Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
oskama `oskama San/-me/ Krl/-mmõ/ Plv, da-inf osata hajusalt S(-da), L K Lai Trv Hls/-me, da-inf -de/ Ran Puh TMr Võn, -taʔ Kan Rõu(-mma), `oskada Kuu VNg Vai; osama, da-inf osada Sa Muh Rei Khn; `õskama, da-inf õsata Iis Trm Kod, `õskada Lüg Jõh
1. midagi õppinud olema, õppimise läbi mingit oskust omama mina ikke `kirjutasin `oigest, aga täma ei `oskand `ninda `palju VNg; sie `õskab kõiksugused tüöd teha Lüg; `külvämä `saadeti, ken `oskas `külvädä Vai; vanad inimesed osasid küll kenad näputööd teha Ans; see ämmeldab muidu, osa `selgesti `rääkida mette Khk; mo ema pole `oskand mette kirjuta Kaa; Massinatega peab ikka `oskama ka Pöi; Äi minu ajal osat neid `tantsusi, mis `praegu on Rei; nad pidada eloste `laulda `oskama Kul; pint oli - - aga ilma `oskamata ei saand [lüüa] Mär; põle `oskan naa `easte kududa `ühti Tõs; enne ma `oskasi `kõike tiha Hää; ta `oskab kõik keeled äe Hag; nüid on, `teenijäd ei `oska lõegata, ei `oska `roovida, põle `sirpi kätte soand Juu; eks `enne vanal aal old neid ka, kes kangast teha ei osand VMr; mis sest `õskamisest iad Iis; ega igaöhel võenud `laske `vihku üless `panna, pidi `oskaja inimene olema Äks; põle `õmbleja `oskand ilusti õmmelda Lai; toda uidakut [vilja] ei `oska kud́agi `niitagi Ran; ta osas iluste puu tü̬ü̬d tetä Puh; vanast naʔ (setud) oĺlivaʔ küll loĺliʔ, nüüd `oskasõ˽kõ̭iḱ `kiŕja Räp
2. mingit võimet valdama; võimeline olema, toime tulema täma `oskas igä sana `pääle `vastust `anda Vai; sa osad seda alt peenart `koutu küll `minna Jäm; ma‿p osa ju nönda ta meele pärast ka mette `olla Khk; Mette‿p osa arvata, midast sa vetad vei midast sa jätad Kaa; Ma pole osand `taale kohe ütelda, mis `moodi see `juhtus Rei; nupumehed `oskavad teist üle `lüia Var; ega ta muidu `oska, kui reagib aga mu järel Hag; kas sa `oskad kiriku `juure `minna JMd; `eksind ära ja‿i osand enamb tagasi tulla VMr; ei old `kiegi kunagi meie külas `rohkem saand ega osand `tahtagi Rak; mitte kudagi `moodu ei `õska `õlla Trm; `õskan sedä ti̬i̬d `minnä, õlen käänod Kod
3. haiget kohta puudutama, osatama ma osasi oma `aiged kätt Khk; Ta oli seda jala aava osand Pha; `kangest kibe on, kui `aiged `kohta `juhtud osama Vll; Mo sõrm on umb`aige, kui midagid seda osab, siis on irmus valus Pöi; akkas paranema juba, aga nüid `oskas `jällä Mär; lõi `aige koha ää - - ikka `oskab seda `kohta Nis; ära `oska oma `aiged kätt JMd; ma‿lõ mito kõrd taa `haigõ jala ärʔ osanuʔ Kan; ärä `haava ärʔ osaku Plv
4. a. tabama; puutuma puu oks osas silma `pihta Khk; Loom oli `kaugel, ma äi ulatand teda vitsaga osada Kaa; kärss osab `vastu rõŋŋast, sis‿o valus, sis ta‿p saa `tõngu mitte Muh; see jutt `oskas jällä temasse Mär; Mia osasi lumõ paĺliga otsõ silmä `auku Khn b. hammustama, salvama uśs oli osand; uśs osas jala εε Khk
padi1 padi g padja (-d́-) S L hajusalt K, IPõ Kod M TLä Ote Rõn San Räp, `patja R, pad́a Hel San V; n, g padja (-d́-) Jä ViK Plt, `patja VNg Vai, pad́a Hää Krl Har
1. täitega kott hrl peaaluse pehmendamiseks neli `naela `sulgi läeb `patjasse, siis on suur padi Jõe; Ei ole `pehmemät `patja kui väsünd selg Kuu; `kaura `lipled õlid `patja sies, nied õlid `pehmed `ninda kui suled Lüg; sulu ehmestel `kistasse raad küljest εε ning pannasse padjade `sisse Khk; pea all on mütu padja Vll; `Mõisnikkudel olid `tõldas `istumise all padjad Pöi; pane padjale uus püir Muh; ma `aesi ikka einad `patja Käi; `pehmede `patje peal ea pekutada Rid; kui anesid `peeti, siis sai `suĺga `pat́jasi teha Mär; vanast oo mõned tidrekud kaera leblest ennastele `patju teind Mih; Nda kui piä pad́ja `piäle panõb, nda akkab juba norisõma Khn; suled oĺlid littu läint, siss on padi kõva Saa; padjade `otsa aeati [pitsid] Ris; mina ei soand enam kui kaks padja, kui mehele läksin HJn; libledest padja pia all Tür; mul on ikke viel pad́ja pia `alla `panna VMr; `pehme padja pial on ia magada Iis; edemält korjatud sudepurikid `pat́ja Kod; üks ani, neli nińä = padi KJn; ma pia `patjel `sulgi manu paneme - - `ende `patju suurepess tegeme Krk; õled `raoti peenikesess ja äste lühikesess, `aeti kotti, tu̬u̬ `olli padja i̬i̬st Ran; saani kastil `oĺli padi ja teḱk pääl, siss `oĺli pehme `istu Nõo; ku `patju vaja `oĺli, siss mõnel vanal inemisel `lasti `suĺgi kakku Ote; põhk om pehme kui padi San; mine sa˽ka `sulgi `kakma, ma˽taha sedä pat́a vaĺmis tetäʔ; taa om `rasvanõ inemine, taal om rasv kõtu pääl nigu pad́a Har; tädi oĺl pad́julõ rikaśs Rõu; meil ka innembi `peeti naid hannõ, taheti hani sulist `pat́ju tetäʔ Vas; padi `peŕse all, peŕseh ei `pit́sü ärʔ (suurest istmikust) Se
2. polster, padjand `Rangidel ei õld ka naha `raasugi, puu `ümber õlid `vaide `riide `patjad Lüg; Padi käis obuse selja peal, telkapuu all, et selga ära ei ööruks Kaa; telkad - - `enni vanaste olid sii obose padjad (sedelgast) Mar; rangi padi, viĺt on sehes Äks; mõni rangi padi litsab SJn; padi `olli külle pääl, ülevän olli arjuss (rangidest) Ran; märä `taośsit om vaja `praavi - - tahaʔ olõssi `vahtsit `pat́jo vaja Plv; Käsikaarsiʔ oĺliva˽kõõvo puust, kaaŕsel oĺl villaprahist padi all, pad́a pääl oĺl `vaśka nahk Räp
3. pl kimbud ujuma õppimiseks luha padja, ojomise padja Hls; luaʔ, noist tetäss pad́aʔ Kan
paudi2 pl paudiʔ Har, paadi Krk kõrkjakimbud ujuma õppimiseks paadi om kaits `kimpu `luhta, ää ojude, ei ole `irmu, et `põhja vaot Krk; luõst tetäss paudiʔ, latsõʔ ku oiusõ, `pandava kõtu alaʔ Har
paun1 paun g pauna Sa Muh L Ris Juu Jür JMd Koe VJg Iis Ksi Plt KJn M Puh San V, `pauna Kuu Lüg Jõh, paona KJn Nõo, paana Trm Kod; poun g pouna Jäm Rei; n, g `pauna Vai
1. märss, (selja)kott, tasku millegi kaasaskandmiseks pane omad `asjad `pauna Vai; arjuskitel olid paunad - - suured paunad olid öla peel Khk; kuuse koore paunad olid `seĺgas Vll; oma paunadega tulid `kauplema Tõs; kus sa selle paunaga lähäd Tor; pane leib `pauna JMd; arjuklased käesid jala, paanad seĺjän Kod; ärge `paunasi maha `jätke KJn; pärnä koorest pauna Krk; vanast käesiva arjukese, olliva paona säĺlän, paun `olli säĺlän ja kraam `olli sehen Nõo; panõ uma sü̬ü̬ḱ `pauna Krl; kaŕussõl oĺl uma paun sälän Rõu; paun, ra˛a ka võiadõ pannaʔ `žiš́še Lei
2. miski pauna meenutav a. kõht nüüd on paun `õige täis Lüg; pane `pauna täis toppima, siis [on] küll mihe eest `väljas Ans; Kui saad, pista aga amba ning pane pauna Pha; ladub paana täis Trm; (lapsele:) paun tühi sul Ksi; mis si̬i̬ kõtu paun siss taht, ka ta `süvvä ka taht Krk b. kühm, muhk; mõhk `aigus ää rikkund, suur paun `seĺgas Mär; teevad `paunas kuhja Var; örilane paneb nõnna, et paun pale peal Ris; puul oli paun sees, pauna kohast maha `võetud Juu; kõik `paunasid (paiseid) ja `vissisid täis Plt; suur paun jala piäl KJn c. hrl pl kõrkjatest, lugadest vms kokku seotud kimp (ujuma õppimiseks) pilliru̬u̬st paunaʔ ommaʔ hääʔ ujomise oppajaʔ Kan; paunaʔ `pańti kõtu alaʔ, sõ̭ss õs vaoʔ `põhja Urv; tei˽noid `paunu, sõ̭ss lät́siʔ iks `oidumma Rõu; ojomise paun tetäss loest Plv d. viljatera kest rügä paunan alle, ei ole pääd väĺläl; kesü `kuivi `pauna ärä, es saa pääd `vällä aia; joba pauna lääve `lõhki, kesvä pää tulev joba Krk
pull3 pull Lüg Jõh, g pullu Pöi Rid JõeK Kad Trm Kod(-o) Äks, `pullu Kuu Hlj VNg, pulla Trv Ran TMr Võn; n, g pullu (-ĺl-) SaLä Krj Emm Mar Var Ris Kei, `pullu Vai; pl puĺlud HMd, `pullud Jõe, puĺlid Amb KJn, pullaʔ Plv Räp Se võrgukäba, ujuk `linnast `tuodi `pulluid - - `pullud `pääle ja kived `alla ja verk `vaĺmis Jõe; Tie `vergu `pullule oma peremärk `pääle Kuu; lohe `verkodel on `pullud pääl kase tohost - - `aili `verkodel on `käsnäst Vai; puĺlud `kandavad vörgu täiesti vee pεεl Khk; Akkame pullusi peale panema Pöi; pullud ennem `tehti männa koorest Rid; lestavörgudel `pańdi kasetohust puĺlud ja suure silguvörgudel `pańdi jälle korgist puĺlud Ris; puĺlud - - lõigati korgid ja viiliti neid, et nad siledad said, et võrk `kuśkile `kińni ei akand Kei; arvvõrgul on tohupullud - - nüid enamb tohupulluga `tihti `võrku ei ole Kad; pullude `peale panemine `ongi rakendamine, pull `peale, kivi `alla Trm; pullod pandasse sõlusse `külge Kod; pulla om tohust tettu, atuss`võrkel Trv; kui sälisse küĺlen olliva, siss `panti `pääle pulla, mes `võrku ülevän ois Ran; ati võrgal omaʔ `väikeseʔ pullaʔ, sõrmõ pikutsõʔ Räp; kõivotohodsõ pullaʔ - - kõivo tohost keerotõt kokko Se || vahend ujuma õppimiseks ku vi̬i̬l ojudaʔ es mõistaʔ, sõ̭ss teivä˽loest säärtse˽pullaʔ - - noidõ pääle `heit́e kõtulõ `hindä ja `mutku oṕpõ Plv
veebiliides
@ veebihaldur