Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
anne|päev 1. pühade (uusaasta, küünlapäeva jne) või pulma järelpäev pöhade annebεε, polma annebεε ja keik on. se esimeine argibene pεε. pedavad öhe pεεva `rohkem pöha, peab veel annebeva. äi täna `tehta medaged, täna veel pöhade ennepεε Emm; Anne-päev oli uueaasta järel. Noored tüdrukud ja poisid käisid mööda küla, tööd ei tehtud Rid; Annepäe seuti Annedel jalgu kinni ja tõsteti üles. Noored mehed norisid viina Lih; anne pääval mehed leivad pudelid käe ja joovad; tänä o jõulu pühä annepäev, köidetse viil küläs ja juudetse Var; annepääväl lõpetame oma õlle`põhjasi Tõs; anne päe see on teine päe `küinla päeva järel Ris
2. teat suvine tähtpäev annebää on enne jaagu`pääva kaks `pääva Hää; Annepäev on enne lihavõtte pühi: siis käisid külapoisid hobustega Annede pool ning viidi viina pereisale; siis anti poistele mune ning munarooga Lai; annõpäiv oĺl pääl jakap̀ääbä Urv; annõpäiv om päält `maaŕa päävä viiś `päivä vai mis ta om; Annõpäivä üldäs kusipääväst, et Ann kusõs arʔ pää. Sõ̭ss kõõ inämbüisi vihma saarõʔ kääväʔ Se; annõ`päivä pühitäss katõl `kümnedäl kuvvõdal juĺlill, timä oĺl pühä `maaŕa imä Lut
ennemal ennemal Tõs Kos Jür Amb JJn Tür VJg Vil(
-äl)
Pst/
-el/,
`e- Kuu Hlj Kos (hrl koos aeg- sõnaga) teat aeg tagasi, ennemalt; vanasti `tehti ka vikatisi `ennemal ajal Hlj;
kesnas `õhta oli pudru, need olid ned vanad toedud `ennemal aal Kos;
tuulimasina, selle ta siis `ośtis - - aga muud [masinat] ei old ennemal kedagi JJn;
ennemal `oiti seda `piima, et ta pidi ia olema Tür;
Ennemäl `aegil `oĺli sääl [viinaköögi] alusmüüri kivid nähä;
ennemal aal nad oĺlid siin ka `reńtnikud Vil;
ennemel `aigel `võeti lassige `piima manu Pst Vrd ennem,
ennemalle
inneraal inne|raal g -raala; innaraal kindral noh siss kuulut́ umast riigist `suuri inneraala `poigõ Se
jõngu|pael Jaki rinna ees pits, pitsi ääres kollane tagilik pael e jõngupael Jäm
kanep|aed Külal oli kanepaid, kus igal perel oli oma tükk Käi
linnu|pael linnupüünis `linnu `paulad, tie raa `pääle sai `nüörist rattass `tehtud, vibu `küllest tuli paul, `silmuss sies. kui `pilpa `pääle `astus, lei `nüöri `lahti, `tõmmas kokko, siis jäi rippuma üless, kas jala `külge vai kuhu jäi Lüg; aas `tehti paelale `sisse ja linnud jähid `paela `kinni, see `üiti linnu pael Muh; linnu paelad `pańti maha sihukse `kohte `piäle, kus nad siblitsemäs käesid KJn || fig see tuli `talle nagu linnu pael `kaela Khk; tämä lubanud `tulla, nagu linnupaal äkitse Kod
niie|pael pael niite kinnitamiseks `niie `paelad on `seutud `niie keppide `pääle, et `niied keppide päält ära ei tule Jõh; Niie `paelu oli kahed, öhed ölal, mis `pööradest läbi käisid, teised all Pöi; Niiepaelad siuda sötke loudade külge kinni Rei; niie paelad köevad tallalaudade `külge Aud; niie pael kεib `püöra pialt lεbi, teine ots teise niie `külges Ris; niie paelad läksid `kat́ki JMd; kui niiepaelad on korrapärast `pandud, siis kangas tõuseb `iasti Pal Vrd niie|paul
veebiliides
@ veebihaldur