[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 49 artiklit

peale ajama 1. bērt virsū, liet virsū, likt virsū kartulikuhjale aeti muld peale kartupeļu kaudzei uzbēra zemi; laps on endale piima peale ajanud bērns ir uzlējis sev pienu; tünnile aeti vitsad peale mucai uzlika stīpas 2. (par sajūtu) uzdzīt ta ajab mulle hirmu peale viņš uzdzen man bailes; igav raamat ajab une peale garlaicīga grāmata uzdzen miegu 3. uzbraukt mootorrattur oli jalakäijale peale ajanud motociklists bija uzbraucis gājējam 4. uzrīdīt peremees oli koerad peale ajanud saimnieks bija uzrīdījis suņus
tagasi ajama 1. dzīt atpakaļ peremees ajas ta tagasi saimnieks dzina viņu atpakaļ 2. strīdēties pretī, noliegt alguses püüdis ta tagasi ajada, hiljem tunnistas üles sākumā viņš centās strīdēties pretī, vēlāk atzinās
apel`leerima v {apel`leerida, apelleerin} 1. apelēt mõni apelleerib tunnetele dažs apelē pie jūtām 2. jur apelēt, iesniegt apelāciju talupoeg võis apelleerida isegi kindralkubernerile zemnieks varēja iesniegt apelāciju pat ģenerālgubernatoram
vastu astuma 1. stāties pretī vaenlasele vastu astuma stāties pretī ienaidniekam 2. nākt pretī peremees ise astus talle vastu pats saimnieks nāca viņam pretī
brü`nett a s {brü`neti, brü`netti, brü`nette} brunets peremees oli väikest kasvu brünett saimnieks bija neliela auguma brunets
ette|võt`lik adj {-võtliku, -võt`likku, -võt`likke} uzņēmīgs ta oli ettevõtlik peremees viņš bija uzņēmīgs saimnieks
hoolas adj {`hoolsa, `hoolsat, `hoolsaid} 1. rūpīgs hoolas peremees rūpīgs saimnieks 2. cītīgs, centīgs poiss on väga hoolas zēns ir ļoti centīgs
jõrisema v 1. dūkt, dudināt pasunad jõrisesid bazūnes dūca 2. rūkt suur koer jõriseb liels suns rūc; peremees jõrises vahel, et sulane ei tööta korralikult saimnieks reizēm rūca, ka sulainis nestrādā kārtīgi
`keelama v {keelata, `keelan} 1. aizliegt ma keelan sul seda teha es aizliedzu tev to darīt; vanaema keelas lastel välja minna vecāmāte aizliedza bērniem iet ārā; kõrvalistel isikutel ehitusplatsil viibimine keelatud nepiederošām personām atrašanās būvlaukumā ir aizliegta 2. liegt ta ei keela oma nõu ega abi viņš neliedz savu padomu vai palīdzību 3. neļaut, nelaist mis mind keelab minemast! kas man neļauj iet! 4. apsaukt peremees keelas koera saimnieks apsauca suni
kirjutama v 1. rakstīt mees ei oska lugeda ega kirjutada vīrs neprot ne lasīt, ne rakstīt; poeg kirjutab, et elab hästi dēls raksta, ka viņš dzīvo labi; ta kirjutab parajasti väitekirja viņš patlaban raksta disertāciju; sellest sündmusest kirjutavad kõik ajalehed par šo notikumu raksta visi laikraksti 2. (reģistrēt) pārrakstīt, norakstīt peremees kirjutas talu poja nimele saimnieks pārrakstīja sētu uz dēla vārda; õnnetus tuli kirjutada juhuse arvele negadījums bija jānoraksta uz sagadīšanos 3. izrakstīt arst kirjutas rohtu ārsts izrakstīja zāles
käskija s {käskija, käskijat, käskijaid} pavēlnieks tema on siin majas peremees ja käskija viņš šajā namā ir saimnieks un pavēlnieks
köögi|pool s virtuve, virtuves puse peremees naasis köögipoolelt veinipudeliga saimnieks atgriezās no virtuves puses ar vīna pudeli; teatri köögipool teātra virtuve
küla|mees s 1. ciemnieks, ciema iedzīvotājs, zemnieks 2. ciemnieks, svešinieks kas külamees on kaugelt? vai svešinieks ir no tālienes?
maa|mees s 1. laucinieks, zemnieks 2. (pretēji jūrmalniekam) iekšzemes iedzīvotājs
maias|mokk s kārumnieks, gardēdis sa oled suur maiasmokk tu esi liels kārumnieks
maitse|roheline s zaļumi, garšaugi maitserohelisega kaunistatud salat ar zaļumiem rotāti salāti
maja s {maja, maja, maju} 1. māja, nams majaelanik mājas iedzīvotājs; majaosa mājas daļa; puumaja koka māja; rahvamaja tautas nams paljukorruseline maja daudzstāvu māja; ta tahab maja osta viņš grib pirkt māju; kes on majas peremees? kurš ir saimnieks mājā?; uus ülemus lõi korra majja jaunais priekšnieks ieviesa kārtību 2. sar (skatītāju) zāle täismaja pilna zāle etendust mängiti pooltühjale majale izrādi spēlēja pustukšai zālei maja pidama vadīt saimniecību
maja|peremees s 1. mājas saimnieks, mājas īpašnieks 2. namatēvs, ģimenes tēvs
`mokk s {moka, `mokka, `mokki} sar lūpa maiasmokk kārumnieks ülemine mokk augšlūpa; mokad on kõvasti kinni pigistatud lūpas ir cieši sakniebtas; hobuse pehmed mokad zirga mīkstās lūpas; mokk töllakil mute vaļā mokka mööda olema būt pa prātam; moka otsast caur zobiem; mokka maas pidama turēt muti; mokk maha! muti ciet!; pikki mokki tegema uzmest lūpu
ära narrima 1. iznerrot, izniekot, sabojāt tööpäev oli ära narritud darbdiena bija sabojāta 2. pavest peremees oli teenijatüdruku ära narrinud saimnieks bija pavedis kalponi
nõu`nik s {nõuniku, nõu`nikku, nõu`nikke} padomnieks salanõunik slepenpadomnieks; välisnõunik ārlietu padomnieks presidendi nõunik prezidenta padomnieks
pere|isa s 1. ģimenes tēvs 2. saimnieks
pere|mees s 1. saimnieks korteriperemees dzīvokļa saimnieks küla jõukamad peremehed ciemata turīgākie saimnieki; kas peremees on kodus? vai saimnieks ir mājās?; peremeheta vara bezsaimnieka manta 2. namatēvs 3. biol saimniekorganisms, saimnieks inimene on peremeheks nook-paelussile cilvēks ir cūkas lenteņa saimniekorganisms
`pits b s {pitsi, `pitsi, `pitse} (degvīna) glāzīte, mēriņš peremees valas viina pitsidesse saimnieks salēja degvīnu glāzītēs; ta jäi juba paari pitsi järel purju viņš apreiba jau pēc pāris mēriņiem
`puuk s {puugi, `puuki, `puuke} 1. (Acari) ērce puugid on koera karvades ērces ir suņa spalvā; ta on end puugina minu külge imenud viņš ir piesūcies man kā ērce 2. (mitoloģijā) pūķis peremees tegi endale puugi saimnieks uztaisīja sev pūķi
`rent s {rendi, `renti, `rente} 1. noma kapitalirent kapitāla noma maad rendile andma iznomāt zemi; rendile andja iznomātājs; rendile võtja nomnieks 2. noma, nomas maksa, rente raharent naudas rente renti maksma maksāt nomu; peremees tõstis renti saimnieks palielināja nomas maksu
välja rentima iznomāt uus peremees rendib poe välja jaunais saimnieks iznomā veikalu
riigi|talupoeg s kroņa zemnieks, valsts zemnieks
roheline a s {rohelise, rohelist, rohelisi} 1. zaļais, zaļā krāsa kollase ja sinise segamisel saame rohelise samaisot dzelteno un zilo, iegūstam zaļo 2. zaļumi, garšvielas rohelisega kaunistatud salat ar zaļumiem rotāti salāti 3. zaļumi, daba väljasõit rohelisse izbraukums zaļumos 4. (vides aizstāvis) zaļais roheliste liikumine zaļo kustība
välja saama 1. tikt laukā ma ei saa kuidagi kodust välja es nekādi netieku laukā no mājām 2. dabūt laukā, izdabūt peremees tahtis üürilisi korterist välja saada saimnieks gribēja dabūt īrniekus laukā no dzīvokļa
peale sattuma pieķert, uzskriet virsū peremees sattus varastele peale saimnieks pieķēra zagļus
sepitsema v 1. darināt, meistarot ta sepitses endale kõik mänguasjad ise viņš pats darināja sev visas rotaļlietas; peremees sepitses endale pisuhänna saimnieks uzmeistaroja sev pūķi 2. kalt, kaldināt ta sepitses endale mõõga viņš izkala sev zobenu; oma saatust sepitsema kaldināt savu likteni 3. sacerēt, kaldināt ta sepitseb luuletusi viņš sacer dzejoļus 4. kalt, iecerēt, perināt põgenemisplaani sepitsema kalt bēgšanas plānu; ta vastu sepitse­takse midagi pret viņu kaut kas tiek perināts
tagasi a adv atpakaļ peremees ajas koera tagasi saimnieks dzina suni atpakaļ; poiss vaatas tagasi zēns skatījās atpakaļ; ta maksis võla tagasi viņš atmaksāja parādu; külm tõmbus tagasi sals atlaidās; võta oma sõnad tagasi! ņem savus vārdus atpakaļ!
talu|mees s zemnieks, laucinieks nägin turul naaberküla talumehi redzēju tirgū kaimiņu ciemata zemniekus
talu`nik s {taluniku, talu`nikku, talu`nikke} zemnieks, lauksaimnieks suurtalunik lielsaimnieks; väiketalunik sīkzemnieks varakas talunik turīgs zemnieks
talu|peremees s 1. lauksaimnieks vanem poeg hakkas taluperemeheks vecākais dēls kļuva par lauksaimnieku 2. lauku sētas saimnieks, saimniecības īpašnieks
talu|pidaja s zemnieks, lauksaimnieks
talu|poeg s 1. zemnieks riigitalupoeg valsts zemnieks, kroņa zemnieks; talupojakultuur zemnieku kultūra; talupojarahvas zemnieku tauta; talupojaseisus zemnieku kārta jõukas talupoeg turīgs zemnieks 2. laucinieks
tere|käsi a s roka sveicienam pereisa pakub esimesena terekätt saimnieks pirmais piedāvā roku sveicienam
vaba`dik s {vabadiku, vaba`dikku, vaba`dikke} vaļinieks
vana|peremees s vecais saimnieks
vilistama v 1. svilpot, svilpt ta vilistas läbi hammaste viņš svilpoja caur zobiem; vedur vilistab lokomotīve svilpj; tuul vilistas korstnas skurstenī svilpoja vējš; peremees vilistas koera saimnieks uzsvilpa sunim 2. pārn uzspļaut, uzšķaudīt ta vilistas seadustele viņš uzspļāva likumiem 3. sar melot, melst ära sa mulle siin vilista! tu man te nemels!
`vits s {vitsa, `vitsa, `vitsu} 1. rīkste, vica ta hirmutab vitsaga hanesid viņš ar rīksti baida zosis; vitstest punutud korv no rīkstītēm pīts grozs 2. pēriens, rīkste ta sai isa käest vitsa viņš dabūja no tēva pērienu; tüdrukule on vitsa vaja meitenei vajag pēriena; talupoeg sai mõisas vitsu zemnieks dabūja muižā rīkstes 3. sods ta on omad vitsad juba kätte saanud viņš savu sodu jau ir dabūjis 4. stīpa, klūga vankriratta rauast vits ratu riteņa dzelzs stīpa; nõul on kadakast vitsad traukam ir kadiķa klūgas ühe vitsaga löödud pēc vienas šnites
ette võtma 1. ķerties klāt ta võttis koristamise ette viņš ķērās pie uzkopšanas 2. bārt, rāt seekord võeti ta kahekesi ette šoreiz viņu bāra divatā 3. (par ēdienu) ņemt, celt sev priekšā võtke ette, siin on kartulid, siin kapsad ņemiet, te ir kartupeļi, te kāposti 4. ņemt priekšapmaksu peremees võttis ühe kuu üüri ette saimnieks ņēma īri par vienu mēnesi uz priekšu
väljaku|peremees s sp laukuma saimnieks võistluse võitsid väljakuperemehed sacensībās uzvarēja laukuma saimnieki
õigus|nõunik s tieslietu padomnieks
`õu s {õue, `õue, `õuesid} 1. pagalms, sēta õuemuru pagalma mauriņš; õuevärav sētas vārti keset õue seisab kaev pagalma vidū stāv aka 2. novec galms õuekohus galma tiesa; õuemuusik galma muzikants; õuenõunik galma padomnieks keiser ja tema õu ķeizars un viņa galms
äikese|pilv s negaisa mākonis äikesepilv kaldus kõrvale negaisa mākonis aizgāja garām; peremees oli sünge nagu äikesepilv saimnieks bija drūms kā negaisa mākonis
üüriline s {üürilise, üürilist, üürilisi} īrnieks peremees ei olnud oma üürilistega rahul saimnieks nebija apmierināts ar saviem īrniekiem

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur