[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 56 artiklit

aimdus `aimdu|s Hlj Jõh Kaa Emm Mär Kos Amb VJg Pal Lai, `aimdu|ss Ran, `aimtu|s Khn/g -sõ/ Tor, g -se; `aimus Kuu Trm hämara etteteadmise või vaistliku tajumise tunne, aimus egä ma siis ise küll tegijämies old, aga ikke `aimust on, midä`muodi `tehti Kuu; Tal õli paha `aimdus, et sie vigur iast ei lõppe Jõh; mool oli juba `seane `aimdus, et se nii peab menema Emm; Miol ei olõs `aimtust, et sia juba koo tulõd Khn; mina ei tea, mis `aimdus temal oli Amb; mul ei õld sest aśjast `aimust Trm; nagu oleks vähe `aimdust, aga õieti ei tia Lai; täl tost tü̬ü̬st iki vähä `aimdust om Ran

herne|lest `erne- spor R eP(h- Phl) M, `ärne- Tõs noor või tühjaks poetatud hernekaun Ohukane `nindagu `ernelest Kuu; `herne lestad, mikes pole `herned end Phl; `erne lest, kui kaunast ivad `väĺla `võetasse Koe; `erne lestad on siis kui teri veel õieti sees ei ole Trm; `erne lesta Krk

ete1 ete Ans Khk Mar Mär Var Mih Tõs Khn Aud(et́e) spor Ha, Tür
1. ometi, siiski, õigupoolest; pigem sääl akkesid `rääkima et, te jääge ete `öösseks `siie; keedame ete täna `öhta tahesid `tuhlid Khk; jätä ete mend rahole Mar; mine ete `põrgu Khn; ei tea kas ete käib painakas peal sellel Kos; millas sa `õhta ete koju läksid Tür
2. õige, üsna, päris tahaks ete kärakad `selga `saaja Khk; sa said ete vara täna kojo Mär; naene `mõistis ete toredaste ütelda Mih; männal ete koberik koor Aud; See pidi ete ia pere olema, et liha `oasta `otsa ette lõi Kei; küll sie sind `siunas taga ete Jür; jõekupud, tema kasvab ete sügavas jões Tür
Vrd ette1, õieti

ilastama1 ilastama Kuu, spor eP(e- Mar; -ss- Kod), -eme Hls
1. ilane olema; ilaseks tegema `Viskasid `terve `nauri `lehmäle ede, nää ilastab `vaide sen ärä Kuu; Pisikste lastele `pandi ila lapid kurgu `alla - - siis äi ilastand `riidid ää Pöi; meres [juues hobune] ikka ilastas koa Muh; See levatükk on ää ilastat Rei; Kui lapsel `ambad tulad, siis tä ilastab Han; lapsel nägu on ää ilastud Kos; uńt ilassas ja muris sia ärä Kod Vrd ilama1, ilatama, ilatsema1
2. fig a. (ilataoliselt) venima Aga kui pikalt taaŕ iki kuuma aage ää seisäb, hapneb ruttu ärä, akkab ilasteme Hls b. lohakalt tegema, rikkuma See töö oo ilastud, need mehed `olle - - koa katuse ää ilastan. ooletud Han; mis sa ilastad kui sa üht tüed õieti ei tie VJg; see põle kellegi töö tegemine, see mut́u ilastamine Trm

irisama, irisema irisema spor R(-mma) eP, Puh, -ä Kuu Juu Kod KJn Ran Nõo, -e Hls Krk San, -(m)mä Rõu Plv Vas, -mme Krl; pr (ta) hirisess Se; irisama Trv, -ämä Kam V(-mmä); da-inf iristä Ran Nõo Kam V(-äʔ), -e Krk
1. nurisema, virisema, torisema `Ühte`puhku irises `naise `kallal IisR; nagu põhja tuul, iriseb aga `peale (inimesest) Muh; mõni iriseb `pεεle so `perse taga Emm; `enne `öelti iriseb nüid `öeltakse viriseb Saa; ää irise – tee isi paremini Juu; on üks kuradi iriseja, iriseb kõigi kallal Trm; viit `seńti maha ei jätä. `irmsass iriseb seńdi juuren Kod; irisess pähle söögi man Krk; [ihnus] ütte lugu irisnu, `mõtle kui paĺlu sü̬ü̬b inime üte kõrraga ärä Ran; ta‿i ole rahu mitte kellegagi, mugu iriseb ja näriseb Nõo; är irisku inäp Krl; taalõ ti̬i̬˽kui taht, taa iks irisäss Rõu; kõ̭õ̭ hirisess, saa ai minkaki tävvest Se
2. virilalt või hädiselt häälitsema a. tihkuma, nuttes karjuma ei `itke `õiete, iriseb Lüg; laps on `märgä `siplo ja iriso Vai; [laps] iriseb ja viriseb peal olgo see aeg mes tahes Mar; mis sa irised alati, ikke sino kesa Juu; [laps] `vintsles ja irises, lapsel tulevad `ambad; lapsel muud abinõu ei õle muku irise aga Kod; tiäl om mitu irisejat last Plv b. vinguma (siga); kiunuma (kutsikas) siga iriseb ja urab `aia vahel (tahab süüa) Lüg; siga iriso ja `vingu Vai; koerakut́sikud irisevad kah, kui imeda tahavad; kut́sik on juba kava irisenud ukse taga Saa; `Põrsaʔ iriseseʔ Se
3. pidevalt ühetooniliselt häälitsema a. sumisema, pirisema, pinisema; inisema kärmes iriseb körva `juures Vll; Parmud irisevad juba `pääle lehma `ömber Pöi; pihulased irisevad Muh; sääsk iriseb Mar; mis sa sitikas irised Tõs; meie iśsimä trepi piäl. alate eriläne irisi; [mesilane] iriseb ja võtab [õiest] mede ärä Kod; lehm ka iriseb, ja jõriseb Lai b. visisema ei põle õieti ja ei kustu ka mette, iriseb muidu [tuli toores puus] Aud c. (laulda) jorisema mis sa irised alati sie põle laul ega kedagi VJg; laps laalab pu̬u̬l irisemise `viisi; sa irised `viisi ühen Kod

kaelas `kaelas Jõh IisR S(kailas Jäm Khk) L(-les Mär Hää; `kaõlõs Khn) Ha(-les Ris) Jä, kaelas Kos HJn Amb ViK KLõ; a kaelas Tõs
1. a. adv kaela ümber, küljes `elmed on `kaelas Jäm; külvi painand see oli mehel `kaelas Kär; `piipreĺla pole `kaelas üht `kantud. nee olid `riide pial Pöi; sigadel oo raŋŋid `kaelas, kui pahurad oo, läbi aa köivad Muh; `elme rong `kaeles Mär; kodardega rahad olid `kaelas Vig; `lehmadel pangad `kaelas Mih; lihunikude obustel on kuĺlused `kaeles Hää; `kütmes käis võruga seena `küĺgi `kinni. `teises `otsas oli pang, se oli looma `kaelas Nis; seal olid sui rangid `kaelas Juu b. fig (väsinud; surm lähedal) ing ühna paelaga `kaelas Muh; ińg paelaga kaelas Lai | Jusku emmisel `eĺmed `kaelas (midagi sobimatut kandma) Hää | `riided seilas nigu koera kaelas voŕst (hoolimatult, lohakalt kandmisest) Plt
2. fig tülinaks, mureks, koormaks Perenaine kodunt ää, mool täna lehma lüpsi kord ka `kaelas Pöi; kava sa teise inimese `kaelas oled Muh; suul ette (õieti) suur `nuhtlus `kaelas, loomad oo `aiged, lapsed surevad Tõs; mis sa jönnid peal mu `kaelas siin; `raske mure `kaelas Ris; mul on `jälle üks süedik `kaelas VJg; oled mul `nuhtluseks `kaelas Plt; kaks ametid `kaelas (teeb kahte tööd) SJn
3. seljas, peal Mis `taevas, si̬i̬ `kaelas (läbilaskva katuse puhul) Hää || fig vanus `kaelas, ei `suutnud änam (tööd teha) Pha
4. otsas, küljes a. postp `värkli aŕk keib kuli `kaelas; ake keib `ingede `kaelas Ans; `okste `kaelas keik püksid εε käristand; `küindla putk oli tuas naila `kaelas; `vähked o meres rahude `kaelas Khk; koogud olid puude `kaelas, `katlad jälle `kookude `kaelas änd; ketas o pulga `kaelas, vissetse parandale `öörima; `juhted - - misse `kaelas sab `vörkusi kuivadud Mus; kivide `kaelas ojas `söuke sulisemine `lahti; kas nad (mandrikülad) nii tiheli on üks teise `kaelas Vll; `Päsmri nöör oli varre `kaelas, kui kaaluti, nöörist `peeti `kinni Pöi; kibide `kaelas torm peksab laeba puruks Rid; `maande `kaelas (ääres) oli oln äbi pośt HMd b. adv reel on aissugar, koes ais `kaelas kεib Khk
5. a sobivalt kõver kui oli lepaoks, mis oli kaelas, siis sai obuse (mänguasja voolida) Tõs
Vrd kaalan, kaalas, kaulas

kahus kahus Lüg/-ss/ Lai Plt, g -a Ran
1. adv kohevil; käharas vähe on `juuksed kahuss Lüg; kui `äśti lokkis `juuksed, siis oli kahus pia Lai; kui `juuksed kahus, siis põle õieti lokid, ei ole `sirged, on ühed sasid Plt Vrd kähus
2. a kähar, kohev mõnel om paksud ja kahusad `juussed, pää nigu puhmass otsan; kahusa `pääga `tüt́rik Ran

kaksiti kaksiti S L K Trm, `k- Kuu VNg
1. siia-sinna, kahes(t) suunas(t) see (näärisai), mis on sedasi köveriti `tainast kaksiti `tehtud, teist `moodi oli kut `kringel Ans; tuul `kargab `ümber - - puhub kaksiti; meri `löökleb kaksiti, siis kui meres joosk on; Kui kaŋŋast kojutasse, siis uikoda keib kaksiti ühest otsast teisse; `joonud inime vaagub kaksiti Khk; Tuuled tormid peksid viljad kaksiti maha; Irred teibad tuleb ikka kenasti üksipidi unni laduda, mette kaksiti (risti-rästi) vissata; Mis sa nii kaŋŋest kaksiti vahid; Täna pilved joosvad kaksiti Kaa
2. kaksiratsi; kahekaupa (rippu) ise `istus `kaksiti sial `vankri pial Kuu; no üks oli `parsil `kaksiti, `teine `andas kätte VNg; So tüdar oo kut suur kassak, varub kaksiti obuse `selga Emm; me `paime (panime) sii kaksiti puud, aripuud - - kaksiti `põhkude `peäle (õlgkatuse harjale) Mär; na `kõrge oli see lääve, et kaksiti üle said Tõs; kaksiti katusel Aud; Jaań võttis ta kaksiti oma pihade pääl; pane odrad otseti oeass, kaerad kaksiti kaeuse Hää; pink`vankrel sõidavad kaksiti pial Hag; Ise oli kaksiti `tiisli seĺlas Amb; `erne kahlud - - kaksiti `siia puu `piale, siis jäid ladvad alaspidi ja `tüikad ülespidi Tür; ronis kaksiti sia `seĺga Kad; istub kaksiti aia peal Trm; arijalad jäid kaksiti arja `piale Pal; poiss sõidab kaksiti luua seilas Plt Vrd kakseti, kaksita
3. kaksipidi a. (adverbiaalina) Ma aksi juba kaksiti mötlema Jäm; nönda kaksiti `rääkis, ken sest aru sai Khk; Mihkel rääkis seda juttu nii kaksiti, äi mina saand aru, kudas asi õieti oli Kaa; ma `mõtle koa kaksiti, vahel teist `asja, vahel teist `asja Muh b. (atribuudina) räägib kaksiti juttusid Khk; Juuli oo seikese kaksiti jutuga, ühekorra sedati, teisekorra teisiti Kaa
4. kaks korda siis pole kaksiti `söita Jäm; alumese lati `küĺge läks kaksiti, `pü̬ü̬räs vitsa `kińni `veikse lati `küĺge Pal
Vrd kaksite, katsiti

karu|sipelgad sipelgaliik (suur tume sipelgas) – L K karo sipelgad, need oo suured, `metses tegeväd nii suured pesäd puude `alla nagu einä kemmod. näd ammostavad koa; karosipelgud tuuasse `jälle kottidega metsäst, kus se `jooseb. [kui] `aegusega inimene oo, siis üks pada `aetasse `veega `keema ja kallatasse näd `sõnna `sesse. siis inimene keib seal sees Mar; karusipelgad oo `metsas. `kuuskede all ja `mändade all sial oo paelu Lih; karusipelgad, suured pesad `metsas, aga kui `kuskil kõdu puud oo, teevad `sinna ka [pesa] Tõs; karu sipelgas, jämeda `persega Tor; karusipelgad, suured pugalad, kannavad suured pesad Kad; karu sipelgad, õieti suured, kõige suuremad Ksi

kavalus kavalus Vän g -e R spor eP(kaba- L Juu, kabaalus Mär), Trv Hls Ran San, g -õ Vas; kavalu|ss g -se Krk Puh Nõo, g -sõ Nõo Krl Har Plv, -śs g -sõ Rõn Se; p kavalust Urv; s < kaval kavalusega `püian ikke `katsun `tiedä `saada Lüg; tama on ise `justku `tuhma päält näha, aga küll on kavalust täis Vai; kavalusega pettas mo kääst lehma εε nii vähä raha εεst Khk; see põle vale ega kavaluse jutt Muh; kes tä kabalusi kõik teab, täl oo sedä kabalust küll Mar; se inimene oo kavalust täis, ei tänd või `uskuda Tõs; kavalusega sai teist ää petta Kos; sel mehel on kavalust JMd; ma tiän tämä kavaluss ja suan `arvo et tämä on laisk Kod; temä aab kavalust KJn; si̬i̬ mi̬i̬s om `kangõ kavaluste `pääle Hls; naeste`rahval olna tuvikese tasa˛us ja rebäse kavaluss Puh; jõvvuga ma‿i oss midägi saanu, mia võti kavalusega Nõo; taht kavalust `pruuki, `kõikõ kavalusõgõ kätte saiaʔ Krl; tõnõ tõsõ käest kavalusõga pett `vällä Har; ilm um kavalust täüśs Rõu; tu̬u̬l olõ õi määnestki kavaluist Se; kavalust küsima tagamõttega, kavalusi küsima kavalust küsima, kui inime ise tiab seda `aśja, aga küsib veel teiselt, kas ta õieti riagib Koe; kavalust kuulama ~ pidama ~ tegema salaja pealt kuulama peab sedasi kavalust, mihe `riided magavad, aga mees isi ep maga Jäm; teeb magama ennast, teeb kavalust. kuulab, mis teised `rääkivad Khk; koer `kuulab kavaluss ukse taga Kod; kavalust `kullet mahan (teeskled magamist) Krk; mia `mõtli et ta makap, aga ta‿lli venekoolussin, kullõl kavalust Nõo; Ku tõńõ taht kavalust kullõldaʔ, sõss teǵe et tiä maka, kae˽sõ̭ss tõsõ ei˽variʔ, kõ̭nõlasõ˽kõiḱ ilustõ `vällä Urv

