Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
jablak jablak g -i Pst Hls, -a MMg, -u Kod Ksi Puh; `jaabla|kas g -ka hv Jõh; jablok g -i Võn, pl -ad Kul Hää; jablu|k(as) g -ka Pil Kõp, -ki Hls Puh; jabli|k Kul JõeK, g -ku Võn Krl(pl -guʔ), -ka Plt; jäbla|kas g -ka Kos; joblak g -u, -i Urv; jobluk g -i San; jõblak Kul, g -u Trv Hel(joblik); jõbla|kas g -ka a. pej õun, õunapabul jõblakad õõnad olid kõvad, kaĺgid Kei; ega neid jablukid `võigi paĺlu `süia, `ammad võtab ellaks Pil; tõi igavesi apusid jablakid meile süvva Pst; Täo saap `palju jablukid Hls; Misa naide joblakidõga pääle nakkad Urv b. kartul – Krl c. pehme, üliküps soomurakas mede `suudes paelu käbali, `seoksed `pehmess lähvad, vanass, sis öheldass jablokad Hää
japs jaṕs g japsi väike hapu õun – Hls
kigar kigar g -a väike, kidur (mari või õun) Nie `ounad puiss ja `marjad ka `piesastes ja `metsass on tänavu `kuiva ajaga kohe `jusku kigarad;
puualused on `ounakigaru täüs Kuu Vrd kigal
käbi käbi R(g kävi)
hv Mus Pöi Emm,
L K I M spor T;
käbu Pst Hls Krk Ote(
ḱa-);
käbü Kuu(g kävi,
käü)
Vai(g kävü)
Krk San hv V(
ḱ- Se;
ḱabu Vas Se; g ḱäö Rõu);
kävi VNg 1. a. okaspuu käbi ega käbi `kannust `kaugele kukku;
kuda kand,
sedasi käbi Hlj;
kuusk käbisi täis nõres;
kui on `metsä `kuusel on pali käbisi,
siis on ia `kartuli saak Lüg;
kus `metsades käbi on,
sinna oravad joosevad Vän;
käbid kuevatati ja siss õeruti [seemned] `väĺla Tor; Kokku jäänud nagu käbi (inimesest) Saa;
vahest kuused on nönda käbisid täis,
nad üsna `pankas nendega Ris;
kuuse käbisi korjatakse `siemne jäuks Kos;
Noored käbid olid,
siis jäi punakaspruun värv Amb;
kuuse käbid on kartulde iest (nende järgi ennustati kartulisaaki) VMr;
kuuse `siemned,
eks nied ole käbi sies,
käbi sies kasvavad Kad;
käbi tõuseb kannust,
käbi kannust `kaugelle ei kasva VJg;
kuuse käbidega värvitasse ilusast pruunist Iis;
viis või seetse käbi ühe õksakese küĺjen,
si̬i̬ õli inimese õńn;
ku käbid `kõrgel kuuse õtsan,
siis suab `kõrge mua piäl kartulid,
ku ku̬u̬se käbid madalal,
suab madala mua piält kartulid Kod;
kui kuuse käbid on ladvas,
siis tulema kuiv suvi Äks;
orav ei sü̬ü̬ muud kui käbisid KJn;
mõtsa käbidest sai õege ilust `pruuni Trv;
pedäje käbu Krk b. lepa, humala vm taime emasõisik umala käbid kasuvad vääne `küĺges Mär; [humal] `keerleb ja `veerleb,
ku `otsa saab siis muneb,
siis akkab käbi kasvatama Ris;
tapu käbid keedetakse ää ja vesi pannakse õlle `sisse Juu;
timatil (timutil) on kolm `toĺli käbi pikk,
`ma˛i·lma seeme tuleb Trm;
kui lepal on pikad urvad,
`narmad tilgendavad,
siis on ilus `aasta,
kui on käbis urvad,
siis tuleb näĺla aeg Plt;
umalel om käbu otsan;
lärsi (lehise) käbu;
sügüse pannass [talisibul] maha,
tõine `aaste tulev suure käbuse `otsa Krk;
humala ḱäbüʔ ku `lipnõ;
käbüʔ omma ollõ śeh Se ||
pähklitupp, -kobar `pähkle käbi Kir;
`pähkle käbuse;
`pähkle om käbun Krk ||
käbisarnane moodustis emakoea küĺles on käbid VMr ||
hum õun mitte ütte lehepuu käbi ei tu̬u̬ `miule Hls2. männikorp, sellest tehtud võrguujuk `laudadest oli ja käbidest oli ka [võrguujukeid] Mus;
Männi käbidega suitsetati [kala] Pöi;
mäńni korbast `tehtasse kala `võrkudelle käbisid Kad;
pedäje käbi `panti `võrke `küĺgi,
õige vana pedäje küllest päält võets,
ku̬u̬ŕ jääp ala `terves Hls3. võrgunõel, hui käbi on nii,
et tal on kand ja kiel ja nina,
käviga parandatta `verku;
käbiga kuon `kammila `verko Jõe;
Odin käü ja `läksin `verku parandama;
Tein `kaigile käbü˛ele `mergid `pääle;
käbü kus `kalsi,
kala kudu jo `rannas (laisast kalurist, kes alles püügi ajal hakkas võrku kuduma) Kuu;
vüed `kuati käbiga,
viseti `loime läbi VNg;
meil `räime `vergu kävid `tiate `niskesed pisikesed Lüg;
võrgu kudumise käbi - - ots on kahe aaraline HJn;
käbiga sai siis `puetada [lõnga läbi vaheliku] VMr;
sie on käbi kellega `kuotakse põranda riiet ja `võrku ja Kad;
`veike käbi on kuslapust;
kõrd käbiga `ümber laadiku,
siis saab [võrgu] silm tämast Trm;
kaŕsi käbi,
kellegä `kaŕsi kudotasse;
käbigä pissä läbi [lõngade], mõõgaga lü̬ü̬d `kińni Kod ||
alus, mille ümber keriti unnanöör `keeras unna nööri käbi `ümber Trm 4. oherdi või vindla teravik ajas uherdi käbi `puolest Lüg;
pane uherdile käbi `külge Vai;
`toĺli kaks on käbi pitk,
kes `lõikab,
täl o õts teräv Kod;
oherti käbu om si̬i̬,
kellege puu `sissi lastass Pst;
oherti käbi om oherti ots Hls;
käbi om kulbi otsa `mu̬u̬du;
vingeldil `olli käbi `vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli piḱk Ran;
ega suurõl oherdil ei olõ ḱapu Ote;
mul oĺl mõ̭ni neli käbüga uherdit,
noʔ ei olõ enämb ku üt́s Har;
oherdi ḱäbü,
mis tu sääne peeńokanõ kruvviots lätt puu `sisse pöörteh Se ||
oherdiga puurimisel eralduv puutükk või -puru See (oherdiraud) `käänab suure käbi sialt `väĺla Kei;
oherdikäbi,
see mis oherdi august `väĺla tuleb Plt;
uherti nina `lõikap käbi või selle puru `vällä sehest Krk5. fig (inimesest) vana inimese käbi Kse;
Tolle käbi (ihnuskoi) käest ei saa sa midägi Rõn Vrd köbi6. junn, pabul `mustus on käbis,
kui `mustus on kõva ja kõht on terve VJg;
jänesse käbid KJn Vrd käba7. (kartulisort) käbisid võtid,
`valged pitkäd kartulid Kod
ladva|õun ladvas kasvav õun Küll sul o igä ilus pruut,
`jusku `latva oun;
See `tütrik on kohe peris `latva oun Kuu;
Kena `näuga inimene,
roosa justku ladva öun Kaa;
punane ja ilus nagu Saedapere ladva õun Juu Vrd ladvaubin
mets|õun metsõunapuu õun Kui mets õunad ää `külmavad, siis `aitavad `süüa küll Pöi; Kibe nagu metsõun Kul; kao `juures oo mets`õuni Tõs; metsõõnad ei süńni `süiä KJn
omena omena õun omenad on `küpsed; omenad `lähtöd `maotuma (ussitama) Vai
ominad pl ominad Kuu Jür HJn; n, g omina VNg
1. hobusejunnid anname obuse ominaid sigadelle Jür
2. suured kalad tuli `oige ominu Kuu
3. õun – VNg
paise paise hajusalt S(n pais Rei), Rid Mär Kse PJg Hää Saa Ris hajusalt Jä ViK, Iis Trm Ksi Plt Vil M(g `paisme Hls Krk) Puh San, paese LNg Mar Kul Vig Tõs Vän Tor Rap Juu Trm Kod KJn SJn Trv Nõo, g `paise; n, g `paise Kuu VNg Lüg Vai; paisõ San V(paisõh Se), paaśe Räp, paase Lei Lut, paaśõh Kra, g `paisõ; g `paise Kir Aud JõeK Ote(-õ)
1. (pindmistest mädapõletikest) `paise akka mädä `vällä ajama VNg; `nõnda ku on üks `paise üles ajand, paneb `pääle sibula, et sie kisub mädä `vällä Lüg; suur paise reie pεεl Khk; `umbest, kut oleks paise olavad Krj; See on ikka `sõuke kummuli paise, kasub `sisse `poole Pöi; ühessa mehe väe rohi oo paisetele ea Muh; mää pais läks `puhki Rei; paese akkab valutama Mar; `muhkusi ja `paisi täis teene Mär; paese läks `katki ja mädä `joosis `vällä Tõs; sańdist verest lööb `paise ülesse Vän; `paiselehede seast `korjan suuremid paisete pääle Saa; `paised on nii valusad et Juu; kõhu`pialne `paiseid täis JMd; mõned `paised nimetati kuera naelaks, mis õige suur jäme oli, seda nimetati veripaise VMr; kui one üks paese, tambi leib kuuse vaeguga sego, kisub uava `lahti Kod; `paisid on `mitmed `mu̬u̬di, mis `jälle ei mädäne on umm`paised KJn; `paisel om pää `pääle kasunu, ta lääb `varsti `lõhki Hls; ku `paise enne`aigu katik aat, siis tege suurepat valu vi̬i̬l Krk; tu̬u̬ olna nii `paisit täis nigu pung jälle, ei tiiä, kost‿nu `paise tuleva; temä sai toda paeset pitsitämä, siss ta läits vihatsess, `kaśvi suuress Nõo; ma tu̬u̬ kõjo liblesit, pane `paisele `pääle, tu̬u̬ võtt mulgu `sisse `õkva ruttu Ote; kui unõl ubinid andass, sis tulevõʔ `paisõʔ Krl; küll sa näet, nakasõ `paisõ kasuma, ku `tu̬u̬ralt `maŕju sü̬ü̬t Har; küdsetöt sibulat pandass `paisõ `pääle, paaśeʔ `tõmbass `peh́meḿbäst Räp; sa olt mullõ hädä kui paisõh küle pääl (tülikast inimesest) Se
2. toores, poolvalminud õun või mari `Tooreid ouna`paiseid äi tohi `süüa Rei; marjapõõsastel oĺlid juba ilusad suured `paised küĺles, ku `tuĺli suur lumesadu ja küĺm, `paised `kuksid kiik maha Vil; ära sü̬ü̬ `paisid, `vaatagu kõtt akkab valuteme Pst; `paisme alles, kus sa neid `süvvä võid Hls; mis te õuna `paismit sööde; nüid nopits `paismest peräst ärä, ku na vähä - - akkave mustass mineme (mustikatest) Krk
ponn pońn g pońni Mär Hää Saa Kod Plt, ponni Kod Trv Hls Krk Nõo Kam; n, g `ponni VNg
1. paise, vistrik; muhk vahel kasub üks väike pońn silma `ripsmete `sisse, odra iba Mär; pońnid aavad üles, kui vapsik ammustab Saa; nägu `pońne täis Trv; kun `nälginu looma om, sõ̭ss om `seantse ponni seĺlän Hls; mõnel om `varba köndi pääl `seante pońn, si̬i̬ kutsuts kana siĺm Krk; keväja om kõhnul lehmil kõegil ponni säĺlä pääl Kam
2. a. väike (noor) õun või mari Uibil om joba ponni otsan Trv; õuna ponni, ponnist peräst maha sadanu kuumage; mis tetäss nende `pońnege; muraku ponni, rohilise ja kõva Krk b. väike olevus poja `ponni VNg; `väiksid värse `ponna on paĺlu Mär
3. ämber vm nõu mõnel on suu nagu soĺgi pońn; tuled tühja pońniga Plt
4. lastek kõht kas pońn on täis lapsel Kod