[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

Leitud 9 artiklit

pärit adv cēlies, dzimis, nācis ta on pärit Tartust viņš ir dzimis Tartu; orhidee on pärit troopikametsadest orhideja nāk no tropu mežiem
tase s {taseme, taset, tasemeid} līmenis arengutase attīstības līmenis; elutase dzīves līmenis sissetulekute tase ienākumu līmenis; jõe tase on tõusnud upes līmenis ir cēlies; kohtumine ministrite tasemel tikšanās ministru līmenī
ligidalt b pop tuvumā, no tuvienes, no apkārtnes maja ligidalt on muru niidetud mājas tuvumā ir nopļauts zāliens; ta on Pärnu ligidalt pärit viņš cēlies no Pērnavas apkārtnes
nimekas adj {nimeka, nimekat, nimekaid} slavens, ievērojams nimekas teadlane slavens zinātnieks; ta põlvneb nimekast suguvõsast viņš ir cēlies no slavenas dzimtas
põlvnema v celties, rasties ta põlvneb kuulsast suguvõsast viņš ir cēlies no slavenas dzimtas; koduhani põlvneb hallist metshanest mājas zoss ir cēlusies no pelēkās meža zoss; rootsi keelest põlvnevad kohanimed Eesti saartel zviedru izcelsmes vietvārdi Igaunijas salās
pere`kond s {perekonna, pere`konda, pere`kondi} 1. ģimene, saime kolmelapseline perekond trīs bērnu ģimene; neil on oodata perekonna juurdekasvu viņiem gaidāms ģimenes pieaugums; ta on pärit haritud perekonnast viņš ir cēlies no inteliģentas ģimenes 2. biol ģints putukate perekonnad kukaiņu ģintis
pidi pop 1. pa ta läks tänavat pidi viņš gāja pa ielu; vett pidi on sinna paar kilomeetrit pa ūdeni līdz turienei ir pāris kilometru; turiste veetakse linna pidi ringi tūristus vadā apkārt pa pilsētu; meesliini pidi pärineb ta Lätist pa tēva līniju viņš cēlies no Latvijas 2. aiz, ar süüdlane tiriti juukseid pidi pingi alt välja vainīgais tika aiz matiem izvilkts no sola apakšas; köis on üht otsa pidi puu külge seotud virve aiz viena gala ir piesieta pie koka 3. no, pēc asja arutati mitut kanti pidi lietu apsprieda no vairākām pusēm; tabel peaks laiust pidi lehele ära mahtuma tabulai pēc platuma būtu jāievietojas lapā; ta tunneb kõiki eesnime pidi viņš pazīst visus pēc vārda; tema hinnangut pidi on meie disaini tase kõrge viņa skatījumā mūsu dizaina līmenis ir augsts
põline adj {põlise, põlist, põliseid} 1. sens, mūžsens, mūžvecs põline asulakoht sena apmetne; me oleme põlised tuttavad mēs esam seni paziņas; pargi põlised puud parka mūžvecie koki 2. sens, daudzās paaudzēs pastāvošs ta pärineb põlisest aadlisoost viņš cēlies no senas aristokrātu dzimtas; olen põline siitkandi inimene esmu šejienietis daudzās paaudzēs
`tõusma v {`tõusta, tõusen} 1. kāpt, celties tõuseme mäele kāpjam kalnā; korstnast tõuseb suitsu no skursteņa kāpj dūmi; meri tõuseb jūra kāpj; veri tõuseb pähe asinis sakāpj galvā; puna tõusis palgesse sārtums sakāpa vaigos; tõusev intonatsioon kāpjoša intonācija 2. celties, piecelties ta tundis, et ei suuda jalule tõusta viņš juta, ka nespēj piecelties kājās; meie peres tõustakse vara mūsu ģimenē ceļas agri; ellu tõusma atdzīvoties 3. slieties, sniegties, pacelties laevamastid tõusid taevasse kuģu masti slējās debesīs; hanged tõusevad rinnuni kupenas sniedzas līdz krūtīm 4. pieaugt, palielināties palk tõusis alga pieauga; ta viha aina tõusis viņa dusmas arvien auga 5. uzlaboties enesetunne hakkas tõusma pašsajūta sāka uzlaboties 6. celties, rasties, nākt meie keskelt tõusnud luuletaja no mūsu vidus cēlies dzejnieks; meelde tõusid vanaema sõnad prātā nāca vecmāmiņas vārdi 7. kļūt, izvirzīties ta tõusis edukaks firmajuhiks viņš kļuva par veiksmīgu firmas vadītāju; meeskond tõusis liidriks komanda kļuva par līderi 8. dīgt sel aastal seeme ei tõusnudki šogad sēkla nemaz nesadīga 9. (astronomijā) lēkt päike tõuseb täna kell üheksa saule šodien lec pulksten deviņos

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur