[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

Leitud 53 artiklit

päikese|tõus s saullēkts asus teele päikesetõusu ajal devās ceļā saullēktā
vähe|haaval adv 1. pamazām tuul hakkas vähehaaval nõrgenema vējš pamazām sāka vājināties 2. pa druskai, mazās devās haige pidi sööma sageli, kuid vähehaaval slimniekam bija jāēd bieži, taču mazās porcijās
iial adv 1. nekad, nemūžam noorus ei tule iial tagasi jaunība nekad neatgriezīsies; ei iial nemūžam 2. vien kuhu ta iial läks, võeti teda sõbralikult vastu kur vien viņš devās, viņu uzņēma draudzīgi
kange adj {kange, kanget, kangeid} 1. stīvs jalad on külmast kanged kājas ir stīvas no aukstuma; selg on kange mugura ir stīva; parun rääkis kanget eesti keelt barons runāja stīvā igauņu valodā 2. stiprs, spēcīgs kange peavalu stipras galvassāpes; kange õlu stiprs alus; kange kohv stipra kafija; kanged alkohoolsed joogid stiprie alkoholiskie dzērieni; klaas kanget lahjendamata jõhvikamahla glāze stipras neatšķaidītas dzērveņu sulas; poisid katsusid jõudu: kumb on kangem puiši mērojās spēkiem: kurš spēcīgāks; haigla koridoris oli tunda kanget kloroformi ja eetri lehka slimnīcas koridorā bija jūtama spēcīga hloroforma un ētera smaka; kangem sugu stiprais dzimums 3. varens, pamatīgs kange ujuja varens peldētājs; kange tüli pamatīgs strīds; poiss on kange pidudel käija puisis ir varens ballīšu apmeklētājs 4. spītīgs kange iseloomuga inimene cilvēks ar spītīgu raksturu; kange nagu sikk spītīgs kā āzis 5. stingrs ta tuli alles kange käsu peale viņš nāca tikai pēc stingras pavēles; tüdrukud läksid kangest keelust hoolimata simmanile meitenes, neraugoties uz stingru aizliegumu, devās uz zaļumballi
kokku kobima 1. sar sanākt, savilkties õhtul kobisid vanamehed kokku kaarte mängima vakarā veči savilkās kopā, lai spēlētu kārtis 2. sar sakrāmēt, sakravāt ta kobis oma asjad kokku ja läks viņš sakrāmēja savas mantas un devās
ader s {adra, `atra, `atru} arkls harkader spīļarkls traktorist läks uue adraga kündma traktorists devās art ar jauno arklu
eha s {eha, eha, ehasid} 1. vakara blāzma purpurpunane eha purpursarkana vakara blāzma 2. vakarēšana poisid läksid laupäevaõhtul ehale puiši sestdienas vakarā devās vakarēt
isa|kodu s tēva mājas noored lahkusid isakodust jaunieši devās projām no tēva mājām
jahi|maa s medību teritorija, medību lauks jahimeeste seltsi jahimaad mednieku biedrības medību teritorijas; ta läks parematele jahimaadele viņš devās uz labākiem medību laukiem
jaht b s {jahi, `jahti, `jahte} jahta jahi meeskond jahtas komanda; nad läksid jahiga merele viņi devās jūrā ar jahtu
kalur s {kaluri, kalurit, kalureid} zvejnieks kalurid läksid merele zvejnieki devās jūrā
`keksima v {`keksida, keksin} 1. lēkāt keksisin ühe ühel jalal lēkāju uz vienas kājas; poisid läksid keksides trepist alla zēni lēkādami devās lejā pa trepēm 2. plātīties ta keksis igal võimalikul juhul oma jõukusega viņš katrā iespējamā gadījumā plātījās ar savu turīgumu
kelgutama v vizināties ar ragaviņām, braukt ar ragaviņām lapsed läksid õue kelgutama bērni devās ārā vizināties ar ragaviņām
kohmitsema v knibināties, ņemties, rosīties auto kallal kohmitsema knibināties ap automašīnu; teised heitsid magama, tema jäi veel üles kohmitsema citi devās gulēt, viņš vēl palika rosīdamies augšā
kontor s {kontori, kontorit, kontoreid} 1. kantoris ta läks kontorisse palga järele viņš devās uz kantori pēc algas 2. birojs kontoritehnika biroja tehnika firma kontor asub Tartus firmas birojs atrodas Tartu
koos d pop kopā, līdz ar ta tuli teistega koos viņš atnāca kopā ar citiem; isa läks pojaga koos linna tēvs kopā ar dēlu devās uz pilsētu; ta tõusis hommikul päikesega koos viņš cēlās no rīta līdz ar sauli
kuhu|poole adv kur, kurp, uz kuru pusi kuhupoole nad läksid? kurp viņi devās?
ümber käänama 1. apgriezties käänas kannapealt ümber ja lahkus apgriezās uz vietas un devās projām 2. apgriezt
küna s {küna, küna, künasid} 1. sile hobuste jootmise küna sile zirgu dzirdināšanai 2. sar laivele, sile poisid läksid lamedapõhjalise künaga järvele sõitma zēni devās braukāt pa ezeru platdibena laivelē lõhkise küna ees pie sasistas siles
`kütt s {küti, `kütti, `kütte} 1. mednieks kütid läksid hundijahile mednieki devās vilku medībās; autogrammide kütid autogrāfu mednieki 2. strēlnieks läti kütid latviešu strēlnieki
lahkuma v 1. doties projām, aiziet külalised lahkusid viesi devās projām; ta lahkus töölt omal soovil viņš aizgāja no darba pēc paša vēlēšanās 2. šķirties lahkusime sõpradena šķīrāmies kā draugi; elust lahkuma šķirties no dzīves
mere|reis s jūras brauciens, jūras ceļojums, kruīzs ta läks pikale merereisile viņš devās tālā jūras braucienā
`otsima v {`otsida, otsin} meklēt mees otsib prille vīrs meklē brilles; ma pole ta sõprust otsinud es neesmu meklējis viņa draudzību; ta läks kohtusse õigust otsima viņš devās uz tiesu meklēt taisnību; seeni otsides eksis ta metsa ära meklējot sēnes, viņš apmaldījās mežā; ma otsin põhjust naabrite poole minna es meklēju iemeslu, lai dotos pie kaimiņiem; selle probleemi lahendamiseks otsiti uusi meetodeid šīs problēmas risināšanai tika meklētas jaunas metodes; lehm otsib pulli govs meklē bulli
piiga s {piiga, piigat, piigasid} meitene, meiča töökas piiga strādīga meitene; ta läks simmanile piigasid tantsitama viņš devās uz zaļumballi dancināt meičas
`pump s {pumba, `pumpa, `pumpi} 1. sūknis paadi pumbad laivas sūkņi 2. sar pumpis tüdrukud läksid pumbast vett tooma meitenes devās uz pumpi pēc ūdens pumba juures pie naudas krāna
redu s {redu, redu, redusid} 1. patvērums, slēptuve ta läks ühe kauge sugulase juurde rettu viņš devās paslēpties pie viena tāla radinieka 2. (lādējoties) draņķis, mēsls
ring|käik s 1. apgaita, apstaiga arst läks hommikusele ringkäigule ārsts devās rīta apgaitā; tegime linnas väikese ringkäigu izmetām nelielu loku pa pilsētu 2. riņķojums, aprite, cirkulācija vee ringkäik looduses ūdens riņķojums dabā; kapitali ringkäik kapitāla aprite 3. riņķveida eja
ring|sõit s 1. (apceļošanas) brauciens ringsõit Pariisis brauciens pa Parīzi 2. brauciens, turneja trupp läks ringsõidule trupa devās turnejā
sisse|ost s 1. (pašu vajadzībām) pirkums, iepirkums ta läks sisseoste tegema viņš devās iepirkties 2. (tālākpārdošanai) iepirkums kartuli sisseost kartupeļu iepirkums
uisutama v slidot iluuisutama nodarboties ar daiļslidošanu lapsed läksid jäähalli uisutama bērni devās uz ledus halli slidot
ujutama v 1. peldināt lapsed läksid koera ujutama bērni devās peldināt suni 2. appludināt kevadine lausvesi ujutab heinamaad pavasara pali appludināja siena pļavu
vara|valge s rīta agrums, pirmā gaismiņa ta läks varavalgel heina niitma viņš devās rīta agrumā pļaut sienu; tõusti juba enne varavalget cēlās jau pirms pirmās gaismiņas
`õng s {õnge, `õnge, `õngi} 1. makšķere poiss võttis õnge ja läks kalale zēns paņēma makšķeri un devās ķert zivis 2. makšķerāķis metallist õng metāla makšķerāķis õnge minema uzķerties uz āķa; õnge võtma noķert uz āķa; õnge välja heitma izmest makšķeri
edasi õppima turpināt mācības ta läks edasi õppima Pariisi viņš devās turpināt mācības Parīzē
öösi adv naktī teele asuti juba öösi ceļā devās jau naktī
üksikult adv 1. pa vienam koju mindi üksikult või paarikaupa mājup devās pa vienam vai pāros 2. atsevišķi õied asetsevad vartel üksikult või mitmekaupa koos ziedi uz kātiņiem atrodas atsevišķi vai pa vairākiem kopā
et knj 1. ka võimalik, et ilm päeva jooksul muutub iespējams, ka laiks dienas gaitā mainīsies 2. lai ta võttis raamatu, et natuke aega lugeda viņš paņēma grāmatu, lai brīdi palasītu; et see homseks tehtud oleks! lai tas līdz rītam būtu izdarīts! 3. tā kā et tal midagi teha ei olnud, läks ta metsa jalutama tā kā viņam nebija ko darīt, viņš devās uz mežu pastaigāties
ja knj 1. un ema ja isa māte un tēvs; lapsed lugesid, kirjutasid ja joonistasid bērni lasīja, rakstīja un zīmēja; vahetund oli läbi ja õpilased läksid klassi starpbrīdis bija beidzies, un skolēni devās uz klasi; kaks ja pool tonni divarpus tonnu 2. (pretstatījumā) bet, tomēr süüdi on tema ja mitte sina vainīgs ir viņš, nevis tu
kihel`kond s {kihelkonna, kihel`konda, kihel`kondi} 1. novads muistsed maakonnad jagunesid kihelkondadeks senās zemes iedalījās novados 2. (teritorija) draudze, novads ta läks kirikuõpetajaks teise kihelkonda viņš devās strādāt par mācītāju citā draudzē; igas kihelkonnas kujunes oma murrak katrā novadā izveidojās sava izloksne
koli s {koli, koli, kolisid} krāmi, grabažas kolikamber krāmu kambaris pööningut kasutati vana koli panipaigana bēniņus izmantoja kā novietni veciem krāmiem; pani oma kolid kokku ja läks minema savāca savus krāmus un devās projām
kolistama v 1. šķindināt, grabināt, rībināt perenaine kolistab nõudega saimniece šķindina traukus; ta läks raskete saabastega kolistades trepist alla rībinādams smagos zābakus, viņš devās lejup pa kāpnēm 2. šķindināties, grabināties, rībināties keegi kolistab ukse taga kāds grabinās pie durvīm 3. sar dauzīties apkārt ta kolistab mööda maailma ringi viņš dauzās apkārt pa pasauli
komando s {komando, komandot, komandosid} 1. komanda, pavēle kõik toimus nagu komando järgi viss notika kā pēc pavēles 2. komandēšana laevade karavan asus admirali komando all teele admirāļa komandēta kuģu karavāna devās ceļā 3. komanda, vienība päästekomando glābēju komanda; tuletõrjekomando ugunsdzēsēju komanda
`matk s {matka, `matka, `matku} ceļojums, pārgājiens jalgsimatk pārgājiens kājām; matkavarustus pārgājiena aprīkojums kolmepäevane matk jalgratastega trīs dienu ceļojums ar velosipēdiem; nad läksid matkale viņi devās pārgājienā
neljan`dik a s {neljandiku, neljan`dikku, neljan`dikke} 1. ceturtdaļa teekonna viimane neljandik ceļa pēdējā ceturtdaļa 2. sar ceturtklasnieks neljandikud läksid matkama ceturtklasnieki devās pārgājienā
otsus s {otsuse, otsust, otsuseid} 1. lēmums üldkoosoleku otsus kanti protokolli pilnsapulces lēmums tika ierakstīts protokolā; talle ei meeldinud otsuseid teha viņam nepatika pieņemt lēmumus; nii tähtsat otsust ei langetata mõtlemata tik svarīgu lēmumu nepieņem nedomājot 2. spriedums kohus läks otsust tegema tiesa devās taisīt spriedumu Saalomoni otsus Zālamana lēmums
`pukk a s {puki, `pukki, `pukke} 1. krāģis, āzis, steķis piimanõud on tee veeres puki otsas piena trauki bja ceļmalā uz krāģa; laudade lõikamiseks löödi kõrged pukid üles dēļu zāģēšanai sanagloja augstus steķus 2. augsts sēdeklis nad läksid baari ja istusid pukkide otsa viņi devās uz bāru un apsēdās uz bāra krēsliem; viimane tsaar ei püsinud kaua pukis pēdējais cars ilgi nesēdēja savā krēslā 3. buka kutsar istub tõlla pukis kučieris sēž uz karietes bukas 4. pults ta kargab igal koosolekul pukki viņš katrā sapulcē lec pie pults end pukki ajama izslieties kājās
`reis b s {reisi, `reisi, `reise} 1. ceļojums, brauciens pulmareis kāzu ceļojums; reisiapteek ceļojuma aptieciņa; reisidokument ceļojuma dokuments; reisikindlustus ceļojuma apdrošināšana; reisikonsultant ceļojuma konsultants; reisikulu ceļojuma izdevumi; reisimuljed ceļojuma iespaidi; reisisiht ceļojuma mērķis; õppereis mācību brauciens; ümbermaailmareis ceļojums apkārt pasaulei reisile asuma doties ceļojumā; ta sõitis reisile Ameerikasse viņš aizbrauca ceļojumā uz Ameriku; head reisi! laimīgu ceļu! 2. reiss ta ostis pileti õhtusele reisile viņš nopirka biļeti uz vakara reisu; laev läks oma viimasele reisile kuģis devās savā pēdējā reisā
rünnak s {rünnaku, rünnakut, rünnakuid} uzbrukums vasturünnak pretuzbrukums rünnak on mõnikord parim kaitse uzbrukums dažreiz ir labākā aizsardzība; pataljon läks rünnakule bataljons devās uzbrukumā; rünnakut tagasi lööma atsist uzbrukumu
uudis s {uudise, uudist, uudiseid} 1. jaunums halvad uudised slikti jaunumi; näitusel esitleti autotööstuse uudiseid izstādē tika prezentēti autoindustrijas jaunumi; kas sa viimast uudist oled kuulnud? vai esi dzirdējis pēdējo jaunumu?; mis koolis uudist on? kas jauns skolā? 2. ziņa reporter läks värskeid uudiseid hankima reportieris devās sagādāt svaigas ziņas; ta vaatab õhtuti kella seitsmesi uudiseid vakaros viņš skatās ziņas pulksten septiņos; uudiste agentuur ziņu aģentūra
uuring s {uuringu, uuringut, uuringuid} 1. izpēte, pētījums turu-uuring tirgus izpēte uuringute tulemused jäädvustatakse uurimusena izpētes rezultāti tiek saglabāti kā pētījumi; pesupulbri efektiivsuse uuring veļas pulvera efektivitātes izpēte 2. izmeklējums ta läks haiglasse uuringutele viņš devās uz izmeklējumiem slimnīcā
`vaatama v {vaadata, `vaatan} 1. skatīties, raudzīties, lūkoties kuidas sa selle peale vaatad? kā tu uz to skaties?; tal on aega vähe, aina vaatab kella viņam ir maz laika, nemitīgi lūkojas pulkstenī; kuu vaatab aknast sisse mēness raugās iekšā pa logu; no vaata, siis on ju kõik hästi! nu redzi, tad taču viss ir labi! 2. apraudzīt, apciemot ta läks haiglasse ema vaatama viņš devās uz slimnīcu apraudzīt māti 3. lūkot, meklēt ma vaatan sulle veel paar meest appi es salūkošu tev vēl pāris vīru palīgā; ta hakkas külalisele süüa vaatama viņš sāka lūkot ciemiņam ko ēdamu
üks|teise pr 1. viens otrs õiged sõbrad üksteist ei reeda īsti draugi viens otru nenodod; nad aimavad üksteise mõtteid viņi nojauš viens otra domas; mehed lõpetasid töö ja hakkasid üksteise järel koju minema vīri pabeidza darbu, un viens pēc otra devās mājās 2. savstarpējs, abpusējs
ümber a adv 1. apkārt ümber kasvas tihe mets apkārt auga biezs mežs; ta kolab mööda linna ümber viņš klīst apkārt pa pilsētu; ta pööras ümber ja läks tagasi viņš apgriezās apkārt un devās atpakaļ; naistel olid hommikumantlid ümber sievietes bija tērpušās rītasvārkos 2. galā ta ütles, et tema aeg on ümber viņš teica, ka viņa laiks ir galā

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur