[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

käsi käsi g käe (kää, kεε), p kätt üld (käži Lei)
1. inimese ülajäse; labakäsi, kämmal suola`tüükad on pisikesed `nüplikud inimese kätel Jõe; Ega sa oma `rakvere (vasema) `käägä minu parema kää `vasta küll tüöd ei tie; Käsitä `kiskub, valuta `vingub, jaluta `juokseb = tuul; Kääd kui `käiä `vändäd (lühikesed ja kõverad) Kuu; võttab kää ~ käside `pääle; `Lõikab `lääväku `kääga `leibä; Kääd `komparas (sõrmed kronksus); pisikesel `lapsel `prisked kääd ku kakkud Lüg; `nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni Jõh; `Rahvast oli vähe kuos, ühe käe `sõrmedel lugeda IisR; kääd on `kohmas; midä sa `plaksudad alalde oma käsi Vai; kuulab (konutab) käsi pöse all pool `pääva renni `juures; `sääma kää kinnas Ans; käsis nii külm Khk; Kääd on nii pakatand, nahk on nii kõva ja `karme; Äi siis saa änam toas käte vahel `miski teha kui juba adr `väljas; Mõne lapsel oo kääd `sündides `randmest sandik `valged, `ööti: surma `kindad kää, sureb noorelt ää või soab pailu teisi matta; Käsi nagu suur lasn Pöi; pisike käsi nagu `varblase jalg Muh; oh taal oli ää meel, pani kaks kätt kogu ja tänas ninda et Emm; kääd vaheliti Kul; ja mõned olid siis `tehtud naĺlakad, sured vasakkää `luśkad, et siis ei param`kääga ei `saagi seda `süia Lih; Käed nagu küpse karduled ~ lehma nisad (saamatu) PJg; lapsele õpetase `käśsa `risti panema Tor; Käed jusku sia sõrad (mustad) Hää; mehed `trampisid sis pärastiku puha, ikka ükstese kääst `kinne Ris; `ańdis (lõi) lapiti `kääga Kei; käesime temaga käsi oli kääs; oli `vandund sedasi: kui ta piaks `süńdima, olgu ta ilma käsita ja ilma jaluta Juu; kui `kanda sai kokku `teisi (viljavihke), siis ikke sai üks `kaendla ja teene kää `otsa Amb; tema kääd on alati rusikas (ihnus) Koe; mul lõi nari kätte VMr; kui pahem käsi sügeleb, siis saad raha, kui parem käsi sügeleb, siis annad raha `väĺla; tugeva `käega mies, `raske rusikaga Sim; Meister laiutas kua käsi, mõistus õtsas Trm; [külm] nõnnagu su̬u̬lvesi `lõikab, akab kätte; kui lapsele esimess kõrd `särki `selgä `panna ja pahema käe kädis enne `pantse, suab pahema ~ pahama käe mi̬i̬s; kisendäs ja palus käed-küüned `püśsi Kod; siul oo kardule pudrust käe, ei viisi nõud näpu vahel `kinni oida; käe musta ku kooberti; kate käe kanik ~ kikk (õhuke leivaviil) Krk; kui karvatse käe, siss olna ää mesitse õńn; käsi puusan nigu potil kõru küllen; kõnnib nigu parun, käe `perse pääl, oless ta `lilligi liigutass; kõ̭ik peeniksed ärräd, ja tuleva miu inimese`mulda käest kätte teretämä Ran; sul om ni̬i̬ käe nigu lehmä nisa jälle, ei pia midägi `kinni Puh; mul käe om sandiss lännuva, ei jõvva enämb `lehmä `nüssä; pua `olli kaalan ja muhve `olli `ümbre käte; miu käsi om jakust väĺlän; temä kätel oĺli nii suur käbedus; võta nüid sääld kate `käega, kos sa üte `käega `pannu oled (öeld, kui miski on kadunud) Nõo; pane käe ruhmikule Võn; ei ole `jõudu käte seen Rõn; ma `tõmpsi tedä `käega, et tulõ˽siiäʔ Kan; Kel laǵa hääkäe päḱk om, tu̬u̬ saa `ausa mehe Urv; kes ää suuväŕgige - - tu̬u̬ oĺl käśsigõ kõva `tühvü kah; ma ti̬i̬ uma katõ käe ja `kümne sõrmõga Krl; käe`ju̬u̬ni pääl ollõv kõ̭iḱ inemise elu `ülhlen; miiśs `ku̬u̬li mul käśsi vahõlõ; ma ei või enämb medägi tetäʔ umist käsist Har; Esi˽`peeti [vikati] kandsust kura `käega˽kińniʔ ja hüä `käega tõmmati lastuga vikadi terrä; ku `paĺla `käega [söögilauda] pühit, tulõ `puuduss; Es hää käsi tohe ei˽teedä˽miä kura käsi tege; käśsi otsahn um rassõ [kanda]; ei olõ˽kätt ei˽`jalga, esi ilmamaa tark = kell Rõu; mõ̭nikõrd oĺli˽käeʔ nii ärʔ ramõhtunuʔ, et või es üless `nõstaʔ; ei ti̬i̬˽käeʔ inäp midägiʔ, vana olõdõʔ; käsildä ja jaluldaʔ, a üle ilma tark = kaal, `minka kaalutass Vas; täl om `kangõ˽käeʔ ku soel (abitu, saamatu); taa‿m käsist vigalanõ; kuŕakäe tü̬ü̬miiss (vasakukäeline või oskamatu); `suuga tege suurõ liina, käśsiga ti̬i̬ ei käo pessäge Räp; ma˽lätsi - - `paljide kässigaʔ; kid́si käeh; ḱäut pümehhuisi, kumbit käśsiga i̬i̬h; tuĺl ilmalõkiʔ käeʔ kulakuh; võt́t latsõ käśsi pääle Se || [kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi ei õle Lüg; äga mool pole kahed kääd et ma nii pailu pidi `jöudma Khk; ega mol põle kahesid `kässa mette Mar; ega mul ometi `neĺla kätt ei ole KJn; ega mul katte `paari käse ei oole Krk; ega `mullegi `kolme kätt ei ole Ran; ega mul ei olõ `kat́si käśsi eiʔ, üte˽käe ennede Har; kätt andma kättpidi teretama või jumalaga jätma; kokkuleppe kinnituseks, leppimiseks kätt ulatama tule anna külale kätt ka Vll; Ole mees, anna käsi, lepime ää Pöi; ta `ańdis kätt ja lubas `kińdlasti KJn; anna mul käsi, siss jääp `kindless, et sa miul tulet Krk; sääl om kolm `keisret lepitust tennuva ja üitstõstele käe `annuva Ran; Ei anna ma sullõ kätt, sul om käsi kärnäh hum Plv; Tuu jutu pääle maʔ anni uma käe ja kaup oĺl kuuh Vas; jät́t jumalaga, ańd mullõ käe Räp; teretät, annat käe Se; kätt laksama ~ lapsama patsi lööma tule onul kätt `laksame, onu and `saia Krk; kiä medä ańd latsõlõ, siss `üĺti et `lapsa kätt kah Har; käden ~ käe ~ käeh(n) ~ käen ~ käes ~ kähen 1. peos, käe otsas Kui vähägi igä nuga `oskas joba kääss pidädä siis hagati vähikäsi `paatisi `vestämä Kuu; Ää otsi vetit, veti on mo käe Rei; suur pitk vits `olle kεε; kui `vörku kududakse, siis oo kalas ühes kääs ja hui `teises Phl; kubjal ja `keltrel oli paju tümikas käe PJg; mul oli veki kibo kää, natoke `marjo ka sies Ris; nää, kaks naist lähvad, pakid kää Ann; igal oma puulusikas käe Kõp; mõõgad on neil kee sis `tahtnd mõõgaga `lüia Vil; `oitke, `pernane tulep, vemmel om käen Puh; tõesen käen om vikati lüsi, tõesen käen om käsiläne, siss keerutat Nõo; ari om pengi küĺlen `kinni ja [lina]peo om kähen Ote; ma˽tuĺli lehmägaʔ, lõ̭ig oĺl käehn Rõu; väits um alati kurah käeh Plv; vaŕs oĺl puust, tu̬u̬d hoiete käeh Räp; krandaśs om käeh Se 2. labakäe, randme või käsivarre ümber, labakäe või käsivarre katteks olema kui `kindad on kääs, sis on sue Jõe; kää võru on kääs Jõh; `antskad kääs Vai; `käised olid kääs, nied olid vist `väĺla õmmeldud Kos; ohakaid kitkuti kinnas käes Trm; käetuĺbid one käen, tuul ei lõhu nõnna käe `selgä ärä, kui võtad kardulid Kod; mul˽`kinda käeh, mullõ ḱulm ei olõ Se; käde ~ kätte 1. pihku, käte vahele, käe otsa üks läks `parsile, `toine ans maast [viljavihke] kätte ~ käde VNg; ei saand midägi käde, `miska oliks `viskand Vai; kui kena `kaika käde saa, lähe [ussile] kallale ja anna `pihta ka Mus; vöttis ohjad tugevast käde Vll; aerud kätte ja `tõmbama Muh; näppaja inimene, tea mis käde kahmib Rei; võtame rähäd käte Vig; võta laps oma kätte, oia süles iluste PJg; ma võtan korvi kätte Kei; isamees `ańdis viinapudeli pruudi kätte Juu; ma‿i või anguvart kättegi võtta VMr; `murtsin metsast ia madjaka kätte, muidu kuerad tulevad kallale Kad; tämä ei võta kurikad kätte Kod; nii `paĺlu kihulaisi `olli et, mia es saa muedu tulla ku `võt́si lepäossa kätte, tollega `laŕpse Nõo; pruudilõ `ańti siss luud kätte, siss `pańti pruut́ tarrõ `püh́kmä Võn; murrõti säält [leiva] küllest `peoga egäle ütele oma tükükene kätte ja sü̬ü̬di Ote; `mõtle laits võtap luśka kätte ja mulistap pääle `sü̬ü̬ḱi Rõn; Üt́s nakass [kangast] `nitsele pandma, tõnõ and takast `langu kätte Urv; võta nui kätte, ussõn om `nilbõ, muud́u satat mahaʔ Har; väits ei˽saa˽`häähä kätte kunagiʔ Plv 2. labakäe või randme ümber, labakäe või randme katteks panema mie panen täguskad kätte Vai; `palju käsi `ollid `kirkus, seal es `panda `kindud kätte Muh; tämä ei tee sukka ei kinnass, õmal ei õle `kindid kätte `panna Kod; käe tuĺbi, ku kohekil ti̬i̬ pääl läits, siis `panti kätte Krk; `surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küpäŕ pään Har Vrd kätte; käest 1. peost, käe otsast püt́t kukkus käest maha Muh; `tõmmas kääst `lahti ja pani `irmsa valuga teśte rukkisse VMr; tuul viis rätiku kääst Plt; kivi `anden üitstõśte käest üits üte kätte tõine tõise kätte sõni ku lossi manu Krk; kaśs tõmmass mul `karna·psti lihatüki käest ärä; poosil `olli raamat käest ärä `võetu Nõo; `katlakõnõ libahtu käest `maaha, lät́s `kat́skiʔ Rõu 2. käte ümbert Ta vettas `kindad kääst Kaa; [võtad] `kindasõrmist `kindi, kui sa kääst ää `tõmbad Muh; ma `tõmpsi `kinda käest mahaʔ Har 3. (lisasöötmisest laudas) sie (lehm) on kääst `süödetud Lüg; keda nied `luomad `karjamalt `saavad, käest `anna muudkui `juure IisR; loom ep toida ennast karjamalt, ikka aeavad `öhta kεεst Khk; loomad oo käest saand, karivad ja keppovad kojo Mar; sügise saavad loomad käest Tõs; kui `rohkema `jälle kääst anna, eks siis suab napi pärast üheksa [liitrit piima päevas] KuuK; lehmäd saed käess, ańnid üväss `piimä Kod; kaśs on `õppinu käest `saama Äks; ku na (sead) muan käüsiv, käest `anti ka vähä lakatsit Krk; käest andass ommuku varakult ärä Hel; miul om niipaĺlu käest `anda, et ei ole vaja `lu̬u̬me nii vara `väĺlä `aada Nõo; vanast `laśti `lu̬u̬me kah keväjä kulu `pääle, kui enämp midägi es ole käest `anda Kam; śjoo elläi õ̭ks om saanu käest, śjoo olõ õi `huupi illośs Se 4. (koos adjektiiviga viisiadverbina) ei sie ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu; `kangru kaŋŋaspuid `eetase nönda vähest kääst olavad Khk; Mis kergest kääst saadud, see kergest kääst läind ka; See reha oo ka üsna jämest kääst tehtud; jahu oli püsut napist kääst Kaa; Kergest kεεst tehet (kiirustades, lohakalt) Emm; käest saanud napsi võtnud Jutt soras hüäst, sie oli vist vähä kääst saand Kuu; ta täna käest saand Mar; käest kätte ühelt teisele suur kepp käis käest käte Vig; kiva `antud kääst kätte, kui kedagi ehitatud Lai; tüdruk käind kääst kätte Plt; ega meil tunnistajat es ole, miä käest kätte anni tolle raha; kudass meie vanast eläsime käest kätte (üksmeelselt) Nõo; tiiät küll, ku üt́s asi käest kätte käüse, sõ̭ss täl ei olõʔ `õigõt `kõrda Plv || [rukist]`lõika käess kätte, siis‿o tasane si̬i̬ esi Kod; ei tohi üitsütest ette minnä, piäp käest kätte `põimma Nõo; peost ~ suust suhu, käest kätte 1. (laristamisest) suust suhu ja kääst käde ja palavald `perse Emm; see läks üsna peost suho ja käest kätte Mar; eläsiv nindasa·ma peost suhu ja käest kätte Krk 2. (üksikasjalikult) räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte, aga sina aru ei saa Mär; ta räägib `talle suust suhu ja käest kätte KJn; omast ~ oma käest 1. endal olemas Iess ora, `keskel kerä, taga `käärid omast kääst = pääsuke Kuu; `astri `taimed õlid oma kääst võtta Lüg; si‿`asta (tänavu) omast käest leib Vai; Koorm `oksi `talve koju tuua, regi omast käest Pöi; Obo `raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku ta omast käest võtta ond Khn; Egas vanasti kedagi ostetud, kõik suuremad assad olid omast kääst Kei; mis viga `süia kui suu omast kääst Trm; saeva rubla kaitskümmend kopika päeväss, sü̬ü̬k `olli omast käest Ran; oĺl iks `hindäst vai umast käest võtta Räp 2. enda poolt `kieräb `tõisite `uopis sene juttu, paneb omast kääst `juure Lüg; Omast käest ma‿i `anna punast koppikatki IisR; linnast `toodi vörgulinad, käbid tulid omast kääst `panna Pha; ta lubas `mulle `soola omast kääst `anda Juu; `tehti ise oma kääst `küünlad VMr; säŋŋi pidi peigmes oma kääst tegema Kad; poiss lubass omast käest `suhkru `tuvva, et keedäme `mu̬u̬si Nõo; omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote 3. oma kogemusest Omast käest tiad, `paĺju suppile `suola `panna IisR; `tiatsin seda juba omast käest Plt; käega ~ kätega 1. käsitsi egä siis õld `angusi egä siis õld midägi, me käsidega lahutasima [sõnnikut] Lüg; se on käsigä `kuotu ja `poimitu Vai; rukiõled [katuse tegemiseks] `peavad olema kätega niidetud, et `vihku võtta saab Mih; jahve kividel pidid `jahvama käsiga Hää; ega ennemalt masinad old, kõik `kääga õmmeldi Ann; esi`otsa sai [sõnnikut] ikke `kääga `laotada, a pärast akati argiga Pee; erne kisuti `käega Trm; pidi kikk kätega `niitmä ja `riismä Trv; leevä juur klopiti kätega `enne `kastmist läbi Nõo; Ku mina `lat́ske ja nu̬u̬r oĺlin siss puha `käedega tet́ti sedä tü̬ü̬d TMr; vanast `peśti kõ̭iḱ rihe˽käśsigaʔ; kõ̭iḱ `hammõ ummõldi käśsiga Har; käśsiga˽`peśti vili Rõu; mu `aigu `umbliva `rätsebä˽ka vi̬i̬l `käegaʔ Vas || sul om õks lihm paĺlu rammutsõp ku mul, sul om nigu konagi `üt́si käśsiga peet́ Har 2. kättpidi `jätsid `kääga jumalaga Jaa; Tennäs käega Räp; oma käega ~ kätega 1. ise; enda tahtmise järgi joulute aeg saab oma `kääga liha vötta, muul ajal `anti ikka jau pärast Ans; oma kätega tehtud Khk; tal ikke `leibä oma `käega võtta (on teistest sõltumatu) Mar; liha `ańti nagu kuke noka täis, ega oma `kääga `tohtind võtta Juu; ta on kõik nied `uoned oma `kääga teind VMr; surm ei ole oma `käega võtta Ran; panõ noʔ uma `käega paigalõ, säält om sul hää võttaʔ Har; Võtaʔ õkva uma käega, sõ̭s ei olõ peräst nurisõmiist Räp; oma käte (ja) pihaga ~ pihtega füüsilise tööga tämä õma käte`pistegä (pihtadega) tiänib `leibä Kod; oma käte `pihtega tegime [kõik tööd] Vil; mõni leśk naene käte ja pihage toit ennäst, kel `kustki muud `sissetulekut ei ole Hel
2. fig Asi `olgu aus, käsi `olgu puhas ja inimene `otsekohene; Käsi `puusass, täi `pungass (laisast inimesest) Kuu; Kui käed `käivad, siis vats `naurab Lüg; kääd `tieväd südäme järele, `eigä südä tie `kässi järele Vai; käte varal, oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk; Kuidas sa ometi nii `ilma kätteta oled, äi sa `jäksa mitte üles `tösta, mis sool maha kukub Rei; Kelle käed sitaga, selle suu saiaga Hää; Mis ma annan, käsi tühi, teine paljas Ris; mina ei soa `sõnna kedagi parata ega kätt ette `panna (takistada) Juu; Kellel kääd, sellel kalad, kellel jänu, sellel jalad Amb; käsi on `kergem kui kohus (hõlpsam lüüa kui kohtusse minna) Trm; ärä pühi õma käsi minu `külge (ära puutu, ära löö); `ju̬u̬mine läks nõnna suuress, et tämäl aga kaks kätt (jäi vaeseks) Kod; käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk; käsi olgu puhass `võõra varast ja suu võlsist tühi Hel; südä täis lääb, siss `tõmbap käest (lööb) Nõo; Käsi puusan, täi pungan Urv; Käsi enda poole kõvvõr (ahne); `pernaasil om kõigil käe tü̬ü̬d täüś; käeʔ `tü̬ü̬ga kińniʔ Har; aitu·mma, küll mä küünü, mul pikk käsi Räp | Mis pahemb käsi tieb, paremb käsi ei pia `tiadama (mehele ei ole vaja igast asjast aru anda) Lüg; ega vassak käsi seda või teada, mis param käsi teeb Juu; Kural käel olõ õi˽vaja teedäʔ, miä hüä käsi tege Rõu; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejä Lei | [Omatehtud esemest öeld] Mes käsi tege, sen kaul `kanda Kuu; midä käsi tieb, sedä suu süöb Lüg; kudas käed kärnatsed teevad, nii perse `vaene piab Aud; Mis käed kärnased teevad, küll perse peenuke piab Hää; kuda käsi ti̬i̬b nõnna kaal kannab Kod; kud́ass käsi käänäb, nõnda piht piäb Ran; Nigu uma käsi käänd, nii uma perse pedä Urv; Miä uma käsi käänd, tu̬u̬d uma kaal kand Rõu; käsi täis keretäis mia nakassi `vasta, siss `olli miul käsi täis; laosut sa sõna `rohkemb, om käsi täis Nõo; käsi pikän (mangumisest, norimisest) opetaja oodap kirjutuseraha, käsi pikän Puh; ega joodik ei `keelä et, ärä anna, iks käsi pikän et anna Rõn; Käsi pikäh (tahab igalt poolt midagi saada) Räp; käsi peseb ~ mõseb kätt ~ teist (vastastikusest abist) `Toine käsi peseb igä toist Kuu; Käsi `pesso kätt, siis `saavad molemad `puhtast Vai; teine käsi peseb ikka teise kää `puhtaks Vll; üks käsi peseb tõiss Kod; käsi mõsep kätt, ku sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; käsi kätt mõsk, mõlõmbaʔ oma üte `valgõʔ Se; käed kõhus laisk siruta kääd kõhust `väĺla (liiguta kiiremini), siis lähäb töö Lai; temä oiab käed kõhus KJn; ei saa käse kõtust `vällä Krk; käed ~ kaks kätt kõrvas ~ töllus ~ vaheliti tööta, tegevuseta `Töllus kättega `seisab IisR; Mis sa vahid kääd vaheldi, kut va laisk inimene Kaa; võiks jo kaks kätt vahelutte seista Muh; seisab `peale käed `kõrbas, eks sa tee koa kedägi tööd Mar; `varda kot́id olid kellega `vardu sai kududa, ega sedasi põln, et sa köisid kaks kätt `kõrvas Aud; seesab mutku kääd kõrvas, ei tee kedagi Plt; käed taskus ~ karmanis id rahvas pańd kat́s kät́t `tasku, lätsivä˽Venne`maalõ Räp; ḱäu käeʔ karmanih, naańe tege [tööd] Lut; käed kihelevad ~ sügelevad 1. (virgast) kääd sügelevad töö järel Han; Temäl käe nigu sügelevä tüü järgi Nõo 2. (riiakast) Käed sügelevad, tahaks `sellele pikki `kõrvi virutata IisR; Kääd kihelevad, äi või `olla Pöi; Kui kääd sügelevad, siis tahvad teise kallal `minna Han; (nagu) teine ~ oma ~ hea ~ parem käsi (abilisest, ka tarvilikust tööriistast) sie laps on mul nagu `tõine käsi Lüg; Koduväi - - on `mulle paremast käest IisR; See [inimene] on ju änam kut oma käsi Pöi; mo param käsi läks ää kõrvast Mar; laps on mulle juba teisest kääst VJg; miu esä `olli `väega laisk, mia olli nigu tõene käsi täl Nõo; tütäŕ om mul alasi kuʔ ää käsi `käskõ Krl; śjoo lat́s om mul kui uma käsi; tuĺl mullõ kui tõõsõst käest Se; kätt pikem ~ pikemaks abiks Sa oleks juba kätt pikemaks olnd, aga lähed `jälle ära Rei; [lat́s] um joʔ pikemb kätt Plv; niguʔ uma käsi olõss uman käen (hea läbisaamine) Räp; kätt (koos adjektiiviga) 1.võitu, -poolne vabadikku `naised, nied olivad `kehva kätt (vaesed); sie oli `piendlast kätt (väikesevõitu) VNg; rumala kätt inimine; `vaivast kätt (viletsavõitu) mehed oma `tüögä, `uhket kätt mies; sie `naine õli ka ise `niskene vähä `kerget kätt (kerglane) Lüg; `uonuke inimene, `veikest kätt, `lahja Jõh 2. (viisi- või hulgaadverbina) `Laapima, sie o `kerget kätt `vaide üle `tembama, `olgu `pühki˛ess vai `pessess; `Lüüä heneläss `külgi vai `puusi˛e `müädä tugeva kätt üks hüä plaks; `Esteki [vajutas] tasa`hilja, sis vähä`haavalla tugevamba kätt; Vade neid `norssisi o küll meress `oitegi tugeva kätt ja kohe ilusad `suured ka `teised Kuu; kätt ~ käsi (ära) andma kihlama annab kεεd εε, `kehlab ennast Emm; keisid kirikus kätt `anmas Mar; sel pruudil on ju käsi ~ kääd ära `antud VJg; kätt lööma ~ vedama 1. kihla vedama `lüöväd kätt kõhe, `kumma valitsus `õigest jääb, `kumma valest Lüg; `löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm; `viame kätt, et õige on Hää; lööme kääd selle `piale, et sa võedad Kos; muidugi `jälle käśa lõivad, et tema ujub nii `kaugele Lai; löönuva käe, et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran; Ants üteĺ: olguʔ sõ̭ss toobi kulla pääle ja `leiväʔ käeʔ kokko Räp 2. kokkuleppe, tehingu kinnituseks kätt andma kaup on `kindel, lööme kääd kogu Vll; obo oo ostetud, käed oo `löödud, liik oo `joodud Mar; me lõeme selle `peale kätt, et ta lubas `truuste `anda Juu; `tõutasin kätt `lüies, et sedamaid ma tien VJg; käeʔ `lüüdi joʔ kokku, kaup om tett Krl; `lü̬ü̬di käsi kokku, siss maśs `ośtja `müüjäle raha kińniʔ Har; jutt om aet, käsi ĺüüd Se 3. kihlama keisid kirikus `kässa `löömas Mar 4. (imestamisest) Seike asi paneks igaühe käsi kogu lööma Kaa; Löid kahte kätt kogu Emm; tu̬u̬ löönu ike katte kätt kokku, et või õnnistegijä inimesekest Nõo; käsi kokku panema kihlama nüid on kääd kokku `pandud, `ööldi siis kui isamees `issameie `loetud sai, siis akati `viina `jooma Juu; käsi lahti ~ valla ~ koost ära lööma (kihlveo, kokkuleppe, tehingu tunnistaja poolt) üks lööb käed koost ää Muh; kui `kihla lõid, siis lõid kääd kokku, käämees lõi kääd `lahti Juu; Me leime käe. Ants om tunnistaja, temä lei käe valla Hls; kui millegi `pääle lepiti, siss `oĺli tunnistaja man, kes käe `valla võt́t Nõo; kätt kaema ~ katsuma ~ vaatama ennustama `mustlane `katsub kätt, `ütleb kas saad mehele Lüg; siin oli üks Tuavet, tema `voatas käsa Kad; küll `õlpsa raha`ti̬i̬nmine, kaeb kätt ja, jälle viis rubla Nõo; ma kai su kätt, kas sul om `õnnõ Krl; `aŕbda kaie ḱätt kah Lei; käed ~ käel ~ kätel ~ käsi käia ~ liikuda laskma kiiresti töötama `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutku Jõe; `naised lasevad kääd `liikuda Lüg; Kes ikke jõudis kässa käia laska, see korjas ikke õhtasse ulga marju PJg; `laske aga nüid `easte kääd `käia, et jõuame selle töö ää teha Juu; lase käsi ~ kääd `käia, tie `kärmemast VJg; lahe kätel käedä, et ei jää `uimama Kod; ti̬i̬ ti̬i̬, lase kätel kävvä Hel; tu̬u̬ käsi käib sul, `õkva nigu üits lind `lendäb Nõo; lasõ˽`ḱävvu ḱäel Se | Kätel valu `anma Han; käed käima ~ tööle panema tööle hakkama mis sa muidu kuulad, pane kääd `tööle Khk; ma panin oma kääd `tööle ja akkasin `peale, nõnna et see töö pidi `tehtud `soama Juu; Pane aga käed käima, mis sa ootad Tür; Pange käe `käimä siis saade ennembide õdagule Nõo; käsi ~ kätt (töö) külge ~ manu panema ~ pistma tööst osa võtma, abistama akka `juoma ja ei pane kättki tüö `külge Vai; Pole teist-kolmat oma kätt sönna külge pand Kaa; ei tema eese `käśsa töö `külge pista Mär; sinä ike pissäd käed `külge ja `aitad minuda Kod; pane käe `küĺge, mis sa vahit; ega `seismine ei massa midägi, pane käe tü̬ü̬ manu Hel; ma viĺläteräkse niidi, `kartuli võti, aga temä kätt `küĺge es pane Ran; laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har; pane˽käeʔ `külge, naka˽`tüühü Räp | ei hakkagi sen kääd kuhugi `kinni (ei sobi ükski töö) Kuu; Nimepidi et ta tü̬ü̬s on, aga kätt `sirgu ei aja (ei tee) Hää; minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt, ma en taha käśa `panna tämä aśja `külge Kod | Mu käe ei olõ vi̬i̬l võ̭õ̭ra vara külge lännüvä (ei ole varastanud) Räp; käsi külge ajama käperdama; lööma aab käed tõesele `külge, ei jätä tõiss rahule Kod; (kellegi) peale ~ vastu kätt tõstma lööma ma põle küll kätt tä `peale tõstnd Mar; mina ei ole tema `vastu kätt tõst VJg; umma kätt ma timä `vasta `tõstnu ei olõʔ Räp; nagu käega ära võtma hetkega vabastama (millestki) nagu `käega valu ää `võetud Muh; nõnna nagu `kääga võt́tis ära [valu] VMr; nagu kätega tehtud ilus, korralik lill nagu kätegä testod Kod; kõik obese ilusa nigu pildi, `juśtkui kätega tettu Puh; taa‿m nigu käśsiga tett Räp; kätega selgeks tegema peksa andma Kui `muidu ei saa, siis `tiema vai käsidega `selgest Jõh; Teeme kätega selgeks Kaa; kätega rääkima lööma, kaklema – Kaa; käega heitma ~ (takka) lööma ~ viskama ükskõikne olema; millestki loobuma lei `kääga sene juttu `pääle, sie jutt ei õle `õige jutt Lüg; Ta pole sest oolind midagid, eitis `kεεga sene `pεεle Emm; ää pane tähelegi, mes nad `rääkväd, löö `käega takka Mar; `Kääga ei või `lüia kui `alguses mõni töö ei lähä Han; pärast lõin `kääga, ei tia, mis sie minu asi on VMr; tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod; ma `viska `käege ja lää ärä Krk; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; `viska `käega, asi tettu, sulle temä `kraami vaja Nõo; ku midägi `halva um, hiidä˽`käega, neeläʔ `alla Rõu; ma hiidä `käega‿nõ Se; käega ~ kätega kaeda ~ kobida ilmne, päevselge si̬i̬ oo `käege kaia, et si̬i̬ võle om Krk; mitte ülekohuss kotin ei saesa, temä‿m `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä Puh; Si̬i̬ om jo käega koppi Räp; käega katsuda 1. lähedal Puod on kohe nüüd meil `käägä `katsuda, ega `sinne menu midägi `aiga oda Kuu; Surm õli kõhe juo `kääga `katsuda Lüg; Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `kääga `katsuda Pöi; oh see oli üsna `kääga `katsuda, pole mitte `kougel olnd end Emm; silmaga `nähtav ja `kääga katsotav LNg 2. ilmne, päevselge sie on `õige `käägä `katsuda, et näväd `vargad `onvad Lüg; see on `kääga `katsuda, et ta on varastand Juu; see on jo `kääga `katsuda vale Plt; nagu ~ kui käega äkki, otsekohe Nuo oli ia `tohter, nigu `käega `mõistas valu ära võtta IisR; nagu käega valu ää `võetud Muh; Tukkujatel õli uni kui käega pühitud Trm; (kahe) palja ~ tühja käega, paljaste ~ tühjade kätega 1. kingituseta, külakostita; pistiseta Ega sis `sinne peresse, kus titt on, kahe `palja `käägä `mennä Kuu; tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas Lüg; äi `meiteld saadeda `tühjade kättega kedaged εε Käi; Mis sa saksu tüh́ja `käega teretad, sellest põle abi Hää; ega ma siis ka tühjä `käägä mend, ma vein sinne värsket kala KuuK; ega tüha `käega ei `mintud [pulma], `võetas `kõike: liha ja `leiba ja võid ja `kõike mis `oĺli SJn; ma tulli si̬i̬kõrd periss `paĺla `käege, mul es oole midägi tuvva Krk; poig tuĺl kate `paĺla `käega, mitte midägi es tu̬u̬ Nõo; ma˽lätsi paljalt `paljide kässigaʔ Se 2. varanduseta mugu käsutedi inimese suure masina `pääle, mine kate `paĺla `käega Ran; siss `paĺssi küll, et jummaĺ saada˽tedä ka˽nii `paĺlõidõ käśsigaʔ, niu˽timä mi˽saat́ `paĺlõidõ käśsigaʔ Har; `paĺlidõ käśsiga saadõti inemiseʔ `võ̭õ̭ralõ maalõ Rõu 3. (kaitse)vahendita, relvata; tööriistata mis sa `paĺla `kääga `kuertele teed, kedagi kää ei ole Mär; lähäb `paĺla `kääga tigeda puĺli `vasta, võtt ometi `miśkid kätte VMr; `paĺja `kääga võttis [metslooma] kinni VJg; ma `paĺla kätega kaabiss ta üless mulla sehest Ran; kahe käega 1. kõvasti, tugevasti laits ois kate `käega emäst `kinni Puh; Tu̬u̬ um sul hää kotus, tu̬u̬st piä˽katõ `käega kinniʔ, `küüd́si ja˽hammastõgaʔ Rõu | mõni om nii ahne, kui mustikil om, siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo 2. meeleldi, lahkelt katõ `käega˽võt́t `vasta Se; kahel käel 1. südamlikult jättis mind kahel kεεl jumalaga Rei 2. meeleldi, lahkelt Akuraad töömeest vetab egaüks kahel kεεl vastu Emm; see inime võtaks mo kahel kääl `vastu, kui ma läheks Ann; võtab katel käel `vastu Trv; kätel käsitsi paĺlalt kätel om [rukkilõikus] `raske tüü Trv; kätel ~ käte peal kandma hoidma, hellitama nii armas, et kannass kätel, pärast jätab maha, mine kus juudas Pal; ta kannass või kätel tedä ütte lugu Trv; ois oma `pruuti, oless tedä vai käte pääl `kannu Ran; kätes, kätesse 1. hoole, meelevalla all(a) tema kätes veel töö kasvab, aga teised ei soand akkama Kei; talu jäi päriselt `võerasse kätesse JJn; süda kohe rahul, kui tiad, et [loom] ikke `iades kätes on VMr 2. käte vahele, sülle Lat́s harinass sul `käśsi, sõ̭ss ei˽saa˽mant kohegiʔ; Ta‿m õigõ˽vaga `lambakõnõ, `käśsi harinuʔ Urv; kiä `käśsi harinu kaśs om, tu̬u̬ käü alasi inemiisil `riśti jalun `ńaugun Har; võtaʔ lat́s `kässi Se; käe all, käe ala ~ alla ~ alle 1. läheduses, lähedusse, hoole all(a); teadupärast ta on arsti kεε all Emm; tä suri ühnä mo kää all ää Mar; tükib [sirbiga lõigates] tõese käe `alla, ei taha kõvass tü̬ü̬d tehä Kod; uma käe ala panõ, `hindä tiiu (teadu) ala Se 2. ülevõimu, juhtimise, eestkoste all(a), vastutusel(e) `tõise kää `alle ma ei `anna `ennast; mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie Lüg; naine on ju ka mehe kää all Vll; ta sai ta käe all `vaeva näha küll Mar; tõõsõ käe ala olõ saanuʔ noʔ Se 3. tarvitusel, kasutusel see [tünn] `ammu juba kää all olnd, `kuskis vee all Vll; käe järele ~ järgi ~ perrä teadmist, tahtmist mööda; käepärast, kättesaadavale pane oma kää järele Lüg; pane eese käe järele ää Mar; Kodu mul kõik oma kää `järgi ja tuttav, mõjal kõik võeras Jür; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; Ristiema on teda oma käe järele kasvatanud Trm; sääsi kõik oma käe `perrä Ran || tämä (lahke müüja) käe järele lähäb lu̬u̬m edesi (areneb), annab `lahke `käegä, kellel vali kade käsi one, ei lähä lu̬u̬m edesi Kod || `Õmlus on mul `nüidki viel kää `järgi, aga eegeldus ei paśsi Jür; käe peal(e) ülevõimu, meelevalla, hoole all(a), vastutusel(e) `tallitaja kää pääl õli sie asi, tämä vei `aamid ja tõi rattad Lüg; Teine mees `maksis `kautsjoni `sisse ja võttis mehe oma kää peale [vangist] `välja; Kõigi kää peal äi kasu loomad Pöi; puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja [ehitamise] `kauples `eesä kää `peale Mar; ma usun seda sinu kää peale VJg; ma võt́i uma ḱäe pääle `vällä Se; omal käel, oma ~ enese käe ~ käte peal(e) ~ pealt, oma ~ enda käele, käelt oma tööga; iseseisvalt, teistest sõltumata isa surd ärä ja poig siis akkand ka oma kää‿päl elämä; Külä eli henesä kääll - - sis jo `käüdi salamiste alade `Suome vahet Kuu; eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast; lüöb oma kää `pääle, lähäb isa `juurest `vällä Lüg; lapsed olid oma kää‿pel `välja läind Khk; Noored pidada see kevade ka oma käe pεεle akkama Kaa; eks poeg `tahtend koa oma `käele elama akata Pha; käte pääl elama, ennast `kümne küinega `toitma Rei; ta elab eese kätte ~ käe peal, eks ta `nõnna saab, kuidas ta ise jõuab `teenida; ennäst käte peal `toetma Mar; lapsed on kõik oma kää peal, mul põle neist muret Juu; kes omal käel elas, eks see õld ikke omaette peremees; Kui õli sepatöö `seĺgest õpitud, siis akkas oma käe pial tööle Trm; mina ole arinu oma käe pääl elämä Nõo; Oĺl ka `rätsepä käealunõ, seenis ku joba uma käepäält nakaśs `umblõmma Urv; uma käe pääl õks eläde, kui päiv üle saa, ega tu̬u̬d `kiäki ei ot́si eiʔ Har; naaśs umal käel elämä Plv; Mari nakaśs `hindä kotsõlt elämä vai `hindä käelt Räp; timä eläss ummi käśsi päält, uma `ḱümne sõrmõ päält; uma käe‿pält sü̬ü̬t hinnäst Se
3. (iseloomust, käitumisviisist, toimekusest) hea ~ hüva käsi usk positiivse mõjuga, edu tagav tegutsemine Ma valitsen `sulle `põrsa, mul on ia käsi Jõh; menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk; võta sa kõige `enne, sul on ikke ia käsi old Sim; kel one üvä käsi, selle käe järele lähäb egä asi edesi Kod; helde käega helde üks väga `elde `kεεga inimene Emm; anna `elde `käegä, et põrsas edesi lähäb Kod; tõene tütär om `eldede kätega Kam; Tiä om nii `helde `käega, et kõ̭iḱ viimätseni jaga `hindä käest ärʔ, sõ̭ss esi om nällän Urv; jõudsa käega kärme sie one `joudusa `kääga inimene, `kärmest tieb ja `kärmest lüöb VNg; kerge käsi ~ käega 1. kakleja, riiakas `kerge käsi `keiki `lööma Khk; Ta oli noorelt ikka `söukse `kerge `kääga Pöi; Ilmast `ilma käsi seĺlas, alati lü̬ü̬b `teisi, `kerge käsi Hää; ta on nii `kerge `kääga teist `lööma Juu; `kerge `käegä ja äkise vihaga Kod; Karla om `kerge `käega, pańd Jaanilõ katõltpuult näh́vi ar, es olõʔ asigi Vas; Mul om kerge käsi (ähvardavalt) Räp 2. virk täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle; tü̬ü̬ man piävä `kerge˽käeʔ olõma Räp 3. helde oli `kerge `kääga `andma Kos 4. kergemeelne, mõtlematu `ansi `kerge `kääga oma varanduse `vällä Vai; `kerge `käega `andis raha `väĺla Mar; kinnine ~ kinniline ~ kinninane käsi 1. ihnus Sie `kinninase `käega vanames, `uota sa, et `selle käest `keśki kedagi saab IisR 2. tal on kinnine käsi (töö ei edene) Kad; tõne saesap man ja ei piśtä kätt koheki, tol ommava vana kinnilise käe (saamatu, oskamatu) Kam; kinni(se) käega ~ kätega, käsi ~ käed kinni 1. saamatu üks `kinni kätega inime Jäm; Tal oo käed `kińni, ti̬i̬b tü̬ü̬d küll, aga si̬i̬ tü̬ü̬ ei lähä ta käe edasi Tor; ei saa akkama ühe `tüöga, `aeglane, nigu kääd `kińni Sim; si̬i̬ `seante `pehme `tü̬ü̬ge, `kinni kätege Krk 2. ihne, kitsi on üks `kińnise `kääga inime, oma kääst ta teese kätte terä ei anna; teese käsi põle `ilmaski `kińni ja on tal `kõike küll Juu; Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega Trm; teine on `elde `kääga inimene ja teine on `kińnise `kääga Lai; ei `ihnu `anma teeśele, temä käsi on `kińni KJn; temä käsi oo kinni, temä ottigi midägi tõisel anda ei taha Krk 3. tegevuses takistatud Poariks `oastaks `jälle süle täis, käed `kinni, soa teha midägi (sündis laps) Pöi; naesel käed `kinni Trm; [Naisel] käe kinni keidetu (laps sündinud) Trv; Käed süles kinni Hls; kitsa ~ kitsi käega ihnus Tõńõ om `kitsa `käega, innembi lask hukka minnäʔ, a tõsõlõ ei annaʔ Urv; kõva käsi 1. range juhtimine, ülemvalitsus `sulle oleks kõvemad kätt `tarvis Sim 2. ihne, kitsi sellega ei pia käsi kõva olema Kad; kuri käsi pahasoovlik, halb inimene Kuri käsi on kallal käind (midagi on varastatud) Pöi; räägidi et pöleks mette uppond, seal oli kuri käsi käind Rei; kõva käega ihne, kitsi kui sa teise `vastu va kunnatu oled, et sa‿p anna midad, siis sa oled köva `kääga mees Vll; kes kõva `kääga, see on ihne Lai; kõvera käega ~ käsi kõver midagi käes, kaenlas kandes `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega, ikki `oĺli oma padajäńn ligi; Ku naśteinimese `kohta `öeldi: `senna tuleb `varsti kõvera `käega `minna, siś [tähendas see] titte `vaatama Hää; kui perenaine tuleb, on alati käsi kõver Plt; või te tulede kõvere `käege siiä, `arvad et miu naisel esi süvvä `puuduss om Krk; laabus käsi (töö edeneb) ta teǵe, aga tal [tü̬ü̬] ei `laabu, tal ei olõ `laapsa käsi Rõu; lahke käega helde(lt) Kui oli `miŋŋestki `puudu, tä igä `lahke `käägä avit Kuu; annab `lahke `käegä Kod; perenaine oli `lahke `kääga inimene, ei tema jätt `ühtki vaest ilma Plt; `tütre emäl `piava `lahke käe olema Nõo; lahkete kätega 1. nobe, kiire ta `lahke kätega, saab iast akkama kõigega Jõe 2. kääd `lahked `löömise `juures (kaklejast) Pha; lahti(se) käega ~ lahti(ste) kätega ~ 1. helde Ei tä `ihnus old, igä ühe `vasta oli `lahtise `käägä Kuu; Oli üks lahti kätega miis Pha; Lahtise kεεga inimene Emm; `lahtise kätega, se on `elde inimene Sim || anna niipaelu kui sa annad, tee käsi `lahti Mih 2. osav, töökas On `lahtiste kättega, kõik asi täma kääs läheb Lüg; `Lahtised käed, ta on osav tegima, tü̬ü̬ on tema käes `lah́ti Hää; oli `lahtise kätega, tema kääs iga töö läks `korda Plt; käed lahti (osavast, abivalmis inimesest) sellel on kääd ägas `pooles `lahti, ikka käsipidi `külge `akmas Khk; teise inimese kääs on `lahti iga töö külles Sim || naesed kudusid, kui käed `lahti (tööst vabad) olid, ika kudusid sukavarrast Mih; osava käega osav, oskuslik Uugu oli väga osava `kääga, tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr; raske käsi, raske käega 1. ihne, kitsi – Sim 2. (töös, ettevõtmistes ebaõnnestuv) `väega rassõ `käega; taal om `väega rassõ käsi, ku‿ta midä and, siss timä käe päält ei lääʔ mitte edesi Se; rohke käega heldelt annab `rohke käega Tõs; täis käsi hea majanduslik olukord, küllus Sõ̭ss om rahval kõ̭kkõ tävvemb käsi, hää praasnikka vai pomkit pitä, kel tu̬u̬l aol tulõhus Se; täie käega heldelt, rohkesti Tävve käega andja; Õige tävve käegä pant [soola] Trv; käed valla ~ vallalised käed (osav, töökas) ta käe om nii `valla kõege tü̬ü̬ man Puh; küll om mõnel inimesel vallalise käe, mes tä ette võtap, si̬i̬ edesi lääp Nõo; tõsõl ommava vallalisemba käe kui tõsel, täl tü̬ü̬ lätt kah Kam; vallalise käega 1. helde Vallalitse `käega, om virk `andma Urv 2. kergesti kallale tulev ta om vallalise `käega, tükib `küĺge `kergede tõsele Ote; altkäe mitteametlikult, tutvuse poolest, pistise eest ma `laśsin omal koa altkää `kroasida; se oli nihuke altkää tegemene, põld `truuste vabrikus `ühti Juu; sain selle `kuskilt alt kää `osta Kos; ku sa saat sedäsi alt käe `pistä (pistist anda) Krk | alt käega teretama (pistist andma) Mih; ühekäe poiss (nõrgajõulisest, vähese jõuga inimesest) Amb; käed ~ kaks kätt (risti) rinnal ~ rinna ~ rindade peal ~ rindul surnud Ei tüö `enne loppe kui kaks kätt `rinnal Kuu; kut kaks kätt `rönna `pεεle saab, siis on keik kεε, mes tahtnd ja igatsend Käi; ega tä `enni rahole jää, kui kaks kätt `rõnde peal Mar; Juhanil oo kah käed `riśti rinna pial Tor; `vehkle ja `vehkle, ühe kõrra one käed `rinde piäl Kod; egä inimene enne rahu ei saa, ku käe `risti rinna pääl om Krk; mu˽tü̬ü̬ lõpõ õiʔ inne arʔ, ku kat́s kätt `rindu pääl Rõu; Aigo om sõ̭s ku kats kätt rinna pääl Räp; pańd kat́s kätt jo rinna `pääle, `kõ̭ikõ jo viländ Lut; käed külmad id Tal omma joba käe külmä, tuust ei olõ inämb midäge tegijät Räp; ku midä saa ai `anda `lämmä käegaʔ, siss tu külmäga jo `saaki‿iʔ (kui tahad kinkida, tee seda eluajal) Se | külm käsi (surm) Krk; käsi-jalg, käed-jalad Peksab käte-jalgega kohe (vaidleb vastu) Kaa; Loĺl pea on ikka käte jalge riuks, kes midagi äi mõista, ta peab kõik `jõuga tegema Pöi; Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jälg kaalas (luu katki) Emm; Käte ja jalgadega vastu raiuma (energiliselt vastu vaidlema) Tür; emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr; es liiguta kätt ega `jalga, nigu surnu Ran; karanu käte ja `jalguga `appi Puh; käe ~ käe-jala juures ~ man lähedal, käepärast `präigus on `einamad kää jala `juures, ei õle kuhugi `kaugelle `mennä Lüg; Panin omal keik kεε-jäla juure valmis Emm; Mis siis sel viga õli, kui `veski käe-jala juures õli Trm; tütär õli mul lähiksen ja juuren, peris käe juuren Kod; laps on emä käe-jala juures KJn; oless ta vi̬i̬l `kaugel ollu, siin saman käe-jala man Nõo; käsist (ja) jalust kõigest hingest, kõigest väest; täiesti ma püia käsist ja `jälgust, ei saa edasi Rei; käsist-jalost `seotud LNg; käsist-jalust `tüöga `siutud VMr; naene võta `naabri talust, seda tunned käsist-jalust SJn; ma oli nende (laste) man käsist jalust `kinni, ma ei saa kohekil `liiku Krk; `jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä ei midägi tetä Puh; võta˽naańõ `naabritalost, toda tunnõt käsist jalost Rõu; ei käsist ega jalust mitte kuidagi, mitte mingil kombel ei `joua käsist ega jalust Kuu; ei saa käsist ega jalust edesi (töö ei edene) Mar; ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust, ei pääst ega `persest Ran; kätt-jalga mööda lohakalt, hooletult, pealiskaudselt, venitades [midagi tegema] Sa otsid na kätt jalga mööda, eks sa otsi ikka leivatüki viisil Mär; on selle töö kõik kätt `jalga `mööda teind, küll tema on aga laisk Juu; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg; ei kätt ega jalga mitte midagi Viab sia`nahka, ei sie `viitsi kätt ei `jalga siin `liigutada Lüg; sie `aigus võt́tis mehe nii maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim; käsil jalul ~ käsi-jalgupidi usinalt, kogu energiaga üsna käsi `jälgu pidi on sεεl `juures tööl Emm
4. a. inimene midu suud renni juures söömas on, midu kätt `vaanast `vötmas on Jäm; vöta käsi juurest vöi pane `juure (iga kätepaar on töö juures oluline) Mus; `paljo käsi `tahtmas Emm; `mitmed käed kallal keind juba; meitid oli koa neĺlad käed `külgis Mar; talus oo `tarbis paelu `kässa Mih; ulk käśa abist Kad; selle tüö jäust on pailu käśa vaja, ei sie nii `kergesti lähe Sim; sial on palju käsi küll, `ükski ei `tüöta Iis; siss on se naene omale `korteri leind kooli maeast, kus tedä `lahkest kätest on `vasta `võetud KJn; käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk; aga `ulka käśe `oĺli man, vahel teevä õge peenikesess tolle `ku̬u̬rma Ran; `rohkõmp tü̬ü̬käśsi olõssi vaja Räp b. osaline kaardimängus `kaerta mängitasse nella käe pärast Mar; `mäńgisid neĺja käe pial Sim; nelja kää pialt `kaardi `mängima Trm; `saasskoppi lüvväss ka neĺlä käe pääl Krk
5. ülevõim, meelevald; õigus see on kaniste `kange [iseloomuga], tema käsi jäi nüid `peale Juu; kui vägi`pulka `vieta [öeld] tema käsi jäi `peale VJg; pulmas lapitasse `põlle, pannasse raha ja `ööldasse: `peidme käsi jääb `peale. kes pruudi poolt paneb `ütleb: pruudi käsi jääb `peale Plt; surm [välgulöögist] on ike inimesele vaĺmistet või jumala käsi ehk kuuĺ `juhtub `sinna Pal
6. pikkusmõõt a. labakäe, kämbla laius sie pael on üks käsi lai Vai; `austria vikat oli kuus kätt ja seitse kätt Sim; vikadi olli kuus kätt ja ütese kätt Krk b. käsivarre pikkus sõrmeotstest õlani Käepikkussed kalad, `augikalad jões Lüg; rõevast sai `käega kah `mõõta - - käsi om ola nukast sõrme otsani Ran
7. a. suund, pool, külg toistkätt `Ristimatu, toistkätt `Risti`pellu [talu] Kuu; majad on keik paremal kääl [tee ääres] VNg; mene `vassaku kätt; `kiera paremalle `kääle Lüg; parema kää (parempoolne) piht on `aige Jõh; Ma olin täna kerikus `mieste käel (paremal pool) IisR; pööra `säämad kätt Jäm; See oo ette üsna ükskeik kumba kätt sa lähed Kaa; vassaku käelt perenaine `surri ää Muh; Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei; kui sa `undrehti kätt lähäd, siis oo oma süi, kui [auto] so `alla ajab Mar; [tee] `pöörab maanteest natuke `kõrva, parampool kätt, kui siit lähäd Tõs; panin ärjad `undrati ikkesse, teeńe oli teist kätt Nis; adra õlm lükkab vagu paremale `käele VMr; läksid neĺja kää poolt `vaenlase kallale Trm; oia pahemad kätt Kod; paremal kääl on mets Äks; Mede ti̬i̬otsest mini kohe seda äädkätt ti̬i̬dpidi Vil; mine üä käe poole ~ üät kätt Hls; ku `õkvalt käe päält tuul om, siis om [purjekal] kõge kiiremp sõidu jõud Ran; kui ti̬i̬`lahkmede saad, siss `käänä ääd kätt Nõo; käänä sa ääd kätt Ote; tu̬u̬ maja om sääl hää käe pu̬u̬l tii veeren Har; Mõtsast läbi, kurrakätt siss tulõ käändä Vas; tõõńõ kolm [hunti] lät́s hääd kätt ja tõõńõ kolm lät́s `kuŕja ḱätt Räp || `nüöri `lüüja (lüüakse) teiskätt (vastupäeva) Jõe; `hüvvä ḱätt (päripäeva); `kurra kätt (vastupäeva) Se b. (kangakudumisel) `kangal `teine käsi kisub ette VNg; pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva, et ei kasvatand teist kätt ette VMr; liidutasse järele kui `kangal lähäb käsi ette Kod; tõne käsi ihen (kangal teine serv hõredam) Trv; tõist vi̬i̬rt pidi teĺle kasvatev kätt ette Krk; rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse, tõine käsi kisub ette, siss tõine pu̬u̬l jääb õrres Ote; Nii lät́s tõnõ käsi ette ja˽kangas tuĺl vildak Har; Kui [kangapalmiku] tõõsõ poolõ nõrgõmbidi `paĺmset, sõ̭ss oll kuta˽`väega halb, nakass tõist kätt ette vidämä Räp
8. a. käekiri `selge käsi nago trikk (trükk) Mar; temal on ea käsi, tieb ilusa kirja VJg; kańni `selge käsi Plt; ää käsi, ää käekiri tal Krk; tu̬u̬l om illuss käsi Har b. allkiri `Kirjutasid kääd `alle, `mitmest `aastast `annab `rendi `pääle Lüg; `Ilmama pikk protukuĺl oli, käed all ja kõik IisR; Kaks käämeest oli, kes kääd `alla kirjutasid Pöi; tie `seia käsi `alla JMd; pane käsi `alla VMr; kirjuta nüid `siiä paberi `pääle käsi Puh; ku joba `purju sai, kirjut käe `alla Nõo; kätt kirotaʔ õ̭ks `mõistsõ Se
9. (koos numeraaliga väljendab liiki, sorti, järku) saa `kolmõ ḱätt jahuʔ, kolmõsugutsõʔ, kolmõ sordilitsõʔ Se; linaʔ lätsiʔ kolmandalõ kätte; Edimäist kätt [takud olid] laaskadsõ paklaʔ; mu linaʔ är lätsiʔ edimäist kätt Lut
10. usk nõidus, kaetamine vanast `veiga peĺäte, õt eläjeĺle saa käsi vai kadõhhuśs; kae ko kiä sul kotost mõ̭nõ eläjä ost vai kui muid́o `väĺlä veese, siss või [väga] rutto käsi saiaʔ; lammaśs `veiga `peĺgäss kätt ja kana ka `peĺgäss kätt Se
11. (vormelid) (Küsimusele) kuidas käsi käib kuidas läheb? kuidas elad? (vastatakse) mo käsi käib nüid `εεsti Käi; käsi käib kehvast Lai; käsi käü hüäste Vas; täl `höste käsi käu, tä om õnnõlinõ mi̬i̬śs Se || hum käsi käib `kät́sess `sisse, tõesess `väĺjä Kod; käsi käü ütest `käüssest `ussõ, tõsõst `käüssest `sisse, mis käel hätä Har; noh veli, kuis sul käsi ḱäu? – ḱäu veli, käsi `käussehe ja `käussest `vällä Se; kui ḱäži ḱäüles? – nei kui kuži d́uuśk Lei | su käsi `easte `käima ei pea Mär; nii ta om si̬i̬ ilma asi, nii ta käip si̬i̬ ilma käsi Nõo
12. mitmesuguste esemete osa a. pl adra käsipuu adra pää om tu tagumane jagu, kos käe küĺlen Kam; Adra käeʔ olli ravvast, vabrikoh valõt, otsaʔ olli puust Vas; haŕkadral om pääpuu, a pluugal käeʔ; adra käeʔ, midä pite kinni piät Se b. pl kangastelgede niieplokid `nitse käeʔ; tsõõri omma `kanga kässi seen Võn; `kanga käeʔ Plv Vas Räp Se c. risti haru Punikvere riśsil on tõene käsi ärä. siäl one kaks `pulma `vassamiisi tullud. tõene peig on tõese õla või käe ärä `raidnud, selleperäss tõene käsi riśsil õli lühike Kod d. semafori liikuv haru `vaksalis on kua, tõstetasse käsi üles Ksi; Simavori käsi Nõo e. vikatilöe käepide Vikati löe külen om kõvvõr käsi kost käega niitmise aigu kińni oietas Võn Vrd käsiline f. voki käsipuu – Jõh Võn San V Voki käe küllen om ku̬u̬dslelaud San; si̬i̬ puu `kõlbass voki käest Räp; Suur käsi; voḱi käsi, `kuut́slilaud om küleh; Oina saŕv rasvaga oĺl voḱi käe otsah Se g. pl voki aisad – V Vokil om kats kätt, mille vahel ommaʔ siivaʔ Urv; pooli käeʔ; käenahaʔ Plv; Vokil om kats kätt ja puul juusk käe vahel Vas; Väikse käeʔ Se h. katuseräästa tugipuu pandass käsi, `käekäne mano, lastass piḱebähe tud kaarõht; käeʔ pandasõ `tulpõ pääle, tetäss katust kavvõbahe Se i. varrukas [kaenlaaluse] lapp oli nii `kolme`nurka `senna ilusti `alla [pandud], siis `ańdis särgi käsi `tõusma pikemalt Amb j. käpaliste haraline juur jumalakäpal oo koa päkk ja käsi Mar

külm külm g külma eP(-ĺ- L spor K; g -ä Rid Mar Vig Tõs Khn Juu Kod KJn), `külma R(-ä Kuu Lüg; n, g `külmä, -a Vai); küĺm g küĺmä eL(-l- M; ḱu- Vas Se Lut, ḱü- Se)
I. a madala temperatuuriga
1. ant soe a. (ilmastiku, keskkonna, ruumi kohta) Tuba külm `ninda‿gu `undi tall Kuu; `külma `ilmaga on tuad ka `külmad Lüg; `ilma akka `külmäst `lüömä Vai; idatuul on keige külmem tuul Khk; nii kurradi külm tuul oli ka et pidi ää `vötma Mus; Oli koi`valge `õhta `valge, läks [ilm] külmaks, oli punane, läks sulaks; Vilu vihmane külm kevade oli Pöi; ma‿p taha neid `külmi `ilmu mitte Muh; Sii aa (on) külm just kut kuera loutas Emm; läksid `külme `elmega `väĺlä Rid; küll oli `külmä `küindla kuu ja veel aga vaĺlem `vastla kuu rhvl Mar; kebäde oli küll küĺm kaua Vig; [on] virmalesed `taevas, akkab külmale minema Tõs; ärmats oli maas, ilm läks külmemase Aud; varane ja küĺm sügüse Saa; kõle küĺm tuul Kei; `õhta `poole läks küĺmemaks Juu; nüid ei ole enam `külmasi `üösi old Amb; kas tuleb nüid sadu või läheb külmale Ann; ilm lähäb külmemalle, nää kaśs lähäb pliita `piale VMr; kole kaĺk külm ilm Kad; kas lääb külmale või `kierab sajule Sim; saun läks külmäss Kod; kui külm on, siis piab `riidid `seĺga panema Pal; külm nõnna, et kõik kohad naksuvad Plt; ilm on nii külm, et rõkkab KJn; nüid ta pidä neid `küĺmi `ilmu Krk; `seĺge maarjapäeva ü̬ü̬ tähendeb `küĺmä kevädet Hel; `täämbä om `väega vile tuul, küĺm ja valuss Ran; vihmatside suvede `perrä tuleva küĺmä talve Puh; pane uiss `kinni, tare lähäp küĺmäss; põrmand lääp küĺmäss, siss kirbu `kargleva üless, tuleva `säĺgä Nõo; `kambre oĺl pümme ja küĺm Võn; ahjun üd́se kõliseva, ilm lätt küĺmäle Kam; ku kuu madalan käib, siss saab lämmind, ku `korgõn, siss saab `küĺmä Ote; tarõ ei olõki külm, mi esi olõmi `külmä täüs Kan; kuul om `valgõ rõngass `ümbre, no˽lätt külmäss Har; pääsokõsõʔ oĺli˽jo väläh, ku lei ilma `väega˽külmäss Vas; külm maa põhjamaa, -suund (ilmakaarena) tuuĺ akkass joba külmä maa poole `käändme Krk; külm pikne ~ välk „välk, mis ei põleta“ lööb `küĺma `välku Trm; ni̬i̬ om külmä välgi, ilma tulete Krk; `piḱse `leie `tarrõ `sisse - - ja maja is lähä˽palama - - tu̬u̬ oĺl külm `piḱse Har; külm saun fig keretäis ma sul üte külmä sanna anna, tu̬u̬ välläst tedre rosinit Krk b. (esemete, ainete kohta) `länne puol `rannal on `ninda külm vesi Hlj; Ahi on külm IisR; külm vesi εε `juua Khk; rahe sulas ja küĺm vesi oli alles rohu peal Mih; rasvast nõue ei soa külmä `veegä `pestä, ei lähä `puhtas Tõs; Suṕp `soojõn paõlu param kui `külmen (külmana, külmalt) Khn; männa `seena kupatasin ära ja panin külma vette HMd; lädistab `külmas vies JMd; teed `juues ei lähe jänu äe, võta `külma vett `piale Ann; vesi on külm nagu kivi, kohe kaĺk külm; võtab `leibä ja `külmä liha Kod; [naine] jahutab piimä küĺmässe Vil; kui [pakane] õige `lõksu lü̬ü̬b, siss pannass obestele lämit vett küĺmäle sekkä Hel; lume sehen saesiva vorsti sooliku ilusa küĺmä; miä sü̬ü̬ `küĺme kapustit kah ää meelega Puh; ku sa nüssetu `piimä küĺmäle piimäle `pääle `kurnat, siss om müre nigu lõhn; `tu̬u̬di `nurme küĺm `erne suṕp; ku kana `audma tükip, siss piap perst pidi `küĺmä vette `kastma Nõo; meil lätte vesi um külm Rõu; es tiä nurisa˽söögigaʔ, oĺl sü̬ü̬ḱ ḱulm vai läḿmi Vas; külm piim lõss küĺm piim om ära koorit ja läbi masindet piim Pst; külm sõnnik aegamisi kõdunev sõnnik `külma sönnigud pannasse küngu maade pεle änam Khk c. (keha või kehaosade kohta; külmaaistingu puhul) Kääd on `külmäd `nindagu jäätügüd Kuu; surm jo `varsti ligi, jo jalad akkavad `külmast `jääma; Ei mul külm õle, mina `küpsetan kana viel `kaindlas Lüg; [mul] `Ninda õli külm, et `ambad `plaksusivad suus Jõh; muud loom ep ela külma ihuga mette kut kala Khk; kääd on `kangest külmad Jaa; Laps `ütleb `arva, et tääl oo külm, külmetab enese `aiges Han; `vastu `õhtud akkas küĺm Mih; [kui] Ninaots küĺm on, siiś tulevad surmasõnumid Hää; kääd on küĺmad ja `kanged Juu; `külmade kätega [inimene] on rikas Rak; ega mul küĺm ei ole täṕpigi Ran; latsõ jalakese om küĺmä; mia ole `paĺla `pääga ja ilma `rõivada, ei ole küĺm ei midägi; uśs olna küĺm ku inimesele suust `sisse lännä Nõo; `ku̬u̬ljal lätt kõ̭ik kotuss jo˽külmäss Krl; `väega˽ḱulm iks voori pääl Vas; Jalaʔ omaʔ külmäʔ ku iäʔ Räp; tu̬u̬l äi veia olla ḱüĺm Lei; jalad külmad 1. (kogenematust, algajast) noore naise `kohta `ööda, et tal jälad külmad veel, tuleb juba `siia perenaisegs Emm; kui sa vana koha peal oled, seal ikke jalad soead, uue koha peal on jalad nii külmad et Juu; jalad alles külmad, astub ämma sooja `jäĺgede sisse ja juba augub Koe; nüid jo akab `riidlemä, enel jaladki vi̬i̬l külmäd Kod; jalad alles külmad, aga juba `kangus sees Lai; alles viil jalad küĺmäd, aga juba uhkustab oma taluga KJn 2. euf (surnust) täl jala joba küĺmä Ran; perse külm euf (surnust) täl joba perse küĺm Ran; ega mu pikäld ei ole, `varsti om perse küĺm Nõo; süda läheb ~ lööb külmaks (ehmumisest) mu süda on `nõnda `külmast mend, et ei tia, mida `asja sie `sünnib Lüg; ehmatas, südä lõi külmas Tõs; irmu `tundmise pärast läks süda külmaks Koe; mul lei südä külmäss Kod; kahju pärast ja irmu pärast süda lõi külmast Pal; süä lääb külmäs, `eitub Hls; süä läits küĺmäss ku jää, akasi `peĺgäme Krk; ma `hiitü nii arʔ ku süägiʔ lät́s külmäss Vas; kui kuulõt pahandust, süä lät́s `õkva külmäst Räp; külma suuga söömata, kostitamata suadab [külalise] külmä `suuga ärä Kod
2. fig a. ükskõikne, osavõtmatu külm `ninda kui kala veri (`üöldi nüd `tuima ja `loiu inimese `kohta) Kuu; üks külm rahvas, üks tuim rahvas on nee sääl Khk; se on nihuke küĺma südamega inime, mis teese `peale ei `mõtle ega teesest lugu ei pea Juu; minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt, ma en taha käsa `panna tämä aśja `külge Kod; ta om üit́s tuim või küĺm; [ta] es saa ka üttegi külmä `süämege ärä `saata Trv; [ta on] Külm ku `koira nõna Hel; täl om süä halv, selle veri külm Se b. külma verega julge, kartmatu päris `külma verega mies, `niisukene `külma verega, et `lähteb `üksi Hlj; ta `oĺli küĺmä verega, es `peĺgä ütte koradit Ran || arg, pelglik nihuke küĺma verega inime, `kangeste arg inime Juu
II. s sooja puudumine
1. jahedus, külmus; pakane Külm `külmäb `künsi ja `naksub `parda; Lasid paa `külmä `surra (tuli on pliidi alt kustunud) Kuu; kui keväde võttab külm `konna kudu, siis `augusti kuu sies võttab `kaurad; `külmä ies `ninda ilusad `juoned tulevad üles [taeva]; `Paljass külm on `ulga `külmem kui lumega külm; tie nüüd `kuuma tied, siis on üvä `juua `külmaga Lüg; meri `õhkab `kangest `külma Jõh; `talvel `külmägä javadetti; kaksküme üks `kraadi `külmä Vai; kibe külm `väljas, üsna aja teivas naksub; külm vöttis `tuhlid ää; töömest (pärmi) `oiti `külmes Khk; tuhlituba `köötasse sojaks, et külm ep lähe kallale Mus; See kahe ukse vahe oli `keldri koja - - pidas külma `kinni, külm äi läind `sisse Pöi; meri aab `külma `välja, nii külm et Muh; sea pörnast vaadeda `külma ja talvet Emm; `talve külma kεε noored inimest keik na punaste nägudega Käi; külm on tulemas, mered on juba `alla lasnd (alanenud) Rei; kui vares talvel `kõrges puu `otsas, siis tuleb `külma Rid; tähed `taevas säravad, nii `kange kõĺk külm Mar; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; kuib rikkus kõik viĺlad ää ja küĺm pani kõik põdema Mär; suu ohatlend `katki külmä päräst Vig; ää lase `külma tuppa Kse; `lõksuv külm, tuline külm, suur külm, `kange külm, kõik `öetse Tõs; õunad külmä `võetud Khn; erk käre külm Aud; külm (hall) oli maas, rohe kõva ja külmetand PJg; küĺm `käŕpis odra pead ää Tor; küĺm kisub silmad vesiseks; küĺm akkas `kõrvu `kinni Kei; tänä on ikke `rohkem `küĺma kui `sooja Juu; mokad ja nina on vaest külmaga ohutand JõeK; külm võt́tis oraksed ää Amb; maa oli sula ja `külmasi ei old, tänavu võib `siena `tulla; lesed naised jäävad ikke `külma (puudeta, kütteta) JJn; `talve sai linu ropsitud külmaga Ann; nairid on õrnad külmale; ein ja rohi `tõmmas külmaga nõrgast; nii `kange küĺm ja süda läigib Kad; sie (liiv) `oidis, et külm ei lähä seina `alla Sim; kui külm näpistas, siis vähä rikkus, siis päris ära ei `võtnud Trm; kivi on selless luadud, et tämä annab `külmä Kod; küĺmaga ei ole `parmusid Pal; lase või külmal kääd ära võtta Äks; näe paja perse põleb, `küĺmä tuleb KJn; es `vaate külmäst ei vihmast; `lõikaja külm, `kange külm Hls; vana inimest avits küĺm `rõõvit mõsta (külmaga läheb pesu valgeks); küĺm om [kartuli] är käpisten ~ är `kärpin ~ är näpisten ~ är rabanu Krk; `küindlekuul lääb katik küĺmä seĺg; küĺm laksub väĺlän, nii et `amba akkave suun lõgiseme Hel; [külma tugevusastmed:] nõrk, `keŕge, `väike, parass, tubli, kõva, `kange, käre, kõrvetaja küĺm; sügise vahel iki üteldi, et küĺm valmistab `viĺlä; `küindlä päeväl lüvväss küĺmä süd́ä `lahki Ran; sügisetsel ü̬ü̬l om `ütsä `poiga, sääl om lämmit ja `küĺmä, `vihma ja `lumme Puh; akan om `katski, säält käip küĺm `sisse; vaja `kartuld võtta, küĺm tulep `pääle; käis sital ja küĺm tõmmass läbi, krambi kissivä ja olli otsan tu mi̬i̬s; me‿llime näĺlän ja küĺman, es ole midägi süvvä Nõo; ää `võtja küĺm, tu om joba kõva küĺm; kui si ää kõrre kipe küĺm tulessi, siss olessi kõik jõe ja järve `kinni; oi, küĺm pures minnu valuste, nigu peni ai `küĺge Kam; rasu `kange küĺmäga lü̬ü̬p poti `lahki Ote; tedreʔ ukõrdasõ˽keväjä lämmind, sügüse `küĺmä Urv; `niiskõ külm om `naksõ külm Har; Külmäga kõva, `parraga vet́el, a‿gu˽ki̬i̬ss, sõ̭s kaoss peris ärʔ = vesi; ilmaʔ oĺli˽viil külmä `perrä Rõu; külm om viĺa ärʔ purnuʔ Plv; mia `sü̬ü̬misest üle jääss, ku panõ õi˽`külmä, nii `läühtüss äŕ‿kiʔ Vas; ḱulm pand mõtsa `vańgi, ku mõts om härmäh Se; külma käima ~ käärima 1. puudulikult käärima `Külma keind öllel seisab `keima kord ikka peel Kaa; kui [õlle] nöu `liiga vissist `kinni on, sis akkap `külma `käima Jaa; `Külma `käärind ölut on kena `lahke juua küll Pöi; `Külma käind õlut on [soojas kääritatust] param Kei 2. (vallaslapse puhul) `külma keind laps - - see on `värdja laps, killel isa pole Khk; see va `külma käind tüdruk, `värdja ema Pha; üks [tüdruk] läks kodu `külma `köima Muh; ei ole külma ega sooja 1. ükskõik minul põle sest `külma ega `sooja Aud; mõni on serände üits `kõikne, temäl ei ole sinu murest `küĺmä ega lämmit, sina elä vai koole Ran; Ei olõ tast `külmä, ei lämmind, om õnnõ üts nośotaja Vas 2. mitte midagi ei mõistaʔ timäst `külmä, ei lämmind Plv || külmatunne lapse küĺm ehk koera näĺg (ei vääri tähelepanu) Vll; Mo jäla `otsas nii külm, et `viirguvad puhas Rei; ma ole `külmä saanu, ole ennast är küĺmeten Krk; sai `küĺmä ja jäi `räńkä `aigess Ran; lännu `loḿpi `mõskma ennäst, sai `küĺmä ja jäänuva kuu`rõiva `kińni Nõo; mõnel inemesel om - - rahu üless aanu, ku `küĺmä saap Rõn

loid1 loid g loiu Khk Kaa Pöi Mär Han Mih Aud Hää Saa VMr Kad I(loio Kod) KLõ(loio KJn) eL(n loig Lei, loi Lut; g loio Plv Vas), `loiu Hlj
1. lauge, vähese keeruga loiud lõngad Mär; alvast kedratud, väga loid, lõime lõng piab keerd olema Äks; villane lõng on loid Lai; lõngad on vahel vähä keeruga, loiod KJn; loid lõng on pude Vil; koe võib loiemb olla ku lõim Trv; kabel om loies `minnu Trv; loiust lõngast ei saa kedägi, si̬i̬ om pudeve Hls; lõime lõnga tetäss keerebe, koe lõnga loiebe Krk; kakussist kässime kedrätä äste loiu langa, et siss tulep teḱk paks ja pehme Nõo; loid lang lätt `keŕgembide `kat́ski kui ki̬i̬rd lang Kam; Koelang, tu̬u̬ tet́tigiʔ iks loiõmb, sõ̭ss saa rõõvass `pehmemb Urv; loiust langast tetäss sukaʔ ja `kinda Krl; `väegä höüd lang om tettü - - `väegä loid, ei olõ `ki̬i̬rdü pääle `lastu Har; `paklatsõ `kanga päält ka, kui ta loid om, tulõ heüd́ Räp; loi lang, tu̬u̬ kua olõ‿i ki̬i̬rd, vallalik lang Lut
2. jõuetu; ükskõikne; laisk, lodev `niisukese `loiu olemisega mies Hlj; seoke loid inime tööde `juures Khk; Lehm on täna nii suur loid - - ta on ikka `aige Pöi; täna nii pala, loius teeb Aud; nää kui loid ta on, ei liigutagi VMr; loid puĺlike Kod; teene on loid inimene, teene on trääĺ, tuline inimene Ksi; si̬i̬ om `seantse loiu `veoge, kes `aigapidi kiḱk tege, `pehme, loiu toimege Krk; meie ollime katekeste serätse loiu, me‿s ole tragida Nõo; inemõni om loid, ei taha midägi tetäʔ Krl; Latsõkõnõ om nii loid, ei tiiä, ehk om haigõ Vas; tä jäi nigu loiuss, kui täl `süäme `haiguss tuĺl `pääle; loid, laisk inemine, olõ‿i `ki̬i̬rdo pääl, olõ‿i `rüh́kmiist Se || tuhm mõned on loiu `vaatega, silmad tuhmid nagu ei `näekski Plt; loiu silmä pähän - - juśtku purjun Krk Vrd loiss, loju1, lont4
3. a. lame, lauge laastu katus võib raasike loiemb olla. ku õle katus loid om, siss akkab vesi läbi `ju̬u̬skme Hls; lauda katuss om loiep ku `äärbäni katuss; vikerkaaŕ om mõnikõrd loid, mõnikõrd kumer; sääl om madalep `alla minnä, sääl lää loiepelt Krk b. längus tõine om loid õladege, õladest õige mahan Hls; si̬i̬ om loid puu, oksa allapoole Krk
Vrd loige