?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit
aelema v 1. gulšņāt ∙ nad aelevad voodis ega viitsi tõusta viņi gulšņā gultā un negrib celties 2. vāļāties ∙ poris aelema vāļāties dubļos 3. mētāties ∙ palavikus laps sonib ja aeleb drudzī bērns murgo un mētājas 4. (apkārt) dauzīties ∙ mees hakkas jooma ning naistega aelema vīrs sāka dzert un dauzīties apkārt ar sievietēm; ta aeleb mööda ilma viņš dauzās pa pasauli
sisse ajama 1. dzīt iekšā, nākt iekšā, plūst iekšā ∙ ajasin viljakotid uksest sisse iedzinu graudu maisus pa durvīm; paati ajas vett sisse laivā ieplūda ūdens 2. izdzīt, izveidot ∙ teed sisse ajama izdzīt ceļu 3. (negausīgi ēst vai dzert) vicot iekšā ∙ vorste ja liha sisse ajama vicot iekšā desas un gaļu
eksitama v 1. maldināt ∙ poiss ei lase ennast eksitada zēns neļauj sevi maldināt 2. likt nomaldīties ∙ tuisk eksitas sõitjad teelt kõrvale putenis lika braucējiem nomaldīties no ceļa 3. aizvilināt ∙ ta eksitas sõbra jooma viņš aizvilināja draugu iedzert 4. traucēt ∙ miski ei eksitanud mind magama jäämast nekas man netraucēja aizmigt
jahenema v kļūt vēsam, kļūt vēsākam, atdzist ∙ õhk jaheneb gaiss kļūst vēsāks; nende sõprus jahenes viņu draudzība atvēsa
maha jahtuma atdzist ∙ piim jahtub külmas vees maha piens aukstā ūdenī atdziest
ära jahtuma (pavisam) atdzist ∙ hakka sööma, muidu toit jahtub ära sāc ēst, citādi ēdiens atdzisīs
maha jahutama atdzesēt ∙ piim tuleb pärast lüpsi kohe maha jahutada piens pēc slaukšanas tūlīt jāatdzesē
`joom a s {jooma, `jooma, `joomi} 1. dzeršana ∙ nüüd läheb joomaks nu būs dzeršana; kari tuleb joomale ganāmpulks nāk dzert 2. dzēriens, dzeramais ∙ joomad on laual dzeramie ir galdā
jooma v {juua, joon} dzert ∙ õlut jooma dzert alu; ta jõi tassi teed viņš izdzēra tasi tējas; teekäija palus juua ceļinieks lūdza padzerties; ta jõi end purju viņš piedzērās; sinasõprust jooma sadzert tubrālības
kokku jooma sadzert ∙ sõbrad jõid peigmehega kokku draugi sadzēra ar līgavaini
maha jooma nodzert ∙ ta jõi oma maja maha viņš nodzēra savu māju
ära jooma 1. izdzert ∙ jõime ära kumbki kaks klaasi piima abi izdzērām pa divām glāzēm piena 2. nodzert ∙ ta joob kogu palga ära viņš nodzer visu algu; ärajoodud hääl nodzerta balss
julgus s {julguse, julgust, julgusi} drosme ◦ kodanikujulgus pilsoniskā drosme ∙ julgust sisendama iedvest drosmi; ära kaota julgust! nezaudē drosmi! ∆ julgust võtma saņemt drosmi ~ iedzert drosmei
kinni keerama 1. aizgriezt, aizskrūvēt ∙ kraani kinni keerama aizgriezt krānu 2. aizslēgt, izslēgt ∙ ukse kinni keerama aizslēgt durvis 3. sar apēst, izdzert ∙ kausitäie suppi kinni keerama izēst bļodiņu zupas
kosi s {kosja, `kosja, `kosje} 1. precības, bildināšana ∙ kosjasid jooma dzert precības; kosjadele järgnesid peagi kihlus ja pulmad precībām drīz sekoja saderināšanās un kāzas 2. precinieks
`kuiv b adj {kuiva, `kuiva, `kuivi} 1. sauss ∙ kaev on juba teist aastat kuiv aka ir sausa jau otro gadu; mehed ähvardasid kõrtsi kuivaks juua vīri draudēja izdzert krogu sausu; silmad on kuivaks nutetud acis ir izraudātas sausas; muld on kuiv nagu tuhk augsne ir sausa kā pelni; kuival ajal tekivad kergesti metsatulekahjud sausā laikā viegli sākas meža ugunsgrēki; kuiv vein sauss vīns; kuiv loeng sausa lekcija; ta hääl oli kuiv ja kõlatu viņa balss bija sausa un neskanīga 2. vājš, stiegrains ∙ kuiv kortsuline käsi vāja, grumbaina roka; Araabia hobune on kuiva kehaehitusega arābu rikšotājam ir stiegraina ķermeņa uzbūve 3. sar (apgūstot paņēmienus) mehānisks ∙ suusatajad tegid kuiva trenni slēpotāji veica mehānisku treniņu
kulistama v 1. dzert ar guldzoņu, guldzināt ∙ kulistasin pudelist pika sõõmu ar guldzoņu iedzēru no pudeles garu malku 2. buldurēt ∙ kalkunid kulistavad tītari buldurē
`kurk b s {kurgu, `kurku, `kurke} 1. rīkle ∙ kurk punetab rīkle ir sasārtusi; sõnad jäid kurku kinni vārdi ieķērās rīklē; hunt kargas hobusele kurku kinni vilks iegrābās zirgam rīklē; vulkaani suitsev kurk vulkāna dūmojošā rīkle 2. jūras šaurums ∙ Kura kurk Irbes jūras šaurums ∆ kurgust alla laskma nodzert; kurku kastma apslapināt rīkli
kurvastus s {kurvastuse, kurvastust, kurvastusi} bēdas, skumjas ∙ kurvastusest üle saama tikt galā ar skumjām; kurvastuse pärast hakkas noormees jooma no bēdām jauneklis sāka dzert
kõri s {kõri, kõri, kõrisid} rīkle ∙ kõri lihased rīkles muskuļi; härja kõrist kostis vihane möire no vērša rīkles atskanēja nikns māviens; ta laulab täiest kõigest kõrist viņš dzied pilnā rīklē; koer kargas kitsele kõrri suns ieķērās stirnai rīklē ∆ kõri kinni pigistama sagrābt pie rīkles; kõrisse kargama ieķerties rīklē; kõrist alla laskma nodzert
alla käima nolaisties, pagrimt ∙ mees hakkas jooma ja käis alla vīrs sāka dzert un nolaidās; kunst on alla käimas māksla pagrimst; allakäinud inimene pagrimis cilvēks
küll b adv 1. gan ∙ küll me saame hakkama gan mēs tiksim galā; nüüd ma pean küll minema tagad gan man jāiet; sihtisin küll, aga ei saanud pihta es gan mērķēju, taču netrāpīju; imelik küll savādi gan; mis meid küll seal ootab? kas gan mūs tur gaida?; küsisin seda küll isalt, küll emalt vaicāju to gan tēvam, gan mātei; küll on tore tas nu gan ir jauki 2. gana ∙ süüa ja juua oli üsna küll ēst un dzert bija gana; mul on aega küll laika man ir gana
küsima v 1. jautāt, vaicāt ∙ ta küsis sinult midagi viņš tev kaut ko jautāja; ei ole kedagi, kellelt seda küsida nav neviena, kam to pavaicāt; temalt küsiti palju, ja kõigele tuli vastata viņam daudz vaicāja, un uz visu bija jāatbild 2. lūgt ∙ laenu küsima lūgt aizdevumu; ta küsis isalt raha viņš lūdza tēvam naudu 3. prasīt ∙ haige küsis juua slimnieks prasīja dzert; seesuguse kauba eest võib head hinda küsida par tādu preci var prasīt labu cenu; kõht küsib süüa vēders prasa ēst 4. rūpēt ∙ kirglik kalamees ei küsi ilmast kaislīgam makšķerniekam laika apstākļi nerūp
`laadima a v {`laadida, laadin} 1. kraut, lādēt ∙ kaupu laeva, vagunitesse laadima kraut preces kuģī, vagonos 2. inf lādēt ∙ laadisin programmi oma arvutisse ielādēju programmu savā datorā 3. sar bāzt ∙ laadisin taskud õunu täis piebāzu kabatas pilnas ar āboliem 4. sar (negausīgi ēst vai dzert) stampāt, stūķēt, gāzt ∙ ta laadis terve vaagnatäie liha keresse viņš sastūķēja vēderā veselu gaļas bļodu
`lonksama v {lonksata, `lonksan} (malku) iemalkot, iedzert, norīt ∙ ta lonksas tassist teed viņš iemalkoja tēju no tases; lonksasin rohu kähku alla ātri noriju zāles
alla loputama uzdzert, noskalot ∙ ta loputas tableti veega alla viņš uzdzēra tabletei ūdeni
luule s {`luule, luulet, `luuleid} dzeja ◦ antiikluule antīkā dzeja; armastusluule mīlestības dzeja; luulekeel dzejas valoda; luuleraamat dzejas grāmata; luuletraditsioon dzejas tradīcija; luuleõhtu dzejas vakars ∙ vabavärsiline luule verlibrs; luulet tõlkima atdzejot
mis|järel adv pēc tam ∙ koort hapendatakse kümme tundi, misjärel see jahutatakse krējumu raudzē desmit stundas, pēc tam to atdzesē
napsitama v iedzert, iemest ∙ ta armastab napsitada viņam patīk iedzert
näidustama v med nozīmēt, ieteikt, indicēt ∙ palaviku korral on haigele näidustatud palju juua drudža gadījumā slimniekam ieteikts daudz dzert
`rüüpama v {rüübata, `rüüpan} 1. malkot, dzert pa malkam ∙ ta rüüpas lonksu õlut viņš iedzēra malku alus; ta rüüpas teed viņš malkoja tēju; rüüpa pealt vähemaks nodzer mazliet 2. sar (alkoholu) dzert ∙ see mees on pisut rüübanud šis vīrietis ir mazliet iedzēris
peale rüüpama uzdzert ∙ ta sõi võileiba ja rüüpas piima peale viņš ēda sviestmaizi un uzdzēra pienu
seltsis c pop kopā ar ∙ tulge meie seltsis teed jooma! nāciet kopā ar mums dzert tēju!
ümber sündima pārdzimt, atdzimt ∙ teisel poolajal oli võistkond nagu ümber sündinud otrajā puslaikā komanda bija kā no jauna piedzimusi
teada|olevalt adv kā zināms ∙ teadaolevalt armastavad prantslased veini juua kā zināms, frančiem patīk dzert vīnu
`timmima v {`timmida, timmin} 1. regulēt ∙ tehnikud timmisid mootoreid tehniķi regulēja motorus 2. skaņot ∙ kitarri timmima skaņot ģitāru 3. sar jaukt, maisīt ∙ timmi mulle üks kangem jook! sajauc man vienu stiprāku dzērienu! 4. sar iedzert, iemest ∙ õlut timmima iedzert alu
tinistama v 1. šķindināt, tinkšķināt, strinkšķināt ∙ kitarri tinistama strinkšķināt ģitāru 2. sar iedzert, iemest, sūkt ∙ õlut tinistama sūkt alu
`tirts s {tirtsu, `tirtsu, `tirtse} 1. sisenis, sienāzis ◦ rohutirts sienāzis ∙ tirtsud siristasid rohu sees zālē sisināja sienāži 2. sar meitēns, meitenīte ◦ plikatirts skuķēns 3. sar druska, pilīte, lāsīte ∙ juua ei ole enam tirtsugi nav vairs ne pilītes, ko dzert
`trimpama v {trimbata, `trimpan} sar dzert, mest ∙ ta trimpas öö läbi viņš dzēra visu nakti
tühi b adj {tühja, `tühja, `tühje} 1. tukšs ◦ pooltühi pustukšs ∙ kast on täiesti tühi kaste ir pilnīgi tukša; pea on tühi galva ir tukša; tal on tühi tunne viņam ir tukša sajūta; tühjaks tegema iztukšot; seda rohtu ei tohi võtta tühja kõhuga šīs zāles nedrīkst dzert tukšā dūšā 2. tukšs, veltīgs ∙ tühjad lubadused tukši solījumi; tühje sõnu tegema runāt tukšu; see on tühi asi tas ir nieks; ära näe tühja vaeva! nepūlies velti! ∆ tühja jooksma aiziet pa tukšo
alla uhtma (virsū) uzdzert ∙ poiss uhtis leiva teega alla zēns uzdzēra maizei tēju
`vein s {veini, `veini, `veine} vīns ◦ pihlakavein pīlādžu vīns; punavein sarkanvīns; vahuvein dzirkstošais vīns; veinikelder vīna pagrabs; veinimark vīna marka; veinipiirkond vīna reģions; veinivaat vīna muca ∙ veini jooma dzert vīnu; veini veega lahjendama atšķaidīt vīnu ar ūdeni; poolkuiv vein pussauss vīns
`viskama v {visata, `viskan} 1. mest, sviest ∙ ta viskas palli õhku viņš uzmeta bumbu gaisā; poiss viskas varest kiviga zēns svieda vārnai ar akmeni; ta viskab pilgu kellale viņš uzmet skatienu pulkstenim; ma viskasin aruande valmis es sametu kopā pārskatu; leili viskama uzmest garu; nalja viskama jokot 2. mesties, likties, gulties ∙ ta tahaks natukeseks ajaks pikali visata viņš gribētu uz brītiņu atgulties 3. aizraut, aizvest ∙ mootorpaat viskab su mõne minutiga üle järve motorlaiva dažās minūtēs aizraus tevi pāri ezeram 4. steigties ∙ ta viskas suurte sammudega kodu poole viņš steidzās mājup lieliem soļiem 5. stiepties ∙ peale vihma hakkasid taimed viskama pēc lietus augi strauji sāka stiepties garumā 6. dzert, mest ∙ tule viska pits konjakit nāc, iedzer glāzīti konjaka
ära viskama 1. (ārā) izmest, izsviest ∙ katkine vaas visati ära saplēsto vāzi izmeta 2. nomest, novilkt ∙ viska mantel ära nomet mēteli 3. izdzert, izmest ∙ viska pits ära, mis sa ootad! izmet glāzīti, ko tu gaidi! 4. izmest, izsviest, izšķiest ∙ sa viskasid nende kingade eest nelikümmend eurot ära? tu izsviedi par šīm kurpēm četrdesmit eiro? 5. sar apnikt, apriebties ∙ mul viskas see seltskond täiesti ära man tā kompānija galīgi apnika 6. sar novicot, nosoļot, noiet ∙ kilomeeter on naljaasi jalgsi ära visata novicot kājām kilometru ir nieks
`võtma v {`võtta, võtan} 1. ņemt ∙ poiss võttis maast kivi ja viskas zēns paņēma no zemes akmeni un svieda; võtsin sõbralt paar raamatut paņēmu no drauga pāris grāmatu; ta võttis juhtimise enda kätte viņš ņēma vadības grožus savās rokās; midagi pähe võtma ieņemt kaut ko galvā; ta võttis uue sekretäri viņš pieņēma jaunu sekretāri; kast võttis koridoris palju ruumi kaste aizņēma koridorā daudz vietas; sõda võttis mõlemad pojad karš paņēma abus dēlus; naiseks võtma ņemt par sievu; päikest võtma sauļoties; hoogu võtma uzņemt ātrumu 2. ieņemt vietu, ieņemt virzienu ∙ võtke palun istet! lūdzu, sēdieties!; paat võttis suuna merele laiva uzņēma kursu uz jūru 3. uztvert ∙ ära võta seda nii traagilisel neuztver to tik traģiski 4. izraisīt, padarīt, likt ∙ uudis võttis ta keeletuks jaunums padarīja viņu mēmu; õlu on võtnud kõigil keelepaelad valla alus ir atraisījis visiem mēles; hirm võttis teda värisema viņš no bailēm drebēja 5. ēst, dzert ∙ lõunat võtma ēst pusdienas; ma võtaksin meelsasti lonksu vett es labprāt iedzertu malku ūdens; haige võttis tableti slimnieks iedzēra tableti 6. ierakstīt, ieskaņot, fotografēt ∙ terve kontsert võeti videolindile visu koncertu ierakstīja videolentē 7. bārties, rāties, ķildoties ∙ ilmast ilma võtavad nad omavahel viņi mūždien ķildojas savā starpā; ema võtab tütre kallal māte baras ar meitu 8. sar nolemt ∙ ta võttis vaikida viņš nolēma klusēt 9. sar raut ∙ kurat teda võtku! velns viņu rāvis!
peale võtma 1. (par transportlīdzekli) paņemt, uzņemt ∙ üks auto võttis meid peale viena mašīna mūs paņēma; laadung võetakse peale sadamast kravu uzņems ostā 2. (sev) uzsegt ∙ hakkas külm, võtsin teise teki peale kļuva auksti, uzsedzu otru segu 3. uzdzert, uzkost ∙ tablett on mõru, võta vett peale tablete ir rūgta, uzdzer ūdeni; ta võttis napsile võileiba peale viņš uzkoda degvīnam sviestmaizi 4. ierakstīt, ieskaņot, fotografēt ∙ ta võttis salaja nende jutu peale viņš slepus ierakstīja viņu sarunu 5. padarīt intensīvāku ∙ mootor võttis tuurid peale dzinējs uzņēma apgriezienus
sisse võtma 1. iekļaut ∙ kas see töö on plaani sisse võetud? vai šis darbs ir iekļauts plānā? 2. ieņemt, aizņemt ∙ võtsime saalis kohad sisse ieņēmām vietas zālē 3. iedzert ∙ võtsin tableti sisse pärast sööki ieņēmu tableti pēc ēšanas 4. uzsūkt ∙ muld on kogu kastmisvee sisse võtnud augsne ir uzsūkusi visu laistīšanas ūdeni 5. ieņemt, iešūt ∙ ema võttis kleidi taljest sisse māte iešuva kleitu viduklī 6. sar pieķerties, aizrauties ∙ õpilased olid õpetajast sisse võetud skolnieki bija pieķērušies skolotājam; poiss on tehnikast sisse võetud zēns ir aizrāvies ar tehniku
ära võtma 1. atņemt ∙ röövel võttis teekäijalt kella laupītājs atņēma ceļiniekam pulksteni; purjus juhilt võeti luba ära iereibušajam vadītājam atņēma autovadītāja apliecību 2. novilkt, noģērbt ∙ ta võttis saapad ära viņš novilka zābakus 3. iedzert ∙ ta võttis tableti ära ja sai peavalust lahti viņš iedzēra tableti un tika vaļā no galvassāpēm 4. sar apņemt, apprecēt ∙ professor oli ühe noore tudengi ära võtnud profesors bija apņēmis kādu jaunu studenti