Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
matsutama1 matsut|ama Jäm Khk Vll Muh Emm/-dama/ Rei Mar/-t́-/ Vig hajusalt Pä, Kei Juu Jür JMd Pai Koe VJg Iis Kod(matstama) Ksi Plt KJn Trv Puh Nõo Ote hajusalt V(-mma), -õmmõ Krl; matsotama Mar Ris; `matsutama Kuu RId(-mma); tud-kesks matsudet Krk
1. (suuga) matsatusi tegema `Matsutab `süües suud `nindagu siga `mollis Kuu;
inimene ka süö `ninda `lollist, et `matsuta VNg;
`matsutab ku siga `süia, `ahnest süöb Lüg;
matsutab nenda `kangesti Khk;
ää matsutag mette Vll;
suu matsutab peas Muh;
Kine jälg tatsudab, sene suu ka matsudab vns Emm;
mes sa eese suust matsotad Mar;
mis sa matsutad, söö iluste PJg;
mede Ann matsutab ku siga molli kallal Hää;
tema on nõndapaĺlu matsutanud, et miu kõrvad `uugavad juba Saa;
siga matsutas suud Kei;
matsutab suud küll, aga ei osta `ühti Juu;
kelle jalg kergitab, selle suu matsutab vns Pai;
laps matsutab vahel süegi juures suud VJg;
mõni matstab ilma süämätä suud nagu `piipu `tõmmab Kod;
`vuatab pealt ja matsutab suud Plt;
Mogib ja matsutap suun toda kompegi Nõo;
väikestele lastõle `mi̬i̬ldüss, ku neile huuldega matsutat Kan;
perremiis matsut́ suud, `Kat́ri sai jala päält arru, et perremiis taht `kuŕki sakuskiss Har;
ku `viina annadõʔ, sõ̭ss lehm matsutass suud ja lipsutass ki̬i̬lt Rõu;
mis sa tah `suuga ni matsutat kui t́siga Se Vrd matsatama 2. a. matse jagama, matsudes peksma küll matsutab obost malgaga KJn; si̬i̬ ei ole kedägi niidet, si̬i̬ om `juśtku matsudet läbi (halvasti niidetud) Krk; Jätä joh, mes täst nii paĺlu matsutat Nõo b. patsutama karask matsutedi õhukeses, `panti kõrutus `sinna `pääle Ote