[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
aelus aelus g -e püsimatu olend Aelus on üks igavene `aeleja lu̬u̬m, `kuskel pu̬u̬l paigal ei seisa; Aelust `lehma on `raske ära pidada Hää
elus elu|s (-o-) R( n elosa Vai) spor eP(h- Phl), Nõo, -ss Puh Nõo, g -sa; eluss ind San Räp/-o-/ (adjektiiv ja sõna elu inessiiv võivad eP alal kokku langeda)
1. elav, elus (olev); elujõuline; elama jäetav, elusalt säilitatav Pane `angerjad `huomigull `sumpi, siel `seisuvad nii `kaua ku tahud, elusad Kuu; kui on `raiumatta siis on elos puu; elosa `silmidegä (elusana) tämä küll enämb `Rääsa ei tule Lüg; Mokkad nagu elusa kana süänd (punaseks värvitud) Jõh; elosa `kissa; [angerjapüügil] elos `süötä pidä olema `ninda et sie `viidika eläs Vai; elus kala on `liikuv, kallutab `paati Pha; elusad kalad `lastakse sumbuga jõkke ~ vette Mär; Siu telliskivi sabase, mud́u jooseb elusast piast `taeva (öeld väga silmakirjalikust inimesest) Han; sui on ju puu elus (ei kõlba maha võtta) PJg; kõik elusad loomad sigivad; naene olnu varju `surmas, saanu `jälle elusass; me `peśsime [inimest] enne elusast pärast ja pärast seda (surma) `peśsime viinaga Hää; elusinimesest võib paha `riäkidä; ta oli nagu koerde kää old, va talimüt́s peäs, viĺdinuiad `jalges, nagu elus niru Juu; elusast piast `tahtis konna ära `süia Trm; mina ei ole elusalt piast [hunti] nähnud Äks; ega ta koolu es ole, ta‿lli periss eluss inimene; egass eluss lammast ei nüllitä, enne tapetass Nõo; `pandoriga `veetäss elosskallo Räp
2. hõõguv; (suure leegiga) põlev, laus- maja elusa tule `liegi sies Lüg; Valus, nigu elus tuli lüöb läbi (valusähvakust) IisR; kadus on elosas tules Vai; tule ehe, öhune `valge tuha kord elus söö pεεl Khk; Olid sööd nenda ää `öhkun, et meni elus kübeke veel oli, siis `veeti säält `niiske `otsa [sütt] Krj; ühessa elus tule sütt visati `jälle vee `sisse. `veele `tehti ristid `peale [kui huuled olid katki] Aud; ja üe korraga mina näe elust tuld kõik mede kuhjede vahe täis Hää; elus tule kustutan ära, aga lambi tule lõpetan ära Saa; seäl ju päris elus tuli `lahti Juu; elusad ~ tulised süed Trm; elusad süed `õhkuvad; elus süsi tuli jala pääle ja põletas jala ära Äks; kui pühab `leiba ti̬i̬d, se põleb [pärast surma] elusas tules SJn
3. (hüüatustes, kirumissõnana) tõeline, päris sa elos kurat Mar; elus raibõ Khn; oh sa elus kurat, mes nüid vi̬i̬l `ütles Kod; elus kurat isi KJn
Vrd elav
4. (väga) väike üks elus kiba `leiba sii maas; Sida oo küll elus pire Khk
1. elav, elus (olev); elujõuline; elama jäetav, elusalt säilitatav Pane `angerjad `huomigull `sumpi, siel `seisuvad nii `kaua ku tahud, elusad Kuu; kui on `raiumatta siis on elos puu; elosa `silmidegä (elusana) tämä küll enämb `Rääsa ei tule Lüg; Mokkad nagu elusa kana süänd (punaseks värvitud) Jõh; elosa `kissa; [angerjapüügil] elos `süötä pidä olema `ninda et sie `viidika eläs Vai; elus kala on `liikuv, kallutab `paati Pha; elusad kalad `lastakse sumbuga jõkke ~ vette Mär; Siu telliskivi sabase, mud́u jooseb elusast piast `taeva (öeld väga silmakirjalikust inimesest) Han; sui on ju puu elus (ei kõlba maha võtta) PJg; kõik elusad loomad sigivad; naene olnu varju `surmas, saanu `jälle elusass; me `peśsime [inimest] enne elusast pärast ja pärast seda (surma) `peśsime viinaga Hää; elusinimesest võib paha `riäkidä; ta oli nagu koerde kää old, va talimüt́s peäs, viĺdinuiad `jalges, nagu elus niru Juu; elusast piast `tahtis konna ära `süia Trm; mina ei ole elusalt piast [hunti] nähnud Äks; ega ta koolu es ole, ta‿lli periss eluss inimene; egass eluss lammast ei nüllitä, enne tapetass Nõo; `pandoriga `veetäss elosskallo Räp
2. hõõguv; (suure leegiga) põlev, laus- maja elusa tule `liegi sies Lüg; Valus, nigu elus tuli lüöb läbi (valusähvakust) IisR; kadus on elosas tules Vai; tule ehe, öhune `valge tuha kord elus söö pεεl Khk; Olid sööd nenda ää `öhkun, et meni elus kübeke veel oli, siis `veeti säält `niiske `otsa [sütt] Krj; ühessa elus tule sütt visati `jälle vee `sisse. `veele `tehti ristid `peale [kui huuled olid katki] Aud; ja üe korraga mina näe elust tuld kõik mede kuhjede vahe täis Hää; elus tule kustutan ära, aga lambi tule lõpetan ära Saa; seäl ju päris elus tuli `lahti Juu; elusad ~ tulised süed Trm; elusad süed `õhkuvad; elus süsi tuli jala pääle ja põletas jala ära Äks; kui pühab `leiba ti̬i̬d, se põleb [pärast surma] elusas tules SJn
3. (hüüatustes, kirumissõnana) tõeline, päris sa elos kurat Mar; elus raibõ Khn; oh sa elus kurat, mes nüid vi̬i̬l `ütles Kod; elus kurat isi KJn
Vrd elav
4. (väga) väike üks elus kiba `leiba sii maas; Sida oo küll elus pire Khk
neelus1 neelus g -e Noa Hää Saa Plt Hls; neelu|ss Vil, g -sõ Se; nielus g -õ Khn
1. suur sööja, õgard Neelust `lehma on `raske pidada Hää; neelus on väga ahne, anna ette, see on ivakse ajaga läind Plt; Punik om just kui‿ts neelus, kikk ta sü̬ü̬b tõiste i̬i̬st ärä Hls || sõim ah sa eläväne neeluss Se
2. (söögitorust) inge köri ja neelus, neelus on köri körval Noa
neelus2 neelus g -e neer loomal, inimesel on neelused Rei
pelus pelus VNg Trm(peĺjus) peidus sie kävi `neie iest `pelgu ja oli pelus `lauritsa `päiväni VNg; See õli neske vagase `võitu mees ja `oidis ennast pelus sõjaaeg Trm
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|