?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 283 artiklit, väljastan 100
aateline adj {aatelise, aatelist, aatelisi} 1. ar augstiem ideāliem, ar cēliem mērķiem ∙ aateline inimene cilvēks ar cēliem mērķiem 2. ar ideāliem saistīts ∙ neil on aatelisi lahkarvamusi viņiem ir atšķirības ideālos
aate|mees s ideālists, cilvēks ar cēliem mērķiem
agressiivne adj {agressiivse, agressiivset, agressiivseid} 1. agresīvs ∙ agressiivsed riigid agresīvas valstis; agressiivne inimene agresīvs cilvēks 2. ķīm agresīvs, koroziju izraisošs
aktiivne adj {aktiivse, aktiivset, aktiivseid} 1. aktīvs ∙ aktiivne inimene aktīvs cilvēks 2. ķīm aktīvs ∙ keemiliselt aktiivsed ained ķīmiski aktīvas vielas
akuraat adj {indekl.} 1. sar akurāts ∙ akuraat inimene akurāts cilvēks 2. akurāt ∙ akuraat meeter akurāt metrs
aland`lik adj {alandliku, aland`likku, aland`likke} pazemīgs ∙ alandlik iseloom pazemīgs raksturs; alandlik inimene pazemīgs cilvēks
algatus|võimeline adj apveltīts ar iniciatīvu, ierosmes bagāts ∙ algatusvõimeline inimene ar iniciatīvu apveltīts cilvēks
algu|pärane adj oriģināls ∙ küllaltki algupärane inimene visai oriģināls cilvēks
alla|käinud p degradējies, nogājis no ceļa ∙ moraalselt allakäinud isik morāli degradējusies persona; allakäinud inimene no ceļa nogājis cilvēks
aru a s {aru, aru, arusid} 1. prāts, saprāts ∙ terase aruga inimene cilvēks ar asu prātu; kas ta on aru kaotanud? vai viņš ir zaudējis prātu?; tee siis oma aru järgi dari tad pēc sava prāta; minu arust manuprāt 2. skaidrojums, padoms ∙ naine hakkas mehelt aru pärima sieva sāka prasīt vīra paskaidrojumu; nüüd mehel aru käes: see oli metsavaim nu vīram padoms rokā: tas bija meža gars ∆ aru peast võtma atņemt prātu; aru pähe panema vest pie prāta; aru pähe võtma nākt pie prāta; arust ära sajucis prātā, jucis; ei ole otsa ega aru nav ne gala, ne malas; enesele aru andma apzināties
aru|saaja adj saprotošs ∙ mõistlik ja arusaaja inimene prātīgs un saprotošs cilvēks
arutu a adj {arutu, arutut, arutuid} 1. nesaprātīgs ∙ arutu tegu nesaprātīga rīcība; arutu risk nesaprātīgs risks; arutu inimene nesaprātīgs cilvēks 2. milzīgs, neskaitāms ∙ arutu hulk rahvast milzīgs cilvēku daudzums
arvestama v 1. ņemt vērā, rēķināties ∙ tema töökust arvestades usume, et ta tuleb ülesandega toime ņemot vērā viņa strādīgumu, mēs ticam, ka viņš tiks galā ar uzdevumu; tõsiasju ei saa arvestamata jätta faktus nevar neņemt vērā; arvestatav tulemus vērā ņemams rezultāts 2. ieskaitīt ∙ kohtunikud arvestasid kaotuse tiesneši ieskaitīja zaudējumu; sissemakstud raha arvestati võla katteks iemaksātā nauda tika ieskaitīta parāda segšanai 3. rēķināt ∙ ma arvestan iga inimese kohta kaks pudelit veini es rēķinu divas pudeles vīna uz katru cilvēku; külmalt arvestav inimene auksta aprēķina cilvēks; võta paber ning arvesta! paņem papīru un sarēķini!
asja|ajaja s 1. lietvedis ∙ kantseleisse vajatakse asjaajajat kancelejā nepieciešams lietvedis 2. lietu kārtotājs, darītājs ∙ ebapraktilisest inimesest pole asjaajajat nepraktisks cilvēks nav nekāds lietu kārtotājs
au|ahne adj godkārīgs ∙ auahne inimene godkārīgs cilvēks
aus adj {ausa, ausat, ausaid} 1. godīgs, patiess ∙ aus inimene godīgs cilvēks; tal on ausad silmad viņam ir godīgas acis; aus naisterahvas, truu oma mehele godīga sieviete, uzticīga savam vīram 2. sar pamatīgs ∙ suvila on aus vasarnīca ir pamatīga
autu s {autu, autut, autuid} negodīgs ∙ autu inimene negodīgs cilvēks
ava|meelne adj vaļsirdīgs, atklāts ∙ avameelne ülestunnistus vaļsirdīga atzīšanās; avameelne inimene atklāts cilvēks
avar adj {avara, avarat, avaraid} plašs ∙ avarad põllud plaši lauki; avarad puiesteed ja tänavad plaši laukumi un ielas; avara silmaringiga inimene cilvēks ar plašu redzesloku; nüüd on avaramad võimalused õppimiseks tagad ir plašākas iespējas mācībām
brutaalne adj {brutaalse, brutaalset, brutaalseid} brutāls ∙ brutaalne inimene brutāls cilvēks
debiilik s {debiiliku, debiilikut, debiilikuid} debīliķis, debils cilvēks
eales adv 1. jebkad, vien ∙ kõige huvitavam inimene, keda eales olen tundnud visinteresantākais cilvēks, kādu jebkad esmu pazinis; mõelgu minust, mis eales tahavad lai viņi domā par mani, ko vien vēlas 2. (noliegumā) nekad, nemūžam ∙ ma ei unusta seda eales es to nemūžam neaizmirsīšu
eba|aus adj 1. negodīgs ∙ ebaaus inimene negodīgs cilvēks; ebaausat mängu mängima spēlēt negodīgu spēli 2. negodīgi ∙ see on ebaaus tas ir negodīgi
eba|tavaline adj neparasts, neierasts ∙ ebatavaline inimene neparasts cilvēks; tänavail valitses ebatavaline elevus ielās valdīja neparasta pacilātība
edasi|jõudnud p cilvēks ar priekšzināšanām ∙ tantsukursused algajaile ja edasijõudnuile deju kursi iesācējiem un cilvēkiem ar priekšzināšanām
edasi|püüdlik adj centīgs, mērķtiecīgs ∙ edasipüüdlik inimene mērķtiecīgs cilvēks
eeldama v 1. (par priekšnoteikumu) prasīt, paredzēt ∙ see töö eeldab eriettevalmistust šis darbs prasa īpašu sagatavotību 2. (iepriekš) pieņemt, pieļaut varbūtību ∙ hea inimene eeldab, et teisedki on samasugused labs cilvēks pieņem, ka arī citi ir tādi paši
-eelik s {-eeliku, -eelikut, -eelikuid} (par cilvēku) pirms- ◦ pensionieelik pirmspensijas vecuma cilvēks
ei c (nolieguma partikula) ne- ∙ ei ole nav; ma ei tee seda es to nedarīšu; inimene ei ela ainult leivast cilvēks nedzīvo tikai no maizes
eks`lik adj {eksliku, eks`likku, eks`likku} 1. maldīgs, kļūdains ∙ ekslik järeldus maldīgs secinājums 2. maldīgi, kļūdaini ∙ ekslik oleks arvata, et mind laias maailmas toimuvad asjad ei puuduta būtu maldīgi uzskatīt, ka mani neskar visā pasaulē notiekošais 3. tāds, kas kļūdās ∙ inimene on ekslik cilvēks nav nekļūdīgs
energiline adj {energilise, energilist, energilisi} enerģisks ∙ energiline inimene enerģisks cilvēks; energiline protest enerģisks protests
eri|meelne adj citādi domājošs ∙ erimeelne inimene citādi domājošs cilvēks
erudeeritud p {indekl.} erudīts ∙ erudeeritud inimene erudīts cilvēks
ette|arvamatu adj 1. neparedzēts, neprognozēts 2. neparedzams, neprognozējams ∙ ettearvamatu inimene neparedzams cilvēks
ette|vaatlik adj piesardzīgs, uzmanīgs ∙ ettevaatlik inimene piesardzīgs cilvēks; ettevaatlik otsus piesardzīgs lēmums; ole tulega ettevaatlik esi uzmanīgs ar uguni
fanaatiline adj {fanaatilise, fanaatilist, fanaatilisi} fanātisks ∙ fanaatiline inimene fanātisks cilvēks
filmi|mees s sar kino cilvēks, kinošņiks
haiglaselt adv slimīgi ∙ haiglaselt kahvatu slimīgi bāls; haiglaselt armukade inimene slimīgi greizsirdīgs cilvēks
haja|meelne adj izklaidīgs ∙ hajameelne inimene izklaidīgs cilvēks
`halvama v {halvata, `halvan} paralizēt ∙ halvatud inimene paralizēts cilvēks; selgroovigastuse tõttu oli kogu allkeha halvatud mugurkaula bojājuma dēļ visa ķermeņa apakšdaļa bija paralizēta; tihe udu halvas liikluse bieza migla paralizēja satiksmi
harimata adj {indekl.} 1. nekopts ∙ harimata maa nekopta zeme 2. neizglītots ∙ harimata inimene neizglītots cilvēks
harimatu adj {harimatu, harimatut, harimatuid} neizglītots ∙ harimatu inimene neizglītots cilvēks
`haukuma v {`haukuda, haugun} riet ∙ koer hakkas haukuma tulija peale suns sāka riet uz nācēju; haukuv köha rejošs klepus; räägi inimese moodi, ära haugu runā kā cilvēks, nerej
hea|loomuline adj 1. labdabīgs, labsirdīgs ∙ healoomuline inimene labsirdīgs cilvēks 2. med labdabīgs ∙ healoomuline kasvaja labdabīgs audzējs
hea|tahtlik adj labvēlīgs ∙ heatahtlik inimene labvēlīgs cilvēks
`hing b s {hinge, `hinge, `hingi} 1. elpa, dvaša ∙ hoidsin hinge kinni aizturēju elpu; kuumus lõi hinge kinni karstums aizsita elpu 2. dvēsele, gars ◦ sugulashing radniecīga dvēsele ∙ hinge ilu dvēseles skaistums; ülla hingega inimene cilvēks ar cēlu dvēseli; hinge surematus dvēseles nemirstība; patune hing grēcīga dvēsele; ürituse hing pasākuma dvēsele; mis sul hingel on? kas tev ir uz sirds? 3. dvēsele, cilvēks ∙ mitte kusagil ainustki elavat hinge nekur nevienas dzīvas dvēseles; ta on kuldne hing viņš ir zelta cilvēks; perekonnas oli kuus hinge ģimenē bija seši cilvēki; mis sa hing teed! ko tu, cilvēks, padarīsi! 4. dzīvība ∙ kassil on visa hing kaķim ir sīksta dzīvība; hinge kallale kippuma ķerties pie dzīvības; keegi ei jäänud hinge neviens nepalika dzīvs 5. sirdsapziņa ∙ see kuritegu lasus tema hingel šis noziegums gūlās uz viņa sirdsapziņas ∆ hinge heitma izlaist garu; hinge pidades aizturētu elpu; hinge sisse puhuma iedvest dzīvību; hinge sees hoidma uzturēt pie dzīvības; hinge tõmbama atvilkt elpu; hing on täis sirds ir pilna; hinge vaakuma svārstīties starp dzīvību un nāvi; kogu hingest no visas sirds; hinge puistama kratīt sirdi; ühe hingega vienā elpas vilcienā
hingeline b adj {hingelise, hingelist, hingelisi} dvēselisks, dvēselīgs ∙ hingeline inimene dvēselisks cilvēks
hingetu adj {hingetu, hingetut, hingetuid} 1. bez elpas ∙ ta oli köhimisest hingetu no klepošanas viņš bija bez elpas; ruumis valitses hingetu vaikus telpā valdīja absolūts klusums 2. nedzīvs ∙ maas lebas mehe hingetu keha zemē gulēja vīra nedzīvais ķermenis 3. bez dvēseles, bezsirdīgs ∙ hingetu inimene bezsirdīgs cilvēks
hoopiski adv 1. pavisam, galīgi ∙ kujutlesin teda hoopiski teistsugusena iedomājos viņu pavisam citādu 2. daudz, ievērojami ∙ sul on hoopiski olulisem õppida kui tööl käia tev ir daudz svarīgāk mācīties nekā strādāt 3. turpretim, citādi ∙ peaksin rõõmustama, aga hoopiski muretsen man būtu jāpriecājas, bet es raizējos; ta õppis hoopiski arstiks viņš izmācījās citādi – par ārstu 4. nemaz, nepavisam ∙ ma ei taha hoopiski magada es nemaz negribu gulēt; ta pole hoopiski mitte halb inimene viņš nemaz nav slikts cilvēks
hullu|meelne b adj traks, neprātīgs ∙ hullumeelne inimene traks cilvēks; hullumeelne kavatsus traka iecere; hullumeelne pilk neprātīgs skatiens; mind valdas hullumeelne raev mani pārņēma neprātīgas dusmas
humoorikas adj {humoorika, humoorikat, humoorikaid} jautrs, humora pilns ∙ humoorikas juhtum humorīgs atgadījums; humoorikas inimene humora pilns cilvēks
huvi s {huvi, huvi, huve} interese ◦ kunstihuvi interese par mākslu ∙ huvi ilmutama izrādīt interesi; huvi pakkuma interesēt; laialdaste huvidega inimene cilvēks ar plašām interesēm; isiklikud huvid personīgās intereses; oma huvide eest võitlema cīnīties par savām interesēm
hõivatud p {indekl.} aizņemts ∙ koht on hõivatud vieta ir aizņemta; alati väga hõivatud inimene vienmēr ļoti aizņemts cilvēks
ideeline adj {ideelise, ideelist, ideelisi} idejisks ∙ ideeline inimene idejisks cilvēks
iga|külgselt adv vispusīgi ∙ igakülgselt arenenud inimene vispusīgi attīstīts cilvēks
iga|tahes adv katrā ziņā, visādā ziņā ∙ tubli inimene on ta igatahes krietns cilvēks viņš ir katrā ziņā
igava|võitu adj 1. nedaudz garlaicīgs ∙ igavavõitu inimene nedaudz garlaicīgs cilvēks 2. nedaudz garlaicīgi ∙ peol oli igavavõitu svinībās bija nedaudz garlaicīgi
indiferentne adj {indiferentse, indiferentset, indiferentseid} 1. indiferents ∙ poliitiliselt indiferentne inimene politiski indiferents cilvēks 2. ķīm indiferents ∙ indiferentne oksiid indiferents oksīds
inimene s {inimese, inimest, inimesi} cilvēks ◦ lumeinimene sniega cilvēks ∙ ta on tõesti õnnelik inimene viņš patiesi ir laimīgs cilvēks ∆ inimese kombel kā cilvēks
inimese|loom s sar cilvēks, dzīvnieks ∙ kuhu sel vaesel inimeseloomal ikka minna kur gan tas nabaga cilvēks lai liekas; südametu inimeseloom bezsirdīgais dzīvnieks
inim|hing s cilvēks, cilvēka dvēsele ∙ õnnetu eksinud inimhing nelaimīga, apmaldījusies dvēsele
inim|loom s sar cilvēks, dzīvnieks
inim|ohver s 1. cilvēka upuris ∙ jumalaile toodi inimohvreid dieviem upurēja cilvēkus 2. (cilvēks) upuris, bojāgājušais ∙ inimohvritega maavärin zemestrīce ar upuriem
inim|olend s cilvēciska būtne, cilvēks
intelligentne adj {intelligentse, intelligentset, intelligentseid} inteliģents ∙ intelligentne inimene inteliģents cilvēks
isa|maatu adj {-maatu, -maatut, -maatuid} bez tēvzemes ∙ isamaatu inimene cilvēks bez tēvzemes
isand s {isanda, isandat, isandaid} kungs, pavēlnieks ∙ vasall kohustus oma isandat ustavalt teenima vasalis apņēmās uzticīgi kalpot savam kungam; suurte isandate villad ja luksusautod lielo kungu villas un luksusa automašīnas; inimene on looduse isand cilvēks ir dabas pavēlnieks ∆ kaht isandat teenima kalpot diviem kungiem
isekas adj {iseka, isekat, isekaid} 1. patmīlīgs, egoistisks, savtīgs ∙ hellitatud noorukid on tihti ka väga isekad izlutinātie jaunieši bieži ir arī ļoti egoistiski; isekas inimene savtīgs cilvēks 2. savpats, savdabīgs ∙ isekad näojooned savdabīgi sejas panti
ise|loom s raksturs, daba ◦ iseloomujoon rakstura iezīme; iseloomuomadus rakstura īpašība ∙ iseloomud ei sobi raksturi nesaskan; iseloomuga inimene cilvēks ar raksturu; iseloomult nõrk inimene raksturā vājš cilvēks; majandusliku iseloomuga streigid ekonomiskas dabas streiki
ise|moodi a adj savdabīgs, īpatnējs, dīvains ∙ isemoodi inimene savdabīgs cilvēks; mind valdas mingi isemoodi rahutus mani pārņēma kaut kāds dīvains nemiers
ise|värki adj savdabīgs, īpatnējs ∙ isevärki inimene savdabīgs cilvēks; ta riietus oli isevärki viņa apģērbs bija īpatnējs
ise|äranis adv 1. īpaši, sevišķi ∙ iseäranis pikk habe īpaši gara bārda; iseäranis sõbralik inimene sevišķi draudzīgs cilvēks 2. it īpaši, it sevišķi ∙ mu tervis on halb, iseäranis praegu mana veselība ir slikta, it īpaši patlaban; mõnikord, iseäranis kevadel igatses ta merele reizēm, it sevišķi pavasaros, viņš ilgojās pēc jūras
jabur adj {jabura, jaburat, jaburaid} muļķīgs, nesakarīgs, nejēdzīgs ∙ jabur inimene muļķīgs cilvēks; jabur väljamõeldis nejēdzīgs izdomājums; jaburat juttu ajama runāt aplamības
jamama v 1. sar pļāpāt, melst, muldēt ∙ ära jama, räägi inimese moodi nemels, runā kā cilvēks 2. sar nodarboties ar niekiem 3. sar ņemties, nopūlēties ∙ aitab temaga jamamast pietiek ar viņu ņemties
janune adj {januse, janust, januseid} izslāpis ∙ janune inimene izslāpis cilvēks; janune maa izslāpusi zeme
jeti s {jeti, jetit, jetisid} jetijs, sniega cilvēks
juhtuma v 1. notikt, gadīties ∙ juhtus õnnetus notika nelaime; kõike võib juhtuda viss var gadīties 2. gadīties, trāpīties ∙ juhtus ilus päev gadījās skaista diena; ma juhtusin mööda minema es nejauši gāju garām; ühtki inimest ei juhtunud läheduses olema neviens cilvēks negadījās tuvumā ∆ kuhu juhtub kurp pagadās; nagu juhtub kā pagadās; kunas juhtub kad pagadās; kus juhtub kur pagadās
vastu juhtuma gadīties pretī ∙ õnneks ei juhtunud mulle teel ühtki inimest vastu par laimi, ceļā negadījās pretī neviens cilvēks
jumala|kartlik adj dievbijīgs ∙ jumalakartlik inimene dievbijīgs cilvēks
jumala|vallatu adj bezdievīgs, grēcīgs, zaimojošs ∙ jumalavallatu inimene bezdievīgs cilvēks; jumalavallatud mõtted bezdievīgas domas
`jutt b s {jutu, `juttu, `jutte} 1. runa, saruna ◦ salajutt slepena saruna ∙ juttu alustama sākt sarunu; direktori jutule minema doties uz sarunu pie direktora; millest on jutt? par ko ir runa?; vähese jutuga inimene mazrunīgs cilvēks 2. stāsts ◦ õudusjutt šausmu stāsts ∙ huvitav jutt interesants stāsts; habemega jutt stāsts ar bārdu ∆ sellest ei saa juttugi olla par to nevar būt ne runas; pikema jututa bez garām runām; jutu jätkuks sarunas uzturēšanai
jutukas b adj {jutuka, jutukat, jutukaid} runīgs ∙ jutukas inimene runīgs cilvēks; sa oled täna jutukam kui harilikult tu šodien esi runīgāks nekā parasti
juurikas s {juurika, juurikat, juurikaid} 1. sakne ∙ hammas murdus ära, pean laskma juurika ka välja tõmmata zobs nolūza, jālūdz izraut arī sakni 2. sakne, sakņaugs ∙ porgandid ja muud juurikad burkāni un citas saknes 3. stūrgalvis, sīksts cilvēks 4. biol saknenis, zemesstumbrs ∙ kalmuse juurikas kalmes saknenis
jäära|päine adj stūrgalvīgs, ietiepīgs ∙ jäärapäine inimene stūrgalvīgs cilvēks
kale s {kaleda, kaledat, kaledaid} 1. skarbs, nemīlīgs ∙ puhus külm ja kale põhjatuul pūta auksts un nemīlīgs ziemeļu vējš 2. salts, dzestrs, dzedrs ∙ kaleda südamega inimene cilvēks ar saltu sirdi
kalgistuma v 1. sastingt, kļūt stīvam ∙ nägu kalgistub seja sastingst 2. nocietināties, kļūt cietsirdīgam ∙ kalgistunud südamega inimene cietsirdīgs cilvēks
`kalk b adj {kalgi, `kalki, `kalke} 1. ciets, bezjūtīgs ∙ kalgi südamega inimene cilvēks ar bezjūtīgu sirdi; südant kalgiks tegema nocietināt sirdi 2. skarbs ∙ kalk talv skarba ziema 3. ciets ∙ vesi oli pesemiseks liiga kalk ūdens mazgāšanai bija pārāk ciets
`kandma v {`kanda, kannan} 1. nest, nēsāt ∙ ta kannab kaste viņš nes kastes; jõed kannavad liiva merre upes nes smiltis uz jūru; demonstrandid kandsid loosungeid demonstranti nesa lozungus; road kanti lauale ēdienus nesa galdā; vastutust kandma būt atbildīgam 2. vest ∙ laevad kandsid kalleid laste kuģi veda dārgas kravas; rong kannab meid lõuna suunas vilciens ved mūs dienvidu virzienā 3. nest, balstīt ∙ kandvad seinad nesošās sienas; templi lage kandsid võimsad sambad tempļa griestus balstīja varenas kolonnas 4. nest, turēt ∙ noor jää ei kanna veel jauns ledus vēl netur 5. nest, glabāt, atrasties uz ∙ käskkiri kandis direktori allkirja uz pavēles bija direktora paraksts; raha kandis keisri kujutist uz naudas bija ķeizara attēls; see inimene kannab hinges kurja šis cilvēks glabā dvēselē ļaunumu; negatiivset laengut kandev elementaarosake elementārdaļiņa ar negatīvu lādiņu 6. valkāt, nēsāt ∙ ma kannan talvel kasukat ziemā es valkāju kažoku; ta kannab tumedat ülikonda viņš valkā melnu uzvalku; vähe kantud püksid maz valkātas bikses; mõõka kandma nēsāt zobenu 7. reģistrēt, ierakstīt, iezīmēt ∙ ettepanek kanti protokolli priekšlikums tika ierakstīts protokolā; vaatlusandmed kantakse vastavasse vihikusse novērojumu datus reģistrē atbilstošā burtnīcā; kaardile olid kantud vaid suuremad asulad kartē bija iezīmētas tikai lielākās apdzīvotās vietas 8. uzklāt ∙ peits kantakse mööbliesemetele beici uzklāj mēbelēm; värvid on lõuendile kantud hoogsate pintslilöökidega krāsas ir uzklātas audeklam ar straujiem otas triepieniem; toitekreem kantakse nahale barojošu krēmu uzklāj uz ādas 9. (grūtniecības laikā) iznēsāt ∙ ta on kandnud ja sünnitanud neli last viņa ir iznēsājusi un dzemdējusi četrus bērnus 10. panest, izturēt ∙ vanemate kaotust oli lastel raske kanda vecāku zaudējumu bērniem bija grūti panest; ta sõi nagu vats vähegi kandis viņš ēda, cik vien vēders varēja turēt 11. ciest ∙ tehas kandis praagi tõttu kahju brāķa dēļ rūpnīca cieta zaudējumus; üksus kandis raskeid kaotusi vienība cieta smagus zaudējumus 12. segt ∙ lähetuskulud kannab lähetav asutus komandējuma izdevumus sedz komandējošā iestāde 13. dot, ražot ∙ noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu jaunās ābeles šogad jau ražoja ābolus; töö on head vilja kandnud darbs ir devis labus augļus 14. iespaidot, caurvīt ∙ ta tegutses kättemaksuihast kantuna viņš darbojās, atriebības alku dzīts; romaani kandev teema romāna caurviju tēma
kange adj {kange, kanget, kangeid} 1. stīvs ∙ jalad on külmast kanged kājas ir stīvas no aukstuma; selg on kange mugura ir stīva; parun rääkis kanget eesti keelt barons runāja stīvā igauņu valodā 2. stiprs, spēcīgs ∙ kange peavalu stipras galvassāpes; kange õlu stiprs alus; kange kohv stipra kafija; kanged alkohoolsed joogid stiprie alkoholiskie dzērieni; klaas kanget lahjendamata jõhvikamahla glāze stipras neatšķaidītas dzērveņu sulas; poisid katsusid jõudu: kumb on kangem puiši mērojās spēkiem: kurš spēcīgāks; haigla koridoris oli tunda kanget kloroformi ja eetri lehka slimnīcas koridorā bija jūtama spēcīga hloroforma un ētera smaka; kangem sugu stiprais dzimums 3. varens, pamatīgs ∙ kange ujuja varens peldētājs; kange tüli pamatīgs strīds; poiss on kange pidudel käija puisis ir varens ballīšu apmeklētājs 4. spītīgs ∙ kange iseloomuga inimene cilvēks ar spītīgu raksturu; kange nagu sikk spītīgs kā āzis 5. stingrs ∙ ta tuli alles kange käsu peale viņš nāca tikai pēc stingras pavēles; tüdrukud läksid kangest keelust hoolimata simmanile meitenes, neraugoties uz stingru aizliegumu, devās uz zaļumballi
`karm b adj {karmi, `karmi, `karme} 1. skarbs ∙ karm talv skarba ziema; saare karm ilu salas skarbais skaistums; ta on karm inimene viņš ir skarbs cilvēks 2. stingrs ∙ karm õpetaja stingrs skolotājs; tuli karm korraldus pienāca stingrs rīkojums 3. raupjš, ass ∙ karm riie raupja drāna; karmi karvaga koer suns ar asu spalvu
kart`lik adj {kartliku, kart`likku, kart`likke} bailīgs ∙ loomu poolest kartlik inimene pēc dabas bailīgs cilvēks; ta heitis kartlikke pilke selja taha viņš meta bailīgus skatienus aiz muguras; ta on külma suhtes kartlik viņš baidās no aukstuma
kas adv vai ∙ kas väljas sajab? vai ārā līst?; kas me kohtume? vai mēs tiksimies?; kas laps ei olegi inimene? vai bērns nemaz nav cilvēks?; kas sa oled vait! vai tu stāvēsi klusu!; nad küsivad, kas ma olen ettepanekuga nõus viņi vaicā, vai es piekrītu priekšlikumam; otsustage ise, kas see on õige izlemiet paši, vai tas ir pareizi; kas üks või teine vai nu viens, vai nu otrs
kasin adj {kasina, kasinat, kasinaid} 1. trūcīgs, švaks ∙ kasin toit trūcīgs uzturs; ruumis oli kasin valgustus telpā bija trūcīgs apgaismojums 2. pieticīgs ∙ ta oli kasin ja kokkuhoidlik inimene viņš bija pieticīgs un taupīgs cilvēks 3. tikumīgs
kesk|ealine a s pusmūža cilvēks ∙ tulnud oli nii noori kui ka keskealisi sanākuši bija gan jaunieši, gan pusmūža cilvēki
kesk|pärane adj viduvējs ∙ keskpäraste võimetega inimene cilvēks ar viduvējām spējām
kibestuma v būt sarūgtinātam, kļūt sarūgtinātam ∙ elus kibestunud inimene dzīves sarūgtināts cilvēks; ta kibestus viņš kļuva sarūgtināts
kindel adj {kindla, kindlat, kindlaid} 1. drošs, stingrs ∙ jää pole enam kuigi kindel ledus vairs nav diez cik drošs; kindla kaanega purk burka ar stingru vāku; kindla tahtega inimene cilvēks ar stingru gribu; ta juhtis tööd kindla käega viņš vadīja darbu ar stingru roku 2. drošs, uzticams ∙ see on kindel vahend tas ir drošs līdzeklis; ta peitis raha kindlasse kohta viņš noslēpa naudu drošā vietā 3. pastāvīgs, stabils ∙ tal pole kindlat töökohta viņam nav pastāvīgas darba vietas; kindel tugi stabils atbalsts 4. pārliecinošs ∙ kindlad tõendid pārliecinoši pierādījumi; kindel ülekaal pārliecinošs pārsvars; ma olen kindel, et ta tuleb esmu drošs, ka viņš atnāks 5. noteikts ∙ kindel tähtaeg noteikts termiņš; igal mõistel on kindel sisu katram jēdzienam ir noteikts saturs; kindel kõneviis īstenības izteiksme ∆ kindel kui aamen kirikus kā āmen baznīcā; kindel pind jalge all pamats zem kājām
kinnine adj {kinnise, kinnist, kinnisi} 1. slēgts ∙ kinnine uks slēgtas durvis; kinnine vagun slēgts vagons; kinnised kingad slēgtas kurpes; kinnine õppeasutus slēgta mācību iestāde; kinnine koosolek slēgta sapulce; kinnine silp slēgta zilbe; märgusõna peab olema kinnises ümbrikus devīzei jābūt aizlīmētā aploksnē; juhatus valitakse kinnisel hääletamisel valdi ievēl slēgtā balsojumā 2. noslēgts ∙ kinnise loomuga inimene cilvēks ar noslēgtu raksturu
kirja|oskaja b adj rakstīt protošs ∙ kirjaoskaja inimene rakstīt protošs cilvēks
kolgas s {`kolka, kolgast, `kolkaid} nostūris, nomale ∙ töötas vallakirjutajana kuskil mahajäänud kolkas viņš strādāja par pagasta rakstvedi kaut kādā atpalikušā nostūrī; siin kolkas võib inimene igavuse kätte surra šajā nostūrī cilvēks var nomirt no garlaicības