?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit
aduma v apjaust ∙ adusin, mida see otsus mulle tähendab apjautu, ko šis lēmums man nozīmē
arutama v 1. spriest, apspriest ∙ hakkasime arutama, mida ette võtta sākām spriest par to, ko darīt; neid probleeme tuleks koosolekul arutada šīs problēmas būtu jāapspriež sapulcē 2. noskaidrot ∙ küll aeg kõik asjad arutab gan laiks visas lietas noskaidros
`arvama v {arvata, `arvan} 1. uzskatīt ∙ arvatakse, et ta hukkus uzskata, ka viņš gājis bojā; ta on enda arvates väga tähtis mees viņš uzskata sevi par ļoti svarīgu vīru; mis sa sellest ettepanekust arvad? ko tu domā par šo priekšlikumu?; arvad, et ma ei tea, kus sa olid? domā, ka es nezinu, kur tu biji? 2. minēt ∙ mis seal arvata, see on kindel ko tur minēt, tas ir droši; ma püüdsin arvata, mida ta mõtleb es centos uzminēt, ko viņš domā 3. iekļaut ∙ meeskonda arvatud jalgpallurid komandā iekļautie futbolisti 4. skaitīt ∙ volikiri kehtib aasta jooksul, arvates selle tegemise päevast pilnvara ir spēkā gadu no tās sastādīšanas dienas
ennem b adv 1. drīzāk ∙ ennem surm kui niisugune elu! drīzāk nāve nekā tāda dzīve!; tuleksin ennem täna kui homme es nāktu drīzāk šodien nekā rīt 2. agrāk, iepriekš ∙ ta teeb seda tööd, mida ta ennem põlgas viņš dara to darbu, kuru iepriekš nopēla
peale hakkama 1. sākt, iesākt ∙ hakkame prooviga peale sākam mēģinājumu 2. sākties, iesākties ∙ tants oli juba peale hakanud deja bija jau sākusies 3. darīt, iesākt ∙ mida sa pärast kooli lõpetamist peale hakkad? ko tu darīsi pēc skolas beigšanas? 4. (parasti noliegumā) ņemt, iedarboties ∙ puu on nii kõva, et kirves ei hakka peale koks ir tik ciets, ka cirvis neņem
järeldama v secināt ∙ mida me saame järeldada? ko mēs varam secināt?
kainelt adv 1. skaidrā ∙ ta teeb purjuspäi asju, mida kainelt kunagi ei teeks piedzēries viņš dara lietas, kuras skaidrā nekad nedarītu 2. apdomīgi, ar vēsu prātu ∙ ta võtab asja kainemalt kui sina viņš uztver lietu apdomīgāk nekā tu; olukorda tuleb kainelt hinnata situācija jāvērtē ar vēsu prātu
kohe b adv 1. tūlīt, uzreiz ∙ laps jäi kohe magama bērns tūlīt aizmiga; hakkan kohe tööle tūlīt sākšu strādāt; raamat müüdi kohe läbi grāmata tūlīt tika pārdota; seadus ei jõustunud kohe likums nestājās spēkā uzreiz; kohe esimesel päeval uzreiz pirmajā dienā 2. tieši, uzreiz ∙ maja asus kohe järve kaldal māja atradās tieši ezera krastā; jõgi on kohe maja taga upe ir uzreiz aiz mājas 3. sar pilnīgi ∙ tulge kohe kindlasti meile! pilnīgi noteikti atnāciet pie mums!; kohe rõõm näha, kuidas töö edeneb pilnīgi prieks skatīties, kā darbs sokas 4. sar pat ∙ sellest ei taha kohe rääkidagi par to pat runāt negribas; ma ei tea kohe, mida teha es pat nezinu, ko darīt
kujutama v 1. attēlot, atveidot ∙ skulptuur kujutab haavatud sõdurit skulptūrā attēlots ievainots karavīrs; kirjanik kujutab elu nii, nagu see tegelikult oli rakstnieks attēlo dzīvi tā, kāda tā patiesībā bija; kujutav geomeetria tēlotāja ģeometrija; näitlejad kujutasid ajaloolisi tegelasi meisterlikult aktieri meistarīgi atveidoja vēsturiskos personāžus 2. (par būtību) būt ∙ tahaksin teada, mida ta endast kujutab es gribētu zināt, kas viņš ir; tolm kujutab endast väikeste tahkete aineosakeste kogumit putekļi ir mazu, cietu daļiņu kopums
kuulduma v būt dzirdamam, būt saklausāmam ∙ kaugelt kuuldub hüüdeid no tālienes dzirdami saucieni; lärm kuuldus kaugele troksnis bija saklausāms tālu; mida teie pool kuuldub? kas jūsu pusē dzirdams?
lagedale adv 1. (virziens) laukā, klajā ∙ tule lagedale, mis sa peitu poed nāc laukā, ko tu slēpies; lao aga lagedale, mida tead klāj tik laukā, ko zini 2. sar (virziens) tukšā, bešā ∙ ta jäi ise lagedale viņš pats palika bešā
lihtsa|meelsus s vientiesība, naivums ∙ ta usub omas lihtsameelsuses kõike, mida talle räägitakse viņš savā vientiesībā tic visam, ko viņam stāsta; oo, püha lihtsameelsus! ak, svētā vientiesība!
loendama v 1. skaitīt, uzskaitīt ∙ rahvaloendusel loendatakse kogu riigi elanikkond tautas skaitīšanā saskaita visus valsts iedzīvotājus 2. uzskaitīt, nosaukt, minēt ∙ ta loendas teoseid, mida tahaks lugeda viņš uzskaitīja darbus, ko gribētu izlasīt
lähemal adv tuvāk ∙ mida lähemal südalinnale, seda parem jo tuvāk pilsētas centram, jo labāk
mis pr {mille, mida, mida} 1. (par nedzīvām lietām) kas ∙ vaata, mis mul on! skaties, kas man ir!; millega me sõidame? ar ko mēs braucam?; mis lahti? kas notiek?; mis uudist? kas jauns?; mis meil täna lõunasöögiks on? kas mums šodien būs pusdienās?; sa oled laps mis laps tu esi bērns, kas bērns 2. kurš, kāds ∙ mis kohustused teil on? kādi ir jūsu pienākumi?; mis keeli te oskate? kādas valodas jūs protat?; oi, mis üllatus! ak, kāds pārsteigums!; palun ütle, mis päev täna on lūdzu, pasaki, kāda šodien diena; mis kiiret mul ikka on! kur tad man jāsteidzas! 3. ko, kāpēc, kādēļ ∙ mis sa nutad? ko tu raudi? 4. cik ∙ mis kell on? cik ir pulkstenis?; mis maksab? cik maksā?; mis kell rong saabub? cikos pienāk vilciens? 5. ko, vai ne ∙ igav, mis? garlaicīgi, vai ne? ∆ mis seal ikka kas tur vairs
mitte a adv ne ∙ ta polnud mitte milleski süüdi viņš ne pie kā nebija vainīgs; teadsin, mida teha ja mida mitte zināju, ko darīt un ko ne; lähen, aga mitte täna iešu, bet ne šodien; vist mitte laikam ne; mitte ilmaski nemūžam; mitte suitsetada! nesmēķēt!
mäletama v atcerēties ∙ ta ei mäleta oma vanaisa viņš neatceras savu vectēvu; mul on, mida mäletada man ir, ko atcerēties; mäletamata aegadest no neatminamiem laikiem
välja näitama 1. izrādīt ∙ hirmu ei tohi välja näidata bailes nedrīkst izrādīt 2. sar rādīt, parādīt, izrādīt ∙ näita aga välja, mida sa ostsid rādi nu, ko tu nopirki
ära näitama 1. (pavisam) izrādīt, parādīt ∙ ta näitas meile oma maja keldrist pööninguni ära viņš izrādīja mums savu māju no pagraba līdz pat bēniņiem 2. norādīt ∙ instruktsioonis on ära näidatud, mida sel juhtumil teha instrukcijā ir norādīts, ko šādā gadījumā darīt; ankeedis tuli ära näidata, mitu last on perekonnas anketā bija jānorāda, cik bērnu ir ģimenē
omistama v 1. piešķirt, piedēvēt ∙ ärge omistage mulle sõnu, mida ma öelnud pole nepiedēvējiet man vārdus, ko es neesmu teicis; tähtsust omistama piešķirt nozīmi 2. sar piešķirt, pasniegt ∙ talle omistati teaduslik kraad viņam piešķīra zinātnisko grādu
otse adv 1. taisni ∙ kas lähme otse või paremale? ejam taisni vai pa labi? 2. tieši, taisni ∙ öelge otse välja, mida mõtlete sakiet tieši, ko domājat; otse mere kaldal tieši jūras krastā; otse sel silmapilgul helises telefon tieši tajā mirklī zvanīja tālrunis; otse vastupidi tieši pretēji
otse|joones adv 1. taisnā līnijā, taisni, pa taisno ∙ sinna on otsejoones ainult kümme kilomeetrit taisnā līnijā līdz turienei ir tikai desmit kilometru 2. taisni, tieši ∙ see oli mõeldud otsejoones teile tas bija domāts tieši jums 3. taisni, tieši, bez aplinkiem ∙ ütle otsejoones välja, mida mõtled saki tieši, ko domā 4. taisnā ceļā, tūlīt ∙ ta jooksis otsejoones kaebama viņš taisnā ceļā aizskrēja sūdzēties
välja pahvatama 1. izšauties, izsisties, iznirt ∙ järsku pahvatab päike pilve tagant välja pēkšņi no mākoņiem iznirst saule 2. (sakot) izšaut, izmest ∙ ta pahvatas välja, mida mõtles viņš izšāva, ko domāja
`pakkuma v {`pakkuda, pakun} 1. piedāvāt, solīt ∙ ema pakkus pojale raha māte piedāvāja dēlam naudu; iga kaupmees pakkus oma kaupa katrs tirgotājs piedāvāja savu preci; ta pakkus lepitust viņš piedāvāja izlīgumu; ta pakkus end meile appi viņš piedāvājās nākt mums palīgā 2. piedāvāt, pasniegt ∙ kalaroad pakutakse enne liharoogi zivju ēdienus pasniedz pirms gaļas ēdieniem; mida ma võin teile pakkuda? ko varu jums piedāvāt? 3. sniegt, dot ∙ ta teretas ja pakkus kõigile kätt viņš sveicināja un sniedza visiem roku 4. sniegt, minēt, piedāvāt ∙ leksikonis pakutud andmed on ebatäpsed leksikonā minētie dati ir neprecīzi 5. sniegt, sagādāt ∙ töö pakub mulle rõõmu darbs man sniedz prieku; tehas pakub tööd kogu linnale rūpnīca sagādā darbu visai pilsētai; see kirjutis pakub mulle huvi šis raksts mani interesē
välja pinnima iztincināt, izdabūt, izvilkt ∙ pinnisime talt välja kõik, mida ta selle asja kohta teab izdabūjām no viņa visu, ko viņš par šo lietu zina
prahvatama v 1. blīkšķēt ∙ mürsud prahvatavad lādiņi blīkšķ; sild prahvatas õhku tilts uzblīkšķēja gaisā; ilutulestik prahvatab blīķšķ salūts; uks prahvatas lahti durvis ar blīkšķi atvērās 2. brīkšķēt ∙ puud prahvatavad põlema koki deg brīkšķēdami 3. (par runu) izgrūst, bliezt ārā ∙ mida mõtleb, selle ka välja prahvatab ko domā, to arī bliež ārā
rahvas s {`rahva, rahvast, `rahvaid} 1. tauta ◦ naaberrahvas kaimiņtauta; põhjarahvas ziemeļu tauta ∙ soome-ugri rahvad somugru tautas 2. ļaudis, cilvēki, tauta ∙ kohalik rahvas vietējie ļaudis; ära usu kõike, mida rahvas räägib! netici visam, ko ļaudis runā!; õu oli rahvast täis pagalms bija pilns cilvēku; kunstnikud on huvitav rahvas mākslinieki ir interesanta tauta
kokku rääkima 1. sarunāt, norunāt ∙ rääkisime kokku, et kohtume pühapäeval sarunājām, ka tiksimies svētdien 2. sarunāt, samelst ∙ ei mäleta isegi enam, mida ma seal kokku rääkisin pat neatceros, ko tur sarunāju
sihi|teadlik adj mērķtiecīgs ∙ sihiteadlik inimene teab, mida ta tahab mērķtiecīgs cilvēks zina, ko viņš grib
sina c pr {sinu ~ su, `sind, `teid} (uzsvērtā pozīcijā) tu ∙ mida sina siin teed? ko tu te dari?; tegin seda sinu pärast darīju to tevis dēļ; poiss on sinusse zēns ir līdzīgs tev; susi sind söögu! vilks tevi rāvis!
sõna s {sõna, sõna, sõnu} 1. vārds ◦ ausõna godavārds; vanasõna sakāmvārds; võõrsõna svešvārds ∙ sõnade järjekord lauses vārdu secība teikumā; mida see sõna tähendab? ko šis vārds nozīmē?; ma usun tema sõnu es ticu viņa vārdiem; see on minu viimane sõna tas ir mans pēdējais vārds; ta pidas oma sõna viņš turēja savu vārdu; sõna otseses mõttes vārda tiešā nozīmē; sõna lausumata ne vārda nesakot 2. ziņa, vēsts ◦ surmasõna sēru vēsts ∙ ta saatis Saksamaalt sõna, et on elus ja terve viņš atsūtīja no Vācijas ziņu, ka ir dzīvs un vesels ∆ sõna andma dot vārdu; sõna pidama turēt vārdu; sõna kuulama klausīt; sõna sabast püüdma pieķerties vārdiem; sõna suust saama izdabūt vārdu pār lūpām; sõna suust võtma izņemt vārdus no mutes; sõna võtma ņemt vārdu; sõnu suhu panema likt vārdus mutē
tõeliselt adv 1. īstenībā, patiešām, īsti ∙ tõeliselt juhtus kõik teisiti īstenībā viss notika citādi; sa pead teadma, mida sa tõeliselt tahad tev jāzina, ko tu īsti gribi 2. patiesi, pilnībā, pa īstam ∙ tõeliselt haritud inimene patiesi izglītots cilvēks; nüüd võime tööga tõeliselt peale hakata tagad varam ķerties pie darba pa īstam
tähendama v 1. nozīmēt ∙ mida see sõna tähendab? ko šis vārds nozīmē?; pere tähendab talle palju ģimene viņam nozīmē daudz; pileteid pole, tähendab, me ei sõida biļešu nav, tātad mēs nebraucam; soetasin endale, see tähendab sain päranduseks, suvila iegādājos, tas ir, saņēmu mantojumā vasarnīcu 2. atzīmēt, piezīmēt, pierakstīt ∙ ta tähendas aadressi oma märkmikku viņš pierakstīja adresi savā piezīmju grāmatiņā 3. atzīmēt, piezīmēt, bilst ∙ lubage tähendada, te olete kaotanud atļaujiet piezīmēt, jūs esat zaudējis 4. norādīt ∙ läksime tähendatud suunas gājām norādītajā virzienā
järele vaatama 1. skatīties pakaļ, pavadīt ar skatienu ∙ vaatasin tükk aega lahkujale järele labu laiku skatījos aizgājējam pakaļ 2. apskatīties, pārbaudīt ∙ lähen vaatan järele, mida isa seal teeb iešu apskatīšos, ko tēvs tur dara; vaatan sõnaraamatust järele, mis see sõna tähendab apskatīšos vārdnīcā, ko šis vārds nozīmē 3. uzraudzīt, pieskatīt
vaevaline adj {vaevalise, vaevalist, vaevalisi} 1. grūts, apgrūtinošs ∙ ees seisis pikk ja vaevaline teekond priekšā bija garš un grūts ceļš; mida kõrgemale mäkke, seda vaevalisemaks muutus minek jo augstāk kalnā, jo apgrūtinošāka bija iešana; vaevaline ja aeganõudev töö grūts un laikietilpīgs darbs 2. vārgs ∙ ta on üsna vaevaliseks jäänud viņš ir kļuvis visai vārgs; aknakesest tuli vaevalist valgust no lodziņa nāca vārga gaisma; sissetulekud olid vaevalised ienākumi bija švaki
varem b adv agrāk ∙ kaksteist aastat varem divpadsmit gadus agrāk; laps sündis kaks nädalat oodatust varem bērns piedzima divas nedēļas agrāk par gaidīto; mida varem, seda parem jo ātrāk, jo labāk
arvesse võtma ņemt vērā, rēķināties ∙ asjaolud, mida tuleb arvesse võtta apstākļi, kas jāņem vērā
vähem b adv mazāk ∙ poisse on vähem kui tüdrukuid zēnu ir mazāk nekā meiteņu; apteeki on vähem kui kilomeeter līdz aptiekai ir mazāk nekā kilometrs; mida vähem ta sööb, seda nõrgemaks jääb jo mazāk viņš ēd, jo vārgāks paliek
üks|kõik adv vienalga ∙ mulle pole sugugi ükskõik, mis meie riigist saab man nemaz nav vienalga, kas notiks ar mūsu valsti; talle oli täiesti ükskõik, mis temast arvatakse viņam bija pilnīgi vienalga, ko par viņu domā; olen tema pärast valmis tegema ükskõik mida viņa dēļ esmu gatavs darīt jebko