Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
laksutama laksutama eP(-
dama Khk Emm Rei;
lakso- Mar Kod)
Trv Puh,
-em(
e)
Hls Krk,
`laksutama R; pr (ta) laksutass Har Plv1. lakse, laksatusi tekitama `laksuti `ambaid `külmaga VNg;
poiss laksudab `piitsa;
kellu laksudas (lõi) viis Khk;
ane pojad vee sees pesevad ja laksutavad Vll;
`randas laksutati lapp`lauda,
et meremehed `teadvad,
kus `kohtas `moale tulavad;
tael `pandi rava vahele,
siis akati tuld laksutama Muh;
mis sa selle `veega laksutad;
laksutasid `käśsi na et Kse;
kui ta (musträstas) `siivi laksutab,
siss kaagutab nagu kana Saa;
ää laksuta oma `ambaid JMd;
kevadi poole pikemad päävad,
siis akati [kangastelgi] laksutama VMr;
mängu juures laksutetta käsi;
laksutas kielt suus VJg;
`piitsa laksutad,
siis obene `pelgäb Kod;
naise laksutava kurikidega `rõõvid `mõske Trv;
`laine laksutev kõvast,
ilm lää tuuletsess;
laksudi kiḱk si̬i̬ päe `otsa kangast Krk ||
fig `
Laksutand ikke tüdrukulle `silmi IisR;
ma ole joba laksute (kahju) saanu küll rahage Krk Vrd plaksutama2. lobisema; taga rääkima; sõimlema eks meil `muidu on ise`keskis `laksutada küll,
aga nüüd on `vuerad inimesed,
nüüd ei `oska midagi `rääkida VNg;
`Laksutab et suu`nurgad vahus Lüg;
se oli sääl oma `suuga laksutand Jäm;
Mis sa oma keeld laksudad Rei;
laksotab `peale eese `lõugega Mar;
laksutad sii `lõugu mu kallal Kse;
ää laksuta oma `ammid,
ää seleta PJg;
`löua laksutaja on,
üks va plaga on Ris;
laksutab aga `piale enese kielt,
on na edev inime Hag;
küll sie eit laksutab `nuori JõeK;
küll selle kiel `jaksab laksutata Iis;
laksutab `lõugu,
one tige,
`sõimab tõiss Kod;
tema ei tee muud ku laksuteb ki̬i̬lt Hls Vrd lõksutama3. (ööbiku, harvem muu linnu laulmisest) `Laksutab ku `üöbik kevadel (heast lauljast) Lüg;
Ööbik laulab ja laksutab nii kenasti Pöi;
künnilind laksutab oma `suuga Muh;
ööbik laksutas laulda Tor;
mustad `riastad laksutavad ja vilistavad Juu;
ööbik jo teeb kõiksugused ääled,
vilistab ja laksutab Tür;
üäbik laksotab ja `ti̬i̬bki kõik elid Kod;
kiriküüt́ laksutep iki,
laks laks laks Krk;
sisaśs laksutass Har ||
lapsed laksutavad `laulu Tor 4. intensiivselt midagi tegema mis sa laksutad ühest kuhast `teise Khk;
Laksutab päävad kut ööd tööd teha Kaa;
Ega jumala päe laksutab `vihma `alla Pöi;
See tee `andis mool ikka laksuta Rei;
nääd võido laksotavad sii `sõita Mar;
`aśsa ees,
teist taga,
muutkui laksutab `
piale ühest kohast `teise Kse
plaksutama plaksut|ama Jäm Mär Kse Tõs Tor Hää Ris Nis Juu Jür HJn JMd Koe VJg Iis Trm Kod Plt KJn TLä(-gs- Nõo) TMr Kam Rõu Vas, -amma Har Plv, -eme San, -õmõ San Krl Räp/plakso-/; `plaksutam(m)a Kuu RId
1. plaksumist tekitama, plaksuma panema Mida sa lähed `plaksutamma `sinne `loiku, `märjast `endast `kastama VNg; appust `kuorest `plaksudetti võid tehä Lüg; mis sa `kielega `plaksutad Jõh; enne vanasti poisid plaksutasid `piitsasid `pulmes, see oli nagu suur `uhkuse asi Mär; pidude piäl plaksutavad käsi Tõs; kirikus sial kui plaksutasid `piitsasi (pulmadest) Nis; jäneseid `aetakse - - nist kaks `lauda on, sis `laudega plaksutavad Juu; lapsed plaksutavad käsa ühe mängu juures JMd; aned plaksutavad `tiibadega VJg; no küll si̬i̬ plaksutab neie `silmegä piltl Kod; mõni obone ei plaksuta `kapjasi KJn; tõmmass naesele `mü̬ü̬dä `pihta, plaksut, purjun `oĺli Ran; Ega temä ei lü̬ü̬ obesele, ta plaksutab ru̬u̬ska, siss obene jooseb Nõo; tol `oĺli piits peon, plaksut noid õhvakesi, nu `sõkseva `savvi sikkess Kam; oĺli iks `maŕssõnu kammõrd pit́i ja plaksutenu käśsi San; tsiapoiśs ka plaksut́ uma keelega nigu orrav; ma˽plaksudi `piitska, hopõn `hiitü, mõtõĺ, et püssäga `laśti Har; tä plaksut́ kässi ja `nilpsass ki̬i̬lt Rõu; tu̬u̬d plaksotõdi mito `kõrda `ümbre lauldaʔ (laulu paluti aplausiga korrata) Räp
2. latrama küll sie `plaksuti ja üht`puhku ajas `tühja loru VNg; `Maksa `rääkida midagi, sie lähäb `plaksutab `terve külälä Jõh
3. (ööbiku laulmisest) vanast sisask plagsut ü̬ü̬ läbi Nõo; Vanast üteldi ike: sisask plaksutab TMr