[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 158 artiklit, väljastan 100

edenema v 1. sekmēties, veikties kõik on edenenud nii, nagu lootsin viss ir veicies tā, kā cerēju 2. augt, padoties lambad ei edenenud neil eriti hästi aitas viņiem padevās ne sevišķi labi 3. attīstīties, progresēt edenev haigus progresējoša slimība; majanduslikult edenenud riik ekonomiski attīstīta valsts 4. ritēt, virzīties uz priekšu tegevuses edeneb aeg kiiremini darbojoties laiks rit ātrāk
üle elama 1. pārdzīvot, piedzīvot riik elab kriisi üle valsts pārdzīvos krīzi 2. (nelabvēlīgus apstākļus) pārdzīvot, pārciest elasime selle aasta kuidagi üle to gadu kaut kā pārdzīvojām; rukis on talve hästi üle elanud rudzi ir labi pārcietuši ziemu 3. pārdzīvot, nodzīvot ilgāk par kādu citu vanake on kõik oma lapsed üle elanud vecītis ir pārdzīvojis visus savus bērnus
enamik s {enamiku, ena`mikku, ena`mikke} vairākums, vairums see on enamiku arvamus tas ir vairākuma viedoklis; enamikul juhtudel vairumā gadījumu; enamik inimesi on head vairākums cilvēku ir labi
enda pr {enda, end} 1. paša-, savs, sevis ta pomises midagi enda ette viņš kaut ko murmināja pie sevis; enda nimel savā vārdā 2. sevi kass on enda hästi ära peitnud kaķis ir labi noslēpies
esineja s {esineja, esinejat, esinejaid} 1. referents saabusid konverentsi esinejad ieradās konferences referenti 2. tāds, kurš uzstājas ta on hea esineja viņš labi prot uzstāties
kokku hakkama 1. (kopā) ķerties, lipt täna hakkab lumi paremini kokku kui eile šodien sniegs līp labāk nekā vakar 2. saskanēt, piestāvēt roheline ja kollane hakkavad hästi kokku zaļš un dzeltens labi saskan; see pluus ei hakka näoga kokku šī blūze nepiestāv sejai
haruldane adj {haruldase, haruldast, haruldasi} 1. rets, neparasts haruldane taim rets augs; haruldane käsikiri rets manuskripts; tal on haruldane mälu viņam ir neparasta atmiņa 2. neparasti lihtsalt haruldane, et kõik nii hästi laabub vienkārši neparasti, ka viss veicas tik labi
hea a s {hea, head, häid} 1. labs, labums kellelegi head soovima vēlēt kādam labu; head kurjaga tasuma atmaksāt labu ar ļaunu; head ja vead labumi un sliktumi; kõike head! visu labu! 2. (vērtējums) labi tunnistusel olid üksnes head ja väga head liecībā bija tikai “labi” un “teicami”
hea b adj {hea, head, häid} 1. labs imehea brīnumlabs hea matemaatik labs matemātiķis; hea tervis laba veselība; hea teenindamine laba apkalpošana; hea tuttav labs paziņa; ta ostis endale hea pesumasina viņš nopirka sev labu veļasmašīnu; ühel heal päeval kādā jaukā dienā; head aega! uz redzēšanos!; head isu! labu ēstgribu!; head õhtut! arlabvakar!; head ööd! arlabunakti!; head uut aastat! laimīgu jauno gadu!; head reisi! laimīgu ceļu! 2. krietns hea summa raha krietna naudas summa; hea aasta eest pirms krietna gada 3. labi vein maitses hea vīns garšoja labi; terava vikatiga on hea niita ar asu izkapti labi pļaut; sul hea naerda, rääkida tev viegli smieties, runāt heaks arvama uzskatīt par pareizu, labpatikt; heaks kiitma atzīt par labu; heaks tegema vērst par labu; heaks võtma ņemt par labu, labpatikt; hea küll nu labi; hea seisma rūpēties, aizstāvēt; niisama hea tikpat labs
hoiduma v 1. turēties omaette hoiduma turēties savrup; hoiduge paremale turieties pa labi 2. vairīties, atturēties ebameeldivustest hoiduma vairīties no nepatikšanām; ema hoidus palava päikese eest māte vairījās no karstas saules 3. glabāties, saglabāties seened hoiduvad soolatult hästi sālītas sēnes labi saglabājas
hästi adv 1. labi kõik on hästi viss ir labi 2. ļoti, labi hästi suur maja ļoti liela māja 3. (noliegumā) īsti ma ei saa temast hästi aru es viņu īsti nesaprotu
hästi|kasvatatud p {indekl.} labi audzināts
hästi|tuntud p {indekl.} labi pazīstams, labi zināms
ime|hästi adv apbrīnojami labi, brīnumlabi ta mäletab seda imehästi viņš to atceras brīnumlabi
joonduma v 1. līdzināties, izlīdzināties paremale joondu! pa labi līdzināties! 2. līdzināties, būt līdzīgam joonduge parimate järgi līdzinieties labākajiem
välja joonistama 1. izzīmēt peenelt väljajoonistatud üksikasjad smalki izzīmētas detaļas 2. izstrādāt, izveidot hästi väljajoonistatud tegelaskujud labi izstrādāti tēli
`juhtima v {`juhtida, juhin} 1. vadīt ma ei oska autot juhtida es nemāku vadīt automašīnu; instituuti juhib direktor institūtu vada direktors 2. virzīt, vērst tee juhitakse linnast mööda ceļu virza garām pilsētai; tähelepanu probleemile juhtima vērst uzmanību uz problēmu; vestlust lauas juhtis ema sarunu pie galda vadīja māte 3. būt vadībā poiss juhtis jooksu esimesed 200 meetrit zēns bija vadībā skrējiena pirmajos 200 metros 4. fiz vadīt metall juhib hästi elektrit metāls labi vada elektrību
julge adj {julge, julget, julgeid} 1. drosmīgs, drošs hulljulge pārdrošs haruldaselt julge neparasti drosmīgs; julge mõte drosmīga doma; mine üksi, kui sa nii julge oled ej viens, ja tu esi tik drosmīgs 2. drošs, pārliecināts võid olla julge, et tal on head kavatsused vari būt drošs, ka viņam ir labi nodomi
juurduma v 1. iesakņoties kapsataimed on hästi juurdunud kāpostu stādi ir labi iesakņojušies; juurdunud tava iesakņojusies paraža 2. apsakņoties pistik juurdub spraudenis apsakņojas
järsult adv 1. stāvus, krauji tee tõuseb järsult mäkke ceļš kāpj stāvus kalnā 2. krasi, asi, strauji rada pöördub järsult paremale taka krasi pagriežas pa labi 3. pēkšņi, strauji haigus algas järsult slimība sākās pēkšņi 4. skarbi ta vastas järsult viņš atbildēja skarbi
järele jääma 1. palikt pāri, saglabāties pisut raha jäi veel järele mazliet naudas palika vēl pāri; isast on järele jäänud häid tööriistu no tēva palikuši labi darbarīki 2. pāriet, mitēties vihm jäi järele lietus pārgāja 3. atpalikt kell jääb päevas 10 minutit järele pulkstenis atpaliek par 10 minūtēm dienā
kaarduma v liekties tee kaardus veidi paremale ceļš liecās nedaudz pa labi; lauad on kuivamisel kaardunud dēļi žūstot ir izliekušies; mehe kulmud kaardusid üllatusest vīra uzacis saraucās izbrīnā; jõe kohal kaardus tugevate sammastega sild upei bija pārliecies tilts ar stipriem balstiem
kahtleja s {kahtleja, kahtlejat, kahtlejaid} skeptiķis professionaalsed kahtlejad profesionāli skeptiķi; kahtlejate arvates on pildid liiga hästi tehtud pēc skeptiķu domām attēli ir uztaisīti pārāk labi
kamba|jõmm s sar biedrs, kompanjons nad on head kambajõmmid viņi ir labi kompanjoni
`karv s {karva, `karva, `karvu} 1. spalva, mats koera karvad suņa spalvas; tal on habemes juba mõned hallid karvad viņam bārdā jau ir daži sirmi mati 2. spalva, apspalvojums, apmatojums hästi toidetud loomade karv läigib labi barotu dzīvnieku spalva spīd; oraval on suviti pruun karv vāverei vasarās ir brūns apspalvojums 3. krāsa, tonis ta juuksed olid musta karva viņa mati bija melnā krāsā; rauasisalduse tõttu oli vesi soiselt pruuni karva dzelzs satura dēļ ūdens bija purvaini brūnā krāsā karvu katkuma skaldīt matus; karvad tõusevad püsti mati ceļas stāvus
kaste a s {`kaste, kastet, `kasteid} rasa kastepunkt rasas punkts rohi on kastest märg zāle ir slapja no rasas; jäljed olid hommikuses kastes hästi märgatavad pēdas rīta rasā bija labi pamanāmas
`keerama v {keerata, `keeran} 1. griezt, pagriezt paadi paremale keerama pagriezt laivu pa labi; lukus võtit keerama pagriezt slēdzenē atslēgu; kausi kummuli keerama apgriezt bļodu otrādi; end kõhuli keerama pagriezties uz vēdera; kella üles keerama uzgriezt pulksteni; püüdsin ütlust naljaks keerata centos sacīto padarīt par joku 2. griezties ta keeras ringi viņš griezās apkārt; öösel keeras tuule lõunasse naktī vējš iegriezās dienvidos; rada keeras padrikusse taciņa iegriezās biezoknī 3. grozīt autojuht keerab rooli šoferis groza stūri 4. saritināt, savirpināt, saskrullēt vaiba rulli keerama saritināt paklāju; kikki keeratud vuntsid saskrullētas ūsas; tüdruk keerab lokke pähe meitene sprogo matus; suitsu keerama uztīt smēķi 5. ietīt, ieritināt müüja keeras pudeli paberisse pārdevēja ietina pudeli papīrā; riided pampu keerama satīstīt drēbes vīstoklī 6. griezt, skrūvēt lampi tuleb uus pirn keerata lampā jāieskrūvē jauna spuldze 7. (pagriežot) slēgt ust lukku keerama aizslēgt durvis; elektri põlema keerama ieslēgt elektrību; valgust väiksemaks keerama samazināt apgaismojumu 8. šķirt, pāršķirt järgmise lehekülje keerama pāršķirt nākamo lappusi kaela kahekorra keerama apgriezt kaklu; ümber sõrme keerama aptīt ap pirkstu; pea peale keerama apgriezt ar kājām gaisā
keha s {keha, keha, kehasid} ķermenis kehaasend ķermeņa novietojums; kehaehitus ķermeņa uzbūve; kehakeel ķermeņa valoda sportlasel on hästi arenenud keha sportistam ir labi attīstīts ķermenis; päike on päikesesüsteemi keskne keha Saule ir Saules sistēmas centrālais ķermenis keha kinnitama iestiprināties
kehaliselt adv fiziski kehaliselt hästi arenenud poiss fiziski labi attīstīts zēns
kenasti adv 1. glīti, skaisti lapsed olid kenasti riides bērni bija glīti saģērbti 2. jauki päike paistis kenasti saule jauki spīdēja; tema käes läheb kõik kenasti korda viņam viss labi izdodas; ta sõidutas mu kenasti ukse ette viņš mani kārtīgi atvizināja līdz durvīm 3. krietni, daudz õlu hakkas kenasti pähe alus krietni sakāpa galvā; selliste juttude uskujaid leidub veel üsna kenasti tādu, kas tic šādiem stāstiem, vēl ir visai daudz; teenin praegu kenasti pašlaik es pelnu labi
kerge b adj {kerge, kerget, kergeid} 1. viegls kerge kui udusulg viegls kā pūciņa; kerged suupisted vieglas uzkodas; kerge relvastus vieglais bruņojums; olgu muld sulle kerge lai tev vieglas smiltis; sul on kerge ütelda! tev viegli teikt!; kerged suvekingad vieglas vasaras kurpes; pane endale midagi kergemat selga! uzvelc kaut ko vieglāku!; kergete eluviisidega naine sieviete ar pavieglu dzīvesveidu; tekkis kerge arusaamatus radās neliels pārpratums 2. vienkāršs ülesanne oli kerge lahendada uzdevumu varēja atrisināt vienkārši 3. trausls naine on kerge unega sievietei ir trausls miegs 4. viegli temaga on hea ja kerge olla kopā ar viņu ir labi un viegli; klaasesemed on kerged purunema stikla priekšmeti viegli plīst kerge käega olema dot rokām vaļu; kergel käel vieglu roku; kerge nahaga pääsema tikt cauri ar veselu ādu
keskelt|läbi adv 1. aptuveni, vidēji järve sügavus on keskeltläbi kaks meetrit ezera dziļums ir aptuveni divi metri 2. puslīdz, caurmērā elu läheb keskeltläbi dzīve ir puslīdz laba 3. vispārīgi, vispār nende läbisaamine on keskeltläbi rahuldav vispār viņi satiek labi
kirjutama v 1. rakstīt mees ei oska lugeda ega kirjutada vīrs neprot ne lasīt, ne rakstīt; poeg kirjutab, et elab hästi dēls raksta, ka viņš dzīvo labi; ta kirjutab parajasti väitekirja viņš patlaban raksta disertāciju; sellest sündmusest kirjutavad kõik ajalehed par šo notikumu raksta visi laikraksti 2. (reģistrēt) pārrakstīt, norakstīt peremees kirjutas talu poja nimele saimnieks pārrakstīja sētu uz dēla vārda; õnnetus tuli kirjutada juhuse arvele negadījums bija jānoraksta uz sagadīšanos 3. izrakstīt arst kirjutas rohtu ārsts izrakstīja zāles
`klappima a v {`klappida, klapin} 1. sar saskanēt, saderēt kopā, pasēt nende arvamused ei klapi viņu viedokļi nesaskan; poisid klapivad üksteisega hästi zēniem labi saskan 2. sar derēt, būt piemērotam see kellaaeg mulle ei klapi hästi šis laiks man īsti neder 3. sar vesties töö ei klapi täna kuidagi darbs šodien nekādi nevedas 4. sar samest, samesties viinaraha klappima samesties degvīnam
`kleepima v {`kleepida, kleebin} 1. līmēt liim kleebib hästi līme līmē labi; linoleum kleebiti põrandale linoleju pielīmēja pie grīdas 2. sar būt lipīgam siirup kleebib sīrups ir lipīgs; tundsin, et käsi kleebib jutu, ka roka ir lipīga
läbi kloppima 1. sakult, saputot munavalge tuleb hästi läbi kloppida olas baltums ir labi jāsaputo 2. sar sadauzīt, saklapēt pealekaebaja klopiti armetult läbi sūdzētājs tika nežēlīgi sadauzīts
kodu|aed s piemājas dārzs need lilled sobivad eriti väikesesse koduaeda šie ziedi ir īpaši labi piemēroti mazam piemājas dārzam
kodu|ümbrus s māju apkaime, dzimtā apkaime koduümbruse korrastamine māju apkaimes sakārtošana; ta tunneb hästi koduümbruse rahvast viņš labi pazīst dzimtās apkaimes ļaudis
kohastuma v pielāgoties jääkaru on hästi kohastunud Arktika tingimustega leduslācis ir labi pielāgojies Arktikas apstākļiem
kohta pop 1. par kogus andmeid kodukoha ajaloo kohta viņš vāca ziņas par dzimtās vietas vēsturi; selle kohta koostati protokoll par to tika sastādīts protokols 2. priekš oma aja kohta haritud mees savam laikam izglītots vīrs; räägib muulase kohta head eesti keelt kā sveštautietis viņš labi runā igauniski 3. uz iga kolme õpilase kohta tuli üks raamat uz trijiem skolēniem bija viena grāmata; korraldus kehtib kõigi kohta rīkojums attiecas uz visiem
kombekas b adj {kombeka, kombekat, kombekaid} (par uzvedību) pieklājīgs, piedienīgs kombekas ja hästi kasvatatud noormees pieklājīgs un labi audzināts jaunietis; kombekas käitumine piedienīga uzvedība
`kukkuma a v {`kukkuda, kukun} 1. krist, gāzties auto kukkus sillalt jõkke automašīna iekrita no tilta upē; leivatükk kukkus laua alla maizes gabals nokrita zem galda; vaas kukkus katki vāze nokrita un saplīsa; uisutaja komistas ja kukkus slidotājs paklupa un nokrita; linane riie ei kuku hästi linu drēbe labi nekrīt; suu kukkus imestusest lahti mute no brīnumiem palika vaļā 2. kristies baromeeter kukub barometrs krītas; maahinnad olid jälle kukkunud zemes cenas atkal bija nokritušās 3. sākt ta kukkus naerma viņš sāka smieties; naine kukkus hädaldama sieviete sāka žēloties 4. sar trāpīt, trāpīties ma kukkusin kuuks ajaks haiglasse es tiku slimnīcā uz mēnesi; minule kukub ikka tühi loos man aizvien trāpās tukša loze; ta kukkus halba seltskonda viņš trāpījās sliktā kompānijā
kulgema v 1. pārvietoties inimvool kulgeb raudteejaamast linna poole cilvēku plūsma pārvietojas no dzelzceļa stacijas pilsētas virzienā; küülik kulgeb hüpates, madu roomates trusis pārvietojas lecot, čūska lienot 2. risināties, ritēt, vesties võistlus kulgeb vahelduva eduga sacīkstes norisinās ar mainīgām sekmēm; reis kulges hästi ceļojums noritēja labi; õpingud ei kulgenud tal kuigi edukalt mācības viņam diez ko labi nevedās 3. iet, vest peatänav kulgeb sirgena läbi linna galvenā iela kā taisne iet cauri pilsētai; rada kulges otse üle heinamaa taka veda tieši pāri pļavai
kumerus s {kumeruse, kumerust, kumerusi} 1. liekums, izliekums joone kumerus līnijas liekums 2. apaļums liibuv kleit laskis keha kumerusi hästi välja paista piegulošā kleita ļāva labi saskatīt visus ķermeņa apaļumus
kunst|tükk s 1. triks, veikls gājiens hästi kätteõpitud kunsttükid labi iemācīti triki 2. māksla, māka teda veenda pole mingi kunsttükk viņu pārliecināt nav nekāda māksla
`kuulma v {`kuulda, kuulen} 1. dzirdēt mees ei kuule hästi vasaku kõrvaga vīrs labi nedzird ar kreiso ausi; kuulsin koputust uksele dzirdēju klauvējienu pie durvīm; kuulsin seda raadiost dzirdēju to pa radio; ta oli meie kavatsusest kuidagi kuulda saanud viņš kaut kā bija padzirdējis par mūsu plāniem; ma ei taha sellest kuuldagi es nevēlos par to pat dzirdēt; kuule! paklau!; kuulge! klausieties! 2. uzklausīt ta võtab teiste nõuandeid kuulda viņš uzklausa citu padomus mitte kuulmagi tegema nelikties ne zinis
kõbus adj {kõbusa, kõbusat, kõbusaid} 1. mundrs, možs ta on oma aastate kohta küllalt kõbus viņš ir visai mundrs saviem gadiem 2. labi saglabājies paat on veel üsna kõbus laiva vēl ir visai labi saglabājusies
kokku kõlama saskanēt lauljate hääled kõlasid hästi kokku dziedātāju balsis labi saskanēja
kõrvits s {kõrvitsa, kõrvitsat, kõrvitsaid} (Cucurbita) ķirbis kõrvitsaseeme ķirbja sēkla kõrvits kasvab siin hästi ķirbji šeit aug labi; kõrvitsast valmistatakse salatit no ķirbja gatavo salātus
käes a adv 1. rokā vastasel on trumbid käes pretiniekam rokā ir trumpji; tal on uus auto käes jaunā automašīna viņam ir rokā; tal on luba käes viņam rokā ir atļauja; kolm last käes, neljas tulemas trīs bērni rokā, ceturtais gaidāms; lahendus oli käes risinājums bija rokā 2. klāt aeg on käes, enam ei tohi viivitada laiks ir klāt, vairs nedrīkst kavēties; varsti on meil kõigil lõpp käes drīz mums visiem gals būs klāt; rahadega on kitsas käes ar naudām ir švaki 3. apgūts see töö on tal hästi käes viņš labi prot šo darbu; mehel mitu keelt vabalt käes vīrs brīvi pārvalda vairākas valodas 4. procesā
kinni käima iet ciet, aizvērties aken ei käi hästi kinni logi neiet labi ciet
käituma v 1. uzvesties õpilased käitusid korralikult skolēni uzvedās kārtīgi; lauas peab oskama käituda pie galda ir jāprot uzvesties 2. rīkoties ta hästi käituda hobustega viņš prata labi apieties ar zirgiem; ma ei tea, kuidas temaga käituda es nezinu, kā ar viņu rīkoties
`käpp s {käpa, `käppa, `käppi} 1. ķepa hundi käpp vilka ķepa; tagumised käpad pakaļķepas; kultivaatori käpad kultivatora ķepas 2. sar roka, ķepa mehel käpp nagu labidas vīram ķepa kā lāpsta; korista käpad! novāc ķepas! käpa all zem ķepas; käpuga katsuda olema ar roku sasniedzams; käppa imema sūkāt ķepu; käpas olema būt rokās ~ būt labi apgūtam
käsi s {`käe, `kätt, käsi} roka vasak käsi kreisā roka; käega näitama rādīt ar roku; tal on sepa käed viņam ir kalēja rokas; metrood ehitasid tuhanded käed tūkstošiem roku būvēja metro; tulevik on meie endi kätes nākotne ir mūsu pašu rokās; siia metsade taha vaenlase käsi ei ulatunud šeit, aiz mežiem, ienaidnieka roka nesniedzās; teoses on märgata toimetaja kätt darbā ir manāma redaktora roka; ta palus vanematelt tütre kätt viņš lūdza vecākiem meitas roku; ta pannakse istuma peoperemehe paremale käele viņu noliek sēdēt pie svētku saimnieka labās rokas; paremat kätt pa labi roki kuidas käsi käib? kā sokas?; abistavat kätt ulatama sniegt palīdzīgu roku; kahe käega ar abām rokām; kerge käega ar vieglu roku; käega katsuda olema būt rokas stiepiena attālumā; käega lööma atmest ar roku; käsi ei tõuse roka neceļas; käsi rüpes hoidma turēt rokas klēpī; kätel kandma nēsāt uz rokām; kätt proovima iemēģināt roku; kätt tõstma pacelt roku; käed on puhtad rokas ir tīras; käsi määrima smērēt rokas; tühjade kätega tukšām rokām; ühe käega andma, teisega võtma ar vienu roku dot, ar otru ņemt
käänak s {käänaku, käänakut, käänakuid} 1. pagrieziens järsk käänak straujš pagrieziens; laev tegi käänaku paremale kuģis pagriezās pa labi 2. līkums maantee käänak šosejas līkums; jõe käänak upes līkums
`käänama v {käänata, `käänan} 1. griezt, vērst magaja käänas teise külje gulētājs pagrieza otru sānu; ta käänab pea kõrvale viņš novērš galvu 2. tīt rulli käänama satīt rullī; ta käänas raamatud paberisse viņš ietina grāmatas papīrā; varrukaotsad käänata uzrotīt piedurkņu galus 3. pagriezt, apvērst, pārvērst käänas jutu teisele teemale pagrieza sarunu uz citu pusi; ta püüdis kõike naljaks käänata viņš centās visu pārvērst jokā 4. pagriezties, nogriezties nad käänasid varsti paremale viņi nepareizi pagriezās pa labi; auto käänas varsti külavaheteele automašīna drīz nogriezās uz ciema ceļa; orust käänas maantee läände no ielejas šoseja pagriezās uz rietumiem 5. val locīt sõnade käänamine vārdu locīšana 6. sar griezt kääna kraan kinni! aizgriez krānu! 7. sar nomesties, nolikties ta sõi kõhu täis ja käänas magama viņš pieēda pilnu vēderu un nolikās gulēt
käänduma v 1. griezties, pagriezties ta käändus näoga mere poole viņš pagriezās ar seju uz jūras pusi; raudtee käändus paremale dzelzceļš griežas pa labi; tuul käändus lõunasse vējš iegriezās dienvidos 2. liekties, saliekties mõõgatera käändus lüües kahekorra zobena asmens sitot saliecās uz pusēm 3. val locīties see sõna ei käändu šis vārds nelokās
läbi küpsetama izcept, sacept liha tuleb hästi läbi küpsetada gaļa ir labi jāizcep
langema v 1. krist eesriie langeb priekškars krīt; hästi langev riie labi krītošs audums; küljelt langev valgus no sāna krītoša gaisma; langev intonatsioon krītoša intonācija; põlvili langema krist ceļos; minestusse langema krist ģībonī; poeg langes sõjas dēls krita karā; ilma naeruks langema krist pasaulei par apsmieklu 2. kristies, pazemināties baromeeter langeb barometrs krītas; elatustase langeb dzīves līmenis krītas 3. pārn krist, pagrimt langenud naine kritusi sieviete
lendur s {lenduri, lendurit, lendureid} lidotājs ta tahab lenduriks saada viņš grib kļūt par lidotāju; nahkhiired on head lendurid sikspārņi ir labi lidotāji
libisema v slīdēt suusad libisesid hästi slēpes slīdēja labi; üle näo libises naeratus sejai pārslīdēja smaids
loodetavasti adv cerams loodetavasti läheb kõik hästi cerams, viss būs labi
lõikus s {lõikuse, lõikust, lõikusi} 1. griešana, cirpšana juukselõikus matu griešana viljapuude lõikus augļu koku apcirpšana 2. pļauja algas vilja lõikus sākās labības pļauja 3. (labības) raža vili kasvab hästi, on oodata head lõikust labība aug labi, gaidāma laba raža; tänavune lõikus šīgada raža 4. med operācija mind taheti lõikusele saata mani gribēja sūtīt uz operāciju
`mekkima v {`mekkida, mekin} 1. garšot, pagaršot anna mulle ka mekkida iedod man arī pagaršot 2. garšot, būt garšīgam toit mekkis hästi ēdiens garšoja labi
minema a v {`minna, lähen} 1. iet, doties läksime mööda metsasihti gājām pa meža stigu; lähme jala ejam kājām; jõel läheb jää upē iet ledus; tööle minema iet uz darbu; ta läks mehele viņa izgāja pie vīra; raudtee läheb läbi metsa dzelzceļš iet caur mežu; see oli läinud nädalal tas bija pagājušajā nedēļā; millal rong läheb? kad atiet vilciens?; läheks tarvis būtu vajadzīgs; see kaup ei lähe šī prece nekustas 2. aiziet, zust kui kiiresti küll aeg läheb! cik ātri gan iet laiks!; varsti on lumi läinud drīz sniegs būs nokusis; see on ammu moest läinud tas sen ir izgājis no modes; kõik lootused on läinud visas cerības ir zudušas 3. kļūt, tapt ta läks näost valgeks viņš nobālēja; tuju läheb heaks garastāvoklis uzlabojas; puud lähevad lehte koki salapo; taevas läheb selgeks debesis noskaidrojas; ägedaks minema sadusmoties 4. (darbību vai procesu) sākt mootor läks käima motors sāka darboties; vesi läks keema ūdens uzvārījās; põõsas ei läinud kasvama krūms neieauga; nad läksid omavahel vaidlema viņi sāka strīdēties savā starpā 5. iet, klāties, veikties kuidas sul eksamil läks? kā tev gāja eksāmenā?; kahju, et nõnda läks žēl, ka tā izgāja; neil minevat nüüd hästi viņiem tagad klājoties labi 6. piestāvēt, derēt punased värvitoonid lähevad talle sarkani krāsu toņi viņam piestāv; see nõu ei lähe šis padoms neder 7. saiet, satilpt katlasse läheb viisteist pange vett katlā saiet piecpadsmit spaiņi ūdens mine sa tea ej nu sazini; mine võta kinni ej nu sazini
järele mõtlema pārdomāt, apdomāt tal on aega oma elu üle järele mõelda viņam ir laiks, lai pārdomātu savu dzīvi; mõtle hästi järele apdomā labi
naa a adv nii ja naa šā un tā; ei nii ega naa polnud hea ne šitā, ne tā nebija labi
`neel s {neelu, `neelu, `neele} 1. rīkle neelu limaskesta põletik rīkles gļotādas iekaisums; koopa mustav neel alas melnējošā rīkle 2. malks, rijiens rüüpa veel üks neel iedzer vēl vienu malku 3. atvars, ūdensvirpulis 4. (zieda centrālā daļa) rīklīte iirise õie kollakas neel īrisa zieda dzeltenīgā rīklīte 5. (par zivīm) ķeršanās laiks praegu on hea haugi neel pašlaik labi ķeras līdakas 6. (jumta) satekne 7. sar kāre praeneelud tulid peale uznāca kāre pēc cepeša; õlleneelud kāre pēc alus
nii adv 1.  just nii tieši tā; teeme nii darām tā; nii on hästi tā ir labi; nii ja naa šā un tā; ja nii edasi un tā tālāk; nii, sellel on nüüd lõpp! , tagad tam beigas!; nagu ta tuli, nii mina läksin minema tikko viņš atnāca, tā es aizgāju; nii et tā ka; või nii! ak tā! 2. tik mul pole nii palju raha man nav tik daudz naudas; ta on nii üksik ja nii õnnetu viņš ir tik vientuļš un tik nelaimīgs; nii hästi tik labi; nii palju tik daudz 3. , apmēram saame kokku nii kella viie paiku tiekamies tā ap pulksten pieciem keegi on pisut nii kāds ir nedaudz dīvains
niigi adv 1. jau tā, jau tāpat see mahl on niigi magus šī sula jau tā ir salda; kõik on niigi selge viss jau tāpat ir skaidrs 2. kaut tik, pat tā hea, et niigi palju tagasi sain labi, ka tik daudz dabūju atpakaļ; hea, et niigi läks labi, ka vēl tā izgāja
nii|sama adv 1. tāpat, tāpat vien ma niisama küsisin es tāpat vien pajautāju 2. tikpat niisama hästi tikpat labi 3. tāpat, līdzīgi, arī käed on väsinud, jalad niisama rokas ir piekusušas, kājas tāpat; sajab niisama nagu eile līst tāpat kā vakar
`näkkama v {näkata, `näkkan} 1. (par zivīm) kosties, ķerties hommikul näkkab hästi no rīta labi ķeras 2. sar veikties, laimēties meil näkkas ilmadega mums paveicās ar laiku
närvitsema v nervozēt ära närvitse, kõik läheb hästi nenervozē, viss būs labi
olema v {`olla, olen} būt ma mõtlen, järelikult ma olen es domāju, tātad esmu; vanaisa ei ole enam vectēva vairs nav; lapsed on toas bērni ir istabā; praegu on talv pašlaik ir ziema; mul on hirm man ir bail; mul on hea olla man ir labi; mis sul viga on? kas tev kaiš?; olen tööl esmu darbā; raha pole ollagi naudas nav nemaz; eks ole? vai ne?; olgu siis nii lai būtu tā; ma olen töö lõpetanud es esmu beidzis darbu; siis oli ta juba surnud tad viņš bija jau miris; me oleksime läinud mēs būtu gājuši
olemine s {olemise, olemist, olemisi} 1. pastāvēšana, eksitence võitlus oma olemise eest cīņa par savu eksistenci 2. iedzīve ta kolis siia sisse kogu oma olemisega viņš te ievācās ar visu savu iedzīvi 3. būtība, raksturs, daba kurja olemisega vanamoor nikna vecene 4. stāvoklis, situācija mu olemine pole just kiita es nejūtos īsti labi; pärast sauna oli kohe teine olemine pēc pirts bija pilnīgi cita sajūta 5. pasēdēšana, ballīte pidulik olemine svinīga pasēdēšana; tuleb väike perekondlik olemine būs neliela ģimeniska pasēdēšana
orien`teerima v {orien`teerida, orienteerin} 1. vērst, orientēt kirik on orienteeritud ida-lääne suunas baznīca vērsta austrumu-rietumu virzienā 2. orientēties ta on nendes küsimustes hästi orienteeritud viņš labi orientējas šajos jautājumos
orienteeruma v 1. orientēties kompassi järgi orienteeruma orientēties pēc kompasa; ta orienteerub poliitikas hästi viņš labi orientējas politikā 2. būt vērstam, būt orientētam tarbijale orienteeruv tootmine uz patērētāju vērsta ražošana
otse adv 1. taisni kas lähme otse või paremale? ejam taisni vai pa labi? 2. tieši, taisni öelge otse välja, mida mõtlete sakiet tieši, ko domājat; otse mere kaldal tieši jūras krastā; otse sel silmapilgul helises telefon tieši tajā mirklī zvanīja tālrunis; otse vastupidi tieši pretēji
pada a s {paja, pada, padu} pods, katls tahmane pada nokvēpis pods; pada ripub koogu otsas katls karājas pie āķa pada ajama melst blēņas; ühte patta panema mest vienā katlā ~ mest pār vienu kārti; pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad abi labi
paganama adv sar ellīgi, ellišķīgi, baigi sellest on paganama kahju par to ir ellīšķīgi žēl; paganama hea, et ta minema pääses ellīgi labi, ka viņš tika projām
paisuma v 1. izplesties gaasid paisuvad gāzes izplešas 2. briest, blīst herned paisuvad keetmisel zirņi vārot uzbriest; hästi paisuv jahu labi briestoši milti; varakevadel hakkavad pungad paisuma agrā pavasarī pumpuri sāk piebriest; pilv paisus silmanähtavalt mākonis blīda acīmredzami 3. uzplūst, pārplūst sadudest paisunud jõgi pēc lietus pārplūdusi upe 4. palielināties, augt võlg muudkui paisus parāds tikai palielinās; selts paisus kiiresti biedrība ātri auga 5. pāraugt tuul paisub tormiks vējš pāraug vētrā; väike lahkheli paisus suureks tüliks mazas domstarpības pārauga lielā strīdā; rahulolematus ähvardas paisuda ülestõusuks neapmierinātība draudēja pāraugt par sacelšanos
palav a s {palava, palavat, palavaid} karstums, svelme, tveice nägu palavast punane no karstuma sarkana seja; palavaga on hea suplemas käia karstumā ir labi peldēties
parem a adj {parema, paremat, paremaid} 1. labāks sai on hea, aga kook on parem baltmaize ir laba, bet kūka ir labāka; paremal juhul labākajā gadījumā; mu tuju läks kohe paremaks mans garastāvoklis uzreiz uzlabojās 2. (puse) labais parem käsi labā roka; jõe vasak ja parem kallas upes kreisais un labais krasts; parema käe juhis labās rokas likums; paremat kätt teine maja otrā māja pa labi; tikandi parem pool izšuvuma labā puse
paremal adv pa labi, labajā pusē ta istus minust paremal viņš sēdēja pa labi no manis; paremal laius põld labajā pusē pletās lauks
paremale adv (virziens) pa labi keerake siit paremale! pagriezieties šeit pa labi!
paremalt adv 1. no labās puses, no labās paremalt vasakule no labās puses uz kreiso 2. pa labi paremalt teine maja otrā māja pa labi paremalt ja vasakult no visām pusēm
parti`tuur s {partituuri, parti`tuuri, parti`tuure} partitūra ooperi partituur operas partitūra; ta loeb hästi partituuri viņš labi lasa partitūru
`passima v {`passida, passin} 1. derēt, piestāvēt, pasēt venna kingad passivad talle jalga brāļa kurpes der viņam kājā; ta passiks hästi ülemuseks viņš labi derētu par priekšnieku; väike skulptuur passiks meiegi aeda maza skulptūra piestāvētu mūsu dārzam 2. laikot, lāgot, pasēt kleiti selga passima pielaikot kleitu mugurā; mehed passisid sarikaid kohale vīri pielāgoja vietā spāres; mantel pandi kiiresti minu mõõtudele passima mēteli ātri pielāgoja maniem izmēriem 3. gaidīt, pasēt passisime hulk aega koolimaja ees bussi labu laiku pie skolas gaidījām autobusu; keda te siin passite? ko jūs te pasējat? 4. apkalpot ta ei lasknud end passida viņš neļāva sevi apkalpot 5. (kāršu spēlē) pasēt niisuguses mänguseisus harilikult passitakse šādā spēles stāvoklī parasti pasē
`pilkuma v {`pilkuda, pilgun} 1. mirkšķināties mehe silmad pilguvad rahutult vīra acis nemierīgi mirkšķinās; paremal pilkus majakas pa labi mirkšķinājās bāka 2. mirgot valgusfoor tänavanurgal pilkus luksofors ielas stūrī mirgoja
pingule adv 1. (virziens) nospriegots, uzvilkts tross tõmbub pingule trose nospriegojas; keerasin kellavedru pingule uzvilku pulksteņa atsperi; ta tiris vöö hästi pingule viņš labi savilka jostu 2. (virziens) saspringts musklid tõmbusid pingule muskuļi saspringa; närvid on viimse piirini pingule kruvitud nervi ir saspringti līdz pēdējai robežai
pla`neerima a v {pla`neerida, planeerin} 1. plānot ta oskab oma tööd hästi planeerida viņš prot labi plānot savu darbu; ratsionaalselt planeeritud mikrorajoon racionāli plānots mikrorajons 2. planēt, līdzināt põldu tuli planeerida lauku vajadzēja planēt
`pressima v {`pressida, pressin} 1. presēt põhk pressitakse pallidesse salmus presē ķīpās; pressitud pärm presētais raugs 2. (ar tvaiku) gludināt isa pressib pükse tēvs gludina bikses 3. spiest, spaidīt pressi marjad lusikaga puruks saspied ogas ar karoti; mure pressib teda maadligi viņu nomāc raizes 4. spiest, piespiest vanemad pressivad poissi ülikooli vecāki spiež zēnu mācīties augstskolā 5. izspiest ta pressib isa käest raha viņš izspiež no tēva naudu 6. spiesties vänge adrulõhn pressib ninna kodīga jūras mēslu smaka spiežas degunā 7. piespiesties, pūlēties, sasprindzināties kui kõvasti pressida, teenib siin hästi ja stipri pūlas, te var labi nopelnīt; poiss pressib mõtelda zēns saspringti domā; paat pressib tormis edasi vētrā laiva cīnās uz priekšu
välja puhkama (kārtīgi) atpūsties olen nädala jooksul hästi välja puhanud esmu pa nedēļu labi atpūties
põhi b s {põhja, `põhja, `põhju} 1. dibens, pamatne merepõhi jūras dibens kaevu põhi akas dibens; ämbril on põhi püsti spainim dibens gaisā; valge põhjaga müts cepure ar baltu pamatni; põhja laskma nogremdēt; puder kõrbes põhja putra piedega; ta jõi ennast põhja viņš nodzērās 2. pamats tundsin põhja jalge all jutu pamatu zem kājām; tal on inglise keeles hea põhi all viņam ir ielikti labi angļu valodas pamati; tema jutul pole põhja viņa teiktajam nav pamata; põhjani aus inimene caur un cauri godīgs cilvēks; seaduse põhjal uz likuma pamata 3. dziļumi, dzīle, nostūris ta elab kusagil Siberi põhjas viņš dzīvo kaut kur dziļi Sibīrijā; olin sellest põhjani haavunud biju apvainojies par to līdz sirds dziļumiem 4. mat pamats püramiidi põhi piramīdas pamats kindel põhi jalge all drošs pamats zem kājām; põhja kõrbema izgāzties; põhja käima iet dibenā
põhjendama v pamatot palun põhjenda oma otsust lūdzu, pamato savu lēmumu; teooria on hästi põhjendatud teorija ir labi pamatota
põige s {`põike, põiget, `põikeid} 1. pagrieziens auto tegi põike paremale auto pagriezās pa labi 2. iegriešanās teel Pärnu tegime põike Vändrasse pa ceļam uz Pērnavu iegriezāmies Vendrā 3. ekskurss teeme väikese põike ajalukku veiksim mazu ekskursu vēsturē
päris b adv pavisam, pilnīgi, galīgi päris täpselt ma seda ei tea pilnīgi precīzi es to nezinu; ole päris rahulik esi pavisam mierīgs; teenin päris hästi nopelnu gluži labi
relvastama v bruņot relvastatud kokkupõrge bruņota sadursme; laev oli hästi relvastatud kuģis bija labi bruņots; hambuni relvastatud apbruņots līdz zobiem
riietuma v ģērbties ema aitas lapsel riietuda māte palīdzēja bērnam ģērbties; ta riietub hästi viņš labi ģērbjas
läbi saama 1. iztikt olen harjunud vähesega läbi saama esmu radis iztikt ar mazumiņu 2. satikt, sadzīvot temaga tuli hästi läbi saada ar viņu vajadzēja labi satikt 3. beigties mets sai läbi, algas küla mežs beidzās, sākās ciems 4. pabeigt olin raamatu just läbi saanud ja jutustasin loetust teistelegi tikko biju pabeidzis lasīt grāmatu un pastāstīju par to arī citiem 5. tikt cauri soost kuiva jalaga läbi ei saa sausām kājām purvam cauri netiek

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur