?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 115 artiklit, väljastan 100
album s {albumi, albumit, albumeid} 1. albums ◦ fotoalbum fotoalbums ∙ digifotosid albumisse lisama pievienot albumam digitālās fotogrāfijas 2. mūz albums ◦ debüütalbum debijas albums; sooloalbum soloalbums ∙ albumit salvestama ierakstīt albumu
armastama v 1. mīlēt ∙ vanemad armastavad oma lapsi vecāki mīl savus bērnus 2. patikt, mīlēt ∙ armastan vaikust man patīk klusums; mänd armastab liivast maad priedei patīk smilšaina augsne; oma tööst ta ei armasta rääkida viņš nemīl runāt par savu darbu
armetu b adv sar nožēlojami ∙ sellest ei jätku, seda on armetu vähe ar to nepietiks, tā ir nožēlojami maz
ava|löök s 1. sp pirmais sitiens 2. mūz pirmās taktis ∙ kontserdi avalöök koncerta pirmās taktis
ava|mäng s 1. mūz uvertīra ∙ oratooriumi avamäng oratorijas uvertīra 2. sp pirmā spēle
`bänd s {bändi, `bändi, `bände} mūz grupa ∙ bändi trummar grupas bundzinieks
eba|kõla s 1. nesaskaņa, nevienprātība ∙ perekondlik ebakõla ģimenes nesaskaņas; nende vahel oli tekkinud ebakõla starp viņiem bija radušās nesaskaņas 2. mūz disonanse, disharmonija ∙ akordi ebakõla akorda disonanse
eba|tõenäoline adj maz iespējams, maz ticams ∙ on ebatõenäoline, et ta nii hilja veel meile tuleb maz ticams, ka viņš tik vēlu vēl pie mums atnāks
eba|tõenäoliselt adv maz iespējami, maz ticami
eel|mäng s 1. priekšspēle, sākums ∙ see oli valitsuskriisi eelmäng tas bija valdības krīzes sākums 2. mūz prelūdija, priekšspēle
fantaasia s {fantaasia, fantaasiat, fantaasiaid} 1. fantāzija, iztēle ◦ kunstnikufantaasia mākslinieka fantāzija ∙ rikas fantaasia bagāta fantāzija 2. fantāzija, izdomājums ∙ see on ainult tema fantaasia tā ir tikai viņa fantāzija 3. mūz fantāzija ∙ fantaasia klaverile ja orkestrile fantāzija klavierēm un orķestrim
`fraas s {fraasi, `fraasi, `fraase} 1. frāze ∙ pidulik fraas svinīga frāze; õppisime selgeks paar armeeniakeelset fraasi iemācījāmies pāris frāžu armēņu valodā; ilusad, kuid tühjad fraasid skaistas, bet tukšas frāzes 2. mūz frāze ∙ ma mäletan sellest laulust ainult mõnda fraasi es atceros tikai dažas frāzes no šīs dziesmas
harmoonia s {harmoonia, harmooniat, harmooniaid} 1. harmonija, saskaņa ◦ värviharmoonia krāsu harmonija ∙ kunstiteose sisemine harmoonia mākslas darba iekšējā harmonija 2. mūz harmonija ∙ helitöö harmoonia skaņdarba harmonija
heli s {heli, heli, helisid} 1. skaņa ◦ heliisolatsioon skaņas izolācija; helikiirus skaņas ātrums; helilaine skaņas vilnis; helisignaal skaņas signāls ∙ heli salvestama ierakstīt skaņu; madalsageduslik heli zemfrekvences skaņa; kõrgsageduslik heli augstfrekvences skaņa 2. mūz skaņa, tonis ◦ flöödiheli flautas skaņa; põhiheli pamattonis ∙ oreli võimsad helid varenas ērģeļu skaņas
jõle b adv briesmīgi, ļoti ∙ jõle tige briesmīgi nikns; mul on jõle vähe aega man ir briesmīgi maz laika
kõrvale jääma 1. nepiedalīties, neiesaistīties ∙ poisid jäid klassiõhtu ettevalmistustest kõrvale zēni nepiedalījās klases vakara sagatavošanā 2. palikt malā, palikt novārtā ∙ aega on praegu nii vähe, et hobid peavad kõrvale jääma laika pašlaik ir tik maz, ka hobijiem jāpaliek malā 3. atrasties atstatu ∙ küla jääb raudteest umbes kolm kilomeetrit kõrvale ciems atrodas apmēram trīs kilometrus no dzelzceļa
kaine adj {`kaine, kainet, `kaineid} 1. (neiereibis) skaidrā, skaidrs ∙ restoranis oli vähe kaineid inimesi restorānā bija maz cilvēku skaidrā; kaine peaga oli ta arg ar skaidru galvu viņš bija bailīgs; ta magas ennast kaineks viņš izgulēja dzērumu 2. atturībnieks ∙ ta oli kaine ja korralik mees viņš bija atturībnieks un kārtīgs vīrs 3. skaidrs, objektīvs ∙ kaine vaade elule skaidrs skats uz dzīvi; ta tegi seda kaine asjalikkusega viņš to izdarīja ar vēsu lietišķumu
`kand s {kanna, `kanda, `kandu} 1. (kājai) papēdis ∙ king on kanna katki hõõrunud kurpe ir noberzusi papēdi 2. (apavam, zeķei) papēdis ∙ kannata kingad kurpes bez papēža; ta lõi tervitades kannad kokku viņš sveicinot sasita kopā papēžus 3. pamatne, pēda ∙ masti kand masta pēda; võlvi kand velves pēda ∆ Achilleuse kand Ahilleja papēdis; kanda kinnitama nostiprināties kādā vietā; kandu näitama laisties lapās; kandadele astuma mīt uz papēžiem
`kandma v {`kanda, kannan} 1. nest, nēsāt ∙ ta kannab kaste viņš nes kastes; jõed kannavad liiva merre upes nes smiltis uz jūru; demonstrandid kandsid loosungeid demonstranti nesa lozungus; road kanti lauale ēdienus nesa galdā; vastutust kandma būt atbildīgam 2. vest ∙ laevad kandsid kalleid laste kuģi veda dārgas kravas; rong kannab meid lõuna suunas vilciens ved mūs dienvidu virzienā 3. nest, balstīt ∙ kandvad seinad nesošās sienas; templi lage kandsid võimsad sambad tempļa griestus balstīja varenas kolonnas 4. nest, turēt ∙ noor jää ei kanna veel jauns ledus vēl netur 5. nest, glabāt, atrasties uz ∙ käskkiri kandis direktori allkirja uz pavēles bija direktora paraksts; raha kandis keisri kujutist uz naudas bija ķeizara attēls; see inimene kannab hinges kurja šis cilvēks glabā dvēselē ļaunumu; negatiivset laengut kandev elementaarosake elementārdaļiņa ar negatīvu lādiņu 6. valkāt, nēsāt ∙ ma kannan talvel kasukat ziemā es valkāju kažoku; ta kannab tumedat ülikonda viņš valkā melnu uzvalku; vähe kantud püksid maz valkātas bikses; mõõka kandma nēsāt zobenu 7. reģistrēt, ierakstīt, iezīmēt ∙ ettepanek kanti protokolli priekšlikums tika ierakstīts protokolā; vaatlusandmed kantakse vastavasse vihikusse novērojumu datus reģistrē atbilstošā burtnīcā; kaardile olid kantud vaid suuremad asulad kartē bija iezīmētas tikai lielākās apdzīvotās vietas 8. uzklāt ∙ peits kantakse mööbliesemetele beici uzklāj mēbelēm; värvid on lõuendile kantud hoogsate pintslilöökidega krāsas ir uzklātas audeklam ar straujiem otas triepieniem; toitekreem kantakse nahale barojošu krēmu uzklāj uz ādas 9. (grūtniecības laikā) iznēsāt ∙ ta on kandnud ja sünnitanud neli last viņa ir iznēsājusi un dzemdējusi četrus bērnus 10. panest, izturēt ∙ vanemate kaotust oli lastel raske kanda vecāku zaudējumu bērniem bija grūti panest; ta sõi nagu vats vähegi kandis viņš ēda, cik vien vēders varēja turēt 11. ciest ∙ tehas kandis praagi tõttu kahju brāķa dēļ rūpnīca cieta zaudējumus; üksus kandis raskeid kaotusi vienība cieta smagus zaudējumus 12. segt ∙ lähetuskulud kannab lähetav asutus komandējuma izdevumus sedz komandējošā iestāde 13. dot, ražot ∙ noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu jaunās ābeles šogad jau ražoja ābolus; töö on head vilja kandnud darbs ir devis labus augļus 14. iespaidot, caurvīt ∙ ta tegutses kättemaksuihast kantuna viņš darbojās, atriebības alku dzīts; romaani kandev teema romāna caurviju tēma
keelu|märk s 1. aizlieguma zīme 2. mūz bekars
kirja|panek s 1. pieraksts ∙ uurimisretkedel tehtud kirjapanekud ekspedīcijās veiktie pieraksti 2. pierakstīšana ∙ muljete kirjapanekuks jäi vähe aega iespaidu pierakstīšanai bija par maz laika
`klapp s {klapi, `klappi, `klappe} 1. klape, vāks 2. tehn vārsts, vārstulis 3. med vārstulis 4. mūz (pūšamajiem instrumentiem) taustiņš
kohutavalt adv 1. briesmīgi, šausmīgi ∙ tahan kohutavalt magada briesmīgi gribu gulēt; poiss oli kohutavalt kõhn puisis bija šausmīgi tievs; kohutavalt vähe rahvast šausmīgi maz cilvēku 2. šausminoši ∙ ma ei suuda seda nii kohutavalt kirjeldada es nespēju to tik šausminoši aprakstīt
kromaatiline adj {kromaatilise, kromaatilist, kromaatilisi} 1. fiz hromatisks ∙ kromaatiline aberratsioon hromatiskā aberācija 2. mūz hromatisks ∙ kromaatiline heliredel hromatiskā gamma
kui b knj 1. kā ∙ mees oli tugev kui karu vīrs bija stiprs kā lācis; meri oli sile kui peegel jūra bija gluda kā spogulis; töö on niisama hästi kui lõpetatud darbs bija tikpat kā pabeigts; ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid laiks nav tik auksts, kā kaimiņi stāstīja; ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus viņš pat nepamanīja, kā tēvs ienāca istabā; tema kui matemaatik armastab täpsust viņš kā matemātiķis mīl precizitāti 2. cik ∙ mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab man nav tik daudz naudas, cik šis uzvalks maksā 3. nekā ∙ ta on noorem kui mina viņš ir jaunāks nekā es; ilm tundub soojem kui hommikul laiks šķiet siltāks nekā no rīta; ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime uzdevums izrādījās grūtāks, nekā uzskatījām; sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas tu tomēr darīji citādi, nekā māte mācīja 4. it kā ∙ oli, kui viibiksime unenäos bija tā, it kā mēs atrastos sapnī 5. kad ∙ uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema iemigu tikai tad, kad ārā sāka kļūt gaišs; kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu kad es pabeigšu darbu, tad mazliet parunāsim; ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud es vēl atceros laiku, kad šeit bija lauki 6. ja ∙ kui homme sajab, siis me jõele ei lähe ja rītdien līs, tad mēs uz upi neiesim; kui võimalik, jätaksin sinna minemata ja iespējams, es turp nedotos; kui mitte, siis mitte ja ne, tad ne; poisse oli kolm, kui mitte rohkem zēni bija trīs, ja ne vairāk 7. kaut ∙ kui homseks vihm üle jääks! kaut rīt lietus pārietu! 8. gan ∙ ta valvas haiget ööd kui päevad viņš pieskatīja slimnieku gan nakti, gan dienu
`kvart s {kvardi, `kvarti, `kvarte} 1. mūz kvarta 2. (daudzums) kvarta ∙ kvart õlut kvarta alus
külastaja s {külastaja, külastajat, külastajaid} apmeklētājs ∙ näitusel oli vähe külastajaid izstādē bija maz apmeklētāju; pühapäev on haiglas külastajate päev svētdiena slimnīcā ir apmeklētāju diena
`laad b s {laadi, `laadi, `laade} 1. veids, daba, raksturs ◦ mõttelaad domāšanas veids ∙ see on hoopis teist laadi raamat tā ir pavisam cita veida grāmata; laadilt lüürilised luuletused liriska rakstura dzejoļi 2. mūz skaņkārta, gamma
laadiline adj {laadilise, laadilist, laadilisi} 1. veida- 2. mūz diatonisks
liialt adv pārmērīgi, pārāk, pārlieku ∙ liialt magus pārāk salds; selle töö eest makstakse liialt vähe par šo darbu maksā pārāk maz
liig c adv sar pārāk, pārmēru ∙ liig suur pārāk liels; vett on liig vähe ūdens ir pārāk maz
liiga b s {liiga, liigat, liigasid} mūz līga
`lipp b s {lipu, `lippu, `lippe} 1. karogs ◦ riigilipp valsts karogs; sinilipp zilais karogs ∙ lippu heiskama pacelt karogu; leina puhul on lipud pooles mastis sēru gadījumā karogi ir pusmastā; lippudega tähistatud suusarada ar karodziņiem iezīmēta slēpošanas trase 2. (šahā) dāma ∙ valge lipp baltā dāma 3. mūz karodziņš ∙ kaheksandiknoot on ühe lipuga astotdaļnotij ir viens karodziņš ∆ end lippu panema uzcirsties; lipu all (karadienestā) zem karoga
lite`raat s {literaadi, lite`raati, lite`raate} literāts ∙ literaate on palju, kirjanikke vähe literātu ir daudz, rakstnieku maz
lugema v {lugeda, `loen} 1. lasīt ∙ raamatut lugema lasīt grāmatu; kaarti lugema lasīt karti; ta loeb mu mõtteid viņš lasa manas domas; ta loeb ülikoolis filosoofia ajalugu viņš lasa filozofijas vēsturi universitātē 2. skaitīt ∙ ta loeb raha viņš skaita naudu; laps oskab juba sajani lugeda bērns jau prot skaitīt līdz simtam 3. skaitīties ∙ see ei loe tas neskaitās; järjest loe! pēc kārtas skaitīties! 4. uzskatīt ∙ küsimus loeti otsustatuks jautājumu uzskatīja par izlemtu 5. būt svarīgam ∙ aega on vähe, iga minut loeb laika ir maz, katra minūte ir svarīga
lõpp|järeldus s gala secinājums ∙ küsimust on alles vähe uuritud, lõppjäreldusi on vara teha jautājums ir vēl maz pētīts, ir par agru izdarīt gala secinājumus
löök|pill s mūz sitaminstruments
maa|rahvas s 1. laucinieki, zemnieki, lauku ļaudis ∙ turul oli täna vähe maarahvast šodien tirgū bija maz zemnieku 2. novec igauņi, pamatiedzīvotāji
manu`aal s {manuaali, manu`aali, ve} 1. rokasgrāmata, manuālis 2. mūz manuālis ∙ kolme manuaaliga orel ērģeles ar trim manuāļiem
`marss a s {marsi, `marssi, `marsse} 1. maršs ◦ protestimarss protesta maršs ∙ pataljon on marsil bataljons ir maršā 2. mūz maršs ◦ leinamarss sēru maršs ∙ orkester mängis marssi orķestris spēlēja maršu
mees|hääl s mūz vīru balss
meetrika s {meetrika, meetrikat, meetrikaid} 1. (literatūrā) metrika ∙ meetrika seadused metrikas likumi 2. mūz metrika, metrs 3. mat metrika 4. metrika, metriku grāmata ∙ kirikuraamatud ehk meetrikad baznīcas grāmatas jeb metrikas
meetrum s {meetrumi, meetrumit, meetrumeid} 1. metrs, pantmērs ∙ trohheiline meetrum trohajisks metrs 2. mūz metrs
`moll s {molli, `molli, `molle} mūz molls, minors ∙ mollis meeleolud minorīgas noskaņas
mugul s {mugula, mugulat, mugulaid} bumbulis, gums ◦ kartulimugul kartupeļa bumbulis ∙ daalia mugulad dāliju gumi; pealsed kasvasid lopsakad, aga mugulaid oli all vähe laksti izauga kupli, bet bumbuļu apakšā bija maz
mõeldav p {mõeldava, mõeldavat, mõeldavaid} iedomājams, iespējams ∙ mõeldav see ju on, aga vähe usutav iedomājams tas gan ir, bet maz ticams
`mäng s {mängu, `mängu, `mänge} 1. spēle ◦ finaalmäng finālspēle ∙ tennisist kaotas mängu tenisists zaudēja spēli; poliitiline mäng politiska spēle; ta mängib ausat mängu viņš spēlē godīgu spēli 2. spēle, rotaļa ∙ mängus möödus aeg märkamatult rotaļās laiks pagāja nemanot; terane sõnade mäng attapīga vārdu spēle; ostsin lapsele uue mängu nopirku bērnam jaunu spēli 3. spēle, tēlojums ∙ näitleja kaasakiskuv mäng aktiera aizraujošais tēlojums 4. mūz spēle, spēlēšana ◦ klaverimäng klavierspēle ∙ arvustus kiitis pianisti mängu kritika slavēja pianista spēli 5. biol riests, kāzu rotaļa ∙ metsiste mäng medņu riests ∆ mängu panema likt uz spēles
nais|hääl s mūz sieviešu balss
`nappima v {`nappida, napin} trūkt, būt par maz ∙ aega napib trūkst laika; tal mõistust napib viņam prāta par maz
nii|paljuke adv sar (maz) tik daudz ∙ niipaljuke mul siis oligi seda tarkust tik daudz tad man ar bija tās gudrības; niipaljukest ta ikka mõistab tik daudz viņš tomēr saprot
niiskus s {niiskuse, niiskust, niiskusi} mitrums, valgme ◦ õhuniiskus gaisa mitrums ∙ mullas on niiskust liiga vähe augsnē ir pārāk maz mitruma; niiskusest hallitanud seinad no mitruma sapelējušas sienas; gaasi absoluutne niiskus absolūtais gāzes mitrums
`noot b s {noodi, `nooti, `noote} mūz nots ◦ noodivars nots kātiņš ∙ noodist laulma dziedāt no notīm; noote ümber kirjutama pārrakstīt notis; ta hääles on nukker noot viņa balsī ir skumja nots; kriitiline noot kritiska nots ∆ nooti tundma pazīt drēbi; teisi noote võtma uzņemt citu dziesmu
näpu|ots s pirkstgals, pirksta gals ∙ näpuotsad külmetavad pirkstgali salst; ma pole teda näpuotsagagi puudutanud es neesmu viņam ne pirkstiņu piedūris; näpuotsaga andma dot ļoti maz
paljas adj {`palja, paljast, `paljaid} 1. pliks, kails ◦ poolpaljas puspliks ∙ paljaste kätega plikām rokām; palja peaga kailu galvu; kased on juba paljad bērzi jau ir pliki; ta jõi paljast vett viņš dzēra pliku ūdeni; paljas kui kirikurott pliks kā baznīcas žurka; palja silmaga ar neapbruņotu aci; ta varastati paljaks viņu apzaga pa tīro 2. viens, vien, tikai ∙ palja särgi väel vienā kreklā; paljastest sõnadest on vähe ar vārdiem vien ir par maz
paristama b v novec tirgoties, mīt ∙ hobuseid paristama mīt zirgus
partii s {partii, partiid, partiisid} 1. partija, sūtījums ◦ piimapartii piena partija ∙ partii autode varuosi automobiļu rezerves daļu partija 2. partija, spēle ◦ malepartii šaha partija ∙ partii lõppes mustade võiduga partija beidzās ar melno kauliņu uzvaru 3. (izdevīgām laulībām) partija ∙ ihaldatav partii iekārojama partija 4. mūz partija ◦ klaveripartii klavieru partija ∙ ooperi vokaalne partii operas vokālā partija
`pill a s {pilli, `pilli, `pille} 1. mūz instruments ◦ klahvpill taustiņinstruments; löökpill sitaminstruments ∙ pilli mängima spēlēt instrumentu; orel on võimas pill ērģeles ir varens instruments; kõrvus lõi pilli ausīs džinkstēja 2. raudas, asaras ∙ lapsed lasksid kohe pilli lahti bērni uzreiz laida vaļā raudas; pill tuleb pika ilu peale pēc lieliem priekiem nāk gaužas asaras 3. sar aparāts ∙ neil on uus raadio, küll on pillil ilus puhas heli viņiem ir jauns radio, ir nu gan aparātam skaista, tīra skaņa ∆ kellegi pilli järgi tantsima dancot pēc kāda stabules; pille kotti panema kravāt mantiņas; pilli ajama raudāt; pilli lõhki ajama pāršaut pār strīpu
pilli|mäng s mūz spēle, spēlēšana ∙ saalist kostis laulu ja pillimängu no zāles skanēja dziedāšana un spēlēšana
pääsenu s {pääsenu, pääsenut, pääsenuid} 1. tāds, kurš izglābies ∙ laevahukust pääsenuid on üsna vähe no kuģa bojāejas izglābušos ir visai maz 2. tāds, kurš iekļuvis ∙ võistkonda pääsenud komandā iekļuvušie
register s {registri, registrit, registreid} 1. reģistrs ◦ rahvastikuregister iedzīvotāju reģistrs; äriregister komercreģistrs ∙ sissetulnud kirjade register saņemto vēstuļu reģistrs 2. (jūrniecībā) reģistrs ∙ register liigitab laevad klassidesse reģistrs iedala kuģus klasēs 3. mūz reģistrs ∙ madal register zems reģistrs; suur kolme manuaali ja kuuekümne kuue registriga orel lielas ērģeles ar trim manuāļiem un sešdesmit sešiem reģistriem
`riff b s {rifi, `riffi, `riffe} mūz rifs
`rokk b s {roki, `rokki, `rokke} mūz roks, rokmūzika ∙ raske rokk smagais roks
romantika s {romantika, romantikat, romantikaid} romantika ∙ ta elus on vähe romantikat viņa dzīvē ir maz romantikas
`roop s {roobi, `roopi, `roope} 1. (krāsns) kruķis ◦ ahjuroop krāsns kruķis ∙ roobiga süsi segama rušināt ar kruķi ogles 2. loka ieveidnis ◦ võlviroop velves ieveidnis ∙ pottsepp kasutab ahjutegemisel roope podnieks, mūrējot krāsni, izmanto loka ieveidņus 3. mūz balstiņš, steķītis ∙ keelealune roop stīgu steķītis
`ruum s {ruumi, `ruumi, `ruume} 1. telpa, izplatījums ◦ maailmaruum pasaules telpa ∙ planeetidevaheline ruum starpplanētu telpa; geopoliitiline ruum ģeopolitiskā telpa 2. (celtnes daļa) telpa ◦ eluruum dzīvojamā telpa; majapidamisruum saimniecības telpa; masinaruum mašīntelpa; ruumilahendus telpas risinājums ∙ avar ruum plaša telpa; ruume üürima īrēt telpas 3. (platība) vieta ∙ vaatajate jaoks oli saalis liiga vähe ruumi skatītājiem zālē bija pārāk maz vietas 4. sar kubs, kubikmetrs ∙ kaks ruumi puid divi kubi malkas
`räpp s {räpi, `räppi, `räppe} mūz reps
räppar s {räppari, räpparit, räppareid} mūz reperis
`räppima v {`räppida, räpin} mūz repot
`saatma v {`saata, saadan} 1. sūtīt ∙ saatsin talle kirja nosūtīju viņam vēstuli; lapsed saadeti magama bērnus aizsūtīja gulēt; ta saatis kõik seenele viņš sūtīja visus bekot 2. sūtīt, mest ∙ ta saatis läbiloetud kirja paberikorvi viņš iemeta izlasīto vēstuli papīrgrozā 3. pavadīt ∙ poiss saatis tüdruku koju zēns pavadīja meiteni mājās 4. (par laiku) vadīt ∙ oma päevi õhtusse saatma vadīt savas dienas 5. mūz pavadīt ∙ lauljat klaveril saatma pavadīt dziedātāju uz klavierēm
`sarv s {sarve, `sarve, `sarvi} 1. rags ◦ sokusarv āža rags; keerdsarv vīts rags; küllusesarv pārpilnības rags ∙ põder ajab iga aasta sarvi alnis katru gadu met ragus; veini joodi sarvedest vīnu dzēra no ragiem; jalgratta sarved velosipēda ragi; viinamäeteo sarved vīngliemeža ragi 2. (materiāls) rags ◦ sarvese raga priekšmets 3. mūz rags, taure ◦ metsasarv mežrags; jahisarv medību rags ∙ jahimees puhub sarve mednieks pūš ragu ∆ härjal sarvist haarama ķerties vērsim pie ragiem; sarvi maha jooksma kļūt prātīgākam; sarvi pähe panema uzlikt ragus
seade a s {`seade, seadet, `seadeid} 1. iekārtojums, aprīkojums ◦ sisseseade aprīkojums, iekārtojums 2. uzstādījums, uzstādīšana ∙ kõik sõltub eesmärgi seadest viss ir atkarīgs no uzstādītā mērķa 3. iestādīšana, nostādīšana ◦ hääleseade balss nostādīšana 4. mūz apdare, aranžējums ◦ rahvalauluseade tautas dziesmas apdare ∙ muusikaline seade muzikālais aranžējums
`seadma v {`seada, sean} 1. likt, kārtot, novietot ∙ ta seadis toolid seina äärde ritta viņš salika krēslus rindā pie sienas; perenaine seab taldrikuid lauale saimniece kārto šķīvjus uz galda; eeskujuks seadma rādīt kā piemēru; korda seadma savest kārtībā 2. uzvest, inscenēt ∙ näidendit lavale seadma uzvest lugu 3. taisīties, posties ∙ külalised seadsid lahkuma ciemiņi taisījās doties projām 4. mūz aranžēt ∙ ta seadis paar rahvalaulu orkestrile viņš aranžēja orķestrim pāris tautas dziesmas
see|samune pr {-sellesamuse, -sedasamust, -neidsamuseid} sar tas pats ∙ neidsamuseid elukogemusi on vähe kaut vai tās pašas dzīves pieredzes ir maz
sekund s {sekundi, sekundit, sekundeid} 1. sekunde ◦ kümnendiksekund sekundes desmitdaļa; kaaresekund loka sekunde ∙ tuule kiirus oli 12 meetrit sekundis vēja ātrums bija 12 metri sekundē; jõudsin viimasel sekundil paspēju pēdējā sekundē 2. mūz sekunda ∙ väike sekund mazā sekunda
sek`vents s {sekventsi, sek`ventsi, sek`ventse} mūz sekvence
siku|pill s mūz dūdas, dūkas
so`naat s {sonaadi, so`naati, so`naate} mūz sonāte ◦ viiulisonaat vijoļsonāte
`soul s {souli, `souli, `soule} mūz souls ∙ soul on saanud mõjutusi bluusist ja gospelist soulu ietekmējis blūzs un gospelis
`sõtkuma v {`sõtkuda, sõtkun} 1. mīt, mīdīt, bradāt ∙ siia on rada sisse sõtkutud te iemīta taka 2. mīties ∙ poiss sõtkus jalgrattaga posti järele zēns minās ar riteni pēc pasta 3. mīcīt ∙ sõtku taina sisse rosinaid iemīci mīklā rozīnes 4. brist ∙ ma olen metsi ja soid sõtkunud esmu mežus un purvus izbridis
`söök s {söögi, `sööki, `sööke} 1. ēdiens, barība ◦ seasöök cūkēdiens ∙ söök on juba laual ēdiens ir jau galdā; laske söögil hea maitsta! lai labi garšo! 2. ēšana ∙ pärast sööki pēc ēšanas; sa oled nii vähese söögiga tu tik maz ēd 3. ēdienreize, maltīte, mielasts ◦ hommikusöök brokastis; peiesöök bēru mielasts; pidusöök svētku mielasts
`süit s {süidi, `süiti, `süite} mūz svīta ◦ tantsusüit deju svīta ∙ sümfooniline süit simfoniskā svīta
sümfoonia s {sümfoonia, sümfooniat, sümfooniaid} mūz simfonija ∙ helilooja on loonud mitu sümfooniat komponists ir radījis vairākas simfonijas; sügisvärvide sümfoonia rudens krāsu simfonija
taldrik s {taldriku, taldrikut, taldrikuid} 1. šķīvis ◦ klaastaldrik stikla šķīvis; supitaldrik zupas šķīvis ∙ ta paneb toitu taldrikule viņš liek ēdienu šķīvī; ma sõin kaks taldrikut suppi es izēdu divus šķīvjus zupas; sügav taldrik dziļais šķīvis 2. tehn šķīvis ◦ satelliiditaldrik satelīta šķīvis ∙ külviku taldrikud sējmašīnas šķīvji; lendav taldrik lidojošais šķīvītis 3. mūz šķīvis ∙ suured taldrikud lielie šķīvji
`tallama v {tallata, `tallan} 1. mīdīt, mīt, bradāt ∙ ta tallas lume sisse raja viņš iemina sniegā taciņu; lapsed tallasid põranda poriseks bērni piebradāja grīdu ar dubļiem; ta tallas oreli pedaale viņš mina ērģeļu pedāļus; jalaga tallatav õmblusmasin kājminamā šujmašīna 2. mīt, iet, staigāt ∙ poiss tallab juba teist aastat kooliteed zēns jau otro gadu min skolas ceļu; tallasime metsa risti ja põiki läbi izstaigājām mežu krustu šķērsu
`taust s {tausta, `tausta, `taustu} 1. fons ◦ emotsioonitaust emocionālais fons ∙ tumeda taeva taustal säravad tähed uz tumšo debesu fona mirdz zvaigznes; romaani ajalooline taust romāna vēsturiskais fons 2. mūz fons, pavadījums ◦ taustmuusika fona mūzika ∙ duo laulab solistile tausta duets dzied solistam pavadījumu; muusika mängis niisama taustaks fonā spēlēja mūzika
teema s {teema, teemat, teemasid} 1. tēma, temats ◦ vestlusteema sarunas tēma ∙ kirjandi teema sacerējuma temats; teemat vahetama mainīt tēmu 2. mūz tēma ∙ teema variatsioonidega tēma ar variācijām 3. val tēma ∙ teema ja reema tēma un rēma
tegija a s {tegija, tegijat, tegijaid} 1. darītājs ◦ õnnistegija pestītājs ∙ vaimse töö tegija garīga darba darītājs; tööd oli palju, aga tegijaid vähe darba bija daudz, bet darītāju maz 2. sar meistars ◦ tipptegija izcils meistars ∙ muusikute hulgas on tal tõsise tegija maine mūziķu vidū viņam ir nopietna meistara slava
teine|teise pr viens otru ∙ nad armastavad teineteist viņi mīl viens otru; nad ei räägi teineteisega viņi viens ar otru nerunā
`tekst s {teksti, `teksti, `tekste} 1. teksts ◦ trükitekst iespiests teksts; alltekst zemteksts; tekstianalüüs teksta analīze; tekstifail teksta datne; tekstinäide teksta paraugs; tekstiosa teksta daļa ∙ juriidiline tekst juridisks teksts; suuline tekst mutisks teksts; raamatu tekst ja illustratsioonid grāmatas teksts un ilustrācijas 2. mūz teksts, librets ◦ laulutekst dziesmas teksts ∙ ooperi tekst operas librets
teks`tuur s {tekstuuri, teks`tuuri, teks`tuure} 1. tekstūra ∙ puidu tekstuur koksnes tekstūra 2. mūz faktūra
terve|toon s mūz vesels tonis
`trampima a v {`trampida, trambin} 1. dauzīt kājas, sist kājas ∙ publik oli vaimustuses, trambiti ja plaksutati publika bija sajūsmā, dauzīja kājas un aplaudēja 2. mīt, mīdīt, bradāt ∙ mudaseks trambitud teeääred dubļos nobradātas ceļmalas 3. (smagi) soļot, iet, staigāt ∙ õhtul trampisime väsinult koju vakarā noguruši soļojām mājās
triller a s {trilleri, trillerit, trillereid} 1. trilleri, treļļi ∙ lõokeste hõbedane triller cīruļu sudrabainie treļļi 2. mūz trilleris ∙ flöödi trillerid flautas trilleri
alla tulema 1. nākt lejā, kāpt lejā ∙ trepist alla tulema kāpt lejā pa kāpnēm 2. sar apakšā izaugt, apakšā izveidoties ∙ ilusad pealsed, aga kartuleid tuli vähe alla skaisti laksti, bet maz kartupeļu apakšā izaudzis
`tušš b s {tuši, `tušši, `tušše} mūz tušs ∙ orkester mängib tušši orķestris spēlē tušu
tõe|näoline adj {-näolise, -näolist, -näolisi} varbūtējs, iespējams, ticams ∙ tõenäoline põhjus iespējamais iemesls; kokkulepe on vähe tõenäoline vienošanās ir maz ticama; väga tõenäoline, et ma ei tundnud teda ära ļoti iespējams, ka es viņu nepazinu
tõe|näone adj {-näose, -näost, -näoseid} varbūtējs, iespējams, ticams ∙ teose tõenäone autor darba iespējamais autors; see on vähe tõenäone tas ir maz ticams
`töötlema v {töödelda, `töötlen} 1. apstrādāt ∙ materjali keemiliselt töötlema ķīmiski apstrādāt materiālu; informatsiooni töötlema apstrādāt informāciju 2. pārstrādāt ∙ marjad töödeldi mahlaks ogas pārstrādāja sulā 3. mūz apdarināt ∙ töödeldud meloodia apdarināta melodija
töötlus s {töötluse, töötlust, töötlusi} 1. apstrāde, ◦ infotöötlus informācijas apstrāde; töötlusüksus apstrādes vienība ∙ köögiviljade termiline töötlus dārzeņu termiskā apstrāde 2. mūz apdare ∙ rahvalaulude töötlused tautas dziesmu apdares
ulatus s {ulatuse, ulatust, ulatusi} 1. apmērs, apjoms, mērogs ∙ vigastuse ulatus bojājuma apmērs; globaalse ulatusega protsessid globāla mēroga procesi; preemiat saime ühe kuupalga ulatuses saņēmām prēmiju vienas mēnešalgas apmērā 2. attālums, distance ∙ liigutuse ulatus kustības amplitūda 3. mūz diapazons ∙ laulja hääle ulatus dziedoņa balss diapazons