[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 283 artiklit, väljastan 100

aateline adj {aatelise, aatelist, aatelisi} 1. ar augstiem ideāliem, ar cēliem mērķiem aateline inimene cilvēks ar cēliem mērķiem 2. ar ideāliem saistīts neil on aatelisi lahkarvamusi viņiem ir atšķirības ideālos
aate|mees s ideālists, cilvēks ar cēliem mērķiem
agressiivne adj {agressiivse, agressiivset, agressiivseid} 1. agresīvs agressiivsed riigid agresīvas valstis; agressiivne inimene agresīvs cilvēks 2. ķīm agresīvs, koroziju izraisošs
aktiivne adj {aktiivse, aktiivset, aktiivseid} 1. aktīvs aktiivne inimene aktīvs cilvēks 2. ķīm aktīvs keemiliselt aktiivsed ained ķīmiski aktīvas vielas
akuraat adj {indekl.} 1. sar akurāts akuraat inimene akurāts cilvēks 2. akurāt akuraat meeter akurāt metrs
aland`lik adj {alandliku, aland`likku, aland`likke} pazemīgs alandlik iseloom pazemīgs raksturs; alandlik inimene pazemīgs cilvēks
algatus|võimeline adj apveltīts ar iniciatīvu, ierosmes bagāts algatusvõimeline inimene ar iniciatīvu apveltīts cilvēks
algu|pärane adj oriģināls küllaltki algupärane inimene visai oriģināls cilvēks
alla|käinud p degradējies, nogājis no ceļa moraalselt allakäinud isik morāli degradējusies persona; allakäinud inimene no ceļa nogājis cilvēks
aru a s {aru, aru, arusid} 1. prāts, saprāts terase aruga inimene cilvēks ar asu prātu; kas ta on aru kaotanud? vai viņš ir zaudējis prātu?; tee siis oma aru järgi dari tad pēc sava prāta; minu arust manuprāt 2. skaidrojums, padoms naine hakkas mehelt aru pärima sieva sāka prasīt vīra paskaidrojumu; nüüd mehel aru käes: see oli metsavaim nu vīram padoms rokā: tas bija meža gars aru peast võtma atņemt prātu; aru pähe panema vest pie prāta; aru pähe võtma nākt pie prāta; arust ära sajucis prātā, jucis; ei ole otsa ega aru nav ne gala, ne malas; enesele aru andma apzināties
aru|saaja adj saprotošs mõistlik ja arusaaja inimene prātīgs un saprotošs cilvēks
arutu a adj {arutu, arutut, arutuid} 1. nesaprātīgs arutu tegu nesaprātīga rīcība; arutu risk nesaprātīgs risks; arutu inimene nesaprātīgs cilvēks 2. milzīgs, neskaitāms arutu hulk rahvast milzīgs cilvēku daudzums
arvestama v 1. ņemt vērā, rēķināties tema töökust arvestades usume, et ta tuleb ülesandega toime ņemot vērā viņa strādīgumu, mēs ticam, ka viņš tiks galā ar uzdevumu; tõsiasju ei saa arvestamata jätta faktus nevar neņemt vērā; arvestatav tulemus vērā ņemams rezultāts 2. ieskaitīt kohtunikud arvestasid kaotuse tiesneši ieskaitīja zaudējumu; sissemakstud raha arvestati võla katteks iemaksātā nauda tika ieskaitīta parāda segšanai 3. rēķināt ma arvestan iga inimese kohta kaks pudelit veini es rēķinu divas pudeles vīna uz katru cilvēku; külmalt arvestav inimene auksta aprēķina cilvēks; võta paber ning arvesta! paņem papīru un sarēķini!
asja|ajaja s 1. lietvedis kantseleisse vajatakse asjaajajat kancelejā nepieciešams lietvedis 2. lietu kārtotājs, darītājs ebapraktilisest inimesest pole asjaajajat nepraktisks cilvēks nav nekāds lietu kārtotājs
au|ahne adj godkārīgs auahne inimene godkārīgs cilvēks
aus adj {ausa, ausat, ausaid} 1. godīgs, patiess aus inimene godīgs cilvēks; tal on ausad silmad viņam ir godīgas acis; aus naisterahvas, truu oma mehele godīga sieviete, uzticīga savam vīram 2. sar pamatīgs suvila on aus vasarnīca ir pamatīga
autu s {autu, autut, autuid} negodīgs autu inimene negodīgs cilvēks
ava|meelne adj vaļsirdīgs, atklāts avameelne ülestunnistus vaļsirdīga atzīšanās; avameelne inimene atklāts cilvēks
avar adj {avara, avarat, avaraid} plašs avarad põllud plaši lauki; avarad puiesteed ja tänavad plaši laukumi un ielas; avara silmaringiga inimene cilvēks ar plašu redzesloku; nüüd on avaramad võimalused õppimiseks tagad ir plašākas iespējas mācībām
brutaalne adj {brutaalse, brutaalset, brutaalseid} brutāls brutaalne inimene brutāls cilvēks
debiilik s {debiiliku, debiilikut, debiilikuid} debīliķis, debils cilvēks
eales adv 1. jebkad, vien kõige huvitavam inimene, keda eales olen tundnud visinteresantākais cilvēks, kādu jebkad esmu pazinis; mõelgu minust, mis eales tahavad lai viņi domā par mani, ko vien vēlas 2. (noliegumā) nekad, nemūžam ma ei unusta seda eales es to nemūžam neaizmirsīšu
eba|aus adj 1. negodīgs ebaaus inimene negodīgs cilvēks; ebaausat mängu mängima spēlēt negodīgu spēli 2. negodīgi see on ebaaus tas ir negodīgi
eba|tavaline adj neparasts, neierasts ebatavaline inimene neparasts cilvēks; tänavail valitses ebatavaline elevus ielās valdīja neparasta pacilātība
edasi|jõudnud p cilvēks ar priekšzināšanām tantsukursused algajaile ja edasijõudnuile deju kursi iesācējiem un cilvēkiem ar priekšzināšanām
edasi|püüdlik adj centīgs, mērķtiecīgs edasipüüdlik inimene mērķtiecīgs cilvēks
eeldama v 1. (par priekšnoteikumu) prasīt, paredzēt see töö eeldab eriettevalmistust šis darbs prasa īpašu sagatavotību 2. (iepriekš) pieņemt, pieļaut varbūtību hea inimene eeldab, et teisedki on samasugused labs cilvēks pieņem, ka arī citi ir tādi paši
-eelik s {-eeliku, -eelikut, -eelikuid} (par cilvēku) pirms- pensionieelik pirmspensijas vecuma cilvēks
ei c (nolieguma partikula) ne- ei ole nav; ma ei tee seda es to nedarīšu; inimene ei ela ainult leivast cilvēks nedzīvo tikai no maizes
eks`lik adj {eksliku, eks`likku, eks`likku} 1. maldīgs, kļūdains ekslik järeldus maldīgs secinājums 2. maldīgi, kļūdaini ekslik oleks arvata, et mind laias maailmas toimuvad asjad ei puuduta būtu maldīgi uzskatīt, ka mani neskar visā pasaulē notiekošais 3. tāds, kas kļūdās inimene on ekslik cilvēks nav nekļūdīgs
energiline adj {energilise, energilist, energilisi} enerģisks energiline inimene enerģisks cilvēks; energiline protest enerģisks protests
eri|meelne adj citādi domājošs erimeelne inimene citādi domājošs cilvēks
erudeeritud p {indekl.} erudīts erudeeritud inimene erudīts cilvēks
ette|arvamatu adj 1. neparedzēts, neprognozēts 2. neparedzams, neprognozējams ettearvamatu inimene neparedzams cilvēks
ette|vaatlik adj piesardzīgs, uzmanīgs ettevaatlik inimene piesardzīgs cilvēks; ettevaatlik otsus piesardzīgs lēmums; ole tulega ettevaatlik esi uzmanīgs ar uguni
fanaatiline adj {fanaatilise, fanaatilist, fanaatilisi} fanātisks fanaatiline inimene fanātisks cilvēks
filmi|mees s sar kino cilvēks, kinošņiks
haiglaselt adv slimīgi haiglaselt kahvatu slimīgi bāls; haiglaselt armukade inimene slimīgi greizsirdīgs cilvēks
haja|meelne adj izklaidīgs hajameelne inimene izklaidīgs cilvēks
`halvama v {halvata, `halvan} paralizēt halvatud inimene paralizēts cilvēks; selgroovigastuse tõttu oli kogu allkeha halvatud mugurkaula bojājuma dēļ visa ķermeņa apakšdaļa bija paralizēta; tihe udu halvas liikluse bieza migla paralizēja satiksmi
harimata adj {indekl.} 1. nekopts harimata maa nekopta zeme 2. neizglītots harimata inimene neizglītots cilvēks
harimatu adj {harimatu, harimatut, harimatuid} neizglītots harimatu inimene neizglītots cilvēks
`haukuma v {`haukuda, haugun} riet koer hakkas haukuma tulija peale suns sāka riet uz nācēju; haukuv köha rejošs klepus; räägi inimese moodi, ära haugu runā kā cilvēks, nerej
hea|loomuline adj 1. labdabīgs, labsirdīgs healoomuline inimene labsirdīgs cilvēks 2. med labdabīgs healoomuline kasvaja labdabīgs audzējs
hea|tahtlik adj labvēlīgs heatahtlik inimene labvēlīgs cilvēks
`hing b s {hinge, `hinge, `hingi} 1. elpa, dvaša hoidsin hinge kinni aizturēju elpu; kuumus lõi hinge kinni karstums aizsita elpu 2. dvēsele, gars sugulashing radniecīga dvēsele hinge ilu dvēseles skaistums; ülla hingega inimene cilvēks ar cēlu dvēseli; hinge surematus dvēseles nemirstība; patune hing grēcīga dvēsele; ürituse hing pasākuma dvēsele; mis sul hingel on? kas tev ir uz sirds? 3. dvēsele, cilvēks mitte kusagil ainustki elavat hinge nekur nevienas dzīvas dvēseles; ta on kuldne hing viņš ir zelta cilvēks; perekonnas oli kuus hinge ģimenē bija seši cilvēki; mis sa hing teed! ko tu, cilvēks, padarīsi! 4. dzīvība kassil on visa hing kaķim ir sīksta dzīvība; hinge kallale kippuma ķerties pie dzīvības; keegi ei jäänud hinge neviens nepalika dzīvs 5. sirdsapziņa see kuritegu lasus tema hingel šis noziegums gūlās uz viņa sirdsapziņas hinge heitma izlaist garu; hinge pidades aizturētu elpu; hinge sisse puhuma iedvest dzīvību; hinge sees hoidma uzturēt pie dzīvības; hinge tõmbama atvilkt elpu; hing on täis sirds ir pilna; hinge vaakuma svārstīties starp dzīvību un nāvi; kogu hingest no visas sirds; hinge puistama kratīt sirdi; ühe hingega vienā elpas vilcienā
hingeline b adj {hingelise, hingelist, hingelisi} dvēselisks, dvēselīgs hingeline inimene dvēselisks cilvēks
hingetu adj {hingetu, hingetut, hingetuid} 1. bez elpas ta oli köhimisest hingetu no klepošanas viņš bija bez elpas; ruumis valitses hingetu vaikus telpā valdīja absolūts klusums 2. nedzīvs maas lebas mehe hingetu keha zemē gulēja vīra nedzīvais ķermenis 3. bez dvēseles, bezsirdīgs hingetu inimene bezsirdīgs cilvēks
hoopiski adv 1. pavisam, galīgi kujutlesin teda hoopiski teistsugusena iedomājos viņu pavisam citādu 2. daudz, ievērojami sul on hoopiski olulisem õppida kui tööl käia tev ir daudz svarīgāk mācīties nekā strādāt 3. turpretim, citādi peaksin rõõmustama, aga hoopiski muretsen man būtu jāpriecājas, bet es raizējos; ta õppis hoopiski arstiks viņš izmācījās citādi – par ārstu 4. nemaz, nepavisam ma ei taha hoopiski magada es nemaz negribu gulēt; ta pole hoopiski mitte halb inimene viņš nemaz nav slikts cilvēks
hullu|meelne b adj traks, neprātīgs hullumeelne inimene traks cilvēks; hullumeelne kavatsus traka iecere; hullumeelne pilk neprātīgs skatiens; mind valdas hullumeelne raev mani pārņēma neprātīgas dusmas
humoorikas adj {humoorika, humoorikat, humoorikaid} jautrs, humora pilns humoorikas juhtum humorīgs atgadījums; humoorikas inimene humora pilns cilvēks
huvi s {huvi, huvi, huve} interese kunstihuvi interese par mākslu huvi ilmutama izrādīt interesi; huvi pakkuma interesēt; laialdaste huvidega inimene cilvēks ar plašām interesēm; isiklikud huvid personīgās intereses; oma huvide eest võitlema cīnīties par savām interesēm
hõivatud p {indekl.} aizņemts koht on hõivatud vieta ir aizņemta; alati väga hõivatud inimene vienmēr ļoti aizņemts cilvēks
ideeline adj {ideelise, ideelist, ideelisi} idejisks ideeline inimene idejisks cilvēks
iga|külgselt adv vispusīgi igakülgselt arenenud inimene vispusīgi attīstīts cilvēks
iga|tahes adv katrā ziņā, visādā ziņā tubli inimene on ta igatahes krietns cilvēks viņš ir katrā ziņā
igava|võitu adj 1. nedaudz garlaicīgs igavavõitu inimene nedaudz garlaicīgs cilvēks 2. nedaudz garlaicīgi peol oli igavavõitu svinībās bija nedaudz garlaicīgi
indiferentne adj {indiferentse, indiferentset, indiferentseid} 1. indiferents poliitiliselt indiferentne inimene politiski indiferents cilvēks 2. ķīm indiferents indiferentne oksiid indiferents oksīds
inimene s {inimese, inimest, inimesi} cilvēks lumeinimene sniega cilvēks ta on tõesti õnnelik inimene viņš patiesi ir laimīgs cilvēks inimese kombel cilvēks
inimese|loom s sar cilvēks, dzīvnieks kuhu sel vaesel inimeseloomal ikka minna kur gan tas nabaga cilvēks lai liekas; südametu inimeseloom bezsirdīgais dzīvnieks
inim|hing s cilvēks, cilvēka dvēsele õnnetu eksinud inimhing nelaimīga, apmaldījusies dvēsele
inim|loom s sar cilvēks, dzīvnieks
inim|ohver s 1. cilvēka upuris jumalaile toodi inimohvreid dieviem upurēja cilvēkus 2. (cilvēks) upuris, bojāgājušais inimohvritega maavärin zemestrīce ar upuriem
inim|olend s cilvēciska būtne, cilvēks
intelligentne adj {intelligentse, intelligentset, intelligentseid} inteliģents intelligentne inimene inteliģents cilvēks
isa|maatu adj {-maatu, -maatut, -maatuid} bez tēvzemes isamaatu inimene cilvēks bez tēvzemes
isand s {isanda, isandat, isandaid} kungs, pavēlnieks vasall kohustus oma isandat ustavalt teenima vasalis apņēmās uzticīgi kalpot savam kungam; suurte isandate villad ja luksusautod lielo kungu villas un luksusa automašīnas; inimene on looduse isand cilvēks ir dabas pavēlnieks kaht isandat teenima kalpot diviem kungiem
isekas adj {iseka, isekat, isekaid} 1. patmīlīgs, egoistisks, savtīgs hellitatud noorukid on tihti ka väga isekad izlutinātie jaunieši bieži ir arī ļoti egoistiski; isekas inimene savtīgs cilvēks 2. savpats, savdabīgs isekad näojooned savdabīgi sejas panti
ise|loom s raksturs, daba iseloomujoon rakstura iezīme; iseloomuomadus rakstura īpašība iseloomud ei sobi raksturi nesaskan; iseloomuga inimene cilvēks ar raksturu; iseloomult nõrk inimene raksturā vājš cilvēks; majandusliku iseloomuga streigid ekonomiskas dabas streiki
ise|moodi a adj savdabīgs, īpatnējs, dīvains isemoodi inimene savdabīgs cilvēks; mind valdas mingi isemoodi rahutus mani pārņēma kaut kāds dīvains nemiers
ise|värki adj savdabīgs, īpatnējs isevärki inimene savdabīgs cilvēks; ta riietus oli isevärki viņa apģērbs bija īpatnējs
ise|äranis adv 1. īpaši, sevišķi iseäranis pikk habe īpaši gara bārda; iseäranis sõbralik inimene sevišķi draudzīgs cilvēks 2. it īpaši, it sevišķi mu tervis on halb, iseäranis praegu mana veselība ir slikta, it īpaši patlaban; mõnikord, iseäranis kevadel igatses ta merele reizēm, it sevišķi pavasaros, viņš ilgojās pēc jūras
jabur adj {jabura, jaburat, jaburaid} muļķīgs, nesakarīgs, nejēdzīgs jabur inimene muļķīgs cilvēks; jabur väljamõeldis nejēdzīgs izdomājums; jaburat juttu ajama runāt aplamības
jamama v 1. sar pļāpāt, melst, muldēt ära jama, räägi inimese moodi nemels, runā kā cilvēks 2. sar nodarboties ar niekiem 3. sar ņemties, nopūlēties aitab temaga jamamast pietiek ar viņu ņemties
janune adj {januse, janust, januseid} izslāpis janune inimene izslāpis cilvēks; janune maa izslāpusi zeme
jeti s {jeti, jetit, jetisid} jetijs, sniega cilvēks
juhtuma v 1. notikt, gadīties juhtus õnnetus notika nelaime; kõike võib juhtuda viss var gadīties 2. gadīties, trāpīties juhtus ilus päev gadījās skaista diena; ma juhtusin mööda minema es nejauši gāju garām; ühtki inimest ei juhtunud läheduses olema neviens cilvēks negadījās tuvumā kuhu juhtub kurp pagadās; nagu juhtub kā pagadās; kunas juhtub kad pagadās; kus juhtub kur pagadās
vastu juhtuma gadīties pretī õnneks ei juhtunud mulle teel ühtki inimest vastu par laimi, ceļā negadījās pretī neviens cilvēks
jumala|kartlik adj dievbijīgs jumalakartlik inimene dievbijīgs cilvēks
jumala|vallatu adj bezdievīgs, grēcīgs, zaimojošs jumalavallatu inimene bezdievīgs cilvēks; jumalavallatud mõtted bezdievīgas domas
`jutt b s {jutu, `juttu, `jutte} 1. runa, saruna salajutt slepena saruna juttu alustama sākt sarunu; direktori jutule minema doties uz sarunu pie direktora; millest on jutt? par ko ir runa?; vähese jutuga inimene mazrunīgs cilvēks 2. stāsts õudusjutt šausmu stāsts huvitav jutt interesants stāsts; habemega jutt stāsts ar bārdu sellest ei saa juttugi olla par to nevar būt ne runas; pikema jututa bez garām runām; jutu jätkuks sarunas uzturēšanai
jutukas b adj {jutuka, jutukat, jutukaid} runīgs jutukas inimene runīgs cilvēks; sa oled täna jutukam kui harilikult tu šodien esi runīgāks nekā parasti
juurikas s {juurika, juurikat, juurikaid} 1. sakne hammas murdus ära, pean laskma juurika ka välja tõmmata zobs nolūza, jālūdz izraut arī sakni 2. sakne, sakņaugs porgandid ja muud juurikad burkāni un citas saknes 3. stūrgalvis, sīksts cilvēks 4. biol saknenis, zemesstumbrs kalmuse juurikas kalmes saknenis
jäära|päine adj stūrgalvīgs, ietiepīgs jäärapäine inimene stūrgalvīgs cilvēks
kale s {kaleda, kaledat, kaledaid} 1. skarbs, nemīlīgs puhus külm ja kale põhjatuul pūta auksts un nemīlīgs ziemeļu vējš 2. salts, dzestrs, dzedrs kaleda südamega inimene cilvēks ar saltu sirdi
kalgistuma v 1. sastingt, kļūt stīvam nägu kalgistub seja sastingst 2. nocietināties, kļūt cietsirdīgam kalgistunud südamega inimene cietsirdīgs cilvēks
`kalk b adj {kalgi, `kalki, `kalke} 1. ciets, bezjūtīgs kalgi südamega inimene cilvēks ar bezjūtīgu sirdi; südant kalgiks tegema nocietināt sirdi 2. skarbs kalk talv skarba ziema 3. ciets vesi oli pesemiseks liiga kalk ūdens mazgāšanai bija pārāk ciets
`kandma v {`kanda, kannan} 1. nest, nēsāt ta kannab kaste viņš nes kastes; jõed kannavad liiva merre upes nes smiltis uz jūru; demonstrandid kandsid loosungeid demonstranti nesa lozungus; road kanti lauale ēdienus nesa galdā; vastutust kandma būt atbildīgam 2. vest laevad kandsid kalleid laste kuģi veda dārgas kravas; rong kannab meid lõuna suunas vilciens ved mūs dienvidu virzienā 3. nest, balstīt kandvad seinad nesošās sienas; templi lage kandsid võimsad sambad tempļa griestus balstīja varenas kolonnas 4. nest, turēt noor jää ei kanna veel jauns ledus vēl netur 5. nest, glabāt, atrasties uz käskkiri kandis direktori allkirja uz pavēles bija direktora paraksts; raha kandis keisri kujutist uz naudas bija ķeizara attēls; see inimene kannab hinges kurja šis cilvēks glabā dvēselē ļaunumu; negatiivset laengut kandev elementaarosake elementārdaļiņa ar negatīvu lādiņu 6. valkāt, nēsāt ma kannan talvel kasukat ziemā es valkāju kažoku; ta kannab tumedat ülikonda viņš valkā melnu uzvalku; vähe kantud püksid maz valkātas bikses; mõõka kandma nēsāt zobenu 7. reģistrēt, ierakstīt, iezīmēt ettepanek kanti protokolli priekšlikums tika ierakstīts protokolā; vaatlusandmed kantakse vastavasse vihikusse novērojumu datus reģistrē atbilstošā burtnīcā; kaardile olid kantud vaid suuremad asulad kartē bija iezīmētas tikai lielākās apdzīvotās vietas 8. uzklāt peits kantakse mööbliesemetele beici uzklāj mēbelēm; värvid on lõuendile kantud hoogsate pintslilöökidega krāsas ir uzklātas audeklam ar straujiem otas triepieniem; toitekreem kantakse nahale barojošu krēmu uzklāj uz ādas 9. (grūtniecības laikā) iznēsāt ta on kandnud ja sünnitanud neli last viņa ir iznēsājusi un dzemdējusi četrus bērnus 10. panest, izturēt vanemate kaotust oli lastel raske kanda vecāku zaudējumu bērniem bija grūti panest; ta sõi nagu vats vähegi kandis viņš ēda, cik vien vēders varēja turēt 11. ciest tehas kandis praagi tõttu kahju brāķa dēļ rūpnīca cieta zaudējumus; üksus kandis raskeid kaotusi vienība cieta smagus zaudējumus 12. segt lähetuskulud kannab lähetav asutus komandējuma izdevumus sedz komandējošā iestāde 13. dot, ražot noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu jaunās ābeles šogad jau ražoja ābolus; töö on head vilja kandnud darbs ir devis labus augļus 14. iespaidot, caurvīt ta tegutses kättemaksuihast kantuna viņš darbojās, atriebības alku dzīts; romaani kandev teema romāna caurviju tēma
kange adj {kange, kanget, kangeid} 1. stīvs jalad on külmast kanged kājas ir stīvas no aukstuma; selg on kange mugura ir stīva; parun rääkis kanget eesti keelt barons runāja stīvā igauņu valodā 2. stiprs, spēcīgs kange peavalu stipras galvassāpes; kange õlu stiprs alus; kange kohv stipra kafija; kanged alkohoolsed joogid stiprie alkoholiskie dzērieni; klaas kanget lahjendamata jõhvikamahla glāze stipras neatšķaidītas dzērveņu sulas; poisid katsusid jõudu: kumb on kangem puiši mērojās spēkiem: kurš spēcīgāks; haigla koridoris oli tunda kanget kloroformi ja eetri lehka slimnīcas koridorā bija jūtama spēcīga hloroforma un ētera smaka; kangem sugu stiprais dzimums 3. varens, pamatīgs kange ujuja varens peldētājs; kange tüli pamatīgs strīds; poiss on kange pidudel käija puisis ir varens ballīšu apmeklētājs 4. spītīgs kange iseloomuga inimene cilvēks ar spītīgu raksturu; kange nagu sikk spītīgs kā āzis 5. stingrs ta tuli alles kange käsu peale viņš nāca tikai pēc stingras pavēles; tüdrukud läksid kangest keelust hoolimata simmanile meitenes, neraugoties uz stingru aizliegumu, devās uz zaļumballi
`karm b adj {karmi, `karmi, `karme} 1. skarbs karm talv skarba ziema; saare karm ilu salas skarbais skaistums; ta on karm inimene viņš ir skarbs cilvēks 2. stingrs karm õpetaja stingrs skolotājs; tuli karm korraldus pienāca stingrs rīkojums 3. raupjš, ass karm riie raupja drāna; karmi karvaga koer suns ar asu spalvu
kart`lik adj {kartliku, kart`likku, kart`likke} bailīgs loomu poolest kartlik inimene pēc dabas bailīgs cilvēks; ta heitis kartlikke pilke selja taha viņš meta bailīgus skatienus aiz muguras; ta on külma suhtes kartlik viņš baidās no aukstuma
kas adv vai kas väljas sajab? vai ārā līst?; kas me kohtume? vai mēs tiksimies?; kas laps ei olegi inimene? vai bērns nemaz nav cilvēks?; kas sa oled vait! vai tu stāvēsi klusu!; nad küsivad, kas ma olen ettepanekuga nõus viņi vaicā, vai es piekrītu priekšlikumam; otsustage ise, kas see on õige izlemiet paši, vai tas ir pareizi; kas üks või teine vai nu viens, vai nu otrs
kasin adj {kasina, kasinat, kasinaid} 1. trūcīgs, švaks kasin toit trūcīgs uzturs; ruumis oli kasin valgustus telpā bija trūcīgs apgaismojums 2. pieticīgs ta oli kasin ja kokkuhoidlik inimene viņš bija pieticīgs un taupīgs cilvēks 3. tikumīgs
kesk|ealine a s pusmūža cilvēks tulnud oli nii noori kui ka keskealisi sanākuši bija gan jaunieši, gan pusmūža cilvēki
kesk|pärane adj viduvējs keskpäraste võimetega inimene cilvēks ar viduvējām spējām
kibestuma v būt sarūgtinātam, kļūt sarūgtinātam elus kibestunud inimene dzīves sarūgtināts cilvēks; ta kibestus viņš kļuva sarūgtināts
kindel adj {kindla, kindlat, kindlaid} 1. drošs, stingrs jää pole enam kuigi kindel ledus vairs nav diez cik drošs; kindla kaanega purk burka ar stingru vāku; kindla tahtega inimene cilvēks ar stingru gribu; ta juhtis tööd kindla käega viņš vadīja darbu ar stingru roku 2. drošs, uzticams see on kindel vahend tas ir drošs līdzeklis; ta peitis raha kindlasse kohta viņš noslēpa naudu drošā vietā 3. pastāvīgs, stabils tal pole kindlat töökohta viņam nav pastāvīgas darba vietas; kindel tugi stabils atbalsts 4. pārliecinošs kindlad tõendid pārliecinoši pierādījumi; kindel ülekaal pārliecinošs pārsvars; ma olen kindel, et ta tuleb esmu drošs, ka viņš atnāks 5. noteikts kindel tähtaeg noteikts termiņš; igal mõistel on kindel sisu katram jēdzienam ir noteikts saturs; kindel kõneviis īstenības izteiksme kindel kui aamen kirikus kā āmen baznīcā; kindel pind jalge all pamats zem kājām
kinnine adj {kinnise, kinnist, kinnisi} 1. slēgts kinnine uks slēgtas durvis; kinnine vagun slēgts vagons; kinnised kingad slēgtas kurpes; kinnine õppeasutus slēgta mācību iestāde; kinnine koosolek slēgta sapulce; kinnine silp slēgta zilbe; märgusõna peab olema kinnises ümbrikus devīzei jābūt aizlīmētā aploksnē; juhatus valitakse kinnisel hääletamisel valdi ievēl slēgtā balsojumā 2. noslēgts kinnise loomuga inimene cilvēks ar noslēgtu raksturu
kirja|oskaja b adj rakstīt protošs kirjaoskaja inimene rakstīt protošs cilvēks
kolgas s {`kolka, kolgast, `kolkaid} nostūris, nomale töötas vallakirjutajana kuskil mahajäänud kolkas viņš strādāja par pagasta rakstvedi kaut kādā atpalikušā nostūrī; siin kolkas võib inimene igavuse kätte surra šajā nostūrī cilvēks var nomirt no garlaicības

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur