[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaks|kolmat van kakskümmend kaks `naised lugesivad sedäsi `võrkeid, kui `niiti `aspeldasivad: üks `kolmat ja kaks `kolmat Lüg; kakskolmat `korda Phl; enni asveldati sedasi, `loeti `lõngu üks kolmat, kaks kolmat, niikaua kui kuuskümmend `lõnga Mar; meie lukeme sii kakskümmend, siis akkame ükskolmat, kakskolmat Mär; ükskolmat, kakskolmat, kolmkolmat – kolmkümmend oli `viimaks Juu; kaks kõlmat Kod || puol`kolmat [või] kaks`kolmat (hum lombaka käimisest) IisR

kaks|kümmend kakskümmend sie on `vaata et `kahte`kümmend `versta; naha `keskmine ind oli ikke kakskümend viis `kruoni Jõe; `Aestat kaks`kümmend kaks on vanatüdrigu taks Kuu; kahel`kümmel suvel rikkus vesi `kartuli VNg; lue kahe`kümme ühess `saate Lüg; miä `läksin mehele, kahe`kümme `kuue `aastane olin; kodo tulin, siis olin kaksküme `üeksä Vai; pole `kahtekümmendkid Kär; oled kakskümmend seitse `aastad meil oln, aga `luuda ega nuustikast põle ää kulutan Muh; nääd `enni kahtkümnet viit `aastat soldatiks ei läind Mar; kakskümmen üks [on] ükskolmat Khn; ma olin kahekümme `aastane, kui tienimast ära tulin Rak; kakskümmend kaks `puuda siga `raske, tõene ei `kualnud `kastekümmetki; kual linu one kakskümmet leesiked Kod; `alla kahe`kümne `aasta käisin `lahtiste `juustega Lai; veike kohakene, siuke kahe`kümne vakamane KJn; on aeg olnd, kui viina tu̬u̬p on kakskümmend viis `kopkad `maksnu Vil Vrd katskümmend

kolmas kolma|s g -nda Sa L Juu Tür Koe Iis Kod Lai Plt Pil KJn, -nde Kär Pha Mar Kul HJn Amb JMd VMr Sim Kod Lai, -ndama Jäm Pöi Muh Hi L Ris Sim Trm, -ndema Nis Kos Amb JMd VJg, -ndima PJg, -nte Hls; kolma|s(s) g -nda Trv T Plv Se, -nde Hel San, -ndõ Krl, -ndama Trv Ran Kam, -da Rõu Se Lut, -de Krk Hel Har Lei, -dõ San Har Lei, -te Krk, -dzõ Lut; `kolma|s g -(n)ne Kuu Vai, -nda Lüg, -nde Lüg Vai, -ndama, -ndema Jõe; kõlmas I; p kolmat spor Sa, L K Hel, kõlmat I, `kolmat R, kolmant Saa Krk
1. kolmas seda `kolmanda ode ma neil ei tia Jõe; `pandi `kolmannel `päiväl `jälle vakk `suola `pääle ja `mendi; `kolmanel `uomigul toimme [võrgud] `väljä Kuu; `kolmandel `päiväl `ilma vähene `maltus Vai; tuli lihate (lihavõtte) kolmas püha oomiku `seie Ans; kut `iilase määra kolmas varss (ülearusest isikust) Khk; mool juba kolmandamad `pealsed, aga ikka ühed tallad Muh; Esimene suhu, teina püuse, kolmas luusigusse (soldati söögiportsu kättesaamisest) Emm; kolmandama osa annan `sulle Rei; kolmandamal pääväl pruut läks isä-emä kojo tagasi Vig; kolmat põli alles sugulased Kir; teese kolmanda `aasta `viidi `meitid Manijase `püidmä Var; kolmandima `aasta tegi odra maha PJg; Üks ei kuule, teine‿i näe, kolmanda pääl ei paista päe (vigastest, halva tervisega inimestest) Hää; kolmandemal `õhtul siis pidi tulema krat́t Nis; kolmandemal pääval `peale seda (virmalisi) on kas `kange toŕm või tuisk Kos; kolmanded on suured sipelgad mis metsas on; isa oli kolmat `pääva `aige VMr; kolmanded takud õlid lagijad; tõese kõlmande uassa `aśja tämä pidäb miälen Kod; `vaata, tema on nüid nii `rõõmus nagu kolmandamas `taevas Pal; eks ta kolmandast kuke laulust `algas, see päris omik; kolmandad püha enam suurt ei `peetud, aga ega to ikke päris tööpääv ka ei old Lai; kuu om lu̬u̬d, kolmatel päeväl tä näüdäp Krk; kaits naist `olli ärä igänu, `tahtse kolmandat võtta Nõo; lääp kolmandade `klassi Kam; tan kolmadõ `õ̭õ̭la pääl ommavõ õǵe ilusõ˽`kartoli San; kell om kat́s, kolmass ribahusi (öeld lapsele, kes kella küsib) Har; katõl pojal oĺl naańõ ja kolmandal es olõʔ Se; tütär uut́ (ootas) üte päävä, uut́ tõõzõ päävä, uut́ jo kolmada Lut
2. van vahemik 21–29 (peam lõngade loendamisel) naised lugesivad sedäsi `võrkeid kui `niiti `aspeldasivad – üks `kolmat (21) ja kaks `kolmat (22) Lüg; Üheksme kolmati `järges tuleb nelikümmend Kaa; kolm kolmat (23), neli kolmat, viis kolmat, kuus kolmat, kaheksa kolmat Pha; enni asveldati sedasi, `loeti `lõngu, üks kolmat, kaks kolmat Mar; meie lukeme sii kakskümmend, siis akkame üks kolmat, kaks kolmat Mär; sedasi `loeti - - tuli uus kümme, ikke oli kolmat, kolmat, sajani `väĺla Juu Vt pool|kolmat, üks|kolmat
3. kolmandik jõe`äärtse kolmanda peal oli `meitel rukis Vig; kolmas jagu õli [piimal] ku̬u̬rt Kod; kolmass osa ütele, kolmass osa tõsõle, kolmass osa kolmadõlle Har