[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

jänes s {jänese, jänest, jäneseid} 1. (Lepus) zaķis jänes närib puukoort zaķis grauž koku mizu; arg kui jänes bailīgs kā zaķis 2. sar trusis katsejänes izmēģinājumu trusītis ta on juba mitu aastat jäneseid pidanud viņš jau vairākus gadus turējis trušus 3. zaķāda, trušāda mantlikrae oli jänesest mēteļa apkakle bija no trušādas 4. sar zaķis, bezbiļetnieks jänest, jänesena sõitma braukt par zaķi jänes püksis būt bail
kare adj {kareda, karedat, karedaid} 1. raupjš männi kare koor priedes raupjā miza; karedad käed raupjas rokas 2. skarbs isa oli laste vastu kare tēvs bija skarbs pret bērniem; kare põhjatuul skarbs ziemeļu vējš 3. aizsmacis külmetusest kare hääl no saaukstēšanās aizsmakusi balss 4. (par ūdeni) ciets kare vesi pole pesemiseks sobiv ciets ūdens nav piemērots mazgāšanai
kere s {kere, keret, keresid} 1. rumpis kere jaguneb rindkereks ja kõhuks rumpis iedalās krūškurvī un vēderā 2. ķermenis ta ajas oma pika kere sirgu viņš izstiepa savu garo ķermeni 3. karkass, virsbūve laeva kere kuģa karkass; sõiduauto kere vieglās automašīnas virsbūve kere peale andma sadot pa mizu; kere peale saama dabūt pa mizu; keresse ajama locīt iekšā ēdienu; kerest läbi käima iziet caur ķermeni; keret kuumaks kütma sadot pa mizu; keret maha keerama nomesties garšļaukus; keret täis sõimama izlamāt no panckām
`kest s {kesta, `kesta, `kesti} 1. apvalks, miza koorisin kompveki selle hõbedasest kestast välja izlobīju konfekti no tās sudrabainā apvalka; puuviljade kest augļapvalks; ta sülitas päevalilleseemnete kestad välja viņš izspļāva saulespuķu sēklu miziņas 2. čaula kaablikest kabeļa čaula vähi kest vēža čaula; ta solvus ja tõmbus oma kesta viņš apvainojās un ievilkās savā čaulā 3. korpuss metallist kest metāla korpuss 4. āda, ādiņa madu vahetab kesta čūska maina ādu; vorsti kest desas ādiņa 5. čaulīte padrunite kestad patronu čaulītes 6. ietvars väline kest on tihti petlik ārējais ietvars bieži ir mānīgs kesta vahetama apmest kažoku otrādi
`kiskuma v {`kiskuda, kisun} 1. plēst puult koort kiskuma noplēst kokam mizu; ta kiskus tüdrukut juustest viņš plēsa meiteni aiz matiem; hunt kiskus lamba surnuks vilks noplēsa aitu 2. raut mul kisti kott käest man izrāva somu no rokas; vool kiskus paadi keerisesse straume ierāva laivu atvarā 3. vilkt palgid kisti jõest kaldale baļķus izvilka no upes krastā; ta kiskus endal pintsaku seljast viņš novilka žaketi; laps kiskus end alasti bērns izmetās pliks; ta hakkas purjuspäi riidu kiskuma viņš piedzēries sāka vilkt uz strīdu 4. savilkties, sarauties uks on kiiva kiskunud durvis ir savilkušās šķības; taevas kisub pilve debesis savelkas mākoņos; parem jalg kiskus krampi labo kāju sarāva krampis 5. pievilkt meri kisub noorukeid jūra pievelk jauniešus; uudishimu kiskus last tänavale ziņkārība vilka bērnu uz ielas 6. tikt savilktam, tikt sarautam kleit kisub kaenla alt kleita padusēs ir sarāvusies
`koor a s {koore, `koort, `koori} 1. miza arbuusi koor arbūza miza; paksu koorega õunad āboli ar biezu mizu 2. garoza Maa kattus tahke koorega Zeme pārklājās ar cietu garozu; aju suurte poolkerade koor smadzeņu lielo pusložu garoza 3. čaula väline koor on sageli petlik ārējā čaula bieži ir mānīga 4. čaumala muna on tugeva koorega ola ir ar stipru čaumalu; noortel pähklitel on veel koor pehme jauniem riekstiem čaumala vēl ir mīksta
`koorima v {`koorida, koorin} 1. mizot ma koorisin kartulid ära es nomizoju kartupeļus; palke koorima mizot baļķus 2. lobīt muna koorima lobīt olu; kooritud riis lobīti rīsi 3. (augsni) lobīt sööti koorima lobīt atmatu 4. aptīrīt, noplēst ta kooriti kaardimängus paljaks kāršu spēlē viņu aptīrīja pliku; ta kooris neilt pettusega viimase raha viņš izkrāpa viņiem pēdējo naudu 5. sar novilkt, noraut ta kooris endal riided seljast viņš norāva nost drēbes
`korp a s {korba, `korpa, `korpi} 1. miza kuuse soomusjas korp egles zvīņainā miza 2. krevele
krobeline adj {krobelise, krobelist, krobelisi} 1. grubuļains, raupjš männi krobeline koor priedes grubuļainā miza; krobelised kombed raupji paradumi 2. sarepējis nahk kätel oli krobeline āda uz rokām bija sarepējusi
`lest a s {lesta, `lesta, `lesti} 1. plēksne, čaula, miza lubi kukkus lestadena laest alla kaļķi krita no griestiem plēksnēm 2. plēve, peldplēve ujulest peldplēve veelindudel on lestad varvaste vahel ūdensputniem starp pirkstiem ir plēves 3. plezna lestadega ujuma peldēt ar pleznām lesta tõmbama ņemt pēdu
lõhestuma v šķelties, plaisāt tammel on tugevasti lõhestunud korp ozolam ir stipri saplaisājusi miza; partei lõhestus partija sašķēlās
lõige s {`lõike, lõiget, `lõikeid} 1. griezums, grieziens keisrilõige ķeizargrieziens; puulõige kokgriezums kirurg avab täpse lõikega haige kõhukoopa ķirurgs ar precīzu griezienu atver slimnieka vēdera dobumu; puukoorde tehtud lõikest voolab mahla no iegriezuma koka mizā tek sula 2. griezums, šķēlums kuldlõige zelta griezums; ristlõige šķērsgriezums ta arvutab silindri lõike pindala viņš aprēķina cilindra griezuma laukumu 3. piegriezums sportliku lõikega mantel sportiska piegriezuma mētelis 4. piegrieztne kleidi lõige kleitas piegrieztne 5. (par galvu vai seju) forma, apveids silmalõige acu forma kummalise lõikega pea dīvaina apveida galva 6. griezums, aspekts paljude aastate lõikes daudzu gadu griezumā; jaotus kvartalite lõikes sadalījums pa kvartāliem 7. jur (panta) daļa paragrahv 5, lõige 3 5. pants, 3. daļa
`nahk s {naha, `nahka, `nahku} 1. āda limanahk gļotāda; näonahk sejas āda tõmmu nahk tumsnēja āda; rasune nahk taukaina āda; nahka hooldama kopt ādu; olen seda omal nahal tunda saanud esmu izjutis to uz savas ādas; seekord pääsesid terve nahaga šoreiz izspruki ar veselu ādu 2. (materiāls) āda lambanahk aitāda pargitud nahk miecēta āda; töötlemata nahk neapstrādāta āda; nahka nülgima dīrāt ādu; nahast jalatsid ādas apavi 3. plēve, apvalks, miza piimanahk piena plēve; vorstinahk desas apvalks nahast välja pugema līst no ādas ārā; nahast välja hüppama lēkt no ādas ārā; kerge nahaga pääsema tikt cauri ar veselu ādu; mitut nahka koorima plēst vairākas ādas; naha peale andma sadot pa mizu; naha peale saama dabūt pa ādu; kellegi naha peal elama dzīvot kādam uz kakla; kellegi nahka pugema ielīst kāda ādā; kellegi nahas olema būt kāda ādā; nahka maha tõmbama novilkt ādu; nahka kuumaks kütma sadot pa mizu; nahka turule viima riskēt ar savu ādu; nahka vedama stiept gumiju; oma nahka hoidma sargāt savu ādu; paks nahk bieza āda
nikerdama v 1. (materiālu) griezt, grebt, drāzt nikerdasin oma nimetähed puukoorde iegriezu savus iniciāļus koka mizā; elevandiluust nikerdatud krutsifiks no ziloņkaula grebts krucifikss 2. ņemties, knibināties ta nikerdab iga fraasi ja lause kallal viņš ņemas ap katru frāzi un teikumu 3. sar izkombinēt, atlicināt nikerdasin endale ühe vaba päeva izkombinēju sev vienu brīvu dienu
`näksima v {`näksida, näksin} 1. skrubināt, krimst, grauzt jänes näksib puukoort zaķis grauž koka mizu; tal on harjumus pliiatsit näksida viņam ir ieradums grauzt zīmuli 2. knābāt, ķircināt noortele meeldib vastamisi näksida jauniešiem patīk vienam otru ķircināt
pakatama v 1. plaukt pungad pakatavad pumpuri plaukst; väljas pakatab kevad ārā pilnā plaukumā ir pavasaris 2. (no pārpilnības) sprāgt, plīst lõhki pakatanud koorega kastanimunad kastaņi ar pārsprāgušu mizu; ploomid pakatasid mahlast plūmes vai sprāga no sulas; laod pakatavad kaupadest noliktavas plīst no precēm 3. sprēgāt pakatanud maa sasprēgājusi zeme; pakatanud nahk sasprēgājusi āda 4. būt pārpilnam elurõõmust pakatav luule dzīvesprieka pārpilna dzeja
`pühkima v {`pühkida, pühin} 1. slaucīt, mēzt põrandat pühkima slaucīt grīdu; tolmu pühkima slaucīt putekļus; torm pühkis küla maa pealt vētra noslaucīja ciematu no zemes virsas 2. traukties, nesties ta pühkis kiiruga koju viņš steigšus traucās mājup
surema v {`surra, suren} 1. mirt ta suri vähki viņš nomira no vēža; olen uudishimust suremas es mirstu no ziņkārības; lootus sureb viimasena cerība mirst pēdējā; nälga surema mirt badu 2. iet bojā, iznīkt külma tõttu surid kõik taimed aukstuma dēļ iznīka visi augi 3. tirpt, pamirt liikmed on istumisest surnud locekļi no sēdēšanas ir notirpuši
tarvis b pop priekš tööliste tarvis ehitati paar barakki strādniekiem uzcēla pāris baraku; ta hakkas supi tarvis kartuleid koorima viņš sāka mizot kartupeļus zupai
valge|kooreline adj {-koorelise, -koorelist, -koorelisi} ar baltu mizu, ar baltu čaumalu valgekoorelised kased bērzi ar baltu mizu
`vorpima v {`vorpida, vorbin} 1. štancēt, ražot, uzraut vabrik vorpis virnade viisi odavaid jalatseid fabrika kaudzēm vien štancēja lētus apavus; ülemus aina vorbib käske ja korraldusi priekšnieks vienā laidā ražo pavēles un rīkojumus; kiiresti valmis vorbitud majal hakkas krohv juba pudenema ātri uzrautai mājai jau sāka birt apmetums; süüa vorpima locīt vēderu 2. dauzīt, sist poiss sai isa käest vorpida zēns dabūja pa mizu no tēva
käsile võtma 1. ņemt priekšā loodrid võeti koosolekul kõvasti käsile dīkdieņi sapulcē tika pamatīgi ņemti priekšā 2. sadot pa mizu

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur