?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 49 artiklit
peale ajama 1. bērt virsū, liet virsū, likt virsū ∙ kartulikuhjale aeti muld peale kartupeļu kaudzei uzbēra zemi; laps on endale piima peale ajanud bērns ir uzlējis sev pienu; tünnile aeti vitsad peale mucai uzlika stīpas 2. (par sajūtu) uzdzīt ∙ ta ajab mulle hirmu peale viņš uzdzen man bailes; igav raamat ajab une peale garlaicīga grāmata uzdzen miegu 3. uzbraukt ∙ mootorrattur oli jalakäijale peale ajanud motociklists bija uzbraucis gājējam 4. uzrīdīt ∙ peremees oli koerad peale ajanud saimnieks bija uzrīdījis suņus
tagasi ajama 1. dzīt atpakaļ ∙ peremees ajas ta tagasi saimnieks dzina viņu atpakaļ 2. strīdēties pretī, noliegt ∙ alguses püüdis ta tagasi ajada, hiljem tunnistas üles sākumā viņš centās strīdēties pretī, vēlāk atzinās
apel`leerima v {apel`leerida, apelleerin} 1. apelēt ∙ mõni apelleerib tunnetele dažs apelē pie jūtām 2. jur apelēt, iesniegt apelāciju ∙ talupoeg võis apelleerida isegi kindralkubernerile zemnieks varēja iesniegt apelāciju pat ģenerālgubernatoram
vastu astuma 1. stāties pretī ∙ vaenlasele vastu astuma stāties pretī ienaidniekam 2. nākt pretī ∙ peremees ise astus talle vastu pats saimnieks nāca viņam pretī
brü`nett a s {brü`neti, brü`netti, brü`nette} brunets ∙ peremees oli väikest kasvu brünett saimnieks bija neliela auguma brunets
ette|võt`lik adj {-võtliku, -võt`likku, -võt`likke} uzņēmīgs ∙ ta oli ettevõtlik peremees viņš bija uzņēmīgs saimnieks
hoolas adj {`hoolsa, `hoolsat, `hoolsaid} 1. rūpīgs ∙ hoolas peremees rūpīgs saimnieks 2. cītīgs, centīgs ∙ poiss on väga hoolas zēns ir ļoti centīgs
jõrisema v 1. dūkt, dudināt ∙ pasunad jõrisesid bazūnes dūca 2. rūkt ∙ suur koer jõriseb liels suns rūc; peremees jõrises vahel, et sulane ei tööta korralikult saimnieks reizēm rūca, ka sulainis nestrādā kārtīgi
`keelama v {keelata, `keelan} 1. aizliegt ∙ ma keelan sul seda teha es aizliedzu tev to darīt; vanaema keelas lastel välja minna vecāmāte aizliedza bērniem iet ārā; kõrvalistel isikutel ehitusplatsil viibimine keelatud nepiederošām personām atrašanās būvlaukumā ir aizliegta 2. liegt ∙ ta ei keela oma nõu ega abi viņš neliedz savu padomu vai palīdzību 3. neļaut, nelaist ∙ mis mind keelab minemast! kas man neļauj iet! 4. apsaukt ∙ peremees keelas koera saimnieks apsauca suni
kirjutama v 1. rakstīt ∙ mees ei oska lugeda ega kirjutada vīrs neprot ne lasīt, ne rakstīt; poeg kirjutab, et elab hästi dēls raksta, ka viņš dzīvo labi; ta kirjutab parajasti väitekirja viņš patlaban raksta disertāciju; sellest sündmusest kirjutavad kõik ajalehed par šo notikumu raksta visi laikraksti 2. (reģistrēt) pārrakstīt, norakstīt ∙ peremees kirjutas talu poja nimele saimnieks pārrakstīja sētu uz dēla vārda; õnnetus tuli kirjutada juhuse arvele negadījums bija jānoraksta uz sagadīšanos 3. izrakstīt ∙ arst kirjutas rohtu ārsts izrakstīja zāles
käskija s {käskija, käskijat, käskijaid} pavēlnieks ∙ tema on siin majas peremees ja käskija viņš šajā namā ir saimnieks un pavēlnieks
köögi|pool s virtuve, virtuves puse ∙ peremees naasis köögipoolelt veinipudeliga saimnieks atgriezās no virtuves puses ar vīna pudeli; teatri köögipool teātra virtuve
küla|mees s 1. ciemnieks, ciema iedzīvotājs, zemnieks 2. ciemnieks, svešinieks ∙ kas külamees on kaugelt? vai svešinieks ir no tālienes?
maa|mees s 1. laucinieks, zemnieks 2. (pretēji jūrmalniekam) iekšzemes iedzīvotājs
maias|mokk s kārumnieks, gardēdis ∙ sa oled suur maiasmokk tu esi liels kārumnieks
maitse|roheline s zaļumi, garšaugi ∙ maitserohelisega kaunistatud salat ar zaļumiem rotāti salāti
maja s {maja, maja, maju} 1. māja, nams ◦ majaelanik mājas iedzīvotājs; majaosa mājas daļa; puumaja koka māja; rahvamaja tautas nams ∙ paljukorruseline maja daudzstāvu māja; ta tahab maja osta viņš grib pirkt māju; kes on majas peremees? kurš ir saimnieks mājā?; uus ülemus lõi korra majja jaunais priekšnieks ieviesa kārtību 2. sar (skatītāju) zāle ◦ täismaja pilna zāle ∙ etendust mängiti pooltühjale majale izrādi spēlēja pustukšai zālei ∆ maja pidama vadīt saimniecību
maja|peremees s 1. mājas saimnieks, mājas īpašnieks 2. namatēvs, ģimenes tēvs
`mokk s {moka, `mokka, `mokki} sar lūpa ◦ maiasmokk kārumnieks ∙ ülemine mokk augšlūpa; mokad on kõvasti kinni pigistatud lūpas ir cieši sakniebtas; hobuse pehmed mokad zirga mīkstās lūpas; mokk töllakil mute vaļā ∆ mokka mööda olema būt pa prātam; moka otsast caur zobiem; mokka maas pidama turēt muti; mokk maha! muti ciet!; pikki mokki tegema uzmest lūpu
ära narrima 1. iznerrot, izniekot, sabojāt ∙ tööpäev oli ära narritud darbdiena bija sabojāta 2. pavest ∙ peremees oli teenijatüdruku ära narrinud saimnieks bija pavedis kalponi
nõu`nik s {nõuniku, nõu`nikku, nõu`nikke} padomnieks ◦ salanõunik slepenpadomnieks; välisnõunik ārlietu padomnieks ∙ presidendi nõunik prezidenta padomnieks
pere|isa s 1. ģimenes tēvs 2. saimnieks
pere|mees s 1. saimnieks ◦ korteriperemees dzīvokļa saimnieks ∙ küla jõukamad peremehed ciemata turīgākie saimnieki; kas peremees on kodus? vai saimnieks ir mājās?; peremeheta vara bezsaimnieka manta 2. namatēvs 3. biol saimniekorganisms, saimnieks ∙ inimene on peremeheks nook-paelussile cilvēks ir cūkas lenteņa saimniekorganisms
`pits b s {pitsi, `pitsi, `pitse} (degvīna) glāzīte, mēriņš ∙ peremees valas viina pitsidesse saimnieks salēja degvīnu glāzītēs; ta jäi juba paari pitsi järel purju viņš apreiba jau pēc pāris mēriņiem
`puuk s {puugi, `puuki, `puuke} 1. (Acari) ērce ∙ puugid on koera karvades ērces ir suņa spalvā; ta on end puugina minu külge imenud viņš ir piesūcies man kā ērce 2. (mitoloģijā) pūķis ∙ peremees tegi endale puugi saimnieks uztaisīja sev pūķi
`rent s {rendi, `renti, `rente} 1. noma ◦ kapitalirent kapitāla noma ∙ maad rendile andma iznomāt zemi; rendile andja iznomātājs; rendile võtja nomnieks 2. noma, nomas maksa, rente ◦ raharent naudas rente ∙ renti maksma maksāt nomu; peremees tõstis renti saimnieks palielināja nomas maksu
välja rentima iznomāt ∙ uus peremees rendib poe välja jaunais saimnieks iznomā veikalu
riigi|talupoeg s kroņa zemnieks, valsts zemnieks
roheline a s {rohelise, rohelist, rohelisi} 1. zaļais, zaļā krāsa ∙ kollase ja sinise segamisel saame rohelise samaisot dzelteno un zilo, iegūstam zaļo 2. zaļumi, garšvielas ∙ rohelisega kaunistatud salat ar zaļumiem rotāti salāti 3. zaļumi, daba ∙ väljasõit rohelisse izbraukums zaļumos 4. (vides aizstāvis) zaļais ∙ roheliste liikumine zaļo kustība
välja saama 1. tikt laukā ∙ ma ei saa kuidagi kodust välja es nekādi netieku laukā no mājām 2. dabūt laukā, izdabūt ∙ peremees tahtis üürilisi korterist välja saada saimnieks gribēja dabūt īrniekus laukā no dzīvokļa
peale sattuma pieķert, uzskriet virsū ∙ peremees sattus varastele peale saimnieks pieķēra zagļus
sepitsema v 1. darināt, meistarot ∙ ta sepitses endale kõik mänguasjad ise viņš pats darināja sev visas rotaļlietas; peremees sepitses endale pisuhänna saimnieks uzmeistaroja sev pūķi 2. kalt, kaldināt ∙ ta sepitses endale mõõga viņš izkala sev zobenu; oma saatust sepitsema kaldināt savu likteni 3. sacerēt, kaldināt ∙ ta sepitseb luuletusi viņš sacer dzejoļus 4. kalt, iecerēt, perināt ∙ põgenemisplaani sepitsema kalt bēgšanas plānu; ta vastu sepitsetakse midagi pret viņu kaut kas tiek perināts
tagasi a adv atpakaļ ∙ peremees ajas koera tagasi saimnieks dzina suni atpakaļ; poiss vaatas tagasi zēns skatījās atpakaļ; ta maksis võla tagasi viņš atmaksāja parādu; külm tõmbus tagasi sals atlaidās; võta oma sõnad tagasi! ņem savus vārdus atpakaļ!
talu|mees s zemnieks, laucinieks ∙ nägin turul naaberküla talumehi redzēju tirgū kaimiņu ciemata zemniekus
talu`nik s {taluniku, talu`nikku, talu`nikke} zemnieks, lauksaimnieks ◦ suurtalunik lielsaimnieks; väiketalunik sīkzemnieks ∙ varakas talunik turīgs zemnieks
talu|peremees s 1. lauksaimnieks ∙ vanem poeg hakkas taluperemeheks vecākais dēls kļuva par lauksaimnieku 2. lauku sētas saimnieks, saimniecības īpašnieks
talu|pidaja s zemnieks, lauksaimnieks
talu|poeg s 1. zemnieks ◦ riigitalupoeg valsts zemnieks, kroņa zemnieks; talupojakultuur zemnieku kultūra; talupojarahvas zemnieku tauta; talupojaseisus zemnieku kārta ∙ jõukas talupoeg turīgs zemnieks 2. laucinieks
tere|käsi a s roka sveicienam ∙ pereisa pakub esimesena terekätt saimnieks pirmais piedāvā roku sveicienam
vaba`dik s {vabadiku, vaba`dikku, vaba`dikke} vaļinieks
vana|peremees s vecais saimnieks
vilistama v 1. svilpot, svilpt ∙ ta vilistas läbi hammaste viņš svilpoja caur zobiem; vedur vilistab lokomotīve svilpj; tuul vilistas korstnas skurstenī svilpoja vējš; peremees vilistas koera saimnieks uzsvilpa sunim 2. pārn uzspļaut, uzšķaudīt ∙ ta vilistas seadustele viņš uzspļāva likumiem 3. sar melot, melst ∙ ära sa mulle siin vilista! tu man te nemels!
`vits s {vitsa, `vitsa, `vitsu} 1. rīkste, vica ∙ ta hirmutab vitsaga hanesid viņš ar rīksti baida zosis; vitstest punutud korv no rīkstītēm pīts grozs 2. pēriens, rīkste ∙ ta sai isa käest vitsa viņš dabūja no tēva pērienu; tüdrukule on vitsa vaja meitenei vajag pēriena; talupoeg sai mõisas vitsu zemnieks dabūja muižā rīkstes 3. sods ∙ ta on omad vitsad juba kätte saanud viņš savu sodu jau ir dabūjis 4. stīpa, klūga ∙ vankriratta rauast vits ratu riteņa dzelzs stīpa; nõul on kadakast vitsad traukam ir kadiķa klūgas ∆ ühe vitsaga löödud pēc vienas šnites
ette võtma 1. ķerties klāt ∙ ta võttis koristamise ette viņš ķērās pie uzkopšanas 2. bārt, rāt ∙ seekord võeti ta kahekesi ette šoreiz viņu bāra divatā 3. (par ēdienu) ņemt, celt sev priekšā ∙ võtke ette, siin on kartulid, siin kapsad ņemiet, te ir kartupeļi, te kāposti 4. ņemt priekšapmaksu ∙ peremees võttis ühe kuu üüri ette saimnieks ņēma īri par vienu mēnesi uz priekšu
väljaku|peremees s sp laukuma saimnieks ∙ võistluse võitsid väljakuperemehed sacensībās uzvarēja laukuma saimnieki
õigus|nõunik s tieslietu padomnieks
`õu s {õue, `õue, `õuesid} 1. pagalms, sēta ◦ õuemuru pagalma mauriņš; õuevärav sētas vārti ∙ keset õue seisab kaev pagalma vidū stāv aka 2. novec galms ◦ õuekohus galma tiesa; õuemuusik galma muzikants; õuenõunik galma padomnieks ∙ keiser ja tema õu ķeizars un viņa galms
äikese|pilv s negaisa mākonis ∙ äikesepilv kaldus kõrvale negaisa mākonis aizgāja garām; peremees oli sünge nagu äikesepilv saimnieks bija drūms kā negaisa mākonis
üüriline s {üürilise, üürilist, üürilisi} īrnieks ∙ peremees ei olnud oma üürilistega rahul saimnieks nebija apmierināts ar saviem īrniekiem