?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit
aine s {`aine, ainet, `aineid} 1. viela, materiāls ◦ lõhkeaine sprāgstviela; maitseaine garšviela; tooraine izejviela ∙ keemiline aine ķīmiska viela; sobiv aine mõtisklusteks piemērota viela pārdomām 2. mācību priekšmets ◦ valikaine izvēles priekšmets; õppeaine mācību priekšmets ∙ fakultatiivsed ained fakultatīvi priekšmeti; ta sai kõigis ainetes head hinded viņš dabūja labas atzīmes visos priekšmetos
eeldav p {eeldava, eeldavat, eeldavaid} tāds, kas uzstāda priekšnoteikumu ∙ head tervist eeldav töö darbs, kura priekšnoteikums ir laba veselība
eeldus s {eelduse, eeldust, eeldusi} 1. priekšnoteikums, priekšnosacījums ∙ lõpuks on loodud eeldused viljakaks koostööks beidzot ir radīti priekšnoteikumi ražīgai sadarbībai 2. pieņēmums ∙ ebaõigetele eeldustele rajama dibināt uz nepareiziem pieņēmumiem 3. dotības ∙ head füüsilised eeldused labas fiziskās dotības
enamik s {enamiku, ena`mikku, ena`mikke} vairākums, vairums ∙ see on enamiku arvamus tas ir vairākuma viedoklis; enamikul juhtudel vairumā gadījumu; enamik inimesi on head vairākums cilvēku ir labi
eristama v atšķirt, izšķirt ∙ ta ei oska head halvast eristada viņš neprot atšķirt labu no ļauna; silmad ei suutnud kohe nägu eristada acis nespēja uzreiz izšķirt seju
hea a s {hea, head, häid} 1. labs, labums ∙ kellelegi head soovima vēlēt kādam labu; head kurjaga tasuma atmaksāt labu ar ļaunu; head ja vead labumi un sliktumi; kõike head! visu labu! 2. (vērtējums) labi ∙ tunnistusel olid üksnes head ja väga head liecībā bija tikai “labi” un “teicami”
hea b adj {hea, head, häid} 1. labs ◦ imehea brīnumlabs ∙ hea matemaatik labs matemātiķis; hea tervis laba veselība; hea teenindamine laba apkalpošana; hea tuttav labs paziņa; ta ostis endale hea pesumasina viņš nopirka sev labu veļasmašīnu; ühel heal päeval kādā jaukā dienā; head aega! uz redzēšanos!; head isu! labu ēstgribu!; head õhtut! arlabvakar!; head ööd! arlabunakti!; head uut aastat! laimīgu jauno gadu!; head reisi! laimīgu ceļu! 2. krietns ∙ hea summa raha krietna naudas summa; hea aasta eest pirms krietna gada 3. labi ∙ vein maitses hea vīns garšoja labi; terava vikatiga on hea niita ar asu izkapti labi pļaut; sul hea naerda, rääkida tev viegli smieties, runāt ∆ heaks arvama uzskatīt par pareizu, labpatikt; heaks kiitma atzīt par labu; heaks tegema vērst par labu; heaks võtma ņemt par labu, labpatikt; hea küll nu labi; hea seisma rūpēties, aizstāvēt; niisama hea tikpat labs
isu s {isu, isu, isusid} 1. ēstgriba, apetīte ◦ hundiisu vilka apetīte ∙ mul on hea isu man ir laba ēstgriba; isu täis sööma pieēsties, atēsties; head isu! labu ēstgribu! 2. vēlēšanās, dziņa, kāre ◦ tööisu vēlēšanās strādāt ∙ mul pole vähimatki isu külla minna man nav ne mazākās vēlēšanās doties ciemos; tal pole isu õppida viņam negribas mācīties
jube b adv sar (ļoti) baigi, briesmīgi ∙ jube head kotletid baigi labas kotletes; jube ilus tüdruk briesmīgi skaista meitene
julge adj {julge, julget, julgeid} 1. drosmīgs, drošs ◦ hulljulge pārdrošs ∙ haruldaselt julge neparasti drosmīgs; julge mõte drosmīga doma; mine üksi, kui sa nii julge oled ej viens, ja tu esi tik drosmīgs 2. drošs, pārliecināts ∙ võid olla julge, et tal on head kavatsused vari būt drošs, ka viņam ir labi nodomi
`jätk s {jätku, `jätku, `jätke} 1. turpinājums ∙ Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse jätk Ziemeļatlantijas straume ir Golfa straumes turpinājums; head päeva jätku! jauku dienu! 2. pagarinājums ∙ kleidile jätku alla õmblema pagarināt kleitu 3. savienojums, salaidums ∙ rööbaste jätkud sliežu salaidumi 4. (savstarpēji pagarinošs) posms, daļa ∙ kahest jätkust kokkupandav antenn no divām daļām saliekama antena; sõrme jätkud pirksta falangas ∆ jätku leiba ~ jätku leivale! labu ēstgribu!; jätku tarvis! (atbilde labas ēstgribas vēlējumam) paldies!
kamba|jõmm s sar biedrs, kompanjons ∙ nad on head kambajõmmid viņi ir labi kompanjoni
`kandma v {`kanda, kannan} 1. nest, nēsāt ∙ ta kannab kaste viņš nes kastes; jõed kannavad liiva merre upes nes smiltis uz jūru; demonstrandid kandsid loosungeid demonstranti nesa lozungus; road kanti lauale ēdienus nesa galdā; vastutust kandma būt atbildīgam 2. vest ∙ laevad kandsid kalleid laste kuģi veda dārgas kravas; rong kannab meid lõuna suunas vilciens ved mūs dienvidu virzienā 3. nest, balstīt ∙ kandvad seinad nesošās sienas; templi lage kandsid võimsad sambad tempļa griestus balstīja varenas kolonnas 4. nest, turēt ∙ noor jää ei kanna veel jauns ledus vēl netur 5. nest, glabāt, atrasties uz ∙ käskkiri kandis direktori allkirja uz pavēles bija direktora paraksts; raha kandis keisri kujutist uz naudas bija ķeizara attēls; see inimene kannab hinges kurja šis cilvēks glabā dvēselē ļaunumu; negatiivset laengut kandev elementaarosake elementārdaļiņa ar negatīvu lādiņu 6. valkāt, nēsāt ∙ ma kannan talvel kasukat ziemā es valkāju kažoku; ta kannab tumedat ülikonda viņš valkā melnu uzvalku; vähe kantud püksid maz valkātas bikses; mõõka kandma nēsāt zobenu 7. reģistrēt, ierakstīt, iezīmēt ∙ ettepanek kanti protokolli priekšlikums tika ierakstīts protokolā; vaatlusandmed kantakse vastavasse vihikusse novērojumu datus reģistrē atbilstošā burtnīcā; kaardile olid kantud vaid suuremad asulad kartē bija iezīmētas tikai lielākās apdzīvotās vietas 8. uzklāt ∙ peits kantakse mööbliesemetele beici uzklāj mēbelēm; värvid on lõuendile kantud hoogsate pintslilöökidega krāsas ir uzklātas audeklam ar straujiem otas triepieniem; toitekreem kantakse nahale barojošu krēmu uzklāj uz ādas 9. (grūtniecības laikā) iznēsāt ∙ ta on kandnud ja sünnitanud neli last viņa ir iznēsājusi un dzemdējusi četrus bērnus 10. panest, izturēt ∙ vanemate kaotust oli lastel raske kanda vecāku zaudējumu bērniem bija grūti panest; ta sõi nagu vats vähegi kandis viņš ēda, cik vien vēders varēja turēt 11. ciest ∙ tehas kandis praagi tõttu kahju brāķa dēļ rūpnīca cieta zaudējumus; üksus kandis raskeid kaotusi vienība cieta smagus zaudējumus 12. segt ∙ lähetuskulud kannab lähetav asutus komandējuma izdevumus sedz komandējošā iestāde 13. dot, ražot ∙ noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu jaunās ābeles šogad jau ražoja ābolus; töö on head vilja kandnud darbs ir devis labus augļus 14. iespaidot, caurvīt ∙ ta tegutses kättemaksuihast kantuna viņš darbojās, atriebības alku dzīts; romaani kandev teema romāna caurviju tēma
kohta pop 1. par ∙ kogus andmeid kodukoha ajaloo kohta viņš vāca ziņas par dzimtās vietas vēsturi; selle kohta koostati protokoll par to tika sastādīts protokols 2. priekš ∙ oma aja kohta haritud mees savam laikam izglītots vīrs; räägib muulase kohta head eesti keelt kā sveštautietis viņš labi runā igauniski 3. uz ∙ iga kolme õpilase kohta tuli üks raamat uz trijiem skolēniem bija viena grāmata; korraldus kehtib kõigi kohta rīkojums attiecas uz visiem
`kostma v {`kosta, kostan} 1. bilst, atbildēt ∙ ta ei kostnud mulle selle peale sõnagi viņš uz to man neatbildēja ne vārda; küsimustele kostma atbildēt uz jautājumiem; no mis sa kostad, tulevadki juba! nu ko tu neteiksi, jau nāk! 2. bilst, aizbilst ∙ kui teie tema eest kostate, siis on kõik korras ja jūs par viņu aizbilstat, tad viss ir kārtībā; ma oskan juba ise enese eest kosta es jau protu pats par sevi aizbilst; kosta poisi eest meistrile paar head sõna aizliec par zēnu meistaram kādu labu vārdu 3. būt dzirdamam, atskanēt, skanēt ∙ kostab muusikat ir dzirdama mūzika; koridoris kostsid kellegi sammud gaitenī atskanēja kāda soļi; neiu hääles kostab mure meitenes balsī skan raizes
kutse|oskus s profesionāla iemaņa ∙ see töö nõuab head kutseoskust šim darbam nepieciešamas labas profesionālās iemaņas
küsima v 1. jautāt, vaicāt ∙ ta küsis sinult midagi viņš tev kaut ko jautāja; ei ole kedagi, kellelt seda küsida nav neviena, kam to pavaicāt; temalt küsiti palju, ja kõigele tuli vastata viņam daudz vaicāja, un uz visu bija jāatbild 2. lūgt ∙ laenu küsima lūgt aizdevumu; ta küsis isalt raha viņš lūdza tēvam naudu 3. prasīt ∙ haige küsis juua slimnieks prasīja dzert; seesuguse kauba eest võib head hinda küsida par tādu preci var prasīt labu cenu; kõht küsib süüa vēders prasa ēst 4. rūpēt ∙ kirglik kalamees ei küsi ilmast kaislīgam makšķerniekam laika apstākļi nerūp
`leht s {lehe, `lehte, `lehti} 1. lapa ◦ tammeleht ozollapa ∙ lehed kolletavad lapas dzeltē; punaste lehtedega vaher kļava ar sarkanām lapām; mets läheb lehte mežs salapo 2. lapa, lappuse ◦ haigusleht slimības lapa ∙ lehte keerama pāršķirt lapu 3. loksne ◦ terasleht tērauda loksne ∙ viis lehte paberit piecas loksnes papīra 4. laikraksts ◦ päevaleht dienas laikraksts ∙ ta loeb lehte viņš lasa laikrakstu; meil käib mitu lehte mums nāk vairāki laikraksti 5. sar (spēļu) kārts ∙ tal olid head lehed käes viņam rokā bija labas kārtis ∆ sinine leht zilā lapa; nagu valge leht kā balta lapa
lendur s {lenduri, lendurit, lendureid} lidotājs ∙ ta tahab lenduriks saada viņš grib kļūt par lidotāju; nahkhiired on head lendurid sikspārņi ir labi lidotāji
liigitama v iedalīt, klasificēt ∙ taimi liigitama klasificēt augus; ta liigitab inimesi kahte kategooriasse: head ja halvad viņš iedala cilvēkus divās kategorijās: labie un sliktie
lõikus s {lõikuse, lõikust, lõikusi} 1. griešana, cirpšana ◦ juukselõikus matu griešana ∙ viljapuude lõikus augļu koku apcirpšana 2. pļauja ∙ algas vilja lõikus sākās labības pļauja 3. (labības) raža ∙ vili kasvab hästi, on oodata head lõikust labība aug labi, gaidāma laba raža; tänavune lõikus šīgada raža 4. med operācija ∙ mind taheti lõikusele saata mani gribēja sūtīt uz operāciju
marja|maa s 1. ogu vieta, ogulājs ∙ päikeselised raiesmikud on head marjamaad saulaini izcirtumi ir labas ogu vietas 2. pārn apsolītā zeme
mõte s {`mõtte, mõtet, `mõtteid} 1. doma ◦ kinnismõte uzmācīga doma ∙ veider mõte dīvaina doma; head mõtted labas domas; ühiskondliku mõtte areng sabiedriskās domas attīstība; heida need mõtted peast izmet šīs domas no galvas; mõtteid mõlgutama apcerēt 2. doma, nodoms ∙ ta pole maale asumise mõttest loobunud viņš nav atteicies no domas apmesties laukos; ta tegi oma mõtte teoks viņš īstenoja savu nodomu; ei tule mõttessegi vabandust paluda nenāk ne prātā lūgt piedošanu 3. jēga, nozīme ◦ elumõte dzīves jēga ∙ lause mõte teikuma jēga; laiemas mõttes plašākā nozīmē; sõna otseses mõttes vārda tiešā nozīmē; pole mõtet kiirustada nav jēgas steigties
ära müüma pārdot, notirgot ∙ müü auto ära, saad head hinda pārdod automašīnu, dabūsi labu cenu
nägu s {`näo, nägu, nägusid} 1. seja, ∙ nooruslik nägu jauneklīga seja; kortsus nägu grumbaina seja; poeg on väga isa nägu dēls ir ļoti līdzīgs tēvam; ta läks näost punaseks viņš nosarka; sul pole oma nägu peas tu neesi savā sejā; nägudeni! uz redzi! 2. seja, vaigs ∙ näost kahvatu bālu vaigu; kuu nägu mēness vaigs 3. seja, sejas izteiksme ∙ hapu nägu skāba seja; tähtis nägu peas sataisījis svarīgu seju; laps teeb peegli ees nägusid bērns pie spoguļa vaibstās; tal on näost näha, et valetab viņam sejā redzams, ka melo 4. seja, skats, izskats ∙ linna nägu on tundmatuseni muutunud pilsētas seja ir mainījusies līdz nepazīšanai; maja on ehitatud näoga vastu tänavat māja ir celta ar skatu pret ielu; näo poolest ilusad õunad no skata skaisti āboli 5. sar seja, cilvēks, tips ∙ seal on uusi nägusid, keda ma veel ei tunne tur ir jaunas sejas, ko es vēl nepazīstu; igasuguseid kahtlasi nägusid liigub ringi visādi šaubīgi tipi staigā apkārt ∆ head nägu tegema rādīt laipnu seju; nägu täis sõimama nolamāt pēdējiem vārdiem; nägu täis tõmbama piedzerties; näkku viskama iemest sejā; näkku sülitama iespļaut sejā; näole tulema rādīties acīs; näost näkku vaigu vaigā; näost ära vajuma pārvērsties sejā; nägu näitama parādīties; oma näo järgi pēc sava ģīmja un līdzības; pikk nägu garš ģīmis
`reis b s {reisi, `reisi, `reise} 1. ceļojums, brauciens ◦ pulmareis kāzu ceļojums; reisiapteek ceļojuma aptieciņa; reisidokument ceļojuma dokuments; reisikindlustus ceļojuma apdrošināšana; reisikonsultant ceļojuma konsultants; reisikulu ceļojuma izdevumi; reisimuljed ceļojuma iespaidi; reisisiht ceļojuma mērķis; õppereis mācību brauciens; ümbermaailmareis ceļojums apkārt pasaulei ∙ reisile asuma doties ceļojumā; ta sõitis reisile Ameerikasse viņš aizbrauca ceļojumā uz Ameriku; head reisi! laimīgu ceļu! 2. reiss ∙ ta ostis pileti õhtusele reisile viņš nopirka biļeti uz vakara reisu; laev läks oma viimasele reisile kuģis devās savā pēdējā reisā
rüvetama v 1. apgānīt, aptraipīt, apkaunot ∙ oma head nime rüvetama apkaunot savu labo vārdu 2. piegānīt, piesārņot ∙ rotid on rüvetanud jahu žurkas ir piegānījušas miltus
soojendama v 1. sildīt ∙ vanaema soojendab suppi vecmāmiņa silda zupu; head sõnad soojendavad südant labi vārdi silda sirdi 2. sar marinēt ∙ müü maha, mis sa tast soojendad! pārdod, ko tu to marinē!
`soov s {soovi, `soovi, `soove} 1. vēlme, vēlēšanās ◦ salasoov slepena vēlēšanās; õppimissoov vēlme mācīties ∙ soov läks täide vēlēšanās piepildījās; ta lahkus töölt omal soovil viņš aizgāja no darba pēc paša vēlēšanās 2. vēlējums ◦ õnnesoov laimes vēlējums ∙ head soovid laba vēlējumi
`soovima v {`soovida, soovin} 1. vēlēties, gribēt ∙ soovin kolme vaba päeva vēlos trīs brīvas dienas 2. (vēlējumu) vēlēt ∙ ta soovib sulle ainult head viņš vēl tev tikai labu; soovisin vennale head teed novēlēju brālim laimīgu ceļu
tasu s {tasu, tasu, tasusid} 1. atlīdzība, samaksa ◦ autoritasu autoratlīdzība ∙ ta teenib head tasu viņš labi pelna; ta ei võtnud mingit tasu viņš neņēma nekādu atlīdzību 2. maksa ◦ teenustasu maksa par pakalpojumu ∙ tasuta haridus bezmaksas izglītība 3. atlīdzība, kompensācija ∙ tekitatud kahju eest nõuti tasu par radītajiem zaudējumiem prasīja atlīdzību 4. atmaksa, atriebība ∙ reetur ei pääse tasust nodevējs no atmaksas neizbēgs
välja tulema 1. iznākt, nākt ārā ∙ karu tuli koopast välja lācis iznāca no alas 2. atrasties, tikt atrastam ∙ kadunud raamat tuli lõpuks välja pazudusī grāmata beidzot atradās 3. iziet, izkļūt, tikt ārā ∙ ta tuli olukorrast auga välja viņš izkļuva no situācijas ar godu 4. sanākt, izdoties ∙ katse tuli välja eksperiments izdevās; sellest ei tule midagi head välja no tā nekas labs nesanāks 5. iztikt ∙ palgaga ei tule välja, peab lisatööd otsima ar algu nevar iztikt, jāmeklē papilddarbs 6. sanākt, izrādīties, atklāties ∙ tuleb välja, et tal oli õigus iznāk, ka viņam bija taisnība 7. nākt klajā, nākt atklātībā, izpaust ∙ ta tuli oma ettepanekuga välja viņš nāca klajā ar savu priekšlikumu 8. nākt klajā, tikt izdotam
tõotama v 1. solīt, zvērēt ∙ ta tõotas kätte maksta viņš solīja atmaksāt 2. solīt ∙ kohtumine ei tõotanud midagi head tikšanās nesolīja neko labu 3. solīties ∙ päev tõotas tulla palav diena solījās būt karsta
ette tõstma (šķīvī) likt, uzlikt ∙ ema tõstab lapsele suppi ette māte lej bērnam šķīvī zupu; tõstsin endale suure portsjoni ette uzliku sev lielu porciju; olge head, tõstke endale ette! lūdzu, cienājieties!
töö|tingimused s pl darba apstākļi ∙ head töötingimused labi darba apstākļi
vaid a adv tikai, vien ∙ ta kõhkles vaid hetke viņš šaubījās tikai brīdi; ma olen kuulnud temast vaid head es esmu dzirdējis par viņu tikai labu; oleks vaid isa kodus! ja vien tēvs būtu mājās!
vilu a s {vilu, vilu, vilusid} 1. vēsums, dzestrums ∙ kivimüür õhkub head vilu akmens mūris sniedz labu vēsumu; sügisene vilu rudens dzestrums 2. pavēnis, ēna ∙ palmipuude vilu palmu pavēnis; imik pandi vilusse magama zīdaini nolika gulēt ēnā
õnnistama v 1. svētīt, aplaimot ∙ taevas on teda õnnistanud suure perega debesis ir svētījušas viņu ar lielu ģimeni; tüdrukut on õnnistatud erakordse iluga meitene ir aplaimota ar ārkārtēju skaistumu 2. svētīt, iesvētīt, iesvaidīt ∙ prohvet õnnistas maad ja rahvast pravietis svētīja zemi un tautu; kirikuõpetaja kutsuti uut maja õnnistama mācītāju uzaicināja iesvētīt jauno māju; ametisse õnnistati uus piiskop amatā iesvētīja jaunu bīskapu 3. slavēt, cildināt ∙ rahvas õnnistas oma head valitsejat tauta cildināja savu labo valdnieku
äri s {äri, äri, ärisid} 1. bizness, darījumi ∙ äri on seotud riskiga bizness ir saistīts ar risku; räpane äri netīrs bizness; ta tegi kuldkettidega head äri viņam bija labs bizness ar zelta ķēdītēm; äri õitseb bizness plaukst 2. veikals ∙ hoone esimesel korrusel asuvad ärid ja söögikohad ēkas pirmajā stāvā atrodas veikali un ēdināšanas vietas; peatänava ärid on lahti hilise tunnini galvenās ielas veikali ir vaļā līdz vēlai stundai
üks|kord adv 1. vienreiz ∙ ükskord tuli tallu üks võõras vienreiz sētā ieradās svešinieks; jäta mind ükskord ometi rahule! liec mani vienreiz mierā! 2. kādreiz ∙ küll sa seda veel ükskord kahetsed gan tu to vēl kādreiz nožēlosi 3. reiz ∙ kui ta on ükskord nii tark, andku siis head nõu ja reiz viņš ir tik gudrs, lai tad dod labu padomu; ükskord juhtus selline lugu reiz bija tāds gadījums
ülem a s {ülema, ülemat, ülemaid} priekšnieks ∙ ülema ja alluvate vahel valitsesid head suhted starp priekšnieku un padotajiem valdīja labas attiecības