[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

omete omete VNg Mar Jür Iis, ommete(gi) Vig Koe Kad Äks Lai Trv hajusalt T, `ommete(gi) VNg Vai, ommõtõ(gi) Võn Ote San(omõtõ); õmete(gi) Lüg Trm Kod, õmmete(gi) Iis MMg, `õmmete(gi) Lüg Jõh IisR; ummõtõ(gi) hajusalt V

1. rõhutab tundetooni `kuule `ommetigi, mida sa tied VNg; `siivu õmete `ennast ka Lüg; No tule nüüd `õmmete kurat appi Jõh; mäne `ommetigi `tüöle Vai; see põle tõsi omete Mar; küll on temal põli ommete Koe; viimaks äbenes ommetegi Kad; õle õmetegi vagasest Trm; uńt nuka tagass `kargas `väĺjä ja õmetegi võt́t mehe `kińni Kod; kos nad ommetegi seesavad Äks; mis sa tast nenda imeldet, ega ta ommete ei ole üit́s `uudine Trv; jäńess läits `riśti üle ti̬i̬ ja ommetegi ma `eśsusi ärä Ran; mes te ommete selle `terve latse `aigide seḱkä olete toonu Nõo; ega siss nu̬u̬ ommete tsiad es ole, na `oĺli jo `põrsat TMr; vanast üteldi, et ega sõda ommõtõgi `taivast ei tulõ, aga nüid tulõ sõda `taivast kah Võn; no kavva na ommete om sääl mõtsan Kam; kui sa omõtõ `mõistsõt siiä manu tulla San; sõ̭ss ummõtõgi˽lei imäle Urv; imä ki̬i̬t́ lina`si̬i̬mne mit́ti ja - - ummõtõgi sai õhvakõnõ `tervess Krl; säält viiest oĺl kat́s tüḱkü ummõtõ pakku päsnüʔ Rõu; mis sa tah hebotat, panõ ummõtõgi `mõistliko rõivaʔ `sälgä Räp Vrd ometi

2. ikkagi, siiski üteldäss, et vana inimest ei älvätä, aga ommete älvätäss Nõo