keerd keerd g keer|u Sa L Ha KLõ Hls San, g -o Käi LäPõ; keer g keer|u Sa LäEd JJn Kad KLõ Lai, g -o Mar; ki̬i̬rd g keer|u Var Hää TaPõ VlPõ M(ki̬i̬r Trv Pst) T VLä, g -o VId, g kiäro Kod; kierd g `kieru R, g kieru HJn Jä ViK; kier g -u Kuu VNg, g -o Lüg Jõh, g kieru Emm; n, g `kieru VNg, `kiero RId
I. s
1. looge, kruss, keere `tõmma käsidega `kierod `lahti, siis on lõng `sirge Lüg; siis kui [nööril] `liiga `kieru on, siis `kiereda `laugemast vähä Vai; kööve keerd läind peelt ee, pane `keerdu `peele veel; löŋŋal pole `keerdu `ollagid Khk; öĺepöhjaga `toolid olid, söukest suured keerud aeti `pääle [õlgedele] Pha; takud eetati näpu vahel `eideks, keer aeti `peale Jaa; See okk annab `keerdu küll [lõngale] Pöi; ai `olli kõige all, ai või keerud, siis `pandi `imped; nüid põle `aiu enam, nüid o seeliku all keerud; käiste suhu `tehti vammussel kaks `valged `keeru, `valgest lõŋŋast Muh; keerudata `vastu `keeru Emm; rootsi keer käib `vastu `pääva ja `öige keer käib `mööda `pääva Rei; köie kaba, see ei lase ülearo `keerosi `sesse mette; õieti keer (päripäeva); kureti keer (vastupäeva) Mar; [köie tegemisel] aeti pööra peal `ringi, et keerd sees oo, et tä laug ei ole; [lina] `piule `keerdi sis keerd `sisse ja `pandi unikusse Vig; koelõng piab olema, lõime keerd keerum Hag; uśs on ilosass kerän nagu ki̬i̬rd Kod; [voki] kedra võtab teise keeru ja vokk võtab teise keeru Plt; Ku piitska tet́ti, siss tet́ti `algusõn katõkeeruline, perän tet́ti kolmass ki̬i̬rd ka pääle Har; pandass üt́s ki̬i̬rd keräst ju̬u̬skma, tõõnõ jäl‿kerelaudu päält Rõu; nü̬ü̬ŕ oĺl mitu `ki̬i̬rdu `ümbre lood́sigu mähit Vas; katõ ḱeeroga kabõl vai kolmõ ḱeerogaʔ Se || siia `maale me ikke elasime `easti, nüüd oo üks paha keer `meitel `sesse läind Mar | iga nahk `pandi laiali, `pandi pöigeti kogu ning iga keeru vahele `pandi siis `jälle paju `koori [parkimisel] Khk
2. käänak, pööre, käik körva lεhe sees on müto `keero Käi; tä `seisis na pośt seal tee keero peal Mar; kieru juures sie trumm mis on, sie kua kukkund `sisse Kad; nõnna kõrva kiärud süveleväd Kod; jõgi ti̬i̬b suure keeru `sisse Äks; järve ki̬i̬rd, kohe käänuss nukk Se || need kaks söna on ühe keeru pääl (sarnased) Khk; mõni `keerab laulu `sisse `keerdusi Juu
3. tiir, ring a. keerutus visand `kirve üless `kõrgele `õhku, kirves - - teind metu `keeru Mih; mul on tänä üks veike kiird käiä KJn; tańtsime üks ki̬i̬r Vil; käänä viil tõine kiir [lukule] Trv; `lińtsi mitu `kiirdu õhun Har; ma lää käü üte keeru ussaiah arʔ Vas b. vint, keere üks on kahuga ohärdi teine on `keerdudega ohärdi; talu nõnda vett et kailal keerd peel Khk; See rui oo tihe keeruga; Pooletalla nakk oli - - korginakist jälle keeru (pisut) pisem Kaa; Vili kasvas pεεle vihma naa‿t keer kaala pεεl Emm; möni leheb kohe `luhki, aga teisel leheb kaks `keero `pεεle enne, se on `keere puu Käi; rattal on kodarad sees, treitud kõik, keerud kõik sehes Plt || loid, laisk inemine, olõ‿i `ki̬i̬rdo pääl, olõ‿i `rüh́kmiist Se
4. tuulepööris, -hoog; veekeeris se on ka `kiero, ko tuul `kierä toist `kanti ja `kisko `muldagi maa siest Vai; kui `söuksed tuule keerud on, `ööti vädajad Vll; täna oo `sõuke tuule keer `väljas Muh; see läks Kihnust koa läbi, see torma keerd Var; suure vee ajal vesi `keerleb, lööb seuksed keerud Vän; `enne `vihma tuule kierud tulevad JJn || rahvasumm Mees sai laadald sihantse souna et erm[os], juhtus keeru sega Emm || Kui see valukeer tuleb, siis peab nii `kangest siit puserdama Pöi || kiirus, rutt oh sa `elde arm, rehaltse väravad lei nönda `lahti suure keeruga; kukkus keeru pεεlt `ümber Khk; Niid oo einatööga seike keerd peel, et mette‿p saa aega ninagid pühkida; Suisel ajal oo selle väljatööga ühtlasti söuke tuline keerd taga; See oo näha et see töö oo kudagid viiti, keeruga valmis tehtud Kaa; no on sellel täna keer taga Jaa; Aga vahel õli ikke küll keerd persses mõne tööga Trm; mul `vastse `pastla, jo keeruge Elvi jalan Trv; tulep siiä tulitse keeruga, anna `mulle `kapstit Nõo
5. leivaviil, -käär `ümmer lebä keer Vig; pu̬u̬l `ki̬i̬rdu ehk täis ki̬i̬rd üle leeva Pal; teeselt‿polt teene keer lõegatasse `ümber leeva Äks; ki̬i̬rt ja ratass om üle `terve levä lõigat Krk; keerd om üle leiva, kiku om poolest leivast Ote; pöörändüss, keerd üle leevä lõigatass Urv; Um no lõiganu küll leeväkeeru, nagu liplõkõsõ Rõu
6. piire, (karva)pööris juukse tutt ehk kier; tieb `kieru taha Jõh; seoksed inimesed oo kel oo `valged `juuse tukad peäs või kaks `juuse `keerdu Tõs; Kellel on kahe keeruga pealagi, kaks keerdu juustes, selle murdma vai sööma unt ära Trm; `põrsal o ki̬i̬rd seĺjä piäl Kod
Vrd keere
II. a
1. keeruga, keerdus, krussis; kõver `langale lüöb krups `sisse, on `liiga kierd Jõe; `Tuua `metsäst paras `sorme jäme˛üne kasevits ja `kierdä neh `kieruks jala all ja `panna `korvile [sangaks] Kuu; kier lõng on sükkäräs; õled `painand `ninda `kierod jalassed Lüg; `lõimed `saavad `kierod teha, kued `laumad. lõim piab kier ~ kierd õlema Jõh; Sie on `irmus kierd niit, kisub `sõlme IisR; se `langa on `kiero küll, enemb ei saa `kierommast `kierä; `paslil punoda `kierod `paulad Vai; löime pidi olema nii keer. kude ei `tohtindki keer `olla, siis kaŋŋas jähi kövaks Phl; lõng oo ülearu keer Mar; lõng lähäb `russu ja `rässu kui ta väga keerd oo Mär; See oo naa keer lõng nagu nugrupuńn; lõng oo laug, piab keeremad kedrama Han; tä (puu) nii kasun ki̬i̬r, et tänd `lõhki kua ei sua mette Var; keerust ei saa [peerulõmmu], ikke ia `lahke puu Tõs; Kelle `tehtüd `siokõ kiert paa kuäs olga; Nda kiert selüs, et kieräb mutid `terven ää Khn; [lõng lastakse] vahel keeremase ja vahel `laumase Aud; puu olli pealt nagu `ruitud, nii keerd Vän; Nüid öeldakski ki̬i̬rd lõng, aga vanasti `öeldi järk Hää; korotamisega saab lõng `kierumaks `tehtud Ris; [teed] paraea keeru et väga laug ei ole. vähäm piad tallaspuud `tallama kui keeru teed HMd; koelõng piab laum olema, lõeme keerd keerum Hag; kui oli veke rattaga vokk, noh seda pidid tulist `tallama et lõng kieruks läks; Eks lõime pidand aga kua tasane ja keerd olema; Lõimelõng sai keerum tehtud ja ühtepuhku näppu kastetud Amb; ki̬i̬rd (kõrge kaarega) vikerkaar tähendäb `kuiva; mõnd `aśja `ütled, kus one ki̬i̬rd, nõnnagu juhivits Kod; `kinda pöiale piab `ikke keerd [lõng] olema, sial laug ei kannata Plt; ki̬i̬rd lõng om loiust lõngast kõvemb Pst; väegä ki̬i̬rd lang tükib ütte kokku; keeru `koega rõevass näeb jäme, ta ei ole ilus, om kare ja kore Ran; ku tekilang saap `väega ki̬i̬rd, siss tulep teḱk kõva; ki̬i̬rd`jalguga, kutsuti Ki̬i̬rdjalg, jala olliva sedävisi põlvist keerun, siss tokerd sedävisi `jalgu pääl Nõo; Lang võit olla keerõmb vai loiõmb; mõ̭nel om ki̬i̬rd juuss Har; veelang pidi keeromb olõma ku koelang; kui keero˽langa olliva, siss lät́s `rohkõmp `aigu [vanutamiseks], tu̬u̬ rõõvass oĺl kalõ Räp || keerdu linust `keerdu lõng (vokiratas liigub paremale); `viltsed keerdu lõng (ratas liigub vasakule) Jäm
2. fig keerdus, kõver a. kaval, mitmemõtteline, viguritega keero jutuga inimene, kis täst aro saab; keerod sõnad Mar; vana keero puru, `naĺla ja `keerdo täis Kul; taa oo ilmamaa keerd Mär; keerd mees, keĺm `eese juttudega Vig; Oli `kangeste keer, ei võin tiada mis tä `mõtles, `ütles üht, `mõtles teist Han; see oo üks keert inimene, vigurisi täis nagu `mustlase obo Mih; Kiert miestega mia ei taha `seltsis meres `käüä Khn; aeab `keerda jutta Aud; Temal ikki om `kääramisi jutud, ki̬i̬rd sõnad Hää; üt́s ki̬i̬rd inemine, tu lät́t ku huńn Seb. kõõrdi; halb, pahatahtlik Elijal on `kierod `silmäd; oh siä vana `kiero `silmä Vai; sellel keerod silmad peas va undil, vaatas na keero silmaga ta `peale Mar
3. kiire, väle, virk om väega vikś kõigi˽pooli, om ki̬i̬rd Se
Vrd keere, keeru

kergakas kerga|kas g -ka Mar hv Mär, spor KPõ, Se/-kass/ kergats; kerglane oo ike vähä kergakas, ega ta täie aruga küll vist ei ole Mär; sai omal nii aĺbi ja kergaka mehe Ris; `kerge ja kergakas, naŕr inime Juu; ta kergakas usub kõik, mis `talle riagitakse JMd; üks `niuke kergaka `moega ja aĺp Tür; tuule `tallaja, kergakas inime Koe; üks va kergakas küll, ei tema tie `ühtki tüöd õieti VJg Vrd kergas, kergekas

kerge|perse
1. s, a kergats, kergemeelne (inimene) Ah sa `kuulid üht `kerge`perset `ütlemä, et ei ole jumala Kuu; Üks `kerge `perse on eluaeg old, pole `ühtki `ammetit `õieti pidand IisR; Askeldab küll ühe küll teise tüdrukuga, on üks `kergeperse Vig; kõik ühedsugused `kerged`persed ja uedakud. `kergeperse inimene, tüdrikud - - juakseväd ja rabeleväd; `kerge `perse mi̬i̬s Kod; Me tahtsem salaja tedä üleslaulma minna, joba si är ütelnu me tulem üüse, om va kergeperse Pst; kes sut käśk nõnda `keŕge perse olla, sina `muutku elläte ku tõine küśk Krk; kerge perseʔ mis sa `kerklet Krl
2. viidikas `laiur ehk `kergeperse. vanad mehed üitsid `kergeperse. jusku `vihma sajab, nii `kerge on üppama Rid

ketrama `ketrama (`keträmä) Rid Khn Saa Hls MMg Äks Plt, kedrata (kedrätä) Muh L Kod VlPõ eL(`keträme, kedrä|de, -te M San, `ket́räme Krl; `ketramõ Har, kedradõ Krl; pr (ta) `ket́räss Võn); `keträmmä Kam Plv Räp; `ketramaie Lüg, `ketrömä Vai; da-inf kedradaʔ, kedrädäʔ V; `ketrada, `keträdä RId(`ketretä Lüg), `ketra VNg Vai; kedrama (kedrämä) Noa Iis Kod MMg KJn, da-inf kedrada S L hv Ris, Jä ViK TaPõ Trm Pal Lai Plt, kedrata (kedrätä) Khk Krj Vll Mar Kul Han Var PJg Ris Amb JMd JJn Lai Pil; imps `ketre- R, kedre- Sa
1. kiust (vill, takk, lina, kanep) lõnga tegema mul `tarvis viel ulk `ketrata Hlj; sie oli ikke kova `ketraja, kie `naela linu `päävas `vällä `ketras, sie `andis ikke `ketra VNg; Novembris pidid õlema juo takkud `ketretud, sis sai akkada linadega `pihta Lüg; arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti; tagurpitte `ketrama sie on `lõnga `kierama Jõh; `talve `keträväd `naised vokki; ei enämb nüid `keträdä, `massinad on ken `keträväd Vai; selle aa sees kut ma kuduja oli, pole änam vörgu`lönga kedretud Ans; `juhtus loomal (lambal) önnedus [öeldi]: vaada, tä kedras `matse pεε Khk; Linad ja takud on ammu kedratud Pöi; Sa kedrad nii ilusad `peened `lönga Rei; see oma kedrat löng Phl; sa pead pool ööd `istuma ja kedrama veel koa Noa; aga neĺläba `õhta sii ei kedrata iialgi Mar; me oleme isi kedrand, me ei lasnd vabrikus kedrata Kir; kui vokki kedrata, siis saab näpp linase ja takude `aegas märjasse `tehtud, `ville `aegas küll ei saa niisutatud Mih; Vanaeit `keträs `terve `kuõndla takku `õhtaga ää Khn; kui jo okid olid, siis mõni `olle `ketran veel kedravarrega, et sellega sai lõng `pehmem; `Pootsis mererahvas `ketrasid nuuriti `lõnga - - ja korrutasid `ketramise `moodi Aud; kis sis linu nokotab, neid ju ea kedrata Ris; teisel `aastal kedratud `villu `kuoti `jälle teisel `aastal HJn; ema ühe jalaga kedras, teisega kiigutas last Amb; lasime kaks leisikad linu kedrata JJn; lõemed siis kedrati vokiga Pai; `küündlabä, `vastlabä `õhta ka ei kedratud VMr; tüdrukud käisid kedramas ehal. `õhtate kedranuvad, kui muud tüöd ei old Sim; ärä nõnna kedrätä (`keträ), sis suava mädä kangas, ku piä keegon kedräten Kod; kudejed õlid õma kedratud MMg; otsa takud on alvad kedrata, aga laaś takud on iad kedrata Äks; vabrik kedrab peenikse lõnga, ise kedra jämedam Lai; kaks tütart old, kedranuvad voki ees Pil; parem`poole tuleb kedrata, vasakule `poole tuleb korutada SJn; temä om igävest jala är kedränu (jalad on ketramisega kangeks jäänud) Krk; mia kedrässi tü̬ü̬`marka. talu kedrässive, peremihe `viisive `mõisde Hel; külän ollu üits naśteraass, kes `kanga veed kedränu, ku ütel talul vee ärä ollu kedrätu, siss kutsutu `tõisi `tallu `keträmä Puh; ravikit es kedrätä, ravike topiti saena vahele Nõo; kapst`maarjapävä es tohiva naese kedrätä ei ummelda, muidu pilutedi `kapstalehe ärä Võn; voḱk kedräśs kui‿t́s vurrin San; ma `keträ voḱki Kan; miʔ `ketrssi Rõu; `paklit tokutõtass ja `villo ja linno iks kedrätäss Plv; üless `keträss, üless `metrass, lätt `otsa, lu̬u̬ muna = hummaĺ Vas
2. fig (vokivurinaga sarnanevat heli tekitama) Naarab nagu `keträb Kod; hujuu, mi̬i̬ś `keträp voḱiga ti̬i̬d piten (sõidab mootorrattaga) Har a. nurru lööma kaśs kedrab nii kenast Khk; Emased kassid nee kedrasid kenasti kui nad `kuskil olid Kaa; kass lü̬ü̬ `nurru vai `keträss San b. (öösorri häälitsusest) `keträjä lind on `metsäs, `keträs `jusku vokk Lüg; laisk kuĺl - - suve `õhtati se `ketrab Mär c. krooksuma konnad kedravad Jäm d. (seinakoi häälest) Vanaema ketrab lõnga Hls
3. fig mitte paigal püsima see va lammas kedrab sääl kööve `otsas; kis - - `kargab ühe töö kallalt teise kallale, selle `kohta `eetasse: mis sa kedrad ühest kuhast `teisse Khk; mis sa iki ütte`puhku `keträt, paigal ei kurda, ussest `väĺlä ja `sissi jälle Krk; minä ütsindä joosi, kedrässi `ümbre sigade Ran; mine maka paremb, ärä nii paĺlu `keträ Nõo; no kohes sina `ketrat nii oolõga (kiirest käigust); vurtvuńn kes `keträss põrmandut `mü̬ü̬dä Ote
4. fig palju või tühja rääkima, lobisema mis te kedrate seda juttu siin Jõh; mis sa `ketrad ja korrutad (lärmad) Kse; Keele`peksja `kohta `öeldaks: va oki `ketrab küla `mü̬ü̬da Hää; to‿m kõ̭ik Alma `keträmine, tütär ei kõnele mitte midägina Nõo; kiä `keträss vai vohkõrdass `ümbre ummi `tühje juttõga Urv; `ket́räss uma jutuga Krl; Kedraśs pääle tu̬u̬d ütte juttu, viländ jo˽sai Rõu
Vrd kehrama

kiba|s, kiba|(s)se1 kiba|s Jõe Kuu Muh spor L/kjõbas Khn/, Ha Amb JMd Koe Plt Pil, -sse spor Lä, Juu HJn JõeK JMd Koe VMr Lai Plt Pil KJn, -se Muh Saa adv < kiba1 kui niied es tõstata üles `lõngu εnam, siis lõŋŋad oo kibas; lõng `olli kibase jään, pannasse uiest niie silmast läbi; kui lõŋŋad akkavad kibas `köima, siis lõegatse pea`nahka (lõigatakse kanga algustükk maha) Muh; mõni niis o pikem ja mõni lühem, siss võtab `kanga kibasse, ei kei õieti `tihvas mette; kui niie aas katti lähäb siis jätab lõnga kibasse Mar; ei `oska kangast kududa, nii `paĺju jätab kibas `lõngasi Mär; `pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem Aud; riie on kibas kui kangast `kootakse ja `äśti ei ole tallatud, siis jääb riie alt kibasse Juu; kui korutas, teine lõng jäi lõdvale, jäi kibasse JõeK; kule so kangas on kibas, ei tõuse `iasti JMd; kui niis `kat́ki läheb, siis akkab lõng kibasse `jääma, alla või `piale Koe; `kangal jäävad lõngad `peale kibasse, ei põimi kõik Plt Vrd kibus1, kibusse, tibas(se)

kikerdama1 kiker|dama Jõe Hlj S(kikär- Khk Emm Käi Phl) L Nis Juu Kos Jür JMd I Plt Pil KJn, -dämä Khn Juu Kod KJn TMr KodT, -deme Pst Hls,-teme Krk
1. püherdama, vähkrema; aelema obu kikerdab - - siga püherdab; Obuse kikerdamise jägu seda maad oli; kut koer kikerdab piab `tormi tulema Jäm; kolm `korda üle laia kivi kikerda, siis peab undiks `saama; koer kikerdab tuule `pöhja Khk; obu lastasse aiste vahelt `lahti, las ta kikerdab, sis väsimus läheb ää Mus; Taal ep seisna ööse uni änam pεεl, muud kut öö läbi kikerdana asemel ühest äärest teise Kaa; Lapsel koera viga, siis laps kikerdab maas nagu obune Krj; nönda kikerda [voodis] kui jalad valutavad. kikerdad teise korra teise küĺje `piale asemel Vll; Kikerdab emane kaśs seliti moas, siis on nende pulmaaeg lisidal Pöi; lapsed `lähtvad kikerdes `eetsi; obu kikerdade vaeva seljast ää Muh; Kuer kikerdab, santi ilma tuleb Emm; [lapsed] kikärdavad, `aεvad üle pεε `kuuti ja Käi; peremes läin `pöösa taha ja kikärdan kolm `korda üle selja Phl || käkerdama, kortsutama olime `oete linad äe kikerdand, äe magand Khk || siputama – Hlj
2. veeretama, rullima Kikerda kala `enne jahu sees kui pannule paned; ta oli see muna teise koha `pεεle kikerdand oma eest Jäm; laps kikerdab lume`palli; Kikerda levad `valmis Khk; Seda palgi jurakat andas üsna autu pεεle üles kikerdada Kaa; kikerda se pesemata ölle kiha kaju `ääre Krj; siis sai [kivi] `jälle `sönna [aluse] `peele kikerdud Pha; Kikerda nee puu jupid siit eest ää; Öhesi `suuri kägarid sealt `autu pealt moha kikerdati, mina‿s soa aru mis nee olid; joenpuudega kikerdakse `raskid `asju Pöi; poiss `tulli põllalt kive kikerdamast Muh; Kantlikku asja aa ulga raskem edasi kikerda kut ümargest asja veereta Emm; käkkisid kikerdama Käi; `olle suure kivi `vankrile kikerdan Phl
3. saamatult või halvasti tegema; vaeva nägema, punnitama; üle jõu tegema või tõstma ei `jäksa seda `tosta, kikerdab `peale Jõe; ma kikerda niisama, `pitkamissi mine `pεεle `tatsides Jäm; kikerda einad kokku; vanast kikerdati `surnu mulla `sisse ja, mεnema Muh; kikerdab `peale, ei näe õieti künda Mar; kikerdab mud́u töö kallal, ega ta suuda kedagi Mär; kikerdab kivi kallal, ei jõva `tõsta; lehm läks `järve, küll me kikerdasime enne kui `väĺla saime Kse; Küll obu kikerdab vädada Han; lase `olla, mi‿sa täst kikerdad, teed `rinde alt `aigess Mih; kikerdas seal kallal `peale, ei jõua Tõs; kikerdab aga `peäle, ei soa peäst ega jalust edasi; obone kikerdab ees, ei anna vidama Juu; kui `kõrge kannaga kingäd pigissäväd, sis mugu kikerdäb tõessega Kod; `saapad pisiksed, kikerdab `kõńdi KJn || virelema kikerdab aga edasi natuke oaval kis ei soa oma eluga edasi Jür; kui on `puudus - - kuidagi `moodi kikerda läbi se taĺv Lai; kikerdab oma eluga `peale ühest ädäst `teise Pil
4. kükitama, kägaras istuma lase ma kikerdän koa siia `vankre ääre `piäle; jäness kikerdäb; mis sa maas kikerdäd, võta pink `perse `alla KJn; kikerten nõnda jala är koolu Krk

kiraldi-viraldi kiral|di-viral|di Ris HMd, -ti Mär viletsalt, kehvalt `enne juba põle õieti `tehtud, ikke lähäb sedasi kiralti-viralti edassi Mär; ta elab üsna kiraldi-viraldi Ris Vrd kireldi-vireldi

kohale kohale Kuu Rei JJn Tür VMr, kuhale Hlj Jäm Ans, kõhale Lüg Iis
1. postp a. (millestki) kõrgemale, ülespoole Pane liha tule kuhale küpsema Jäm; pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale VMr b. lähedale, juurde, kohakuti jäi minu kõhale `seisma Iis
2. adv sihtkohta, pärale; õigesse kohta Sain kohe `löüdäjes kohale Kuu; ühe päävaga `tõime `palgid `metsast kuhale Hlj; uus ammas kasub kuhale (vana asemele) Ans; ma viisin kiilid kohale JJn; kohale saama fig aru saama, taipama juo `preili sai kõhale [arvas mõistatuse õieti ära]; ei saa egä saa kõhale, kuda sie `massin käib Lüg || pane kell kohale (õigeks) Kuu
Vrd kohta, kotsile, kottale

koogama `kooga|ma, -da Sa Hi, `kuo- spor R(-ua-; `kuagamaie rhvl Hlj) JMd Koe; `koogama, koogata Muh spor L KPõ(-uo-, -ua-), Iis/-uo-/ Lai; `ku̬u̬gama, koogata Hää, -da Rõu
1. teat (kurgu)häält tegema, häälitsema a. (imik) pisukene laps akkab `kuogama VNg; kolme kuine `koogab, kahe kuine kannab kaela Muh; laps hakkab `koogama. siis ta veel äi rεεgi, teeb hεεld Phl; me laps `koogab juba Mar; kolme kuiselt laps akkab juba `otsa `vuatama ja `kuogama Koe; kolme `kuune [laps] juba `koogab Lai b. (linnud) utud `koogavad `metsas Khk; küll kiiv `koogab täna, `varsti ikka tuleb `vihma Muh; kui anepojad vaevased on, sis `koogavad sedäsi ike koog ja koog Juu; kui ane pojad akkavad `suĺga kasvatama, siis `kuogavad, tahavad `rohkem `süia `soada Jür; kukk koogab laulu järele Koe c. kõõksuma; korisema; körisema kanapoeg `koogab, midad `kurku söönd Khk; äi tea, mis sellel (kanal või hanel) on, akkab `koogama, tiivad `lähtvad lohevile Krj; nönda kui üks loom akkab ää surema, siis ta `koogab `ühte `jooni Pha; ta `koogas veel - - surm on suu juures Vll; viimast `enge `tõmmab, `ku̬u̬gab pähle Hää; Kae˽kuiss taal rinna˽`ku̬u̬gasõʔ, ragu ku˽puid Rõu
2. rääkima a. lobisema, lorama; pilkama, norima ajab ise `peele ei lähe ära, mis sa `koogad seal, kasi minema Mus; `tühja `asja rεεgid, siis jεεd `koogama Phl; ta `koogas ta kallal ulga `aega `peale Mar; mis sa `koogad, [öeld] ku taab teist kiusata ku teine räägib Kei b. ebaselgelt kõnelema; (võõrast keelt) halvasti rääkima mes sa `koogad, eks sa räägi õieti Mar; venelane `kuogas `pialegi, ei mina aru suand Kad
3. konutama Mul ööseti uni peel äi seisa, muudkut kooga ilma uneta; Mis asja sa muidu sii üksi koogad, tule ette param kodunt välja, teiste inimeste sega ka Kaa; lehmad `koogavad pääva läbi värava taga, äi möista `süia mette Jaa

koukus `koukus Lüg(-os) Jõh IisR Vai VJg Iis
1. konksus, kõveras `ambad `koukos (puseriti) Lüg; `põlved õlid `koukus Jõh; Mis ta `kuukab siin kael `koukus `ühtelugu `ümber maja IisR; odra pead on `koukus, kui on küpsed VJg
2. teravnurkselt Kui vikkastinina `alle`puole jääb üks puol `tolli, sis on vikkast `koukos, `õieti `õtsas Lüg; [kui vikat oli löe otsas] `liiga `õieli, võttas vahele, õli `liiga `koukus, `jällä võttas vahele Jõh
Vrd kookus, kougul, kougus

kureti kureti Mus Noa LNg(kuuret|i, -e) Rid Mar vastupäeva keeruga löng oo kureti `keerdu, kureti `keeru löng o `pehmem Mus; mo isa tegi koa `pastle `paela, aga kõik tegi kuureti, keied tegi koa kuureti LNg; okiga saab keerotud öhö korra õieti `keero ja teise korra kureti `keero Mar Vrd kurapidi

kõhkama1 `kõhkama Var Tõs Khn, da-inf kõhata Kse kuivatama, ikaldama; (ära) kuivama, ikalduma paala (palavus) `kõhkab viĺla ää Kse; `kõhkan vili - - pala on [vilja] ära `kõhkan, ei ole tera; vili `kõhkab ärä - - põle õieti tärigi sees; sügisöödel `äike `kõhkab viĺla ära Var; külm võttis või `kõhkas vilja ää Tõs; vihe tuul `kõhkan viĺja ää Khn Vrd kõhkema, kõhketama

kõik kõik g kõige (-õe-), kõigi Pöi Muh L K I Trv Hel/-ḱ/; kõik, kõ̭ik, -ḱ g kõge, kõ̭- spor T(kõkk Ote Rõn; g kõõge Nõo), kõgõ, kõ̭- Võn Ote San V(g kõõ, kõ̭õ̭, kõkõ); keik g keige Sa Hi Noa Rid Saa Ris HMd hv Jür Amb Trm Vil, `keige R(n keig Vai); köik g köige u Sa Rei Phl LNg (tähendusrühmade piirid pole selged)
1. a. (substantiivselt) igaüks, viimane kui üks ku minu laps juo `kasvas - - õlivad ikke `püksid juo `lastel `kõikil jalas ikke; Kõik `lähvad üht tied `mulla`toidule Lüg; Äga me‿b vöi keik kodund ää `minna Khk; Keik oo ikka keigiga igatipidi nöua Kaa; Kõik jähid nii vagusi just kut kaera küli aeg. `Kaeru külitakse vaa ilmaga, sellepärast `öötakse nönda Pöi; kõik ei ole saama päävad Kul; `lindudel `kõikel oo pood (pugud) Vig; kõigidel [jääradel] sarvesi ei ole mette Tõs; Mio päräst `kõikõl `ruumi elädä Khn; keigel korraga `puhkus Ris; linased [kangad] olid enamani kõik kaks`piilised Amb; ikke kõik `seĺtsis said mihed ja naesed [sõnnikukoorma] piale ja se läks `koormaga väĺlale Pee; varessid arakid no neid on mud́uki, kõigidel `tuntavad ja `tiada ja Äks; ja sis pruudi pult pulmalest üheskos läksid kõik laalatselle ja KJn; kõegil `oĺli süia ja juua Vil; sa‿let nigu kõ̭igist põletu Ran; miu lastel om kõ̭igil mehipuid Puh; me jäeme `vaesenlatsen maha, aga meist kõ̭igist `kasviva inimese Nõo; Siss `oĺli laia säńgi, kõik magasiva üten Rõn; nii ütte `vällä kõ̭ik tegive˽tüü San; kõik ummaʔ ärʔ `lännüʔ Krl; Nu˽nakaśs kõ̭igil hirm ja kõ̭iḱ pagõsi˽tarõst `vällä Rõu; timä oĺl kõ̭igilõ `helde `andma Vas; Vaihhõl pakute ka toobiga kõ̭õ̭gilõ [juua] kõrrast läbi Räp b. (adjektiivselt) kõik luam jo ot́sib [toitu], kui tal kõht tühi on Hlj; `ülpad ära keik asjad Ans; Keik pulmalised puhas kenad, ruudi vend pole üksi olnd, oli vana laul Khk; sügise läkku köik kuhad täis Krj; Köik linnud `lindast ää `louna`maale Rei; taal keivad kõik viis last korraga `koolis LNg; Vanaema oo köntsis jään, kõik asi võtab ta kää pailu `aega Han; `Kõikõl tüdrikätel `käüäjäd Khn; ät́t tõmmas keik lauakaśtid peräni Saa; Alt einam, küla kõigi peredel HMd; kõik obused olid kodo köie `otsas Kei; `olla nii kit́sik kõige aśjaga Juu; [kevadel] kõik kohad `oistuvad ää Amb; kõik kolm suurt õle `virna põlesid ää Ann; aga aru soab kõigist jutust Tür; niisukesed kõik ned `juhtumised on old Koe; [juudasitta] `antasse kõigi `luomadelle Sim; kõegiss kõhuss õli lumi ärä suland Kod; kas meie ei saa paremad `leiba, kõik test naaravad meie leva kanikad Vil; kõ̭ik `lamba ja lehmä ja `vaśka lännuve `järve Ran; nu̬u̬ kolm tütärd nu̬u̬ vedäsivä mu `kõ̭iki `paiku Nõo; [jäätükid] `lü̬ü̬di `katski, siss sai lämmi kõ̭gile küllile manu; vana inemese põse, kõkk `körtsu jäänuva Rõn; kõ̭ik inemise `ütlese˽tuda et, ta‿m `mõistlik mi̬i̬ss San; ja sõidõti minno `tramvaigaʔ `kõ̭iki kotussehi Vas; aga no mõtsanõ kotuśs siss väega heläśs `kõ̭iḱe `paiko `vasta kah Räp; siss timä tennüʔ riśti põh́a ala kõigilõ anomillõ Se; kõigel ~ kõiges ~ kõigil(e) pool(e) ~ kõigilt poolt ~ kõigist poolist kõikjal(e), kõikjalt końdid ei `oigagi mitte, aga `nõrkus on keiges pool HMd; kõigilt poolt viisid kivid [ära]; [tänapäeval] on kõegel pu̬u̬l nuad `kahvlid ja KJn; ni lämmi, et vesi kõ̭egil puul [lume] all Ran; kärmäss inimene, tedä saap kõ̭igile poole Nõo; nii ku lätt kõ̭igist poolist - - ka ku vesi `ju̬u̬skma Lut Vrd kõikipooli
2. a. (substantiivselt) kogu kõne all olev, kõik mõeldav, võimalik `kärruga `aeta `keiki, mis paned `kärru `peale Jõe; Kui kõik oli `sisse `vietu akketi [vilja] `vihkusi `parsile panema Lüg; ages oma käde keik Jäm; Keik äi ole mette kuld mis `iilgab Khk; Noh, niid keik see mees maast lahti, vikatid käde ning ärjabed äigama Kaa; kui [hoone] `nöubud on `sisse `vaibund, siis on köik lämmakil Pha; iga `laupa sai keik `puhtaks `küirida Vll; Rugid, nisud odrad kõik kogu oli kaks vakka; Seal pole `kahtlust, poiss pani ise selle (raha) akkama ja see on kõik Pöi; ää aa `kõiki suust `välja Muh; keik on tösi mis rahvas rεεgib Emm; keik oli ni `plaakas puhas Rei; kuuled ükskord [hanede] äält natuke ja on sellega keik, nii ää ermutud et Noa; mis `nüitse aa inimestel viga oo, vabrikud tegevad `kõiki Mär; suured `vaangad ja kõik oo `puhtas `tehtud Kir; võta kõik Kse; Kui raha ond, siis suab `kõiki `osta Khn; ega mul `kõikega tegimest põle Vän; ma ei saa aru õieti keigist, mul jääb `paĺlu `kuulmata HMd; ei anna teisele kedagi, ehk tal küll `kõiki on Nis; ma usun `talle `kõiki `rääkida Kei; [tal] oli ea laulu eal, käis `kõrgesse üle kõigi kohe; üks on alam ja teene ülem, se on kõigist ülem Juu; ära jäga `kõiki oma kääst ää, jäta omale ka Ann; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr; kõik pistetud `nahka, `mulle jäend kedagi Kad; jumal tenätud, `kõike one Kod; pika `veoga, `kõike teeb pikka `mööda Plt; lehtain tapeti kõik ütte kokku raudaenaga, tolle vahet es teta Ran; mul ei ole `kõ̭iki meelen, mes sääl lehe pääl `olli Puh; [ta] om ää jutu mi̬i̬ss, ta võip vi̬i̬l kõnelda kõ̭igest ja kõ̭igest Nõo; raseda viĺlä koti olliva, kõ̭iḱ nõu `kaudu temä ütsindä `puńse Ote; ma˽kai et, tel om kõkõ külänt San; ta murõtass henele talvõ jaoss kõ̭gõ `vaĺmiss Har; na ummaʔ `püüdligu inemiseʔ, `püüdvä iks kõgõst `saaki; `Talguliisilõ `ańti mõ̭ni võidleeväkõ̭nõ ja tu̬u̬ oĺl kõ̭iḱ Rõu; `kõ̭ikõ saat ilmah `vahtsõlt, a ello inäp saa aiʔ Vas; kõ̭iḱ om otsah vara, hää Se; kõik ja puhas kõik viimseni; kogu Nee panid siit minema keik ja puhas; Kokk oli ja öde oli ja üks sanitar, see oli keik ja puhas [haigla personal] Rei; ma pani sealt mõnekad õunad `taskosse, see oo kõik ja puhas Mar; see oli kõik ja puhas mu palk sügise (väiksest palgast) Kul; kõik kui kõik keik ku keik räägib ära, räägib viimase ku söna mis teab Mus; ta rεεgib keik kui keik asjad ära Emm || ti̬i̬ nüit tigedale ääd ehk kaedsa kadeda `karja, üits `juudass kõ̭ik (ükskõik) Nõo || (rõhutavalt) meil olid `valged `riided `seljass, `valged `püksid jalass ja keik Jõe; `maarjapäiv oli - - peris püha päiv, kerikus `jutlus ja keik; ja siis nägivad `tontisi ja, ise olivad nie `tondid ja keik VNg; si̬i̬ oli me ü̬ü̬ `korter ja kõik Ksi b. (adjektiivselt) kogu, terve keik minu särk ja keik `saivad kala sodiseks Hlj; ei sie `keiget `aastat õle siin; siis `tantsisivad kõik sie üö Lüg; männi kasudest `tehti patti, `vanni, keige ihuga vöis ka `sisse `menna Jäm; Kui oostega rehte tambiti, siis pidi üks mees keik see aeg rehe äärt ülespoole tõstma Kaa; taal (loomal) o magu, kus ta köik pöhu sööb Jaa; Kes köik könsid könsib, see köik marjad maitseb Pöi; Meidel on juba keik `kardulid ülal Rei; kõige see `õńtsa kebade oli `aige Mär; sedasi ta on kõege minu määlestuse aea `otsa olnd Vig; kui mina lapselik oli, kõik vald `peksis [käsitsi reht] Kse; kõik vili loob Tõs; Keväde akkab kõik `süemine vähäks `jäämä Khn; kedagi kärsub, kõik ilm `aisu täis Hää; keik vili leigati käsil Ris; kõik nahk oli punasetipuline KuuK; keigel ajal (kogu aeg) JJn; kõige `õhta `keśtis [pulmas] sihuke raha `loopimine Ann; seisavad vahel teised (linad) kõige sügise muas Koe; kõik pääv tuli `olla `leikuväilal küirakille VJg; kui sügise `küńti, siis jäi ta (põld) kõigess talvess `ingama Trm; oh sedä juttu ja elinäd kõik ilm täis Kod; ma olin kõik selle öö `otsa elevil, ei soand magada Pil; kõ̭ik kraam piap elämise jaoss `ostma; ma ole kõ̭ik si̬i̬ aig kotu ollu Nõo; karu oĺl tõmmanu kõik taguotsa maha tõesel (taltsutajal) küistega TMr; siin na võtava, et kõkk maailm rägisess; plu̬u̬ḿ (ploomirasv) om sisen, om üle kõ̭gõ tsia küĺle Ote; ja ku‿ma säält kodu tuĺli, sõ̭ss oĺl kõ̭iḱ hirm `kaonuʔ Urv; Ma üt́li sa‿lt sõ̭s õ̭ks `tolvań külʔ, ku‿sa˽kõ̭gõ raha telle ärʔ annat Rõu; ma otsõ `täämbä kõõ köögi läbi, es lövvä˽ma umma `kruusi Vas; hõõratass kõkõ ihoga; Kõ̭gõl küläl oĺl sitt `talgedega˽veetüʔ; kõnõĺ kõ̭gõ ü̬ü̬ Räp; voki pink mink pääl vokk sais, kõik vokk ta pingi pääl sais Lut; kõik viimane iga viimane; kõik viimseni võt́t˽seo raha kõik viimäne omale San; Ja mi˽tei innevanast käsitü̬ü̬ ja koi kõ̭kkõ viimäst Urv; tu `mõistsõ kõkkõ viimäst tetäʔ; Taal piat kõ̭ik viimäne värmit olõma Har; noh sõ̭ss nii sõ̭ss `naksit kõ̭kkõ viimäst tegemä Plv; säĺg oĺl timäl kõ̭iḱ viimäne `pestü arʔ `haudlikatsõss, hanguga oĺl kõ̭iḱ tuu säĺg `haudlikatsõss arʔ `pestüʔ Vas; kõigest hingest ~ jõust ~ väest ~ kõige ihu hingega ~ kõigelt jõult kõigest väest, innukalt `kõigelt jõult vai `kõigelt ramult piad `tõstama Lüg; `jooskes keigest iŋŋest äga äi εs jöva Khk; Keigest vääst tuleksi sulle abiks Kaa; tegi küll keigest jõust Ris; `vehkle sääl [tööl] kõ̭ge ihu eńgega päiv `otsa Ran || `karjusid kõigest kõrist Plt
3. igasugune, igat laadi, liiki ouvi kalast sai ning ahvenast ning `saadi kenad suppi, ega keigest kalast sa‿p saa ju Ans; `keikidel puudel on `mähka mis `kasvavad Khk; ta on `keikes `asjas ni viisakas Rei; keik `töösid tegin, mis majas `tehja `olle Phl; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; plekk plaskuga tuuakse eli ja kõik niisukest `aśja Mär; see rohi pidädä `kõike `kärne vasta olema Vig; `Ljõnnõs `kõiki `kaupa `suaja Khn; meil käis `enne talu perenaene (ajakiri), sial `mustred sies keik HMd; ta on `liiga eidand, kis `kõiki `tühja reagib Jür; `kõiki suppi võib piimaga `keeta Ann; `kõike `marju oli, jõhvikaid neid oli, et `tõmma rehaga kokku Pai; kõik asi aĺlitab, nagu piim, leib Kod; noh `peigme emäle `ańti niisammati ka, ja nii et tekk ja säŕk kõik siukst `väŕki KJn; Sellege (mõrraga) saap `kõike kala võtta, paĺlast kiisa lääve läbi Trv; sul om rõevast `kõ̭iki ja, `süvvä ja `juvva, tõesel ei ole Ran; tulilind laolap kõege keelde pääl Puh; temä sõõmass miu kõ̭igess ja kõ̭igess Nõo; siin om nüid kõ̭kke, istutamist ja kõ̭kke seräst tü̬ü̬d; Nüid tetäss kõkke `mu̬u̬du, puukatusse, kivikatusse ja plekk-katusse Rõn; tõnõ om kõ̭gõ tüü man `väege virk San; `täütäga määritäss `saapit, hobõsõ `riistu ja kõ̭kkõ säänest naha `kraami Kan; neil oĺli alati kõ̭iḱ rohu˽kotun Urv; ta `naarõ neid rumalass ja uĺliss ja venne paṕpi ta sõimaśs kõ̭gõss Har; [männist] saasõ `paĺke ja lastupakka, kõ̭õ̭d `eh́tüss`materjaa·le Räp; ośt `leibä `kõ̭ike rõõvast, `lehmi, `kõike Lut; kõkõ `karva (mitmevärvilisi asju) om Kra || mitmel viisil, kõigiti sa `ütlet tõesele rumalit sõnnu ja kõege moodu pääle noogutat tõese läbi Puh; tiä oĺl jo inemine, kõ̭gõ mu̬u̬ ala olõss olnu abi Urv; `reńti inne sukatass `pääle kõ̭gõl mu̬u̬l rahaga ja viĺaga; peremi̬i̬ss sõ̭ss, [karjast] pingut́ kõ̭gõ moodo ala, söögiga ja Plv
4. üleni, tervenisti, täiesti üsna kilu`meeter maad oli keik lahve vee all Vll; See `sõuke `aigus, suu `lõhkus kõik ää, keele kida valutab koa Pöi; särgi piht oo kõik tahmane sool Mär; Puust aid oo nagu räätsakas, kõik maha kukn ja mädan Han; aeab naha maha, `kestab kõik PJg; õue kõik `parka täis Hää; kerstul on pial põen, üks laud `kõrgemal, aga `kohvrel on kõik üks sile kaas; kää nahk kõik maraskil JJn; jalad on kõik paestetanu ja ihu on mul `raske Äks; nii küĺm, kõik alasti, `kińdid egä kedägi KJn; ti̬i̬ om nii `õige kõ̭ik ja siledä Nõo; tu̬u̬l `pernaasõl oĺli valu sitaga kard kõ̭iḱ ku̬u̬n Har; lasõ no˽hiĺlokõìsi, mud́o lätt `ku̬u̬rma kõ̭iḱ `ümbre Räp; üle kõige üleni, täiesti ihu lü̬ü̬b üle kõege igisess, kui palav one Kod; serände nahuk `tulli [vihma], et ma‿lli üle kõ̭ge like Nõo; ma palasi üle kõ̭gõ, kõ̭iḱ mu `rõiva˽palasi Urv; siiĺ om üle kõ̭gõ uhakanõ, ta nõelaśs nii et Har
5. koos, ühes läks keige oma kraamiga Jäm; `tuhlid soab keige koorega moal keedetud Vll; Vana jumal on köige kutsikatega `latsis (sajab ja tuiskab vahetpidamata) Pöi; mine köige oma mehega Rei; ma nägi põdra kõege vasikaga Aud; tule keige perega Ris; kõege oma `tütrega oli seäl Juu; ma panen [kartulid] kõige pisikestega `kiema JJn; ümmargune mätas kõige rohuga, `süötind maa pialt `võeti Sim; `tõmmas [ohaka] kõige juurega `väĺja Trm; obene läits kõege ri̬i̬ga [vette] `siśse Ran; põrut `akna `kõiki `raamega puruss Nõo; siis see püt́t `ańti pruudi kätte kõege viinaga TMr; lepp `pańti `kõ̭iki `ossega aiass Kam; kahru `aardsõ mihe kõ̭ki `kaarugõ `üskä San; ussõ `leie kõ̭iki `piituga mahaʔ Har; `kohvri `võeti är˽`kõ̭iki rättegaʔ Rõu; kõ̭gõ uma keelega lää `hauda; ma jäi ti̬i̬ pääle kõõ kraamigaʔ; opõtaja tuĺl kõ̭õ̭ naaśõgaʔ Vas; mõ̭nõl saiś mesi kõ̭õ̭ vahagaʔ kõ̭õ̭ talvõ pot́ih Räp; kõ̭gõ `tütregaʔ Se Vrd kaikine, kigen; kõige täiega ~ kupatusega täielikult, koos kõigega ning teine obu pani tese `järge ka ning löid ülegali mind keige kupatusega ning, koorm `ümber ning Khk; keige täävega läks [koorem] `ümber Vll; laeb läks kõege täiega `põhja Mär; tuul `tõśtis küini kõige täiega üless, `viskas - - puruks Sim; mi taśs sattõ kõ̭gõ täüvega põrmandu pääle maha Urv || säńg `paĺli kõ̭gõga `puhtass Urv; (ilma) kõigita ~ kõigeta lisanditeta siis sai `jälle `panna [pesu] lopputuse vesi, `ilma `keigita VNg; me Miinaga joome `kohvi ilma piimätä ja kõ̭igeta Nõo
Vrd kaik, kiik5, kikk10, kõikse

kõps-longati deskr Kellu äi ole õieti seina peal, lonkab, teeb peale kõps longati, kõps longati Pöi

köba köba saamatu Köba on nisuke õimetu oma `töega, ei sua õieti midagi `tehtud Amb

küna|närija fig ihnuskoi Künänärijä neh, `leikab `ounagi `müües `puoleks Kuu; `ahned inimest `üiti künanärijaks Khk; Künanärija oo naa ihnus, et ei raatsi oma kaust (kaevust) vettki juua Han; Künanärija - - ei rat́si isi ka õieti `süia, närib `tühja küna, `seuksi künanärijasi on küll Hää; tema on nisuke künanärija et ära ullemat ot́si VJg; `näĺgi ise, aga tõistele anna täitsa, siis ei saa su `kohta künanärija `öölda Lai; Kõrtsimiis om peris künä närijä, temä käest ei saa üttegi pudelt pairist (õlut) võlgu Hls Vrd künänärik

küpsema `küpsema VNg Vai spor Sa Hi Lä, Ris Juu(-mä) Jä ViK Iis Lai, `küpsma Jäm Khk Pöi Muh spor L/-mä Khn/, Koe spor TaPõ/-mä Kod/, VlPõ/-mä KJn/, (ta) `küpse(b) VNg Vai eP(küpseb)
1. küpseks saama, valmima a. (viljadest) rugi jo `küpse Vai; vili `küpseb, pöld akab `valgeks `lööma Jäm; kolm `aastad `küpseb kadaka mari Kaa; ärjapea seeme tahab veel `küpsa Muh; rukis kaks nädälid `õitseb, kaks nädälid kasvab, kaks nädälid küpseb Juu; tuamikad - - kui küpsevad, on magusad maŕjad Kad; odra luob verele, siis akkab `küpsema Sim; laps võtab sinise õõna mes tuares one ja `küpsmätä Kod || kuivama pala `päike, ein `küpses ruttu ää Ris; mis kaarest `lahti `löödud, siis on ta (hein) `vaĺmis ja kuiv ja `küpsnud Ksi | maa küpseb ja maa `vaĺmib Äks b. (toidust) levad `küpsesid kenasti ära Jäm; Võeras äi `tohtind `leibu enne `ahju panemist nähja, võlub äkist ää, levad `küpse õieti ää Pöi; ma pane `tuhlid `küpsma Muh; `tihled `tahtvad kaua `aega `küpstä Tõs; Kuõgid `jästi pruuniks küpsn Khn; `paistekook, keeratakse paa koane peal, seal palavas küpseb ää Juu; `kartulid `pańdi `küpsma, ja kaalikad Lai; ma `pańnin sõreda tuha `sisse `kartlid `küpsmä KJn || küpsetama `leiba `küpsma Koe Vrd küpsendämä
Vrd küdsämä, küpsenemma
2. fig a. kõrbema, janutama süda küpseb sees, tahab `juua `saaja Khk; mu süda küpseb sies VJg || päevituma tõmmus `küpsend päevaga PJg b. ehmuma tä `küpsi peris ärä, läks näoss `valges, nõnna ehmätäs Kod

laager1 `laager g `laagri R(g `laageri Vai) eP(`loa- Pöi Trm, `lua- JMd; n `laagõr Khn), `laagre spor Pä, Nis Juu spor VlPõ, M Ran Puh; n, g `laagri Ote San V
1. peatus- või puhkepaik soja`välja `laager oli siin VNg; `mustlased - - `talvel õlivad kus õlivad, tulivad `üösest, aga suvel õlivad `laagris Lüg; `soldadid `läksiväd `laageri Vai; jäime `ööseks `laagri Khk; Olid sii `kaskede all `loagris, just kut suur `mustlaste `loager oli, `keetsid ja sõid sii Pöi; Mustlased lõid endid metsa ääre laagresse PJg; soldatid lähvad kasarmade sehest suve `laagress Hää; mustlaste `luager JMd; laagrin käeväd õppusen Kod; laadalesi oli küll möda tee `ääri ja `metsi - - sial `seisid nad `laagres ja pidasid sial öö; [laadal] oli `sańtide `laager, sańdid olid `ühte `kohta `eńdid `ringi kerind sedavisi Pil; lää `mustlise `laagert `vaatame Hls; `lü̬ü̬di `laagred üless, rõevass tõmmati üle, vari, kelle all toit olli Ran; no Varssavi liinan `oĺlimi sääl `laagrin Ote; `mustlasõ ollõv sääl mõtsan `laagrin Har; `laagrin ommaʔ joba kõiḱ ku̬u̬n, kõiḱ väe liigi ku̬u̬n Räp || vangilaager eks `laagris ja liini tüödes seal oli väga se `toitlus tegi kibedad Kad || hulk asju, olendeid koos, ühes hunnikus (ka laokil, laiali) kanad on õvves ühes `laagris (kobaras koos) Lüg; asjad `laagris maas Mär; puud oo `laagris maas, kui tuul nad maha aab maru `aegas Aud; tat́ikud kasvavad ikki `laagre `viisi; einad on `laagres puha, lööme einad `laagrest laiali, siss kuivavad paremine ära Saa; [vili] põle õieti kokku `pandud, pisike unik, `laagres moas nagu va mügamus Nis; nüid on üks ia `laager `teisi koos, tea mis nad nüid arutavad; võt́tis puid `laagrisse maha Juu; [asjad] jäävad keik `laagris `seia maha Ris; tuul on puud justku `laagrisse maha `murnud Ksi; rebäne `murdis seetse tükki (kanu) õue `piäle `laagrisse maha KJn; siin om seene `laager puha; vanast olli si̬i̬ mu̬u̬d, rüä kanneti ütte `laagress kokku Krk; kes kokku kannab `laagride aki, sel om ää `karja `laske rüä `kõrde Ote || ladu temä pidäśs õlle `laagert Krk
2. võlli või pöörlevat telge hoidva seadme osa `Muoturi vell oli `kinnidettud `paadi `kaarie `külgi viel `kolmest `neljäst kohast `laagriega Kuu; kuulid oo `laagrite sihes `lahti (jalgrattal) Khk; Kui massina laager pole paras, siis saaberdata senel saabriga natust maha Emm; `laagridega vokid LNg; voki `laagred on kulund Juu; lina `aamise masinal on `laager Koe; kos vesiratta võĺl juakseb, siäl tapi õts juakseb `laagri `piäl Kod; [veski] Piĺli all otses oĺli rauast laager, kus piĺli alumise otsa tapp si̬i̬s käis Vil; mutter es pia `kinni, siss ta tei nahast `laagre `mutrel `sissi oki keeril Krk; tu̬u̬st (paakspuust) tet́ti vanast vesiratta `laagriʔ Har; rehe`pesmise maśsinaʔ kääväʔ `laagridõ pääl Räp
3. a. tala, tugipuu paranda joompuud, nüid oo `laagrid Khk; `laagri piäl veeretse `paĺka Var; Akkamõ nüüd `laeva `laagri piält maha `lasma Khn; `laagre paĺgid või paranda `laagred o need paĺgid paranda all, kus `peale lauad saab `pandud Aud b. laiendusraam `laagri vai `voośka `pańti `reele `pääle, `kuurmat vitä hüä Vas; `laagriʔ oĺliva `kuurmategemise `taŕbiss, mudu om regi kat́skümmend üt́s `toĺli laǵa; `paĺke vido pääl oĺl regi ilma `laagrida hää Räp; pan `laagriʔ pääle, lakiʔ `hainu `tuuma Se
4. (õllesort) `laager om nõnda lahjamp, tuleb ku pinsenääŕ ärä jooseb Hls

lainetama lainetama Sa JMd Tür VMr VJg Trm Lai Plt M(-eme), `laine- spor R(-mma Lüg), laene- Muh Rei/-dama/ L Ha JMd Kad Iis Kod KJn T, laane- Rid Mar Ris Juu; lainõtam(m)a spor V(laańõ- Lut), -õmme Krl
1. lainetena liikuma, laineis olema a. (veekogust) meri `lainetab Kuu; vesi `laineta kovast Vai; püsut lainetav ilm oli (meri lainetas tuulega) Pha; Pili tuli järsku öles, tuul `välja, meri kukkus nõnda lainetama Pöi; tuul ajab suuremad veekogud laenetama Vän; jõhi ette laenetas Tor; meri laanetab täna `körgest Ris; vesi laanetab üsna `kruavis, mis siis meres piab olema Juu; suure toŕmiga lainetavad kõik järved ja jõed, mere vesi lainetab alati JMd; tuult one `tõsnud, `jäŕvgi juba laenetab Kod; `vahtsime sedä `järve, si̬i̬ laenet ja peegeld Ran; meri laenetab, suure `laine nigu mäe jälle Nõo; jäŕv `naḱsi lainõtõmõ Krl b. vett täis, veega üleujutatud Kevade sügise kõik kohad lainetasid Pöi; meie õue laanetab na `kangesti Mar; sadas `vihma, `õhta laenetas, omikuks ta oli kadund, tahe Mär; üks sui oli niipaĺlu vett, et keik laanetas Ris; nüid jälle laut laenetab JMd; vesi mutku lainetas küögi põrandal muas VMr; siit nied einamad kõik vett täis et laenetab Kad; teinekord `keerab `pilved kokku, siis tuleb [vihma] nii et lainetab, jookseb möda `kartuli vao vahet Lai; vesi lainetap niidu pääl Trv; taludel `olli sügise nii suur pori, et tanumi puha laenetiva poriga Nõo; aańamaa laenet́ nigu suuŕ ilma luht Võn c. fig salved `vilja täis nat laenetavad JMd; südä laenetab nõnnagu vede siden, üks mure lõpeb, tõene `algab Kod; süĺg tulep suust `vällä ku lainetap, ei ole sõna egä oobi vahet änäp Krk; `täämbä oĺl mi opõtaja kerikun üt́s täüs tubli miiśs, pedi `säärtse jutusõ et naasõʔ iḱki nigu lainõti Har; jalaʔ ai ma `ahjo, pää `vällä, higi lainõt́ vi̬i̬ `mu̬u̬du `alla Rõu; taĺlih pesseti nii, et veri lainõt́ Räp
Vrd lainõllõma
2. voogama, õõtsuma rugid lainetavad `pöldu `koutu Jäm; ruki ühna laenetab Muh; vilja põllud laenetavad Tõs; ilus suur vili, luhab ja laenetab nii tuule käe Juu; vili laenetab ku tuul tõiseb; tuli `lemles ahjun, alate liigub ja tuleb `väĺjä, laenetab üles ja `alla; tuul laenetab `kaaru Kod; nüid om ää `äitsnemise aig, rügä lainets Krk; tuulega tolm laenet Kam; hüäʔ rüäʔ, tuulõkõnõ lätt, rüäʔ laańõtaseki Lut || `piäskesed `lendäväd mua ligidel, laenetavad aga `mü̬ü̬dä muad Kod
Vrd lainendama
3. a. raiskama, priiskama küll laenetas selle rahaga Mär; naene oo turul raha ää laenetand Kir; laenetab kõik enese varanduse ää. ei tule kõrsust koeo, laenetab sial Nis; raha kääs laenetada JMd; mi̬i̬s õli luadal, laenetas ja jõi `viina Kod b. kiitlema, hooplema mes sa `tühja laanetad, tee õieti see töö ää, mes sa platerdad Mar; ta laenetab mud́u `tühja, ega see nii põle Nis; üks `kerge inimene, ei õle `õtsa ei perä jutul, muku laenetab aga Kod c. tuikuma mees laenedab, kut ta on abrami näinund Rei; `ju̬u̬nud inimene ull laenetab tõesess tee serväss `tõisi Kod

laks3 laks Aud, g laksi Mih/-u/ PJg Saa Nis Kei Jür JJn Kad Lai, `laksi IisR lake, lurr `Meie mehed ei pia `piimasuppist kedagi, `ütlevad et eks ta üks laks ole IisR; aga nüid tuuatse meiereist seda va `laksu (lõssi), see oo va laks, ega see piim põle Mih; seanst `laksi koer küll ei söö, peab ikki midagi paremad sekka panema Saa; `ańdis va õlle `laksi, vesine lahja õlu Nis; Sai kord igasugust `laksi `sisse `aetud, änam ei võta (poeõllest) Jür; põld sial õieti `süia kedagi, üks supi laks oli Lai Vrd laksar, lakse

lapp1 lapp g lapi eP, lappi RId(n lappi VNg Vai), labi Jõe Kuu Vai; laṕp g lapi Muh Kse Han spor PäPõ, Vil M T, laṕi V(laṕh Vas Se); pl lappid Hlj
1. tükk õhemat materjali a. eraldi tükk riiet, nahka vm käriseb katti, `järsku `kolme`kantlik lapp `lahti Jäm; mis lapp säält kase küljest `lahti on, poisid on ika säält `tohku vöttand; obuse selg `katki, `telka ala leheks üks lapp `tuua Khk; tegi püksid `valmis ja lapid jäid järele Hag; lappidest suab ilusaid põranda`riideid JMd; riista pesemise lapp VJg; lappide läbi kurnati kõik [piim] Plt; latse `lahksiva [ema] tanu pupe laṕpess ärä Puh; arutedi kõiḱ sääld laṕpe küĺlest nu̬u̬ langa ärä; `tõmba [põrand] `keŕgusi like lapiga üle Nõo; [võta] õle tuuśt, laṕp es ole anumide `mõske nii ää Ote; anna˽mullõ üt́s linanõ laṕp, sõrmõ `leiksi `kat́skiʔ Urv; ma laṕiga˽`kuiv́ssi tu̬u̬ `lamba pää ärʔ Rõu || mähe korikad olid kenad `puhtad lapid, `pesti `puhtaks ja `pandi `jälle [lapsele] ala Mus; Lapsel on lapid märjad, kluksub Rei b. paik millegi parandamiseks panen `selle [tüki] `vergule labiks Jõe; Ain `kuue `aukujelle labid `pääle Kuu; vikkastile panevad ka lappi `pääle Lüg; kui `katlel auk sees on, pannasse leki lapp `pεεle, `aitab `jälle Khk; See (saabas) `aitab veel paigata, pisike lapp liimiga `peale Pöi; `pastle lapp õmmeldi `kińni Kul; [vankri] ais lähäb katti, siss lüiatse laṕp `peale naeldega Kse; panen lapi kuuele peale Tor; savi lapiga lapitse `vundame·ńti, kui kat́ti on; püksid oĺlid lapidest kirjud Saa; `pastle lapp soab nõela ja nööriga `kinni `aetud Hag; lipp lipi `peale, lapp lapi `peale `pandud sel särgil Juu; `suapad puha lappa täis Lai; kińksepp tegi `saapid ja parandas, lappisi aas saabastele `piale Plt; nii paegatu pöksi et, laṕp om lapil pääl Nõo || (teat pulmakomme) paberraha `pańdi põlle lapiks ja vaśkraha `pańdi neeks `peale Juu || (mõistatustes) lipp lipi pεεl, lapp lapi pεεl ilma nööla `pistmata, [see on] `kaapsu möistatus Jäm; mõista, mõista mis si on: lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, ilma nõelasilma `pistmata = sibul; kapsapea Hää c. riideeseme lõiketükk (siil, liist, õlak vms) `särgi õla lapp on `õmmeldud `siie `kinni Jõh; `paiad, `kaindla all oli `neĺla `kantilised labid Vai; obusetekk - - neid tihaste lappidest, üks seda nägu ning teine teist Jäm; kenad abud olid sii, kullad `pandi `seie [käiste] lappide pεεle ka veel Ans; sõba lappisi `tehti just egast `riidest, ka egad nägu `riidest; Lapid õmmeldi öheteise `küĺge, nii `uhked tekid olid Pöi; `särkidel olid `enni `kaendla alose lapid, `pissed nella nurgelesed lapid Mar; lapid `aeti siia [särgi] õla piale Aud; lapige [suka] kand Kod; siis ku kördit `ammit akati tegime, siis `panti `köüse ala üits laṕp Krk d. riideeseme või jalanõu lahtikäiv osa, klapp Lakkaline õli - - tagumine `püksi lapp, käis `küljä päält `nüäpidega `kinni Jõh; lapiga püksid - - värrel pεεl, kahelt poolt `lahti Jäm; aja mo `kampsuni lapp (nööbiliist) ede Khk; vanal aal ollid ummiskiŋŋad, nahast laṕp peal Muh; Poõsil püksi lapid muas Khn; ja ninalapp, sie leigati [lapikingal], mitte nii `kõrgelt ei leigatud ära kui tossul KuuK; `piälmene task õmmeldasse `piäle, `tasku lapp Kod; upslaed, `käiste kalevised lapid KJn; kate lapige kask, tõne laṕp käi tõisel `pääle Hel || (pudi)põll kurgo alose lapp Mar; ila lapp või lõua lapp või pudi lapp Juu
2. ühe värvi või mustriga kudumisriba kiut kuub, nii laiad lapid olid, must ja punane ja lilla, igate `moodi Jaa; teene laṕp must, teene `valge, `sõuke lapiline siis `olli see sõba Muh; tärnilene pael, see oli varrastega kujotud, kahe lõngaga kujotud, teene lapp oli teist `moodi Aud; ma kudusin omale viel laudlinad - - teise lapi panin `toimseks ja teise lapi panin kilp siĺmiliseks KuuK; [kangas] tuleb kalasabas ülesse `panna ja tallata, teine lapp teisi pidi, siis jäävad silmilised JJn; lapid on ääres, siis tuleb [suka]äär paks ja kõva Plt; kui laia lapi sa kuat, akka vahel `kirjä kudame Krk
3. klapp, luuk, plaat (katte või sulgurina) `veski kolo lapp Lüg; luki lapp kεib `vötme augu ees Khk; kui `kapliga vett [paadist] `välja visetse, siis `vöötse vee augu lapi ää Mus; Kui lapp `lahti `tehti, pudises jahu kotti Kaa; oostel lapid `silmade ees Mär; [ei] mina tia, kopsus või südame lapid või mis need olid Aud; `korssna lapp Tor; lapp oli [veski] kotilae kolu all, saba oli taga Nis; lappidega `vaĺlad on, kui lapid on [hobuse] `silme kohal vaĺlaste `külges Hag; pumba nahad ja lapid kuluvad ää; `leitse augul `rohkem käis ikke tropp ees, vägä vähä kui lapp ette käis Juu; pani [leivad] `ahju - - ja lapp ette Amb; luku laṕp käib `võt́me augu pääl Hls; venne tabal om laṕp vai lakakõnõ `pääle tougada mulgu `pääle Har; `suitsil ummaʔ lapiʔ Plv; `leńtse `perse laṕp rihma otsa külen Räp
4. osa mingit pinda; maatükk, -siil olid sääl oma `söuksed pöllu vöi einama lapid, nönda‿t igaüks sai sellest pöllust ühe lapi Ans; me saame nüid ka latsi (platsi, talukoha), enne olid lapid Khk; lage lapp metsa sees, `pölmaks kutsuti Mus; Muulikid oli sii kantis õieti vähe, mõned pisiksed lapid mõnes kohas olid Pöi; kolm lappi vedrutas maha Muh; iga perel oli ülevalt pöllal seitse lappi Noa; muru oo üks kare lapp Kir; `Meitel oli üks pissike laṕp muad Khn; pidid pikad `kitsad tired olema, ingemoa lapid HJn; eks neil ole oma kartuli lapid ka, aga suurukesed need on JJn; siin kodo on üks eenamaa lapp Pil; kesset `säĺgä `olli nigu laṕp jälle mes valut Ran; noid (kukeseeni) kasvap `õkva lapi `kaupa, kos näid tulep, siss tulõp `õige ää kõrd Rõn; siin `õigit aenamit es ole, olliva lapi ja veere Kam; põllulaṕp tulõ iks ärʔ tetäʔ Plv; vanast oĺliva maaʔ põllatõ `jaetu, laṕi viisi `jaetu Räp || (näost) eledä veregä, ilus ja `priske, silmnäo lapp on ilus `vahtida Lüg; sellel üsna `aitaja näu lapp Khk; `kaunis ilusa lapiga oli, näo lapiga Ksi
5. laik; plekk `õnne lappid vai `õnne `märgid `küünde pääl Lüg; taami (kabe) lapid, `terve see laud Khk; punased ja `valged lapid, kui `ruske kiri [veis] on Krj; Mis suur lapp sool kuue peal on, tainast või mis sa `sõnna oled ajand Pöi; [need kel] kollased lapid kõrva `eares, nee `olle vee ussid; `valged lapid löövad ihu `peale Muh; hani kaglad, `valge lapp oo noka pääl Phl; pisike must laṕp ja saba oo mustase läin [valgel koeral] Kse; `juusid ja vere lappa oli parand täis Aud; kasepuu, kui noores kuus maha võtad, on lapid `külges kohe Tor; uśs sööb orase ää, siis jäävad tühjad lapid `sisse Juu; linnu teel on mustemad plekid sees, siis need lapid on kõik sulad Kos; niske lehm - - ikke lapid seĺjas või, lehe sugused [laigud] Lai; kirju siga, `musta `valget lappi Trv; köŕt pori laṕpe täüs Krk; näo pääl om ka musta lapi Nõo || fig kaks kolm `valged lappi (pilve) oo `taevas, nii `selge Muh; Õhatu vaga, muedu mõnõd vjõru lapid vee piäl Khn || tähis, täke; ava(us) lappisi `lüüa siis ka kui `taimed maha `panna Jõe; pisine ümarik lapp [tuurakala] köhu küljes kut sörme küis Khk; metsavahed lapivad puid, löövad lapid `piäle Var
6. kudumisseade a. kangatihv mina olin kis jah kõik `vaĺmis tegi, lapid `kińni sedusin ja Kir; kui [kangale] lappõ `sisse `pańti, kui [kangast] üless `käänmä nakati, siss `pańti lappi kah; lapõl omma nõõlu küĺlen, nu̬u̬ `oitva kinni et lapi ei saa `väĺlä tulla Kam; `kanga lapi pandas kudumise aig `kangale `sisse, nu̬u̬ lahutase, oiava `kanga laheda Ote; Siss `pańti sinnä˽`vaeligu vahelõ laṕiʔ, ku˽kangast `mäh́kmä nakati Kan; Om kat́s laṕpi, puust lahastu˽säärtse˽laja˽pirruʔ, ja sõss jäl säält võedas `vaelik, koŕatass katõ laṕi vahelõ Urv; käänä üt́s laṕp lapildõ, tõnõ seŕvilde, siss lätt parembadõ edesi Har; üt́s hoit i̬i̬st kangast, üt́s pidi lappõ ja kolmass ai võllapuud vändäst `ümbre Rõu; `Vaeliku `vaihhõlõ `pańteva˽puust laṕiʔ, et `vaeliku˽segi ei lää Räp; ku `vaelikku `vaeldat, siss om koĺm laṕpi, aga kudama nakkat, siss om kat́s Se; lapiʔ ummaʔ `kangal siäh, kat́s pirrukõist Lut b. käärlaud kudumese lapid, iga lapil on neli `auku Tor; `kanga vidämise laṕp, kon mulguʔ sisen, `kanga laṕp Urv
7. pulk, klots, kiil; laud, lipp vm (asjade, esemete osana) keivad `köntadega, `kaikale lüiasse lapp `külge, jalg sääl pεεl Khk; Lasn oli puust, pisike raud lapp oli `otsas Pöi; paadi tolli lapp [oli] `toĺlide vahel, et aer parrast ei söös; `parda `külges olid sõulapid, lapid olid [pardast] `kõrgemad Rid; [vankri] vahelt laṕp oo rõugulese ja ike vahel, puust Mih; `Santeki laṕp piäb paksõm olõma kui teki plank; Küll suamõ `aalis sjõlla lapist läbi `mindüd Khn; `Kirve siĺma lapp on si̬i̬, mis keedeti `kirve siĺma pääl kaitseks - - et `silma tagudes `lõhki ei lü̬ü̬ Hää; piśt aid tetti - - lat́te `küĺge `lü̬ü̬di `nakluga lapi, aia lapi Nõo; redeli lapi; `värja lapi tahutu lapikuss Ote; ri̬i̬ lapi (põhjavarvad) Kan; laṕp pandass [höövlil] pääle, miä tera kinni pedä, lapik nigu kiil Har; lapiʔ omaʔ [vankriredeli] peelte sisen Räp || (nime)lapats `Võtme lapp on see mis `võtme `järges on; Paras kotisuu lapp, nöör `järge ja suhe Pöi; kella laṕp, kes edesi tagasi käi [ja] `kella edesi aab Ote; kella laṕh Vas || lahas jalg `võetass lapist vallalõ Räp Vrd lappu
Vrd klapp, lapak(as)

laps1 laps g lapse p last eP(g -õ Khn) u, hv Hls Krk, g `lapse R(n `lapsi VNg, -e Vai)
1. laps, alaealine Laps `juokseb alt `vihma (ei saa märjaks); `Lapsest pääst `neulaga ühes majas eländ (osav nõeluma) Kuu; oli `lapsenna `niisukene sana`kuulmata et oli äda temaga Hlj; tämä on viel `lapse `kirjas (peetakse lapseks); Kie `lapsele nuga vai `karjatsele raha [kätte annab]; `Õhtate õli siis `meie `laste tüe, et pidimä tuld `näitämä ehk `piergosi sättimä Lüg; `Ninda`kaua `üäldi vagane laps (vastsündinu), kui õli `ristimata Jõh; [tal] `Lapsest `auvani `vimpkad sies IisR; `lapsile `üöldi, et siul on pobod pääs; `tuodi `lapse `ristile; `lapsed `liugud määs Vai; ma oli laps, es ole tähelepaneja veel; liha lapsed mitte mere `ääre Jäm; lapsed köristavad `ernid painanda sihes Khk; laps, kui ta `käibijaks saab, siis saab nime pärast (nimepidi) `üütud Kaa; Laps on laps, täma äi tea veel midagi Pöi; side `pandi lapse otsa ette, kiire takka `kinni, siis lapse pea es lähe kandileseks; laps ikka änam kut laast (öeld, kui lapsest kasu oli) Muh; Vεhene laps ja vana inimene aa ühed nödrad mölemad Emm; `Viipsimine on ikka laste töö olnd Rei; lapsed on `pähklil; [kui] laps oli `aige, oli rahutu, `ööldi et laps on ää imestud Kul; laps oo nasa·ma nagu koerakutsikas, kes tämäga‿o `easte, sellega oo tä ea Vig; lapsed `oitsid ikke vanemate inimeste seĺla taha Lih; Lapsel lapse aru Han; minul põle `voodid ond, lapsena oli koegas, pärast oli säńg Mih; `Lapsna mia käösi korra `Riiges kua Khn; sii külas `lapsa põle enam Vän; Lapse küĺm ja koera näĺg on üks ja samma (neid ei panda tähele) Hää; laps räägib siis, kui kana kuseb - - lapsel põlegi `õigust `rääkida vana inimeste vahele Hag; nii kaua on lapsed, kui leerist `lahti soavad, siis on täis inimesed Juu; ma lapsenasa lugesin üht Jenuieva raamatud KuuK; `enne `lieri põle lapsed `tohtind `lauda `istuda (sõid seistes); ennemast on mõnikord kuri lapsesse pugend JJn; Kesse läheb kitse pärast lakka ehk lapse pärast `randa (ei tasu vaeva) Kad; laps akab jo `kuogama, nää tal jo varekse miel peass VJg; testod leib süädässe, kasnud laps löötässe Kod; ma olin siis vi̬i̬l õege laps, mis ma olin, kolme neĺla `aastane Äks; kui laps veel õieti ei riagi, siis on tal pudikeel Lai; laps noor, jalg `kerge Plt; lapse jälgedes ~ kingades fig lapseeas Nuar mies, nuar `tütrik, `neie `kõhta `üäldi, et on juba `lapse `kiŋŋadest `välläs Jõh; ta on veel lapse `jälgedes Khk; Poiss alles lapse kingades, [aga] juba venitab suitsu Pha; ma ole ikka lapse `kingis tema `körvas (palju noorem) Rei; lapselt ~ lapsest lapsena, lapseeas `rougepanijat ma `lapseld `kartsin nigu tuld Jõe; Oli `lapselt `miski `aigusses IisR; kεisime sääl lapsest pärast Khk; lapselt ma ikka `kuultsi Kaa; ööd-vennad surid titelt ning lapselt ära Pha; Selg roo oli lapselt viga soand Pöi; lapseld on neid `asju `kuuldud Phl; mina pidasin koa lapselt öhe kuue ära Mih; lapsest mul `olle kollased `juused oln Aud; lapsest läksin mehele PJg; mul on kõik laulud `meeles, mis ma lapselt õppisin Kei; ema õpetas meid lapselt Iis || suure kooli lapsed leerilapsed – Muh
2. järglane, poeg või tütar `Lapsel valutab sorm, emäl süä Kuu; sie on `lapsita `naine VNg; `Lapsed on `vaise vara; Seni `lapse `piake sile, kuni ema `silmad `lahti (ema elus); `välläst `kõrjetud `lapsed, neid `üellä välised `lapsed (vallaslapsed) Lüg; `toine `naine magas oma `lapsega üväst; tämä `tundes omalt `lapseld üks `märki - - üks sala`märki Vai; lapsed piab obusega `kooli `viima Jäm; me olime Jaaniga `vendade lapsed; lastega oo üks igavene rist, jumal `oitka Khk; `viimne laps `üitasse raabikakk ja tuhakot́t Mus; See oli siis, kui ma eese viimist last talusi (kandsin) Kaa; `meitid oli kuus last, neli öde ja kaks `venda; olete siis üksi nende lapseks (ainus laps) Vll; Esimene laps, sellepärast `üüti `neitsi laps; Laps tuli ennem ää kut pulmad olid Pöi; see oo alt `õlmde laps (vallaslaps) Muh; Lapsed kut oreli viled (ühtlaste vahedega sündinud) Emm; üks laps omale, üks küla poisile, üks surmale (peres olgu kolm last) Noa; abielorahva laps; ära põrund laps oo enne`aegne laps Mar; see mu enese lihane laps; need mis omad lapsed oo, neid näd lugevad veresugulases; õe venna lapsed oo nõod Vig; lapse ema `kohta [öeldi] `talve `kanga täis `lõngu, suvel kuhja täis `einu jääb tegemata, laps viidab nii pailu `aega ää emal Kse; Nändel oli `teisi `lapsa ka veel Var; seal oo kahekortsed lapsed, muist teese mehe ja muist teese Aud; [nääriööl] küla inimene `soovis `õnne: üks särk ja ühessa last, vakk `lapsi ja kilimit `leiba Pär; `kiski ei tia, kis lapse isa oo, `öetasse isata laps; kis vanaste last `kaotas, see (abort) `nüidne asi PJg; korjatud laps või sohelaps Tor; naene jäänu `aigess last `tu̬u̬ma (sünnitama) Hää; see nime on tal elu aeg kanda, et ta lapsega tüdrok on; lese`pölves viel `korjan miilitsega last omal Ris; `altkä laps (vallaslaps) Juu; laps mahub `enne isa `põue, aga isa ei mahu pärast lapse `õue KuuK; `korjas omale kua lapse JMd; ta `oidis oma ainust last nigu oma silmatera Tür; naene suri ää, neli last jäid järele Kad; jäävad ilma lasteta Rak; laps on vanemal kerstu naelast Sim; mina ei sua lapsiss kohegi ärä `minnä, `taĺta ja ari näid; surm riis lapselt emä ärä; lapsile viin süädä Kod; kui pada `põhja sü̬ü̬d, tulevad musta `piaga lapsed; mina küll ei saa oma laste `piale nuriseta Pal; esimese naaśe pooled lapsed - - me vahet ei osanud teha, et me küll pooled lapsed olime Äks; laps on üstku ema nokast kukkund Plt; `laṕsa on tal paelu Vil; last (käimas) olema (rasedusest) ma ei määleta, `missugust last ma olin JJn; ku ma viimäss last õlin, si̬i̬ õli juśko kõege `raskem Kod; ta on last käemäs KJn || fig Kene laps, sen nimi [tähendas] kene kraam on, sie `määrab `hinna ka Kuu; Nee riipsud mis siit edasi on, on lapsed, nii pailu `lapsi on [tulemas] kut neid `riipsusi on [peopesas] Pöi; Ea lapsel aa mütu nime (kiita annab mitmeti) Emm; ei sest soa aru ei Liisu ega lapsed (mitte keegi) Kad
3. fig (inimesest, sag tema kuuluvuse või päritolu järgi) Kel `naurajes `augud paletesse `jäävad, oo `nuore kuu laps Kuu; `neoksed ääremaa lapsed ja `väikse koha lapsed - - `lähtväd `vällä sulaseks Mar; [ta] oli naasama `vaese `rahva `lapsi Var; jumala lapsed jo `taevas ikke `öetse olavad Tõs; ta peab `ilmliku lastest εnam Ris; aga muidu on ta talu`rahva `lapsi Kei; ämmad ika peavad `kuńtsi, et vanakuu laps jääb ruttu vanaks HJn; eks israeli lapsed ole akand `teisi järele tegema Kad; ei õle mina vana`rahva `lapsi ja pu̬u̬l `nõida (pole ebausklik ega nõiu); eks kõik õle ühed jumala lapsed Kod; olime `vaese `rahva `lapsi Lai; te olete ike talu`rahva `lapsi või Plt
4. fig lapsik, lapselik Mis `lapse jutt sie on, et `metsa `veuga `ninda `palju `tienib IisR; See pole Liisal küll muud kut lapse möte et ta linnast paramad leevab kut tal sii oo Kaa; see oo lapse juttu (jutuga) Muh; no ää ole laps ikka Kei; ta on ikke nii laps alles, on küll vana inimene Juu; kui jo kaheksakümmend [aastat vana] siis seda ei maksa jo enam `rääkida, se on jo laps Pee
Vrd lats1

laterdama2 later|dama Khk Pöi Muh LäPõ Aud PJg Ris Kei Juu KJn, -deme Hls, -teme Krk; latõrdama Vas, -õma Plv; laderdama Kuu
1. käima a. hulkuma, ringi jooksma lεhed `tiitsest kohegi laterdes Khk; Ma laterdasi kõik kohad läbi, targemaks pole ikka saand Pöi; looma `kohta `öötasse, mes sa sii laterdad, et sa seisa vakka mette Mar; laterdab terve öö `ringi, oomiku silmad kinni `turtsund peas, ei ole kedagi tegija Mär; Kõik ilma kohad laterdab läbi [loom], ikka tühi kui lõusk Kei; laterdab möda õuvet Juu; mis sa laterdat siiń pori sies KJn; mis sa iki latertet vällän - - ku latse paĺlu vällän jooseve Krk b. paterdama, tatsama [laps] hakkab juo vähä laderdama Kuu; mis sa sii laterdad `jalgus PJg; kunass sa latõrdamma nakat Plv || maha tallama ani pojakse laterteve kikk ärä Hls
Vrd latrama2
2. hooletult tööd tegema laterdab aga `peale, mes sa laterdad, tee üks töö õieti ää Mar
3. tuules laperdama, lehvima lagud laterdavad ülal Muh

liig liig g liia eP(-ä Tõs KJn) M(-ä Trv) TLä San V(g lõia Lei), `liia R(n, g `liiga VNg Vai); komp liiem Kod
1. liigne, ülearune mida liig, sie liig, ülekohos ei `seisa kottis Lüg; see (palavus) oo liig Khk; Liig vesi mis `taevast maha tuleb, ega päe sajab Pöi; üks karsas oo liig sii Muh; küll see ikke üks va liig tuul oo Mar; liig lihavus põle ea, lööb viĺla maha Mär; aul laulab nii et liig ond Khn; ahi on nihuke, et pealt soab [leib] `liiga, aga põranda pealt ei küpseta Juu; mis liig sie liig, ikke parajus piaks olema [töötegemisel]; ahi on `liigagi [kütta] saand JJn; liiad oksad tulevad [õunapuul] ära lõigata Pee; lükkä lõhnaauk `laśti, lahe `liiga `löini `väĺjä; suab mõni `liiga tü̬ü̬tegemisegä Kod; oben ei jõvva `ku̬u̬rmet `perrä võtta - - mis liig si̬i̬ liig Krk; piass ta nüid sulale mineme, si̬i̬ küĺm om joba liig vanale inimesele Hel; meil om õigõ˽hää `möĺdrikene, ega ta liia mat́i pääle ei tükiʔ; ma˽proomõ ka˽tu̬u̬d raud`võĺli `nõstaʔ, is joua medägi tetäʔ, mia õks liig tu liig Har; vana jo liig (ülearuseks) jäänü Lut
2. s a. paaritu (arv) `pähkne `muistatamine oli - - [võttis] pihusse omale pihu`täie neid `pähkni ja siis [küsis]: no `ütle liig vai paar Kuu; vötad `pähkid `piuse ning küsid teise kääst: on‿s liiad vöi paarid. kui `ütleb [et] paarid, aga on liiad, siss paneb ühe `juure, et paariks saab; oled sa täna liiaga `paaris (üksinda) Khk; kui kevadel nägid liiad kured, tuli suguvösas `surma, kui nägid `paaris, siis `pulmi, `jootusi ja `varrusi Mus; kui sa üksi oled, siis oo liig Vll; [tuuliku ratta] `Ambad ikka liiad, `värkli `ambad `pandi poarid, siis käisid east kogu; Laulab kukk `õhta magama `minnes liiad suu tääved, on teise päeva alati ea ilm Pöi; liiad ehk paarid silmad [kindal] Muh; ta oo liig, pole paari meest `ühti Kse; tüdrukud ikke käisid `pähklil, jõulu `aegas pośtele `pähkli anda. küsiti, kas oo liig või paarid. kui ei `ütlen õieti, pidi teesele niipaĺlu `pähkli `anma kui teesel sial pius oli Tõs; `ütle `vällä: liig või paaŕ - - `võeti mõni asi piiu, tõine peo tühjä, sedäsi vahedide (teine arvas, kummas käes) Krk Vrd liias1 b. suur liig läigadab (ülearune rikkus ei too head) Khk; kaŕussõl um esiʔ uma liig (abiline), suuŕ kaŕuss um jo uma liiaga˽vainol Plv Vrd liigkarjus
3. adv liiga nahk ketutab nina peal - - on liig `palju `päikest saand Jõe; älä süö liig pali Lüg; Nee kaabsud (kapsad) liig arvali, külm vöttas muist vahelt ää Khk; ropp inimene on oma suuaugule liig suure vöimu annund Vll; vanast oli `leiba liig vεhe ja väga sant oli ka, `tehti aganatest Käi; põhituul ehk omingu tuul, need oo liig külmad tuuled Rid; saabas loksub `jalgas, oo liig suur Tõs; ku vesi liig suureks lähäb, et `rohtu akkab `joosma, sis tuleb mõrd `rohtu täis Vän; `Tuulamiseks varuti parjad tuult - - liig vali tuul põld koa ia Kei; paneme kaĺla `aude `ahju, `meśki on liig vedel Ann; pane liha ligunema, on liig soolane Trm; tema (vikat) `oĺli väga liig pikk, väga maa teral SJn; si̬i̬ om `väege liig kalliss, sedä küll ei või `osta Krk; tü̬ü̬d oĺl liig paĺlu Krl; mõ̭nikõrd omma liig `valgõʔ kaara jahuʔ; no olõt sa jo kerikuhe minegiga liig `kaugõss jäänüʔ; timä lät́s uma `sõimamisega liig `süvvä Har
4. liiga tegema a. halba, haiget tegema `tõine laps `peksäb `tõisi, tieb `tõistele `liiga Lüg; ää tehk lapsele `liiga Khk; ega luomadellegi tohi `liiga teha JMd; ää tee teisele inimesele `liiga Koe; ärge aga veiksemalle `liiga `tehke VMr; temä taap (tahab) `põrgut ärä `osta, siss koradi ei ti̬i̬ `tälle `liiga, ei pane `katlade `ki̬i̬mä Nõo; ku `liiga tege, siss õ̭ks kaibatass `kohtuhe vai lepüsse `hinda`vaihel Se b. kahjustama jäneksed, nie tahavad `liiga teha, `pääva ajal `tõime `einu, `õhta tulid `pepri `süema Hlj; Õppi, õppi, laiskvorst, kas sie `tarkus `sulle `liiga tieb IisR; ää tehk `liiga jooma ega söömaga Muh; Mees äi teind tööle liiga (laiskles) Emm; mis madalad maad olid, kus vesi `liiga tegi, olid raabid sehes Mih; kuiv akkas `liiga tegema, meie õue oli nii, et tulitikku ei `tohtin maha visata HMd; [õunad] pidi õhukselt panema, kõvast `kińni `katma, siis ei teind külm `liiga Lai; küĺmeteb margussepäevän, siss ti̬i̬b all sügise linadele `liiga Hel; [kui vöö on vööl], om kihä kimmäss, ei˽tii `liiga henele Har c. (tööga liialdamisest) tüö `juures `tõine paneb `õige taga, tieb juo `liiga Lüg; `Raske tüö, tegi omale `liiga IisR; te `teete nii paĺlu tööd, löpetate ennast ära, `teete `tööga `liiga Vll; suńnib tõiss, teeb `liiga selle `tü̬ü̬gä Kod

lipak(as)1 lipa|k g -ku Saa Kod Krk, -gu Jäm Khk(-ga) Krk; lipak|as Vll Pöi Muh Mar Mär Kse PJg Vän/le-/ Tor Ris Juu Koe IPõ Plt San, lipag|as Khk Rei, g -a; liba|ko g -go Vai väike tükk riiet, paberit vms see töö pole `tarbline midagid, üks lipagute kirjutamine on; tuul viis ühe paberi lipaga `akna pεεlt maha Khk; Puurid on laua lipakatest kogu löödud, ömargune auk ees Pöi; eenama arvad `ollid. neid `olli metu lipakast, kolm eenama tükki `olli, `kolmes jäos `olli Muh; kuuse mundil o `piśsed lipakad peal Kse; ma panen siia mõned [riide] lepakad ülesse (lindude peletamiseks) Vän; pöle neid paberid ka, üks va lipakas on Ris; Ennemalt magamise aeg ei võetud õieti peale kedagi - - üks õhuke teki lipakas [oli] pial Trm; nüid onegi tibitiĺlukesed rahad nagu kala suomussed, ühed lipakud one Kod; si on nagu mardisańt, kui ta väga lipakid täis on Lai; üit́s va räti lipak siul ümmer pää Krk || kurgunibu kurgu lipakas või kurgu tipp Tor || (väikesest saledast inimesest) lipak one `kerge ja vile, piänikene inimene Kod Vrd lipat, litakas3

lohakast(i) lohakast Jäm, lohakast|i Kos, -e Mar Tõs Juu lohakalt keib lohakaste `riides Mar; lohakaste on `tehtud, siis `öeldakse, et on koeraste `tehtud Juu; väelavaht [vaatas], et ikka õieti soavad `tehtud nagu kärbised ja et lohakasti ei soa `tehtud Kos

londerdama londerdama Han Kei Sim Lai/-ń-/, londõr- Khn Rõu; `londerdama Kuu, -mma Lüg
1. logelema, looderdama; lonkima Üks suur koer läks londerdades Han; Ei põlõ enäm `aõga londõrda; `Siokõ londõrdamine põlõ kedägi Khn; Mis sest sedasi `väĺla pidi tulema, täis inime londerdab `ringi; `Mõisas sai londerdada, see põld änam töö ega kedagi Kei; mine ruttu, ära londerda; londerdavad niisa·ma küla vahel, neil `aega küll Sim; kes tööd ei teind õieti, need lońderdasid, `katsusid kuidas said pääva `õhtasse Lai; Taa At́s tükis ka‿ks vahel londõrdama Rõu
2. lonkama `londerdab juo `käiä, jalad õlid `aiged `tõisel Lüg
Vrd longerdama

lorak lora|k Saa, g -ku Hls lohakas igavene lorak oled, kui `aśju õieti es tee; lorak töö Saa; nagu va lorak tett siia, si̬i̬ ei kurda kauva Hls Vrd lorakas

maidnik `maidni|k Jõe, g -ku VNg Jõh; `maitni|k Lüg, g -ku Jõh(n -kas), -gi Lut; `maitnika, `maidnieka Vai; `maidlik Iis; `maitli|k g -ku Jõh; `maini|k g -ku Lüg, -ga Se; `maimi|k g -ku Lüg Jõh; `maisnik Jaa; majatni|k g -ku IisR kella pendel `kella `maidnik kukkus maha, tahab üless `panna Jõe; `kella `mainik käib edesi tagasi; `kella sies on obadus, kus sie `maimik käib edesi tagasi, kell `tiksub siis Lüg; parandasin `kella `maitliku `vällä; `seina `kellade `külles on `maitnikud; Vana `seina`kella `maimik õli vasest Jõh; Lükka majatnikust, kell on `seisma jäend IisR; `kellol on `maitnika ja `pommid Vai; kella `maidlik on `alla vajund, ei käi õieti Iis; `maitnik hällüss ni hällüss Lut Vrd maidel

mitmekesi `mitme|kesi Aud VMr, -gisi Nis, -keisi Ann Kod Ksi Plt KJn, -geisi KuuK, -keìsi Amb Sim Kod Pal Plt Pil/me-/ KJn, -geìsi Kad, -ksi Han Var/me-/ Vän/me-/ SJn Krk mitu koos Töötegemene oo kua `mitmeksi `kergem Han; `mitmegisi jo vanad siad olid, mitu siga oli Nis; lugenuvad küll `mitmekesi, aga ikke õieti ei suand VMr; `mitmekeìsi niidavad, üks teese järele Pal; se (lina) annab ike `kiskuda, no ike `mitmekeìsi, ega sis üks ei `teegi talle midagi Plt; vahest käisid [poisid] ikke `metmekeìsi ja vahest käis ike üks ja Pil; kui oli mitu kakkujad, no sõ̭ss läks ikke `mitmeksi SJn Vrd mitmakesi, mitmekesti, mitmõkeske, mütmekesta

mökutama mökut|ama Jäm Khk Kaa Pöi Emm/-dama/ Han Tõs Jür Lai Trm Plt Trv Ote Rõu/-mma/, -ämä Nõo, -eme Krk; mökotam(m)a Kan Rõu Plv; mökötämmä Räp; mögötamma Lüg(mökkö-), -äm(m)ä Lüg Vai; mögütämä Kuu

1. mökitama kits mögöti `eile kovasti Vai; oinass mökotass ja aja lammast takan Kan Vrd mõkutama

2. kokutama, kogelema Mögütäb `enne tükk `aiga, `ennegu sana suust saab Kuu; mökkötäb, `mitmed sõna ei saa `üöllä, `õige `alvast `räägib Lüg; Mökudas pεεle omaette Emm; eks see mökutamine ole se‿sama mis ökitamine - - ei saa sõnu õieti `väĺla `öölda Lai; mökutaea ei saa ühe korraga sõna `väĺla `öelda, alustab mitu `korda `ühte `ütlemist Plt; saa eiʔ tast kõnõmi̮i̮st, `muutku mökötäss õnnõgi Räp

3. aeglaselt, venitades midagi tegema; jokutama mes sa mökutad, mene ruttu Jäm; Mis sa mökutad, söö kõht täis Han; Mökutas sial tee pial, `seia ei tuldki Jür; Ärä mökute ninda kava, kõnele rutep Krk

mööda `mööda (-ä), mööda (-ä) S L(-õõ- Tõs) hajusalt Ha, Tür JJn hajusalt TaPõ, Plt KJn, `mü̬ü̬da Hää Saa Pal Äks, `mü̬ü̬dä Saa Kod hajusalt KLõ, eL; `müöda (-ä) R(-e; müöd Lüg Vai) Muh hajusalt KPõ(müöda, -ä), Iis; `müeda, müeda Amb JMd Kad Rak VJg Trm, `müede Jõh(`müädä) Khn/-ä/; möda (-ä) Jõh Mus hajusalt L, K(mõ- Nis) Trm Pal Lai, müda (-ä) Kuu Mär Kei Ksi KJn Nõo TMr, mäda Ha Jä VMr Ksi Plt, meda Vig Kse Kei JJn Plt

I. adv 1. a. (väljendab kellestki või millestki möödumist) Tämä `tõmmas obused tie `kõrva, et saks saab iast `müädä Jõh; siis `ihmised, ken `müödä `läksiväd, nied `vahtisivad Vai; ma lεhe ikka uksest `mööda, äi nεε Khk; läks `meitest `löntides `mööda Jaa; Nõnda läks moost `mööda, et mitte pole `välja teind, et ma seal seisi Pöi; ega see pilv `mööda ei lähä, täna ikke `vihma tuleb Mär; siis pidi [tervitamisel] sedasi `kangelt `seisma, kuńni ülem mööda sai Mih; kividest ja rahnudest mine `mü̬ü̬da Hää; inimesi käib `mööda Ris; ommiku [ta] alles läks siit `müöda VMr; lähäb teretamata `mööda Trm; `sõitis meilt `mööda Plt; pääsukse vahel `lendlevä siist `mü̬ü̬dä Ran; kui sa nondest lagendigadest `mü̬ü̬dä saat, siss käänä ääd kätt; meil `olli nu̬u̬r obene - - temä nii `kangede ju̬u̬sk, läits `kõ̭ikist `mü̬ü̬dä Puh; si̬i̬ vihm läits `mü̬ü̬dä, es naka siin sadama; sa‿let mul i̮i̮n, ma‿i saa `kostegi `mü̬ü̬dä Nõo; sikakari lät́s `mü̬ü̬dä Rõu; tu̬u̬ naańõ käü ka siist iks `mü̬ü̬dä `keŕkohe Vas b. piltl surm ka minust `müöda ei lähä Lüg; see önnetus läks moost `mööda Khk; Sõda läks siit ösna `kergest `mööda Pöi; ega see `soostki (sinustki) `mööda lähä Mär; suur erm oo möda läind Mih; miust läit́s mõni asi `mü̬ü̬dä Krk; si̬i̬ õnnõtuss, mia ta tõsõlõ `su̬u̬võ, ei lähä˽timäst `mü̬ü̬dä Har

2. a. (ajaliselt tahapoole, seljataha jäämisest) `nuorusaig on minust jo `müöda mend, sie enamb ei tule tagasi Lüg; tεε‿p, müdu `aastad sest `mööda on lεind Khk; See sadu läheb `mööda, `päike tuleb `välja Pöi; Läks mõni päe `mü̬ü̬da, põõsas lõi `närbuma Hää; no sai sis see nali `mööda, siis `tehti uks `lahti Ris; kõik lähäb `müeda, ükskõrd on kõik vanad ja piavad surema VJg; sis läks sedäsi mõned ajad `mü̬ü̬dä Vil; pühä `mü̬ü̬dä saadet joba Trv; olge `terve, et te tullite, nüid läits mul ka si̮i̮ aig `jõudsalt `mü̬ü̬dä; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä Nõo; seo kuu lätt ku nähvähhäss `mü̬ü̬dä Rõu; aig lätt `mü̬ü̬dä kui lõhõn Räp b. möödas Ma ei ole küll pabile lugemas käünd, sie muod oli juo `müöde, ku ma pisuka olin Kuu; `lõunaaig on `müöda, nüüd `piama `tüöle menema Lüg; sui on juba `mööda Ans; kask oksendab juba, nüid on mahla aeg `mööda Phl; vanadose pääbad on ete `kiired tulema - - kõik elu on mööda Mih; nüid oo `entsed ajad mööda Aud; tähtpäev on `müöda Koe; `september on `vaŕsti `müeda VJg; ärä kurvaste kedägi, küll si̮i̮ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; ain kah `oiskub (taheneb), kui vihm `mü̬ü̬dä Ran; ku jakuppäiv `mü̬ü̬dä om, siss tulna noorele `kartulile magu Nõo; nigu tä nu̬u̬ uśsi sõna pääle lugesi ja `käega `piire, nii `oĺle valu `mü̬ü̬dä Võn; nätäl om `mü̬ü̬dä, aga poiss ei ole tagasi tullu Ote; noʔ olõt ni˽vanass är elänüʔ, no‿m jo katõsakümmend `mü̬ü̬dä Har; hummogospu̬u̬ĺ jo `mü̬ü̬dä Räp

3. viltu, märgist kõrvale, mitte täppi Änamasti oli jutt `öige, aga vahel pani `mööda ka piltl Kaa; Mis hoop `pihta, si̬i̬ õpetuseks, mis `mü̬ü̬da, si̬i̬ `koeruseks (laste karistamisest) Hää; mis `mü̬ü̬dä, si̬i̬ `mõtsa, mis `pihta, si̬i̬ parass Krk

II. prep 1. (väljendab liikumist või paiknemist mingit pinda pidi või mingi koha piires) inimiste `karjad `kondisid `müöde `randa ja igäl ühel olid `silmäd vesised Kuu; paat́ läks `soudades `müöda vett edasi Hlj; sie viletsus käib `müöda inimisi VNg; saba `juokso müöd maad ja kahiso Vai; `rεndab `mööda maa`ilma Khk; keis mödä `tohtrid ja rohotas ennäst Mar; va kintspüks, ajab peale möda külavahet Mär; tulime `õhta pimedäs mödä `metsi kojo Vig; ta kobas meda `nurki Kse; püśs `seĺges, ulgub möda `metsa Vän; inimese laps `vähkreb `mü̬ü̬da maad Hää; möda `maandid on `raske `sõita Ris; lammast piab möda `nahka `niitma HMd; meil isa ei luband seda, et me lapsed `jooksime mäda peresid Nis; õnnetus käib mäda inimesi, ega ta kiva ega `kända mäda käi Kei; suured `irmsad vene `soapad old jalas, last siis möda soali põrandad Jür; tulin möda suurt `muandid; `kelpab mäda õuet `paĺla siari JMd; naised tulevad `karjudes ja `kiiludes meda tied JJn; aśsad `mööda `nurki laiali; kui pääsuksed mäda maad `lindavad - - tuleb kohe `vihma Tür; ma ronin üles mäda redelid Pai; on üks `vemblaruog, ajab aga `pialegi müöda küla `ringi nagu `vuoster Kad; `mü̬ü̬dä ninä juakseb vesi Kod; obused kolasid möda `põldu Pal; kooberdab mäda `met́si Plt; pisarad tulevad `mü̬ü̬dä `paĺgid `alla KJn; judine kävve `mü̬ü̬dä ihu Krk; temä‿i ole magada saanu, kõ̭iḱ ü̬ü̬ kõńnu `mü̬ü̬dä taret Nõo

2. (seoses löömisega:) vastu ottand käde ja virut `müödä `korvije `tohlaka Kuu; sen `tõise `poisil `leivad munakaga `müöde `silmi Jõh; `annan `siule malakaga müöd‿`külgi Vai; vöta `astla ja anna `mööda `kaela Mus; rukki vihk `võeti kätte ja akati siis müda `lauda `anma, niikaua ku se tühäks läks Mär; Ma pane sul `mü̬ü̬da pääd, ku kõlab Hää; `ańdis tal ühe `lahkama `mü̬ü̬dä `kõrvu Saa; sellel (lapsel) `tömmasin mäda `sääri Ris; `ańtsin `talle puari `tohlu mõda `kõrbu Nis; virutand koerale selle ahju argiga mööda keha Kei; `tõmmasin `talle `kämlega möda nägu Juu; `ańdis mäda `kõrvu `talle JMd; ańnin koerale müeda `koibi VJg; kihutanud leevägä `mü̬ü̬dä nägo Kod; `tõmba tal paaŕ `lähkamet `mü̬ü̬dä `kõrvi Hls; süä täis just ku `väike jonnipulk, anna `mü̬ü̬dä perset ku tuld Krk; ańd malgaga `mü̬ü̬dä `si̮i̮ri Ran; ma anna tokiga sulle `mü̬ü̬da `külge, kui sa ei kuule Puh; ma anna sulle `mü̬ü̬dä lõbemit Nõo; mööda pükse saama tüssata, petta saama; kahju kannatama ta sai selle aśjaga `iasti müöda `püksa Koe; si̬i̬ mi̬i̬s sai enele `mü̬ü̬dä `püksä, ańd kraami ilma käess ärä Kod

3. (väljendab kellestki või millestki möödumist) `kiäki olõss nigu `mü̬ü̬dä akand lännüʔ Kan; kiä `mü̬ü̬dä hernet lätt, piat õks `kaksamma paaŕ `kõtru Har; ku siist `mü̬ü̬dä meid mineʔ, siss iks saat rutõmbidõ Vas

4. päri `müödä `päivä kaik `müllüd `käiväd Kuu; `müöda vett on ikke `kergemb ujuda, `vasta vett `raskemb; `müöda `tuule läheb iast edesi Lüg; arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti Jõh; mööda `pääva `ketrad, `vasta `pääva korrutad Tõs; kui tuul pöörab mööda `pääva, siis tuleb ilust `ilma, `vasta `pääva, siis lähäb tormile Aud

III. postp 1. (väljendab liikumist või paiknemist mingit pinda pidi või mingi koha piires) salaja siis `viedi, `metsade `müöda `käidi Hlj; ega siis `õnnetused ei käi `metsä `puie `müödä, nad `käiväd inimeste `müödä; mõned panivad [kuhjavarda otsa] `sambla toppi, et siis `kuhja `varda müöd vesi ei `juokse `alle; `metsävaht akkas karu `jälgide müöd `käimä Lüg; nie `räägivad `ninda suud `müede - - puol salamiste `tahvad `rääkida piltl Jõh; üks ludika `juokso `seinä müöd Vai; [karuputk] kasub pöllu `ääri `mööda Jäm; koes ma änam kεi, `seina `mööda saab natise edasi Khk; `kootimas `käidi küla möda `öösseti Mus; Luusib peresi `mööda, otsib õlut Pöi; see läks juba merd `mööda suurele `moale Muh; rabast korjatasse `marjo koa, seal `ääri möödä Mar; `poolgad oo koa naa tordi viisi, jõhikad oo maad möödä Vig; jõgi mööda tulla on poolteist kilo`meetrid Tor; mis sa `aelad `uksi `mööda, `muuku `sisse `väĺla Saa; siin on ranna `ääri möda rootslesi Ris; peab minema riba rada `müöda, pole seal oiget tied JõeK; ronis korstent `müöda ülesse nigu orav VMr; `servi `mü̬ü̬dä (ääri-veeri) aanud sedä juttu piltl Kod; pot́ivaarid käisid külä `mü̬ü̬dä ja müüsid peris `siaksid [puuliudu] Kõp; pikad pingid oĺlid seina `vi̮i̮ri `mü̬ü̬dä, sääl nad magasid ja `suiksid Vil; küll ma summassi lumet `mü̬ü̬dä Trv; noorik käüs mitu `päevä sugulisi ja `tutvid `mü̬ü̬dä [veimevakka kogumas] Pst; si̮i̮ ulgup pääle `ilma `mü̬ü̬dä Krk; peremi̮i̮ss läits esi obestega jõe `perve `mü̬ü̬dä Puh; vihma `maokese vingerdava maad `mü̬ü̬dä; katusse `arja `mü̬ü̬dä ju̬u̬sk välk nigu tule juga Nõo; koess ma pimesi redelit `mü̬ü̬dä minnä‿s saa Ote; uisuge sõidetse lume `mü̬ü̬dä San; `nulka `mü̬ü̬dä `kävve kaśsi üless Har; mi‿sa˽hainast ar˽sõkut, tulõ˽ti̬i̬d `mü̬ü̬dä Rõu; lätt `ilma `mü̬ü̬dä `koŕjama (kerjama) Lut

2. millelegi vastavalt, millegi kohaselt, millegi järgi oma tegu `müöde saab tasutud Kuu; mis käsetasse, siis ma tien seda `käsko `müöda Lüg; see pole vanale meelt `mööda sugugid; mool see oma kätt `mööda `pandud Khk; mis `karva tõuk maa sies, seda `müöda sui Ris; läksin - - juhatust `möödä Juu; millagi ei sua tämäle `jalga `mü̬ü̬dä suabass Kod; vanast `tohtert es oole, inimese `arstsiv esi oma `täädust `mü̬ü̬dä Krk; si̮i̮ om tälle `końti `mü̬ü̬dä (jõukohane) Ran; vanast tetti kõ̭ik vanembide `tahtmist `mü̬ü̬dä, `olli siss meheleminek vai mes taht; t‿om miu mi̮i̮ld `mü̬ü̬dä inimene Nõo; elu piat õks `mõistu mü̬ü̬dä `säädmä, siss saat elläʔ Har

3. (seoses löömisega:) vastu, pihta sain vitsaga perset `mü̬ü̬dä, et ei oole korralikult `puhtass teend Vil; `okmańn löönü temät mitu `kõrda, `anden `seantse nähvi `küürä `mü̬ü̬dä Krk; kääneti pika õle `kursti ja `anti vastatside, tõene ańd tõesele perst `mü̬ü̬dä Nõo

Vrd müte(n)

neelma|koht `neelma- Mar, `nielma- Emm

1. neelukoht meres `nielma kohad - - vesi kierab sääld `alla Emm Vrd neema|koht

2. neel tea, mes mol seal `neelma koha sees oo, ei saa õieti neelda Mar

nime|pidi a. nimeliselt, nime järgi inimest `üitase ikka nime pidi Khk; änamast ikka nimep̀idi sai `ööldud (oma mehele) Ris; kutsub nimepidi Koe; `kohto tuńnissaja õegatasse nime pidi `sisse Kod; nimepidi ei õegutud `ühtegi KJn; mitti ei tää nimepidi - - ken ta om Krk; hõik nimme piti Kan b. vormiliselt (mitte tegelikult) Nime pidi on neid (tuulikuid) sii `paergus veel viis tükki olemas, aga õieti `kordas pole nendest änam `öhtagi Pöi; nimeṕidi on neli lammast (aga kõik pole elujõulised) HMd

nimi nimi g nime üld(g nimi Ris, nimõ Krl); n, g nime Vai Var PJg Vän Tor Hää Saa Ris VlPõ; p nimme hajusalt T(`nimme), V

1. a. pärisnimi `ütle `täie nimega Juhan, ära Jukkust `ütle Lüg; `eiga nimi miest ei rigo Vai; Εεl lapsel on pailu nimesid Jäm; nüid on sihandussi imelissi nimesid, p‿`tεεgid, on nad isased vöi emased Khk; kui isa vötab teise naise, siis on lapsed ühe nime `otsas (ühenimelised) Kaa; Aleksei on ikka ta päris nimi, Seiuks `üütakse; Nee läksid valla eluse lapsele nime panema, nüid pannakse nimi valla elus; Pane siis `eese nimi (allkiri) `alla koa Pöi; olete neid emaste nimesid koa kuulu, Laene, Ilja, Eldi, Elju, nee oo `nüitsed nimed Muh; vanast oli `lapsi nii `palju, et tegu oli, et sa nad keik nimedesse saad Käi; mõni paneb loomale nime ja mõni põlegi pannund nime, üiäb kirjo või küit või punane, kuda ta oo; tä eläb `võera nime all Mar; kirikärrä paneb `meite `tahmese järele nime Tõs; Paelud panid laeva nimeks naestõ nimed Khn; nime ei jäänd `meele Vän; igal ühel oma nime, mõnel kaks kolm nimet Tor; köik [talud] on selles nimes, mis `enne on oln (kõiki kutsutakse nii nagu varemgi); sellel mitu nimi, mõlemaid nimi `üitakse Ris; esimene nimi on ristitud nimi, teene on liig nimi Juu; mis pääva ligidal laps `süńdis, sie nimi `pańdi, joani pääva aal Joań, `moarja pääva aal Mari Jür; ma põle seda nimet kuuld Amb; mul põld mägede nimesid enam `mieles VMr; ma tema esimist nime ei tea Kad; laps ilma nimetä, `rismätä; si̮i̮ kutsutasse `mitme nime piäl (mitme nimega); sedäsi ti̮i̮ń (teenis) õmale nime (hüüdnimest) Kod; olgu nimi mis taht, nimi meest ei riku, ku mees ennast ei riku Äks; igal maal pidi oma nime olema Plt; menu nime on ikki `süńdind nime SJn; Kes teisel nime annab, see ise sedä kannab Pst; om ennäst `võõra nime all üless `anden; küll‿o kurat, mea `ütli periss musta nimege Krk; mul ei ole temä nime meelen; võhi`võ̭õ̭ra inimese, mia nüid nende nimesid tiiä Puh; vanast üteldi, et ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn; nii vene nime om `irmsa, ei paenu ki̮i̮l `ütlemä `tõisi Nõo; egäl ütel om kaits `nimme, edimäne nimi ja väärnimi; ääl latsel iks paĺlu nimesit Kam; tolle mehe nimme ei ole mul ämp meelenegi Ote; väikõni lat́s om vi̮i̮l nimõdõ Krl; pühäbä riśtiti kat́s last, `pańti mõlõmbõilõ Jaań nimess Har; `ausa nimi um paŕõmb ku kuld Rõu; ma˽saa õi˽sullõ umma nimmegi üldäʔ, mia mul om, meelest um är˽lännüʔ; sõrmuśsil oĺli˽nime˽siseh Vas; mi olõ üte nime all, meil mõlõbil üte nimeʔ Se; nime all ~ alla (panema) (ristimisest) laps saab nime `alle `pandu VNg; laps `päivä eläs `vaide - - ei `jõudand viel `saada nimegi `alle Lüg; ta sai nime `alla Muh; tänä pannasse tä nime `alla Mar; `tahme täna teist nime alla `panna Koe; lat́s tahass nime `alla panna, viimäte sureb ärä TMr b. kellegi valduses olekust, valdusse minekust; kellelegi, millelegi kuulumisest eks sa `kirjutand `luomad oma nimesse Kuu; isa `kinkis oma koha poja nimele Lüg; nüid oli kuha poea nimele kirjutand Khk; tegi kõik minu nime peale Mär; `tõstament `tehti siis tä nimele Kse; kui emä ää sureb, eks sis tütär soa oma nime `peäle Juu; kolm tükki (talu) oo vi̮i̮l selle külä nime piäl Kod; temä kirjut́ talu oma nime `pääle Trv; mõni tegevat kõ̭ik vara tõese nime pääle ja esi om nii puhass ja paĺlass, et temä käest mitte midägi võta ei ole Nõo; timä oĺl mu˽nime pääle poodist `võlgu võttanu Har

2. a. üldnimi, nimetus siis viel sidä vanaemä nime ka [ei] old, mei `hüüsimme igä `eideks Kuu; pöllu pεεl `kasvab rohi, ega ühel oma nimed Khk; eks need punased ussid kanna tuli`kaarna nime Mus; köśt ikka oo ta (pärmi) nimi Muh; püüginaesed keisid `püükis, aga meie `kantsime pesunaeste nime Mar; süĺg ja ila, see kannab `kahte nime; ta kannab `puhta nime (puutumata, süütust tüdrukust) Ris; toimiseks `üöldi ikke ja `murdmaseks ja, neid oli mitu nime viel (kangast) KuuK; ma ei tia selle puu nimet Amb; tämä pereme nime (peremehe õiguse) annab [pojale] ärä Kod; muud ei ole tema (rändroti) nimeks mina kuulnd Pil; kahe või kolme `aastased on ikke sälud, `enne kui obese nime kannab KJn; lõhmus on puu nime; pruudi nimet ei olnd `kuśkil kuulda, [olid] noorik ja peidmees SJn; undil om jo mitu `nimme, susi, uńt ja końtjalg Puh; egän külän om esi`mu̬u̬du kõne, egäl asjal esi nimi; lehmäl om jo nellä`kõrdne magu, magudel om egäl ütel nimi kah Nõo; `tu̬u̬bril ei ole muud `nimme olluki, iks `tu̬u̬bri Kam; mitusugust nimme oĺl noil ḱakkõl, mõ̭ni üteĺ ḱakuʔ, mõ̭ni üteĺ lutsaguʔ Krl; `olkõ puu vai mia taht, egäl aśal om õks uma nimi kah Har; ma olõ nüüd mõrdsuka nime all; huĺu oĺl soe nimi; naidõ `tsirke nimmi jõvva õi kiäki teedäʔ Rõu; laisa nimme ka‿ks vi̬i̬l kańni Vas; uhõŕdi nimme ei tunnõki noorõmba Räp b. piltl (millestki vähesest, viletsast või olematust) Sidä raha `anneti neh sen `kerra `vaide nimeks, mes sest `ostada saab Kuu; Nattuke `törtsis seda `piima suppile, sest saand kedagi, sie nigu nime `puolest IisR; See pireke tööd, mis sa niid sii teind oled, pole muud kut paljast nime tegemine; Mis `asja ma säält - - saand ole - - nime pärast natikse tühja kola Kaa; mul ei õle raha nime, kellegä ma õssan; en sua minä kedägi tehä õõnale, `amba nime põle, kuda sa sü̬ü̬d tädä Kod; võt́tis nime poolest töö, aga ise õieti ei teind kedagi Plt; nõnda paĺlass muld, einä nime ka ei ole sääl Krk; Ü̬ü̬ pääle koŕass üt́s inemine pu̬u̬l vakka `vähki ärʔ, kiä virk `korjaja oĺl, laisk saa õs nimmegiʔ Rõu; no olõ õi˽kirbu nimme kah Vas

3. nimel 1. kellegi poole apelleerides jumala nimel õlen ma `õige Lüg; ää tee sedä, jumala nimel Tõs; palusi küll jumale nimel, aga ta mitte es anna Krk 2. mingit eesmärki silmas pidades Angerja nimel `oĺlid ikki väĺlal (tulusel käimisest) Hää

noss1 nośs Jür VMr VJg, g nośsi Koe JMd Trm Rõu, nossi Tõs Kad Plv; noss Mus Muh, g nossu Trm, `nossu Kuu nosu a. nina poadi noss Muh; Trimpab viina võtta, nii et noss jälle täis ja mauli muas; Mõlemad võtsid omal nossud nii täis, et ei tia õieti, mis tegid Trm || puukoristi on pisigene, aga köva ääl - - nokk on ka kena noss Mus b. piibunosu piibu nośs VMr Vrd nosi2, nöss2

osmik1 ośmi|k g -ku Saa Nis Jür Koe Kad VJg Trm Kod Äks Ksi VlPõ Võn Kam; osmi|k Kär Vig, g -ku Pöi Mar Mih Trv Pst Ran Puh Kam Ote Rõn, -go Käi; `osmi|k VNg, g -ku Lüg Jõh, -gu Kuu; `osmiku g `osmigu VNg Vai/-ko g -go/

1. onn, osm, hurtsik Ega `nüüdisel ajal tahu `kennigi `osmigus elädä Kuu; `karjatsed tegid `endale `metsa agudest `osmiku; üks vana maja `osmik on Lüg; See seljak oli puhas pisiksi osmikuid täis Pöi; On üks osmik ka, äi söhune pole maja midaged Käi; Osmik akkab kaela kukkuma, lambad olid veel seal osmiku all Mar; mõni oli `neoke mees, et tegi igasugusid osmikuid `õue Mih; terve küla oĺli neid ośmikid täis Saa; teind koa ühe ośmiku `vaĺmis Jür; mul omal ikke oli üks ośmik kua Kad; ehitäs saana ośmiku tõesele puale ti̬i̬d; ośmik - - põlegi õieti palgidess `testud, ükskõik mes teevässess kokko `pandud Kod; sellel on maja nagu ośmik Ksi; vana ośmik, mis `ümmer kukkumas on Plt; Sigade jaos `tehti - - ośmik, `ummes süld piḱk ja sama lai ja `pańti õle katus `pääle Vil; Oma osmik iki kige armsam Pst; temä om nakanu ka `endäle osmikut tegemä, om tennu iki maja `mu̬u̬du Puh; mina ole nännu õle katussit - - katel lehmä osmikul Kam; Karjusse osmik tet́ti lepist Rõn

2. varjualune, eeskoda ośmik oli ukse ees, seinast `väĺlas Nis; osmik, tu̬u̬ om mõni varjualune, tõese [hoone] küĺlen vai otsan Ran

paar1 paar g paari S(paer Muh) L hajusalt KPõ I, Äks Ksi VlPõ Krk T Lut, `paari Kuu RId(n `paari VNg Vai); paaŕ g paari Vig Hää Ris Amb Tür Rak KJn Kõp eL; poar g poari Jaa Pöi Muh LNg Ha Trm Kod MMg; puar (-ŕ) g puari Vll Var Khn(puär) Juu Jä Kad VJg Kod Lai Plt

I. subst 1. a. (millegi või kellegi kahekaupa koos esinemise, kasutamise või tegutsemise kohta) `lueti `paarije `viisi, niimittu sada `paari vai kakssada `paari vai, kaik kalad `lueti Kuu; `kuuvve `paariga `pekseti `enne sedä `reie Lüg; `Õige nüüd `leidsid paar parajat, keda metsa `palki `tuama `saata IisR; kui ma ühekorra ka ruut oli, siis mool oli viistesend `paari sörm`kindud Kär; Pani seikse vardiga minema, et naakut oleks teeb mütu paari jalgu all Kaa; Sealt tuleb üks poar inimesi veel Pöi; kakskümmend viis `paari `vihtu teeme Muh; kaks `paari `härge `kündsid Phl; võtan öhö paari `saapud Mar; pand seda mette tähälegi, see oo silma paari vahel jäänd Mär; Ühe `suapaga tie kedägid, piäb ikka terve puär olõma Khn; ma kudusi ühü talve üle kolmekümne paari augulisi ja kirjadega [kindaid] Aud; teine paar läks iel `vartadega, teine paar tuli järel `pintadega Kei; `leeris ma käisin karguga, se kellega ma kõrvu `istusin, ei taht minuga `poari `tulla Juu; `tiumes käis obuse ehk ärja poariga HJn; `tehti vanad katuksed, suured nupuga vareksed (harimalgad) olid ungaste pial, üks puaŕ JJn; võtt punase äärega nahk`kindad, paari `paslaid ja vüö VMr; mi̬i̬s läks vanass keriku, viisud jalan, tõene puaŕ puusa piäl. egä ühe puarigä ei sua keriku ärä käedä Kod; `antud pime obune ja paar `ärgi kasutata Pal; `seotasse sukad `ühte `puari Lai; paari piäl (kahekesi) `lõikavad puid KJn; käo `kuksive kolmelt neĺlalt paarilt Hls; ni̬i̬ om tõine kinnass tõisest paarist (kooskõlata abielust) piltl Krk; mesi ollu potiga ja või länikukesega, `keitnu nu `paari ja visanu üle ola, üits i̬i̬n ja tõene taga Ran; suur `veski, neli `paari kivve `oĺli Nõo; siis pidi pruut́ `andma selle isäme naaśele üt́s paar sukke TMr; `poiskesil oĺl paaŕ tsuvva `kaplo tettü Võn; ma osti üte paari `põrsakõisi Har; ma löüse `lambal paari `poigõ, tõnõ oĺl ut́ik, tõnõ oĺl oinass Plv; seeni˽ku `tütrik mehel saa, piat vanakuri säidse `paari `viisa ar˽`kakma Vas; paar `langu lappõ pand ni sukka pand paar Lut b. (paarisarvust) `Laulis kukk `õhta magama `minnes liiad suutääved, siis `ööti, et `tulla ea ilm, poarid, siis tuleb teise päeva paha ilm Pöi; `kangas köivad paarid lõŋŋad Muh; kui `toimne kangas oli, siis pidi ikka paarid lõngad olema Rid; liig või paar ~ liiad või paarid (arvamismäng) `pähkne `muistatamine oli - - `ütle, liig vai paar - - siis sai ärä `luetud, kui oli paar, siis said omale Kuu; vötad `pähkid `piuse ning küsid teise kääst, on‿s liiad vöi paarid. kui `ütleb paarid, aga on liiad, sis paneb ühe `juure, et paariks saab Khk; küsiti, kas oo liig või paarid, kui ei `ütlen õieti, pidi teesele niipaĺlu `pähkli `anma, kui teesel sial pius oli Tõs; `ütle `vällä, liig või paaŕ Krk

2. a. abielu- või kooselupaar; pruutpaar `vaesed, neid ka sii möned paarid Vll; nee on kogu akkand poar Pöi; see on sene paari tütar Emm; va türu paar, neil pole last `ühted Phl; üks paar tahab tänä abielosse `astoda Mar; täna oo kaks kolm `paari laalatamas Mär; `nüitsed paarid ei oska ju eläda Vig; Ärmäl `pieti `pulmõ kahedõ puärõga korraga Khn; see paar läin lugema Ris; me olime neĺla paariga laalatada Kos; täna oli `jällegi pailu `puarisi kirikus maha `üelda JMd; paarid lähvad lugema õpetaja ette VJg; näid `puaŕa on ike Kod; mes koradi paar si̬i̬ om, ei ole laolatedu ei midägi Nõo; `pu̬u̬lpa olli laulatedu üits paaŕ, vana pruut olli ollu Ote; tõnõ paar eläss iluste, tõśtel ei sünni elu, `kiisleva ütte `viisi Rõn; sõrmussid olõ õs ja jäi paaŕ laulatamalla˽tu̬u̬kõrd Vas b. tantsu- või mängupaar `riŋŋi `mäŋŋud olid `jälle `lauluga, siis `jälle sies `paarid `tantsisivad Lüg; tagumine ~ viimane paar (lahti ~ välja) (jooksumäng) `paaris õlid poiss ja `piiga`lapsuke, üks, kaks, kolm, tagumine paar `lahti Lüg; `seisasid `paaris, üks, kaks, tagumine paar `lahti, kaks akkasid `juoksema, `kolmas `iest `püüdas Jõh; lapsed `mängvad `paera, tagumine paer `välja Muh; kes `paaris äi ole, see üiab, et tika, taka, tagomest paarid `välja Käi; Akkamõ tagumist `puari Khn; see oli lapseias, ku me viimast `paari `mängisime `välles HMd; üks seeśäb eden ja `õikab: tagumane puar `lahti, tagumane puar juakseb ja tämä püüdäb. ku kätte suab, jääb üksik `õikajass Kod; väĺlas suve aeal `tehti tagumest `paari, `joosti Plt; joosime määst `alla tagumest `paari SJn

3. kangaviga niidel‿o paarid sehes Muh; paarid, öhö niie `peale on `pandud kaks `lõime Mar; `kangal paar sees, egä sedä tohi olla - - tehässe niiele uus siĺm, parandasse ää Vig; kes `niide pannes paarid `sisse pani, ju siis tuli viga Tõs; jäi kaks `lõnga `kõrvu ja siis on paaŕ sees, riie on kohe rikutud Tür; paaŕ ühes niies, see on kaksik kangas Rak; `paare oĺl kangas täis pant Trv; sõkut paari `sissi, ku üle `niitsme sõkut Krk; kui kaits [lõnga] `kõrru, siss tuleb paar `siśse Ran; kos sul om paarõ pant, halvastõ `nit́sede vai sukka `pantu Har

4. kaelkoogud; kaks pangetäit kaelkookude otsas tuon `paari kaks vett Jõh; ku `einamaal `süia `lähtaks `viima, siis `võetaks paaridega `seĺga Hää; karduled tõime metsast paariga kodu Saa; paaridega tu̬u̬d vett Pal; suur talu ja kiḱk vesi tule paarige kanda Krk; sigadele kanni pangi `paarega seĺlän Ran; `paĺlu ei ole vaja, ku paar `paari tu̬u̬d, siss avitass Nõo; noorik oĺli säält lännu söögipaariga - - `rahvale `vi̬i̬mä TMr; võta kaalpuu ja mine tu̬u̬ üts paaŕ vett Ote; Ku˽sü̬ü̬ḱ `vaĺmis sai, võt́t supi paariga˽`säĺgä ja latsõ`vankri perrä Urv; Lehmile kannõti `ju̬u̬ki alasi paariga Har; `Paarõga õ̭ks om rassõ vett vinnata Rõu; vi̬i̬ paariʔ umma rassõ `kanda, `õkva olaʔ võt́t `kangõss Plv || kandepuud `paarid oli `tehtu, kahe puu `pääle on `lauad `pantu Vai; siis tuĺlid tüdrikud ja viisid `kõlkad kõlgussisse - - kańnid ka `ohjega ja `paaŕega Vil

5. a. hrl pl sarikas Majal on paarid pεεl Jäm; murispuu `piäle köiväd paarid Var; kui paarid piäl oo, sis pannasse kadaka nuust paaride otste vahele ja peremees piäb viinä pudeli `sinna `tooma Tõs; Puärdõks lähäb pitkemi puid taris Khn; paarid on `pantud, nüid roovime Hää; puarid tehässe muan valmiss, siis tõstetse seinä `piäle Kod; paari tugi, teine ots pannass paari `küĺgi, teene seinä `küĺgi Vil; `paaride `pääle pannas lati ja lüvväs katus Hls; paari om neĺla jala tagant, viie, kuue tollitse. paar köüdets mahan kokku ja siis aiass üless Krk; sõled oiava `paare ku̬u̬n, paarile lõegati sälgud `siśse, `sälke `siśse `panti sõle otsad Ran; katuss `palli, `õkva elu tuli `olli, paari olliva maha sadanuva, paĺt saena jäevä üless Nõo; tõmmatass tõselt pu̬u̬lt tõne paaŕ üless, pandass ari pulk `siśse, siss peńn `panti vahele Ote; vinütüseʔ ommaʔ joba pääl, vaja `paarõ ala `pandaʔ Kan; rańtshirre pandasõ paarõl pääle Har; Paariʔ ommaʔ `liuhka vaonu Rõu; ku hoonõʔ oĺl viisstõisskümmend `jalga laǵa, sõss `pańtiva kümme `jalga paariʔ Räp; paaŕe küleh ommava sõĺkpuuʔ Se b. tala, aampalk `Vilja kuivadetti toa `paaridel Jäm; meite lammaslauda paarid on nii alaspidi köveras Khk; `Valmis londid pisteti siis `kamri paari vahele Krj; Rihaltsel oli neli viis `paari Pöi; `peastlased tegavad pesi rehalse paari `külge Muh; `katla ahelad olled paari `külges Phl

II. pron kaks, kaks-kolm, mõni ligidal küll, aga paar kolm maja õli vahet; `anna paar `karpi tuletikku Lüg; puju on paar `jalga `pitkut, `kuuse puust Vai; omal olnd paari `räimid paŋŋi `pöhjas Khk; nad‿o paar `aastad `paaris olnd Mus; Kuivastus ma keisi poarid korrad Jaa; Sii oli enne poar maja Pöi; paer tükki oo meil ikka `ankrumi koa Muh; paar ainust akki jäi veel `välja Rei; akkab paari nädäli päräst `õitsema Mar; poea`poegi oo paar tükka Mih; Lüe puär muna kua pańni `piäle Khn; paar `piiska tuleb ja ei tulegi `rohkem Hää; üks poar `puuda oli neid teri, mis ma sirbiga `korjasin Kei; poiss, lüe sa viel paaŕ `pulka [pliidi] `alla‿t `kiema akkab Amb; redutas puaŕ `uastad ära, viimaks tuli ikke `välja Kad; isänd ja emänd - - ärrä ja provva one [neist] puar `vaksa `kõrgemad Kod; ma käesin ikke `aastas ka kõrd või paar [vanematel külas] Äks; napsata puar `korda Plt; sis oĺlid paar `purjus mi̬i̬st lähnd kirikusse Vil; anna paaŕ `kartuld vi̬i̬ĺ Trv; pussak ulat́ paaŕ `tiiru `ümmer ja siss sai vi̬i̬l `sõlmi sidude Pst; paar ao `ossa `olli kokku keedetu, `väike tuustikene Ran; sa võta nõgel ja niit, `suska paarist kotussest `kinni ja käib külländ Nõo; `vihma tule paaŕ tibakõst Ote; vai sa mullõ kah paaŕ `tu̬u̬põ `piima Har; paaŕ `päivi sais tu jalg muro pääl, pu̬u̬ĺ t́sia jalakõist Rõu; mul om tälle paaŕ sõ̭nna üldäʔ Vas; maka paaŕ `päivi Se

padrik padri|k g -ku IisR hajusalt S, Mar Mär LäEd Pä Ris Kei Juu Jä ViK IPõ(-d´- Lai) Äks Ksi Plt KJn Vil M/-ke Hls/ Puh Ote San Har, -gu Jäm Khk, -ko Kul Ris Räp/-d´-/; `patri|k g -ku Kuu(-gu) Hlj Lüg Jõh; `patri|ku g -gu VNg võsastik Ärä sa `luomi `patriku lase Kuu; paks `patrik, `õieti iast läbigi ei `pääse, nuor mets Lüg; Kase padrikust on `kõige `raskem läbi pugeda, `oksad on läbi `põimunud ja `sitked IisR; einamaa on padriguks lεind Jäm; Padrikus on sui pailu parmusi Krj; `meite einamoas paĺjas padrik mönes kohas Vll; Seal pole muud kut üks igavene sarapuu padrik Pöi; padrik on nii tihe, et sεεld saa läbigid end Käi; mud́u üks padriku alune, ega seal kedagi `rohtu kasva Mär; padrik, kus `eina ei `tehta, täiesti seisu mets Lih; `Siia padriku piäse kud́agid `sisse Khn; ia maa on ära `kasvand, võsusi täis aand, padrik kutsutse Aud; sääl padriku ääre pääl kasusid jaanililled, suured lopsakud oĺlid Saa; kuuse peenike mets on tihnik, lepad ja kased segamene on padrik Juu; padrik - - nisuke enamjägu `kõlbmata mets, muist puid maha kukkund ja Amb; lehmad läksid padrikusse JMd; palavaga `puevad [lambad] aga padrikusse VMr; sial on igavene räsm, paks padrik Sim; lähäd nüüd läbi padriku ja õledki sial Iis; siin oli soo ja padrik, oli sookanasid ja tedresid Äks; padrik on ka tihe, aga ega ta mets ole Lai; padrik igavene rämps, `riśti `räśti läbi `kasvand Plt; lehm ei saa läbigi säält padrikust änäm Vil; kari om paksun padrikun Trv; si̬i̬ mõne mõts om, mine ku padrikuss `sissi Krk; üits suur padrik om ti̬i̬ kõrval Puh; padrik, pilliru̬u̬g ja lehtmõts pääl Har; kit́s leppü kehvembägä˽ku lammas - - suvi ja taĺv oĺl pad́rikoh, timä es tiiäke, mis haańa oĺlivaʔ Räp Vrd pardik

pahur|pidi, pahur|pite pahupidi panin pahurpite `selga VNg; `püeras kõik asjad pahurpidi, ei jätt kedagi õieti Kad || vastupäeva `lõnga kieratasse pahurpidi IisK

pastla- `pastlipailad olid `ümber sääre krutitud Jäm; õieti ja kureti tehäkse `pasli `paela ja `nööri Mar; Pastla paik - - oli ikka nahast, nõeluti piale Tõs; `pastlenina `piale lõegati tipped, tipetest käis `nõelumese nöör läbi Nis; nuorest piast maga kahegeiste või `pastlepaela pial (armunutel on igal pool hea) JJn; `uota aga nüüd niikaua, kui saavad jalad `kińni, `pastli paelad `kińni Iis; `pastla paelad punuti linadest, takune ei kannataski Pal; nägu kollane kui `pastlanahk Lai; `Pastla `kaplu `lasti ka mitu `tõugu `valmi tetä, leegiti ilusti `valges ära ja Hls

pidi1 pidi üld, pit(t)i (-t́-) T hajusalt V postp (ka liitsõna järelosana)

1. mööda, piki (liikumise või paiknemisega seoses) Ma kei teed pidi; Vesi jooseb raavipidi Kaa; Lumi sulab, vesi jooseb nörinal katustpidi `alla Pöi; all pidi mäge, mää veeru all oli talu LNg; taĺvti̬i̬ käis laialt, `soosid pidi Äks; vihistab maad pidi lund, nagu jäness jookseb; poisike klaaberdab tuba pidi Lai; tuli üt́s ull, si̬i̬ käis siin `nurmepidi `kõńdman Trv; lätsid `kaari pidi, leid rehägä alumatse külle üless; laits ju̬u̬sk tanumat pidi tolle valuga, es saava siss kudagi tedä `kińni Ran; `küinlä rasu jooseb kõ̭iḱ `alla küünäld pidi; mütt käib maa-alust pidi; `tuĺli üleväst redelit pidi `alla, ime, et ta pää `pääle es sata Nõo; `kullõ, kaśsi `kõńva katust pit́i; säǵä kihutanu vett pit́i edesi ku kohhin Võn; üte [herned] lätsivä nii ruttu `pehmess, aga tõse lassiva kui `aavli pata piti; suure ti̬i̬ vi̬i̬rt piti `oĺliva `kartuli Kam; `mustlase talusit piti `kõńdseva, `tahtseva kätt `kaeda Ote; tiä `aeti `ilmapit́i `ulkma San; käüd mäe `küĺge pidi Krl; kesäliĺl kauss `puhmo, lätt maad piti edese Räp; viisi‿i tü̬ü̬d tetäʔ, lät́s ar küllä pit́i ooĺotamma; lät́s tu̬u̬d ti̬i̬d piti kodo minemä Se

2. millestki kinni hoides, millegi küljes või millegagi kokkupuutes olles tema on oma kättega igal puol, igal puol käsi pidi sies Jõe; vedäs `jalgu pidi tõist (kassi) Lüg; `pulmade pεεl sai `ühteteist `kinni takistud `ända pidi ja püksi persset pidi Jäm; kannetpidi sai `lähker `selga `vöötud Kaa; Piibu pits oli see, mis `otsa pidi suus on Pöi; ma võta obuse tukka pidi järele ja vii ää Muh; üsna käsi `jälgu pidi on sεεl `juures tööl Emm; `kindad `seotaks söldust pidi kogu ja eidedaks varna `otsa Käi; `kiskusid `karvupidi `kõrtsis, `juuseid pidi Rid; saadan so sabatpidi `õue, kui sa ei `kuula Mär; kalad pannasse `lõuga pidi [varraste] `sisse ja siss `kuima Aud; `kraaplesid, mehed olid kohe kõripidi koos HMd; vasikas siuti `jalgupidi `kińni ja `pańdi vankresse Kos; vilja kot́t on suudpidi muas JMd; siga‿o piäd pidi aia vahel, perset pidi ei jäe `ilmangi Kod; jäme paĺk oĺl, si̬i̬ `oĺli `otsapidi seasi maas SJn; sääl (püstkojas) oĺli sedäsamati puu `pantud, pada olli `sangapidi otses Vil; Mi̬i̬s olli esi kesspaigan ja juh́ts ohelikud pidi obesid Hls; konn olli `kintsupidi kähen Krk; lippu es olegi, lipp ärä lõegatu, paĺlass vaŕs tüvepidi peon Ran; sü̬ü̬k om lavva pääl, kassi om nõ̭napidi sehen Nõo; `köütnü kaits suurt kot́ti kokku suud piti Kam

3. märgib millegi toimumise viisi ja laadi, mingil viisil, mingit moodi eks seda [kala valmistatakse] molemi pidi, `pannuga `kiedeta ja pottiga `panna ja Jõe; viis samu õli igä pidi, neljä `kandiline tükk ja `sinne sai siis kuorm sitta Lüg; näete, kui vaestpidi elasid ühekorra rahvas Ans; see äi sünni kudagit pidi `siia; see riie `aitab mölemit pidi Khk; Muist purjusi panta tuule järel, teised tuuld püüdma, laev äi lehe siis änam edasi, vaid triivib külgipidi Emm; see pole kuidagi pidi `öige Rei; ei saand kudagi pidi akkama Kse; Mõni keerutas paremkättpidi, mõni pahemkättpidi, kui seda `nööri `tehti Tõs; kurn ja sõel, `kahte pidi `öeldakse PJg; Penk`vanker on pikk `vanker - - külipidi istutaks pääl Hää; tuleb seda koa ette, et vesi juokseb `kahte pidi HMd; suur paas, kuus `jalga igapidi lai Nis; `mõtlesin `mitmet pidi; `istus `seĺgäpidi `vastu tuult Juu; ärjad pusivad või ärjad `kaevlevad, mõlemad pidi `üöldakse Tür; `kiera `ümber - - sie puol, mis allpidi on, ülessepidi (lammast pügamisel) VMr; kuub ei ole `õiget pidi VJg; ise tõiss `silmä pidi vahib ku̬u̬l`meistrid; pitkupidi on kümme `süldä ja `riśtipidi on viis `süldä Kod; läksime kohe, sedäsi `külgepidi vahele KJn; `eśti keerutasse kuripidi ja pärast `lastasse kokku iapidi SJn; kudagit pidi ei anna tetä Trv; ma ei `ütle sul mitti `kumbakit pidi; vana maja om küllispidi vajonu Krk; nigu kekätsid olliva, kägisiva kõegi pidi Ran; kes kehv oĺl, tu̬u̬ sei `väega vaest pidi Võn; igäpidi om ää, ma‿lõ mõlõmbit pidi eiśs (ise) tennu ja söönu ka tidä San; kõigi pidi om halv Plv

4. millelegi vastavalt, millegi põhjal, järgi üks `seitse`kümmend `mietrid või mis ta oli `kõrguse pidi Jõe; Nime pidi on neid (tuulikuid) sii `paergus veel viis tükki olemas, aga õieti `kordas pole nendest änam `öhtegi Pöi; Luuslańt on laisklemine, nimepidi on ta tü̬ü̬s, aga kätt `sirgu ei aja Hää; küĺmtõbi `õikund inimest nimepidi piltl Ksi; lugu pidi om küll neid viiś tükki, paĺt lugu pidi inimese - - ei ole tü̬ü̬inimest üttegi Krk; üt́s süli lai `oĺgi tu̬u̬ põld, `hinge piti `jaeti; mul `väega mi̬i̬lt piti Se

Vrd pite1, pitih

platerdama platerdama Jäm Emm Mar Kse Ris Juu VJg; platterda|ma Kuu IisR, -mma Vai

1. latrama `naised platterdavad `tühjä juttu Vai; üks va liba tüdruk, `palju platerdab Emm; mes sa mud́u platerdad, räägid `tühja juttu Mar; võtab platerdada `peale Kse; platerdab juttu ühes kohas ja `teises kohas peal Ris; mis sa platerdad, koe sa kellegist ei teä Juu Vrd laterdama1

2. pladistama Mes sa platterdad siel mudase vie sies Kuu; `ärgä platterdaga muda sies Vai || laperdama puri platerdab Ris

3. soperdama, saamatult töötama mis ta teeb, muidu platerdab Jäm; tee õieti see töö ää ja, mes sa platerdad Mar

Vrd pläterdama

podrama podrama Hlj Jõh IisR Phl Mär Juu JMd Koe Kad VJg Sim IPõ

1. patrama, loba ajama mis te podrate Jõh; Mis sa podrad, `milla ma olen [seda] üeld IisR; ää podra mud́u `tühja juttu Mär; ära niipailu podra JMd; `juobnud mehe jutt nüüd, muudkui podrab Kad; rahvas podrab mud́u Sim; sie podrab peal nago õleks jopastand õlema Trm || podinal keema – Koe

2. purssima ei `õskand `õieti vene kielt ka, podras IisR; tema podrab koa vene kielt natuke Kad; laps podrab juba `reakimist VJg; see ikke podrab juba, kui `riakimine põld veel `selge Lai

3. sonkima; sumama `Külväsin ja podrasin `kaerad kudagi `sisse Jõh; Ega laps ei `oska ju ise `süia, niisama pihuga podrab IisR; podra seäl soos nõnna Juu

Vrd potrama

purssima `purssima IisR/(ma) `purssin/ Khk Jaa Pöi Muh Pä Jür Lai Plt, `puŕssma Puh Rõn, `puŕssme Hls Krk Hel, (ma) pursi(n); `puŕssma, (ma) puŕsi Har Rõu Lut; `purtsima, ma-inf purtsi(n) Khk Pöi Mar Kir Han Var Aud Plt KJn

1. midagi vusserdades tegema, pusserdama Sandisti nöölumine, see oo muidu purtsimine Khk; Pursi kuidagid moodi ääred kogu Pöi; mis sa muidu riiet pursid; `purssis selle nooda nõnna ää et Muh; eilase päeva `purssisivad `kanga kallal Plt; vana inimene ei mõista `einä `niite - - puŕss Krk; temä ka iks pursib [õmmelda] Rõn

2. (võõrkeelt) kehvasti, oskamatult rääkima Vene kielt ta suurt ei `mõistand, nattuke `purssis IisR; ma pursi natune läti keelt ka Khk; ma ikke `natke `oskasi `purtsida saksa keelt Kir; pisike laps pursib mõned sõnad Tõs; `purssis maa keelt natike Tor; Pursib mitud kielt, aga õieti ei `oska `ühtegi Jür; `purssis vene keelt, väga viletsast `oskas Lai; purtsib ju teist ki̬i̬lt KJn; akkass iki `puŕssme neid sõnaksit Krk; saksa ki̬i̬lt ka puŕss, aga ta ei mõista Hel; ma veidükese õks puŕsi venne ki̬i̬lt Har

radi2 radi SJn Vil Pst Hls Krk vilets, katkine riideese, näru Alati see vilets radi seĺlas, ju tal paremad põle (kasukast); kus mu käpakad on, need vanad paegatud radid SJn; `Õiged `rõõva `ilpu põlnud kellegil õieti selläs, mehed `kõńdisid ku kalbakad `rińgi, mõni radi `ümmer Vil; Sedä radi ei pane äm musta tü̬ü̬ manugi selgä Pst; köŕt ärä paigat ja punut ku üits vana radi Krk