[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lainetama lainetama Sa JMd Tür VMr VJg Trm Lai Plt M(-eme), `laine- spor R(-mma Lüg), laene- Muh Rei/-dama/ L Ha JMd Kad Iis Kod KJn T, laane- Rid Mar Ris Juu; lainõtam(m)a spor V(laańõ- Lut), -õmme Krl
1. lainetena liikuma, laineis olema a. (veekogust) meri `lainetab Kuu; vesi `laineta kovast Vai; püsut lainetav ilm oli (meri lainetas tuulega) Pha; Pili tuli järsku öles, tuul `välja, meri kukkus nõnda lainetama Pöi; tuul ajab suuremad veekogud laenetama Vän; jõhi ette laenetas Tor; meri laanetab täna `körgest Ris; vesi laanetab üsna `kruavis, mis siis meres piab olema Juu; suure toŕmiga lainetavad kõik järved ja jõed, mere vesi lainetab alati JMd; tuult one `tõsnud, `jäŕvgi juba laenetab Kod; `vahtsime sedä `järve, si̬i̬ laenet ja peegeld Ran; meri laenetab, suure `laine nigu mäe jälle Nõo; jäŕv `naḱsi lainõtõmõ Krl b.  vett täis, veega üleujutatud Kevade sügise kõik kohad lainetasid Pöi; meie õue laanetab na `kangesti Mar; sadas `vihma, `õhta laenetas, omikuks ta oli kadund, tahe Mär; üks sui oli niipaĺlu vett, et keik laanetas Ris; nüid jälle laut laenetab JMd; vesi mutku lainetas küögi põrandal muas VMr; siit nied einamad kõik vett täis et laenetab Kad; teinekord `keerab `pilved kokku, siis tuleb [vihma] nii et lainetab, jookseb möda `kartuli vao vahet Lai; vesi lainetap niidu pääl Trv; taludel `olli sügise nii suur pori, et tanumi puha laenetiva poriga Nõo; aańamaa laenet́ nigu suuŕ ilma luht Võn c. fig salved `vilja täis nat laenetavad JMd; südä laenetab nõnnagu vede siden, üks mure lõpeb, tõene `algab Kod; süĺg tulep suust `vällä ku lainetap, ei ole sõna egä oobi vahet änäp Krk; `täämbä oĺl mi opõtaja kerikun üt́s täüs tubli miiśs, pedi `säärtse jutusõ et naasõʔ iḱki nigu lainõti Har; jalaʔ ai ma `ahjo, pää `vällä, higi lainõt́ vi̬i̬ `mu̬u̬du `alla Rõu; taĺlih pesseti nii, et veri lainõt́ Räp
Vrd lainõllõma
2. voogama, õõtsuma rugid lainetavad `pöldu `koutu Jäm; ruki ühna laenetab Muh; vilja põllud laenetavad Tõs; ilus suur vili, luhab ja laenetab nii tuule käe Juu; vili laenetab ku tuul tõiseb; tuli `lemles ahjun, alate liigub ja tuleb `väĺjä, laenetab üles ja `alla; tuul laenetab `kaaru Kod; nüid om ää `äitsnemise aig, rügä lainets Krk; tuulega tolm laenet Kam; hüäʔ rüäʔ, tuulõkõnõ lätt, rüäʔ laańõtaseki Lut || `piäskesed `lendäväd mua ligidel, laenetavad aga `mü̬ü̬dä muad Kod
Vrd lainendama
3. a. raiskama, priiskama küll laenetas selle rahaga Mär; naene oo turul raha ää laenetand Kir; laenetab kõik enese varanduse ää. ei tule kõrsust koeo, laenetab sial Nis; raha kääs laenetada JMd; mi̬i̬s õli luadal, laenetas ja jõi `viina Kod b. kiitlema, hooplema mes sa `tühja laanetad, tee õieti see töö ää, mes sa platerdad Mar; ta laenetab mud́u `tühja, ega see nii põle Nis; üks `kerge inimene, ei õle `õtsa ei perä jutul, muku laenetab aga Kod c. tuikuma mees laenedab, kut ta on abrami näinund Rei; `ju̬u̬nud inimene ull laenetab tõesess tee serväss `tõisi Kod