?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 268 artiklit, väljastan 100
peale ajama 1. bērt virsū, liet virsū, likt virsū ∙ kartulikuhjale aeti muld peale kartupeļu kaudzei uzbēra zemi; laps on endale piima peale ajanud bērns ir uzlējis sev pienu; tünnile aeti vitsad peale mucai uzlika stīpas 2. (par sajūtu) uzdzīt ∙ ta ajab mulle hirmu peale viņš uzdzen man bailes; igav raamat ajab une peale garlaicīga grāmata uzdzen miegu 3. uzbraukt ∙ mootorrattur oli jalakäijale peale ajanud motociklists bija uzbraucis gājējam 4. uzrīdīt ∙ peremees oli koerad peale ajanud saimnieks bija uzrīdījis suņus
alla c pop 1. (virziens) zem ∙ voodi alla zem gultas; ta peitis käed põlle alla viņa paslēpa rokas zem priekšauta; ma panen raha raamatute alla es ieguldu naudu grāmatās; aresti alla panema arestēt; kuritegu ei käi paragrahvi alla noziegumam nav piemērojams pants 2. pie ∙ kalda alla on kuhjunud kive pie krasta ir sakrājušies akmeņi; vaenlane jõudis Tallinna alla ienaidnieks nonāca pie Tallinas 3. (tieši) pirms ∙ söögi alla anti pits viina pirms ēdiena deva glāzi degvīna
alluv p {alluva, alluvat, alluvaid} padotais ∙ ta jagas alluvaile käske viņš deva padotajiem pavēles
`amps a s {ampsu, `ampsu, `ampse} sar kumoss ∙ jätan viimase ampsu sulle atstāšu pēdējo kumosu tev; anna ampsu! iedod nokosties!
alla andma 1. padoties ∙ vaenlane sunniti alla andma ienaidnieks bija spiests padoties; ära anna alla, kui sul õigus on nepadodies, ja tev ir taisnība 2. atpalikt ∙ naised ei andnud töös meestele alla sievietes darbā neatpalika no vīriešiem
ette andma 1. padot ∙ hobustele anti heinu ette zirgiem padeva sienu; pump annab paagist kütust ette sūknis padod degvielu no tvertnes 2. dot priekšādevumu ∙ poiss andis tüdrukule võidujooksus 10 meetrit ette zēns meitenei sacīkšu skrējienā deva 10 metru priekšādevumu 3. (iepriekš) noteikt ∙ operatsioonid tuli sooritada etteantud järjekorras operācijas bija jāveic noteiktā secībā
juurde andma dot klāt ∙ puhkus andis jõudu juurde atpūta deva klāt spēkus
vastu andma 1. dot pretī ∙ ta andis meile maasikaid, me andsime õunu vastu viņš deva mums zemenes, mēs devām pretī ābolus 2. sar dot pretī, bliezt pretī ∙ anna aga vastu, kui keegi sind lööb dod tik pretī, ja kāds tevi sit
ära andma 1. dot projām, atdot ∙ relvad tuli ära anda ieroči bija jāatdod; ei või viimast senti ära anda nevar aizdot projām pēdējo centu 2. nodot ∙ ma ei julge sulle saladust rääkida, äkki annad mu ära es neiedrošinos izstāstīt tev noslēpumu, varbūt tu mani nodosi; su käitumine ja ilme annavad su ära tava uzvedība un sejas izteiksme tevi nodod 3. nokārtot ∙ ta kavatseb kevadel paar eksamit ära anda viņš plāno pavasarī nokārtot dažus eksāmenus
annus s {annuse, annust, annuseid} deva ◦ alkoholiannus alkohola deva; ravimiannus medikamenta deva; toiduannus pārtikas deva ∙ ravimi ööpäevane annus medikamenta diennakts deva; mehed said kahekordse annuse viina vīri saņēma divkāršu degvīna devu
armsam s {armsama, armsamat, armsamaid} iemīļotais ∙ ta leidis endale uue armsama viņš atrada sev jaunu iemīļoto
asetama v 1. novietot ∙ ma asetasin toolid kõrvuti es novietoju krēslus vienu otram blakus; mälestussamba jalamile asetati pärgi pieminekļa pakājē tika novietoti vainagi 2. likt, uzstādīt ∙ me pole sellist eesmärki endale asetanud mēs neesam uzstādījuši sev tādu mērķi; midagi kahtluse alla asetama apšaubīt kaut ko; nii te asetate ohtu oma elu šādi jūs pakļaujat savu dzīvību briesmām; direktor asetas pearõhu toodete kvaliteedile direktors par galveno uzskatīja izstrādājumu kvalitāti
ase|täitja s 1. vietnieks ∙ direktori asetäitja direktora vietnieks 2. aizvietotājs ∙ tuli leida endale puhkuse ajaks asetäitja uz atvaļinājuma laiku bija jāatrod sev aizvietotājs
avaldama v 1. paust ∙ kõik avaldasid imestust visi pauda apbrīnu; ma avaldasin oma arvamuse es paudu savu viedokli 2. atklāt ∙ avaldan sulle saladuse atklāšu tev noslēpumu 3. izrādīt ∙ vaenlane avaldas vastupanu ienaidnieks izrādīja pretestību; nad avaldasid huvi kõige ümbritseva vastu viņi izrādīja interesi par visu apkārtējo 4. izraisīt, atstāt ∙ kellelegi negatiivset mõju avaldama atstāt negatīvu iespaidu uz kādu; kontsert avaldas publikule sügavat muljet koncerts atstāja uz publiku dziļu iespaidu; ravimid avaldavad mõju medikamenti iedarbojas 5. publicēt ∙ avaldamata käsikirjad nepublicēti rokraksti; ta on avaldanud kolm romaani viņš ir publicējis trīs romānus
`doos s {doosi, `doosi, `doose} deva, doza
ees a adv pa priekšu, priekšā ∙ poiss ajab lehma enda ees zēns dzen govi sev pa priekšu; mul seal mitu tuttavat ees man tur vairāki paziņas priekšā; pikk päev ees gara diena priekšā ∆ ees ja taga priekšā pakaļā
ega b knj ne, nedz, ne arī ∙ sellist raha pole ei sul ega mul tādas naudas nav ne tev, ne man; siin ei ole ühtegi puud ega põõsast te nav neviena koka, ne krūma; tal pole isa, ema ega muid lähemaid omakseid viņam nav ne tēva, ne mātes, ne arī citu tuvāku radinieku; isa ei tulnud ega tulnud tēvs nenāca un nenāca
üles ehitama uzbūvēt, uzcelt ∙ uut riiki üles ehitama uzbūvēt jaunu valsti; ta on enesele kolmekordse maja üles ehitanud viņš ir uzcēlis sev trīsstāvu māju
ekstra b adv sar ekstrā, īpaši ∙ see on ekstra sulle tas ir ekstrā tev; ekstra kange kohv īpaši stipra kafija
elatis s {elatise, elatist, elatisi} 1. iztika ∙ poeg teenib endale juba ise elatist dēls jau pats pelna sev iztiku 2. jur uzturlīdzekļi ∙ elatise sissenõudmine uzturlīdzekļu piedziņa
enese a pr {`enda, ennast} 1. paša-, savs, sevis ∙ ta on enese meelest kangesti tark viņš, pēc paša domām, ir ļoti gudrs; ta pani mu enese kõrvale istuma viņš apsēdināja mani sev blakus 2. sevi ∙ ta tõmbas enese kössi viņš sarāvās čokurā
enese|usk s ticība sev, ticība paša spēkiem
geo|graafia s ģeogrāfija ◦ geograafiaatlas ģeogrāfijas atlants ∙ raudteede geograafia dzelzceļu ģeogrāfija; mis hinded sul geograafias on? kādas atzīmes tev ir ģeogrāfijā?
hani s {hane, hane, hanesid} (Anser) zoss ◦ mardihani mārtiņzoss; metshani meža zoss ∙ praetud hani cepta zoss; jahimees laskis kaks hane mednieks nošāva divas zosis; ta oleks viimane hani, kui sind usuks viņa būtu pēdējā zoss, ja ticētu tev ∆ haneks püüdma ķert uz muļķa; nagu hane selga vesi kā pīlei ūdens
`hankima v {`hankida, hangin} gādāt, sarūpēt ∙ te pidite endale ise elatist hankima jums vajadzēja gādāt sev iztiku pašiem
hap`nik s {hapniku, hap`nikku, hap`nikke} skābeklis ◦ hapnikumask skābekļa maska; hapnikunälg skābekļa bads; hapnikuvaegus skābekļa nepietiekamība ∙ haigel lasti hapnikku hingata slimniekam deva elpot skābekli
hea b adj {hea, head, häid} 1. labs ◦ imehea brīnumlabs ∙ hea matemaatik labs matemātiķis; hea tervis laba veselība; hea teenindamine laba apkalpošana; hea tuttav labs paziņa; ta ostis endale hea pesumasina viņš nopirka sev labu veļasmašīnu; ühel heal päeval kādā jaukā dienā; head aega! uz redzēšanos!; head isu! labu ēstgribu!; head õhtut! arlabvakar!; head ööd! arlabunakti!; head uut aastat! laimīgu jauno gadu!; head reisi! laimīgu ceļu! 2. krietns ∙ hea summa raha krietna naudas summa; hea aasta eest pirms krietna gada 3. labi ∙ vein maitses hea vīns garšoja labi; terava vikatiga on hea niita ar asu izkapti labi pļaut; sul hea naerda, rääkida tev viegli smieties, runāt ∆ heaks arvama uzskatīt par pareizu, labpatikt; heaks kiitma atzīt par labu; heaks tegema vērst par labu; heaks võtma ņemt par labu, labpatikt; hea küll nu labi; hea seisma rūpēties, aizstāvēt; niisama hea tikpat labs
heegeldama v 1. tamborēt ∙ ta heegeldas endale uue mütsi viņš notamborēja sev jaunu cepuri 2. sar skraidīt, šaudīties ∙ perenaine heegeldas köögi ja toa vahet saimniece šaudījās starp virtuvi un istabu
`hing b s {hinge, `hinge, `hingi} 1. elpa, dvaša ∙ hoidsin hinge kinni aizturēju elpu; kuumus lõi hinge kinni karstums aizsita elpu 2. dvēsele, gars ◦ sugulashing radniecīga dvēsele ∙ hinge ilu dvēseles skaistums; ülla hingega inimene cilvēks ar cēlu dvēseli; hinge surematus dvēseles nemirstība; patune hing grēcīga dvēsele; ürituse hing pasākuma dvēsele; mis sul hingel on? kas tev ir uz sirds? 3. dvēsele, cilvēks ∙ mitte kusagil ainustki elavat hinge nekur nevienas dzīvas dvēseles; ta on kuldne hing viņš ir zelta cilvēks; perekonnas oli kuus hinge ģimenē bija seši cilvēki; mis sa hing teed! ko tu, cilvēks, padarīsi! 4. dzīvība ∙ kassil on visa hing kaķim ir sīksta dzīvība; hinge kallale kippuma ķerties pie dzīvības; keegi ei jäänud hinge neviens nepalika dzīvs 5. sirdsapziņa ∙ see kuritegu lasus tema hingel šis noziegums gūlās uz viņa sirdsapziņas ∆ hinge heitma izlaist garu; hinge pidades aizturētu elpu; hinge sisse puhuma iedvest dzīvību; hinge sees hoidma uzturēt pie dzīvības; hinge tõmbama atvilkt elpu; hing on täis sirds ir pilna; hinge vaakuma svārstīties starp dzīvību un nāvi; kogu hingest no visas sirds; hinge puistama kratīt sirdi; ühe hingega vienā elpas vilcienā
hoolikas adj {hoolika, hoolikat, hoolikaid} 1. rūpīgs, kārtīgs ∙ hoolikas eksamiks valmistumine rūpīga gatavošanās eksāmenam 2. rūpīgs, uzmanīgs ∙ sa pead hoolikam olema tev jābūt rūpīgākam
`hoolima v {`hoolida, hoolin} 1. rūpēties, gādāt ∙ sa peaksid oma lastest rohkem hoolima tev vajadzētu vairāk rūpēties par saviem bērniem 2. just patiku, interesēties, likties zinis ∙ ta taipas, et tüdruk ei hooli temast sugugi viņš saprata, ka meitene neliekas par viņu ne zinis 3. ņemt vērā, pievērst uzmanību ∙ ta ei hooli eeskirjadest viņš nepievērš uzmanību noteikumiem; ma ei hooli sellest mitte põrmugi man tas ir pilnīgi vienalga
`hoop s {hoobi, `hoopi, `hoope} 1. sitiens ∙ hoop tabas märki sitiens trāpīja mērķī; surmav hoop nāvējošs sitiens 2. trieciens ∙ sõda andis majandusele raske hoobi ekonomikai smagu triecienu deva karš; venna surm oli mulle tõsine hoop brāļa nāve man bija nopietns trieciens
hoopiski adv 1. pavisam, galīgi ∙ kujutlesin teda hoopiski teistsugusena iedomājos viņu pavisam citādu 2. daudz, ievērojami ∙ sul on hoopiski olulisem õppida kui tööl käia tev ir daudz svarīgāk mācīties nekā strādāt 3. turpretim, citādi ∙ peaksin rõõmustama, aga hoopiski muretsen man būtu jāpriecājas, bet es raizējos; ta õppis hoopiski arstiks viņš izmācījās citādi – par ārstu 4. nemaz, nepavisam ∙ ma ei taha hoopiski magada es nemaz negribu gulēt; ta pole hoopiski mitte halb inimene viņš nemaz nav slikts cilvēks
hulgast b pop 1. no ∙ ta võttis raamatute hulgast endale vajaliku viņš paņēma no grāmatām sev vajadzīgo 2. starp, vidū ∙ piduliste hulgast ma teda ei leidnud viesu vidū es viņu neatradu
häda s {häda, häda, hädasid} 1. nelaime, posts ∙ hätta jätma pamest nelaimē; alaline puudus ja häda pastāvīgs trūkums un posts 2. vaina, kaite, liksta ◦ hingehäda lielas grūtības, bēdas, posts; ihuhäda miesas vaina; maohäda kuņģa vaina ∙ see mul juba vana häda tā man jau veca vaina 3. vaina, trūkums ∙ supil pole häda midagi zupai nav nekādas vainas 4. vajadzība, nepieciešamība ◦ ajahäda laika trūkums; rahahäda naudas trūkums ∙ häda korral vajadzības gadījumā, ārkārtas gadījumā 5. sar (par dabiskajām vajadzībām) vajadzība ∙ on sul suur või väike häda? tev ir lielā vai mazā vajadzība?
ise|enese pr sevis-, paša- ∙ iseenese üle naerma smieties pašam par sevi; ta mõtleb ainult iseendale viņš domā tikai pats par sevi; iseenese lõbuks savam priekam; neil ei ole usku iseendasse viņiem nav ticības sev pašiem
istuma v 1. sēdēt ∙ istusime lõkke ääres sēdējām pie ugunskura; laev istus madalikul kuģis sēdēja uz sēkļa; ta ei saanud tööd ja istus kodus viņš nedabūja darbu un sēdēja mājās; vangis istuma sēdēt cietumā 2. sēsties ∙ istusin esimesse ritta apsēdos pirmajā rindā 3. sar derēt, piestāvēt ∙ see töö ei istu talle šis darbs viņam neder; kleit istus nagu valatud kleita derēja kā uzlieta; habe sulle ei istu bārda tev nepiestāv 4. sar veikties, sekmēties ∙ töö ei istu täna darbs šodien neveicas 5. sar patikt, garšot ∙ mulle see jook ei istu man šis dzēriens negaršo
istutama v 1. stādīt, dēstīt ∙ metsa istutama stādīt mežu 2. sēdināt ∙ ta istutas noormehe enda kõrvale viņš apsēdināja jaunekli sev blakus 3. pārn iedvest, iesēt ∙ mõtet istutama iedvest domu 4. med pārstādīt, transplantēt ∙ nahka istutama pārstādīt ādu
jalge|alune s pamats zem kājām, vieta zem kājām ∙ maa on siin märg, tuleb otsida kuivemat jalgealust zeme te ir slapja, jāmeklē sausāks pamats zem kājām ∆ jalgealune on tuline zeme deg zem kājām
juurde a adv (virziens) pie, klāt ∙ ta astus mulle juurde ja küsis teed viņš pienāca pie manis un prasīja ceļu; koer ei lasknud kedagi endale juurde suns nelaida nevienu sev klāt; ta on kaalus juurde võtnud viņš ir pieņēmies svarā
jõudu|mööda adv 1. pa spēkam, cik spēka ∙ kas see on sulle jõudumööda? vai tas tev ir pa spēkam? 2. pēc iespējas ∙ ta täiendab oma raamatukogu jõudumööda viņš papildina savu bibliotēku pēc iespējas
`kaapima v {`kaapida, kaabin} 1. kasīt ∙ porgandeid kaapima kasīt burkānus; kaapisin kausi pudrust puhtaks izkasīju putru no bļodas 2. kārpīt ∙ koer on kaapinud augu aia alt läbi suns ir izkārpījis caurumu zem žoga 3. raust ∙ ma kaapisin mahavalgunud terad uuesti kotti es ierausu izbirušos graudus no jauna maisā; ta on ahne mees, kes kaabib kõik endale viņš ir alkatīgs vīrs, kas visu rauš sev 4. slaucīt ∙ ta kaabib uksematil jalgu viņš noslauka kājas uz durvju paklājiņa 5. sar kātot ∙ poiss pani kodu poole kaapima zēns kātoja mājup
kaasa a s {kaasa, kaasat, kaasasid} dzīvesbiedrs ∙ ta sai endale kaasaks tubli mehe sev par dzīvesbiedru viņa dabūja krietnu vīru
ära kaema uzlikt ļaunu aci ∙ nad on su ära kaenud! viņi ir uzlikuši tev ļaunu aci!
`kahmama v {kahmata, `kahman} 1. grābt, kampt, ķert ∙ kahmasin maast kivi pagrābu no zemes akmeni; käest kinni kahmama sagrābt aiz rokas; ta kahmas alati paremad palad endale viņš vienmēr pagrāba labākos gabalus sev; kahmati kaasa esimesed kättejuhtuvad asjad paķēra līdzi pirmās pa rokai gadījušās lietas 2. (runājot) iespraust, iemest ∙ ta kahmas sekka paar sõna viņš iemeta vidū pāris vārdus
kahtlane adj {kahtlase, kahtlast, kahtlasi} 1. šaubīgs, apšaubāms ∙ kahtlased faktid šaubīgi fakti; ta viibib kahtlases seltskonnas viņš uzturas šaubīgā sabiedrībā; kahtlane üritus apšaubāms pasākums; eksperiment andis üsnagi kahtlasi tulemusi eksperiments deva visai apšaubāmus rezultātus 2. aizdomīgs ∙ kahtlane isik aizdomīga persona; kahtlased sümptomid aizdomīgi simptomi
kalduvus s {kalduvuse, kalduvust, kalduvusi} nosliece ∙ sul on kalduvus näha kõike tumedates värvides tev ir nosliece visu skatīt tumšās krāsās
kama s {kama, kama, kamasid} 1. pūtelis, kami ∙ ta segas endale klaasi kama viņš sajauca sev glāzi pūteļa 2. pūteļa milti, kamu milti 3. sar blēņas ∙ see on täielik kama tās ir pilnīgas blēņas ∆ kama kõik visviens; kama kaks pie vienas vietas
kannatama v 1. ciest ∙ ta on elus palju kannatanud dzīvē viņš ir daudz cietis; ma kannatan süütunde all es ciešu no vainas apziņas; tulekahjus sai kannatada kogu hoone ugunsgrēkā cieta visa ēka; kahju kannatama ciest zaudējumus 2. ciest, ieredzēt, izturēt ∙ ta ei kannata pikki kõnesid viņš necieš garas runas; nad ei kannata teineteist silmaotsaski viņi neieredz viens otru ne acu galā; näljast raskem oli kannatada magamatust grūtāk par badu bija izturēt negulēšanu 3. ciesties ∙ kannata pisut, ma seletan sulle kõik! pacieties drusku, es tev visu paskaidrošu!
kapital s {kapitali, kapitali, kapitale} kapitāls ◦ aktsiakapital akciju kapitāls; põhikapital pamatkapitāls; väliskapital ārvalstu kapitāls ∙ ta on endale tubli kapitali kogunud viņš ir sakrājis sev krietnu kapitālu; kapitali akumulatsioon kapitāla akumulācija
kasuks →
kasu apar labu ∙ selle hüpoteesi kasuks kõnelevad mitmed asjaolud par labu šai hipotēzei liecina vairāki apstākļi;
ta lahendas asja enda kasuks viņš atrisināja lietu sev par labu
kasvatama v 1. audzēt ∙ kartuleid kasvatama audzēt kartupeļus; isa kasvatas aias tubakat tēvs dārzā audzēja tabaku; poiss kasvatas endale pikad juuksed zēns uzaudzēja sev garus matus; ta ogus ja kasvatas oma vara viņš krāja un audzēja savu mantu 2. audzināt ∙ veda kasvatas võõrasema viņu audzināja pamāte; ta on abielus ja kasvatab kaht tütart viņš ir precējies un audzina divas meitas; me peame kasvatama oma iseloomu mums jāaudzina savs raksturs
kava s {kava, kava, kavasid} 1. iecere, plāns ∙ esialgse kava kohaselt kestab matk kolm päeva saskaņā ar sākotnējo ieceri pārgājiens ilgs trīs dienas; mis sul täna õhtul kavas on? kas tev šovakar padomā? 2. programma ∙ kontserdi kava koncerta programma; laulupeo kava dziesmu svētku programma; vibulaskimine lülitati taas olümpiamängude kavva lokšaušanu atkal iekļāva olimpisko spēļu programmā
kavalasti adv 1. viltīgi ∙ lõks seati kavalasti üles slazds tika uzstādīts viltīgi 2. atjautīgi ∙ oskab olukorda kavalasti enda kasuks pöörata viņš atjautīgi prot vērst situāciju sev par labu
`keelama v {keelata, `keelan} 1. aizliegt ∙ ma keelan sul seda teha es aizliedzu tev to darīt; vanaema keelas lastel välja minna vecāmāte aizliedza bērniem iet ārā; kõrvalistel isikutel ehitusplatsil viibimine keelatud nepiederošām personām atrašanās būvlaukumā ir aizliegta 2. liegt ∙ ta ei keela oma nõu ega abi viņš neliedz savu padomu vai palīdzību 3. neļaut, nelaist ∙ mis mind keelab minemast! kas man neļauj iet! 4. apsaukt ∙ peremees keelas koera saimnieks apsauca suni
keha|kinnitus s 1. maltīte, ēdamais ∙ kehakinnitus oli võrdlemisi tagasihoidlik maltīte bija salīdzinoši pieticīga; ma tõin sulle natuke kehakinnitust es tev atnesu nedaudz ēdamā 2. iestiprināšanās ∙ pärast kehakinnitust heitsid nad veidikeseks puhkama pēc iestiprināšanās viņi apmetās nedaudz atpūsties
kerge b adj {kerge, kerget, kergeid} 1. viegls ∙ kerge kui udusulg viegls kā pūciņa; kerged suupisted vieglas uzkodas; kerge relvastus vieglais bruņojums; olgu muld sulle kerge lai tev vieglas smiltis; sul on kerge ütelda! tev viegli teikt!; kerged suvekingad vieglas vasaras kurpes; pane endale midagi kergemat selga! uzvelc kaut ko vieglāku!; kergete eluviisidega naine sieviete ar pavieglu dzīvesveidu; tekkis kerge arusaamatus radās neliels pārpratums 2. vienkāršs ∙ ülesanne oli kerge lahendada uzdevumu varēja atrisināt vienkārši 3. trausls ∙ naine on kerge unega sievietei ir trausls miegs 4. viegli ∙ temaga on hea ja kerge olla kopā ar viņu ir labi un viegli; klaasesemed on kerged purunema stikla priekšmeti viegli plīst ∆ kerge käega olema dot rokām vaļu; kergel käel vieglu roku; kerge nahaga pääsema tikt cauri ar veselu ādu
kergitama v 1. piepacelt ∙ kaant kergitama piepacelt vāku; mütsi kergitama piepacelt cepuri 2. pacelt, paaugstināt ∙ ta kergitas häält viņš pacēla balsi; mõisnik kergitas renti muižnieks paaugstināja nomu; probleemi kergitama pacelt problēmu 3. likt rūgt, raudzēt ∙ pärm kergitab taignat raugs liek rūgt mīklai 4. novec atvieglot ∙ pead veidi oma kukrut kergitama tev nedaudz jāatvieglo savs maks
kingitus s {kingituse, kingitust, kingitusi} dāvana ◦ sünnipäevakingitus dzimšanas dienas dāvana ∙ mul on sulle väike kingitus man tev ir maza dāvana; laps sai kingituseks nuku bērnam uzdāvināja lelli
`kitkuma v {`kitkuda, kitkun} 1. plūkt ∙ linu kitkuma plūkt linus; jänestele kitkuti peenardelt rohtu trušiem no dobēm saplūca zāli; ema kitkub kana māte plūc vistu 2. plūkāt ∙ tüdrukul on kitsaks kitkutud kulmud meitenei ir šauras, izplūkātas uzacis; sügistuul kitkub puudelt lehti rudens vējš plūkā koku lapas 3. ravēt ∙ lapsed kitkuvad peenraid bērni ravē dobes 4. plēst ∙ ta vitkub vihaga endal juukseid viņš niknumā plēš sev matus
`kohtlema v {kohelda, `kohtlen} izturēties, attiekties ∙ kedagi sõbralikult kohtlema izturēties pret kādu draudzīgi; sul pole õigust mind niiviisi kohelda! tev nav tiesību pret mani šādi izturēties!
`kool s {kooli, `kooli, `koole} skola ∙ üheksaklassiline kool deviņklašu skola; koolis õpetajana töötama strādāt skolā par skolotāju; kool asub lähedal skola atrodas tuvu; pühapäeval ei ole kooli svētdien skolas nav; kool lahutati kirikust skola tika šķirta no baznīcas; see andis temale kõva kooli tas viņam deva pamatīgu skolu
üle kordama atkārtot vēlreiz ∙ sul pole vaja seda üle korrata tev nevajag to atkārtot vēlreiz
korda|minek s izdošanās, panākums ∙ soovin sulle edu ja kordaminekut vēlu tev sekmes un izdošanos; vanemaid rõõmustavad laste kordaminekud vecākus priecē bērnu panākumi
kuhu adv (virziens) kur, kurp, uz kurieni ∙ kuhu ta raamatu pani? kur viņš nolika grāmatu?; kuhu see tee viib? kurp ved šis ceļš?; ma ei näinud, kuhu ta läks es neredzēju, uz kurieni viņš aizgāja; lähen siit ükskõik kuhu no šejienes iešu vienalga uz kurieni; kuhu see kõlbab! kur tas der!
kuidagi|viisi adv 1. kaut kā, kaut kādā veidā ∙ kas ma saan sind kuidagiviisi aidata? vai es varu tev kaut kā palīdzēt?; ta ajas end teiste abiga kuidagiviisi püsti viņš kaut kā piecēlās ar citu palīdzību 2. nekā, nekādi, nemaz
kuidas adv kā ∙ kuidas koolis läheb? kā iet skolā?; kuidas sa välja näed! kā tu izskaties!; kuidas siis muidu kā gan citādi; ma küsin sinult, kuidas see on võimalik es tev prasu, kā tas ir iespējams; nüüd on tal selge, kuidas seda teha tagad viņam ir skaidrs, kā to darīt; püüdsin teda lohutada, kuidas oskasin centos viņu mierināt kā pratu; kuidas sina mulle, nõnda mina sulle kā tu man, tā es tev; kuidas töö, nõnda palk kāds darbs, tāda alga; püüa kuidas tahes, kõike ära teha ikka ei jõua centies, kā gribi, visu izdarīt vienalga nevar; ja kuidas ta ootas, kuidas rõõmustas! un kā viņš gaidīja, kā priecājās!; kuidas soovite kā vēlaties
kui|võrd b knj 1. jo, tā kā ∙ ma ei oska sulle nõu anda, kuivõrd ei tunne kõiki asjaolusid es neprotu tev dot padomu, jo nepārzinu visus apstākļus; kuivõrd teha on nii palju, ei tohi me enam aega kaotada tā kā darāmā ir tik daudz, mēs vairs nedrīkstam zaudēt laiku 2. kā ∙ see on mitte niivõrd etiketi, kuivõrd taktitunde küsimus tas ir ne tik daudz etiķetes, kā takta izjūtas jautājums; ta ei ole niivõrd pahatahtlik, kuivõrd mõtlematu viņš ir ne tik daudz ļaunprātīgs, kā neapdomīgs
kukla|karv s skausta mats, skausta spalva ∙ koera kuklakarvad tõusid turri suņa skausta spalvas sacēlās gaisā; sa peaksid oma kuklakarvu pisut kärpida laskma tev būtu jāliek nedaudz apcirpt skausts
kullake[ne] s {kullakese, kullakest, kullakesi} zelta gabaliņš, dārgumiņš ∙ sul, kullake, tuleb sellega leppida tev, dārgumiņ, ar to jāsamierinās
kuluma v 1. dilt ∙ pehme pliiats kulub kiiresti mīksts zīmulis ātri dilst; kasukas oli üsna kulunud kažoks bija visai nodilis; autokummidelt on muster juba kulunud autoriepu protektors jau ir nodilis 2. nolietoties ∙ masinad on kaunikesti kulunud mašīnas ir visai nolietojušās 3. nodeldēties ∙ kulunud fraasid nodeldētas frāzes; luuletus on igav, kulunud riimide ja kujunditega dzejolis ir garlaicīgs, ar nodeldētām atskaņām un tēliem 4. iztērēties, aiziet ∙ suurem osa palka kulus söögi, viina, lõbustuskohtade peale lielākā daļa algas tika iztērēta ēdienam, degvīnam un izklaides vietām; raha kulus võlgade katteks nauda aizgāja parādu segšanai; kleidiks kulub kaks meetrit riiet kleitai aiziet divi metri auduma 5. (par laiku) ritēt ∙ aeg kulus märkamatult laiks ritēja nemanāmi; sellest on kulunud juba aastaid kopš tā laika jau aizritējuši gadi 6. sar derēt ∙ pärast tööd kulub veidi puhata pēc darba der nedaudz atpūsties; seda kuluks sinulgi teada to derētu zināt arī tev
ära kuluma 1. nodilt ∙ kingatallad on ära kulunud kurpju zoles ir nodilušas 2. iztērēties ∙ raha kulus ostude peale ära nauda iztērējās pirkumiem; pakk küünlaid kulus ühe õhtuga ära sveču paka iztērējās vienā vakarā 3. noderēt ∙ sulle kuluks uus ülikond ära tev noderētu viens uzvalks; vaheldus kuluks küll ära pārmaiņas noderētu gan
`kuul s {kuuli, `kuuli, `kuule} 1. lode, lodīte ∙ laagri kuulid gultņa lodītes; kuuli tõukama grūst lodi 2. (munīcija) lode ◦ kahurikuul lielgabala lode; kuuliauk lodes caurums ∙ teda tabas juhuslik kuul viņam trāpīja nejauša lode; ta laskis endale kuuli pähe viņš iešāva sev lodi galvā
`kõlbama v {kõlvata, `kõlban} 1. derēt, būt piemērotam ∙ ta ei kõlba õpetajaks viņš neder par skolotāju; aastate poolest kõlbaks ta sulle isaks gadu ziņā viņš tev derētu par tēvu; noormees kõlbas igale tööle jauneklis bija piemērots jebkuram darbam; talle ei kõlba enam ükski söök ega jook viņam vairs netīk neviens ēdiens, nedz dzēriens 2. būt piedienīgam ∙ nii hilja ei kõlba külla minna iet ciemos tik vēlu nav piedienīgi
`kõlkuma v {`kõlkuda, kõlgun} 1. šūpoties ∙ ukse kohal kõlkus latern virs durvīm šūpojās laterna 2. svārstīties ∙ vee hind kõigub Eestis kordades ūdens cena Igaunijā svārstās vairākas reizes 3. sar mētāties, maisīties ∙ mis sa siin kõlgud, hakka juba astuma! ko tu te mētājies, sāc jau iet!; kui teda ei ole vaja, kõlgub ta sul alati jalus kad viņš nav vajadzīgs, viņš vienmēr maisās tev pa kājām
kõrvale a adv 1. (virziens) malā, no- ∙ ta astus paar sammu kõrvale viņš pakāpās pāris soļus malā; kardinat kõrvale tõmbama pavilkt aizkaru malā; tule natuke kõrvale panāc nedaudz malā; ta pani raamatu kõrvale viņš nolika grāmatu malā; müüja pani tuttavate jaoks kaupa kõrvale pārdevēja atlika malā preci paziņām; laps pööras pilgu kõrvale bērns novērsa skatienu; laev kaldus kursist kõrvale kuģis novirzījās no kursa; püüan teiste tähelepanu kõrvale juhtida cenšos novērst citu uzmanību 2. (virziens) pie, klāt pie ∙ seapraele anti kõrvale pohlasalatit pie cūkas cepeša pasniedza brūkleņu salātus; ema tõi lauale kartulisupi ja sinna kõrvale karaskit māte lika galdā kartupeļu zupu un tai klāt deva karašu
kõrvale b pop 1. (virziens) blakus ∙ laps heitis voodisse ema kõrvale bērns nometās gultā blakus mātei; uus maja ehitati vana kõrvale jauno māju uzbūvēja blakus vecajai; kotid tõsteti ukse kõrvale virna maisus sakrāmēja kaudzē blakus durvīm 2. (virziens) pie ∙ saiakesed sobivad tee kõrvale maizītes der pie tējas; supi kõrvale söödi leiba pie zupas ēda maizi 3. (virziens) blakus, līdzās ∙ varem valitsenud ühisomanduse kõrvale tekkis eraomandus līdzās agrākajam kopīpašumam radās privātīpašums
kõrvetama v 1. dedzināt, svilināt ∙ ahi on nii kuum, et kõrvetab krāsns ir tik karsta, ka dedzina; kuum supp kõrvetas suud karstā zupa apsvilināja muti; augustipäike kõrvetas turja augusta saule dedzināja muguru; kõrvetav kuumus svelošs karstums 2. grauzdēt ∙ kõrvetatud kohvioad grauzdētas kafijas pupiņas 3. kost, dedzināt, svilināt ∙ soolane vesi kõrvetas silmi sāļais ūdens koda acīs; nõges kõrvetas jalga nātre apsvilināja kāju; pipar kõrvetab suud pipari dedzina muti 4. sar bliezt ∙ küll ma sulle vastu kõrvetan gan es tev iebliezīšu pretī; vaenlane kõrvetas tükk aega suurtükkidest ienaidnieks labu laiku blieza ar lielgabaliem; ma pidin otsekohe siia kõrvetama man bija tūlīt jābliež šurp
käest b pop no, no rokām ∙ me ei saa seda sinu käest vastu võtta es nevaru no tevis to pieņemt; laenasin sõbra käest kolm eurot aizņēmos no drauga trīs eiro; ostsin lapse käest kimbu lilli nopirku no bērna puķu pušķi; minu käest ei ole sul pääsu no manis tev neaizbēgt; tule ära päikese käest! nāc projām no saules!; käsk tuli keisri käest pavēle nāca no ķeizara; ta tuli minu käest abi küsima viņš nāca prasīt man palīdzību; tal õnnestus valvurite käest põgeneda viņam izdevās aizbēgt no sargiem
kämmal s {`kämbla, kämmalt, `kämblaid} plauksta, delna ∙ ta lõi endale kämblaga vastu laupa viņš iesita sev ar plaukstu pa pieri; lauad olid kahe kämbla laiused dēļi bija divu plaukstu platumā
külmetama v 1. salt ∙ lapsed külmetavad jahedas klassis bērni salst vēsā klasē; öösiti külmetab naktīs salst 2. sasalt ∙ maa hakkab vist juba külmetama zeme laikam sāk sasalt 3. saldēt ∙ poiss külmetas endal sõrmed zēns nosaldēja sev pirkstus 4. saaukstēties ∙ ta külmetas ja jäi haigeks viņš saaukstējās un saslima
ära külmetama 1. sasalt ∙ vesi külmetas ämbris ära ūdens spainī sasala 2. nosaldēt, apsaldēt ∙ poiss külmetas endal kooli minnes sõrmed ära ejot uz skolu, zēns nosaldēja sev pirkstus
küsima v 1. jautāt, vaicāt ∙ ta küsis sinult midagi viņš tev kaut ko jautāja; ei ole kedagi, kellelt seda küsida nav neviena, kam to pavaicāt; temalt küsiti palju, ja kõigele tuli vastata viņam daudz vaicāja, un uz visu bija jāatbild 2. lūgt ∙ laenu küsima lūgt aizdevumu; ta küsis isalt raha viņš lūdza tēvam naudu 3. prasīt ∙ haige küsis juua slimnieks prasīja dzert; seesuguse kauba eest võib head hinda küsida par tādu preci var prasīt labu cenu; kõht küsib süüa vēders prasa ēst 4. rūpēt ∙ kirglik kalamees ei küsi ilmast kaislīgam makšķerniekam laika apstākļi nerūp
`kütma v {`kütta, kütan} 1. kurt, kurināt ∙ kaminat kütma kurt kamīnu; ta hakkas sauna kütma viņš sāk kurināt pirti; võistlus kütab kirgi sacīkstes uzkurina kaislības 2. karsēt ∙ taevas pole pilveraasugi ja päike aina kütab debesīs nav ne mākoņa, un saule aizvien karsē 3. sar dot virsū ∙ metsavennad kütsid vaenlasele automaatidest mežabrāļi deva virsū ienadniekam no automātiem
laksatama v 1. pliķēt ∙ ta laksatas käega endale vastu jalga viņš uzpliķēja sev ar roku pa kāju 2. plikšķēt, plakšķēt ∙ laksatas pauk noplakšķēja šāviens 3. plikšķināt, klakšķināt
leiduma v atrasties, būt ∙ kui sul aega leidub, ajame juttu ja tev atradīsies laiks, parunāsimies; raamatus leidub ka pilte grāmatā ir arī attēli
lennu|juht s aviodispečers ∙ lennujuht andis piloodile maandumisloa aviodispečers deva pilotam atļauju nolaisties
ligi|lähedale adv (virziens) tuvu, tuvumā ∙ rebane ei lase kedagi endale ligilähedale lapsa nelaiž nevienu sev tuvumā
liitlane s {liitlase, liitlast, liitlasi} sabiedrotais ∙ endale liitlasi otsima meklēt sev sabiedrotos
looma v {luua, loon} 1. radīt, veidot ∙ lind on loodud lendama putns ir radīts, lai lidotu; muljet looma radīt iespaidu; need saapad on mulle nagu loodud šie zābaki man ir kā radīti 2. riest ∙ kangast looma riest audumu 3. sar pielēkt, kļūt saprotamam ∙ ma ju seletasin sulle – kas sul ikka ei loo? es taču tev skaidroju – tev vēl arvien nepielec?
loovutama v atdot, atteikties ∙ loovutan oma koha sulle atdodu savu vietu tev; linn tuli lahinguta loovutada pilsētu nācās atdot bez kaujas
ette lugema 1. lasīt priekšā ∙ vanaema ei näe enam ise lugeda, talle loetakse ette vecmāmiņa vairs neredz, viņai lasa priekšā 2. uzskaitīt, nosaukt ∙ loen sulle kõik meie küla talunimed ette nosaukšu tev visus mūsu ciema mājvārdus
läbi a adv cauri ∙ tuli läbi minna kahest toast bija jāiet cauri divām istabām; see nali ei lähe sul läbi šis joks tev neies cauri; jooksin kõik kauplused läbi apskrēju visus veikalus; raha on läbi nauda ir cauri; rääkisime asja omavahel läbi izrunājām lietu savā starpā ∆ läbi ja lõhki caur un cauri
läigatama v 1. pazibēt, uzzibsnīt, iemirdzēties ∙ mehe peos läigatas nuga vīrieša plaukstā pazibēja nazis 2. nozibināt ∙ direktor läigatas silmavalgeid direktors nozibināja acu baltumus 3. izšļakstīt, uzšļākt ∙ ta läigatas endale keeva vett peale viņš uzšļakstīja sev verdošu ūdeni 4. izšļakstīties ∙ käsi värises, kohvi läigatas laudlinale roka trīcēja, kafija izšļakstījās uz galdauta 5. iesist, uzšaut ∙ ta läigatas hobusele piitsaga viņš uzšāva zirgam ar pātagu
maa s {maa, maad, maid} 1. zeme, augsne ◦ maaküsimus zemes jautājums; põllumaa aramzeme; riigimaa valsts zeme ∙ maad harima apstrādāt zemi; maa on porine zeme ir dubļaina; lumi katab maad zemi klāj sniegs; ta kaevab aias maad viņš rok zemi dārzā; varemed tehti maaga tasa drupas nolīdzināja līdz ar zemi 2. zeme, zemeslode ∙ Maa tiirleb ümber Päikese Zeme riņķo ap Sauli; tuiskab nii, et ei näe maa ega taeva vahet putina tā, ka zeme ar debesīm griežas kopā 3. sauszeme, cietzeme ∙ paat lähenes maale laiva tuvojās cietzemei 4. gabals, attālums ∙ meil on pikk maa minna mums tālu jāiet; kauge maa tagant saabunud külalised no tālienes ieradušies viesi; sa oled minust tükk maad noorem tu esi daudz jaunāks par mani 5. lauki ◦ maaelanik lauku iedzīvotājs ∙ ta elab maal viņš dzīvo laukos; suve veetsin maal vasaru pavadīju laukos 6. zeme, valsts ◦ päritolumaa izcelsmes valsts; sisemaa iekšzeme ∙ maailma maad ja rahvad pasaules zemes un tautas; demokraatlik maa demokrātiska valsts; linnud lendavad sügisel soojale maale rudenī putni lido uz siltajām zemēm 7. puse, apvidus ∙ meie mail on palju kauneid paiku mūsu pusē ir daudz skaistu vietu 8. apriņķis ◦ maavalitsus apriņķa valde ∆ maad ja taevast kokku rääkima sarunāt zilus brīnumus; maa alla vajuma ielīst zemē; maad kuulama zondēt augsni; maad võtma izplatīties, pārņemt; maa ja ilm bez gala un malas; maa põleb jalge all zeme deg zem kājām; maa põhja kiruma lādēt no panckām ārā; maast madalast no bērna kājas; maad jagama ķildoties; nagu maa külge naelutatud kā zemē iemiets; nagu maast leitud kā no debesīm nokritis
maa|pind s 1. zemes virsma ∙ õhutemperatuur maapinnal gaisa temperatūra pie zemes virsmas 2. augsne ∙ viljakas maapind auglīga augsne ∆ maapind põleb jalge all zeme deg zem kājām
majake[ne] s {majakese, majakest, majakesi} mājiņa, namiņš ◦ kaardimajake kāršu namiņš ∙ ta ehitas endale jõe kaldale majakese viņš uzcēla sev mājiņu upes krastā
malakas s {malaka, malakat, malakaid} 1. milna, boze ∙ ta ähvardas malakaga viņš draudēja ar bozi 2. pēriens, kāviens ∙ malakat oleks sulle tarvis! tev vajadzētu kāvienu!
meele|hea s 1. prieks ∙ tahtsin sulle meelehead teha gribēju tev sagādāt prieku 2. dāvana, ciemakukulis ∙ tõin lastele meelehead atnesu bērniem ciemakukuli 3. (koruptīvs maksājums) kukulis ∙ räägitakse, et ta võtvat meelehead runā, ka viņš ņemot kukuļus
meelest pop -prāt, pēc domām ∙ tema meelest viņaprāt; minu meelest ei ole sul õigus manuprāt, tev nav taisnība