[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

haibri `haibri toonekurgRõu Vrd haigri

haigri `haigri toonekurg vana ratta mutur viiäss kõo`latva üless, siss `haigri kand uma pesä; `haigri lõgistass - - uma vasaragaʔ (nokaga) Har Vrd haibri

haipri `haipri lobasuu `haipri, jovva‿i suud kiniʔ pitäʔ Lut Vrd haipa, haupri

hiiri- hiire- iiri lõks on `veike, rot́i lõks on suurem; iiriaugud möda seina `iäri Juu; iiri pujad JMd; iiri urg om seinä sehen Trv
hiirid pl iirid Khk Krj Muh Phl/h-/ Mar LäLõ Tõs Khn, `ii- Mar Ris; sg -iir Mar, iiri- Han Khn näärmepaistetus; tiirud (hobusel) möne obusel kεivad iirid ülal Khk; sea lõuarohi keedetse ää ja andasse sigadele, kui iirid oo Muh; kui obo `viĺla paĺlu sööb aab `iirid ülesse Mar; obusel aavad iirid üles suurest väust Kse; Kui obusel oo iirid ülal - - Siis sõidutatse, õerutse ja turgatse `pastli nõelaga `põrna; Mu vanaisa `arstis iiri`aigid obusid Han; loomal oo iirid, õõrutse obuse loogaga Tõs; iirid ~ iiri `aigus Khn Vrd eerid, hiired
hiirik iiri|k g -ku Jür; hiirik Lut hiirukas (hobune) Mäletan iirikud obust küll: iire`karva aĺl, natuke sinakas, lakk ja saba `muśtjad Jür; hiirik hopõn, hiirik karv sääne Lut
iiril iiril ehalSaa

pairis pairis g -e Hää Ann Koe Plt; pairi|ss Hls Räp, g -se Krk; paeris Kõp, g -e Tor Saa Juu Hls; paeri|ss Hel, g -sse KJn, -se Krk; paira|ss JõeK/-s/ Har Vas, g -ssõ San Plv Räp, -sõ Krl; paera|ss San/-śs/, g -sse Kam; paias Kõp, g -e Hls; paia|ss Trm, g -sse JMd KJn Trv(-ssa) Nõo(-se) Rõn; paiar g -i Tõs; paaris Kod; p paerast Hel, pariśsit Lut (teat õlu) paeris oo paĺlas umala vesi Tor; jõin pairist Hää; paeris on see, mis podelite sees käib Juu; pairas õlut, sie akkas pähe JõeK; paiass oli üks seĺts õlut, mul on paergagi mitu paiasse podelid alles JMd; paaris onegi kõege `kangem - - `küśsid sedä paariss, paaris `kaĺlim kua ku tõene õlu Kod; langass õlu `olli `pehmem kui paiass KJn; si̬i̬ paerise õlu olli mõrru nagu üit́s `markoń kunagi Hls; pairist ta jõi, `viina ta es ju̬u̬ Krk; anna mulle üits putõl paiast Nõo; vanast `oĺli toobi paerass, tu̬u̬ `oĺli ää juvva Kam; paeraśs om, mis vabrikun tetäss San; pairass - - um pudeĺde siseh Plv; viin ja pairass mõlõmbaʔ, om so hińge hukkajaʔ Räp; lääm pariśsit `ju̬u̬ma Lut

piiri- piiri- `Naabrid `kaivasivad madala `kõhta `einämale `piiri`kraavi Lüg; piirikivid oo `ammu maas Khk; Piirikibi tehasse raudkibist, lüiasse riśt `piale, `pantase piiri `piale, see `oĺli piirimäŕk Tor; mul om mitu piirimiest JMd; piirilaud on kõver ja õhuke, selle järele `saetse ratta pöiäd `väĺlä KJn; Piirimi̬i̬ss om joba rihe ärä lõpetanu, mul lätt vi̬i̬l `aiga Rõn; ku maa`mõ̭õ̭tja piirikivi om `sisse `pandanuʔ, tu̬u̬d is liiguda seeni`aani `kiäki Har; piirimehe˽pańniʔ iks `hindä pühäpäävä õdagist rinnutsikku piiriaia pääle; ega˽tu̬u̬ perem̬i̬iss kavva tallu ei˽piäʔ, kes ti̬i̬veere˽ja piiri`pindre üless künd Rõu; piirikupetsaʔ ommavaʔ hainamail Räp; vanast oĺl näet kõ̭iḱ üt́ine, a no ko lammaśs lätt jo ar üle tõõsõ piiri`pińdre, sis jo hätä `rohkõpa ko vaja Se

piiri piiri viisuraam kaks niint käe, teene suga, teene piiri ja siss akatass `viisu tegima Hää

piirid pl piirid g piirte lambarauadKod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur