?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
jänes s {jänese, jänest, jäneseid} 1. (Lepus) zaķis ∙ jänes närib puukoort zaķis grauž koku mizu; arg kui jänes bailīgs kā zaķis 2. sar trusis ◦ katsejänes izmēģinājumu trusītis ∙ ta on juba mitu aastat jäneseid pidanud viņš jau vairākus gadus turējis trušus 3. zaķāda, trušāda ∙ mantlikrae oli jänesest mēteļa apkakle bija no trušādas 4. sar zaķis, bezbiļetnieks ∙ jänest, jänesena sõitma braukt par zaķi ∆ jänes püksis būt bail
kare adj {kareda, karedat, karedaid} 1. raupjš ∙ männi kare koor priedes raupjā miza; karedad käed raupjas rokas 2. skarbs ∙ isa oli laste vastu kare tēvs bija skarbs pret bērniem; kare põhjatuul skarbs ziemeļu vējš 3. aizsmacis ∙ külmetusest kare hääl no saaukstēšanās aizsmakusi balss 4. (par ūdeni) ciets ∙ kare vesi pole pesemiseks sobiv ciets ūdens nav piemērots mazgāšanai
kere s {kere, keret, keresid} 1. rumpis ∙ kere jaguneb rindkereks ja kõhuks rumpis iedalās krūškurvī un vēderā 2. ķermenis ∙ ta ajas oma pika kere sirgu viņš izstiepa savu garo ķermeni 3. karkass, virsbūve ∙ laeva kere kuģa karkass; sõiduauto kere vieglās automašīnas virsbūve ∆ kere peale andma sadot pa mizu; kere peale saama dabūt pa mizu; keresse ajama locīt iekšā ēdienu; kerest läbi käima iziet caur ķermeni; keret kuumaks kütma sadot pa mizu; keret maha keerama nomesties garšļaukus; keret täis sõimama izlamāt no panckām
`kest s {kesta, `kesta, `kesti} 1. apvalks, miza ∙ koorisin kompveki selle hõbedasest kestast välja izlobīju konfekti no tās sudrabainā apvalka; puuviljade kest augļapvalks; ta sülitas päevalilleseemnete kestad välja viņš izspļāva saulespuķu sēklu miziņas 2. čaula ◦ kaablikest kabeļa čaula ∙ vähi kest vēža čaula; ta solvus ja tõmbus oma kesta viņš apvainojās un ievilkās savā čaulā 3. korpuss ∙ metallist kest metāla korpuss 4. āda, ādiņa ∙ madu vahetab kesta čūska maina ādu; vorsti kest desas ādiņa 5. čaulīte ∙ padrunite kestad patronu čaulītes 6. ietvars ∙ väline kest on tihti petlik ārējais ietvars bieži ir mānīgs ∆ kesta vahetama apmest kažoku otrādi
`kiskuma v {`kiskuda, kisun} 1. plēst ∙ puult koort kiskuma noplēst kokam mizu; ta kiskus tüdrukut juustest viņš plēsa meiteni aiz matiem; hunt kiskus lamba surnuks vilks noplēsa aitu 2. raut ∙ mul kisti kott käest man izrāva somu no rokas; vool kiskus paadi keerisesse straume ierāva laivu atvarā 3. vilkt ∙ palgid kisti jõest kaldale baļķus izvilka no upes krastā; ta kiskus endal pintsaku seljast viņš novilka žaketi; laps kiskus end alasti bērns izmetās pliks; ta hakkas purjuspäi riidu kiskuma viņš piedzēries sāka vilkt uz strīdu 4. savilkties, sarauties ∙ uks on kiiva kiskunud durvis ir savilkušās šķības; taevas kisub pilve debesis savelkas mākoņos; parem jalg kiskus krampi labo kāju sarāva krampis 5. pievilkt ∙ meri kisub noorukeid jūra pievelk jauniešus; uudishimu kiskus last tänavale ziņkārība vilka bērnu uz ielas 6. tikt savilktam, tikt sarautam ∙ kleit kisub kaenla alt kleita padusēs ir sarāvusies
`koor a s {koore, `koort, `koori} 1. miza ∙ arbuusi koor arbūza miza; paksu koorega õunad āboli ar biezu mizu 2. garoza ∙ Maa kattus tahke koorega Zeme pārklājās ar cietu garozu; aju suurte poolkerade koor smadzeņu lielo pusložu garoza 3. čaula ∙ väline koor on sageli petlik ārējā čaula bieži ir mānīga 4. čaumala ∙ muna on tugeva koorega ola ir ar stipru čaumalu; noortel pähklitel on veel koor pehme jauniem riekstiem čaumala vēl ir mīksta
`koorima v {`koorida, koorin} 1. mizot ∙ ma koorisin kartulid ära es nomizoju kartupeļus; palke koorima mizot baļķus 2. lobīt ∙ muna koorima lobīt olu; kooritud riis lobīti rīsi 3. (augsni) lobīt ∙ sööti koorima lobīt atmatu 4. aptīrīt, noplēst ∙ ta kooriti kaardimängus paljaks kāršu spēlē viņu aptīrīja pliku; ta kooris neilt pettusega viimase raha viņš izkrāpa viņiem pēdējo naudu 5. sar novilkt, noraut ∙ ta kooris endal riided seljast viņš norāva nost drēbes
`korp a s {korba, `korpa, `korpi} 1. miza ∙ kuuse soomusjas korp egles zvīņainā miza 2. krevele
krobeline adj {krobelise, krobelist, krobelisi} 1. grubuļains, raupjš ∙ männi krobeline koor priedes grubuļainā miza; krobelised kombed raupji paradumi 2. sarepējis ∙ nahk kätel oli krobeline āda uz rokām bija sarepējusi
`lest a s {lesta, `lesta, `lesti} 1. plēksne, čaula, miza ∙ lubi kukkus lestadena laest alla kaļķi krita no griestiem plēksnēm 2. plēve, peldplēve ◦ ujulest peldplēve ∙ veelindudel on lestad varvaste vahel ūdensputniem starp pirkstiem ir plēves 3. plezna ∙ lestadega ujuma peldēt ar pleznām ∆ lesta tõmbama ņemt pēdu
lõhestuma v šķelties, plaisāt ∙ tammel on tugevasti lõhestunud korp ozolam ir stipri saplaisājusi miza; partei lõhestus partija sašķēlās
lõige s {`lõike, lõiget, `lõikeid} 1. griezums, grieziens ◦ keisrilõige ķeizargrieziens; puulõige kokgriezums ∙ kirurg avab täpse lõikega haige kõhukoopa ķirurgs ar precīzu griezienu atver slimnieka vēdera dobumu; puukoorde tehtud lõikest voolab mahla no iegriezuma koka mizā tek sula 2. griezums, šķēlums ◦ kuldlõige zelta griezums; ristlõige šķērsgriezums ∙ ta arvutab silindri lõike pindala viņš aprēķina cilindra griezuma laukumu 3. piegriezums ∙ sportliku lõikega mantel sportiska piegriezuma mētelis 4. piegrieztne ∙ kleidi lõige kleitas piegrieztne 5. (par galvu vai seju) forma, apveids ◦ silmalõige acu forma ∙ kummalise lõikega pea dīvaina apveida galva 6. griezums, aspekts ∙ paljude aastate lõikes daudzu gadu griezumā; jaotus kvartalite lõikes sadalījums pa kvartāliem 7. jur (panta) daļa ∙ paragrahv 5, lõige 3 5. pants, 3. daļa
`nahk s {naha, `nahka, `nahku} 1. āda ◦ limanahk gļotāda; näonahk sejas āda ∙ tõmmu nahk tumsnēja āda; rasune nahk taukaina āda; nahka hooldama kopt ādu; olen seda omal nahal tunda saanud esmu izjutis to uz savas ādas; seekord pääsesid terve nahaga šoreiz izspruki ar veselu ādu 2. (materiāls) āda ◦ lambanahk aitāda ∙ pargitud nahk miecēta āda; töötlemata nahk neapstrādāta āda; nahka nülgima dīrāt ādu; nahast jalatsid ādas apavi 3. plēve, apvalks, miza ◦ piimanahk piena plēve; vorstinahk desas apvalks ∆ nahast välja pugema līst no ādas ārā; nahast välja hüppama lēkt no ādas ārā; kerge nahaga pääsema tikt cauri ar veselu ādu; mitut nahka koorima plēst vairākas ādas; naha peale andma sadot pa mizu; naha peale saama dabūt pa ādu; kellegi naha peal elama dzīvot kādam uz kakla; kellegi nahka pugema ielīst kāda ādā; kellegi nahas olema būt kāda ādā; nahka maha tõmbama novilkt ādu; nahka kuumaks kütma sadot pa mizu; nahka turule viima riskēt ar savu ādu; nahka vedama stiept gumiju; oma nahka hoidma sargāt savu ādu; paks nahk bieza āda
nikerdama v 1. (materiālu) griezt, grebt, drāzt ∙ nikerdasin oma nimetähed puukoorde iegriezu savus iniciāļus koka mizā; elevandiluust nikerdatud krutsifiks no ziloņkaula grebts krucifikss 2. ņemties, knibināties ∙ ta nikerdab iga fraasi ja lause kallal viņš ņemas ap katru frāzi un teikumu 3. sar izkombinēt, atlicināt ∙ nikerdasin endale ühe vaba päeva izkombinēju sev vienu brīvu dienu
`näksima v {`näksida, näksin} 1. skrubināt, krimst, grauzt ∙ jänes näksib puukoort zaķis grauž koka mizu; tal on harjumus pliiatsit näksida viņam ir ieradums grauzt zīmuli 2. knābāt, ķircināt ∙ noortele meeldib vastamisi näksida jauniešiem patīk vienam otru ķircināt
pakatama v 1. plaukt ∙ pungad pakatavad pumpuri plaukst; väljas pakatab kevad ārā pilnā plaukumā ir pavasaris 2. (no pārpilnības) sprāgt, plīst ∙ lõhki pakatanud koorega kastanimunad kastaņi ar pārsprāgušu mizu; ploomid pakatasid mahlast plūmes vai sprāga no sulas; laod pakatavad kaupadest noliktavas plīst no precēm 3. sprēgāt ∙ pakatanud maa sasprēgājusi zeme; pakatanud nahk sasprēgājusi āda 4. būt pārpilnam ∙ elurõõmust pakatav luule dzīvesprieka pārpilna dzeja
`pühkima v {`pühkida, pühin} 1. slaucīt, mēzt ∙ põrandat pühkima slaucīt grīdu; tolmu pühkima slaucīt putekļus; torm pühkis küla maa pealt vētra noslaucīja ciematu no zemes virsas 2. traukties, nesties ∙ ta pühkis kiiruga koju viņš steigšus traucās mājup
surema v {`surra, suren} 1. mirt ∙ ta suri vähki viņš nomira no vēža; olen uudishimust suremas es mirstu no ziņkārības; lootus sureb viimasena cerība mirst pēdējā; nälga surema mirt badu 2. iet bojā, iznīkt ∙ külma tõttu surid kõik taimed aukstuma dēļ iznīka visi augi 3. tirpt, pamirt ∙ liikmed on istumisest surnud locekļi no sēdēšanas ir notirpuši
tarvis b pop priekš ∙ tööliste tarvis ehitati paar barakki strādniekiem uzcēla pāris baraku; ta hakkas supi tarvis kartuleid koorima viņš sāka mizot kartupeļus zupai
valge|kooreline adj {-koorelise, -koorelist, -koorelisi} ar baltu mizu, ar baltu čaumalu ∙ valgekoorelised kased bērzi ar baltu mizu
`vorpima v {`vorpida, vorbin} 1. štancēt, ražot, uzraut ∙ vabrik vorpis virnade viisi odavaid jalatseid fabrika kaudzēm vien štancēja lētus apavus; ülemus aina vorbib käske ja korraldusi priekšnieks vienā laidā ražo pavēles un rīkojumus; kiiresti valmis vorbitud majal hakkas krohv juba pudenema ātri uzrautai mājai jau sāka birt apmetums; süüa vorpima locīt vēderu 2. dauzīt, sist ∙ poiss sai isa käest vorpida zēns dabūja pa mizu no tēva
käsile võtma 1. ņemt priekšā ∙ loodrid võeti koosolekul kõvasti käsile dīkdieņi sapulcē tika pamatīgi ņemti priekšā 2. sadot pa mizu