?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit
kui a adv cik ∙ kui vana sa oled? cik vecs tu esi?; kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on? vai tu zini, cik kilometru mums vēl jāiet?; kui ilus maja! cik skaista māja!; kui kahju! cik žēl!; ma ei oska öelda, kui suur on tekitatud kahju es nevaru pateikt, cik lieli ir nodarītie zaudējumi; olgu vastane kui tahes tugev, ma tulen temaga toime lai cik stiprs būtu pretinieks, es tikšu ar viņu galā
kui b knj 1. kā ∙ mees oli tugev kui karu vīrs bija stiprs kā lācis; meri oli sile kui peegel jūra bija gluda kā spogulis; töö on niisama hästi kui lõpetatud darbs bija tikpat kā pabeigts; ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid laiks nav tik auksts, kā kaimiņi stāstīja; ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus viņš pat nepamanīja, kā tēvs ienāca istabā; tema kui matemaatik armastab täpsust viņš kā matemātiķis mīl precizitāti 2. cik ∙ mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab man nav tik daudz naudas, cik šis uzvalks maksā 3. nekā ∙ ta on noorem kui mina viņš ir jaunāks nekā es; ilm tundub soojem kui hommikul laiks šķiet siltāks nekā no rīta; ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime uzdevums izrādījās grūtāks, nekā uzskatījām; sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas tu tomēr darīji citādi, nekā māte mācīja 4. it kā ∙ oli, kui viibiksime unenäos bija tā, it kā mēs atrastos sapnī 5. kad ∙ uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema iemigu tikai tad, kad ārā sāka kļūt gaišs; kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu kad es pabeigšu darbu, tad mazliet parunāsim; ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud es vēl atceros laiku, kad šeit bija lauki 6. ja ∙ kui homme sajab, siis me jõele ei lähe ja rītdien līs, tad mēs uz upi neiesim; kui võimalik, jätaksin sinna minemata ja iespējams, es turp nedotos; kui mitte, siis mitte ja ne, tad ne; poisse oli kolm, kui mitte rohkem zēni bija trīs, ja ne vairāk 7. kaut ∙ kui homseks vihm üle jääks! kaut rīt lietus pārietu! 8. gan ∙ ta valvas haiget ööd kui päevad viņš pieskatīja slimnieku gan nakti, gan dienu
`kuld s {kulla, `kulda, `kuldi} zelts ∙ kullast ehted zelta rotas; sügislehtede kuld rudens lapu zelts; olümpiavõistlustelt toodi ära kolm kulda no olimpiskajām sacīkstēm pārveda trīs zeltus
`kulg s {kulu, `kulgu, `kulge} 1. gaita, kustība ∙ aja igavene kulg laika mūžīgā kustība 2. gaita, norise ∙ haiguse kulg slimības gaita; ajaloo kulg vēstures gaita; sündmuste kiire kulg notikumu ātrā gaita; mängu kulg spēles norise 3. līnija, ceļš ∙ kõrge paekalda kulgu katkestavad jõgede orud augstā dolomīta krasta līniju pārtrauc upju ielejas
`kull s {kulli, `kulli, `kulle} 1. vanags, lija ∙ kull tiirutab kõrgel õhus vanags riņķo augstu debesīs; kull varitseb kanapoegi vanags uzglūn cāļiem 2. (ķeršanas spēle) ķerenes, ķeriņi, ķeriņas ∙ lapsed mängisid kulli bērni spēlēja ķerenes 3. (ģerboņa attēls) ērglis ∙ tsaari kull cara ērglis; kulli ja kirja viskama mest ērgli vai kapeiku; dokument on õige, kulliga pitser on all dokuments ir pareizs, apakšā ir zīmogs ar ērgli
`kulm s {kulmu, `kulmu, `kulme} uzacs ∙ heledad kulmud gaišas uzacis; tüdruku juuksetukk ulatus kulmudeni mati sniedzās meitenei līdz uzacīm; kulme kortsutama raukt uzacis
`kulp s {kulbi, `kulpi, `kulpe} pavārnīca ∙ ta segab kulbiga suppi viņš maisa zupu ar pavārnīcu
`kult s {kuldi, `kulti, `kulte} kuilis
kulu a s {kulu, kulu, kulusid} 1. izdevumi ∙ eelarve kulude osa budžeta izdevumu daļa; kulud olid suuremad kui tulud izdevumi bija lielāki nekā ieņēmumi 2. patēriņš ∙ materjali ja tooraine kulu materiāla un izejvielu patēriņš
kulu b s {kulu, kulu, kulusid} kūla ∙ kevadine kulu põletamine pavasara kūlas dedzināšana
kus adv 1. kur ∙ kus sa elad? kur tu dzīvo?; ma lähen vaatan, kus nad on es iešu un apskatīšos, kur viņi ir; kus suitsu, seal tuld kur dūmi, tur uguns; ta ööbib kus juhtub viņš nakšņo, kur pagadās; ta oli oma mõtetega jumal teab kus viņš ar savām domām bija dievs zina kur 2. kad ∙ oli päevi, kus polnud midagi suhu pista bija dienas, kad nebija nekā ēdama; see oli silmapilk, kus kõik oli kaalul tas bija mirklis, kad svaru kausos bija viss 3. nu tik, nu gan, kā ∙ kus siis läksid kõigil silmad suureks! nu tik visiem iepletās acis!; vaata aga, kus poisil pea lõikab! paskat, nu gan puisim galva strādā!; kus ma seda võisin teada! kā es to varēju zināt!; kus ka leidis tuttava! tad nu gan atradis paziņu! 4. sar kurp, uz kurieni ∙ kus sa lähed? kur tu ej?
kut knj dial kā
kuu s {kuu, kuud, kuid} 1. mēness ◦ kuukalende mēness kalendārs ∙ kahanev kuu dilstošs mēness; Saturni kaheksateist kuud astoņpadsmit Saturna mēneši 2. mēnesis ∙ aastas on kaksteist kuud gadā ir divpadsmit mēneši ∆ kuu peale saatma pasūtīt trīs mājas tālāk; nagu kuu pealt kukkunud kā no mēness nokritis
`kuul s {kuuli, `kuuli, `kuule} 1. lode, lodīte ∙ laagri kuulid gultņa lodītes; kuuli tõukama grūst lodi 2. (munīcija) lode ◦ kahurikuul lielgabala lode; kuuliauk lodes caurums ∙ teda tabas juhuslik kuul viņam trāpīja nejauša lode; ta laskis endale kuuli pähe viņš iešāva sev lodi galvā