[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 268 artiklit, väljastan 100

peale ajama 1. bērt virsū, liet virsū, likt virsū kartulikuhjale aeti muld peale kartupeļu kaudzei uzbēra zemi; laps on endale piima peale ajanud bērns ir uzlējis sev pienu; tünnile aeti vitsad peale mucai uzlika stīpas 2. (par sajūtu) uzdzīt ta ajab mulle hirmu peale viņš uzdzen man bailes; igav raamat ajab une peale garlaicīga grāmata uzdzen miegu 3. uzbraukt mootorrattur oli jalakäijale peale ajanud motociklists bija uzbraucis gājējam 4. uzrīdīt peremees oli koerad peale ajanud saimnieks bija uzrīdījis suņus
alla c pop 1. (virziens) zem voodi alla zem gultas; ta peitis käed põlle alla viņa paslēpa rokas zem priekšauta; ma panen raha raamatute alla es ieguldu naudu grāmatās; aresti alla panema arestēt; kuritegu ei käi paragrahvi alla noziegumam nav piemērojams pants 2. pie kalda alla on kuhjunud kive pie krasta ir sakrājušies akmeņi; vaenlane jõudis Tallinna alla ienaidnieks nonāca pie Tallinas 3. (tieši) pirms söögi alla anti pits viina pirms ēdiena deva glāzi degvīna
alluv p {alluva, alluvat, alluvaid} padotais ta jagas alluvaile käske viņš deva padotajiem pavēles
`amps a s {ampsu, `ampsu, `ampse} sar kumoss jätan viimase ampsu sulle atstāšu pēdējo kumosu tev; anna ampsu! iedod nokosties!
alla andma 1. padoties vaenlane sunniti alla andma ienaidnieks bija spiests padoties; ära anna alla, kui sul õigus on nepadodies, ja tev ir taisnība 2. atpalikt naised ei andnud töös meestele alla sievietes darbā neatpalika no vīriešiem
ette andma 1. padot hobustele anti heinu ette zirgiem padeva sienu; pump annab paagist kütust ette sūknis padod degvielu no tvertnes 2. dot priekšādevumu poiss andis tüdrukule võidujooksus 10 meetrit ette zēns meitenei sacīkšu skrējienā deva 10 metru priekšādevumu 3. (iepriekš) noteikt operatsioonid tuli sooritada etteantud järjekorras operācijas bija jāveic noteiktā secībā
juurde andma dot klāt puhkus andis jõudu juurde atpūta deva klāt spēkus
vastu andma 1. dot pretī ta andis meile maasikaid, me andsime õunu vastu viņš deva mums zemenes, mēs devām pretī ābolus 2. sar dot pretī, bliezt pretī anna aga vastu, kui keegi sind lööb dod tik pretī, ja kāds tevi sit
ära andma 1. dot projām, atdot relvad tuli ära anda ieroči bija jāatdod; ei või viimast senti ära anda nevar aizdot projām pēdējo centu 2. nodot ma ei julge sulle saladust rääkida, äkki annad mu ära es neiedrošinos izstāstīt tev noslēpumu, varbūt tu mani nodosi; su käitumine ja ilme annavad su ära tava uzvedība un sejas izteiksme tevi nodod 3. nokārtot ta kavatseb kevadel paar eksamit ära anda viņš plāno pavasarī nokārtot dažus eksāmenus
annus s {annuse, annust, annuseid} deva alkoholiannus alkohola deva; ravimiannus medikamenta deva; toiduannus pārtikas deva ravimi ööpäevane annus medikamenta diennakts deva; mehed said kahekordse annuse viina vīri saņēma divkāršu degvīna devu
armsam s {armsama, armsamat, armsamaid} iemīļotais ta leidis endale uue armsama viņš atrada sev jaunu iemīļoto
asetama v 1. novietot ma asetasin toolid kõrvuti es novietoju krēslus vienu otram blakus; mälestussamba jalamile asetati pärgi pieminekļa pakājē tika novietoti vainagi 2. likt, uzstādīt me pole sellist eesmärki endale asetanud mēs neesam uzstādījuši sev tādu mērķi; midagi kahtluse alla asetama apšaubīt kaut ko; nii te asetate ohtu oma elu šādi jūs pakļaujat savu dzīvību briesmām; direktor asetas pearõhu toodete kvaliteedile direktors par galveno uzskatīja izstrādājumu kvalitāti
ase|täitja s 1. vietnieks direktori asetäitja direktora vietnieks 2. aizvietotājs tuli leida endale puhkuse ajaks asetäitja uz atvaļinājuma laiku bija jāatrod sev aizvietotājs
avaldama v 1. paust kõik avaldasid imestust visi pauda apbrīnu; ma avaldasin oma arvamuse es paudu savu viedokli 2. atklāt avaldan sulle saladuse atklāšu tev noslēpumu 3. izrādīt vaenlane avaldas vastupanu ienaidnieks izrādīja pretestību; nad avaldasid huvi kõige ümbritseva vastu viņi izrādīja interesi par visu apkārtējo 4. izraisīt, atstāt kellelegi negatiivset mõju avaldama atstāt negatīvu iespaidu uz kādu; kontsert avaldas publikule sügavat muljet koncerts atstāja uz publiku dziļu iespaidu; ravimid avaldavad mõju medikamenti iedarbojas 5. publicēt avaldamata käsikirjad nepublicēti rokraksti; ta on avaldanud kolm romaani viņš ir publicējis trīs romānus
`doos s {doosi, `doosi, `doose} deva, doza
ees a adv pa priekšu, priekšā poiss ajab lehma enda ees zēns dzen govi sev pa priekšu; mul seal mitu tuttavat ees man tur vairāki paziņas priekšā; pikk päev ees gara diena priekšā ees ja taga priekšā pakaļā
ega b knj ne, nedz, ne arī sellist raha pole ei sul ega mul tādas naudas nav ne tev, ne man; siin ei ole ühtegi puud ega põõsast te nav neviena koka, ne krūma; tal pole isa, ema ega muid lähemaid omakseid viņam nav ne tēva, ne mātes, ne arī citu tuvāku radinieku; isa ei tulnud ega tulnud tēvs nenāca un nenāca
üles ehitama uzbūvēt, uzcelt uut riiki üles ehitama uzbūvēt jaunu valsti; ta on enesele kolmekordse maja üles ehitanud viņš ir uzcēlis sev trīsstāvu māju
ekstra b adv sar ekstrā, īpaši see on ekstra sulle tas ir ekstrā tev; ekstra kange kohv īpaši stipra kafija
elatis s {elatise, elatist, elatisi} 1. iztika poeg teenib endale juba ise elatist dēls jau pats pelna sev iztiku 2. jur uzturlīdzekļi elatise sissenõudmine uzturlīdzekļu piedziņa
enese a pr {`enda, ennast} 1. paša-, savs, sevis ta on enese meelest kangesti tark viņš, pēc paša domām, ir ļoti gudrs; ta pani mu enese kõrvale istuma viņš apsēdināja mani sev blakus 2. sevi ta tõmbas enese kössi viņš sarāvās čokurā
enese|usk s ticība sev, ticība paša spēkiem
geo|graafia s ģeogrāfija geograafiaatlas ģeogrāfijas atlants raudteede geograafia dzelzceļu ģeogrāfija; mis hinded sul geograafias on? kādas atzīmes tev ir ģeogrāfijā?
hani s {hane, hane, hanesid} (Anser) zoss mardihani mārtiņzoss; metshani meža zoss praetud hani cepta zoss; jahimees laskis kaks hane mednieks nošāva divas zosis; ta oleks viimane hani, kui sind usuks viņa būtu pēdējā zoss, ja ticētu tev haneks püüdma ķert uz muļķa; nagu hane selga vesi kā pīlei ūdens
`hankima v {`hankida, hangin} gādāt, sarūpēt te pidite endale ise elatist hankima jums vajadzēja gādāt sev iztiku pašiem
hap`nik s {hapniku, hap`nikku, hap`nikke} skābeklis hapnikumask skābekļa maska; hapnikunälg skābekļa bads; hapnikuvaegus skābekļa nepietiekamība haigel lasti hapnikku hingata slimniekam deva elpot skābekli
hea b adj {hea, head, häid} 1. labs imehea brīnumlabs hea matemaatik labs matemātiķis; hea tervis laba veselība; hea teenindamine laba apkalpošana; hea tuttav labs paziņa; ta ostis endale hea pesumasina viņš nopirka sev labu veļasmašīnu; ühel heal päeval kādā jaukā dienā; head aega! uz redzēšanos!; head isu! labu ēstgribu!; head õhtut! arlabvakar!; head ööd! arlabunakti!; head uut aastat! laimīgu jauno gadu!; head reisi! laimīgu ceļu! 2. krietns hea summa raha krietna naudas summa; hea aasta eest pirms krietna gada 3. labi vein maitses hea vīns garšoja labi; terava vikatiga on hea niita ar asu izkapti labi pļaut; sul hea naerda, rääkida tev viegli smieties, runāt heaks arvama uzskatīt par pareizu, labpatikt; heaks kiitma atzīt par labu; heaks tegema vērst par labu; heaks võtma ņemt par labu, labpatikt; hea küll nu labi; hea seisma rūpēties, aizstāvēt; niisama hea tikpat labs
heegeldama v 1. tamborēt ta heegeldas endale uue mütsi viņš notamborēja sev jaunu cepuri 2. sar skraidīt, šaudīties perenaine heegeldas köögi ja toa vahet saimniece šaudījās starp virtuvi un istabu
`hing b s {hinge, `hinge, `hingi} 1. elpa, dvaša hoidsin hinge kinni aizturēju elpu; kuumus lõi hinge kinni karstums aizsita elpu 2. dvēsele, gars sugulashing radniecīga dvēsele hinge ilu dvēseles skaistums; ülla hingega inimene cilvēks ar cēlu dvēseli; hinge surematus dvēseles nemirstība; patune hing grēcīga dvēsele; ürituse hing pasākuma dvēsele; mis sul hingel on? kas tev ir uz sirds? 3. dvēsele, cilvēks mitte kusagil ainustki elavat hinge nekur nevienas dzīvas dvēseles; ta on kuldne hing viņš ir zelta cilvēks; perekonnas oli kuus hinge ģimenē bija seši cilvēki; mis sa hing teed! ko tu, cilvēks, padarīsi! 4. dzīvība kassil on visa hing kaķim ir sīksta dzīvība; hinge kallale kippuma ķerties pie dzīvības; keegi ei jäänud hinge neviens nepalika dzīvs 5. sirdsapziņa see kuritegu lasus tema hingel šis noziegums gūlās uz viņa sirdsapziņas hinge heitma izlaist garu; hinge pidades aizturētu elpu; hinge sisse puhuma iedvest dzīvību; hinge sees hoidma uzturēt pie dzīvības; hinge tõmbama atvilkt elpu; hing on täis sirds ir pilna; hinge vaakuma svārstīties starp dzīvību un nāvi; kogu hingest no visas sirds; hinge puistama kratīt sirdi; ühe hingega vienā elpas vilcienā
hoolikas adj {hoolika, hoolikat, hoolikaid} 1. rūpīgs, kārtīgs hoolikas eksamiks valmistumine rūpīga gatavošanās eksāmenam 2. rūpīgs, uzmanīgs sa pead hoolikam olema tev jābūt rūpīgākam
`hoolima v {`hoolida, hoolin} 1. rūpēties, gādāt sa peaksid oma lastest rohkem hoolima tev vajadzētu vairāk rūpēties par saviem bērniem 2. just patiku, interesēties, likties zinis ta taipas, et tüdruk ei hooli temast sugugi viņš saprata, ka meitene neliekas par viņu ne zinis 3. ņemt vērā, pievērst uzmanību ta ei hooli eeskirjadest viņš nepievērš uzmanību noteikumiem; ma ei hooli sellest mitte põrmugi man tas ir pilnīgi vienalga
`hoop s {hoobi, `hoopi, `hoope} 1. sitiens hoop tabas märki sitiens trāpīja mērķī; surmav hoop nāvējošs sitiens 2. trieciens sõda andis majandusele raske hoobi ekonomikai smagu triecienu deva karš; venna surm oli mulle tõsine hoop brāļa nāve man bija nopietns trieciens
hoopiski adv 1. pavisam, galīgi kujutlesin teda hoopiski teistsugusena iedomājos viņu pavisam citādu 2. daudz, ievērojami sul on hoopiski olulisem õppida kui tööl käia tev ir daudz svarīgāk mācīties nekā strādāt 3. turpretim, citādi peaksin rõõmustama, aga hoopiski muretsen man būtu jāpriecājas, bet es raizējos; ta õppis hoopiski arstiks viņš izmācījās citādi – par ārstu 4. nemaz, nepavisam ma ei taha hoopiski magada es nemaz negribu gulēt; ta pole hoopiski mitte halb inimene viņš nemaz nav slikts cilvēks
hulgast b pop 1. no ta võttis raamatute hulgast endale vajaliku viņš paņēma no grāmatām sev vajadzīgo 2. starp, vidū piduliste hulgast ma teda ei leidnud viesu vidū es viņu neatradu
häda s {häda, häda, hädasid} 1. nelaime, posts hätta jätma pamest nelaimē; alaline puudus ja häda pastāvīgs trūkums un posts 2. vaina, kaite, liksta hingehäda lielas grūtības, bēdas, posts; ihuhäda miesas vaina; maohäda kuņģa vaina see mul juba vana häda tā man jau veca vaina 3. vaina, trūkums supil pole häda midagi zupai nav nekādas vainas 4. vajadzība, nepieciešamība ajahäda laika trūkums; rahahäda naudas trūkums häda korral vajadzības gadījumā, ārkārtas gadījumā 5. sar (par dabiskajām vajadzībām) vajadzība on sul suur või väike häda? tev ir lielā vai mazā vajadzība?
ise|enese pr sevis-, paša- iseenese üle naerma smieties pašam par sevi; ta mõtleb ainult iseendale viņš domā tikai pats par sevi; iseenese lõbuks savam priekam; neil ei ole usku iseendasse viņiem nav ticības sev pašiem
istuma v 1. sēdēt istusime lõkke ääres sēdējām pie ugunskura; laev istus madalikul kuģis sēdēja uz sēkļa; ta ei saanud tööd ja istus kodus viņš nedabūja darbu un sēdēja mājās; vangis istuma sēdēt cietumā 2. sēsties istusin esimesse ritta apsēdos pirmajā rindā 3. sar derēt, piestāvēt see töö ei istu talle šis darbs viņam neder; kleit istus nagu valatud kleita derēja kā uzlieta; habe sulle ei istu bārda tev nepiestāv 4. sar veikties, sekmēties töö ei istu täna darbs šodien neveicas 5. sar patikt, garšot mulle see jook ei istu man šis dzēriens negaršo
istutama v 1. stādīt, dēstīt metsa istutama stādīt mežu 2. sēdināt ta istutas noormehe enda kõrvale viņš apsēdināja jaunekli sev blakus 3. pārn iedvest, iesēt mõtet istutama iedvest domu 4. med pārstādīt, transplantēt nahka istutama pārstādīt ādu
jalge|alune s pamats zem kājām, vieta zem kājām maa on siin märg, tuleb otsida kuivemat jalgealust zeme te ir slapja, jāmeklē sausāks pamats zem kājām jalgealune on tuline zeme deg zem kājām
juurde a adv (virziens) pie, klāt ta astus mulle juurde ja küsis teed viņš pienāca pie manis un prasīja ceļu; koer ei lasknud kedagi endale juurde suns nelaida nevienu sev klāt; ta on kaalus juurde võtnud viņš ir pieņēmies svarā
jõudu|mööda adv 1. pa spēkam, cik spēka kas see on sulle jõudumööda? vai tas tev ir pa spēkam? 2. pēc iespējas ta täiendab oma raamatukogu jõudumööda viņš papildina savu bibliotēku pēc iespējas
`kaapima v {`kaapida, kaabin} 1. kasīt porgandeid kaapima kasīt burkānus; kaapisin kausi pudrust puhtaks izkasīju putru no bļodas 2. kārpīt koer on kaapinud augu aia alt läbi suns ir izkārpījis caurumu zem žoga 3. raust ma kaapisin mahavalgunud terad uuesti kotti es ierausu izbirušos graudus no jauna maisā; ta on ahne mees, kes kaabib kõik endale viņš ir alkatīgs vīrs, kas visu rauš sev 4. slaucīt ta kaabib uksematil jalgu viņš noslauka kājas uz durvju paklājiņa 5. sar kātot poiss pani kodu poole kaapima zēns kātoja mājup
kaasa a s {kaasa, kaasat, kaasasid} dzīvesbiedrs ta sai endale kaasaks tubli mehe sev par dzīvesbiedru viņa dabūja krietnu vīru
ära kaema uzlikt ļaunu aci nad on su ära kaenud! viņi ir uzlikuši tev ļaunu aci!
`kahmama v {kahmata, `kahman} 1. grābt, kampt, ķert kahmasin maast kivi pagrābu no zemes akmeni; käest kinni kahmama sagrābt aiz rokas; ta kahmas alati paremad palad endale viņš vienmēr pagrāba labākos gabalus sev; kahmati kaasa esimesed kättejuhtuvad asjad paķēra līdzi pirmās pa rokai gadījušās lietas 2. (runājot) iespraust, iemest ta kahmas sekka paar sõna viņš iemeta vidū pāris vārdus
kahtlane adj {kahtlase, kahtlast, kahtlasi} 1. šaubīgs, apšaubāms kahtlased faktid šaubīgi fakti; ta viibib kahtlases seltskonnas viņš uzturas šaubīgā sabiedrībā; kahtlane üritus apšaubāms pasākums; eksperiment andis üsnagi kahtlasi tulemusi eksperiments deva visai apšaubāmus rezultātus 2. aizdomīgs kahtlane isik aizdomīga persona; kahtlased sümptomid aizdomīgi simptomi
kalduvus s {kalduvuse, kalduvust, kalduvusi} nosliece sul on kalduvus näha kõike tumedates värvides tev ir nosliece visu skatīt tumšās krāsās
kama s {kama, kama, kamasid} 1. pūtelis, kami ta segas endale klaasi kama viņš sajauca sev glāzi pūteļa 2. pūteļa milti, kamu milti 3. sar blēņas see on täielik kama tās ir pilnīgas blēņas kama kõik visviens; kama kaks pie vienas vietas
kannatama v 1. ciest ta on elus palju kannatanud dzīvē viņš ir daudz cietis; ma kannatan süütunde all es ciešu no vainas apziņas; tulekahjus sai kannatada kogu hoone ugunsgrēkā cieta visa ēka; kahju kannatama ciest zaudējumus 2. ciest, ieredzēt, izturēt ta ei kannata pikki kõnesid viņš necieš garas runas; nad ei kannata teineteist silmaotsaski viņi neieredz viens otru ne acu galā; näljast raskem oli kannatada magamatust grūtāk par badu bija izturēt negulēšanu 3. ciesties kannata pisut, ma seletan sulle kõik! pacieties drusku, es tev visu paskaidrošu!
kapital s {kapitali, kapitali, kapitale} kapitāls aktsiakapital akciju kapitāls; põhikapital pamatkapitāls; väliskapital ārvalstu kapitāls ta on endale tubli kapitali kogunud viņš ir sakrājis sev krietnu kapitālu; kapitali akumulatsioon kapitāla akumulācija
kasukskasu apar labu selle hüpoteesi kasuks kõnelevad mitmed asjaolud par labu šai hipotēzei liecina vairāki apstākļi; ta lahendas asja enda kasuks viņš atrisināja lietu sev par labu
kasvatama v 1. audzēt kartuleid kasvatama audzēt kartupeļus; isa kasvatas aias tubakat tēvs dārzā audzēja tabaku; poiss kasvatas endale pikad juuksed zēns uzaudzēja sev garus matus; ta ogus ja kasvatas oma vara viņš krāja un audzēja savu mantu 2. audzināt veda kasvatas võõrasema viņu audzināja pamāte; ta on abielus ja kasvatab kaht tütart viņš ir precējies un audzina divas meitas; me peame kasvatama oma iseloomu mums jāaudzina savs raksturs
kava s {kava, kava, kavasid} 1. iecere, plāns esialgse kava kohaselt kestab matk kolm päeva saskaņā ar sākotnējo ieceri pārgājiens ilgs trīs dienas; mis sul täna õhtul kavas on? kas tev šovakar padomā? 2. programma kontserdi kava koncerta programma; laulupeo kava dziesmu svētku programma; vibulaskimine lülitati taas olümpiamängude kavva lokšaušanu atkal iekļāva olimpisko spēļu programmā
kavalasti adv 1. viltīgi lõks seati kavalasti üles slazds tika uzstādīts viltīgi 2. atjautīgi oskab olukorda kavalasti enda kasuks pöörata viņš atjautīgi prot vērst situāciju sev par labu
`keelama v {keelata, `keelan} 1. aizliegt ma keelan sul seda teha es aizliedzu tev to darīt; vanaema keelas lastel välja minna vecāmāte aizliedza bērniem iet ārā; kõrvalistel isikutel ehitusplatsil viibimine keelatud nepiederošām personām atrašanās būvlaukumā ir aizliegta 2. liegt ta ei keela oma nõu ega abi viņš neliedz savu padomu vai palīdzību 3. neļaut, nelaist mis mind keelab minemast! kas man neļauj iet! 4. apsaukt peremees keelas koera saimnieks apsauca suni
keha|kinnitus s 1. maltīte, ēdamais kehakinnitus oli võrdlemisi tagasihoidlik maltīte bija salīdzinoši pieticīga; ma tõin sulle natuke kehakinnitust es tev atnesu nedaudz ēdamā 2. iestiprināšanās pärast kehakinnitust heitsid nad veidikeseks puhkama pēc iestiprināšanās viņi apmetās nedaudz atpūsties
kerge b adj {kerge, kerget, kergeid} 1. viegls kerge kui udusulg viegls kā pūciņa; kerged suupisted vieglas uzkodas; kerge relvastus vieglais bruņojums; olgu muld sulle kerge lai tev vieglas smiltis; sul on kerge ütelda! tev viegli teikt!; kerged suvekingad vieglas vasaras kurpes; pane endale midagi kergemat selga! uzvelc kaut ko vieglāku!; kergete eluviisidega naine sieviete ar pavieglu dzīvesveidu; tekkis kerge arusaamatus radās neliels pārpratums 2. vienkāršs ülesanne oli kerge lahendada uzdevumu varēja atrisināt vienkārši 3. trausls naine on kerge unega sievietei ir trausls miegs 4. viegli temaga on hea ja kerge olla kopā ar viņu ir labi un viegli; klaasesemed on kerged purunema stikla priekšmeti viegli plīst kerge käega olema dot rokām vaļu; kergel käel vieglu roku; kerge nahaga pääsema tikt cauri ar veselu ādu
kergitama v 1. piepacelt kaant kergitama piepacelt vāku; mütsi kergitama piepacelt cepuri 2. pacelt, paaugstināt ta kergitas häält viņš pacēla balsi; mõisnik kergitas renti muižnieks paaugstināja nomu; probleemi kergitama pacelt problēmu 3. likt rūgt, raudzēt pärm kergitab taignat raugs liek rūgt mīklai 4. novec atvieglot pead veidi oma kukrut kergitama tev nedaudz jāatvieglo savs maks
kingitus s {kingituse, kingitust, kingitusi} dāvana sünnipäevakingitus dzimšanas dienas dāvana mul on sulle väike kingitus man tev ir maza dāvana; laps sai kingituseks nuku bērnam uzdāvināja lelli
`kitkuma v {`kitkuda, kitkun} 1. plūkt linu kitkuma plūkt linus; jänestele kitkuti peenardelt rohtu trušiem no dobēm saplūca zāli; ema kitkub kana māte plūc vistu 2. plūkāt tüdrukul on kitsaks kitkutud kulmud meitenei ir šauras, izplūkātas uzacis; sügistuul kitkub puudelt lehti rudens vējš plūkā koku lapas 3. ravēt lapsed kitkuvad peenraid bērni ravē dobes 4. plēst ta vitkub vihaga endal juukseid viņš niknumā plēš sev matus
`kohtlema v {kohelda, `kohtlen} izturēties, attiekties kedagi sõbralikult kohtlema izturēties pret kādu draudzīgi; sul pole õigust mind niiviisi kohelda! tev nav tiesību pret mani šādi izturēties!
`kool s {kooli, `kooli, `koole} skola üheksa­klassi­line kool deviņklašu skola; koolis õpetajana töötama strādāt skolā par skolotāju; kool asub lähedal skola atrodas tuvu; pühapäeval ei ole kooli svētdien skolas nav; kool lahutati kirikust skola tika šķirta no baznīcas; see andis temale kõva kooli tas viņam deva pamatīgu skolu
üle kordama atkārtot vēlreiz sul pole vaja seda üle korrata tev nevajag to atkārtot vēlreiz
korda|minek s izdošanās, panākums soovin sulle edu ja kordaminekut vēlu tev sekmes un izdošanos; vanemaid rõõmustavad laste kordaminekud vecākus priecē bērnu panākumi
kuhu adv (virziens) kur, kurp, uz kurieni kuhu ta raamatu pani? kur viņš nolika grāmatu?; kuhu see tee viib? kurp ved šis ceļš?; ma ei näinud, kuhu ta läks es neredzēju, uz kurieni viņš aizgāja; lähen siit ükskõik kuhu no šejienes iešu vienalga uz kurieni; kuhu see kõlbab! kur tas der!
kuidagi|viisi adv 1. kaut kā, kaut kādā veidā kas ma saan sind kuidagiviisi aidata? vai es varu tev kaut kā palīdzēt?; ta ajas end teiste abiga kuidagiviisi püsti viņš kaut kā piecēlās ar citu palīdzību 2. nekā, nekādi, nemaz
kuidas adv kuidas koolis läheb? kā iet skolā?; kuidas sa välja näed! kā tu izskaties!; kuidas siis muidu kā gan citādi; ma küsin sinult, kuidas see on võimalik es tev prasu, kā tas ir iespējams; nüüd on tal selge, kuidas seda teha tagad viņam ir skaidrs, kā to darīt; püüdsin teda lohutada, kuidas oskasin centos viņu mierināt kā pratu; kuidas sina mulle, nõnda mina sulle kā tu man, tā es tev; kuidas töö, nõnda palk kāds darbs, tāda alga; püüa kuidas tahes, kõike ära teha ikka ei jõua centies, kā gribi, visu izdarīt vienalga nevar; ja kuidas ta ootas, kuidas rõõmustas! un kā viņš gaidīja, kā priecājās!; kuidas soovite kā vēlaties
kui|võrd b knj 1. jo, tā kā ma ei oska sulle nõu anda, kuivõrd ei tunne kõiki asjaolusid es neprotu tev dot padomu, jo nepārzinu visus apstākļus; kuivõrd teha on nii palju, ei tohi me enam aega kaotada tā kā darāmā ir tik daudz, mēs vairs nedrīkstam zaudēt laiku 2.  see on mitte niivõrd etiketi, kuivõrd taktitunde küsimus tas ir ne tik daudz etiķetes, kā takta izjūtas jautājums; ta ei ole niivõrd pahatahtlik, kuivõrd mõtlematu viņš ir ne tik daudz ļaunprātīgs, kā neapdomīgs
kukla|karv s skausta mats, skausta spalva koera kuklakarvad tõusid turri suņa skausta spalvas sacēlās gaisā; sa peaksid oma kuklakarvu pisut kärpida laskma tev būtu jāliek nedaudz apcirpt skausts
kullake[ne] s {kullakese, kullakest, kullakesi} zelta gabaliņš, dārgumiņš sul, kullake, tuleb sellega leppida tev, dārgumiņ, ar to jāsamierinās
kuluma v 1. dilt pehme pliiats kulub kiiresti mīksts zīmulis ātri dilst; kasukas oli üsna kulunud kažoks bija visai nodilis; autokummidelt on muster juba kulunud autoriepu protektors jau ir nodilis 2. nolietoties masinad on kaunikesti kulunud mašīnas ir visai nolietojušās 3. nodeldēties kulunud fraasid nodeldētas frāzes; luuletus on igav, kulunud riimide ja kujunditega dzejolis ir garlaicīgs, ar nodeldētām atskaņām un tēliem 4. iztērēties, aiziet suurem osa palka kulus söögi, viina, lõbustuskohtade peale lielākā daļa algas tika iztērēta ēdienam, degvīnam un izklaides vietām; raha kulus võlgade katteks nauda aizgāja parādu segšanai; kleidiks kulub kaks meetrit riiet kleitai aiziet divi metri auduma 5. (par laiku) ritēt aeg kulus märkamatult laiks ritēja nemanāmi; sellest on kulunud juba aastaid kopš tā laika jau aizritējuši gadi 6. sar derēt pärast tööd kulub veidi puhata pēc darba der nedaudz atpūsties; seda kuluks sinulgi teada to derētu zināt arī tev
ära kuluma 1. nodilt kingatallad on ära kulunud kurpju zoles ir nodilušas 2. iztērēties raha kulus ostude peale ära nauda iztērējās pirkumiem; pakk küünlaid kulus ühe õhtuga ära sveču paka iztērējās vienā vakarā 3. noderēt sulle kuluks uus ülikond ära tev noderētu viens uzvalks; vaheldus kuluks küll ära pārmaiņas noderētu gan
`kuul s {kuuli, `kuuli, `kuule} 1. lode, lodīte laagri kuulid gultņa lodītes; kuuli tõukama grūst lodi 2. (munīcija) lode kahurikuul lielgabala lode; kuuliauk lodes caurums teda tabas juhuslik kuul viņam trāpīja nejauša lode; ta laskis endale kuuli pähe viņš iešāva sev lodi galvā
`kõlbama v {kõlvata, `kõlban} 1. derēt, būt piemērotam ta ei kõlba õpetajaks viņš neder par skolotāju; aastate poolest kõlbaks ta sulle isaks gadu ziņā viņš tev derētu par tēvu; noormees kõlbas igale tööle jauneklis bija piemērots jebkuram darbam; talle ei kõlba enam ükski söök ega jook viņam vairs netīk neviens ēdiens, nedz dzēriens 2. būt piedienīgam nii hilja ei kõlba külla minna iet ciemos tik vēlu nav piedienīgi
`kõlkuma v {`kõlkuda, kõlgun} 1. šūpoties ukse kohal kõlkus latern virs durvīm šūpojās laterna 2. svārstīties vee hind kõigub Eestis kordades ūdens cena Igaunijā svārstās vairākas reizes 3. sar mētāties, maisīties mis sa siin kõlgud, hakka juba astuma! ko tu te mētājies, sāc jau iet!; kui teda ei ole vaja, kõlgub ta sul alati jalus kad viņš nav vajadzīgs, viņš vienmēr maisās tev pa kājām
kõrvale a adv 1. (virziens) malā, no- ta astus paar sammu kõrvale viņš pakāpās pāris soļus malā; kardinat kõrvale tõmbama pavilkt aizkaru malā; tule natuke kõrvale panāc nedaudz malā; ta pani raamatu kõrvale viņš nolika grāmatu malā; müüja pani tuttavate jaoks kaupa kõrvale pārdevēja atlika malā preci paziņām; laps pööras pilgu kõrvale bērns novērsa skatienu; laev kaldus kursist kõrvale kuģis novirzījās no kursa; püüan teiste tähelepanu kõrvale juhtida cenšos novērst citu uzmanību 2. (virziens) pie, klāt pie seapraele anti kõrvale pohlasalatit pie cūkas cepeša pasniedza brūkleņu salātus; ema tõi lauale kartulisupi ja sinna kõrvale karaskit māte lika galdā kartupeļu zupu un tai klāt deva karašu
kõrvale b pop 1. (virziens) blakus laps heitis voodisse ema kõrvale bērns nometās gultā blakus mātei; uus maja ehitati vana kõrvale jauno māju uzbūvēja blakus vecajai; kotid tõsteti ukse kõrvale virna maisus sakrāmēja kaudzē blakus durvīm 2. (virziens) pie saiakesed sobivad tee kõrvale maizītes der pie tējas; supi kõrvale söödi leiba pie zupas ēda maizi 3. (virziens) blakus, līdzās varem valitsenud ühisomanduse kõrvale tekkis eraomandus līdzās agrākajam kopīpašumam radās privātīpašums
kõrvetama v 1. dedzināt, svilināt ahi on nii kuum, et kõrvetab krāsns ir tik karsta, ka dedzina; kuum supp kõrvetas suud karstā zupa apsvilināja muti; augustipäike kõrvetas turja augusta saule dedzināja muguru; kõrvetav kuumus svelošs karstums 2. grauzdēt kõrvetatud kohvioad grauzdētas kafijas pupiņas 3. kost, dedzināt, svilināt soolane vesi kõrvetas silmi sāļais ūdens koda acīs; nõges kõrvetas jalga nātre apsvilināja kāju; pipar kõrvetab suud pipari dedzina muti 4. sar bliezt küll ma sulle vastu kõrvetan gan es tev iebliezīšu pretī; vaenlane kõrvetas tükk aega suurtükkidest ienaidnieks labu laiku blieza ar lielgabaliem; ma pidin otsekohe siia kõrvetama man bija tūlīt jābliež šurp
käest b pop no, no rokām me ei saa seda sinu käest vastu võtta es nevaru no tevis to pieņemt; laenasin sõbra käest kolm eurot aizņēmos no drauga trīs eiro; ostsin lapse käest kimbu lilli nopirku no bērna puķu pušķi; minu käest ei ole sul pääsu no manis tev neaizbēgt; tule ära päikese käest! nāc projām no saules!; käsk tuli keisri käest pavēle nāca no ķeizara; ta tuli minu käest abi küsima viņš nāca prasīt man palīdzību; tal õnnestus valvurite käest põgeneda viņam izdevās aizbēgt no sargiem
kämmal s {`kämbla, kämmalt, `kämblaid} plauksta, delna ta lõi endale kämblaga vastu laupa viņš iesita sev ar plaukstu pa pieri; lauad olid kahe kämbla laiused dēļi bija divu plaukstu platumā
külmetama v 1. salt lapsed külmetavad jahedas klassis bērni salst vēsā klasē; öösiti külmetab naktīs salst 2. sasalt maa hakkab vist juba külmetama zeme laikam sāk sasalt 3. saldēt poiss külmetas endal sõrmed zēns nosaldēja sev pirkstus 4. saaukstēties ta külmetas ja jäi haigeks viņš saaukstējās un saslima
ära külmetama 1. sasalt vesi külmetas ämbris ära ūdens spainī sasala 2. nosaldēt, apsaldēt poiss külmetas endal kooli minnes sõrmed ära ejot uz skolu, zēns nosaldēja sev pirkstus
küsima v 1. jautāt, vaicāt ta küsis sinult midagi viņš tev kaut ko jautāja; ei ole kedagi, kellelt seda küsida nav neviena, kam to pavaicāt; temalt küsiti palju, ja kõigele tuli vastata viņam daudz vaicāja, un uz visu bija jāatbild 2. lūgt laenu küsima lūgt aizdevumu; ta küsis isalt raha viņš lūdza tēvam naudu 3. prasīt haige küsis juua slimnieks prasīja dzert; seesuguse kauba eest võib head hinda küsida par tādu preci var prasīt labu cenu; kõht küsib süüa vēders prasa ēst 4. rūpēt kirglik kalamees ei küsi ilmast kaislīgam makšķerniekam laika apstākļi nerūp
`kütma v {`kütta, kütan} 1. kurt, kurināt kaminat kütma kurt kamīnu; ta hakkas sauna kütma viņš sāk kurināt pirti; võistlus kütab kirgi sacīkstes uzkurina kaislības 2. karsēt taevas pole pilveraasugi ja päike aina kütab debesīs nav ne mākoņa, un saule aizvien karsē 3. sar dot virsū metsavennad kütsid vaenlasele automaatidest mežabrāļi deva virsū ienadniekam no automātiem
laksatama v 1. pliķēt ta laksatas käega endale vastu jalga viņš uzpliķēja sev ar roku pa kāju 2. plikšķēt, plakšķēt laksatas pauk noplakšķēja šāviens 3. plikšķināt, klakšķināt
leiduma v atrasties, būt kui sul aega leidub, ajame juttu ja tev atradīsies laiks, parunāsimies; raamatus leidub ka pilte grāmatā ir arī attēli
lennu|juht s aviodispečers lennujuht andis piloodile maandumisloa aviodispečers deva pilotam atļauju nolaisties
ligi|lähedale adv (virziens) tuvu, tuvumā rebane ei lase kedagi endale ligilähedale lapsa nelaiž nevienu sev tuvumā
liitlane s {liitlase, liitlast, liitlasi} sabiedrotais endale liitlasi otsima meklēt sev sabiedrotos
looma v {luua, loon} 1. radīt, veidot lind on loodud lendama putns ir radīts, lai lidotu; muljet looma radīt iespaidu; need saapad on mulle nagu loodud šie zābaki man ir kā radīti 2. riest kangast looma riest audumu 3. sar pielēkt, kļūt saprotamam ma ju seletasin sulle – kas sul ikka ei loo? es taču tev skaidroju – tev vēl arvien nepielec?
loovutama v atdot, atteikties loovutan oma koha sulle atdodu savu vietu tev; linn tuli lahinguta loovutada pilsētu nācās atdot bez kaujas
ette lugema 1. lasīt priekšā vanaema ei näe enam ise lugeda, talle loetakse ette vecmāmiņa vairs neredz, viņai lasa priekšā 2. uzskaitīt, nosaukt loen sulle kõik meie küla talunimed ette nosaukšu tev visus mūsu ciema mājvārdus
läbi a adv cauri tuli läbi minna kahest toast bija jāiet cauri divām istabām; see nali ei lähe sul läbi šis joks tev neies cauri; jooksin kõik kauplused läbi apskrēju visus veikalus; raha on läbi nauda ir cauri; rääkisime asja omavahel läbi izrunājām lietu savā starpā läbi ja lõhki caur un cauri
läigatama v 1. pazibēt, uzzibsnīt, iemirdzēties mehe peos läigatas nuga vīrieša plaukstā pazibēja nazis 2. nozibināt direktor läigatas silmavalgeid direktors nozibināja acu baltumus 3. izšļakstīt, uzšļākt ta läigatas endale keeva vett peale viņš uzšļakstīja sev verdošu ūdeni 4. izšļakstīties käsi värises, kohvi läigatas laudlinale roka trīcēja, kafija izšļakstījās uz galdauta 5. iesist, uzšaut ta läigatas hobusele piitsaga viņš uzšāva zirgam ar pātagu
maa s {maa, maad, maid} 1. zeme, augsne maaküsimus zemes jautājums; põllumaa aramzeme; riigimaa valsts zeme maad harima apstrādāt zemi; maa on porine zeme ir dubļaina; lumi katab maad zemi klāj sniegs; ta kaevab aias maad viņš rok zemi dārzā; varemed tehti maaga tasa drupas nolīdzināja līdz ar zemi 2. zeme, zemeslode Maa tiirleb ümber Päikese Zeme riņķo ap Sauli; tuiskab nii, et ei näe maa ega taeva vahet putina tā, ka zeme ar debesīm griežas kopā 3. sauszeme, cietzeme paat lähenes maale laiva tuvojās cietzemei 4. gabals, attālums meil on pikk maa minna mums tālu jāiet; kauge maa tagant saabunud külalised no tālienes ieradušies viesi; sa oled minust tükk maad noorem tu esi daudz jaunāks par mani 5. lauki maaelanik lauku iedzīvotājs ta elab maal viņš dzīvo laukos; suve veetsin maal vasaru pavadīju laukos 6. zeme, valsts päritolumaa izcelsmes valsts; sisemaa iekšzeme maailma maad ja rahvad pasaules zemes un tautas; demokraatlik maa demokrātiska valsts; linnud lendavad sügisel soojale maale rudenī putni lido uz siltajām zemēm 7. puse, apvidus meie mail on palju kauneid paiku mūsu pusē ir daudz skaistu vietu 8. apriņķis maavalitsus apriņķa valde maad ja taevast kokku rääkima sarunāt zilus brīnumus; maa alla vajuma ielīst zemē; maad kuulama zondēt augsni; maad võtma izplatīties, pārņemt; maa ja ilm bez gala un malas; maa põleb jalge all zeme deg zem kājām; maa põhja kiruma lādēt no panckām ārā; maast madalast no bērna kājas; maad jagama ķildoties; nagu maa külge naelutatud kā zemē iemiets; nagu maast leitud kā no debesīm nokritis
maa|pind s 1. zemes virsma õhutemperatuur maapinnal gaisa temperatūra pie zemes virsmas 2. augsne viljakas maapind auglīga augsne maapind põleb jalge all zeme deg zem kājām
majake[ne] s {majakese, majakest, majakesi} mājiņa, namiņš kaardimajake kāršu namiņš ta ehitas endale jõe kaldale majakese viņš uzcēla sev mājiņu upes krastā
malakas s {malaka, malakat, malakaid} 1. milna, boze ta ähvardas malakaga viņš draudēja ar bozi 2. pēriens, kāviens malakat oleks sulle tarvis! tev vajadzētu kāvienu!
meele|hea s 1. prieks tahtsin sulle meelehead teha gribēju tev sagādāt prieku 2. dāvana, ciemakukulis tõin lastele meelehead atnesu bērniem ciemakukuli 3. (koruptīvs maksājums) kukulis räägitakse, et ta võtvat meelehead runā, ka viņš ņemot kukuļus
meelest pop -prāt, pēc domām tema meelest viņaprāt; minu meelest ei ole sul õigus manuprāt, tev nav taisnība

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur