[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit

aduma v apjaust adusin, mida see otsus mulle tähendab apjautu, ko šis lēmums man nozīmē
arutama v 1. spriest, apspriest hakkasime arutama, mida ette võtta sākām spriest par to, ko darīt; neid probleeme tuleks koosolekul arutada šīs problēmas būtu jāapspriež sapulcē 2. noskaidrot küll aeg kõik asjad arutab gan laiks visas lietas noskaidros
`arvama v {arvata, `arvan} 1. uzskatīt arvatakse, et ta hukkus uzskata, ka viņš gājis bojā; ta on enda arvates väga tähtis mees viņš uzskata sevi par ļoti svarīgu vīru; mis sa sellest ettepanekust arvad? ko tu domā par šo priekšlikumu?; arvad, et ma ei tea, kus sa olid? domā, ka es nezinu, kur tu biji? 2. minēt mis seal arvata, see on kindel ko tur minēt, tas ir droši; ma püüdsin arvata, mida ta mõtleb es centos uzminēt, ko viņš domā 3. iekļaut meeskonda arvatud jalgpallurid komandā iekļautie futbolisti 4. skaitīt volikiri kehtib aasta jooksul, arvates selle tegemise päevast pilnvara ir spēkā gadu no tās sastādīšanas dienas
ennem b adv 1. drīzāk ennem surm kui niisugune elu! drīzāk nāve nekā tāda dzīve!; tuleksin ennem täna kui homme es nāktu drīzāk šodien nekā rīt 2. agrāk, iepriekš ta teeb seda tööd, mida ta ennem põlgas viņš dara to darbu, kuru iepriekš nopēla
peale hakkama 1. sākt, iesākt hakkame prooviga peale sākam mēģinājumu 2. sākties, iesākties tants oli juba peale hakanud deja bija jau sākusies 3. darīt, iesākt mida sa pärast kooli lõpetamist peale hakkad? ko tu darīsi pēc skolas beigšanas? 4. (parasti noliegumā) ņemt, iedarboties puu on nii kõva, et kirves ei hakka peale koks ir tik ciets, ka cirvis neņem
järeldama v secināt mida me saame järeldada? ko mēs varam secināt?
kainelt adv 1. skaidrā ta teeb purjuspäi asju, mida kainelt kunagi ei teeks piedzēries viņš dara lietas, kuras skaidrā nekad nedarītu 2. apdomīgi, ar vēsu prātu ta võtab asja kainemalt kui sina viņš uztver lietu apdomīgāk nekā tu; olukorda tuleb kainelt hinnata situācija jāvērtē ar vēsu prātu
kohe b adv 1. tūlīt, uzreiz laps jäi kohe magama bērns tūlīt aizmiga; hakkan kohe tööle tūlīt sākšu strādāt; raamat müüdi kohe läbi grāmata tūlīt tika pārdota; seadus ei jõustunud kohe likums nestājās spēkā uzreiz; kohe esimesel päeval uzreiz pirmajā dienā 2. tieši, uzreiz maja asus kohe järve kaldal māja atradās tieši ezera krastā; jõgi on kohe maja taga upe ir uzreiz aiz mājas 3. sar pilnīgi tulge kohe kindlasti meile! pilnīgi noteikti atnāciet pie mums!; kohe rõõm näha, kuidas töö edeneb pilnīgi prieks skatīties, kā darbs sokas 4. sar pat sellest ei taha kohe rääkidagi par to pat runāt negribas; ma ei tea kohe, mida teha es pat nezinu, ko darīt
kujutama v 1. attēlot, atveidot skulptuur kujutab haavatud sõdurit skulptūrā attēlots ievainots karavīrs; kirjanik kujutab elu nii, nagu see tegelikult oli rakstnieks attēlo dzīvi tā, kāda tā patiesībā bija; kujutav geomeetria tēlotāja ģeometrija; näitlejad kujutasid ajaloolisi tegelasi meisterlikult aktieri meistarīgi atveidoja vēsturiskos personāžus 2. (par būtību) būt tahaksin teada, mida ta endast kujutab es gribētu zināt, kas viņš ir; tolm kujutab endast väikeste tahkete aineosakeste kogumit putekļi ir mazu, cietu daļiņu kopums
kuulduma v būt dzirdamam, būt saklausāmam kaugelt kuuldub hüüdeid no tālienes dzirdami saucieni; lärm kuuldus kaugele troksnis bija saklausāms tālu; mida teie pool kuuldub? kas jūsu pusē dzirdams?
lagedale adv 1. (virziens) laukā, klajā tule lagedale, mis sa peitu poed nāc laukā, ko tu slēpies; lao aga lagedale, mida tead klāj tik laukā, ko zini 2. sar (virziens) tukšā, bešā ta jäi ise lagedale viņš pats palika bešā
lihtsa|meelsus s vientiesība, naivums ta usub omas lihtsameelsuses kõike, mida talle räägitakse viņš savā vientiesībā tic visam, ko viņam stāsta; oo, püha lihtsameelsus! ak, svētā vientiesība!
loendama v 1. skaitīt, uzskaitīt rahvaloendusel loendatakse kogu riigi elanikkond tautas skaitīšanā saskaita visus valsts iedzīvotājus 2. uzskaitīt, nosaukt, minēt ta loendas teoseid, mida tahaks lugeda viņš uzskaitīja darbus, ko gribētu izlasīt
lähemal adv tuvāk mida lähemal südalinnale, seda parem jo tuvāk pilsētas centram, jo labāk
mis pr {mille, mida, mida} 1. (par nedzīvām lietām) kas vaata, mis mul on! skaties, kas man ir!; millega me sõidame? ar ko mēs braucam?; mis lahti? kas notiek?; mis uudist? kas jauns?; mis meil täna lõunasöögiks on? kas mums šodien būs pusdienās?; sa oled laps mis laps tu esi bērns, kas bērns 2. kurš, kāds mis kohustused teil on? kādi ir jūsu pienākumi?; mis keeli te oskate? kādas valodas jūs protat?; oi, mis üllatus! ak, kāds pārsteigums!; palun ütle, mis päev täna on lūdzu, pasaki, kāda šodien diena; mis kiiret mul ikka on! kur tad man jāsteidzas! 3. ko, kāpēc, kādēļ mis sa nutad? ko tu raudi? 4. cik mis kell on? cik ir pulkstenis?; mis maksab? cik maksā?; mis kell rong saabub? cikos pienāk vilciens? 5. ko, vai ne igav, mis? garlaicīgi, vai ne? mis seal ikka kas tur vairs
mitte a adv ne ta polnud mitte milleski süüdi viņš ne pie kā nebija vainīgs; teadsin, mida teha ja mida mitte zināju, ko darīt un ko ne; lähen, aga mitte täna iešu, bet ne šodien; vist mitte laikam ne; mitte ilmaski nemūžam; mitte suitsetada! nesmēķēt!
mäletama v atcerēties ta ei mäleta oma vanaisa viņš neatceras savu vectēvu; mul on, mida mäletada man ir, ko atcerēties; mäletamata aegadest no neatminamiem laikiem
välja näitama 1. izrādīt hirmu ei tohi välja näidata bailes nedrīkst izrādīt 2. sar rādīt, parādīt, izrādīt näita aga välja, mida sa ostsid rādi nu, ko tu nopirki
ära näitama 1. (pavisam) izrādīt, parādīt ta näitas meile oma maja keldrist pööninguni ära viņš izrādīja mums savu māju no pagraba līdz pat bēniņiem 2. norādīt instruktsioonis on ära näidatud, mida sel juhtumil teha instrukcijā ir norādīts, ko šādā gadījumā darīt; ankeedis tuli ära näidata, mitu last on perekonnas anketā bija jānorāda, cik bērnu ir ģimenē
omistama v 1. piešķirt, piedēvēt ärge omistage mulle sõnu, mida ma öelnud pole nepiedēvējiet man vārdus, ko es neesmu teicis; tähtsust omistama piešķirt nozīmi 2. sar piešķirt, pasniegt talle omistati teaduslik kraad viņam piešķīra zinātnisko grādu
otse adv 1. taisni kas lähme otse või paremale? ejam taisni vai pa labi? 2. tieši, taisni öelge otse välja, mida mõtlete sakiet tieši, ko domājat; otse mere kaldal tieši jūras krastā; otse sel silmapilgul helises telefon tieši tajā mirklī zvanīja tālrunis; otse vastupidi tieši pretēji
otse|joones adv 1. taisnā līnijā, taisni, pa taisno sinna on otsejoones ainult kümme kilomeetrit taisnā līnijā līdz turienei ir tikai desmit kilometru 2. taisni, tieši see oli mõeldud otsejoones teile tas bija domāts tieši jums 3. taisni, tieši, bez aplinkiem ütle otsejoones välja, mida mõtled saki tieši, ko domā 4. taisnā ceļā, tūlīt ta jooksis otsejoones kaebama viņš taisnā ceļā aizskrēja sūdzēties
välja pahvatama 1. izšauties, izsisties, iznirt järsku pahvatab päike pilve tagant välja pēkšņi no mākoņiem iznirst saule 2. (sakot) izšaut, izmest ta pahvatas välja, mida mõtles viņš izšāva, ko domāja
`pakkuma v {`pakkuda, pakun} 1. piedāvāt, solīt ema pakkus pojale raha māte piedāvāja dēlam naudu; iga kaupmees pakkus oma kaupa katrs tirgotājs piedāvāja savu preci; ta pakkus lepitust viņš piedāvāja izlīgumu; ta pakkus end meile appi viņš piedāvājās nākt mums palīgā 2. piedāvāt, pasniegt kalaroad pakutakse enne liharoogi zivju ēdienus pasniedz pirms gaļas ēdieniem; mida ma võin teile pakkuda? ko varu jums piedāvāt? 3. sniegt, dot ta teretas ja pakkus kõigile kätt viņš sveicināja un sniedza visiem roku 4. sniegt, minēt, piedāvāt leksikonis pakutud andmed on ebatäpsed leksikonā minētie dati ir neprecīzi 5. sniegt, sagādāt töö pakub mulle rõõmu darbs man sniedz prieku; tehas pakub tööd kogu linnale rūpnīca sagādā darbu visai pilsētai; see kirjutis pakub mulle huvi šis raksts mani interesē
välja pinnima iztincināt, izdabūt, izvilkt pinnisime talt välja kõik, mida ta selle asja kohta teab izdabūjām no viņa visu, ko viņš par šo lietu zina
prahvatama v 1. blīkšķēt mürsud prahvatavad lādiņi blīkšķ; sild prahvatas õhku tilts uzblīkšķēja gaisā; ilutulestik prahvatab blīķšķ salūts; uks prahvatas lahti durvis ar blīkšķi atvērās 2. brīkšķēt puud prahvatavad põlema koki deg brīkšķēdami 3. (par runu) izgrūst, bliezt ārā mida mõtleb, selle ka välja prahvatab ko domā, to arī bliež ārā
rahvas s {`rahva, rahvast, `rahvaid} 1. tauta naaberrahvas kaimiņtauta; põhjarahvas ziemeļu tauta soome-ugri rahvad somugru tautas 2. ļaudis, cilvēki, tauta kohalik rahvas vietējie ļaudis; ära usu kõike, mida rahvas räägib! netici visam, ko ļaudis runā!; õu oli rahvast täis pagalms bija pilns cilvēku; kunstnikud on huvitav rahvas mākslinieki ir interesanta tauta
kokku rääkima 1. sarunāt, norunāt rääkisime kokku, et kohtume pühapäeval sarunājām, ka tiksimies svētdien 2. sarunāt, samelst ei mäleta isegi enam, mida ma seal kokku rääkisin pat neatceros, ko tur sarunāju
sihi|teadlik adj mērķtiecīgs sihiteadlik inimene teab, mida ta tahab mērķtiecīgs cilvēks zina, ko viņš grib
sina c pr {sinu ~ su, `sind, `teid} (uzsvērtā pozīcijā) tu mida sina siin teed? ko tu te dari?; tegin seda sinu pärast darīju to tevis dēļ; poiss on sinusse zēns ir līdzīgs tev; susi sind söögu! vilks tevi rāvis!
sõna s {sõna, sõna, sõnu} 1. vārds ausõna godavārds; vanasõna sakāmvārds; võõrsõna svešvārds sõnade järjekord lauses vārdu secība teikumā; mida see sõna tähendab? ko šis vārds nozīmē?; ma usun tema sõnu es ticu viņa vārdiem; see on minu viimane sõna tas ir mans pēdējais vārds; ta pidas oma sõna viņš turēja savu vārdu; sõna otseses mõttes vārda tiešā nozīmē; sõna lausumata ne vārda nesakot 2. ziņa, vēsts surmasõna sēru vēsts ta saatis Saksamaalt sõna, et on elus ja terve viņš atsūtīja no Vācijas ziņu, ka ir dzīvs un vesels sõna andma dot vārdu; sõna pidama turēt vārdu; sõna kuulama klausīt; sõna sabast püüdma pieķerties vārdiem; sõna suust saama izdabūt vārdu pār lūpām; sõna suust võtma izņemt vārdus no mutes; sõna võtma ņemt vārdu; sõnu suhu panema likt vārdus mutē
tõeliselt adv 1. īstenībā, patiešām, īsti tõeliselt juhtus kõik teisiti īstenībā viss notika citādi; sa pead teadma, mida sa tõeliselt tahad tev jāzina, ko tu īsti gribi 2. patiesi, pilnībā, pa īstam tõeliselt haritud inimene patiesi izglītots cilvēks; nüüd võime tööga tõeliselt peale hakata tagad varam ķerties pie darba pa īstam
tähendama v 1. nozīmēt mida see sõna tähendab? ko šis vārds nozīmē?; pere tähendab talle palju ģimene viņam nozīmē daudz; pileteid pole, tähendab, me ei sõida biļešu nav, tātad mēs nebraucam; soetasin endale, see tähendab sain päranduseks, suvila iegādājos, tas ir, saņēmu mantojumā vasarnīcu 2. atzīmēt, piezīmēt, pierakstīt ta tähendas aadressi oma märkmikku viņš pierakstīja adresi savā piezīmju grāmatiņā 3. atzīmēt, piezīmēt, bilst lubage tähendada, te olete kaotanud atļaujiet piezīmēt, jūs esat zaudējis 4. norādīt läksime tähendatud suunas gājām norādītajā virzienā
järele vaatama 1. skatīties pakaļ, pavadīt ar skatienu vaatasin tükk aega lahkujale järele labu laiku skatījos aizgājējam pakaļ 2. apskatīties, pārbaudīt lähen vaatan järele, mida isa seal teeb iešu apskatīšos, ko tēvs tur dara; vaatan sõnaraamatust järele, mis see sõna tähendab apskatīšos vārdnīcā, ko šis vārds nozīmē 3. uzraudzīt, pieskatīt
vaevaline adj {vaevalise, vaevalist, vaevalisi} 1. grūts, apgrūtinošs ees seisis pikk ja vaevaline teekond priekšā bija garš un grūts ceļš; mida kõrgemale mäkke, seda vaevalisemaks muutus minek jo augstāk kalnā, jo apgrūtinošāka bija iešana; vaevaline ja aeganõudev töö grūts un laikietilpīgs darbs 2. vārgs ta on üsna vaevaliseks jäänud viņš ir kļuvis visai vārgs; aknakesest tuli vaevalist valgust no lodziņa nāca vārga gaisma; sissetulekud olid vaevalised ienākumi bija švaki
varem b adv agrāk kaksteist aastat varem divpadsmit gadus agrāk; laps sündis kaks nädalat oodatust varem bērns piedzima divas nedēļas agrāk par gaidīto; mida varem, seda parem jo ātrāk, jo labāk
arvesse võtma ņemt vērā, rēķināties asjaolud, mida tuleb arvesse võtta apstākļi, kas jāņem vērā
vähem b adv mazāk poisse on vähem kui tüdrukuid zēnu ir mazāk nekā meiteņu; apteeki on vähem kui kilomeeter līdz aptiekai ir mazāk nekā kilometrs; mida vähem ta sööb, seda nõrgemaks jääb jo mazāk viņš ēd, jo vārgāks paliek
üks|kõik adv vienalga mulle pole sugugi ükskõik, mis meie riigist saab man nemaz nav vienalga, kas notiks ar mūsu valsti; talle oli täiesti ükskõik, mis temast arvatakse viņam bija pilnīgi vienalga, ko par viņu domā; olen tema pärast valmis tegema ükskõik mida viņa dēļ esmu gatavs darīt jebko

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur