[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

jablak jablak g -i Pst Hls, -a MMg, -u Kod Ksi Puh; `jaabla|kas g -ka hv Jõh; jablok g -i Võn, pl -ad Kul Hää; jablu|k(as) g -ka Pil Kõp, -ki Hls Puh; jabli|k Kul JõeK, g -ku Võn Krl(pl -guʔ), -ka Plt; jäbla|kas g -ka Kos; joblak g -u, -i Urv; jobluk g -i San; jõblak Kul, g -u Trv Hel(joblik); jõbla|kas g -ka a. pej õun, õunapabul jõblakad õõnad olid kõvad, kaĺgid Kei; ega neid jablukid `võigi paĺlu `süia, `ammad võtab ellaks Pil; tõi igavesi apusid jablakid meile süvva Pst; Täo saap `palju jablukid Hls; Misa naide joblakidõga pääle nakkad Urv b.  kartulKrl c.  pehme, üliküps soomurakas mede `suudes paelu käbali, `seoksed `pehmess lähvad, vanass, sis öheldass jablokad Hää
japs jaṕs g japsi väike hapu õunHls
kigar kigar g -a väike, kidur (mari või õun) Nie `ounad puiss ja `marjad ka `piesastes ja `metsass on tänavu `kuiva ajaga kohe `jusku kigarad; puualused on `ounakigaru täüs Kuu Vrd kigal
käbi käbi R(g kävi) hv Mus Pöi Emm, L K I M spor T; käbu Pst Hls Krk Ote(ḱa-); käbü Kuu(g kävi, käü) Vai(g kävü) Krk San hv V(ḱ- Se; ḱabu Vas Se; g ḱäö Rõu); kävi VNg
1. a. okaspuu käbi ega käbi `kannust `kaugele kukku; kuda kand, sedasi käbi Hlj; kuusk käbisi täis nõres; kui on `metsä `kuusel on pali käbisi, siis on ia `kartuli saak Lüg; kus `metsades käbi on, sinna oravad joosevad Vän; käbid kuevatati ja siss õeruti [seemned] `väĺla Tor; Kokku jäänud nagu käbi (inimesest) Saa; vahest kuused on nönda käbisid täis, nad üsna `pankas nendega Ris; kuuse käbisi korjatakse `siemne jäuks Kos; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruun värv Amb; kuuse käbid on kartulde iest (nende järgi ennustati kartulisaaki) VMr; kuuse `siemned, eks nied ole käbi sies, käbi sies kasvavad Kad; käbi tõuseb kannust, käbi kannust `kaugelle ei kasva VJg; kuuse käbidega värvitasse ilusast pruunist Iis; viis või seetse käbi ühe õksakese küĺjen, si̬i̬ õli inimese õńn; ku käbid `kõrgel kuuse õtsan, siis suab `kõrge mua piäl kartulid, ku ku̬u̬se käbid madalal, suab madala mua piält kartulid Kod; kui kuuse käbid on ladvas, siis tulema kuiv suvi Äks; orav ei sü̬ü̬ muud kui käbisid KJn; mõtsa käbidest sai õege ilust `pruuni Trv; pedäje käbu Krk b. lepa, humala vm taime emasõisik umala käbid kasuvad vääne `küĺges Mär; [humal] `keerleb ja `veerleb, ku `otsa saab siis muneb, siis akkab käbi kasvatama Ris; tapu käbid keedetakse ää ja vesi pannakse õlle `sisse Juu; timatil (timutil) on kolm `toĺli käbi pikk, `ma˛i·lma seeme tuleb Trm; kui lepal on pikad urvad, `narmad tilgendavad, siis on ilus `aasta, kui on käbis urvad, siis tuleb näĺla aeg Plt; umalel om käbu otsan; lärsi (lehise) käbu; sügüse pannass [talisibul] maha, tõine `aaste tulev suure käbuse `otsa Krk; humala ḱäbüʔ ku `lipnõ; käbüʔ omma ollõ śeh Se || pähklitupp, -kobar `pähkle käbi Kir; `pähkle käbuse; `pähkle om käbun Krk || käbisarnane moodustis emakoea küĺles on käbid VMr || hum õun mitte ütte lehepuu käbi ei tu̬u̬ `miule Hls
2. männikorp, sellest tehtud võrguujuk `laudadest oli ja käbidest oli ka [võrguujukeid] Mus; Männi käbidega suitsetati [kala] Pöi; mäńni korbast `tehtasse kala `võrkudelle käbisid Kad; pedäje käbi `panti `võrke `küĺgi, õige vana pedäje küllest päält võets, ku̬u̬ŕ jääp ala `terves Hls
3. võrgunõel, hui käbi on nii, et tal on kand ja kiel ja nina, käviga parandatta `verku; käbiga kuon `kammila `verko Jõe; Odin käü ja `läksin `verku parandama; Tein `kaigile käbü˛ele `mergid `pääle; käbü kus `kalsi, kala kudu jo `rannas (laisast kalurist, kes alles püügi ajal hakkas võrku kuduma) Kuu; vüed `kuati käbiga, viseti `loime läbi VNg; meil `räime `vergu kävid `tiate `niskesed pisikesed Lüg; võrgu kudumise käbi - - ots on kahe aaraline HJn; käbiga sai siis `puetada [lõnga läbi vaheliku] VMr; sie on käbi kellega `kuotakse põranda riiet ja `võrku ja Kad; `veike käbi on kuslapust; kõrd käbiga `ümber laadiku, siis saab [võrgu] silm tämast Trm; kaŕsi käbi, kellegä `kaŕsi kudotasse; käbigä pissä läbi [lõngade], mõõgaga lü̬ü̬d `kińni Kod || alus, mille ümber keriti unnanöör `keeras unna nööri käbi `ümber Trm
4. oherdi või vindla teravik ajas uherdi käbi `puolest Lüg; pane uherdile käbi `külge Vai; `toĺli kaks on käbi pitk, kes `lõikab, täl o õts teräv Kod; oherti käbu om si̬i̬, kellege puu `sissi lastass Pst; oherti käbi om oherti ots Hls; käbi om kulbi otsa `mu̬u̬du; vingeldil `olli käbi `vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli piḱk Ran; ega suurõl oherdil ei olõ ḱapu Ote; mul oĺl mõ̭ni neli käbüga uherdit, noʔ ei olõ enämb ku üt́s Har; oherdi ḱäbü, mis tu sääne peeńokanõ kruvviots lätt puu `sisse pöörteh Se || oherdiga puurimisel eralduv puutükk või -puru See (oherdiraud) `käänab suure käbi sialt `väĺla Kei; oherdikäbi, see mis oherdi august `väĺla tuleb Plt; uherti nina `lõikap käbi või selle puru `vällä sehest Krk
5. fig (inimesest) vana inimese käbi Kse; Tolle käbi (ihnuskoi) käest ei saa sa midägi Rõn Vrd köbi
6. junn, pabul `mustus on käbis, kui `mustus on kõva ja kõht on terve VJg; jänesse käbid KJn
Vrd käba
7. (kartulisort) käbisid võtid, `valged pitkäd kartulid Kod
ladva|õun ladvas kasvav õun Küll sul o igä ilus pruut, `jusku `latva oun; See `tütrik on kohe peris `latva oun Kuu; Kena `näuga inimene, roosa justku ladva öun Kaa; punane ja ilus nagu Saedapere ladva õun Juu Vrd ladvaubin

mets|õun metsõunapuu õun Kui mets õunad ää `külmavad, siis `aitavad `süüa küll Pöi; Kibe nagu metsõun Kul; kao `juures oo mets`õuni Tõs; metsõõnad ei süńni `süiä KJn

omena omena õun omenad on `küpsed; omenad `lähtöd `maotuma (ussitama) Vai

ominad pl ominad Kuu Jür HJn; n, g omina VNg

1. hobusejunnid anname obuse ominaid sigadelle Jür
2. suured kalad tuli `oige ominu Kuu
3. õunVNg

paise paise hajusalt S(n pais Rei), Rid Mär Kse PJg Hää Saa Ris hajusalt ViK, Iis Trm Ksi Plt Vil M(g `paisme Hls Krk) Puh San, paese LNg Mar Kul Vig Tõs Vän Tor Rap Juu Trm Kod KJn SJn Trv Nõo, g `paise; n, g `paise Kuu VNg Lüg Vai; paisõ San V(paisõh Se), paaśe Räp, paase Lei Lut, paaśõh Kra, g `paisõ; g `paise Kir Aud JõeK Ote()

1. (pindmistest mädapõletikest) `paise akka mädä `vällä ajama VNg; `nõnda ku on üks `paise üles ajand, paneb `pääle sibula, et sie kisub mädä `vällä Lüg; suur paise reie pεεl Khk; `umbest, kut oleks paise olavad Krj; See on ikka `sõuke kummuli paise, kasub `sisse `poole Pöi; ühessa mehe väe rohi oo paisetele ea Muh; mää pais läks `puhki Rei; paese akkab valutama Mar; `muhkusi ja `paisi täis teene Mär; paese läks `katki ja mädä `joosis `vällä Tõs; sańdist verest lööb `paise ülesse Vän; `paiselehede seast `korjan suuremid paisete pääle Saa; `paised on nii valusad et Juu; kõhu`pialne `paiseid täis JMd; mõned `paised nimetati kuera naelaks, mis õige suur jäme oli, seda nimetati veripaise VMr; kui one üks paese, tambi leib kuuse vaeguga sego, kisub uava `lahti Kod; `paisid on `mitmed `mu̬u̬di, mis `jälle ei mädäne on umm`paised KJn; `paisel om pää `pääle kasunu, ta lääb `varsti `lõhki Hls; ku `paise enne`aigu katik aat, siis tege suurepat valu vi̬i̬l Krk; tu̬u̬ olna nii `paisit täis nigu pung jälle, ei tiiä, kost‿nu `paise tuleva; temä sai toda paeset pitsitämä, siss ta läits vihatsess, `kaśvi suuress Nõo; ma tu̬u̬ kõjo liblesit, pane `paisele `pääle, tu̬u̬ võtt mulgu `sisse `õkva ruttu Ote; kui unõl ubinid andass, sis tulevõʔ `paisõʔ Krl; küll sa näet, nakasõ `paisõ kasuma, ku `tu̬u̬ralt `maŕju sü̬ü̬t Har; küdsetöt sibulat pandass `paisõ `pääle, paaśeʔ `tõmbass `peh́meḿbäst Räp; sa olt mullõ hädä kui paisõh küle pääl (tülikast inimesest) Se
2. toores, poolvalminud õun või mari `Tooreid ouna`paiseid äi tohi `süüa Rei; marjapõõsastel oĺlid juba ilusad suured `paised küĺles, ku `tuĺli suur lumesadu ja küĺm, `paised `kuksid kiik maha Vil; ära sü̬ü̬ `paisid, `vaatagu kõtt akkab valuteme Pst; `paisme alles, kus sa neid `süvvä võid Hls; mis te õuna `paismit sööde; nüid nopits `paismest peräst ärä, ku na vähä - - akkave mustass mineme (mustikatest) Krk

ponn pońn g pońni Mär Hää Saa Kod Plt, ponni Kod Trv Hls Krk Nõo Kam; n, g `ponni VNg

1. paise, vistrik; muhk vahel kasub üks väike pońn silma `ripsmete `sisse, odra iba Mär; pońnid aavad üles, kui vapsik ammustab Saa; nägu `pońne täis Trv; kun `nälginu looma om, sõ̭ss om `seantse ponni seĺlän Hls; mõnel om `varba köndi pääl `seante pońn, si̬i̬ kutsuts kana siĺm Krk; keväja om kõhnul lehmil kõegil ponni säĺlä pääl Kam
2. a. väike (noor) õun või mari Uibil om joba ponni otsan Trv; õuna ponni, ponnist peräst maha sadanu kuumage; mis tetäss nende `pońnege; muraku ponni, rohilise ja kõva Krk b. väike olevus poja `ponni VNg; `väiksid värse `ponna on paĺlu Mär
3. ämber vm nõu mõnel on suu nagu soĺgi pońn; tuled tühja pońniga Plt
4. lastek kõht kas pońn on täis lapsel Kod
Vrd punn1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur