[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

aelema v 1. gulšņāt nad aelevad voodis ega viitsi tõusta viņi gulšņā gultā un negrib celties 2. vāļāties poris aelema vāļāties dubļos 3. mētāties palavikus laps sonib ja aeleb drudzī bērns murgo un mētājas 4. (apkārt) dauzīties mees hakkas jooma ning naistega aelema vīrs sāka dzert un dauzīties apkārt ar sievietēm; ta aeleb mööda ilma viņš dauzās pa pasauli
sisse ajama 1. dzīt iekšā, nākt iekšā, plūst iekšā ajasin viljakotid uksest sisse iedzinu graudu maisus pa durvīm; paati ajas vett sisse laivā ieplūda ūdens 2. izdzīt, izveidot teed sisse ajama izdzīt ceļu 3. (negausīgi ēst vai dzert) vicot iekšā vorste ja liha sisse ajama vicot iekšā desas un gaļu
eksitama v 1. maldināt poiss ei lase ennast eksitada zēns neļauj sevi maldināt 2. likt nomaldīties tuisk eksitas sõitjad teelt kõrvale putenis lika braucējiem nomaldīties no ceļa 3. aizvilināt ta eksitas sõbra jooma viņš aizvilināja draugu iedzert 4. traucēt miski ei eksitanud mind magama jäämast nekas man netraucēja aizmigt
jahenema v kļūt vēsam, kļūt vēsākam, atdzist õhk jaheneb gaiss kļūst vēsāks; nende sõprus jahenes viņu draudzība atvēsa
maha jahtuma atdzist piim jahtub külmas vees maha piens aukstā ūdenī atdziest
ära jahtuma (pavisam) atdzist hakka sööma, muidu toit jahtub ära sāc ēst, citādi ēdiens atdzisīs
maha jahutama atdzesēt piim tuleb pärast lüpsi kohe maha jahutada piens pēc slaukšanas tūlīt jāatdzesē
`joom a s {jooma, `jooma, `joomi} 1. dzeršana nüüd läheb joomaks nu būs dzeršana; kari tuleb joomale ganāmpulks nāk dzert 2. dzēriens, dzeramais joomad on laual dzeramie ir galdā
jooma v {juua, joon} dzert õlut jooma dzert alu; ta jõi tassi teed viņš izdzēra tasi tējas; teekäija palus juua ceļinieks lūdza padzerties; ta jõi end purju viņš piedzērās; sinasõprust jooma sadzert tubrālības
kokku jooma sadzert sõbrad jõid peigmehega kokku draugi sadzēra ar līgavaini
maha jooma nodzert ta jõi oma maja maha viņš nodzēra savu māju
ära jooma 1. izdzert jõime ära kumbki kaks klaasi piima abi izdzērām pa divām glāzēm piena 2. nodzert ta joob kogu palga ära viņš nodzer visu algu; ärajoodud hääl nodzerta balss
julgus s {julguse, julgust, julgusi} drosme kodanikujulgus pilsoniskā drosme julgust sisendama iedvest drosmi; ära kaota julgust! nezaudē drosmi! julgust võtma saņemt drosmi ~ iedzert drosmei
kinni keerama 1. aizgriezt, aizskrūvēt kraani kinni keerama aizgriezt krānu 2. aizslēgt, izslēgt ukse kinni keerama aizslēgt durvis 3. sar apēst, izdzert kausitäie suppi kinni keerama izēst bļodiņu zupas
kosi s {kosja, `kosja, `kosje} 1. precības, bildināšana kosjasid jooma dzert precības; kosjadele järgnesid peagi kihlus ja pulmad precībām drīz sekoja saderināšanās un kāzas 2. precinieks
`kuiv b adj {kuiva, `kuiva, `kuivi} 1. sauss kaev on juba teist aastat kuiv aka ir sausa jau otro gadu; mehed ähvardasid kõrtsi kuivaks juua vīri draudēja izdzert krogu sausu; silmad on kuivaks nutetud acis ir izraudātas sausas; muld on kuiv nagu tuhk augsne ir sausa kā pelni; kuival ajal tekivad kergesti metsatulekahjud sausā laikā viegli sākas meža ugunsgrēki; kuiv vein sauss vīns; kuiv loeng sausa lekcija; ta hääl oli kuiv ja kõlatu viņa balss bija sausa un neskanīga 2. vājš, stiegrains kuiv kortsuline käsi vāja, grumbaina roka; Araabia hobune on kuiva kehaehitusega arābu rikšotājam ir stiegraina ķermeņa uzbūve 3. sar (apgūstot paņēmienus) mehānisks suusatajad tegid kuiva trenni slēpotāji veica mehānisku treniņu
kulistama v 1. dzert ar guldzoņu, guldzināt kulistasin pudelist pika sõõmu ar guldzoņu iedzēru no pudeles garu malku 2. buldurēt kalkunid kulistavad tītari buldurē
`kurk b s {kurgu, `kurku, `kurke} 1. rīkle kurk punetab rīkle ir sasārtusi; sõnad jäid kurku kinni vārdi ieķērās rīklē; hunt kargas hobusele kurku kinni vilks iegrābās zirgam rīklē; vulkaani suitsev kurk vulkāna dūmojošā rīkle 2. jūras šaurums Kura kurk Irbes jūras šaurums kurgust alla laskma nodzert; kurku kastma apslapināt rīkli
kurvastus s {kurvastuse, kurvastust, kurvastusi} bēdas, skumjas kurvastusest üle saama tikt galā ar skumjām; kurvastuse pärast hakkas noormees jooma no bēdām jauneklis sāka dzert
kõri s {kõri, kõri, kõrisid} rīkle kõri lihased rīkles muskuļi; härja kõrist kostis vihane möire no vērša rīkles atskanēja nikns māviens; ta laulab täiest kõigest kõrist viņš dzied pilnā rīklē; koer kargas kitsele kõrri suns ieķērās stirnai rīklē kõri kinni pigistama sagrābt pie rīkles; kõrisse kargama ieķerties rīklē; kõrist alla laskma nodzert
alla käima nolaisties, pagrimt mees hakkas jooma ja käis alla vīrs sāka dzert un nolaidās; kunst on alla käimas māksla pagrimst; allakäinud inimene pagrimis cilvēks
küll b adv 1. gan küll me saame hakkama gan mēs tiksim galā; nüüd ma pean küll minema tagad gan man jāiet; sihtisin küll, aga ei saanud pihta es gan mērķēju, taču netrāpīju; imelik küll savādi gan; mis meid küll seal ootab? kas gan mūs tur gaida?; küsisin seda küll isalt, küll emalt vaicāju to gan tēvam, gan mātei; küll on tore tas nu gan ir jauki 2. gana süüa ja juua oli üsna küll ēst un dzert bija gana; mul on aega küll laika man ir gana
küsima v 1. jautāt, vaicāt ta küsis sinult midagi viņš tev kaut ko jautāja; ei ole kedagi, kellelt seda küsida nav neviena, kam to pavaicāt; temalt küsiti palju, ja kõigele tuli vastata viņam daudz vaicāja, un uz visu bija jāatbild 2. lūgt laenu küsima lūgt aizdevumu; ta küsis isalt raha viņš lūdza tēvam naudu 3. prasīt haige küsis juua slimnieks prasīja dzert; seesuguse kauba eest võib head hinda küsida par tādu preci var prasīt labu cenu; kõht küsib süüa vēders prasa ēst 4. rūpēt kirglik kalamees ei küsi ilmast kaislīgam makšķerniekam laika apstākļi nerūp
`laadima a v {`laadida, laadin} 1. kraut, lādēt kaupu laeva, vagunitesse laadima kraut preces kuģī, vagonos 2. inf lādēt laadisin programmi oma arvutisse ielādēju programmu savā datorā 3. sar bāzt laadisin taskud õunu täis piebāzu kabatas pilnas ar āboliem 4. sar (negausīgi ēst vai dzert) stampāt, stūķēt, gāzt ta laadis terve vaagnatäie liha keresse viņš sastūķēja vēderā veselu gaļas bļodu
`lonksama v {lonksata, `lonksan} (malku) iemalkot, iedzert, norīt ta lonksas tassist teed viņš iemalkoja tēju no tases; lonksasin rohu kähku alla ātri noriju zāles
alla loputama uzdzert, noskalot ta loputas tableti veega alla viņš uzdzēra tabletei ūdeni
luule s {`luule, luulet, `luuleid} dzeja antiikluule antīkā dzeja; armastusluule mīlestības dzeja; luulekeel dzejas valoda; luuleraamat dzejas grāmata; luuletraditsioon dzejas tradīcija; luuleõhtu dzejas vakars vabavärsiline luule verlibrs; luulet tõlkima atdzejot
mis|järel adv pēc tam koort hapendatakse kümme tundi, misjärel see jahutatakse krējumu raudzē desmit stundas, pēc tam to atdzesē
napsitama v iedzert, iemest ta armastab napsitada viņam patīk iedzert
näidustama v med nozīmēt, ieteikt, indicēt palaviku korral on haigele näidustatud palju juua drudža gadījumā slimniekam ieteikts daudz dzert
`rüüpama v {rüübata, `rüüpan} 1. malkot, dzert pa malkam ta rüüpas lonksu õlut viņš iedzēra malku alus; ta rüüpas teed viņš malkoja tēju; rüüpa pealt vähemaks nodzer mazliet 2. sar (alkoholu) dzert see mees on pisut rüübanud šis vīrietis ir mazliet iedzēris
peale rüüpama uzdzert ta sõi võileiba ja rüüpas piima peale viņš ēda sviestmaizi un uzdzēra pienu
seltsis c pop kopā ar tulge meie seltsis teed jooma! nāciet kopā ar mums dzert tēju!
ümber sündima pārdzimt, atdzimt teisel poolajal oli võistkond nagu ümber sündinud otrajā puslaikā komanda bija kā no jauna piedzimusi
teada|olevalt adv kā zināms teadaolevalt armastavad prantslased veini juua kā zināms, frančiem patīk dzert vīnu
`timmima v {`timmida, timmin} 1. regulēt tehnikud timmisid mootoreid tehniķi regulēja motorus 2. skaņot kitarri timmima skaņot ģitāru 3. sar jaukt, maisīt timmi mulle üks kangem jook! sajauc man vienu stiprāku dzērienu! 4. sar iedzert, iemest õlut timmima iedzert alu
tinistama v 1. šķindināt, tinkšķināt, strinkšķināt kitarri tinistama strinkšķināt ģitāru 2. sar iedzert, iemest, sūkt õlut tinistama sūkt alu
`tirts s {tirtsu, `tirtsu, `tirtse} 1. sisenis, sienāzis rohutirts sienāzis tirtsud siristasid rohu sees zālē sisināja sienāži 2. sar meitēns, meitenīte plikatirts skuķēns 3. sar druska, pilīte, lāsīte juua ei ole enam tirtsugi nav vairs ne pilītes, ko dzert
`trimpama v {trimbata, `trimpan} sar dzert, mest ta trimpas öö läbi viņš dzēra visu nakti
tühi b adj {tühja, `tühja, `tühje} 1. tukšs pooltühi pustukšs kast on täiesti tühi kaste ir pilnīgi tukša; pea on tühi galva ir tukša; tal on tühi tunne viņam ir tukša sajūta; tühjaks tegema iztukšot; seda rohtu ei tohi võtta tühja kõhuga šīs zāles nedrīkst dzert tukšā dūšā 2. tukšs, veltīgs tühjad lubadused tukši solījumi; tühje sõnu tegema runāt tukšu; see on tühi asi tas ir nieks; ära näe tühja vaeva! nepūlies velti! tühja jooksma aiziet pa tukšo
alla uhtma (virsū) uzdzert poiss uhtis leiva teega alla zēns uzdzēra maizei tēju
`vein s {veini, `veini, `veine} vīns pihlakavein pīlādžu vīns; punavein sarkanvīns; vahuvein dzirkstošais vīns; veinikelder vīna pagrabs; veinimark vīna marka; veinipiirkond vīna reģions; veinivaat vīna muca veini jooma dzert vīnu; veini veega lahjendama atšķaidīt vīnu ar ūdeni; poolkuiv vein pussauss vīns
`viskama v {visata, `viskan} 1. mest, sviest ta viskas palli õhku viņš uzmeta bumbu gaisā; poiss viskas varest kiviga zēns svieda vārnai ar akmeni; ta viskab pilgu kellale viņš uzmet skatienu pulkstenim; ma viskasin aruande valmis es sametu kopā pārskatu; leili viskama uzmest garu; nalja viskama jokot 2. mesties, likties, gulties ta tahaks natukeseks ajaks pikali visata viņš gribētu uz brītiņu atgulties 3. aizraut, aizvest mootorpaat viskab su mõne minutiga üle järve motorlaiva dažās minūtēs aizraus tevi pāri ezeram 4. steigties ta viskas suurte sammudega kodu poole viņš steidzās mājup lieliem soļiem 5. stiepties peale vihma hakkasid taimed viskama pēc lietus augi strauji sāka stiepties garumā 6. dzert, mest tule viska pits konjakit nāc, iedzer glāzīti konjaka
ära viskama 1. (ārā) izmest, izsviest katkine vaas visati ära saplēsto vāzi izmeta 2. nomest, novilkt viska mantel ära nomet mēteli 3. izdzert, izmest viska pits ära, mis sa ootad! izmet glāzīti, ko tu gaidi! 4. izmest, izsviest, izšķiest sa viskasid nende kingade eest nelikümmend eurot ära? tu izsviedi par šīm kurpēm četrdesmit eiro? 5. sar apnikt, apriebties mul viskas see seltskond täiesti ära man tā kompānija galīgi apnika 6. sar novicot, nosoļot, noiet kilomeeter on naljaasi jalgsi ära visata novicot kājām kilometru ir nieks
`võtma v {`võtta, võtan} 1. ņemt poiss võttis maast kivi ja viskas zēns paņēma no zemes akmeni un svieda; võtsin sõbralt paar raamatut paņēmu no drauga pāris grāmatu; ta võttis juhtimise enda kätte viņš ņēma vadības grožus savās rokās; midagi pähe võtma ieņemt kaut ko galvā; ta võttis uue sekretäri viņš pieņēma jaunu sekretāri; kast võttis koridoris palju ruumi kaste aizņēma koridorā daudz vietas; sõda võttis mõlemad pojad karš paņēma abus dēlus; naiseks võtma ņemt par sievu; päikest võtma sauļoties; hoogu võtma uzņemt ātrumu 2. ieņemt vietu, ieņemt virzienu võtke palun istet! lūdzu, sēdieties!; paat võttis suuna merele laiva uzņēma kursu uz jūru 3. uztvert ära võta seda nii traagilisel neuztver to tik traģiski 4. izraisīt, padarīt, likt uudis võttis ta keeletuks jaunums padarīja viņu mēmu; õlu on võtnud kõigil keelepaelad valla alus ir atraisījis visiem mēles; hirm võttis teda värisema viņš no bailēm drebēja 5. ēst, dzert lõunat võtma ēst pusdienas; ma võtaksin meelsasti lonksu vett es labprāt iedzertu malku ūdens; haige võttis tableti slimnieks iedzēra tableti 6. ierakstīt, ieskaņot, fotografēt terve kontsert võeti videolindile visu koncertu ierakstīja videolentē 7. bārties, rāties, ķildoties ilmast ilma võtavad nad omavahel viņi mūždien ķildojas savā starpā; ema võtab tütre kallal māte baras ar meitu 8. sar nolemt ta võttis vaikida viņš nolēma klusēt 9. sar raut kurat teda võtku! velns viņu rāvis!
peale võtma 1. (par transportlīdzekli) paņemt, uzņemt üks auto võttis meid peale viena mašīna mūs paņēma; laadung võetakse peale sadamast kravu uzņems ostā 2. (sev) uzsegt hakkas külm, võtsin teise teki peale kļuva auksti, uzsedzu otru segu 3. uzdzert, uzkost tablett on mõru, võta vett peale tablete ir rūgta, uzdzer ūdeni; ta võttis napsile võileiba peale viņš uzkoda degvīnam sviestmaizi 4. ierakstīt, ieskaņot, fotografēt ta võttis salaja nende jutu peale viņš slepus ierakstīja viņu sarunu 5. padarīt intensīvāku mootor võttis tuurid peale dzinējs uzņēma apgriezienus
sisse võtma 1. iekļaut kas see töö on plaani sisse võetud? vai šis darbs ir iekļauts plānā? 2. ieņemt, aizņemt võtsime saalis kohad sisse ieņēmām vietas zālē 3. iedzert võtsin tableti sisse pärast sööki ieņēmu tableti pēc ēšanas 4. uzsūkt muld on kogu kastmisvee sisse võtnud augsne ir uzsūkusi visu laistīšanas ūdeni 5. ieņemt, iešūt ema võttis kleidi taljest sisse māte iešuva kleitu viduklī 6. sar pieķerties, aizrauties õpilased olid õpetajast sisse võetud skolnieki bija pieķērušies skolotājam; poiss on tehnikast sisse võetud zēns ir aizrāvies ar tehniku
ära võtma 1. atņemt röövel võttis teekäijalt kella laupītājs atņēma ceļiniekam pulksteni; purjus juhilt võeti luba ära iereibušajam vadītājam atņēma autovadītāja apliecību 2. novilkt, noģērbt ta võttis saapad ära viņš novilka zābakus 3. iedzert ta võttis tableti ära ja sai peavalust lahti viņš iedzēra tableti un tika vaļā no galvassāpēm 4. sar apņemt, apprecēt professor oli ühe noore tudengi ära võtnud profesors bija apņēmis kādu jaunu studenti

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur