[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit

aine s {`aine, ainet, `aineid} 1. viela, materiāls lõhkeaine sprāgstviela; maitseaine garšviela; tooraine izejviela keemiline aine ķīmiska viela; sobiv aine mõtisklusteks piemērota viela pārdomām 2. mācību priekšmets valikaine izvēles priekšmets; õppeaine mācību priekšmets fakultatiivsed ained fakultatīvi priekšmeti; ta sai kõigis ainetes head hinded viņš dabūja labas atzīmes visos priekšmetos
eeldav p {eeldava, eeldavat, eeldavaid} tāds, kas uzstāda priekšnoteikumu head tervist eeldav töö darbs, kura priekšnoteikums ir laba veselība
eeldus s {eelduse, eeldust, eeldusi} 1. priekšnoteikums, priekšnosacījums lõpuks on loodud eeldused viljakaks koostööks beidzot ir radīti priekšnoteikumi ražīgai sadarbībai 2. pieņēmums ebaõigetele eeldustele rajama dibināt uz nepareiziem pieņēmumiem 3. dotības head füüsilised eeldused labas fiziskās dotības
enamik s {enamiku, ena`mikku, ena`mikke} vairākums, vairums see on enamiku arvamus tas ir vairākuma viedoklis; enamikul juhtudel vairumā gadījumu; enamik inimesi on head vairākums cilvēku ir labi
eristama v atšķirt, izšķirt ta ei oska head halvast eristada viņš neprot atšķirt labu no ļauna; silmad ei suutnud kohe nägu eristada acis nespēja uzreiz izšķirt seju
hea a s {hea, head, häid} 1. labs, labums kellelegi head soovima vēlēt kādam labu; head kurjaga tasuma atmaksāt labu ar ļaunu; head ja vead labumi un sliktumi; kõike head! visu labu! 2. (vērtējums) labi tunnistusel olid üksnes head ja väga head liecībā bija tikai “labi” un “teicami”
hea b adj {hea, head, häid} 1. labs imehea brīnumlabs hea matemaatik labs matemātiķis; hea tervis laba veselība; hea teenindamine laba apkalpošana; hea tuttav labs paziņa; ta ostis endale hea pesumasina viņš nopirka sev labu veļasmašīnu; ühel heal päeval kādā jaukā dienā; head aega! uz redzēšanos!; head isu! labu ēstgribu!; head õhtut! arlabvakar!; head ööd! arlabunakti!; head uut aastat! laimīgu jauno gadu!; head reisi! laimīgu ceļu! 2. krietns hea summa raha krietna naudas summa; hea aasta eest pirms krietna gada 3. labi vein maitses hea vīns garšoja labi; terava vikatiga on hea niita ar asu izkapti labi pļaut; sul hea naerda, rääkida tev viegli smieties, runāt heaks arvama uzskatīt par pareizu, labpatikt; heaks kiitma atzīt par labu; heaks tegema vērst par labu; heaks võtma ņemt par labu, labpatikt; hea küll nu labi; hea seisma rūpēties, aizstāvēt; niisama hea tikpat labs
isu s {isu, isu, isusid} 1. ēstgriba, apetīte hundiisu vilka apetīte mul on hea isu man ir laba ēstgriba; isu täis sööma pieēsties, atēsties; head isu! labu ēstgribu! 2. vēlēšanās, dziņa, kāre tööisu vēlēšanās strādāt mul pole vähimatki isu külla minna man nav ne mazākās vēlēšanās doties ciemos; tal pole isu õppida viņam negribas mācīties
jube b adv sar (ļoti) baigi, briesmīgi jube head kotletid baigi labas kotletes; jube ilus tüdruk briesmīgi skaista meitene
julge adj {julge, julget, julgeid} 1. drosmīgs, drošs hulljulge pārdrošs haruldaselt julge neparasti drosmīgs; julge mõte drosmīga doma; mine üksi, kui sa nii julge oled ej viens, ja tu esi tik drosmīgs 2. drošs, pārliecināts võid olla julge, et tal on head kavatsused vari būt drošs, ka viņam ir labi nodomi
`jätk s {jätku, `jätku, `jätke} 1. turpinājums Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse jätk Ziemeļatlantijas straume ir Golfa straumes turpinājums; head päeva jätku! jauku dienu! 2. pagarinājums kleidile jätku alla õmblema pagarināt kleitu 3. savienojums, salaidums rööbaste jätkud sliežu salaidumi 4. (savstarpēji pagarinošs) posms, daļa kahest jätkust kokkupandav antenn no divām daļām saliekama antena; sõrme jätkud pirksta falangas jätku leiba ~ jätku leivale! labu ēstgribu!; jätku tarvis! (atbilde labas ēstgribas vēlējumam) paldies!
kamba|jõmm s sar biedrs, kompanjons nad on head kambajõmmid viņi ir labi kompanjoni
`kandma v {`kanda, kannan} 1. nest, nēsāt ta kannab kaste viņš nes kastes; jõed kannavad liiva merre upes nes smiltis uz jūru; demonstrandid kandsid loosungeid demonstranti nesa lozungus; road kanti lauale ēdienus nesa galdā; vastutust kandma būt atbildīgam 2. vest laevad kandsid kalleid laste kuģi veda dārgas kravas; rong kannab meid lõuna suunas vilciens ved mūs dienvidu virzienā 3. nest, balstīt kandvad seinad nesošās sienas; templi lage kandsid võimsad sambad tempļa griestus balstīja varenas kolonnas 4. nest, turēt noor jää ei kanna veel jauns ledus vēl netur 5. nest, glabāt, atrasties uz käskkiri kandis direktori allkirja uz pavēles bija direktora paraksts; raha kandis keisri kujutist uz naudas bija ķeizara attēls; see inimene kannab hinges kurja šis cilvēks glabā dvēselē ļaunumu; negatiivset laengut kandev elementaarosake elementārdaļiņa ar negatīvu lādiņu 6. valkāt, nēsāt ma kannan talvel kasukat ziemā es valkāju kažoku; ta kannab tumedat ülikonda viņš valkā melnu uzvalku; vähe kantud püksid maz valkātas bikses; mõõka kandma nēsāt zobenu 7. reģistrēt, ierakstīt, iezīmēt ettepanek kanti protokolli priekšlikums tika ierakstīts protokolā; vaatlusandmed kantakse vastavasse vihikusse novērojumu datus reģistrē atbilstošā burtnīcā; kaardile olid kantud vaid suuremad asulad kartē bija iezīmētas tikai lielākās apdzīvotās vietas 8. uzklāt peits kantakse mööbliesemetele beici uzklāj mēbelēm; värvid on lõuendile kantud hoogsate pintslilöökidega krāsas ir uzklātas audeklam ar straujiem otas triepieniem; toitekreem kantakse nahale barojošu krēmu uzklāj uz ādas 9. (grūtniecības laikā) iznēsāt ta on kandnud ja sünnitanud neli last viņa ir iznēsājusi un dzemdējusi četrus bērnus 10. panest, izturēt vanemate kaotust oli lastel raske kanda vecāku zaudējumu bērniem bija grūti panest; ta sõi nagu vats vähegi kandis viņš ēda, cik vien vēders varēja turēt 11. ciest tehas kandis praagi tõttu kahju brāķa dēļ rūpnīca cieta zaudējumus; üksus kandis raskeid kaotusi vienība cieta smagus zaudējumus 12. segt lähetuskulud kannab lähetav asutus komandējuma izdevumus sedz komandējošā iestāde 13. dot, ražot noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu jaunās ābeles šogad jau ražoja ābolus; töö on head vilja kandnud darbs ir devis labus augļus 14. iespaidot, caurvīt ta tegutses kättemaksuihast kantuna viņš darbojās, atriebības alku dzīts; romaani kandev teema romāna caurviju tēma
kohta pop 1. par kogus andmeid kodukoha ajaloo kohta viņš vāca ziņas par dzimtās vietas vēsturi; selle kohta koostati protokoll par to tika sastādīts protokols 2. priekš oma aja kohta haritud mees savam laikam izglītots vīrs; räägib muulase kohta head eesti keelt kā sveštautietis viņš labi runā igauniski 3. uz iga kolme õpilase kohta tuli üks raamat uz trijiem skolēniem bija viena grāmata; korraldus kehtib kõigi kohta rīkojums attiecas uz visiem
`kostma v {`kosta, kostan} 1. bilst, atbildēt ta ei kostnud mulle selle peale sõnagi viņš uz to man neatbildēja ne vārda; küsimustele kostma atbildēt uz jautājumiem; no mis sa kostad, tulevadki juba! nu ko tu neteiksi, jau nāk! 2. bilst, aizbilst kui teie tema eest kostate, siis on kõik korras ja jūs par viņu aizbilstat, tad viss ir kārtībā; ma oskan juba ise enese eest kosta es jau protu pats par sevi aizbilst; kosta poisi eest meistrile paar head sõna aizliec par zēnu meistaram kādu labu vārdu 3. būt dzirdamam, atskanēt, skanēt kostab muusikat ir dzirdama mūzika; koridoris kostsid kellegi sammud gaitenī atskanēja kāda soļi; neiu hääles kostab mure meitenes balsī skan raizes
kutse|oskus s profesionāla iemaņa see töö nõuab head kutseoskust šim darbam nepieciešamas labas profesionālās iemaņas
küsima v 1. jautāt, vaicāt ta küsis sinult midagi viņš tev kaut ko jautāja; ei ole kedagi, kellelt seda küsida nav neviena, kam to pavaicāt; temalt küsiti palju, ja kõigele tuli vastata viņam daudz vaicāja, un uz visu bija jāatbild 2. lūgt laenu küsima lūgt aizdevumu; ta küsis isalt raha viņš lūdza tēvam naudu 3. prasīt haige küsis juua slimnieks prasīja dzert; seesuguse kauba eest võib head hinda küsida par tādu preci var prasīt labu cenu; kõht küsib süüa vēders prasa ēst 4. rūpēt kirglik kalamees ei küsi ilmast kaislīgam makšķerniekam laika apstākļi nerūp
`leht s {lehe, `lehte, `lehti} 1. lapa tammeleht ozollapa lehed kolletavad lapas dzeltē; punaste lehtedega vaher kļava ar sarkanām lapām; mets läheb lehte mežs salapo 2. lapa, lappuse haigusleht slimības lapa lehte keerama pāršķirt lapu 3. loksne terasleht tērauda loksne viis lehte paberit piecas loksnes papīra 4. laikraksts päevaleht dienas laikraksts ta loeb lehte viņš lasa laikrakstu; meil käib mitu lehte mums nāk vairāki laikraksti 5. sar (spēļu) kārts tal olid head lehed käes viņam rokā bija labas kārtis sinine leht zilā lapa; nagu valge leht kā balta lapa
lendur s {lenduri, lendurit, lendureid} lidotājs ta tahab lenduriks saada viņš grib kļūt par lidotāju; nahkhiired on head lendurid sikspārņi ir labi lidotāji
liigitama v iedalīt, klasificēt taimi liigitama klasificēt augus; ta liigitab inimesi kahte kategooriasse: head ja halvad viņš iedala cilvēkus divās kategorijās: labie un sliktie
lõikus s {lõikuse, lõikust, lõikusi} 1. griešana, cirpšana juukselõikus matu griešana viljapuude lõikus augļu koku apcirpšana 2. pļauja algas vilja lõikus sākās labības pļauja 3. (labības) raža vili kasvab hästi, on oodata head lõikust labība aug labi, gaidāma laba raža; tänavune lõikus šīgada raža 4. med operācija mind taheti lõikusele saata mani gribēja sūtīt uz operāciju
marja|maa s 1. ogu vieta, ogulājs päikeselised raiesmikud on head marjamaad saulaini izcirtumi ir labas ogu vietas 2. pārn apsolītā zeme
mõte s {`mõtte, mõtet, `mõtteid} 1. doma kinnismõte uzmācīga doma veider mõte dīvaina doma; head mõtted labas domas; ühiskondliku mõtte areng sabiedriskās domas attīstība; heida need mõtted peast izmet šīs domas no galvas; mõtteid mõlgutama apcerēt 2. doma, nodoms ta pole maale asumise mõttest loobunud viņš nav atteicies no domas apmesties laukos; ta tegi oma mõtte teoks viņš īstenoja savu nodomu; ei tule mõttessegi vabandust paluda nenāk ne prātā lūgt piedošanu 3. jēga, nozīme elumõte dzīves jēga lause mõte teikuma jēga; laiemas mõttes plašākā nozīmē; sõna otseses mõttes vārda tiešā nozīmē; pole mõtet kiirustada nav jēgas steigties
ära müüma pārdot, notirgot müü auto ära, saad head hinda pārdod automašīnu, dabūsi labu cenu
nägu s {`näo, nägu, nägusid} 1. seja, nooruslik nägu jauneklīga seja; kortsus nägu grumbaina seja; poeg on väga isa nägu dēls ir ļoti līdzīgs tēvam; ta läks näost punaseks viņš nosarka; sul pole oma nägu peas tu neesi savā sejā; nägudeni! uz redzi! 2. seja, vaigs näost kahvatu bālu vaigu; kuu nägu mēness vaigs 3. seja, sejas izteiksme hapu nägu skāba seja; tähtis nägu peas sataisījis svarīgu seju; laps teeb peegli ees nägusid bērns pie spoguļa vaibstās; tal on näost näha, et valetab viņam sejā redzams, ka melo 4. seja, skats, izskats linna nägu on tundmatuseni muutunud pilsētas seja ir mainījusies līdz nepazīšanai; maja on ehitatud näoga vastu tänavat māja ir celta ar skatu pret ielu; näo poolest ilusad õunad no skata skaisti āboli 5. sar seja, cilvēks, tips seal on uusi nägusid, keda ma veel ei tunne tur ir jaunas sejas, ko es vēl nepazīstu; igasuguseid kahtlasi nägusid liigub ringi visādi šaubīgi tipi staigā apkārt head nägu tegema rādīt laipnu seju; nägu täis sõimama nolamāt pēdējiem vārdiem; nägu täis tõmbama piedzerties; näkku viskama iemest sejā; näkku sülitama iespļaut sejā; näole tulema rādīties acīs; näost näkku vaigu vaigā; näost ära vajuma pārvērsties sejā; nägu näitama parādīties; oma näo järgi pēc sava ģīmja un līdzības; pikk nägu garš ģīmis
`reis b s {reisi, `reisi, `reise} 1. ceļojums, brauciens pulmareis kāzu ceļojums; reisiapteek ceļojuma aptieciņa; reisidokument ceļojuma dokuments; reisikindlustus ceļojuma apdrošināšana; reisikonsultant ceļojuma konsultants; reisikulu ceļojuma izdevumi; reisimuljed ceļojuma iespaidi; reisisiht ceļojuma mērķis; õppereis mācību brauciens; ümbermaailmareis ceļojums apkārt pasaulei reisile asuma doties ceļojumā; ta sõitis reisile Ameerikasse viņš aizbrauca ceļojumā uz Ameriku; head reisi! laimīgu ceļu! 2. reiss ta ostis pileti õhtusele reisile viņš nopirka biļeti uz vakara reisu; laev läks oma viimasele reisile kuģis devās savā pēdējā reisā
rüvetama v 1. apgānīt, aptraipīt, apkaunot oma head nime rüvetama apkaunot savu labo vārdu 2. piegānīt, piesārņot rotid on rüvetanud jahu žurkas ir piegānījušas miltus
soojendama v 1. sildīt vanaema soojendab suppi vecmāmiņa silda zupu; head sõnad soojendavad südant labi vārdi silda sirdi 2. sar marinēt müü maha, mis sa tast soojendad! pārdod, ko tu to marinē!
`soov s {soovi, `soovi, `soove} 1. vēlme, vēlēšanās salasoov slepena vēlēšanās; õppimissoov vēlme mācīties soov läks täide vēlēšanās piepildījās; ta lahkus töölt omal soovil viņš aizgāja no darba pēc paša vēlēšanās 2. vēlējums õnnesoov laimes vēlējums head soovid laba vēlējumi
`soovima v {`soovida, soovin} 1. vēlēties, gribēt soovin kolme vaba päeva vēlos trīs brīvas dienas 2. (vēlējumu) vēlēt ta soovib sulle ainult head viņš vēl tev tikai labu; soovisin vennale head teed novēlēju brālim laimīgu ceļu
tasu s {tasu, tasu, tasusid} 1. atlīdzība, samaksa autoritasu autoratlīdzība ta teenib head tasu viņš labi pelna; ta ei võtnud mingit tasu viņš neņēma nekādu atlīdzību 2. maksa teenustasu maksa par pakalpojumu tasuta haridus bezmaksas izglītība 3. atlīdzība, kompensācija tekitatud kahju eest nõuti tasu par radītajiem zaudējumiem prasīja atlīdzību 4. atmaksa, atriebība reetur ei pääse tasust nodevējs no atmaksas neizbēgs
välja tulema 1. iznākt, nākt ārā karu tuli koopast välja lācis iznāca no alas 2. atrasties, tikt atrastam kadunud raamat tuli lõpuks välja pazudusī grāmata beidzot atradās 3. iziet, izkļūt, tikt ārā ta tuli olukorrast auga välja viņš izkļuva no situācijas ar godu 4. sanākt, izdoties katse tuli välja eksperiments izdevās; sellest ei tule midagi head välja no tā nekas labs nesanāks 5. iztikt palgaga ei tule välja, peab lisatööd otsima ar algu nevar iztikt, jāmeklē papilddarbs 6. sanākt, izrādīties, atklāties tuleb välja, et tal oli õigus iznāk, ka viņam bija taisnība 7. nākt klajā, nākt atklātībā, izpaust ta tuli oma ettepanekuga välja viņš nāca klajā ar savu priekšlikumu 8. nākt klajā, tikt izdotam
tõotama v 1. solīt, zvērēt ta tõotas kätte maksta viņš solīja atmaksāt 2. solīt kohtumine ei tõotanud midagi head tikšanās nesolīja neko labu 3. solīties päev tõotas tulla palav diena solījās būt karsta
ette tõstma (šķīvī) likt, uzlikt ema tõstab lapsele suppi ette māte lej bērnam šķīvī zupu; tõstsin endale suure portsjoni ette uzliku sev lielu porciju; olge head, tõstke endale ette! lūdzu, cienājieties!
töö|tingimused s pl darba apstākļi head töötingimused labi darba apstākļi
vaid a adv tikai, vien ta kõhkles vaid hetke viņš šaubījās tikai brīdi; ma olen kuulnud temast vaid head es esmu dzirdējis par viņu tikai labu; oleks vaid isa kodus! ja vien tēvs būtu mājās!
vilu a s {vilu, vilu, vilusid} 1. vēsums, dzestrums kivimüür õhkub head vilu akmens mūris sniedz labu vēsumu; sügisene vilu rudens dzestrums 2. pavēnis, ēna palmipuude vilu palmu pavēnis; imik pandi vilusse magama zīdaini nolika gulēt ēnā
õnnistama v 1. svētīt, aplaimot taevas on teda õnnistanud suure perega debesis ir svētījušas viņu ar lielu ģimeni; tüdrukut on õnnistatud erakordse iluga meitene ir aplaimota ar ārkārtēju skaistumu 2. svētīt, iesvētīt, iesvaidīt prohvet õnnistas maad ja rahvast pravietis svētīja zemi un tautu; kirikuõpetaja kutsuti uut maja õnnistama mācītāju uzaicināja iesvētīt jauno māju; ametisse õnnistati uus piiskop amatā iesvētīja jaunu bīskapu 3. slavēt, cildināt rahvas õnnistas oma head valitsejat tauta cildināja savu labo valdnieku
äri s {äri, äri, ärisid} 1. bizness, darījumi äri on seotud riskiga bizness ir saistīts ar risku; räpane äri netīrs bizness; ta tegi kuldkettidega head äri viņam bija labs bizness ar zelta ķēdītēm; äri õitseb bizness plaukst 2. veikals hoone esimesel korrusel asuvad ärid ja söögikohad ēkas pirmajā stāvā atrodas veikali un ēdināšanas vietas; peatänava ärid on lahti hilise tunnini galvenās ielas veikali ir vaļā līdz vēlai stundai
üks|kord adv 1. vienreiz ükskord tuli tallu üks võõras vienreiz sētā ieradās svešinieks; jäta mind ükskord ometi rahule! liec mani vienreiz mierā! 2. kādreiz küll sa seda veel ükskord kahetsed gan tu to vēl kādreiz nožēlosi 3. reiz kui ta on ükskord nii tark, andku siis head nõu ja reiz viņš ir tik gudrs, lai tad dod labu padomu; ükskord juhtus selline lugu reiz bija tāds gadījums
ülem a s {ülema, ülemat, ülemaid} priekšnieks ülema ja alluvate vahel valitsesid head suhted starp priekšnieku un padotajiem valdīja labas attiecības

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur