[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 236 artiklit, väljastan 100

abi|kaasa s dzīvesbiedrs, laulātais draugs õe abikaasa māsas dzīvesbiedrs
abistama v palīdzēt sõbrad abistasid meid ülesande täitmisel draugi palīdzēja mums pildīt uzdevumu
aimuma v būt jaušamam tema kogu olemusest aimub sõbralikkust ning siirust no visas viņa būtības ir nojaušams draudzīgums un atklātība
ainuke[ne] adj {ainukese, ainukest, ainukesi} vienīgais ainuke laps vienīgais bērns; ainukene sõber vienīgais draugs
aja|proov s laika pārbaude sõbrasuhted on ajaproovile vastu pidanud draugu attiecības ir izturējušas laika pārbaudi
alatu adj {alatu, alatut, alatuid} zemisks ta oli oma sõbra vastu alatu viņš bija zemisks pret savu draugu
arvel a pop uz rēķina teenis sõbra arvel kõvasti viņš pamatīgi nopelnīja uz drauga rēķina; ma võtsin puhkuse arvel paar vaba päeva es paņēmu dažas brīvas dienas uz atvaļinājuma rēķina
välja astuma 1. iznākt, iziet ema astus uksest välja māte iznāca pa durvīm 2. izkāpt astusime vagunist välja izkāpām no vagona 3. izstāties ülikoolist välja astuma izstāties no universitātes 4. iestāties ta astub enda sõprade eest välja viņš iestājas par saviem draugiem; oma ideede eest välja astuma iestāties par savām idejām
avaldus s {avalduse, avaldust, avaldusi} 1. izpausme eneseavaldus pašizpausme elu oma mitmepalgelistes avaldustes dzīve savās daudzveidīgajās izpausmēs; arhitektuur materiaalse kultuuri ühe avaldusena arhitektūra kā materiālās kultūras izpausme 2. apliecinājums sõprusavaldus draudzības apliecinājums; kaastundeavaldus līdzjūtības apliecinājums 3. iesniegums, pieteikums hagiavaldus prasības pieteikums kirjalik avaldus rakstisks iesniegums; avaldus seltsi astumiseks iesniegums par iestāšanos biedrībā 4. paziņojums valitsuse avaldus valdības paziņojums
baptisti adj {indekl.} baptistu- baptisti kogudus baptistu draudze
eest|seisja s 1. aizstāvis vaeste eestseisja nabago aizstāvis 2. priekšvadītājs vennastekoguduse eestseisjad brāļu draudžu priekšvadītāji
eest|seisus s novec vadība koguduse eestseisus draudzes vadība
eksitama v 1. maldināt poiss ei lase ennast eksitada zēns neļauj sevi maldināt 2. likt nomaldīties tuisk eksitas sõitjad teelt kõrvale putenis lika braucējiem nomaldīties no ceļa 3. aizvilināt ta eksitas sõbra jooma viņš aizvilināja draugu iedzert 4. traucēt miski ei eksitanud mind magama jäämast nekas man netraucēja aizmigt
ellu|jäänu s izdzīvojušais ellujäänuid ähvardas näljasurm izdzīvojušajiem draudēja bada nāve
elu|aegne adj mūžīgs, uz mūžu, mūža- eluaegne sõprus mūžīga draudzība; see ametikoht on eluaegne šis amats ir uz mūžu; talle määrati eluaegne pension viņam piešķīra mūža pensiju
enam a adj {enama, enamat, enamaid} 1. vairāk enam kui sõber vairāk nekā draugs; enamale ma ei pretendeerigi uz kaut ko vairāk es nemaz nepretendēju 2. pārāks, labāks ta ei ole teistest enam viņš nav pārāks par citiem
esi|algu adv 1. sākumā, vispirms esialgu ei näinud ta hämaras ruumis midagi sākumā viņš krēslainajā telpā neko neredzēja 2. pagaidām ta elab esialgu sõbra juures viņš pagaidām dzīvo pie drauga
esitlema v 1. iepazīstināt, stādīt priekšā lubage teile esitleda oma sõpra atļaujiet iepazīstināt jūs ar manu draugu; kosmeetikafirma esitles uut tootesarja kosmētikas firma iepazīstināja ar jaunu produktu līniju; ta esitles end kirjanikuna viņš stādījās priekšā kā rakstnieks 2. prezentēt
etem adj {etema, etemat, etemaid} sar labāks, foršāks ta peab ennast kõige etemaks noormeheks viņš uzskata sevi par visforšāko jaunekli; temast etemat sõpra ei olegi foršāka drauga par viņu nemaz nav
hargnema v 1. šķirties, sazaroties meie eluteed hargnesid mūsu dzīves ceļi šķīrās; jalgrada hargnes mitmesse suunda taka sazarojās vairākos virzienos 2. irt õmblus hargneb vīle irst 3. raisīties, šķetināties meeste vahel hargnes sõbralik vestlus starp vīriem raisījās draudzīga saruna; segane lugu hakkas hargnema neskaidrais stāsts sāka šķetināties
heldima v 1. justies aizkustinātam, kļūt aizkustinātam pisarateni heldinud aizkustināts līdz asarām; heldinud näoilme aizkustināta sejas izteiksme; ta heldis sõbralikest sõnadest viņu aizkustināja draudzīgie vārdi 2. atmaigt süda heldib sirds atmaigst
hirmu|äratav p briesmīgs, baigs, draudīgs hirmuäratav välimus briesmīgs izskats; hirmuäratavad lood baigi gadījumi
hirmu|äratavalt adv briesmīgi, baigi, draudīgi mees vandus hirmuäratavalt vīrietis briesmīgi lādējās; äikesepilv lähenes hirmuäratavalt kiiresti negaisa mākonis tuvojās briesmīgi ātri
hukatus`lik adj {hukatusliku, hukatus`likku, hukatus`likke} postošs, graujošs, iznīcinošs sõja hukatuslikud tagajärjed kara postošās sekas; halbade sõprade hukatuslik mõju sliktu draugu graujošā ietekme; hukatuslik kirg iznīcinoša kaisle
hävimis|oht s bojāejas draudi, izzušanas draudi
`hüppama v {hüpata, `hüppan} 1. lēkt langevarjuga hüppama lēkt ar izpletni; ta hüppas aknast välja viņš izlēca pa logu; süda hüppab rõõmust sirds lec no prieka; ta hüppas sõbra poolt läbi viņš ieskrēja pie drauga uz brītiņu 2. sar lielīties ta hüppab oma teadmistega viņš lielās ar savām zināšanām
hüva adjhea(izteiksmīgākā runā) labs hüva nõu on kallis labs padoms ir dārgs; hüvad sõbrad! labie draugi!
hüvasti intj ardievu, sveiks hüvasti jätma atvadīties; hüvasti, kallid sõbrad ardievu, dārgie draugi
igav adj {igava, igavat, igavaid} 1. garlaicīgs igav elu garlaicīga dzīve 2. garlaicīgi ilma sõpradeta on igav elada bez draugiem ir garlaicīgi dzīvot
iial adv 1. nekad, nemūžam noorus ei tule iial tagasi jaunība nekad neatgriezīsies; ei iial nemūžam 2. vien kuhu ta iial läks, võeti teda sõbralikult vastu kur vien viņš devās, viņu uzņēma draudzīgi
inim|sõbralik adj cilvēkam draudzīgs
ise|äranis adv 1. īpaši, sevišķi iseäranis pikk habe īpaši gara bārda; iseäranis sõbralik inimene sevišķi draudzīgs cilvēks 2. it īpaši, it sevišķi mu tervis on halb, iseäranis praegu mana veselība ir slikta, it īpaši patlaban; mõnikord, iseäranis kevadel igatses ta merele reizēm, it sevišķi pavasaros, viņš ilgojās pēc jūras
jahenema v kļūt vēsam, kļūt vēsākam, atdzist õhk jaheneb gaiss kļūst vēsāks; nende sõprus jahenes viņu draudzība atvēsa
läbi jooksma 1. izskriet cauri jooksin küla vahelt kiiresti läbi ātri izskrēju cauri ciemam 2. (ātri, uz īsu brīdi) ieskriet, apskriet enne ärasõitu jooksin veel sõbranna poolt läbi pirms aizbraukšanas ieskrēju vēl pie draudzenes; naine jooksis ruttu kõik kauplused läbi sieva ātri apskrēja visus veikalus 3. tecēt, laist cauri katus jookseb läbi jumts tek
kokku jooma sadzert sõbrad jõid peigmehega kokku draugi sadzēra ar līgavaini
joonistamine s {joonistamise, joonistamist, joonistamisi} zīmēšana mu sõber õpetab koolis joonistamist mans draugs skolā māca zīmēšanu
joviaalselt adv joviāli joviaalselt sõbralik joviāli draudzīgs
kokku juhtuma (nejauši, pēkšņi) satikties, saskrieties ta juhtus väravas sõbraga kokku viņš vārtos saskrējās ar draugu
jumalaga intj ardievu jumalaga, sõbrad! ardievu, draugi!
jutlus s {jutluse, jutlust, jutlusi} sprediķis jutlust pidama turēt sprediķi; kogudus kuulab jutlust draudze klausās sprediķi; ära mulle jutlust pea nelasi man sprediķi
juurest b pop 1. no see tänav algab raudteejaama juurest šī iela sākas no dzelzceļa stacijas 2. pie ta tuli minu juurest abi saama viņš nāca pie manis pēc palīdzības; astun sõbra juurest läbi ieiešu pie drauga
`jätma v {`jätta, jätan} 1. atstāt jätsin vihmavarju rongi atstāju lietussargu vilcienā; jänes oli jätnud lumele värsked jäljed zaķis bija atstājis sniegā svaigas pēdas; seadust jõusse jätma atstāt likumu spēkā; hüvasti jätma atvadīties; rahule jätma likt mierā; seda ma talle ei jäta to es viņam nepiedošu; sõpra ei tohi hätta jätta draugu nedrīkst pamest nelaimē 2. beigt, pārstāt jäta jutt beidz runāt!; kass jättis näugumise kaķis beidza ņaudēt
jää|vang s 1. ledus gūsts laevad olid jäävangis kuģi bija ledus gūstā 2. ledus gūsteknis jäävange ähvardab nälg ledus gūstekņiem draud bads
kaasa|minek s 1. iešana līdzi ta küsis isalt sõpradega kaasaminekuks luba viņš prasīja tēvam atļauju, lai ietu līdzi draugiem 2. pievienošanās, sekošana kaasaminek uute moevooludega sekošana jaunām modes tendencēm
`kaebama v {kaevata, `kaeban} 1. sūdzēties isa kaebas õhtul väsimuse üle tēvs vakarā sūdzējās par nogurumu 2. sūdzēt kedagi kohtusse kaebama iesūdzēt kādu tiesā; ta kaebas sõpradele oma häda viņš izsūdzēja draugiem savas raizes
`kael s {kaela, `kaela, `kaelu} kakls sõbrannad langevad teineteisele kaela draudzenes krīt viena otrai ap kaklu; ta sipleb kaelani võlgades viņš ir parādos līdz kaklam; pika kaelaga pudel pudele ar garu kaklu; järved on kitsa kaela kaudu ühenduses ezeri ir savienoti ar šauru kaklu; aitab mul sinu kaela peal elamisest pietiek man dzīvot uz tava kakla ennast kaela riputama kārties kaklā; kaela kahekorra keerama apgriezt kaklu; kaela peal istuma sēdēt uz kakla; üle kaela andma sadot pa kaklu; üle kaela saama dabūt pa kaklu
kaelakuti adv apskāvušies, galvas kopā sabāzuši sõbrad kõndisid kaelakuti draugi pastaigājās apskāvušies; armunud paarid istusid kaelakuti koos iemīlējušies pārīši sēdēja, galvas kopā sabāzuši
kardetavalt adv bīstami, draudīgi
kasutaja|sõbralik adj lietotājam draudzīgs
kaua adv ilgi mul tuleb kaua oodata man ilgi jāgaida; teda pole kaua keegi näinud viņu ilgi neviens nav redzējis; jõudsime kohale kaua enne teisi nonācām galā ilgi pirms citiem; üle kaua aja juhtusime sõbraga taas kokku pēc ilgāka laika atkal sagadījāmies kopā ar draugu
kaua|aegne adj ilglaicīgs kauaaegne sõber ilglaicīgs draugs
kaugenema v 1. attālināties paat kaugenes rannast laiva attālinājās no krastmalas; sõbrad on teineteisest aastatega kaugenenud ar gadiem draugi ir attālinājušies viens no otra 2. distancēties
maha kauplema 1. notirgot ta aitab sõbral marjad maha kaubelda viņš palīdz draugam notirgot ogas 2. nokaulēt küsitud hinnast kaubeldi 10 eurot maha no prasītās cenas nokaulēja 10 eiro
keegi pr {kellegi, kedagi} kāds keegi koputas kāds klauvēja; ei keegi neviens; mitte keegi neviens; ära räägi sellest mitte kellelegi nestāsti par to nevienam; kaovad, kuhu keegi pazūd kur nu kurais; ta laenas raha kelleltki sõbralt viņš aizņēmās naudu no kāda drauga; keegi kurat ei saa sellest aru pats velns tur neko nevar saprast; niisugune pole kellegi isa, kes oma lapse unustab tas nav nekāds tēvs, kas aizmirst par savu bērnu; tal pole häda kedagi nekas viņam nekaiš ega siis kedagi ko tur daudz
kes pr {kelle, keda, keda} 1. kas, kurš kes seal on? kas tur ir?; kelleks sa tahaksid saada? par ko tu gribētu kļūt?; kellelt sa seda kuulsid? no kā tu to dzirdēji?; kellena ta praegu töötab? par ko viņš pašlaik strādā?; kellega sa rääkisid? ar ko tu runāji?; tulgu kõik, kes soovivad lai nāk visi, kas vēlas; peab mind jumal teab kelleks dievs vien zina, par ko viņš mani uzskata; kes tõi raha, kes toidupoolist dažs atnesa naudu, cits ēdamo; nad on juba kes teab kus kas to zina, kur viņi jau atrodas 2. kurš kes seda enam mäletab kurš to vairs atceras; ma kohtusin sõbraga, keda ei olnud ammu näinud satikos ar draugu, kuru sen nebiju redzējis; kõik pugesid peitu, kes kuhu visi paslēpās kur nu kurais; kes tahes jebkurš
keskkonna|sõbralik adj videi draudzīgs
keskkonna|sõbralikkus s draudzīgums videi
`kestma v {`kesta, kestan} 1. ilgt, turpināties õppeaeg kestab kuus kuud mācības ilgst sešus mēnešus; aastaid kestnud sõprus gadiem ilgusi draudzība; kauem see edasi kesta ei või ilgāk tā vairs nevar turpināties 2. būt izturīgam, saglabāties see riie kestab kaua šis audums ir izturīgs; läbi aegade kestma jäänud tõed cauri laikiem saglabājušās patiesības
kihel`kond s {kihelkonna, kihel`konda, kihel`kondi} 1. novads muistsed maakonnad jagunesid kihelkondadeks senās zemes iedalījās novados 2. (teritorija) draudze, novads ta läks kirikuõpetajaks teise kihelkonda viņš devās strādāt par mācītāju citā draudzē; igas kihelkonnas kujunes oma murrak katrā novadā izveidojās sava izloksne
kiinduma v 1. pieķerties sõbrad kiindusid teineteisesse draugi pieķērās viens otram 2. iedziļināties, iegremdēties naise silmad kiindusid uuesti raamatusse sievietes acis no jauna ieurbās grāmatā
kiivus s {kiivuse, kiivust, kiivusi} greizsirdība naises ärkas kiivus sõbranna vastu sievietē pamodās greizsirdība pret draudzeni
kirja|sõber s vēstuļu draugs
kogudus s {koguduse, kogudust, kogudusi} draudze koguduseliige draudzes loceklis; vennastekogudus brāļu draudze adventisti kogudus adventistu draudze
kogudus`lik adj {kogudusliku, kogudus`likku, kogudus`likke} draudzes-, ar draudzi saistīts
`kohtlema v {kohelda, `kohtlen} izturēties, attiekties kedagi sõbralikult kohtlema izturēties pret kādu draudzīgi; sul pole õigust mind niiviisi kohelda! tev nav tiesību pret mani šādi izturēties!
kohtuma v tikties, satikties me oleme kusagil kohtunud mēs esam kaut kur tikušies; sõbrad kohtusid täiesti juhuslikult draugi satikās pilnīgi nejauši; Venemaa ja Rootsi kohtusid hokis Krievija un Zviedrija tikās hokejā
kohustus s {kohustuse, kohustust, kohustusi} 1. pienākums igapäevased kohustused ikdienas pienākumi; juhataja kohustused vadītāja pienākumi; ta tundis kohustust sõpra aidata viņš juta pienākumu palīdzēt draugam 2. saistība ta täitis alati endale võetud kohustused viņš vienmēr pildīja uzņemtās saistības 3. saistības raksts ta pidi alla kirjutama kohustusele viņam bija jāparaksta saistības raksts
kohvitama v 1. sar kafijot sõbrannadega kohvitama kafijot ar draudzenēm 2. sar cienāt ar kafiju sõbrannasid kohvitama cienāt draudzenes ar kafiju
kooli|aeg s skolas laiks olime kooliajal suured sõbrad skolas laikā bijām lieli draugi
kooli|päev s 1. skolas diena esimene koolipäev pirmā skolas diena 2. (daudzskaitlī) skolas laiks koolipäevil olid nad suured sõbrad skolas laikā viņi bija lieli draugi
üles kruttima 1. sar uzjundīt, uzskrūvēt sõber krutib küsimustega teise uudishimu üles draugs ar jautājumiem uzjunda citu ziņkāri 2. sar uzlocīt, uzrotīt poisid krutivad käised üles zēni uzrota piedurknes
`kuiv b adj {kuiva, `kuiva, `kuivi} 1. sauss kaev on juba teist aastat kuiv aka ir sausa jau otro gadu; mehed ähvardasid kõrtsi kuivaks juua vīri draudēja izdzert krogu sausu; silmad on kuivaks nutetud acis ir izraudātas sausas; muld on kuiv nagu tuhk augsne ir sausa kā pelni; kuival ajal tekivad kergesti metsatulekahjud sausā laikā viegli sākas meža ugunsgrēki; kuiv vein sauss vīns; kuiv loeng sausa lekcija; ta hääl oli kuiv ja kõlatu viņa balss bija sausa un neskanīga 2. vājš, stiegrains kuiv kortsuline käsi vāja, grumbaina roka; Araabia hobune on kuiva kehaehitusega arābu rikšotājam ir stiegraina ķermeņa uzbūve 3. sar (apgūstot paņēmienus) mehānisks suusatajad tegid kuiva trenni slēpotāji veica mehānisku treniņu
kultuuri|lembeline adj kultūrai draudzīgs, kultūru atbalstošs
kurja|kuulutav p draudīgs, ļaunu vēstošs kurjakuulutav äikesepilv draudīgs negaisa mākonis; klassis valitses kurjakuulutav vaikus klasē valdīja ļaunu vēstošs klusums
`kurtma a v {`kurta, kurdan} 1. sūdzēties, gausties haige kurdab peavalu ja väsimust slimnieks sūdzas par galvassāpēm un nogurumu; ta kurdab rahapuuduse üle viņš gaužas par naudas trūkumu 2. sūdzēt kurtsin sõbrale oma muresid izsūdzēju draugam savas raizes
kurvastama v 1. skumt, bēdāties ma ei tea, kas rõõmustada või kurvastada es nezinu, vai priecāties vai skumt; ta kurvastas väga sõbra raske õnnetuse pärast viņš ļoti bēdājās par drauga smago likteni 2. apbēdināt poja käitumine kurvastas vanemaid dēla uzvedība apbēdināja vecākus
`kutsuma v {`kutsuda, kutsun} 1. saukt, aicināt ta kutsus mind appi viņš sauca mani palīgā; lapsed kutsuti tuppa bērni tika iesaukti istabā; kutsumata külaline neaicināts viesis; töötajad kutsuti koosolekule darbiniekus sasauca uz sapulci; kevad kutsub loodusse pavasaris sauc dabā 2. saukt, dēvēt sõbrad kutsusid Robertit Bobiks draugi sauca Robertu par Bobu
kõikjal adv visur tal on kõikjal sõpru ja tuttavaid viņam visur ir draugi un paziņas; käisime kõikjal koos visur gājām kopā
kõlama v skanēt kõlab laul skan dziesma; õpetaja hääl kõlas sõbralikult skolotāja balss skanēja draudzīgi; tõlkes võiks see lause kõlada umbes sedamoodi tulkojumā šis teikums varētu skanēt apmēram šādi; kunstnik on osanud iga värvi kõlama panna mākslinieks ir pratis likt skanēt katrai krāsai
kõrgelt adv 1. no augstuma kõrgelt näeb kaugele no augstuma redzams tālu 2. augstu kõrgelt arenenud tehnika augstu attīstījusies tehnika; ma hindan meie sõprust kõrgemalt kui midagi muud es augstu vērtēju mūsu draudzību; koor laulab kõrgelt koris dzied augstu; kuulid lendasid meist kõrgelt üle lodes lidoja mums augstu pāri
kõver b adj {kõvera, kõverat, kõveraid} 1. līks kõverad jalad līkas kājas; vanalinna kitsad kõverad tänavad vecpilsētas šaurās līkās ieliņas 2. nepareizs ta sattus koos halbade sõpradega kõverale teele kopā ar sliktiem draugiem viņš nonāca uz nepareiza ceļa; raske oli otsustada, mis selles loos oli õige, mis kõver bija grūti izlemt, kas šajā stāstā bija pareizs, kas nepareizs
käendama v galvot käendasin sõbra võlga galvoju par drauga parādu
käest b pop no, no rokām me ei saa seda sinu käest vastu võtta es nevaru no tevis to pieņemt; laenasin sõbra käest kolm eurot aizņēmos no drauga trīs eiro; ostsin lapse käest kimbu lilli nopirku no bērna puķu pušķi; minu käest ei ole sul pääsu no manis tev neaizbēgt; tule ära päikese käest! nāc projām no saules!; käsk tuli keisri käest pavēle nāca no ķeizara; ta tuli minu käest abi küsima viņš nāca prasīt man palīdzību; tal õnnestus valvurite käest põgeneda viņam izdevās aizbēgt no sargiem
`kätkema v {`kätkeda, kätken} 1. saturēt, slēpt, slēpties maapõu kätkeb tohutuid rikkusi zemes dzīles slēpj milzīgas bagātības; riigipööre kätkes ohtu demokraatiale valsts apvērsumā slēpās draudi demokrātijai 2. ielikt, ieslēpt lihtsaisse värssidesse on kätketud sügav elutõde vienkāršās vārsmās ieslēpta dziļa dzīves patiesība
`köitma v {`köita, köidan} 1. siet ta köitis vöö keha ümber viņš apsēja jostu ap vidu; rukis köideti vihku rudzus sasēja kūlīšos 2. saistīt mehi köidavad kauaaegse sõpruse sidemed vīrus saista ilgas draudzības saites 3. piesaistīt, pievilkt meie tähelepanu köitis uhke hoone mūsu uzmanību piesaistīja lepna ēka; noorukeid köidab tehnika jauniešus pievelk tehnika 4. (poligrāfijā) iesiet raamatut köitma iesiet grāmatu
küla s {küla, küla, külasid} 1. ciems, ciemats koduküla dzimtais ciems; külanõukogu ciema padome; külavanem ciema vecākais külas oli kümmekond talu ciemā bija desmits māju; kogu küla jooksis kokku viss ciems saskrēja kopā 2. ciemi ta käis mul eile külas viņš vakar bija pie manis ciemos; läksin sõbrale külla devos ciemos pie drauga
`laenama v {laenata, `laenan} 1. aizdot laena mulle raha aizdod man naudu 2. aizņemties laenasin sõbralt raha aizņēmos no drauga naudu 3. aizgūt naaberkeeled laenavad üksteiselt sõnu kaimiņu valodas aizgūst vārdus cita no citas
lagunema v 1. brukt, irt, jukt vanad hooned lagunevad vecas ēkas brūk; teed hakkasid lagunema ceļi sāka brukt; perekond lagunes ģimene izjuka; pilved lagunesid mākoņi izklīda 2. sadalīties, trūdēt kuumutamisel hape laguneb karsējot skābe sadalās; laip laguneb līķis sadalās 3. sar izplatīties kuulujutud lagunesid üle kogu kihelkonna baumas izplatījās pa visu draudzi
lahe b adj {laheda, lahedat, lahedaid} 1. brīvs, plašs ta sai lahedama korteri viņš dabūja plašāku dzīvokli; lahedad jalatsid ērti apavi 2. spirgts, svaigs, viegls lahe tuul spirgts vējš; laheda peaga on parem õppida ar svaigu galvu ir labāk mācīties; suvel tahaks süüa midagi lahedat vasarā gribas ēst kaut ko vieglu 3. patīkams, draudzīgs lahe inimene patīkams cilvēks 4. nesapinies, nesavijies kalamehed harutasid võrke lahedaks zvejnieki atpiņķerēja tīklus 5. brīvs, viegls kodu poole läheb hobune alati lahedama sammuga mājup zirgs vienmēr iet raitākā solī 6. viegli, brīvi mere ääres on lahe hingata pie jūras ir viegli elpot; vagunis läks lahedamaks vagonā kļuva brīvāk 7. sar lielisks, foršs lahe mõte lieliska doma; lahe kutt foršs džeks
lahkuma v 1. doties projām, aiziet külalised lahkusid viesi devās projām; ta lahkus töölt omal soovil viņš aizgāja no darba pēc paša vēlēšanās 2. šķirties lahkusime sõpradena šķīrāmies kā draugi; elust lahkuma šķirties no dzīves
lahutamatu adj {lahutamatu, lahutamatut, lahutamatuid} nešķirams nad on lahutamatud sõbrad viņi ir nešķirami draugi
laste|sõbralik adj 1. draudzīgs pret bērniem lastesõbralik koer pret bērniem draudzīgs suns 2. bērniem drošs lastesõbralik pliit bērniem droša plīts
`lein s {leina, `leina, `leinu} sēras leinakask sēru bērzs; leinalint sēru lente; leinarong sēru gājiens; leinasõnum sēru vēsts; leinatalitus sēru ceremonija mälestame sõpra sügavas leinas dziļās sērās pieminam draugu
liituma v savienoties, pievienoties udupiisakesed liituvad tilkadeks miglas pilieniņi savienojas lāsēs; oma hädadele liitus mure sõbra tervise pärast paša likstām pievienojās raizes par drauga veselību
loodus|sõbralik adj dabai draudzīgs
luter`lik adj {luterliku, luter`likku, luter`likke} luterāņu- luterlik kogudus luterāņu draudze
lõbutsema v priecāties, līksmoties, izklaidēties noored tantsisid ja lõbutsesid hommikuni jaunieši dejoja un priecājās līdz rītam; ta lõbutseb sõpradega viņš izklaidējas ar draugiem
lävima v saieties, komunicēt ta on erak, kellegagi ei lävi viņš ir vientuļnieks, ne ar vienu nesaietas; ta oskab kõigiga vabalt, sõbralikult lävida viņš māk ar visiem brīvi, draudzīgi komunicēt
malakas s {malaka, malakat, malakaid} 1. milna, boze ta ähvardas malakaga viņš draudēja ar bozi 2. pēriens, kāviens malakat oleks sulle tarvis! tev vajadzētu kāvienu!
`matma v {`matta, matan} 1. glabāt, bedīt, bērēt ta maeti oma vanemate kõrvale viņu apglabāja blakus vecākiem; ta käis sõpra matmas viņš bija drauga bērēs 2. noglabāt, paglabāt sügavale hinge põhja maetud tunded dziļi dvēselē noglabātas jūtas 3. aprakt, noslēpt ta mattis varanduse maa sisse viņš apraka mantu zemē 4. apklāt, pārklāt lumi mattis jäljed sniegs apklāja pēdas; ümbrus on pimedusse maetud apkārtne ir ietīta tumsā 5. ieguldīt, iztērēt ettevõttesse maeti miljoneid uzņēmumā ieguldīja miljonus 6. slāpēt, smacēt, nomākt torm mattis nende karjed vētra noslāpēja viņu kliedzienus; umbrohi mattis taimed nezāles nomāca stādus; haigel mattis vahetevahel hinge slimniekam brīžiem trūka elpas

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur