[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

kui a adv cik kui vana sa oled? cik vecs tu esi?; kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on? vai tu zini, cik kilometru mums vēl jāiet?; kui ilus maja! cik skaista māja!; kui kahju! cik žēl!; ma ei oska öelda, kui suur on tekitatud kahju es nevaru pateikt, cik lieli ir nodarītie zaudējumi; olgu vastane kui tahes tugev, ma tulen temaga toime lai cik stiprs būtu pretinieks, es tikšu ar viņu galā
kui b knj 1.  mees oli tugev kui karu vīrs bija stiprs kā lācis; meri oli sile kui peegel jūra bija gluda kā spogulis; töö on niisama hästi kui lõpetatud darbs bija tikpat kā pabeigts; ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid laiks nav tik auksts, kā kaimiņi stāstīja; ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus viņš pat nepamanīja, kā tēvs ienāca istabā; tema kui matemaatik armastab täpsust viņš kā matemātiķis mīl precizitāti 2. cik mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab man nav tik daudz naudas, cik šis uzvalks maksā 3. nekā ta on noorem kui mina viņš ir jaunāks nekā es; ilm tundub soojem kui hommikul laiks šķiet siltāks nekā no rīta; ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime uzdevums izrādījās grūtāks, nekā uzskatījām; sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas tu tomēr darīji citādi, nekā māte mācīja 4. it kā oli, kui viibiksime unenäos bija tā, it kā mēs atrastos sapnī 5. kad uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema iemigu tikai tad, kad ārā sāka kļūt gaišs; kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu kad es pabeigšu darbu, tad mazliet parunāsim; ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud es vēl atceros laiku, kad šeit bija lauki 6. ja kui homme sajab, siis me jõele ei lähe ja rītdien līs, tad mēs uz upi neiesim; kui võimalik, jätaksin sinna minemata ja iespējams, es turp nedotos; kui mitte, siis mitte ja ne, tad ne; poisse oli kolm, kui mitte rohkem zēni bija trīs, ja ne vairāk 7. kaut kui homseks vihm üle jääks! kaut rīt lietus pārietu! 8. gan ta valvas haiget ööd kui päevad viņš pieskatīja slimnieku gan nakti, gan dienu
`kuld s {kulla, `kulda, `kuldi} zelts kullast ehted zelta rotas; sügislehtede kuld rudens lapu zelts; olümpiavõistlustelt toodi ära kolm kulda no olimpiskajām sacīkstēm pārveda trīs zeltus
`kulg s {kulu, `kulgu, `kulge} 1. gaita, kustība aja igavene kulg laika mūžīgā kustība 2. gaita, norise haiguse kulg slimības gaita; ajaloo kulg vēstures gaita; sündmuste kiire kulg notikumu ātrā gaita; mängu kulg spēles norise 3. līnija, ceļš kõrge paekalda kulgu katkestavad jõgede orud augstā dolomīta krasta līniju pārtrauc upju ielejas
`kull s {kulli, `kulli, `kulle} 1. vanags, lija kull tiirutab kõrgel õhus vanags riņķo augstu debesīs; kull varitseb kanapoegi vanags uzglūn cāļiem 2. (ķeršanas spēle) ķerenes, ķeriņi, ķeriņas lapsed mängisid kulli bērni spēlēja ķerenes 3. (ģerboņa attēls) ērglis tsaari kull cara ērglis; kulli ja kirja viskama mest ērgli vai kapeiku; dokument on õige, kulliga pitser on all dokuments ir pareizs, apakšā ir zīmogs ar ērgli
`kulm s {kulmu, `kulmu, `kulme} uzacs heledad kulmud gaišas uzacis; tüdruku juuksetukk ulatus kulmudeni mati sniedzās meitenei līdz uzacīm; kulme kortsutama raukt uzacis
`kulp s {kulbi, `kulpi, `kulpe} pavārnīca ta segab kulbiga suppi viņš maisa zupu ar pavārnīcu
`kult s {kuldi, `kulti, `kulte} kuilis
kulu a s {kulu, kulu, kulusid} 1. izdevumi eelarve kulude osa budžeta izdevumu daļa; kulud olid suuremad kui tulud izdevumi bija lielāki nekā ieņēmumi 2. patēriņš materjali ja tooraine kulu materiāla un izejvielu patēriņš
kulu b s {kulu, kulu, kulusid} kūla kevadine kulu põletamine pavasara kūlas dedzināšana
kulu c`kulg
kus adv 1. kur kus sa elad? kur tu dzīvo?; ma lähen vaatan, kus nad on es iešu un apskatīšos, kur viņi ir; kus suitsu, seal tuld kur dūmi, tur uguns; ta ööbib kus juhtub viņš nakšņo, kur pagadās; ta oli oma mõtetega jumal teab kus viņš ar savām domām bija dievs zina kur 2. kad oli päevi, kus polnud midagi suhu pista bija dienas, kad nebija nekā ēdama; see oli silmapilk, kus kõik oli kaalul tas bija mirklis, kad svaru kausos bija viss 3. nu tik, nu gan, kus siis läksid kõigil silmad suureks! nu tik visiem iepletās acis!; vaata aga, kus poisil pea lõikab! paskat, nu gan puisim galva strādā!; kus ma seda võisin teada! kā es to varēju zināt!; kus ka leidis tuttava! tad nu gan atradis paziņu! 4. sar kurp, uz kurieni kus sa lähed? kur tu ej?
kut knj dial
kuu s {kuu, kuud, kuid} 1. mēness kuukalende mēness kalendārs kahanev kuu dilstošs mēness; Saturni kaheksateist kuud astoņpadsmit Saturna mēneši 2. mēnesis aastas on kaksteist kuud gadā ir divpadsmit mēneši kuu peale saatma pasūtīt trīs mājas tālāk; nagu kuu pealt kukkunud kā no mēness nokritis
`kuul s {kuuli, `kuuli, `kuule} 1. lode, lodīte laagri kuulid gultņa lodītes; kuuli tõukama grūst lodi 2. (munīcija) lode kahurikuul lielgabala lode; kuuliauk lodes caurums teda tabas juhuslik kuul viņam trāpīja nejauša lode; ta laskis endale kuuli pähe viņš iešāva sev lodi galvā

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur