?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 125 artiklit, väljastan 100
alles adv 1. saglabājies, palicis pāri ∙ kontrollige, kas kõik asjad on alles pārbaudiet, vai visas lietas ir saglabājušās; kogu raha on alles visa nauda ir palikusi; ainult paar maja jäi külas alles ciemā palika pāri tikai pāris māju 2. nupat ∙ tulin alles töölt nupat pārnācu no darba 3. tikai ∙ alles homme tikai rītdien; alles nüüd ma märkan tikai tagad es pamanu 4. vēl ∙ poiss on alles väike zēns vēl ir mazs; töö oli alles pooleli darbs vēl bija pusratā 5. nu gan ∙ oled sina alles rumal tu nu gan esi dumjš; on alles elu ir nu gan dzīve
`arm a s {armi, `armi, `arme} rēta ◦ mõõgaarm zobena rēta; põletusarm apdeguma rēta ∙ sügav arm dziļa rēta; haav kasvas küll kinni, kuid arm jäi järele brūce gan aizauga, bet rēta palika
arutama v 1. spriest, apspriest ∙ hakkasime arutama, mida ette võtta sākām spriest par to, ko darīt; neid probleeme tuleks koosolekul arutada šīs problēmas būtu jāapspriež sapulcē 2. noskaidrot ∙ küll aeg kõik asjad arutab gan laiks visas lietas noskaidros
diskrimineerimine s {diskrimineerimise, diskrimineerimist, diskrimineerimisi} diskriminācija, diskriminēšana ∙ nii meeste kui naiste diskrimineerimine gan vīriešu, gan sieviešu diskriminācija
edasi|müüja s izplatītājs, tālākpārdevējs ∙ seminarist võtavad osa nii tootjad kui edasimüüjad seminārā piedalās gan ražotāji, gan izplatītāji
ehk b knj 1. jeb ∙ diameeter ehk läbimõõt diametrs jeb caurmērs; 12 hektarit ehk veerand talu maadest 12 hektāri jeb ceturtā daļa saimniecības zemju 2. lai gan ∙ asusime teele, ehk küll sadas kõvasti devāmies ceļā, lai gan stipri lija 3. ja nu, varbūt ∙ raamatud poissi ei huvita, ehk olgu siis seiklusjutud grāmatas zēnu neinteresē, ja nu vienīgi piedzīvojumu stāsti
ehkki knj lai gan, kaut gan, lai arī ∙ ta ei tulnud, ehkki lubas viņš neatnāca, kaut gan solīja
eks a adv 1. taču ∙ eks ma öelnud es taču teicu; eks mingu ja vaadaku ise järele lai taču iet un apskatās pats 2. gan jau ∙ eks rebane kana ära sõi, kes muu gan jau lapsa vistu apēda, kas cits; eks näe (gan jau) redzēsim 3. nu ∙ eks sa vaata nu skaties; eks tee ise nu dari pats 4. vai ne, ja ∙ eks ole? vai ne?; tule siis homme, eks? nāc tad rīt, ja?; eks ole ilus? skaisti, vai ne?
elu s {elu, elu, elusid} 1. dzīvība ∙ elu tekkimine maakeral dzīvības izcelšanās uz zemes; ta elu on ohus viņa dzīvība ir briesmās; elu ja surma küsimus dzīvības un nāves jautājums; ellu jääma palikt dzīvam; see tõi elu unisesse seltskonda tas miegainajā sabiedrībā ienesa dzīvību 2. dzīve, mūžs ◦ eraelu privātā dzīve; perekonnaelu ģimenes dzīve ∙ lühike elu īsa dzīve; elu mõte dzīves jēga; elu on ilus dzīve ir skaista; küll elu teda õpetab gan dzīve viņu izmācīs; elu möödub kiiresti dzīve paiet ātri; ta ei tee seda eluski viņš nemūžam to nedarīs; ma pole elu sees seda teinud es to nekad mūžā neesmu darījis; eluks ajaks uz mūžu ∆ ellu kutsuma radīt, nodibināt; elu eest visiem spēkiem; elu põletama dedzināt dzīvi; elu sisse puhuma iedvest dzīvību; elu täis ajama sadusmot; elu saab täis kāds sadusmojas
erinema v atšķirties ∙ see mudel erineb teistest nii suuruse kui ka värvi poolest šis modelis atšķiras no citiem gan ar lielumu, gan krāsu
heldeke[ne] intj apžēliņ ∙ heldeke, mis see küll tähendab! apžēliņ, ko gan tas nozīmē!
hoolimata a prp lai gan, kaut arī
hoolimata b pop lai gan ∙ keelust hoolimata läksid lapsed jääle lai gan tas bija aizliegts, bērni kāpa uz ledus
hullusti adv 1. traki, trakoti ∙ ta käed värisesid hullusti viņa rokas traki trīcēja; mul hakkas temast hullusti kahju man kļuva viņa trakoti žēl; tee tundub nii hullusti pikana ceļš šķiet tik trakoti garš 2. traki, nelāgi ∙ täna kukkus küll hullusti välja šodien gan nelāgi sanāca
ime`lik adj {imeliku, ime`likku, ime`likke} 1. dīvains, savāds ∙ nad on imelikud inimesed viņi ir dīvaini cilvēki; imelikul kombel dīvainā kārtā 2. dīvaini, savādi ∙ imelik küll, lapsed ei kartnudki dīvaini gan, bērni nemaz nebaidījās
inimese|loom s sar cilvēks, dzīvnieks ∙ kuhu sel vaesel inimeseloomal ikka minna kur gan tas nabaga cilvēks lai liekas; südametu inimeseloom bezsirdīgais dzīvnieks
jah b adv 1. jā ∙ jah, ma tulen jā, es nāku 2. gan ∙ oleme jah uhked esam gan lepni
jajah adv jā jā ∙ jajah, nii see võis olla küll jā jā, tā tas varēja gan būt
`jampsima v {`jampsida, jampsin} 1. murgot ∙ haige hakkas palavikus jampsima slimnieks sāka drudzī murgot; ära jampsi, nii see küll pole nemurgo, tā nu gan nav 2. sar muļķoties, ņemties, niekoties ∙ ära jampsi tulega nemuļķojies ar uguni
ju adv 1. taču ∙ siis on ju kõik selge tad taču viss ir skaidrs 2. jau, gan jau, droši vien ∙ võib ju olla var jau būt; ju ta midagi kurja ikka tegi gan jau viņš ko ļaunu tomēr darīja
jutu|järg s sarunas pavediens, stāsta pavediens ∙ jutujärge kaotama pazaudēt sarunas pavedienu; jutujärge üles võtma atsākt sarunu; kuhu ma jutujärjega jäingi? kur gan es paliku?
`juur s {juure, `juurt, `juuri} 1. sakne ◦ puujuur koka sakne; hambajuur zoba sakne ∙ jäme juur resna sakne; juuri ajama dzīt saknes; toiduks kasutatakse nii selleri juurt kui lehti pārtikā izmanto gan selerijas sakni, gan lapas; ta sugupuu juured ulatuvad 16. sajandisse viņa ciltskoka saknes iesniedzas 16. gadsimtā; kõige kurja juur visa ļaunuma sakne 2. ieraugs, iejavs ◦ leivajuur maizes ieraugs ∙ eile segasin leiva jaoks juure vakar iemaisīju ieraugu maizei 3. val sakne ∙ sõna juur vārda sakne 4. mat sakne ◦ ruutjuur kvadrātsakne ∙ juurt võtma vilkt sakni
üle jääma 1. (pāri) palikt, atlikt ∙ kui aega üle jääb, siis loen ja paliks laiks, tad palasīšu; toitu jäi ülegi ēdiens pat palika pāri; küll ta nõustub, mis tal muud üle jääb gan jau viņš piekritīs, kas viņam cits atliks 2. pāriet, mitēties ∙ vihm jäi üle lietus pārgāja
ka adv 1. arī ∙ tema tahab ka õppida viņš arī vēlas mācīties; ka meie olime kunagi noored arī mēs kādreiz bijām jauni; kas tuled sisse ka? vai ienāksi arī iekšā? 2. pat ∙ keegi ei suutnud aidata, ka arst mitte neviens nespēja viņam palīdzēt, pat ne ārsts 3. gan ∙ sa oled ka imelik tu gan esi dīvains
kah adv 1. sar arī 2. sar pat 3. sar gan
välja kannatama pārciest, izturēt ∙ haige ei kannatanud operatsiooni välja slimnieks nepārcieta operāciju; sellist seltskonda ma küll ei suuda välja kannatada šādu kompāniju es gan nespēju izturēt
ära kannatama paciest, izturēt ∙ valus oli küll, kuid kannatasin ära sāpēja gan, taču es pacietu; me kannatasime kõik raskused nurisemata ära mēs nekurnot pacietām visas grūtības
kinni kasvatama aizaudzēt, aizdziedēt ∙ küll aeg kasvatab haavad kinni gan laiks aizdziedēs visas brūces
katuse|alune a s 1. pajumte ∙ ju ta leiab mingi katusealuse gan jau viņš atradīs kādu pajumti 2. nojume ∙ raudteejaama katusealune dzelzceļa stacijas nojume 3. mansards ∙ maja katusealusesse ehitati paar ärklituba mājas mansardā uzbūvēja pāris bēniņu istabas
kauaks adv 1. ilgi, uz ilgu laiku ∙ ta jäi kauaks ära viņš ilgi bija projām; teda pole enam kauaks meie hulgas viņš vairs nebūs ilgi mūsu vidū; kauaks te külla tulite? uz cik ilgu laiku jūs ieradāties ciemos? 2. cik gan ilgi ∙ kauaks sellest rahast jätkub! cik gan ilgi ar šo naudu pietiks!
kokku keerutama 1. savirpināt, sadzīt ∙ tuul keerutab lund hangedesse kokku vējš savirpina sniegu kupenās 2. savīt ∙ poisid keerutasid köie kokku zēni savija virvi; no küll keerutas loo kokku! nu gan savijis stāstu
kesk|ealine a s pusmūža cilvēks ∙ tulnud oli nii noori kui ka keskealisi sanākuši bija gan jaunieši, gan pusmūža cilvēki
`kirjama v {kirjata, `kirjan} izrakstīt ∙ kirjatud vöö izrakstīta josta; puunõusid kirjati nii lõikamise kui ka põletamisega koka traukus izrakstīja gan ar izgriešanu, gan dedzināšanu
`kolkima v {`kolkida, kolgin} 1. dauzīt, sist ∙ ta kolkis rusikatega värava pihta viņš dauzīja ar dūri pa vārtiem; teda kolgiti nii rusikate kui kaigastega viņu sita gan ar dūrēm, gan ar mietiem 2. velēt ∙ pesu kolkima velēt veļu
`koukima v {`koukida, kougin} 1. ķeksēt ∙ ta kougib põuetaskust rahakoti välja viņš ķeksē āra no kabatas maku; mehed koukisid seljakottidest midagi söödavat vīri ķeksēja no mugursomām kaut ko ēdamu 2. sadabūt ∙ kust ta küll niisugused asjad kõik välja kougib? kur gan viņš visas tās lietas lai sadabū?
kui b knj 1. kā ∙ mees oli tugev kui karu vīrs bija stiprs kā lācis; meri oli sile kui peegel jūra bija gluda kā spogulis; töö on niisama hästi kui lõpetatud darbs bija tikpat kā pabeigts; ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid laiks nav tik auksts, kā kaimiņi stāstīja; ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus viņš pat nepamanīja, kā tēvs ienāca istabā; tema kui matemaatik armastab täpsust viņš kā matemātiķis mīl precizitāti 2. cik ∙ mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab man nav tik daudz naudas, cik šis uzvalks maksā 3. nekā ∙ ta on noorem kui mina viņš ir jaunāks nekā es; ilm tundub soojem kui hommikul laiks šķiet siltāks nekā no rīta; ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime uzdevums izrādījās grūtāks, nekā uzskatījām; sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas tu tomēr darīji citādi, nekā māte mācīja 4. it kā ∙ oli, kui viibiksime unenäos bija tā, it kā mēs atrastos sapnī 5. kad ∙ uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema iemigu tikai tad, kad ārā sāka kļūt gaišs; kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu kad es pabeigšu darbu, tad mazliet parunāsim; ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud es vēl atceros laiku, kad šeit bija lauki 6. ja ∙ kui homme sajab, siis me jõele ei lähe ja rītdien līs, tad mēs uz upi neiesim; kui võimalik, jätaksin sinna minemata ja iespējams, es turp nedotos; kui mitte, siis mitte ja ne, tad ne; poisse oli kolm, kui mitte rohkem zēni bija trīs, ja ne vairāk 7. kaut ∙ kui homseks vihm üle jääks! kaut rīt lietus pārietu! 8. gan ∙ ta valvas haiget ööd kui päevad viņš pieskatīja slimnieku gan nakti, gan dienu
kuidas adv kā ∙ kuidas koolis läheb? kā iet skolā?; kuidas sa välja näed! kā tu izskaties!; kuidas siis muidu kā gan citādi; ma küsin sinult, kuidas see on võimalik es tev prasu, kā tas ir iespējams; nüüd on tal selge, kuidas seda teha tagad viņam ir skaidrs, kā to darīt; püüdsin teda lohutada, kuidas oskasin centos viņu mierināt kā pratu; kuidas sina mulle, nõnda mina sulle kā tu man, tā es tev; kuidas töö, nõnda palk kāds darbs, tāda alga; püüa kuidas tahes, kõike ära teha ikka ei jõua centies, kā gribi, visu izdarīt vienalga nevar; ja kuidas ta ootas, kuidas rõõmustas! un kā viņš gaidīja, kā priecājās!; kuidas soovite kā vēlaties
kuigi b knj lai gan ∙ mees sõi, kuigi tal isu ei olnud vīrs ēda, lai gan viņam nebija apetītes; kuigi oli käes september, oli väljas veel siiski suviselt soe lai gan bija septembris, ārā vēl bija vasarīgi silts; ta tuli, kuigi hilinemisega viņš ieradās, lai gan ar nokavēšanos
kujutlus s {kujutluse, kujutlust, kujutlusi} 1. priekšstats ∙ visuaalsed kujutlused vizuāli priekšstati; sellest on mul ähmane kujutlus par to man ir miglains priekšstats 2. iedoma ∙ kujutluse vili iedomu auglis; kujutlused võivad tekkida nii tahteliselt kui tahtmatult iedomas var rasties gan apzināti, gan neapzināti 3. iztēle ∙ kirjeldused kaugetest maadest virgutasid mu kujutlust tālu zemju apraksti rosināja manu iztēli
ära kuluma 1. nodilt ∙ kingatallad on ära kulunud kurpju zoles ir nodilušas 2. iztērēties ∙ raha kulus ostude peale ära nauda iztērējās pirkumiem; pakk küünlaid kulus ühe õhtuga ära sveču paka iztērējās vienā vakarā 3. noderēt ∙ sulle kuluks uus ülikond ära tev noderētu viens uzvalks; vaheldus kuluks küll ära pārmaiņas noderētu gan
kurat s {kuradi, kuradit, kuradeid} velns ∙ must kui kurat melns kā velns; anna kuradile sõrm, siis võtab ta terve käe iedod velnam pirkstu, viņš paņems visu roku; oi sa kurat! ak tu velns!; seda poleks küll keegi kurat arvata osanud to gan neviens velns nebūtu varējis iedomāties; kuradi vanamees velna vecis ∆ kurat seda teab velns viņu zina; kurat temaga velns ar viņu; kuradi kurat velns lai parauj
kus adv 1. kur ∙ kus sa elad? kur tu dzīvo?; ma lähen vaatan, kus nad on es iešu un apskatīšos, kur viņi ir; kus suitsu, seal tuld kur dūmi, tur uguns; ta ööbib kus juhtub viņš nakšņo, kur pagadās; ta oli oma mõtetega jumal teab kus viņš ar savām domām bija dievs zina kur 2. kad ∙ oli päevi, kus polnud midagi suhu pista bija dienas, kad nebija nekā ēdama; see oli silmapilk, kus kõik oli kaalul tas bija mirklis, kad svaru kausos bija viss 3. nu tik, nu gan, kā ∙ kus siis läksid kõigil silmad suureks! nu tik visiem iepletās acis!; vaata aga, kus poisil pea lõikab! paskat, nu gan puisim galva strādā!; kus ma seda võisin teada! kā es to varēju zināt!; kus ka leidis tuttava! tad nu gan atradis paziņu! 4. sar kurp, uz kurieni ∙ kus sa lähed? kur tu ej?
kõne s {kõne, kõnet, kõnesid} 1. runa ◦ kõnehäire runas traucējums ∙ ta valdab saksa keelt nii kõnes kui kirjas viņš prot vācu valodu gan runā, gan rakstos; kõne areng on seotud mõtlemise arenguga runas attīstība ir saistīta ar domāšanas attīstību; kes su kavalaid kõnesid usub! kas tām tavām viltīgajām runām ticēs!; otsene kõne tiešā runa; kaudne kõne netiešā runa 2. saruna ◦ erakõne privāta saruna ∙ neist asjust pole meil kõnet olnud par to mums saruna nav bijusi; kõnet ümber suunama pāradresēt sarunu 3. uzruna, runa ◦ lauakõne galda runa ∙ presidendi kõnet kuulati suure tähelepanuga prezidenta uzrunu klausījās ar lielu uzmanību; prokuröri kõne kohtus prokurora runa tiesā ∆ kõne alla tulema tikt apspriestam
kõrval b pop 1. blakus, pie ∙ tee kõrval on metsasalu blakus ceļam ir meža puduris; lauda kõrval on kuur blakus kūtij ir šķūnis; ta oli päev päeva kõrval ametis viņš dienu no dienas bija savā amatā; õlg õla kõrval plecu pie pleca 2. blakus, līdzās ∙ minu töö ei ole sinu oma kõrval midagi mans darbs līdzās tavam nav nekas; mis sina tema kõrval ka oled kas gan tu esi līdzās viņam 3. līdztekus ∙ pedagoogitöö kõrval tegeles ta sordiaretusega līdztekus pedagoga darbam viņš nodarbojās ar selekcionēšanu
kõrvetama v 1. dedzināt, svilināt ∙ ahi on nii kuum, et kõrvetab krāsns ir tik karsta, ka dedzina; kuum supp kõrvetas suud karstā zupa apsvilināja muti; augustipäike kõrvetas turja augusta saule dedzināja muguru; kõrvetav kuumus svelošs karstums 2. grauzdēt ∙ kõrvetatud kohvioad grauzdētas kafijas pupiņas 3. kost, dedzināt, svilināt ∙ soolane vesi kõrvetas silmi sāļais ūdens koda acīs; nõges kõrvetas jalga nātre apsvilināja kāju; pipar kõrvetab suud pipari dedzina muti 4. sar bliezt ∙ küll ma sulle vastu kõrvetan gan es tev iebliezīšu pretī; vaenlane kõrvetas tükk aega suurtükkidest ienaidnieks labu laiku blieza ar lielgabaliem; ma pidin otsekohe siia kõrvetama man bija tūlīt jābliež šurp
küll b adv 1. gan ∙ küll me saame hakkama gan mēs tiksim galā; nüüd ma pean küll minema tagad gan man jāiet; sihtisin küll, aga ei saanud pihta es gan mērķēju, taču netrāpīju; imelik küll savādi gan; mis meid küll seal ootab? kas gan mūs tur gaida?; küsisin seda küll isalt, küll emalt vaicāju to gan tēvam, gan mātei; küll on tore tas nu gan ir jauki 2. gana ∙ süüa ja juua oli üsna küll ēst un dzert bija gana; mul on aega küll laika man ir gana
küllap adv 1. droši vien ∙ küllap ta tahtis meid üllatada viņš droši vien vēlējās mūs pārsteigt; küllap sa tunned teda, kuigi ei mäleta nime tu droši vien viņu zini, lai gan neatceries vārdu 2. gan jau ∙ oodake, küllap ta tuleb pagaidiet, gan jau viņš atnāks; küllap ma toon gan jau es atnesīšu
`mahtuma v {`mahtuda, mahun} ietilpt, saiet ∙ ühte kotti need kartulid küll ei mahu vienā maisā šie kartupeļi nesaies gan; artikkel mahtus kümnele leheküljele raksts satilpa desmit lappusēs
mani`akk s {maniaki, mani`akki, mani`akke} maniaks ∙ see pole normaalne inimene, vaid maniakk tas nav vis normāls cilvēks, bet gan maniaks
materiaalselt adv materiāli ∙ olen püüdnud teda toetada nii materiaalselt kui moraalselt esmu centies viņu atbalstīt gan materiāli, gan morāli; materiaalselt vastutav isik materiāli atbildīga persona
minema a v {`minna, lähen} 1. iet, doties ∙ läksime mööda metsasihti gājām pa meža stigu; lähme jala ejam kājām; jõel läheb jää upē iet ledus; tööle minema iet uz darbu; ta läks mehele viņa izgāja pie vīra; raudtee läheb läbi metsa dzelzceļš iet caur mežu; see oli läinud nädalal tas bija pagājušajā nedēļā; millal rong läheb? kad atiet vilciens?; läheks tarvis būtu vajadzīgs; see kaup ei lähe šī prece nekustas 2. aiziet, zust ∙ kui kiiresti küll aeg läheb! cik ātri gan iet laiks!; varsti on lumi läinud drīz sniegs būs nokusis; see on ammu moest läinud tas sen ir izgājis no modes; kõik lootused on läinud visas cerības ir zudušas 3. kļūt, tapt ∙ ta läks näost valgeks viņš nobālēja; tuju läheb heaks garastāvoklis uzlabojas; puud lähevad lehte koki salapo; taevas läheb selgeks debesis noskaidrojas; ägedaks minema sadusmoties 4. (darbību vai procesu) sākt ∙ mootor läks käima motors sāka darboties; vesi läks keema ūdens uzvārījās; põõsas ei läinud kasvama krūms neieauga; nad läksid omavahel vaidlema viņi sāka strīdēties savā starpā 5. iet, klāties, veikties ∙ kuidas sul eksamil läks? kā tev gāja eksāmenā?; kahju, et nõnda läks žēl, ka tā izgāja; neil minevat nüüd hästi viņiem tagad klājoties labi 6. piestāvēt, derēt ∙ punased värvitoonid lähevad talle sarkani krāsu toņi viņam piestāv; see nõu ei lähe šis padoms neder 7. saiet, satilpt ∙ katlasse läheb viisteist pange vett katlā saiet piecpadsmit spaiņi ūdens ∆ mine sa tea ej nu sazini; mine võta kinni ej nu sazini
muna s {muna, muna, mune} 1. ola ◦ munakoor olas čaumala; vutimuna paipalas ola ∙ putukate munad kukaiņu oliņas; äsja munadest koorunud linnupojad tikko no olām izšķīlušies putnēni; perenaine vahustab mune saimniece puto olas; kõvaks keedetud muna cieti vārīta ola 2. ola, puns ∙ šokolaadist munad šokolādes olas; tal on muna otsaees viņam ir puns pierē 3. sar (sēklinieks) ola ∙ täku munad ērzeļa olas 4. sar neveiklis, ņuņņa ∙ oled ikka igavene muna! tu nu gan esi galīgs ņuņņa!
muunduma v pārvērsties, pārveidoties ∙ energia ei kao, vaid muundub enerģija nezūd, bet gan pārveidojas
mõeldav p {mõeldava, mõeldavat, mõeldavaid} iedomājams, iespējams ∙ mõeldav see ju on, aga vähe usutav iedomājams tas gan ir, bet maz ticams
`mõikama v {mõigata, `mõikan} 1. pietikt ∙ tal mõikab raha ja ülbust viņam pietiek naudas un iedomības 2. līdzēt ∙ ükski rohi ei mõiganud nelīdzēja nevienas zāles 3. jēgt, saprast ∙ kuidas ta küll nii lihtsat asja ei mõika! kā gan viņš neapjēdz tik vienkāršu lietu!
möga s {möga, möga, mögasid} 1. blēņas, nieki ∙ ta ajab möga suust välja viņš melš niekus 2. pļāpa, muldoņa ∙ ta on igavene möga viņš ir īsts muldoņa 3. ķēpa, pļura ∙ see pole õige pasteet, vaid mingi möga! tā nav īsta pastēte, bet gan kaut kāda ķēpa!
neh adv sar jā gan, nu jā ∙ meeldis sulle? – meeldis neh tev patika? – nu jā, patika
nii|pidi adv šādi ∙ tõstame laua niipidi noliksim galdu šādi; ta keelitab niipidi ja naapidi viņš cenšas pierunāt gan šādi, gan tādi
no|jaa adv nu jā, kā tad, jā gan ∙ nojaa, muidugi kā tad, protams; nojaa, tehke, kuidas tahate nu jā, dariet, kā gribat
no|jah adv nu jā, kā tad, jā gan ∙ nojah, võiks ju tulla nu jā, varētu jau atnākt; nojah, oota sa, et tema sulle võla ära maksab! kā tad, gaidi vien, ka viņš tev atdos parādu!
noorus`lik adj {noorusliku, noorus`likku, noorus`likke} jauneklīgs ∙ nooruslik hääl jauneklīga balss; nooruslik pilk jauneklīgs skatiens; noor ta enam pole, aga nooruslik küll jauns viņš vairs nav, bet jauneklīgs gan
nuhtlus s {nuhtluse, nuhtlust, nuhtlusi} 1. sods ◦ ihunuhtlus miesassods ∙ ta on nuhtluse ära teeninud viņš ir pelnījis sodu 2. posts, sodība ∙ küll on nuhtlus kutsumata külalistega ir nu gan posts ar neaicinātiem viesiem
nuputama v gudrot, prātot ∙ küll me midagi välja nuputame gan mēs kaut ko izgudrosim
näitaja s {näitaja, näitajat, näitajaid} 1. rādītājs ◦ sisunäitaja satura rādītājs; kiirusenäitaja ātruma rādītājs ∙ küll leidub näpuga näitajaid gan atradīsies tādi, kas rādīs ar pirkstu 2. rādītājs, parametrs ∙ mootori tehnilised näitajad motora tehniskie rādītāji
oih intj ai, ak, vai ∙ oih, nüüd ma küll ehmatasin! vai, tagad gan es izbijos!
olgugi knj kaut arī, kaut gan, lai gan ∙ poiss on tubli, olgugi et väike zēns ir krietns, kaut arī mazs
paljuke[ne] pr {paljukese, paljukest, paljukesi} daudz ∙ paljukese siis vanainimene teha jõuab cik daudz gan vecs cilvēks var padarīt
pehme adj {pehme, pehmet, pehmeid} 1. mīksts ∙ pehme padi mīksts spilvens; pehme muna mīksta ola; pehme vihmavesi mīksts lietusūdens; pehme mööbel mīkstās mēbeles; pehme suulagi mīkstās aukslējas; kartulid keesid pehmeks kartupeļi izvārījās; tal on keel pehme viņam mēle mīksta; pehme talv mīksta ziema; küll ma ta pehmeks räägin! gan es viņu pierunāšu! 2. maigs ∙ pehme loomuga maigas dabas; pehme hääl maiga balss
`pidama a v {pidada, `pean} 1. turēt ∙ ta pidas kirvest käes viņš turēja rokā cirvi; palke pidas koos kanepist nöör baļķus saturēja kaņepju virve; lauda pidas vaid üks nael dēli turēja tikai viena nagla 2. turēt, glabāt ∙ raha ma kodus ei pidanud naudu es mājās neglabāju; ahi ei pea sooja krāsns netur siltumu 3. turēt, ievērot, ieturēt ∙ sõna pidama turēt vārdu; dieeti pidama ievērot diētu; pea meeles, mis teha tuleb paturi prātā, kas jādara; viha pidama turēt naidu 4. (par dzīvniekiem) turēt, audzēt ∙ loomi pidama turēt lopus 5. turēt, vadīt ∙ talu pidama būt lauku saimniecības īpašniekam; vend peab advokaadiametit brālis ir advokāts 6. vest, rīkot, turēt ∙ läbirääkimisi pidama vest sarunas; loengut pidama lasīt lekciju; jumalateenistust pidama turēt dievkalpojumu 7. noturēt, uzskatīt ∙ pidasin lähenejat sinuks noturēju nācēju par tevi; pidasin vajalikuks sind sellest informeerida uzskatīju par vajadzīgu tevi par to informēt; ta ei pea end uhkeks viņš nav lepns; ta peab endast liiga palju viņš pārāk daudz no sevis iedomājas 8. noturēt, valdīt ∙ ta ei suutnud enam nuttu pidada viņš vairs nespēja novaldīt raudas 9. turēties, izturēt ∙ tara on küll vana, kuid peab veel mõni aeg sēta gan ir veca, bet kādu laiku vēl turēsies 10. (par mūža posmu) vadīt, dzīvot ∙ kapten peab endiselt poissmehepõlve kapteinis joprojām dzīvo vecpuisī 11. svinēt, svētīt ∙ pulmi peeti kolm päeva kāzas svinēja trīs dienas; pühapäeva pidama svētīt svētdienu 12. cienīt, rēķināties ∙ minu arvamusest ei pea ta midagi ar manu viedokli viņš nerēķinās; jalgpallist ta suurt ei pea futbolu viņš īpaši neciena 13. (par apģērbu, apaviem) valkāt, nēsāt ∙ tublisti peetud ülikond krietni novalkāts uzvalks 14. sar apstāties, pagaidīt ∙ pidage, ärge minge veel ära! pagaidiet, neejiet vēl projām!
pihid s pl {`pihtide, `pihte} 1. knaibles ◦ sepapihid kalēja knaibles, lūkšas 2. spīles, žņaugi, spaidi ∙ kuidas küll pääseda vaesuse pihtide vahelt? kā gan izrauties no nabadzības spīlēm? ∆ pihtide vahele võtma iedzīt sprukās
pika|meelne adj 1. pacietīgs ∙ ole haigega pikameelne esi pacietīgs ar slimnieku 2. lēns ∙ pikameelne nii tegudes kui ka mõtlemises lēns gan darbos, gan domāšanā
pilama v 1. izsmiet, apsmiet ∙ ta oskas pilada nii teisi kui ennast viņš prata izsmiet gan citus, gan sevi 2. piesmiet
`pill a s {pilli, `pilli, `pille} 1. mūz instruments ◦ klahvpill taustiņinstruments; löökpill sitaminstruments ∙ pilli mängima spēlēt instrumentu; orel on võimas pill ērģeles ir varens instruments; kõrvus lõi pilli ausīs džinkstēja 2. raudas, asaras ∙ lapsed lasksid kohe pilli lahti bērni uzreiz laida vaļā raudas; pill tuleb pika ilu peale pēc lieliem priekiem nāk gaužas asaras 3. sar aparāts ∙ neil on uus raadio, küll on pillil ilus puhas heli viņiem ir jauns radio, ir nu gan aparātam skaista, tīra skaņa ∆ kellegi pilli järgi tantsima dancot pēc kāda stabules; pille kotti panema kravāt mantiņas; pilli ajama raudāt; pilli lõhki ajama pāršaut pār strīpu
pirukas s {piruka, pirukat, pirukaid} 1. pīrāgs ◦ lihapirukas gaļas pīrāgs; moosipirukas ievārījuma pīrāgs ∙ porganditäidisega pirukas pīrāgs ar burkānu pildījumu; ema küpsetas pirukaid māte sacepa pīrāgus; puljong pirukaga buljons ar pīrāgu 2. sar ziepes, nepatikšanas ∙ see on küll pirukas, et eksamil läbi põrusid tās gan ir ziepes, ka tu izkriti eksāmenā
pull d adj {pulli} sar jokains, smieklīgs ∙ küll on pull poiss tas gan ir jokains puisis; see on tänase päeva kõige pullim nali tas ir šodienas smieklīgākais joks
`punnima a v {`punnida, punnin} 1. spuroties, pretoties, strīdēties ∙ tule kaasa, mis sa punnid nāc līdzi, ko tu spurojies; ta punnis kaua, enne kui oma eksimuse üles tunnistas viņš ilgi spurojās, līdz atzina savu kļūdu; ei tasu temaga punnida nav vērts ar viņu strīdēties 2. pūlēties, pūlēties izdarīt ∙ mees punnis küll, aga kivi kohalt kangutada ei jaksanud vīrs pūlējās gan, taču akmeni no vietas izkustināt nespēja; ta punnis koti vankrile viņš pūlējās iedabūt maisu ratos
`põhk s {põhu, `põhku, `põhke} salmi, stiebri ◦ aluspõhk salmu pakaiši; põhumultš salmu mulča ∙ sületäis põhku klēpis salmu; loed ka igasugust põhku tu nu gan lasi visādas sēnalas ∆ põhku pugema likties uz auss
päeva|aeg s dienas laiks, diena ∙ aknad olid lahti nii päevaajal kui öösel logi bija vaļā gan dienā, gan naktī
ratsi`oon s {ratsiooni, ratsi`ooni, ratsi`oone} deva, porcija, norma ◦ söödaratsioon barības deva ∙ ratsioonid on küll suured, aga ühekülgsed devas gan ir lielas, bet vienveidīgas
välja rääkima 1. izpļāpāt, izpaust ∙ teda ei saa usaldada, ta räägib kõik saladused välja viņam nevar uzticēties, viņš izpļāpā visus noslēpumus 2. (runājot) glābt, izpestīt ∙ ära karda, küll ma sind ikka kuidagi välja räägin! nebaidies, gan es tevi tomēr kaut kā izpestīšu!; ennast välja rääkima izķepuroties 3. izprasīt, sarunāt ∙ ta aitas vennal pangast laenu välja rääkida viņš palīdzēja brālim izprasīt no bankas aizdevumu 4. val izrunāt ∙ seda sõna on raske välja rääkida šo vārdu ir grūti izrunāt
saadan s {saadana, saadanat, saadanaid} sātans ∙ küll tal saadanal on jõudu! ir nu gan viņam, sātanam, spēks!
ära seadma 1. nolikt vietā, nokārtot ∙ pane need asjad esialgu siia, küll ma sean ise pärast ära noliec tās lietas pagaidām šeit, gan es vēlāk pats nolikšu vietā 2. sar piedzerties, pietempties ∙ mõned mehed olid juba parajalt ära seatud ja kakerdasid ringi daži vīri bija jau diezgan piedzērušies un klumburoja apkārt
seest a adv 1. no iekšienes, no iekšpuses, no vidus ∙ seest kostis koera haukumist no iekšienes skanēja suņa rejas; laeva peab värvima nii seest kui väljast kuģis jākrāso gan no iekšpuses, gan ārpuses; leib on seest tooreks jäänud maize palikusi vidū jēla 2. sar iekšā, no iekšas ∙ seest valutab iekšā sāp; sa sööd mu närvid seest tu man nervus sabendēsi; palavus võtab hinge seest no karstuma garu var izlaist
sitasti adv vulg sūdīgi ∙ siis on küll sitasti tad nu gan ir sūdīgi
soristama v 1. (ar strūklu) liet ∙ ta soristas vett potti viņš lēja ūdeni katlā; küll soristab sadada nu gan līst 2. čurāt ∙ linnas ei tohi lapski soristada, kuhu juhtub pilsētā pat bērns nedrīkst čurāt, kur pagadās 3. (runājot) bērt, skaitīt ∙ ta soristas peast tulbisorte viņš skaitīja no galvas tulpju šķirnes
sotsiali`seerima v {sotsiali`seerida, sotsialiseerin} socializēt ∙ last sotsialiseerib nii kool kui perekond bērnu socializē gan skola, gan ģimene
spektaakel s {spektaakli, spektaaklit, spektaakleid} sar izrāde ∙ spektaakel linnapargis izrāde pilsētas parkā; oli alles spektaakel! tā nu gan bija izrāde!
järele sõitma braukšus sekot, braukt pakaļ ∙ me sõidame neile järele gan sekosim viņiem
sõnakas adj {sõnaka, sõnakat, sõnakaid} 1. mutīgs, valodīgs, runātīgs ∙ eriti sõnakas pole ta kunagi olnud viņš nekad nav bijis īpaši runātīgs 2. tāds, kas tur vārdu ∙ ta on sõnakas, küll ta tuleb viņš tur savu vārdu, gan jau viņš atnāks
sügavuti adv dziļumā ∙ nii sügavuti kui laiuti gan dziļumā, gan plašumā; siin on vaja igakülgset ja sügavuti minevat analüüsi te nepieciešama vispusīga un padziļināta analīze
tahe b adj {taheda, tahedat, tahedaid} 1. sauss, apžuvis, nosusējis ∙ tahe sügis sauss rudens; maa on tahe zeme ir apžuvusi 2. sāļš, sātīgs, stiprs ∙ ta ei taha kooki, vaid midagi tahedamat viņš negrib kūku, bet gan kaut ko stiprāku 3. (ar lielu cietes saturu) miltains ∙ tahedad kartulid miltaini kartupeļi 4. drošs, pārliecināts ∙ tahe tunne droša sajūta ∆ tahedaks tegema pataisīt stīvu
`tahtma v {`tahta, tahan} 1. gribēt ∙ tahan kohvi gribu kafiju; laps tahab magada bērns grib gulēt; mis tast tahtagi ko gan no viņa var gribēt; uni ei taha tulla nenāk miegs; see töö tuleb tahes või tahtmata ära teha šis darbs gribot negribot jāpadara 2. vajadzēt, būt nepieciešamam ∙ laud tahaks vahel pesta ka galds reizēm būtu arī jāmazgā; kartul tahab võtta kartupeļi jārok 3. grasīties, taisīties ∙ ta tahtis naerust nõrkeda viņš teju ļima no smiekliem
tarvitsema v vajadzēt ∙ homme ei tarvitse vara tõusta rīt nav agri jāceļas; seda poleks sul küll tarvitsenud ütelda tā gan tev nevajadzēja teikt
tegelane s {tegelase, tegelast, tegelasi} 1. darbinieks ◦ haridustegelane izglītības darbinieks; kultuuritegelane kultūras darbinieks ∙ omavalitsuse tegelased pašvaldības darbinieki 2. tēls, varonis, personāžs ◦ muinasjututegelane pasaku tēls ∙ positiivne tegelane pozitīvais tēls; jutustuse keskne tegelane stāsta centrālais varonis 3. sar tips, darbonis, putns ∙ küll on tegelane! ir nu gan tips!; ta on üldse üks omapärane tegelane viņš vispār ir viens savdabīgs tips
tegija b adj {tegija, tegijat, tegijaid} sar darbīgs, izveicīgs, apsviedīgs ∙ ta on küll üks tegija mees viņš nu gan ir viens izveicīgs vīrs
tolgus s {tolguse, tolgust, tolguseid} 1. muļķis, stulbenis, muļķadesa ∙ on alles tolgus, ei saa kõige lihtsamagi asjaga hakkama! ir nu gan muļķis, netiek galā pat ar visvienkāršāko lietu! 2. slaists
`tolk s {tolgu, `tolku, `tolke} 1. sar jēga, saprašana ∙ kas said tema jutust tolku? tu saprati viņa teikto? 2. sar jēga, labums ∙ raviti küll, aga tolku mitte üks raas ārstēja gan, bet jēgas nekādas
totu s {totu, totut, totusid} sar dumiķītis, muļķītis ∙ oled ikka totu küll! tu nu gan esi muļķītis!
`tuhk s {tuha, `tuhka, `tuhki} 1. pelni ∙ vulkaaniline tuhk vulkāniskie pelni; ta puistas tuha põõsaste alla viņš izkaisīja pelnus zem krūmiem; linn on tuhast tõusnud pilsēta ir pacēlusies no pelniem; ta tormas tuhk ja tolm minema viņš aizdrāzās, ka noputēja vien 2. nieks, nekas ∙ ta ei tea tuhkagi viņš nezina nenieka; tuhka ta mõtles neko viņš nedomāja; tuhka temaga! dievs ar viņu!; sellest ei tule küll tuhkagi välja no tā nu gan nekas neiznāks ∆ tuhka pähe raputama kaisīt pelnus uz galvas
`tuhm adj {tuhmi, `tuhmi, `tuhme} 1. blāvs, nespodrs ∙ tuhm peegel blāvs spogulis; tuhm valgus blāva gaisma; tuhm hääl nespodra balss 2. truls ∙ tuhm valu trulas sāpes; küll ta on tuhm viņš nu gan ir truls