[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit

aheldama v savažot, iekalt važās aheldatud käed važās saslēgtas rokas; fantaasiat ei ahelda miski fantāziju nekas nesavažo; haigus aheldas ta voodisse slimība piekala viņu pie gultas
ahh intj ai, ak ahh, ei midagi ai, nekas
ei|keegi s (par dzīvām būtnēm) nekas sa oled minu jaoks eikeegi tu man esi nekas
ei|miski b pr nekas nad nõudsid palka eimillegi eest viņi pieprasīja algu par neko
eksitama v 1. maldināt poiss ei lase ennast eksitada zēns neļauj sevi maldināt 2. likt nomaldīties tuisk eksitas sõitjad teelt kõrvale putenis lika braucējiem nomaldīties no ceļa 3. aizvilināt ta eksitas sõbra jooma viņš aizvilināja draugu iedzert 4. traucēt miski ei eksitanud mind magama jäämast nekas man netraucēja aizmigt
enese|usaldus s pašpārliecinātība miski ei suutnud ta eneseusaldust kõigutada nekas nespēja satricināt viņa pašpārliecinātību
heaks|kiit s 1. atzinība heakskiitu pälvima izpelnīties atzinību 2. piekrišana, akcepts ilma isa heakskiiduta ei toimunud majas midagi bez tēva piekrišanas mājā nekas nenotika
järele jätma 1. atstāt, atlicināt sõda on linnast ainult varemed järele jätnud karš ir atstājis no pilsētas tikai drupas; kõike ei jõutud ära süüa, muist jäeti järele visu nespēja apēst, daļu atlicināja; miski ei kao jätmata järele jälgegi nekas nepazūd, neatstājot pat pēdas 2. izbeigt, pārstāt, rimties jäta kohe järele! tūlīt pat izbeidz!; laps jättis peagi nutu järele bērns drīz vien pārstāja raudāt
kaotus s {kaotuse, kaotust, kaotusi} 1. zaudējums kodu kaotust ei korva miski māju zaudējumu neatsver nekas; väeosa kaotused esimeses lahingus olid tühised karaspēka daļas zaudējumi pirmajā kaujā bija niecīgi 2. zudums ajakaotus laika zudums; mälukaotus atmiņas zudums 3. sakāve mäng lõppes kaotusega spēle beidzās ar sakāvi; armee sai ühe kaotuse teise järel armija cieta vienu sakāvi pēc otras
katki adv 1. pušu lehm tõmbas keti katki govs pārrāva pušu ķēdi; ta murdis kukkudes käeluu katki viņš krītot pārlauza rokas kaulu 2. saplīsis pudel läks kukkudes katki pudele nokrītot saplīsa; laps tegi kogemata mänguasja katki bērns netīšām saplēsa rotaļlietu 3. pusratā, pārtrauktā stāvoklī poiss jättis õppimise katki zēns pameta mācības pusratā; streikijad jätsid töö katki streikotāji pārtrauca darbu 4. slikti, nekārtībā kõik on korras, katki pole veel midagi viss ir kārtībā, nekas vēl nav slikti; kui juba tema nii räägib, siis peab midagi katki olema ja jau viņš tā runā, kaut kas nav kārtībā
keegi pr {kellegi, kedagi} kāds keegi koputas kāds klauvēja; ei keegi neviens; mitte keegi neviens; ära räägi sellest mitte kellelegi nestāsti par to nevienam; kaovad, kuhu keegi pazūd kur nu kurais; ta laenas raha kelleltki sõbralt viņš aizņēmās naudu no kāda drauga; keegi kurat ei saa sellest aru pats velns tur neko nevar saprast; niisugune pole kellegi isa, kes oma lapse unustab tas nav nekāds tēvs, kas aizmirst par savu bērnu; tal pole häda kedagi nekas viņam nekaiš ega siis kedagi ko tur daudz
kergelt adv 1. viegli öösel oli kergelt sadanud naktī bija viegli uzsnidzis; ta oli kergelt vintis viņš bija viegli iereibis; kõik olid kergelt riides visi bija viegli ģērbušies; sain kergelt haavata mani viegli ievainoja; kergelt teenitud raha viegli nopelnīta nauda; ta ei saavutanud elus midagi kergelt viņam nekas dzīvē nenācās viegli 2. mazliet kergelt lonkama mazliet pieklibot; olukord oli kergelt koomiline situācija bija mazliet komiska
kõigutama v 1. šūpot tuul kõigutab puude latvu vējš šūpo koku galotnes; lained kõigutavad paati viļņi šūpo laivu; isa kõigutab laitvalt pead tēvs nosodoši šūpo galvu; kellegi autoriteeti kõigutama šūpot kāda autoritāti 2. likt svārstīties, satricināt miski ei suuda kõigutada minu usku nekas nespēj satricināt manu ticību
kõrval b pop 1. blakus, pie tee kõrval on metsasalu blakus ceļam ir meža puduris; lauda kõrval on kuur blakus kūtij ir šķūnis; ta oli päev päeva kõrval ametis viņš dienu no dienas bija savā amatā; õlg õla kõrval plecu pie pleca 2. blakus, līdzās minu töö ei ole sinu oma kõrval midagi mans darbs līdzās tavam nav nekas; mis sina tema kõrval ka oled kas gan tu esi līdzās viņam 3. līdztekus pedagoogitöö kõrval tegeles ta sordiaretusega līdztekus pedagoga darbam viņš nodarbojās ar selekcionēšanu
käe|käik s 1. dzīve, dzīves gaita ta päris sugulaste tervise ja käekäigu järele viņš taujāja par radinieku veselību un dzīvi; tema edaspidisest käekäigust pole midagi teada par viņa turpmāko dzīvi nekas nav zināms 2. darbība seltsi käekäik biedrības darbība
`leid a s {leiu, `leidu, `leide} atradums juhuleid nejaušs atradums arheoloogilised leiud arheoloģiskie atradumi; analüüs on leiuta analīzē nekas nav atrasts
lohutus s {lohutuse, lohutust, lohutusi} mierinājums lohutusauhind mierinājuma balva miski ei pakkunud talle lohutust nekas nesniedza viņam mierinājumu
midagimiski1. kaut kas midagi ta ju teadis kaut ko taču viņš zināja 2. (noliegumā) nekas ta ei paistnud millegagi silma viņš ne ar ko neizcēlās
miski pr {millegi ~ miski, midagi ~ miskit, miskeid} 1. kaut kas miski teeb talle muret kaut kas sagādā viņam raizes 2. (noliegumā) nekas selle haiguse vastu ei aita miski pret šo slimību nekas nelīdz; ta ei paistnud millegagi silma viņš ne ar ko neizcēlās 3. sar kaut kāds anna miski kauss, kuhu suppi panna iedod kādu bļodu, kur ieliet zupu 4. sar (noliegumā) nekāds teda ei peata miski vägi nekāds spēks viņu neapturēs 5. sar apmēram, kaut kur ta võib midagi sada kilo kaaluda viņš var svērt apmēram simt kilogramu
`murdma v {`murda, murran} 1. lauzt torm murrab puid vētra lauž kokus; tüdruk murdis peenralt lille meitene noplūca dobē puķi; tema optimismi ei suutnud miski murda viņa optimismu nekas nespēja salauzt; kontides murrab kaulus lauž; lepingut murdma lauzt līgumu; sõna murdma lauzt vārdu; murdsin šokolaaditahvli tükkideks salauzu šokolādes tāfelīti gabaliņos 2. locīt, liekt, lauzīt murdsin paberilehe pooleks salocīju papīra lapu uz pusēm; naine murdis ahastades käsi sieviete izmisumā lauzīja rokas; keelt murdma lauzīt valodu 3. (censties tikt uz priekšu) lauzties üritasin kassani murda mēģināju izlauzties līdz kasei; öösel murti akna kaudu suvilasse naktī ielauzušies vasarnīcā pa logu 4. plēst, plosīt hunt murdis lamba vilks noplēsa aitu 5. plēsties, rauties ta murrab tööd teha viņš raujas ar darbiem 6. novec (poligrāfijā) aplauzt
märkimis|väärne adj ievērojams, ievērības cienīgs märkimisväärne edu ievērojami panākumi; midagi märkimisväärset eile ei toimunud nekas ievērības cienīgs vakar nenotika
mööda c pop 1. pa ta eksles kogu päeva metsa mööda viņš visu dienu maldījās pa mežu 2. pa, pēc, atbilstoši miski pole tema meelt mööda nekas nav viņam pa prātam; minu mäletamist mööda oli see möödunud suvel cik es atceros, tas bija pagājušovasar
nii|sugune pr šāds, tāds midagi niisugust ei juhtunud nekas tāds nenotika; meil pole niisuguseid ruume, kus külalisi vastu võtta mums nav tādu telpu, kur uzņemt viesus
ära nägema 1. dabūt redzēt, apskatīt Niagara kose olen oma silmaga ära näinud Niagāras ūdenskritumu esmu apskatījis savām acīm 2. (pavisam) noskatīties ma nägin nüüd ka selle filmi ära tagad es arī noskatījos to filmu 3. redzēt, paredzēt nägin ära, et sellest ei tule midagi välja redzēju, ka no tā nekas neiznāks
`oht s {ohu, `ohtu, `ohte} briesmas, draudi otsene oht tieši draudi; ohtu sattuma nonākt briesmās; siin olete väljaspool ohtu te jums nekas nedraud
painutama v 1. liekt, saliekt lumekoorem painutas oksad looka sniega nasta salieca kokus līkumā; ta painutas pea rinnale viņš nolieca galvu uz krūtīm; tema uhkust ei suuda miski painutada viņa lepnumu nekas nespēj saliekt 2. locīt tuul painutab puid vējš loka kokus
peale c pop 1. (virziens) uz sa astusid mu jala peale tu uzkāpi man uz kājas; ta tõttas rongi peale viņš steidzās uz vilcienu; ta on kõik lapsed aidanud otsa peale viņš palīdzējis nostāties uz kājām visiem bērniem; koerad haukusid võõra peale suņi rēja uz svešinieku; see tee läheb Pärnu peale šis ceļš iet uz Pērnavu; ta läks inglise keele peale üle viņš pārgāja uz angļu valodu; hea õnne peale uz labu laimi; kära peale jooksis palju rahvast kokku uz traci saskrēja daudz ļaužu 2. (virziens) virsū, virs koor kerkib piima peale krējums paceļas virs piena 3. attālumā oli nii pime, et paari sammu peale polnud midagi näha bija tik tumšs, ka pāris soļu attālumā nekas nebija redzams 4. no, pēc ärkasin uksekella helistamise peale pamodos no durvju zvana zvanīšanas; ta tegi seda minu nõudmise peale viņš to izdarīja pēc mana pieprasījuma 5. par ta mõtleb tuleviku peale viņš domā par nākotni 6. līdz ta jõi oma klaasi poole peale viņš izdzēra savu glāzi līdz pusei 7. kopš, no eilsest peale sajab kopš vakardienas līst; sellest ajast peale kopš tā laika; tuleb uuesti otsast peale alata jāsāk atkal no sākuma
poleei olenav mul pole aega man nav laika; park pole suur parks nav liels; pole midagi, valu läheb üle nekas, sāpes pāriet
püha b adj {püha, püha, pühi} svēts talle pole miski püha viņam nekas nav svēts; püha kohustus svēts pienākums; oh seda püha lihtsameelsust! ak, šī svētā vientiesība!; püha sõda svētais karš; sa püha taevas! svētā debess!
seadus|andlus s {-andluse, -andlust, -andlusi} 1. jur likumdošana seadusandluse alused likumdošanas pamati 2. likumdošana, likumi nende probleemide kohta pole meie seadusandluses midagi öeldud par šīm problēmām mūsu likumdošanā nekas nav teikts
seda|moodi b adv , tādā veidā sedamoodi ei tule tööst midagi välja tā no darba nekas neiznāks; paistab sedamoodi, et hakkab sadama rādās, ka līs
taha b pop 1. (virziens) aiz ta istus minu taha viņš apsēdās aiz manis; ma ei saanud niiti nõela taha es nevarēju ievērt diegu adatā; kõrva taha panema likt aiz auss 2. (virziens) pie ta istus jälle raamatute taha viņš sēdās atkal pie grāmatām 3. attālumā mõnekümne sammu taha ei olnud midagi kuulda pārdesmit soļu attālumā nekas nebija dzirdams 4. dēļ raha taha ehitus seisma ei jää naudas dēļ celtniecība neapstāsies
`tuhk s {tuha, `tuhka, `tuhki} 1. pelni vulkaaniline tuhk vulkāniskie pelni; ta puistas tuha põõsaste alla viņš izkaisīja pelnus zem krūmiem; linn on tuhast tõusnud pilsēta ir pacēlusies no pelniem; ta tormas tuhk ja tolm minema viņš aizdrāzās, ka noputēja vien 2. nieks, nekas ta ei tea tuhkagi viņš nezina nenieka; tuhka ta mõtles neko viņš nedomāja; tuhka temaga! dievs ar viņu!; sellest ei tule küll tuhkagi välja no tā nu gan nekas neiznāks tuhka pähe raputama kaisīt pelnus uz galvas
välja tulema 1. iznākt, nākt ārā karu tuli koopast välja lācis iznāca no alas 2. atrasties, tikt atrastam kadunud raamat tuli lõpuks välja pazudusī grāmata beidzot atradās 3. iziet, izkļūt, tikt ārā ta tuli olukorrast auga välja viņš izkļuva no situācijas ar godu 4. sanākt, izdoties katse tuli välja eksperiments izdevās; sellest ei tule midagi head välja no tā nekas labs nesanāks 5. iztikt palgaga ei tule välja, peab lisatööd otsima ar algu nevar iztikt, jāmeklē papilddarbs 6. sanākt, izrādīties, atklāties tuleb välja, et tal oli õigus iznāk, ka viņam bija taisnība 7. nākt klajā, nākt atklātībā, izpaust ta tuli oma ettepanekuga välja viņš nāca klajā ar savu priekšlikumu 8. nākt klajā, tikt izdotam
tumestama v aptumšot, padarīt tumšu taevast tumestasid pilved debesis aptumšoja mākoņi; miski ei tumestanud nende õnne nekas neaptumšoja viņu laimi
tühi a s {tühja, `tühja, `tühje} 1. nekas, nieks ta pärib igasugu tühja viņš prašņā visādus niekus; pea on tühja täis galvā ir pilnīgs tukšums; ta ei mäleta tühjagi viņš nenieka neatceras 2. jupis, velns tühi teda võtku! jupis viņu rāvis!; ta saatis joodiku kus tühi viņš pasūtīja dzērāju pie visiem velniem tühi seda teab vilks viņu zina
vabandama v 1. atvainot, attaisnot vabandage, kuidas oli teie nimi? atvainojiet, kā bija jūsu vārds?; ma vabandan teid es jums piedodu; mitte miski ei vabanda tema sellist käitumist itin nekas neattaisno šādu viņa uzvedību; vabandav põhjus attaisnojošs iemesls 2. atvainoties, attaisnoties sa pead tema ees vabandama tev jāatvainojas viņam
vahetus a s {vahetuse, vahetust, vahetusi} 1. (darbā) maiņa vabrik töötab kahes vahetuses fabrika strādā divās maiņās; öine vahetus lõpetas töö nakts maiņa beidza darbu 2. maiņa, apmaiņa kaubavahetus preču apmaiņa; teabevahetus informācijas apmaiņa korterite vahetusest ei tulnud midagi välja no dzīvokļu maiņas nekas nesanāca 3. mija, nomaiņa aastavahetus gadumija sugupõlvede vahetus paaudžu maiņa; kirik on ehitatud 13. ja 14. sajandi vahetusel baznīca ir celta 13. un 14. gadsimta mijā 4. (apģērba) kārta tal oli kaasas kaks vahetust pesu viņam līdzi bija divas veļas kārtas
ära a adv 1. projām olin kolm aastat ära biju projām trīs gadus; tahan siit ära gribu projām no šejienes; võtan lapse sellest koolist ära ņemšu bērnu ārā no šīs skolas; ta on juba mitu kuud töölt ära viņš jau vairākus mēnešus nav darbā; tuul puhus lume ära vējš aizpūta sniegu; tuju läks ära noskaņojums mainījās; haigel on isu ära slimniekam nav apetītes 2. nost, no- ta pani raamatu ära viņš nolika grāmatu; teelt keerab ära kitsas rada no ceļa nogriežas šaura taciņa; tüdruk laskis oma patsi ära lõigata meitene lika nogriezt savu bizi; võtsin saapad ära novilku zābakus; habe tuleb ära ajada jānodzen bārda 3. iz- õlast ära käsi roka ir izmežģīta plecā 4. nekas tāds, nekas īpašs asi ta ära ei ole nav jau nekas tāds; mis see majaehitamine ka ära ei ole tā mājas būvniecība jau nav nekas īpašs

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur