[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

anger anger g -i Ris Har/-õr/, -a Var; aŋŋer Emm Käi, -i Khk Phl, g -a Rei; `aŋŋer g `angeri VNg(n -i) Lüg Jõh Vai angerjas `suured `angerid kahe `kolme `naulased VNg; `aŋŋer on üks mere kala Lüg; se on pehme savi pöhi kus aŋŋer on Khk; Aŋŋer on va ussimoode kala ja ermus visa ingega, ta rapi εε ja soole εε ta elab ike Käi; eks anger oli iä kala. jah, ja angerad `piävad ka maal `kεima kellel `erne põllud mere `ääres on Var; `nahkanõ haŕuss `pihmest nahast, kas kasuka nahast vai anõgri nahast Har Vrd änger

angerjas anger|jas eP(aŋŋer- S) Hls, anger|jass Trv Krk Ran Nõo Võn Kam Rõn, angõr|jas(s) Khn Võn San Krl Rõu Vas Se, `aŋŋer|jas Kuu Hlj Vai, g -ja; n, g angerja Krk Rõn, angõrja Se, `aŋŋerja VNg Vai

1. angerjas `aŋŋerjas `jälle pidi olema `ussi puolvend Kuu; `aŋŋerjas ei oda kui on `surrud `süötä Vai; mustad aŋŋerjad pidavad pisemad olema ning allid suuremad Khk; aŋŋerjas üks saba kεik Krj; kui meri oli plank vaga, siis nägid, kus ned angerjad olid. said selle siis ää `lüia Tõs; angõrjas nda vjõsada engegä, et südä tuksub siis kua, kui `vällä `lõikad Khn; angerjasi oli. nii tat́ised olid et kukub kää otst ää Aud; `Kuŕgjal ja Suurejõel on suured tammid, seal `püitakse angerjid. `Siuksed aead tehakse, ku suurt vett `järsku tuleb, sis angerjad lasevad ala; `peale augu·sti kuu lähäb angerjas pimedaks, sõõra`silma; `arvavad, et sut́t on angerja poeg Vän; angerjas on ju mere uśs. ku angerjas nõgeste `sisse saab, siis läheb uśsiks. angerjas käib praegu ka `randes `erne `õisi `sü̬ü̬mes ja `nu̬u̬ri magusi `läätsi Hää; ahingaga `püitakse angerjid, `enni olid pihid Ris; `Peipsis on suured angerjad, just ku puu rahnud Trm; angerjas o luama `tõugu, egä si̬i̬ ei kude, si̬i̬ ti̬i̬b pojad kõhe, kõik elosad pojad Kod; ku müristeb sis angerja laseve päält vi̬i̬ Hls; Oĺl siin jõõ̭hn üt́s siu `mu̬u̬du elläi, tu̬u̬ oĺl angõrjas. tu̬u̬ tuĺl kaʔ `ü̬ü̬selt `kastõga˽jõõ̭st `vällä ja laśk nigu˽poiss `niitü pite Rõu; mäe˽pu̬u̬lt tuuĺ, sis läävä huśsi `järve, saa paĺlo angõŕjit; a ku põh́a pu̬u̬lt om tuuĺ, sis nu angõŕja tuleva `mõtsa, saa `hussõ paĺlo Se Vrd anger, angeras, angergas, angõruss, änger, ängerjas
2. euf rästik, nõeluss nist `kirjud sarabu `karva `üitäkse angerjas Juu; `voata va angerjas `juhtub `suskama Kos

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur