[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 111 artiklit, väljastan 100

aimuma v būt jaušamam tema kogu olemusest aimub sõbralikkust ning siirust no visas viņa būtības ir nojaušams draudzīgums un atklātība
avaldus s {avalduse, avaldust, avaldusi} 1. izpausme eneseavaldus pašizpausme elu oma mitmepalgelistes avaldustes dzīve savās daudzveidīgajās izpausmēs; arhitektuur materiaalse kultuuri ühe avaldusena arhitektūra kā materiālās kultūras izpausme 2. apliecinājums sõprusavaldus draudzības apliecinājums; kaastundeavaldus līdzjūtības apliecinājums 3. iesniegums, pieteikums hagiavaldus prasības pieteikums kirjalik avaldus rakstisks iesniegums; avaldus seltsi astumiseks iesniegums par iestāšanos biedrībā 4. paziņojums valitsuse avaldus valdības paziņojums
baptisti adj {indekl.} baptistu- baptisti kogudus baptistu draudze
eest|seisja s 1. aizstāvis vaeste eestseisja nabago aizstāvis 2. priekšvadītājs vennastekoguduse eestseisjad brāļu draudžu priekšvadītāji
eest|seisus s novec vadība koguduse eestseisus draudzes vadība
ellu|jäänu s izdzīvojušais ellujäänuid ähvardas näljasurm izdzīvojušajiem draudēja bada nāve
elu|aegne adj mūžīgs, uz mūžu, mūža- eluaegne sõprus mūžīga draudzība; see ametikoht on eluaegne šis amats ir uz mūžu; talle määrati eluaegne pension viņam piešķīra mūža pensiju
hargnema v 1. šķirties, sazaroties meie eluteed hargnesid mūsu dzīves ceļi šķīrās; jalgrada hargnes mitmesse suunda taka sazarojās vairākos virzienos 2. irt õmblus hargneb vīle irst 3. raisīties, šķetināties meeste vahel hargnes sõbralik vestlus starp vīriem raisījās draudzīga saruna; segane lugu hakkas hargnema neskaidrais stāsts sāka šķetināties
heldima v 1. justies aizkustinātam, kļūt aizkustinātam pisarateni heldinud aizkustināts līdz asarām; heldinud näoilme aizkustināta sejas izteiksme; ta heldis sõbralikest sõnadest viņu aizkustināja draudzīgie vārdi 2. atmaigt süda heldib sirds atmaigst
hirmu|äratav p briesmīgs, baigs, draudīgs hirmuäratav välimus briesmīgs izskats; hirmuäratavad lood baigi gadījumi
hirmu|äratavalt adv briesmīgi, baigi, draudīgi mees vandus hirmuäratavalt vīrietis briesmīgi lādējās; äikesepilv lähenes hirmuäratavalt kiiresti negaisa mākonis tuvojās briesmīgi ātri
hävimis|oht s bojāejas draudi, izzušanas draudi
iial adv 1. nekad, nemūžam noorus ei tule iial tagasi jaunība nekad neatgriezīsies; ei iial nemūžam 2. vien kuhu ta iial läks, võeti teda sõbralikult vastu kur vien viņš devās, viņu uzņēma draudzīgi
inim|sõbralik adj cilvēkam draudzīgs
ise|äranis adv 1. īpaši, sevišķi iseäranis pikk habe īpaši gara bārda; iseäranis sõbralik inimene sevišķi draudzīgs cilvēks 2. it īpaši, it sevišķi mu tervis on halb, iseäranis praegu mana veselība ir slikta, it īpaši patlaban; mõnikord, iseäranis kevadel igatses ta merele reizēm, it sevišķi pavasaros, viņš ilgojās pēc jūras
jahenema v kļūt vēsam, kļūt vēsākam, atdzist õhk jaheneb gaiss kļūst vēsāks; nende sõprus jahenes viņu draudzība atvēsa
läbi jooksma 1. izskriet cauri jooksin küla vahelt kiiresti läbi ātri izskrēju cauri ciemam 2. (ātri, uz īsu brīdi) ieskriet, apskriet enne ärasõitu jooksin veel sõbranna poolt läbi pirms aizbraukšanas ieskrēju vēl pie draudzenes; naine jooksis ruttu kõik kauplused läbi sieva ātri apskrēja visus veikalus 3. tecēt, laist cauri katus jookseb läbi jumts tek
joviaalselt adv joviāli joviaalselt sõbralik joviāli draudzīgs
jutlus s {jutluse, jutlust, jutlusi} sprediķis jutlust pidama turēt sprediķi; kogudus kuulab jutlust draudze klausās sprediķi; ära mulle jutlust pea nelasi man sprediķi
jää|vang s 1. ledus gūsts laevad olid jäävangis kuģi bija ledus gūstā 2. ledus gūsteknis jäävange ähvardab nälg ledus gūstekņiem draud bads
`kael s {kaela, `kaela, `kaelu} kakls sõbrannad langevad teineteisele kaela draudzenes krīt viena otrai ap kaklu; ta sipleb kaelani võlgades viņš ir parādos līdz kaklam; pika kaelaga pudel pudele ar garu kaklu; järved on kitsa kaela kaudu ühenduses ezeri ir savienoti ar šauru kaklu; aitab mul sinu kaela peal elamisest pietiek man dzīvot uz tava kakla ennast kaela riputama kārties kaklā; kaela kahekorra keerama apgriezt kaklu; kaela peal istuma sēdēt uz kakla; üle kaela andma sadot pa kaklu; üle kaela saama dabūt pa kaklu
kardetavalt adv bīstami, draudīgi
kasutaja|sõbralik adj lietotājam draudzīgs
keskkonna|sõbralik adj videi draudzīgs
keskkonna|sõbralikkus s draudzīgums videi
`kestma v {`kesta, kestan} 1. ilgt, turpināties õppeaeg kestab kuus kuud mācības ilgst sešus mēnešus; aastaid kestnud sõprus gadiem ilgusi draudzība; kauem see edasi kesta ei või ilgāk tā vairs nevar turpināties 2. būt izturīgam, saglabāties see riie kestab kaua šis audums ir izturīgs; läbi aegade kestma jäänud tõed cauri laikiem saglabājušās patiesības
kihel`kond s {kihelkonna, kihel`konda, kihel`kondi} 1. novads muistsed maakonnad jagunesid kihelkondadeks senās zemes iedalījās novados 2. (teritorija) draudze, novads ta läks kirikuõpetajaks teise kihelkonda viņš devās strādāt par mācītāju citā draudzē; igas kihelkonnas kujunes oma murrak katrā novadā izveidojās sava izloksne
kiivus s {kiivuse, kiivust, kiivusi} greizsirdība naises ärkas kiivus sõbranna vastu sievietē pamodās greizsirdība pret draudzeni
kogudus s {koguduse, kogudust, kogudusi} draudze koguduseliige draudzes loceklis; vennastekogudus brāļu draudze adventisti kogudus adventistu draudze
kogudus`lik adj {kogudusliku, kogudus`likku, kogudus`likke} draudzes-, ar draudzi saistīts
`kohtlema v {kohelda, `kohtlen} izturēties, attiekties kedagi sõbralikult kohtlema izturēties pret kādu draudzīgi; sul pole õigust mind niiviisi kohelda! tev nav tiesību pret mani šādi izturēties!
kohvitama v 1. sar kafijot sõbrannadega kohvitama kafijot ar draudzenēm 2. sar cienāt ar kafiju sõbrannasid kohvitama cienāt draudzenes ar kafiju
`kuiv b adj {kuiva, `kuiva, `kuivi} 1. sauss kaev on juba teist aastat kuiv aka ir sausa jau otro gadu; mehed ähvardasid kõrtsi kuivaks juua vīri draudēja izdzert krogu sausu; silmad on kuivaks nutetud acis ir izraudātas sausas; muld on kuiv nagu tuhk augsne ir sausa kā pelni; kuival ajal tekivad kergesti metsatulekahjud sausā laikā viegli sākas meža ugunsgrēki; kuiv vein sauss vīns; kuiv loeng sausa lekcija; ta hääl oli kuiv ja kõlatu viņa balss bija sausa un neskanīga 2. vājš, stiegrains kuiv kortsuline käsi vāja, grumbaina roka; Araabia hobune on kuiva kehaehitusega arābu rikšotājam ir stiegraina ķermeņa uzbūve 3. sar (apgūstot paņēmienus) mehānisks suusatajad tegid kuiva trenni slēpotāji veica mehānisku treniņu
kultuuri|lembeline adj kultūrai draudzīgs, kultūru atbalstošs
kurja|kuulutav p draudīgs, ļaunu vēstošs kurjakuulutav äikesepilv draudīgs negaisa mākonis; klassis valitses kurjakuulutav vaikus klasē valdīja ļaunu vēstošs klusums
kõlama v skanēt kõlab laul skan dziesma; õpetaja hääl kõlas sõbralikult skolotāja balss skanēja draudzīgi; tõlkes võiks see lause kõlada umbes sedamoodi tulkojumā šis teikums varētu skanēt apmēram šādi; kunstnik on osanud iga värvi kõlama panna mākslinieks ir pratis likt skanēt katrai krāsai
kõrgelt adv 1. no augstuma kõrgelt näeb kaugele no augstuma redzams tālu 2. augstu kõrgelt arenenud tehnika augstu attīstījusies tehnika; ma hindan meie sõprust kõrgemalt kui midagi muud es augstu vērtēju mūsu draudzību; koor laulab kõrgelt koris dzied augstu; kuulid lendasid meist kõrgelt üle lodes lidoja mums augstu pāri
`kätkema v {`kätkeda, kätken} 1. saturēt, slēpt, slēpties maapõu kätkeb tohutuid rikkusi zemes dzīles slēpj milzīgas bagātības; riigipööre kätkes ohtu demokraatiale valsts apvērsumā slēpās draudi demokrātijai 2. ielikt, ieslēpt lihtsaisse värssidesse on kätketud sügav elutõde vienkāršās vārsmās ieslēpta dziļa dzīves patiesība
`köitma v {`köita, köidan} 1. siet ta köitis vöö keha ümber viņš apsēja jostu ap vidu; rukis köideti vihku rudzus sasēja kūlīšos 2. saistīt mehi köidavad kauaaegse sõpruse sidemed vīrus saista ilgas draudzības saites 3. piesaistīt, pievilkt meie tähelepanu köitis uhke hoone mūsu uzmanību piesaistīja lepna ēka; noorukeid köidab tehnika jauniešus pievelk tehnika 4. (poligrāfijā) iesiet raamatut köitma iesiet grāmatu
lagunema v 1. brukt, irt, jukt vanad hooned lagunevad vecas ēkas brūk; teed hakkasid lagunema ceļi sāka brukt; perekond lagunes ģimene izjuka; pilved lagunesid mākoņi izklīda 2. sadalīties, trūdēt kuumutamisel hape laguneb karsējot skābe sadalās; laip laguneb līķis sadalās 3. sar izplatīties kuulujutud lagunesid üle kogu kihelkonna baumas izplatījās pa visu draudzi
lahe b adj {laheda, lahedat, lahedaid} 1. brīvs, plašs ta sai lahedama korteri viņš dabūja plašāku dzīvokli; lahedad jalatsid ērti apavi 2. spirgts, svaigs, viegls lahe tuul spirgts vējš; laheda peaga on parem õppida ar svaigu galvu ir labāk mācīties; suvel tahaks süüa midagi lahedat vasarā gribas ēst kaut ko vieglu 3. patīkams, draudzīgs lahe inimene patīkams cilvēks 4. nesapinies, nesavijies kalamehed harutasid võrke lahedaks zvejnieki atpiņķerēja tīklus 5. brīvs, viegls kodu poole läheb hobune alati lahedama sammuga mājup zirgs vienmēr iet raitākā solī 6. viegli, brīvi mere ääres on lahe hingata pie jūras ir viegli elpot; vagunis läks lahedamaks vagonā kļuva brīvāk 7. sar lielisks, foršs lahe mõte lieliska doma; lahe kutt foršs džeks
laste|sõbralik adj 1. draudzīgs pret bērniem lastesõbralik koer pret bērniem draudzīgs suns 2. bērniem drošs lastesõbralik pliit bērniem droša plīts
loodus|sõbralik adj dabai draudzīgs
luter`lik adj {luterliku, luter`likku, luter`likke} luterāņu- luterlik kogudus luterāņu draudze
lävima v saieties, komunicēt ta on erak, kellegagi ei lävi viņš ir vientuļnieks, ne ar vienu nesaietas; ta oskab kõigiga vabalt, sõbralikult lävida viņš māk ar visiem brīvi, draudzīgi komunicēt
malakas s {malaka, malakat, malakaid} 1. milna, boze ta ähvardas malakaga viņš draudēja ar bozi 2. pēriens, kāviens malakat oleks sulle tarvis! tev vajadzētu kāvienu!
meelestama v 1. noskaņot ta meelestas teised enda vastu viņš noskaņoja citus pret sevi; minu suhtes oli ta sõbralikult meelestatud pret mani viņš bija draudzīgi noskaņots 2. izraisīt noskaņojumu
meelitus s {meelituse, meelitust, meelitusi} 1. vilināšana, kārdināšana ei aita siin meelitus ega ähvardus te nelīdz ne vilināšana, ne draudi 2. vilinājums, kārdinājums 3. glaimi meelitusi ütlema sacīt glaimus
mitmeti adv 1. dažādi, daudzos veidos tööd võib teha mitmeti strādāt var dažādi; mitmeti tõlgitsetav lause dažādi interpretējams teikums 2. daudzējādi, daudzējādā ziņā nende sõprus oli mitmeti kummaline viņu draudzība bija daudzējādi dīvaina
muutumatult adv nemainīgi, pastāvīgi ta oli ikka muutumatult sõbralik ja lahke viņš arvien bija nemainīgi draudzīgs un laipns
mõra s {mõra, mõra, mõrasid} plaisa, sprauga vaasil on mõra sees vāzei ir plaisa; meie sõprusesse hakkas tekkima mõrasid mūsu draudzībā sāka veidoties plaisas
mõõde b s {`mõõtme, mõõdet, `mõõtmeid} mērs, izmērs mõõtmeid vähendama samazināt mērus; jalgpalliväljaku mõõtmed futbola laukuma izmēri; korruptsioon on võtnud ähvardavad mõõtmed korupcija ir sasniegusi draudīgus apmērus
nimetu adj {nimetu, nimetut, nimetuid} 1. bezvārda-, nezināms, anonīms nimetud kangelased bezvārda varoņi; ta sai nimetuid ähvarduskirju viņš saņēma anonīmas draudu vēstules 2. neizskaidrojams, nenoteikts, neizsakāms nimetu hirm neizskaidrojamas bailes
ning knj 1. un, kā arī ta oli lahke ning sõbralik viņš bija laipns un draudzīgs; vanaisa kasvatas kartuleid ja peete ning tomateid vectēvs audzēja kartupeļus un bietes, kā arī tomātus 2. (pretstatījumā) bet, tomēr, nevis süüdi on tema ning mitte mina vainīgs ir viņš, nevis es
`oht s {ohu, `ohtu, `ohte} briesmas, draudi otsene oht tieši draudi; ohtu sattuma nonākt briesmās; siin olete väljaspool ohtu te jums nekas nedraud
omaselt adv 1. raksturīgi, tipiski autorile omaselt autoram raksturīgi 2. pazīstami, draudzīgi võõras naeratas väga omaselt svešinieks smaidīja ļoti pazīstami
`otsima v {`otsida, otsin} meklēt mees otsib prille vīrs meklē brilles; ma pole ta sõprust otsinud es neesmu meklējis viņa draudzību; ta läks kohtusse õigust otsima viņš devās uz tiesu meklēt taisnību; seeni otsides eksis ta metsa ära meklējot sēnes, viņš apmaldījās mežā; ma otsin põhjust naabrite poole minna es meklēju iemeslu, lai dotos pie kaimiņiem; selle probleemi lahendamiseks otsiti uusi meetodeid šīs problēmas risināšanai tika meklētas jaunas metodes; lehm otsib pulli govs meklē bulli
paha|endeline adj draudīgs, nelaimi vēstījošs pahaendeline vaikus draudīgs klusums; pahaendeline märk nelaimi vēstījoša zīme
paisuma v 1. izplesties gaasid paisuvad gāzes izplešas 2. briest, blīst herned paisuvad keetmisel zirņi vārot uzbriest; hästi paisuv jahu labi briestoši milti; varakevadel hakkavad pungad paisuma agrā pavasarī pumpuri sāk piebriest; pilv paisus silmanähtavalt mākonis blīda acīmredzami 3. uzplūst, pārplūst sadudest paisunud jõgi pēc lietus pārplūdusi upe 4. palielināties, augt võlg muudkui paisus parāds tikai palielinās; selts paisus kiiresti biedrība ātri auga 5. pāraugt tuul paisub tormiks vējš pāraug vētrā; väike lahkheli paisus suureks tüliks mazas domstarpības pārauga lielā strīdā; rahulolematus ähvardas paisuda ülestõusuks neapmierinātība draudēja pāraugt par sacelšanos
`pilk s {pilgu, `pilku, `pilke} 1. skatiens, skats sõbralik pilk draudzīgs skatiens; pilku heitma uzmest skatienu; meie pilgud kohtusid hetkeks mūsu skatieni uz mirkli satikās; ta tõstis pilgu ajalehelt viņš pacēla skatienu no laikraksta 2. mirklis, acumirklis esimesel pilgul ma ei tundnud teda ära pirmajā mirklī es viņu nepazinu; jäin pilguks ajaks mõttesse uz mirkli aizdomājos
pommi|ähvardus s spridzināšanas draudi
purunema v plīst, lūzt, šķīst kauss kukkus ja purunes bļoda nokrita un saplīsa; bussil olevat telg purunenud autobusam esot salūzusi ass; sõprus puruneb draudzība irst
pärdik s {pärdiku, pärdikut, pärdikuid} pērtiķis, mērkaķis leierkastimees pärdikuga leijerkastnieks ar pērtiķi; see karvane pärdik oli mu sõbranna mees tas spalvainais pērtiķis bija manas draudzenes vīrs
ragisema v 1. brikšķēt, brakšķēt jää ragises ähvardavalt ledus draudīgi brakšķēja 2. čerkstēt, džerkstēt ta rääkis ragiseva häälega viņš runāja čerkstošā balsī; kaevuketid ragisesid akas ķēdes džerkstēja nagu ragiseb ka sprakšķ vien
`semmima v {`semmida, semmin} draudzēties, biedroties, saieties lapsed ei semminud teistega bērni nedraudzējās ar citiem; ta semmis naabripoisiga viņa sagājās ar kaimiņu puisi
side b s {sideme, sidet, sidemeid} 1. saite, apsējs haavaside pārsējs; marliside marles saite steriilne side sterilā saite; jalale asetati fikseeriv side kājai uzlika fiksējošu saiti 2. saite, stiprinājums suusaside slēpju stiprinājums 3. saikne, sakars, saistība toimunul pole otsest sidet minu kavatsustega notikušajam nav tiešas saistības ar maniem nodomiem 4. saikne, sakars, kontakts armuside mīlas sakars; sõprusside draudzības saites; otseside tieša saikne; salaside slepens sakars perekondlikud sidemed ģimeniskas saiknes; vilistlastel on kooliga tihedad sidemed absolventiem ir ciešas saiknes ar skolu 5. ķīm saite ioonside jonu saite; vesinikside ūdeņraža saite; üksikside vienkāršā saite 6. anat saite
siristama v 1. sisināt, sirsināt akna taga siristavad rohutirtsud aiz loga sisina sienāži 2. čivināt varblased siristavad põõsastes krūmos čivina zvirbuļi; tüdruk siristab sõbrataridega meitene čivina ar draudzenēm 3. tecināt ta siristas paagist vett kruusi viņš ietecināja krūzē ūdeni no tvertnes; katus siristab vett läbi jumts tek 4. sar čurāt ta läks nurga taha siristama viņš aizgāja aiz stūra pačurāt
sobitama v 1. pielāgot, piemērot ta sobitab kleidile varrukat otsa viņš pielāgo kleitai piedurkni; vahelt sobitama būt par starpnieku; ma oskan end oludega sobitada es protu piemēroties apstākļiem 2. dibināt, slēgt sõprust sobitama dibināt draudzību; nad sobitasid kokkuleppe viņi noslēdza vienošanos
soovitama v ieteikt, rekomendēt mul soovitati sporti teha man ieteica nodarboties ar sportu; ta soovitas juuksurit sõbrannadele viņa ieteica frizieri draudzenēm
suhtuma v 1. attiekties üks suhtub kahesse nagu kolm kuuesse viens attiecas pret divi kā trīs pret seši 2. izturēties ta suhtub kõigisse sõbralikult viņš pret visiem izturas draudzīgi
suhtumine s {suhtumise, suhtumist, suhtumisi} attieksme, izturēšanās sõbralik suhtumine draudzīga attieksme
surma|oht s nāves briesmas, nāves draudi teda ähvardas surmaoht viņam draudēja nāves briesmas
sõbra`lik adj {sõbraliku, sõbra`likku, sõbra`likke} draudzīgs lastesõbralik bērniem drošs sõbralik vestlus draudzīga saruna
sõbralikkus s {sõbralikkuse, sõbralikkust, sõbralikkusi} draudzīgums südamlik sõbralikkus sirsnīgs draudzīgums
sõbralikult adv draudzīgi sõbralikult tervitama draudzīgi sveicināt
sõbranna s {sõbranna, sõbrannat, sõbrannasid} draudzene südamesõbranna sirdsdraudzene ammused sõbrannad senas draudzenes
sõb`rants s {sõbrantsi, sõb`rantsi, sõb`rantse} sar draudzene ta läks sõbrantsidega kinno viņa aizgāja ar draudzenēm uz kino
sõbra|suhe s draudzība, draudzīgas attiecības
sõbratar s {sõbratari, sõbratari, sõbratare} draudzene nad olid juba kooliajal suured sõbratarid viņas jau skolas laikā bija lielas draudzenes
sõbrustama v draudzēties, būt draugos nad sõbrustasid teineteisega juba lapsepõlves viņi draudzējās jau bērnībā; alkoholiga sõbrustama būt draugos ar alkoholu
sõprus s {sõpruse, sõprust, sõprusi} draudzība lapsepõlvesõprus bērnības draudzība; sinasõprus tudraudzība; sõprusavaldus draudzības apliecinājums; sõprusmäng draudzības spēle; sõprusside draudzības saites; sõprusõhtu draudzības vakars meid seob ammune sõprus mūs saista sena draudzība; sõprust pidama draudzēties
sõprus|kohtumine s 1. draudzīga tikšanās sõpruskohtumine teiste maade delegatsioonidega draudzīga tikšanās ar citu valstu delegācijām 2. draudzības sacensības koolidevaheline sõpruskohtumine korvpallis skolu draudzības sacensības basketbolā
sõprus|suhted s pl draudzība, draudzības saites
välja taguma 1. izkalt sepp taob hõõguvast rauast hobuseraudu välja kalējs izkaļ pakavus no kvēlojošas dzelzs 2. izsist, izdauzīt ta ähvardas mul kõik aknad välja taguda viņš draudēja izdauzīt man visus logus
tapmine s {tapmise, tapmist, tapmisi} 1. nonāvēšana, nogalināšana, kaušana seatapmine cūkas kaušana 2. jur slepkavība, nonāvēšana enesetapmine pašnāvība; tapmiskatse slepkavības mēģinājums; tapmisähvardus slepkavības draudi tahtlik tapmine tīša slepkavība
tervise|oht s veselības apdraudējums, draudi veselībai
tubli adj {tubli, tublit, tublisid} 1. krietns, čakls, spējīgs tubli töömees krietns strādnieks; meie klassi peetakse füüsikas kõige tublimaks mūsu klasi uzskata par spējīgāko fizikā 2. krietns, pamatīgs tubli tuulehoog krietna vēja brāzma; tubli saak krietna raža; mees on naisest oma tubli kümme aastat vanem vīrs ir krietnus desmit gadus vecāks par sievu; isa ähvardas anda tubli keretäie tēvs draudēja sadot krietnu pērienu 3. labi tubli, oleme siis kokku leppinud labi, tad esam vienojušies
tuttav`lik adj {tuttavliku, tuttav`likku, tuttav`likke} 1. pazīstams nii tuttavlik tundub see maastik tik pazīstama šķiet šī ainava 2. draudzīgs, familiārs tuttavlikud suhted draudzīgas attiecības
tüdruk|sõber s draudzene, meitene, mīļotā ta tõi kaasa oma uue tüdruksõbra viņš atveda līdzi savu jauno draudzeni
uputama v 1. slīcināt, gremdēt suurvesi ähvardas kõiki ära uputada pali draudēja visus noslīcināt; vaenlase poolt uputatud laev ienaidnieka nogremdēts kuģis; tuisk uputas majad hangedesse putenis apraka mājas kupenās; ta uputas end ära viņš noslīcinājās 2. noslīcināt, pārpludināt suurvesi võib heinamaa uputada pali var pārpludināt pļavu
urahtama v ierūkties, norūkt koer urahtas ähvardalt suns draudīgi ierūcās
usk`lik a s {uskliku, usk`likku, usk`likke} ticīgais kogudusse kuulus sadakond usklikku draudzē ietilpa ap simts ticīgo
usuline adj {usulise, usulist, usulisi} ticības-, reliģisks koguduse usuline tase draudzes ticības līmenis; usulised vaated reliģiski uzskati
usu|tunnistus s 1. ticības apliecinājums, ticības apliecība, kredo kogudus kordas usutunnistuse sõnu draudze atkārtoja ticības apliecinājuma vārdus 2. ticība, konfesija ta on usutunnistuselt katoliiklane viņš ir katolis pēc ticības
vaade s {`vaate, vaadet, `vaateid} 1. skats loodusvaade dabasskats suurepärane vaade ümbruskonna metsadele lielisks skats uz apkārtnes mežiem; Tartu vaadetega postkaardid pastkartes ar Tartu skatiem 2. skatiens ema vaade oli sõbralik mātes skatiens bija draudzīgs 3. uzskats, ieskats maailmavaade pasaules uzskats ühiskondlik-poliitilised vaated sabiedriski politiskie uzskati 4. tehn skats perspektiivvaade perspektīvas skats projektis peab olema hoone kõik neli vaadet projektā jābūt visiem četriem ēkas skatiem
vader s {vaderi, vaderit, vadereid} 1. krustvecāks, kūms minu poja vaderid mana dēla krustvecāki 2. sar kūmiņš, draudziņš
`vanduma v {`vanduda, vannun} 1. zvērēt vannu, et sa mind armastad! zvēri, ka tu mani mīli!; nad vandusid üksteisele igavest sõprust viņi zvērēja viens otram mūžīgu draudzību 2. lamāt, lādēt ta vannub uut korda viņš lād jauno kārtību
vangistama v 1. sagūstīt poisid on orava vangistanud zēni ir sagūstījuši vāveri 2. ieslodzīt lumi vangistas neid tuppa sniegs ieslodzīja viņus istabā 3. apcietināt, arestēt teda ähvardatakse vangistada viņu draud apcietināt 4. piekalt, paralizēt haigus vangistas teda voodisse slimība piekala viņu gultai; pilt vangistas tähelepanu attēls piekala uzmanību; tugev haare vangistas põgeneja käed stiprs satvēriens paralizēja bēgļa rokas
varisema v 1. brukt, grūt terved linnad varisevad varemeiks veselas pilsētas sabrūk drupās; lagi ähvardas kaela variseda griesti draudēja uzgrūt uz galvas; varisenud autoriteet sagruvusi autoritāte; väsimusest nõrkenud jooksja varises teele noguruma novārdzināts skrējējs sabruka uz ceļa 2. birt lapsed korjasid põllult varisenud viljapäid bērni lasīja laukā nobirušās vārpas; õunapuuõied on juba varisemas ābeļziedi jau birst
varisemis|ohtlik adj brūkošs, sabrukt draudošs varisemisohtlikud lossivaremed brūkošas pilsdrupas; maja tunnistati varisemisohtlikuks ēka tika atzīta par tādu, kurai draud sabrukšana

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur