[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 125 artiklit, väljastan 100

alles adv 1. saglabājies, palicis pāri kontrollige, kas kõik asjad on alles pārbaudiet, vai visas lietas ir saglabājušās; kogu raha on alles visa nauda ir palikusi; ainult paar maja jäi külas alles ciemā palika pāri tikai pāris māju 2. nupat tulin alles töölt nupat pārnācu no darba 3. tikai alles homme tikai rītdien; alles nüüd ma märkan tikai tagad es pamanu 4. vēl poiss on alles väike zēns vēl ir mazs; töö oli alles pooleli darbs vēl bija pusratā 5. nu gan oled sina alles rumal tu nu gan esi dumjš; on alles elu ir nu gan dzīve
`arm a s {armi, `armi, `arme} rēta mõõgaarm zobena rēta; põletusarm apdeguma rēta sügav arm dziļa rēta; haav kasvas küll kinni, kuid arm jäi järele brūce gan aizauga, bet rēta palika
arutama v 1. spriest, apspriest hakkasime arutama, mida ette võtta sākām spriest par to, ko darīt; neid probleeme tuleks koosolekul arutada šīs problēmas būtu jāapspriež sapulcē 2. noskaidrot küll aeg kõik asjad arutab gan laiks visas lietas noskaidros
diskrimineerimine s {diskrimineerimise, diskrimineerimist, diskrimineerimisi} diskriminācija, diskriminēšana nii meeste kui naiste diskrimineerimine gan vīriešu, gan sieviešu diskriminācija
edasi|müüja s izplatītājs, tālākpārdevējs seminarist võtavad osa nii tootjad kui edasimüüjad seminārā piedalās gan ražotāji, gan izplatītāji
ehk b knj 1. jeb diameeter ehk läbimõõt diametrs jeb caurmērs; 12 hektarit ehk veerand talu maadest 12 hektāri jeb ceturtā daļa saimniecības zemju 2. lai gan asusime teele, ehk küll sadas kõvasti devāmies ceļā, lai gan stipri lija 3. ja nu, varbūt raamatud poissi ei huvita, ehk olgu siis seiklusjutud grāmatas zēnu neinteresē, ja nu vienīgi piedzīvojumu stāsti
ehkki knj lai gan, kaut gan, lai arī ta ei tulnud, ehkki lubas viņš neatnāca, kaut gan solīja
eks a adv 1. taču eks ma öelnud es taču teicu; eks mingu ja vaadaku ise järele lai taču iet un apskatās pats 2. gan jau eks rebane kana ära sõi, kes muu gan jau lapsa vistu apēda, kas cits; eks näe (gan jau) redzēsim 3. nu eks sa vaata nu skaties; eks tee ise nu dari pats 4. vai ne, ja eks ole? vai ne?; tule siis homme, eks? nāc tad rīt, ja?; eks ole ilus? skaisti, vai ne?
elu s {elu, elu, elusid} 1. dzīvība elu tekkimine maakeral dzīvības izcelšanās uz zemes; ta elu on ohus viņa dzīvība ir briesmās; elu ja surma küsimus dzīvības un nāves jautājums; ellu jääma palikt dzīvam; see tõi elu unisesse seltskonda tas miegainajā sabiedrībā ienesa dzīvību 2. dzīve, mūžs eraelu privātā dzīve; perekonnaelu ģimenes dzīve lühike elu īsa dzīve; elu mõte dzīves jēga; elu on ilus dzīve ir skaista; küll elu teda õpetab gan dzīve viņu izmācīs; elu möödub kiiresti dzīve paiet ātri; ta ei tee seda eluski viņš nemūžam to nedarīs; ma pole elu sees seda teinud es to nekad mūžā neesmu darījis; eluks ajaks uz mūžu ellu kutsuma radīt, nodibināt; elu eest visiem spēkiem; elu põletama dedzināt dzīvi; elu sisse puhuma iedvest dzīvību; elu täis ajama sadusmot; elu saab täis kāds sadusmojas
erinema v atšķirties see mudel erineb teistest nii suuruse kui ka värvi poolest šis modelis atšķiras no citiem gan ar lielumu, gan krāsu
heldeke[ne] intj apžēliņ heldeke, mis see küll tähendab! apžēliņ, ko gan tas nozīmē!
hoolimata a prp lai gan, kaut arī
hoolimata b pop lai gan keelust hoolimata läksid lapsed jääle lai gan tas bija aizliegts, bērni kāpa uz ledus
hullusti adv 1. traki, trakoti ta käed värisesid hullusti viņa rokas traki trīcēja; mul hakkas temast hullusti kahju man kļuva viņa trakoti žēl; tee tundub nii hullusti pikana ceļš šķiet tik trakoti garš 2. traki, nelāgi täna kukkus küll hullusti välja šodien gan nelāgi sanāca
ime`lik adj {imeliku, ime`likku, ime`likke} 1. dīvains, savāds nad on imelikud inimesed viņi ir dīvaini cilvēki; imelikul kombel dīvainā kārtā 2. dīvaini, savādi imelik küll, lapsed ei kartnudki dīvaini gan, bērni nemaz nebaidījās
inimese|loom s sar cilvēks, dzīvnieks kuhu sel vaesel inimeseloomal ikka minna kur gan tas nabaga cilvēks lai liekas; südametu inimeseloom bezsirdīgais dzīvnieks
jah b adv 1.  jah, ma tulen , es nāku 2. gan oleme jah uhked esam gan lepni
jajah adv jā jā jajah, nii see võis olla küll jā jā, tā tas varēja gan būt
`jampsima v {`jampsida, jampsin} 1. murgot haige hakkas palavikus jampsima slimnieks sāka drudzī murgot; ära jampsi, nii see küll pole nemurgo, tā nu gan nav 2. sar muļķoties, ņemties, niekoties ära jampsi tulega nemuļķojies ar uguni
ju adv 1. taču siis on ju kõik selge tad taču viss ir skaidrs 2. jau, gan jau, droši vien võib ju olla var jau būt; ju ta midagi kurja ikka tegi gan jau viņš ko ļaunu tomēr darīja
jutu|järg s sarunas pavediens, stāsta pavediens jutujärge kaotama pazaudēt sarunas pavedienu; jutujärge üles võtma atsākt sarunu; kuhu ma jutujärjega jäingi? kur gan es paliku?
`juur s {juure, `juurt, `juuri} 1. sakne puujuur koka sakne; hambajuur zoba sakne jäme juur resna sakne; juuri ajama dzīt saknes; toiduks kasutatakse nii selleri juurt kui lehti pārtikā izmanto gan selerijas sakni, gan lapas; ta sugupuu juured ulatuvad 16. sajandisse viņa ciltskoka saknes iesniedzas 16. gadsimtā; kõige kurja juur visa ļaunuma sakne 2. ieraugs, iejavs leivajuur maizes ieraugs eile segasin leiva jaoks juure vakar iemaisīju ieraugu maizei 3. val sakne sõna juur vārda sakne 4. mat sakne ruutjuur kvadrātsakne juurt võtma vilkt sakni
üle jääma 1. (pāri) palikt, atlikt kui aega üle jääb, siis loen ja paliks laiks, tad palasīšu; toitu jäi ülegi ēdiens pat palika pāri; küll ta nõustub, mis tal muud üle jääb gan jau viņš piekritīs, kas viņam cits atliks 2. pāriet, mitēties vihm jäi üle lietus pārgāja
ka adv 1. arī tema tahab ka õppida viņš arī vēlas mācīties; ka meie olime kunagi noored arī mēs kādreiz bijām jauni; kas tuled sisse ka? vai ienāksi arī iekšā? 2. pat keegi ei suutnud aidata, ka arst mitte neviens nespēja viņam palīdzēt, pat ne ārsts 3. gan sa oled ka imelik tu gan esi dīvains
kah adv 1. sar arī 2. sar pat 3. sar gan
välja kannatama pārciest, izturēt haige ei kannatanud operatsiooni välja slimnieks nepārcieta operāciju; sellist seltskonda ma küll ei suuda välja kannatada šādu kompāniju es gan nespēju izturēt
ära kannatama paciest, izturēt valus oli küll, kuid kannatasin ära sāpēja gan, taču es pacietu; me kannatasime kõik raskused nurisemata ära mēs nekurnot pacietām visas grūtības
kinni kasvatama aizaudzēt, aizdziedēt küll aeg kasvatab haavad kinni gan laiks aizdziedēs visas brūces
katuse|alune a s 1. pajumte ju ta leiab mingi katusealuse gan jau viņš atradīs kādu pajumti 2. nojume raudteejaama katusealune dzelzceļa stacijas nojume 3. mansards maja katusealusesse ehitati paar ärklituba mājas mansardā uzbūvēja pāris bēniņu istabas
kauaks adv 1. ilgi, uz ilgu laiku ta jäi kauaks ära viņš ilgi bija projām; teda pole enam kauaks meie hulgas viņš vairs nebūs ilgi mūsu vidū; kauaks te külla tulite? uz cik ilgu laiku jūs ieradāties ciemos? 2. cik gan ilgi kauaks sellest rahast jätkub! cik gan ilgi ar šo naudu pietiks!
kokku keerutama 1. savirpināt, sadzīt tuul keerutab lund hangedesse kokku vējš savirpina sniegu kupenās 2. savīt poisid keerutasid köie kokku zēni savija virvi; no küll keerutas loo kokku! nu gan savijis stāstu
kesk|ealine a s pusmūža cilvēks tulnud oli nii noori kui ka keskealisi sanākuši bija gan jaunieši, gan pusmūža cilvēki
`kirjama v {kirjata, `kirjan} izrakstīt kirjatud vöö izrakstīta josta; puunõusid kirjati nii lõikamise kui ka põletamisega koka traukus izrakstīja gan ar izgriešanu, gan dedzināšanu
`kolkima v {`kolkida, kolgin} 1. dauzīt, sist ta kolkis rusikatega värava pihta viņš dauzīja ar dūri pa vārtiem; teda kolgiti nii rusikate kui kaigastega viņu sita gan ar dūrēm, gan ar mietiem 2. velēt pesu kolkima velēt veļu
`koukima v {`koukida, kougin} 1. ķeksēt ta kougib põuetaskust rahakoti välja viņš ķeksē āra no kabatas maku; mehed koukisid seljakottidest midagi söödavat vīri ķeksēja no mugursomām kaut ko ēdamu 2. sadabūt kust ta küll niisugused asjad kõik välja kougib? kur gan viņš visas tās lietas lai sadabū?
kui b knj 1.  mees oli tugev kui karu vīrs bija stiprs kā lācis; meri oli sile kui peegel jūra bija gluda kā spogulis; töö on niisama hästi kui lõpetatud darbs bija tikpat kā pabeigts; ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid laiks nav tik auksts, kā kaimiņi stāstīja; ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus viņš pat nepamanīja, kā tēvs ienāca istabā; tema kui matemaatik armastab täpsust viņš kā matemātiķis mīl precizitāti 2. cik mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab man nav tik daudz naudas, cik šis uzvalks maksā 3. nekā ta on noorem kui mina viņš ir jaunāks nekā es; ilm tundub soojem kui hommikul laiks šķiet siltāks nekā no rīta; ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime uzdevums izrādījās grūtāks, nekā uzskatījām; sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas tu tomēr darīji citādi, nekā māte mācīja 4. it kā oli, kui viibiksime unenäos bija tā, it kā mēs atrastos sapnī 5. kad uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema iemigu tikai tad, kad ārā sāka kļūt gaišs; kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu kad es pabeigšu darbu, tad mazliet parunāsim; ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud es vēl atceros laiku, kad šeit bija lauki 6. ja kui homme sajab, siis me jõele ei lähe ja rītdien līs, tad mēs uz upi neiesim; kui võimalik, jätaksin sinna minemata ja iespējams, es turp nedotos; kui mitte, siis mitte ja ne, tad ne; poisse oli kolm, kui mitte rohkem zēni bija trīs, ja ne vairāk 7. kaut kui homseks vihm üle jääks! kaut rīt lietus pārietu! 8. gan ta valvas haiget ööd kui päevad viņš pieskatīja slimnieku gan nakti, gan dienu
kuidas adv kuidas koolis läheb? kā iet skolā?; kuidas sa välja näed! kā tu izskaties!; kuidas siis muidu gan citādi; ma küsin sinult, kuidas see on võimalik es tev prasu, kā tas ir iespējams; nüüd on tal selge, kuidas seda teha tagad viņam ir skaidrs, kā to darīt; püüdsin teda lohutada, kuidas oskasin centos viņu mierināt kā pratu; kuidas sina mulle, nõnda mina sulle kā tu man, tā es tev; kuidas töö, nõnda palk kāds darbs, tāda alga; püüa kuidas tahes, kõike ära teha ikka ei jõua centies, kā gribi, visu izdarīt vienalga nevar; ja kuidas ta ootas, kuidas rõõmustas! un kā viņš gaidīja, kā priecājās!; kuidas soovite kā vēlaties
kuigi b knj lai gan mees sõi, kuigi tal isu ei olnud vīrs ēda, lai gan viņam nebija apetītes; kuigi oli käes september, oli väljas veel siiski suviselt soe lai gan bija septembris, ārā vēl bija vasarīgi silts; ta tuli, kuigi hilinemisega viņš ieradās, lai gan ar nokavēšanos
kujutlus s {kujutluse, kujutlust, kujutlusi} 1. priekšstats visuaalsed kujutlused vizuāli priekšstati; sellest on mul ähmane kujutlus par to man ir miglains priekšstats 2. iedoma kujutluse vili iedomu auglis; kujutlused võivad tekkida nii tahteliselt kui tahtmatult iedomas var rasties gan apzināti, gan neapzināti 3. iztēle kirjeldused kaugetest maadest virgutasid mu kujutlust tālu zemju apraksti rosināja manu iztēli
ära kuluma 1. nodilt kingatallad on ära kulunud kurpju zoles ir nodilušas 2. iztērēties raha kulus ostude peale ära nauda iztērējās pirkumiem; pakk küünlaid kulus ühe õhtuga ära sveču paka iztērējās vienā vakarā 3. noderēt sulle kuluks uus ülikond ära tev noderētu viens uzvalks; vaheldus kuluks küll ära pārmaiņas noderētu gan
kurat s {kuradi, kuradit, kuradeid} velns must kui kurat melns kā velns; anna kuradile sõrm, siis võtab ta terve käe iedod velnam pirkstu, viņš paņems visu roku; oi sa kurat! ak tu velns!; seda poleks küll keegi kurat arvata osanud to gan neviens velns nebūtu varējis iedomāties; kuradi vanamees velna vecis kurat seda teab velns viņu zina; kurat temaga velns ar viņu; kuradi kurat velns lai parauj
kus adv 1. kur kus sa elad? kur tu dzīvo?; ma lähen vaatan, kus nad on es iešu un apskatīšos, kur viņi ir; kus suitsu, seal tuld kur dūmi, tur uguns; ta ööbib kus juhtub viņš nakšņo, kur pagadās; ta oli oma mõtetega jumal teab kus viņš ar savām domām bija dievs zina kur 2. kad oli päevi, kus polnud midagi suhu pista bija dienas, kad nebija nekā ēdama; see oli silmapilk, kus kõik oli kaalul tas bija mirklis, kad svaru kausos bija viss 3. nu tik, nu gan, kus siis läksid kõigil silmad suureks! nu tik visiem iepletās acis!; vaata aga, kus poisil pea lõikab! paskat, nu gan puisim galva strādā!; kus ma seda võisin teada! kā es to varēju zināt!; kus ka leidis tuttava! tad nu gan atradis paziņu! 4. sar kurp, uz kurieni kus sa lähed? kur tu ej?
kõne s {kõne, kõnet, kõnesid} 1. runa kõnehäire runas traucējums ta valdab saksa keelt nii kõnes kui kirjas viņš prot vācu valodu gan runā, gan rakstos; kõne areng on seotud mõtlemise arenguga runas attīstība ir saistīta ar domāšanas attīstību; kes su kavalaid kõnesid usub! kas tām tavām viltīgajām runām ticēs!; otsene kõne tiešā runa; kaudne kõne netiešā runa 2. saruna erakõne privāta saruna neist asjust pole meil kõnet olnud par to mums saruna nav bijusi; kõnet ümber suunama pāradresēt sarunu 3. uzruna, runa lauakõne galda runa presidendi kõnet kuulati suure tähelepanuga prezidenta uzrunu klausījās ar lielu uzmanību; prokuröri kõne kohtus prokurora runa tiesā kõne alla tulema tikt apspriestam
kõrval b pop 1. blakus, pie tee kõrval on metsasalu blakus ceļam ir meža puduris; lauda kõrval on kuur blakus kūtij ir šķūnis; ta oli päev päeva kõrval ametis viņš dienu no dienas bija savā amatā; õlg õla kõrval plecu pie pleca 2. blakus, līdzās minu töö ei ole sinu oma kõrval midagi mans darbs līdzās tavam nav nekas; mis sina tema kõrval ka oled kas gan tu esi līdzās viņam 3. līdztekus pedagoogitöö kõrval tegeles ta sordiaretusega līdztekus pedagoga darbam viņš nodarbojās ar selekcionēšanu
kõrvetama v 1. dedzināt, svilināt ahi on nii kuum, et kõrvetab krāsns ir tik karsta, ka dedzina; kuum supp kõrvetas suud karstā zupa apsvilināja muti; augustipäike kõrvetas turja augusta saule dedzināja muguru; kõrvetav kuumus svelošs karstums 2. grauzdēt kõrvetatud kohvioad grauzdētas kafijas pupiņas 3. kost, dedzināt, svilināt soolane vesi kõrvetas silmi sāļais ūdens koda acīs; nõges kõrvetas jalga nātre apsvilināja kāju; pipar kõrvetab suud pipari dedzina muti 4. sar bliezt küll ma sulle vastu kõrvetan gan es tev iebliezīšu pretī; vaenlane kõrvetas tükk aega suurtükkidest ienaidnieks labu laiku blieza ar lielgabaliem; ma pidin otsekohe siia kõrvetama man bija tūlīt jābliež šurp
küll b adv 1. gan küll me saame hakkama gan mēs tiksim galā; nüüd ma pean küll minema tagad gan man jāiet; sihtisin küll, aga ei saanud pihta es gan mērķēju, taču netrāpīju; imelik küll savādi gan; mis meid küll seal ootab? kas gan mūs tur gaida?; küsisin seda küll isalt, küll emalt vaicāju to gan tēvam, gan mātei; küll on tore tas nu gan ir jauki 2. gana süüa ja juua oli üsna küll ēst un dzert bija gana; mul on aega küll laika man ir gana
küllap adv 1. droši vien küllap ta tahtis meid üllatada viņš droši vien vēlējās mūs pārsteigt; küllap sa tunned teda, kuigi ei mäleta nime tu droši vien viņu zini, lai gan neatceries vārdu 2. gan jau oodake, küllap ta tuleb pagaidiet, gan jau viņš atnāks; küllap ma toon gan jau es atnesīšu
`mahtuma v {`mahtuda, mahun} ietilpt, saiet ühte kotti need kartulid küll ei mahu vienā maisā šie kartupeļi nesaies gan; artikkel mahtus kümnele leheküljele raksts satilpa desmit lappusēs
mani`akk s {maniaki, mani`akki, mani`akke} maniaks see pole normaalne inimene, vaid maniakk tas nav vis normāls cilvēks, bet gan maniaks
materiaalselt adv materiāli olen püüdnud teda toetada nii materiaalselt kui moraalselt esmu centies viņu atbalstīt gan materiāli, gan morāli; materiaalselt vastutav isik materiāli atbildīga persona
minema a v {`minna, lähen} 1. iet, doties läksime mööda metsasihti gājām pa meža stigu; lähme jala ejam kājām; jõel läheb jää upē iet ledus; tööle minema iet uz darbu; ta läks mehele viņa izgāja pie vīra; raudtee läheb läbi metsa dzelzceļš iet caur mežu; see oli läinud nädalal tas bija pagājušajā nedēļā; millal rong läheb? kad atiet vilciens?; läheks tarvis būtu vajadzīgs; see kaup ei lähe šī prece nekustas 2. aiziet, zust kui kiiresti küll aeg läheb! cik ātri gan iet laiks!; varsti on lumi läinud drīz sniegs būs nokusis; see on ammu moest läinud tas sen ir izgājis no modes; kõik lootused on läinud visas cerības ir zudušas 3. kļūt, tapt ta läks näost valgeks viņš nobālēja; tuju läheb heaks garastāvoklis uzlabojas; puud lähevad lehte koki salapo; taevas läheb selgeks debesis noskaidrojas; ägedaks minema sadusmoties 4. (darbību vai procesu) sākt mootor läks käima motors sāka darboties; vesi läks keema ūdens uzvārījās; põõsas ei läinud kasvama krūms neieauga; nad läksid omavahel vaidlema viņi sāka strīdēties savā starpā 5. iet, klāties, veikties kuidas sul eksamil läks? kā tev gāja eksāmenā?; kahju, et nõnda läks žēl, ka tā izgāja; neil minevat nüüd hästi viņiem tagad klājoties labi 6. piestāvēt, derēt punased värvitoonid lähevad talle sarkani krāsu toņi viņam piestāv; see nõu ei lähe šis padoms neder 7. saiet, satilpt katlasse läheb viisteist pange vett katlā saiet piecpadsmit spaiņi ūdens mine sa tea ej nu sazini; mine võta kinni ej nu sazini
muna s {muna, muna, mune} 1. ola munakoor olas čaumala; vutimuna paipalas ola putukate munad kukaiņu oliņas; äsja munadest koorunud linnupojad tikko no olām izšķīlušies putnēni; perenaine vahustab mune saimniece puto olas; kõvaks keedetud muna cieti vārīta ola 2. ola, puns šokolaadist munad šokolādes olas; tal on muna otsaees viņam ir puns pierē 3. sar (sēklinieks) ola täku munad ērzeļa olas 4. sar neveiklis, ņuņņa oled ikka igavene muna! tu nu gan esi galīgs ņuņņa!
muunduma v pārvērsties, pārveidoties energia ei kao, vaid muundub enerģija nezūd, bet gan pārveidojas
mõeldav p {mõeldava, mõeldavat, mõeldavaid} iedomājams, iespējams mõeldav see ju on, aga vähe usutav iedomājams tas gan ir, bet maz ticams
`mõikama v {mõigata, `mõikan} 1. pietikt tal mõikab raha ja ülbust viņam pietiek naudas un iedomības 2. līdzēt ükski rohi ei mõiganud nelīdzēja nevienas zāles 3. jēgt, saprast kuidas ta küll nii lihtsat asja ei mõika! gan viņš neapjēdz tik vienkāršu lietu!
möga s {möga, möga, mögasid} 1. blēņas, nieki ta ajab möga suust välja viņš melš niekus 2. pļāpa, muldoņa ta on igavene möga viņš ir īsts muldoņa 3. ķēpa, pļura see pole õige pasteet, vaid mingi möga! tā nav īsta pastēte, bet gan kaut kāda ķēpa!
neh adv sar gan, nu jā meeldis sulle? – meeldis neh tev patika? – nu jā, patika
nii|pidi adv šādi tõstame laua niipidi noliksim galdu šādi; ta keelitab niipidi ja naapidi viņš cenšas pierunāt gan šādi, gan tādi
no|jaa adv nu jā, kā tad, gan nojaa, muidugi kā tad, protams; nojaa, tehke, kuidas tahate nu jā, dariet, kā gribat
no|jah adv nu jā, kā tad, gan nojah, võiks ju tulla nu jā, varētu jau atnākt; nojah, oota sa, et tema sulle võla ära maksab! kā tad, gaidi vien, ka viņš tev atdos parādu!
noorus`lik adj {noorusliku, noorus`likku, noorus`likke} jauneklīgs nooruslik hääl jauneklīga balss; nooruslik pilk jauneklīgs skatiens; noor ta enam pole, aga nooruslik küll jauns viņš vairs nav, bet jauneklīgs gan
nuhtlus s {nuhtluse, nuhtlust, nuhtlusi} 1. sods ihunuhtlus miesassods ta on nuhtluse ära teeninud viņš ir pelnījis sodu 2. posts, sodība küll on nuhtlus kutsumata külalistega ir nu gan posts ar neaicinātiem viesiem
nuputama v gudrot, prātot küll me midagi välja nuputame gan mēs kaut ko izgudrosim
näitaja s {näitaja, näitajat, näitajaid} 1. rādītājs sisunäitaja satura rādītājs; kiirusenäitaja ātruma rādītājs küll leidub näpuga näitajaid gan atradīsies tādi, kas rādīs ar pirkstu 2. rādītājs, parametrs mootori tehnilised näitajad motora tehniskie rādītāji
oih intj ai, ak, vai oih, nüüd ma küll ehmatasin! vai, tagad gan es izbijos!
olgugi knj kaut arī, kaut gan, lai gan poiss on tubli, olgugi et väike zēns ir krietns, kaut arī mazs
paljuke[ne] pr {paljukese, paljukest, paljukesi} daudz paljukese siis vanainimene teha jõuab cik daudz gan vecs cilvēks var padarīt
pehme adj {pehme, pehmet, pehmeid} 1. mīksts pehme padi mīksts spilvens; pehme muna mīksta ola; pehme vihmavesi mīksts lietusūdens; pehme mööbel mīkstās mēbeles; pehme suulagi mīkstās aukslējas; kartulid keesid pehmeks kartupeļi izvārījās; tal on keel pehme viņam mēle mīksta; pehme talv mīksta ziema; küll ma ta pehmeks räägin! gan es viņu pierunāšu! 2. maigs pehme loomuga maigas dabas; pehme hääl maiga balss
`pidama a v {pidada, `pean} 1. turēt ta pidas kirvest käes viņš turēja rokā cirvi; palke pidas koos kanepist nöör baļķus saturēja kaņepju virve; lauda pidas vaid üks nael dēli turēja tikai viena nagla 2. turēt, glabāt raha ma kodus ei pidanud naudu es mājās neglabāju; ahi ei pea sooja krāsns netur siltumu 3. turēt, ievērot, ieturēt sõna pidama turēt vārdu; dieeti pidama ievērot diētu; pea meeles, mis teha tuleb paturi prātā, kas jādara; viha pidama turēt naidu 4. (par dzīvniekiem) turēt, audzēt loomi pidama turēt lopus 5. turēt, vadīt talu pidama būt lauku saimniecības īpašniekam; vend peab advokaadiametit brālis ir advokāts 6. vest, rīkot, turēt läbirääkimisi pidama vest sarunas; loengut pidama lasīt lekciju; jumalateenistust pidama turēt dievkalpojumu 7. noturēt, uzskatīt pidasin lähenejat sinuks noturēju nācēju par tevi; pidasin vajalikuks sind sellest informeerida uzskatīju par vajadzīgu tevi par to informēt; ta ei pea end uhkeks viņš nav lepns; ta peab endast liiga palju viņš pārāk daudz no sevis iedomājas 8. noturēt, valdīt ta ei suutnud enam nuttu pidada viņš vairs nespēja novaldīt raudas 9. turēties, izturēt tara on küll vana, kuid peab veel mõni aeg sēta gan ir veca, bet kādu laiku vēl turēsies 10. (par mūža posmu) vadīt, dzīvot kapten peab endiselt poissmehepõlve kapteinis joprojām dzīvo vecpuisī 11. svinēt, svētīt pulmi peeti kolm päeva kāzas svinēja trīs dienas; pühapäeva pidama svētīt svētdienu 12. cienīt, rēķināties minu arvamusest ei pea ta midagi ar manu viedokli viņš nerēķinās; jalgpallist ta suurt ei pea futbolu viņš īpaši neciena 13. (par apģērbu, apaviem) valkāt, nēsāt tublisti peetud ülikond krietni novalkāts uzvalks 14. sar apstāties, pagaidīt pidage, ärge minge veel ära! pagaidiet, neejiet vēl projām!
pihid s pl {`pihtide, `pihte} 1. knaibles sepapihid kalēja knaibles, lūkšas 2. spīles, žņaugi, spaidi kuidas küll pääseda vaesuse pihtide vahelt? gan izrauties no nabadzības spīlēm? pihtide vahele võtma iedzīt sprukās
pika|meelne adj 1. pacietīgs ole haigega pikameelne esi pacietīgs ar slimnieku 2. lēns pikameelne nii tegudes kui ka mõtlemises lēns gan darbos, gan domāšanā
pilama v 1. izsmiet, apsmiet ta oskas pilada nii teisi kui ennast viņš prata izsmiet gan citus, gan sevi 2. piesmiet
`pill a s {pilli, `pilli, `pille} 1. mūz instruments klahvpill taustiņinstruments; löökpill sitaminstruments pilli mängima spēlēt instrumentu; orel on võimas pill ērģeles ir varens instruments; kõrvus lõi pilli ausīs džinkstēja 2. raudas, asaras lapsed lasksid kohe pilli lahti bērni uzreiz laida vaļā raudas; pill tuleb pika ilu peale pēc lieliem priekiem nāk gaužas asaras 3. sar aparāts neil on uus raadio, küll on pillil ilus puhas heli viņiem ir jauns radio, ir nu gan aparātam skaista, tīra skaņa kellegi pilli järgi tantsima dancot pēc kāda stabules; pille kotti panema kravāt mantiņas; pilli ajama raudāt; pilli lõhki ajama pāršaut pār strīpu
pirukas s {piruka, pirukat, pirukaid} 1. pīrāgs lihapirukas gaļas pīrāgs; moosipirukas ievārījuma pīrāgs porganditäidisega pirukas pīrāgs ar burkānu pildījumu; ema küpsetas pirukaid māte sacepa pīrāgus; puljong pirukaga buljons ar pīrāgu 2. sar ziepes, nepatikšanas see on küll pirukas, et eksamil läbi põrusid tās gan ir ziepes, ka tu izkriti eksāmenā
pull d adj {pulli} sar jokains, smieklīgs küll on pull poiss tas gan ir jokains puisis; see on tänase päeva kõige pullim nali tas ir šodienas smieklīgākais joks
`punnima a v {`punnida, punnin} 1. spuroties, pretoties, strīdēties tule kaasa, mis sa punnid nāc līdzi, ko tu spurojies; ta punnis kaua, enne kui oma eksimuse üles tunnistas viņš ilgi spurojās, līdz atzina savu kļūdu; ei tasu temaga punnida nav vērts ar viņu strīdēties 2. pūlēties, pūlēties izdarīt mees punnis küll, aga kivi kohalt kangutada ei jaksanud vīrs pūlējās gan, taču akmeni no vietas izkustināt nespēja; ta punnis koti vankrile viņš pūlējās iedabūt maisu ratos
`põhk s {põhu, `põhku, `põhke} salmi, stiebri aluspõhk salmu pakaiši; põhumultš salmu mulča sületäis põhku klēpis salmu; loed ka igasugust põhku tu nu gan lasi visādas sēnalas põhku pugema likties uz auss
päeva|aeg s dienas laiks, diena aknad olid lahti nii päevaajal kui öösel logi bija vaļā gan dienā, gan naktī
ratsi`oon s {ratsiooni, ratsi`ooni, ratsi`oone} deva, porcija, norma söödaratsioon barības deva ratsioonid on küll suured, aga ühekülgsed devas gan ir lielas, bet vienveidīgas
välja rääkima 1. izpļāpāt, izpaust teda ei saa usaldada, ta räägib kõik saladused välja viņam nevar uzticēties, viņš izpļāpā visus noslēpumus 2. (runājot) glābt, izpestīt ära karda, küll ma sind ikka kuidagi välja räägin! nebaidies, gan es tevi tomēr kaut kā izpestīšu!; ennast välja rääkima izķepuroties 3. izprasīt, sarunāt ta aitas vennal pangast laenu välja rääkida viņš palīdzēja brālim izprasīt no bankas aizdevumu 4. val izrunāt seda sõna on raske välja rääkida šo vārdu ir grūti izrunāt
saadan s {saadana, saadanat, saadanaid} sātans küll tal saadanal on jõudu! ir nu gan viņam, sātanam, spēks!
ära seadma 1. nolikt vietā, nokārtot pane need asjad esialgu siia, küll ma sean ise pärast ära noliec tās lietas pagaidām šeit, gan es vēlāk pats nolikšu vietā 2. sar piedzerties, pietempties mõned mehed olid juba parajalt ära seatud ja kakerdasid ringi daži vīri bija jau diezgan piedzērušies un klumburoja apkārt
seest a adv 1. no iekšienes, no iekšpuses, no vidus seest kostis koera haukumist no iekšienes skanēja suņa rejas; laeva peab värvima nii seest kui väljast kuģis jākrāso gan no iekšpuses, gan ārpuses; leib on seest tooreks jäänud maize palikusi vidū jēla 2. sar iekšā, no iekšas seest valutab iekšā sāp; sa sööd mu närvid seest tu man nervus sabendēsi; palavus võtab hinge seest no karstuma garu var izlaist
sitasti adv vulg sūdīgi siis on küll sitasti tad nu gan ir sūdīgi
soristama v 1. (ar strūklu) liet ta soristas vett potti viņš lēja ūdeni katlā; küll soristab sadada nu gan līst 2. čurāt linnas ei tohi lapski soristada, kuhu juhtub pilsētā pat bērns nedrīkst čurāt, kur pagadās 3. (runājot) bērt, skaitīt ta soristas peast tulbisorte viņš skaitīja no galvas tulpju šķirnes
sotsiali`seerima v {sotsiali`seerida, sotsialiseerin} socializēt last sotsialiseerib nii kool kui perekond bērnu socializē gan skola, gan ģimene
spektaakel s {spektaakli, spektaaklit, spektaakleid} sar izrāde spektaakel linnapargis izrāde pilsētas parkā; oli alles spektaakel! tā nu gan bija izrāde!
järele sõitma braukšus sekot, braukt pakaļ me sõidame neile järele gan sekosim viņiem
sõnakas adj {sõnaka, sõnakat, sõnakaid} 1. mutīgs, valodīgs, runātīgs eriti sõnakas pole ta kunagi olnud viņš nekad nav bijis īpaši runātīgs 2. tāds, kas tur vārdu ta on sõnakas, küll ta tuleb viņš tur savu vārdu, gan jau viņš atnāks
sügavuti adv dziļumā nii sügavuti kui laiuti gan dziļumā, gan plašumā; siin on vaja igakülgset ja sügavuti minevat analüüsi te nepieciešama vispusīga un padziļināta analīze
tahe b adj {taheda, tahedat, tahedaid} 1. sauss, apžuvis, nosusējis tahe sügis sauss rudens; maa on tahe zeme ir apžuvusi 2. sāļš, sātīgs, stiprs ta ei taha kooki, vaid midagi tahedamat viņš negrib kūku, bet gan kaut ko stiprāku 3. (ar lielu cietes saturu) miltains tahedad kartulid miltaini kartupeļi 4. drošs, pārliecināts tahe tunne droša sajūta tahedaks tegema pataisīt stīvu
`tahtma v {`tahta, tahan} 1. gribēt tahan kohvi gribu kafiju; laps tahab magada bērns grib gulēt; mis tast tahtagi ko gan no viņa var gribēt; uni ei taha tulla nenāk miegs; see töö tuleb tahes või tahtmata ära teha šis darbs gribot negribot jāpadara 2. vajadzēt, būt nepieciešamam laud tahaks vahel pesta ka galds reizēm būtu arī jāmazgā; kartul tahab võtta kartupeļi jārok 3. grasīties, taisīties ta tahtis naerust nõrkeda viņš teju ļima no smiekliem
tarvitsema v vajadzēt homme ei tarvitse vara tõusta rīt nav agri jāceļas; seda poleks sul küll tarvitsenud ütelda gan tev nevajadzēja teikt
tegelane s {tegelase, tegelast, tegelasi} 1. darbinieks haridustegelane izglītības darbinieks; kultuuritegelane kultūras darbinieks omavalitsuse tegelased pašvaldības darbinieki 2. tēls, varonis, personāžs muinasjututegelane pasaku tēls positiivne tegelane pozitīvais tēls; jutustuse keskne tegelane stāsta centrālais varonis 3. sar tips, darbonis, putns küll on tegelane! ir nu gan tips!; ta on üldse üks omapärane tegelane viņš vispār ir viens savdabīgs tips
tegija b adj {tegija, tegijat, tegijaid} sar darbīgs, izveicīgs, apsviedīgs ta on küll üks tegija mees viņš nu gan ir viens izveicīgs vīrs
tolgus s {tolguse, tolgust, tolguseid} 1. muļķis, stulbenis, muļķadesa on alles tolgus, ei saa kõige lihtsamagi asjaga hakkama! ir nu gan muļķis, netiek galā pat ar visvienkāršāko lietu! 2. slaists
`tolk s {tolgu, `tolku, `tolke} 1. sar jēga, saprašana kas said tema jutust tolku? tu saprati viņa teikto? 2. sar jēga, labums raviti küll, aga tolku mitte üks raas ārstēja gan, bet jēgas nekādas
totu s {totu, totut, totusid} sar dumiķītis, muļķītis oled ikka totu küll! tu nu gan esi muļķītis!
`tuhk s {tuha, `tuhka, `tuhki} 1. pelni vulkaaniline tuhk vulkāniskie pelni; ta puistas tuha põõsaste alla viņš izkaisīja pelnus zem krūmiem; linn on tuhast tõusnud pilsēta ir pacēlusies no pelniem; ta tormas tuhk ja tolm minema viņš aizdrāzās, ka noputēja vien 2. nieks, nekas ta ei tea tuhkagi viņš nezina nenieka; tuhka ta mõtles neko viņš nedomāja; tuhka temaga! dievs ar viņu!; sellest ei tule küll tuhkagi välja no tā nu gan nekas neiznāks tuhka pähe raputama kaisīt pelnus uz galvas
`tuhm adj {tuhmi, `tuhmi, `tuhme} 1. blāvs, nespodrs tuhm peegel blāvs spogulis; tuhm valgus blāva gaisma; tuhm hääl nespodra balss 2. truls tuhm valu trulas sāpes; küll ta on tuhm viņš nu gan ir truls

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur