid jahtima medīt zaķus; haruldasi raamatuid jahtima medīt retas grāmatas 2. sar ņemties, nopūlēties pole mul aega sinuga jahtida nav man laika ar tevi ņemties
janu s {janu, janu, janusid} 1. slāpes soolane toit tekitab janu sāļš ēdiens izraisa slāpes; mul on janu man slāpst 2. slāpes, alkas, kāre elujanu dzīves alkas; kõmujanu sensāciju kāre; teadmis­janu zināšanu slāpes janu kultuuri järele slāpes pēc kultūras 3. (liels) malks jõin hea janu allikavett iedzēru krietnu malku avota ūdens
jube a adj {jubeda, jubedat, jubedaid} 1. baigs, baiss, briesmīgs jube mõrv baisa slepkavība; mul on jube häbi man ir briesmīgs kauns 2. baigi, baisi, briesmīgi seda on jube kuulda dzirdēt to ir briesmīgi; oli nii jube, et külm judin jooksis üle selja bija tik baisi, ka auksti šermuļi skrēja pār muguru
juga s {`joa, juga, jugasid} 1. strūkla suitsujuga dūmu strūkla; veejuga ūdens strūkla jäise õhu juga ledaina gaisa strūkla; kuum juga jooksis mul üle selja man karsts pārskrēja pār muguru 2. ūdenskritums Keila juga Keilas ūdenskritums; rohkete jugadega jõgi upe ar daudziem ūdenskritumiem
just adv 1. tieši, taisni just täna ei ole mul autot tieši šodien man nav mašīnas; just nimelt tieši tā; just praegu tieši tagad 2. tieši, tikko päike oli just tõusnud saule tikko bija uzlēkusi 3. gluži seda just öelda ei saaks to gluži nevarētu teikt
jõle a adj {jõleda, jõledat, jõledaid} briesmīgs, riebīgs jõle mõrv briesmīga slepkavība; mul on jõle peavalu man briesmīgi sāp galva; täna on jõle ilm šodien ir riebīgs laiks
jõle b adv briesmīgi, ļoti jõle tige briesmīgi nikns; mul on jõle vähe aega man ir briesmīgi maz laika
järel a adv pakaļ, iepakaļ ta käis mul tükk aega järel viņš labu laiku gāja man pakaļ; üks ütles sõnad ees, teised kordasid järel viens teica vārdus priekšā, citi atkārtoja; kell on järel pulkstenis atpaliek; poiss on õppimises järel zēns atpaliek mācībās; mul on ainult viis eurot järel man palikuši tikai pieci eiro
kaasas adv līdzi poisil oli koer kaasas zēnam bija līdzi suns; mul pole täna raha kaasas man šodien nav līdzi naudas
edasi kaebama pārsūdzēt mul on õigus kohtuotsus kassatsiooni korras edasi kaevata man ir tiesības pārsūdzēt tiesas spriedumu kasācijas kārtībā
`kael s {kaela, `kaela, `kaelu} kakls sõbrannad langevad teineteisele kaela draudzenes krīt viena otrai ap kaklu; ta sipleb kaelani võlgades viņš ir parādos līdz kaklam; pika kaelaga pudel pudele ar garu kaklu; järved on kitsa kaela kaudu ühenduses ezeri ir savienoti ar šauru kaklu; aitab mul sinu kaela peal elamisest pietiek man dzīvot uz tava kakla ennast kaela riputama kārties kaklā; kaela kahekorra keerama apgriezt kaklu; kaela peal istuma sēdēt uz kakla; üle kaela andma sadot pa kaklu; üle kaela saama dabūt pa kaklu
kahju s {kahju, kahju, kahjusid} 1. kaitējums, posts külm tegi õunapuudele kahju sals kaitēja ābelēm; ta teeb oma tervisele kahju viņš nodara postu savai veselībai; temast on rohkem kahju kui kasu no viņa vairāk ļaunuma nekā labuma; matši seis oli 6:10 tallinlaste kahjuks mača rezultāts bija 6:10 par sliktu talliniešiem 2. zaudējumi kahju tegema nodarīt zaudējumus; kahju kannatama ciest zaudējumus; kahju hüvitama atlīdzināt zaudējumus 3. žēlums kahju tundma just žēlumu 4. žēl mul on temast kahju man viņa žēl; kui kahju! cik žēl!
kahjuks adv diemžēl kahjuks pole mul aega diemžēl man nav laika; selle kohta puuduvad kahjuks andmed par to diemžēl nav ziņu
kaua adv ilgi mul tuleb kaua oodata man ilgi jāgaida; teda pole kaua keegi näinud viņu ilgi neviens nav redzējis; jõudsime kohale kaua enne teisi nonācām galā ilgi pirms citiem; üle kaua aja juhtusime sõbraga taas kokku pēc ilgāka laika atkal sagadījāmies kopā ar draugu
keskenduma v koncentrēties müra ei lase mul keskenduda troksnis neļauj man koncentrēties; ta keskendus lugemisele viņš koncentrējās uz lasīšanu; kõik mõtted keskendusid raskele ülesandele visas domas koncentrējās uz smago uzdevumu
kibedasti adv 1. rūgti, gauži ta kahetseb seda kibedasti viņš to rūgti nožēlo; tüdruk hakkas kibedasti nutma meitene sāka gauži raudāt 2. cītīgi kõik töötasid kibedasti visi cītīgi strādāja 3. ļoti, akūti mul on kibedasti raha vaja man ļoti vajadzīga nauda
kiire b s {`kiire, kiiret, `kiireid} steiga mul pole kuskile suurt kiiret man nav lielas steigas; selle tööga on mul kiire šis darbs man ir steidzams
kingitus s {kingituse, kingitust, kingitusi} dāvana sünnipäevakingitus dzimšanas dienas dāvana mul on sulle väike kingitus man tev ir maza dāvana; laps sai kingituseks nuku bērnam uzdāvināja lelli
kinni adv 1. ciet aken on kinni logs ir ciet; silmad vajusid kinni acis slīga ciet; kraav aeti kinni grāvi aizbēra; nina on kinni deguns ir ciet; jõgi külmus kinni upe aizsala; arst käskis hinge kinni pidada ārsts lika aizturēt elpu; kass püüdis hiire kinni kaķis noķēra peli; pigista nina kinni aizspied degunu; ta maksis võla kinni viņš samaksāja parādu; ta pandi kolmeks aastaks kinni viņu apcietināja uz trijiem gadiem 2. pie, ciet linnas on maja majas kinni pilsētā ir māja pie mājas; laps hoiab emal käest kinni bērns turas mātei pie rokas 3. aizņemts tänane õhtu on mul juba kinni šis vakars man jau ir aizņemts 4. miera stāvoklī auto pidas hetkeks kinni automašīna uz mirkli pieturēja; pea kinni, ma tulen ka! apstājies, es arī nāku! 5. (par govi) ciet lehm oli kinni govs bija ciet
`kiskuma v {`kiskuda, kisun} 1. plēst puult koort kiskuma noplēst kokam mizu; ta kiskus tüdrukut juustest viņš plēsa meiteni aiz matiem; hunt kiskus lamba surnuks vilks noplēsa aitu 2. raut mul kisti kott käest man izrāva somu no rokas; vool kiskus paadi keerisesse straume ierāva laivu atvarā 3. vilkt palgid kisti jõest kaldale baļķus izvilka no upes krastā; ta kiskus endal pintsaku seljast viņš novilka žaketi; laps kiskus end alasti bērns izmetās pliks; ta hakkas purjuspäi riidu kiskuma viņš piedzēries sāka vilkt uz strīdu 4. savilkties, sarauties uks on kiiva kiskunud durvis ir savilkušās šķības; taevas kisub pilve debesis savelkas mākoņos; parem jalg kiskus krampi labo kāju sarāva krampis 5. pievilkt meri kisub noorukeid jūra pievelk jauniešus; uudishimu kiskus last tänavale ziņkārība vilka bērnu uz ielas 6. tikt savilktam, tikt sarautam kleit kisub kaenla alt kleita padusēs ir sarāvusies
kivi s {kivi, kivi, kive} 1. akmens kividest laotud aed no akmeņiem krauta sēta; kivist müür akmens mūris; see ülesanne oli mul nagu kivi kaelas šis uzdevums man ir kā akmens kaklā 2. akmens, dārgakmens kividega kaunistatud käevõru ar akmeņiem greznota rokassprādze 3. kauliņš kivideta kirsikeedis ķiršu ievārījums bez kauliņiem 4. med akmens sapikivi žultsakmens
kogemus s {kogemuse, kogemust, kogemusi} pieredze aastatega omandatud isiklikud kogemused ar gadiem iegūta personiska pieredze; mul on koertega juba halbu kogemusi man jau ir slikta pieredze ar suņiem
komme s {`kombe, kommet, `kombeid} 1. ieraža, paraža paganlikud kombed pagāniskās ieražas 2. paradums mul pole kombeks end teiste asjadesse segada man nav paraduma jaukties citu lietās
kooli|töö s 1. (skolā) mācības, stundas koolitöö algab esimesel septembril mācības sākas pirmajā septembrī 2. mājasdarbs, uzdotais mul on koolitööd tehtud es esmu izmācījies
`korjama v {korjata, `korjan} 1. vākt kivid korjati põllult akmeņus savāca no lauka; raha korjama vākt naudu; ta korjas allkirju viņš vāca parakstus; esimesed kurgid korjati kasvuhoonest juba talvisel pööripäeval pirmos gurķus siltumnīcā novāca jau ziemas saulgriežos 2. krāt mul on juba kenakene summa korjatud man jau ir sakrāta pamatīga summa; kes senti ei korja, see eurot ei sa kas centu nekrāj, pie eiro netiek 3. lasīt seeni korjama lasīt sēnes; marju korjama lasīt ogas
`krapsama v {krapsata, `krapsan} 1. pakampt, pagrābt ta krapsas mul käest kinni viņš pagrāba mani aiz rokas 2. pielēkt, palēkties sõdur krapsas valveseisangusse kareivis pielēca miera stājā 3. uzšķilt ta krapsas tiku põlema viņš uzšķīla sērkociņu
kuhugi adv (virziens) kaut kur, uz kaut kurieni nad sõidavad suveks kuhugi lõunasse viņi uz vasaru brauc kaut kur uz dienvidiem; ta on kuhugi läinud viņš uz kaut kurieni ir aizgājis; mul pole kiiret kuhugi man nekur nav jāsteidzas
kui b knj 1.  mees oli tugev kui karu vīrs bija stiprs kā lācis; meri oli sile kui peegel jūra bija gluda kā spogulis; töö on niisama hästi kui lõpetatud darbs bija tikpat kā pabeigts; ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid laiks nav tik auksts, kā kaimiņi stāstīja; ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus viņš pat nepamanīja, kā tēvs ienāca istabā; tema kui matemaatik armastab täpsust viņš kā matemātiķis mīl precizitāti 2. cik mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab man nav tik daudz naudas, cik šis uzvalks maksā 3. nekā ta on noorem kui mina viņš ir jaunāks nekā es; ilm tundub soojem kui hommikul laiks šķiet siltāks nekā no rīta; ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime uzdevums izrādījās grūtāks, nekā uzskatījām; sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas tu tomēr darīji citādi, nekā māte mācīja 4. it kā oli, kui viibiksime unenäos bija tā, it kā mēs atrastos sapnī 5. kad uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema iemigu tikai tad, kad ārā sāka kļūt gaišs; kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu kad es pabeigšu darbu, tad mazliet parunāsim; ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud es vēl atceros laiku, kad šeit bija lauki 6. ja kui homme sajab, siis me jõele ei lähe ja rītdien līs, tad mēs uz upi neiesim; kui võimalik, jätaksin sinna minemata ja iespējams, es turp nedotos; kui mitte, siis mitte ja ne, tad ne; poisse oli kolm, kui mitte rohkem zēni bija trīs, ja ne vairāk 7. kaut kui homseks vihm üle jääks! kaut rīt lietus pārietu! 8. gan ta valvas haiget ööd kui päevad viņš pieskatīja slimnieku gan nakti, gan dienu
kujutlus s {kujutluse, kujutlust, kujutlusi} 1. priekšstats visuaalsed kujutlused vizuāli priekšstati; sellest on mul ähmane kujutlus par to man ir miglains priekšstats 2. iedoma kujutluse vili iedomu auglis; kujutlused võivad tekkida nii tahteliselt kui tahtmatult iedomas var rasties gan apzināti, gan neapzināti 3. iztēle kirjeldused kaugetest maadest virgutasid mu kujutlust tālu zemju apraksti rosināja manu iztēli
välja kukkuma 1. izkrist mul hakkavad juuksed välja kukkuma man sāk izkrist mati; linnupoeg oli pesast välja kukkunud putnēns bija izkritis no ligzdas; ta kukkus oma rollist välja viņš izkrita no savas lomas 2. sar sanākt see kukkus välja teisiti, kui olime kavatsenud tas sanāca citādi, nekā bijām iecerējuši
kumisema v 1. dunēt kauguses kumiseb kõu tālumā dun pērkons; pea kumiseb mürast galva dun no trokšņa 2. palikt skanam, skanēt ta sõnad kumisevad mul veelgi kõrvus viņa vārdi joprojām skan man galvā
kuskilt adv kaut kur, no kaut kurienes ehk saad kuskilt mõne lille varbūt dabūsi kaut kur kādu ziedu; seda ei saa kuskilt teada to nekur nevar uzzināt; mul ei valuta kuskilt man nekur nesāp; ma lugesin seda kuskilt es to kaut kur lasīju
kõdi s {kõdi, kõdi, kõdisid} kutēšana ta tunneb jalatalla alt kõdi viņš jūt kutēšanu pēdā; ära hulla, mul on kõdi netrako, man kut; tolm tegi ninas kergelt kõdi putekļi viegli kutināja degunā; kardan hirmsasti kõdi šausmīgi baidos no kutināšanas
kõrini adv 1. līdz kaklam mul on sellest kõigest kõrini man tas viss ir līdz kaklam; ettevõte on kõrini võlgades uzņēmums ir parādos līdz kaklam; tööd on kõrini darba ir līdz kaklam 2. līdz ūkai end kõrini täis sööma pieēsties līdz ūkai 3. pavisam, līdz nāvei ta on mu kõrini ära tüüdanud viņš man ir apnicis līdz nāvei
käe|pärast adv pie rokas, pa rokai niisugust rahasummat pole mul käepärast tāda naudas summa man nav pie rokas
käima v {käia, käin} 1. iet jalgsi käima iet kājām; ära nii kiiresti käi! neej tik ātri!; leek käis kõrgele liesmas gāja augstu; koolis käima iet skolā; kell käib täpselt pulkstenis iet precīzi; ta käib ässaga viņš iet ar dūzi; üle jõe käib rippsild pār upi iet piekaramais tilts; armastus käib kõhu kaudu mīlestība iet caur vēderu; käivad mängu viimased minutid rit spēles pēdējās minūtes; see käib mul üle jõu tas ir pāri maniem spēkiem; laev käib plaani järgi kuģis kursē pēc plāna 2. staigāt ta käib mööda tuba viņš staigā pa istabu; käib nagu kass ümber palava pudru staigā kā kaķis ap karstu putras katlu; poiss käis kulunud pintsakus zēns staigāja nodilušā žaketē 3. nākt aeg-ajalt käivad valuhood laiku pa laikam uznāk sāpju lēkmes; haigel hakkasid krambid käima slimniekam uznāca krampji; talle käib kolm ajalehte viņam pienāk trīs laikraksti 4. būt, apmeklēt me käisime kontserdil mēs bijām koncertā; ta käis möödunud nädalal Tallinas pagājušajā nedēļā viņš apmeklēja Tallinu; käisime puhkuse ajal Ungaris atvaļinājuma laikā bijām Ungārijā; sadamas käib sageli välismaa laevu ostu bieži apmeklē ārvalstu kuģi 5. darboties, strādāt arvuti käib dators strādā; auto läks käima automašīna iedarbojās; elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema elektrostacijai jāsāk darbs gada beigās; ma panen kohvivee käima es uzlikšu ūdeni kafijai; restorani käima panema uzsākt restorāna darbību 6. notikt, norisināties töö käib hommikust õhtuni darbs notiek no rīta līdz vakaram; läbirääkimised on käimas notiek pārrunas; ajakirjas käis äge diskussioon laikrakstā norisinājās asa diskusija 7. derēt, būt piemērotam kui kohvi ei ole, käib tee ka ja nav kafijas, derēs arī tēja 8. piederēt, ietilpt see käib tema ametikohustuste hulka tas pieder pie viņa amata pienākumiem 9. attiekties see korraldus meie kohta ei käi šis rīkojums uz mums neattiecas 10. rūgt õlu käima alus sāka rūgt 11. saieties ta käis ühe blondi tütarlapsega viņš sagājās ar kādu blondu meiteni 12. ietekmēt, iedarboties see töö käib tervisele šis darbs ietekmē veselību 13. atskanēt käis vabrikuvile atskanēja fabrikas svilpe; käisid mõned paugud atskanēja daži būkšķi 14. būt aizveramam, būt aizdarāmam uks käib lukku durvis ir slēdzamas; mantel käis eest haakidega kinni mētelis bija priekšpusē aizdarāms ar āķīšiem 15. sar rīkoties tuleb põhikirja järgi käia jārīkojas pēc statūtiem käia laskma dot vaļā
kängitsema v aut jalgu kängitsema aut kājas; on hommik, tahan kängitseda jalgu, kuid vaatan – kingad juba jalas mul no rīta mostos, aunu kājas, bet skatos – tās jau apautas
käsil adv rokās, darāms, procesā mul on käsil kiire töö man darāms steidzams darbs; parajasti on käsil kartulipanek patlaban tiek stādīti kartupeļi
`käskima v {`käskida, käsin} likt, pavēlēt arst käskis haigel lamada ārsts lika slimniekam gulēt; ta teeb, mis kästud viņš dara to, kas pavēlēts; kes mul käskis seda öelda! kas man lika to teikt!
küla s {küla, küla, külasid} 1. ciems, ciemats koduküla dzimtais ciems; külanõukogu ciema padome; külavanem ciema vecākais külas oli kümmekond talu ciemā bija desmits māju; kogu küla jooksis kokku viss ciems saskrēja kopā 2. ciemi ta käis mul eile külas viņš vakar bija pie manis ciemos; läksin sõbrale külla devos ciemos pie drauga
`küll a s {külla, `külla, `külli} pārpilnība, pārticība rikkad elasid küllas bagātie dzīvoja pārpilnībā; aega on mul küllaga laika man ir pa pilnam
küll b adv 1. gan küll me saame hakkama gan mēs tiksim galā; nüüd ma pean küll minema tagad gan man jāiet; sihtisin küll, aga ei saanud pihta es gan mērķēju, taču netrāpīju; imelik küll savādi gan; mis meid küll seal ootab? kas gan mūs tur gaida?; küsisin seda küll isalt, küll emalt vaicāju to gan tēvam, gan mātei; küll on tore tas nu gan ir jauki 2. gana süüa ja juua oli üsna küll ēst un dzert bija gana; mul on aega küll laika man ir gana
külla|kutse s ielūgums viesos mul on vana-aastaõhtuks mitu küllakutset Vecgada vakaram man ir vairāki ielūgumi
küllalt adv 1. gana, diezgan, pietiekami meil on kõike küllalt mums visa ir gana; sa oled juba küllalt suur, et seda taibata tu jau esi pietiekami liels, lai to aptvertu; mul on sellest juba küllalt! man tas jau ir līdz kaklam! 2. visai õhtuti on juba küllalt jahe vakaros jau ir visai vēss; tundsin end külas küllalt koduselt viesos jutos visai mājīgi
küündima v 1. sniegties heinamaa küünib järveni siena pļava sniedzas līdz ezeram; kaugele küündivad tagajärjed sekas, kas sniedzas tālu; jõe sügavus ei küüni üle kahe meetri upes dziļums nepārsniedz divus metrus; ettepoole küündiv lõug uz priekšu izvirzīts zods 2. spēt mälu ei küündinud toonaseid sündmusi rekonstrueerima atmiņa nespēja rekonstruēt notikumus 3. pietikt mul ei küündinud selleks jõudu man tam nepietika spēka
lahtine adj {lahtise, lahtist, lahtisi} 1. vaļējs, atvērts, atklāts ta magab lahtise akna all viņš guļ pie vaļēja loga; lahtine rõdu atklāts balkons; lahtine luumurd vaļējs kaula lūzums; lahtine silp vaļēja zilbe; lahtine tund atklātā stunda; küsimus on lahtine jautājums ir atklāts; lahtise südamega inimene cilvēks ar atvērtu sirdi 2. vaļējs, nesaistīts, brīvs lahtised põrandalauad vaļēji grīdas dēļi; üks hammas on lahtine viens zobs kustas; mul pole praegu lahtist raha man pašlaik nav liekas naudas 3. izlejams lahtine õlu izlejams alus
läbi laskma 1. laist cauri, laist garām saabas laseb vett läbi zābaks laiž cauri ūdeni; tehniline kontroll ei lase praaki läb tehniskā kontrole nelaiž cauri brāķi; laske läbi! palaidiet garām! 2. (cauri) izlaist laseme liha hakkmasinast läbi izlaidīsim gaļu caur gaļasmašīnu 3. sar cauršaut läbilastud tiivaga lind putns ar cauršautu spārnu 4. sar apskriet, izskraidīt mul on täna juba pool linna läbi lastud es šodien esmu jau pusi pilsētas apskrējis 5. sar notriekt, notērēt raha läbi laskma notriekt naudu
ligi a adv 1. klāt, tuvu läksin ligi, et paremini näha gāju klāt, lai labāk redzētu; mets ainult paistab ligi mežs tikai šķiet tuvu 2. līdzi mul pole täna rahakottigi ligi man šodien pat naudas maka nav līdzi 3. apmēram, aptuveni, gandrīz ootasin ligi kaks tundi gaidīju apmēram divas stundas
lihtsalt adv vienkārši lihtsalt sisustatud korter vienkārši iekārtots dzīvoklis; lihtsalt uskumatu! vienkārši neticami!; mul polnud lihtsalt aega man vienkārši nebija laika
`lipsama v {lipsata, `lipsan} mukt, sprukt ta lipsas kiiresti uksest sisse viņš ātri iemuka pa durvīm; need sõnad lipsasid mul kogemata suust šie vārdi man nejauši paspruka no mutes
`lõõts s {lõõtsa, `lõõtsa, `lõõtsu} 1. plēšas sepapoiss tõmbas lõõtsa kalēja palīgs vilka plēšas 2. ermoņikas, akordeons lõõtsa mängima spēlēt ermoņikas 3. kroksegums lõõtsaga buss posmainais autobuss 4. sar plēšas, plaušas mul on mitu häda: lõõtsad läbi ja mootor streigib man ir vairākas vainas: plēšas beigtas un motors streiko
`läikima v {`läikida, läigin} 1. spīdēt, mirdzēt, vizēt lõug läigib rasvast zods spīd no taukiem; ta lõi kingad läikima viņš nospodrināja kurpes; silmad läigivad rõõmust acis priekā mirdz 2. šļakstīties supp läigib üle kausi ääre zupa šļakstās pāri bļodas malai 3. būt nelabi, šķebināties mul süda läigib man ir slikta dūša
ette minema 1. iziet priekšā, izvirzīties priekšā kogu kool rivistati kolonni, orkester läks ette visu skolu nostādīja kolonnā, orķestris izgāja priekšā; meie korvpallimeeskond läks ette 20:16 mūsu basketbola komanda izvirzījās priekšā ar 20:16 2. sar (par pārbaudījumu) likt, kārtot mul on hulk loenguid kuulatud, kevadel võiks mitme eksamiga ette minna esmu noklausījies daudz lekciju, pavasarī varētu kārtot vairākus eksāmenus
ära minema 1. (projām) aiziet, aizdoties töölt ära minema aiziet no darba; aeg on ära minna laiks doties projām 2. iziet, pazust see läks mul meelest ära tas man izgāja no prāta; ta karjus nii, et hääl läks ära viņš kliedza tā, ka pazuda balss 3. iziet, paiet selle peale on hulk raha ära läinud tam izgājis daudz naudas; paranemine võtab aega, paar nädalat läheb ära atveseļošanās prasīs laiku, paies pāris nedēļas
mis pr {mille, mida, mida} 1. (par nedzīvām lietām) kas vaata, mis mul on! skaties, kas man ir!; millega me sõidame? ar ko mēs braucam?; mis lahti? kas notiek?; mis uudist? kas jauns?; mis meil täna lõunasöögiks on? kas mums šodien būs pusdienās?; sa oled laps mis laps tu esi bērns, kas bērns 2. kurš, kāds mis kohustused teil on? kādi ir jūsu pienākumi?; mis keeli te oskate? kādas valodas jūs protat?; oi, mis üllatus! ak, kāds pārsteigums!; palun ütle, mis päev täna on lūdzu, pasaki, kāda šodien diena; mis kiiret mul ikka on! kur tad man jāsteidzas! 3. ko, kāpēc, kādēļ mis sa nutad? ko tu raudi? 4. cik mis kell on? cik ir pulkstenis?; mis maksab? cik maksā?; mis kell rong saabub? cikos pienāk vilciens? 5. ko, vai ne igav, mis? garlaicīgi, vai ne? mis seal ikka kas tur vairs
mobla s {mobla, moblat, moblasid} sar mobilais mul pole moblat kaasas man nav mobilā līdzi
mugav adj {mugava, mugavat, mugavaid} 1. ērts mugav voodi ērta gulta; käepärane mugav tööriist parocīgs, ērts darbarīks 2. ērti mul oli suvilas väga mugav vasarnīcā man bija ļoti ērti; valges päikeselises ruumis on mugav töötada gaišā, saulainā istabā ir ērti strādāt 3. kūtrs tüdrukud olid aktiivsemad, poisid mugavad ja ükskõiksed meitenes bija aktīvākas, zēni kūtrāki un vienaldzīgāki
mõistmatus s {mõistmatuse, mõistmatust, mõistmatusi} 1. nesaprātība, nesaprātīgums mul on häbi sinu mõistmatuse pärast man ir kauns par tavu nesaprātīgumu 2. neizpratne ta kehitab mõistmatuses õlgu viņš neizpratnē rausta plecus 3. neizprotamība loo mõistmatus gadījuma neizprotamība
mõjutama v ietekmēt inimtegevus mõjutab loodust cilvēku darbība ietekmē dabu; mul polnud võimalust asja käiku mõjutada man nebija iespējas ietekmēt lietas gaitu; ta ei lase end kellestki mõjutada viņš nevienam neļaujas ietekmēties; mõjutav tegur ietekmējošs faktors
mõne|sugune adj 1. kaut kāds mõnesugune ettekujutus mul asjast on kaut kāds priekšstats par lietu man ir 2. dažāds, daždažāds ta andis mõnesuguseid lubadusi viņš deva daždažādus solījumus
mäletama v atcerēties ta ei mäleta oma vanaisa viņš neatceras savu vectēvu; mul on, mida mäletada man ir, ko atcerēties; mäletamata aegadest no neatminamiem laikiem
mälu s {mälu, mälu, mälusid} 1. atmiņa nägemismälu redzes atmiņa; kultuurimälu kultūratmiņa halb mälu slikta atmiņa; mälu pole mul enam see mis koolipõlves atmiņa man vairs nav tāda kā skolas laikā; mälu võib petta atmiņa var pievilt; see sündmus on mällu sööbinud šis notikums ir iespiedies atmiņā 2. inf atmiņa püsimälu pastāvīgā atmiņa arvuti mälusse salvestatud info datora atmiņā saglabātā informācija
mängu|ruum s 1. rotaļu telpa lasteaia mänguruumid bērnudārza rotaļu telpas 2. pārn vieta manevrēšanai selles projektis ei ole mul mänguruumi šajā projektā man nav vietas manevrēšanai
müüma v {müüa, müün} 1. pārdot mul pole midagi müüa man nav nekā, ko pārdot; ta kavatseb maja müüa viņš plāno pārdot māju; mõni on kõhklemata nõus müüma oma südametunnistuse dažs ir gatavs nešauboties pārdot savu sirdsapziņu 2. tirgot värsket kala müüakse tänavail uz ielas tirgo svaigas zivis
nalja|tuju s vēlme jokot mul pole praegu naljatuju pašlaik man prāts uz jokiem nenesas
`napsama v {napsata, `napsan} 1. (strauji) paķert, satvert, pakampt ta napsas puu otsast paar õuna viņš paķēra no koka pāris ābolu; ta napsas mul käisest kinni viņš satvēra mani aiz piedurknes 2. (viegli) iesist, iepliķēt, uzšaut napsa mullikale vitsaga uzšauj telei ar rīksti 3. atcirst, iedzelt ta napsas mulle, et seda ta iialgi andeks ei anna viņš man atcirta, ka to viņš mūžam nepiedošot
nii adv 1.  just nii tieši tā; teeme nii darām tā; nii on hästi tā ir labi; nii ja naa šā un tā; ja nii edasi un tā tālāk; nii, sellel on nüüd lõpp! , tagad tam beigas!; nagu ta tuli, nii mina läksin minema tikko viņš atnāca, tā es aizgāju; nii et tā ka; või nii! ak tā! 2. tik mul pole nii palju raha man nav tik daudz naudas; ta on nii üksik ja nii õnnetu viņš ir tik vientuļš un tik nelaimīgs; nii hästi tik labi; nii palju tik daudz 3. , apmēram saame kokku nii kella viie paiku tiekamies tā ap pulksten pieciem keegi on pisut nii kāds ir nedaudz dīvains
nii|paljuke adv sar (maz) tik daudz niipaljuke mul siis oligi seda tarkust tik daudz tad man ar bija tās gudrības; niipaljukest ta ikka mõistab tik daudz viņš tomēr saprot
nohu s {nohu, nohu, nohusid} iesnas mul on nohu man ir iesnas
`nurk s {nurga, `nurka, `nurki} 1. leņķis täisnurk taisns leņķis; käändenurk pagrieziena leņķis kolmnurga nurkade summa on 180° trijstūra leņķu summa ir 180° 2. kakts, stūris tänavanurk ielas stūris; suunurk mutes kaktiņš; puhkenurk atpūtas stūrītis ta toetus käega laua nurgale viņš ar roku atbalstījās uz galda stūra; nurga peal on kohvik uz stūra ir kafejnīca; ta istutas kase suvila nurga juurde viņš iestādīja bērzu pie vasarnīcas stūra; vanasti pandi karistuseks nurka seisma senāk par sodu lika stāvēt kaktā 3. -stūris kolmnurk trīsstūris; hulknurk daudzstūris 4. puse, mala, nostūris mul on seal nurgas sugulasi man tajā pusē ir radi; ta on kõik maailma nurgad läbi käinud viņš ir izbraukājis visas pasaules malas nurka suruma iespiest stūrī
nägema v {näha, `näen} 1. redzēt ta näeb ainult vasaku silmaga viņš redz tikai ar kreiso aci; näed nüüd, et mul oli õigus redzi nu, ka man bija taisnība; elu mustades värvides nägema redzēt dzīvi rožainās krāsās; und nägema sapņot; surm on silmaga näha nāve ir deguna galā 2. redzēties, tikties nägemiseni! uz redzēšanos!; homme näeme, siis räägime rīt tiksimies, tad parunāsim 3. redzēt, pieredzēt nii vihmast suve pole ammu nähtud tik lietaina vasara sen nav redzēta; on nähtud häid ja halbu päevi ir pieredzētas labas un sliktas dienas; vaeva nägema pūlēties mitte nägemagi tegema izlikties neredzam
olema v {`olla, olen} būt ma mõtlen, järelikult ma olen es domāju, tātad esmu; vanaisa ei ole enam vectēva vairs nav; lapsed on toas bērni ir istabā; praegu on talv pašlaik ir ziema; mul on hirm man ir bail; mul on hea olla man ir labi; mis sul viga on? kas tev kaiš?; olen tööl esmu darbā; raha pole ollagi naudas nav nemaz; eks ole? vai ne?; olgu siis nii lai būtu tā; ma olen töö lõpetanud es esmu beidzis darbu; siis oli ta juba surnud tad viņš bija jau miris; me oleksime läinud mēs būtu gājuši
olemas|olu s esamība, eksistence, pastāvēšana tema olemasolu mõte on töös viņa esamības jēga ir darbs; mul polnud selle dokumendi olemasolust aimugi man nebija ne jausmas par šī dokumenta esamību
oma c pr {oma, oma, omi} 1. savs, paša- ta saavutas oma eesmärgi viņš sasniedza savu mērķi; ta on oma tööga rahul viņš ir apmierināts ar savu darbu; minu oma manējais 2. sevis ta ostis omale kingad viņš nopirka sev kurpes 3. pats mine sina, mul omal pole aega ej tu, man pašam nav laika
oma|ealine b adj sava vecuma- mul pole omaealisi sõpru man nav draugu manā vecumā
`ootama v {oodata, `ootan} gaidīt ta ootas trammi viņš gaidīja tramvaju; vana maja ootab remonti vecā māja gaida remontu; ta ootab last viņa gaida bērnu; oota pisut pagaidi mazliet; mul tuli oodata man nācās gaidīt; on oodata öökülma gaidāma salna
otsatu b adv bezgala-, bezgalīgi mu rõõm oli otsatu suur mans prieks bija bezgala liels; mul on otsatu palju teha man ir bezgala daudz darāmā
paha b adj {paha, paha, pahu} 1. slikts, nelāgs, nelabs mul on paha mälu man ir slikta atmiņa; paha nali slikts joks; tal on paha iseloom viņam ir nelāgs raksturs; tal on süda paha viņam ir nelaba dūša; konserv on pahaks läinud konservi ir sabojājušies 2. ļauns 3. slikti, nelabi tal hakkas bussis paha viņam autobusā palika slikti; kõva tooli peal on paha istuda sēdēt uz cieta krēsla ir slikti

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur