Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 6 artiklit
ette3 ette R Muh L K I eL(
j- Lei Lut);
ede van Kuu Hlj Vai,
Sa Hi van Var Tõs Khn Kod;
että hv Krk; (lausefoneetiliselt) ete Vig Kir Kad Iis,
ete- Kul JJn Koe Sim VJg Pal Ksi (tähendusrühmade piirid pole alati selged)I. adv 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eesmisse suunda, eespoolsele alale; esile, (teiste hulgast) välja Oda igä jääpiik `kaasa, jää viel nork, saad ede `katsuda Kuu;
ja siis sai [püksi] `paelad `siie ette `solme `tomma VNg;
veneusulised - - eidavad ristid ede Jäm;
teine vötab kooguga suast läbi [lõngad] ede `vastu Khk;
Emm `käskis üüda: tagu ede, esi taa! et siis akavad kured `kohti vahetama linnates Kaa; [tulusel] nii `kaugelt kut tule `valgus kumab, nii `kaugelt paistab kala ede ära Pha;
üks istub ette saani koĺlu `peale Kse;
Ku tahad pikka `toime tiha [kangale], siss võtad ikki trepp-trepelt kas tagant ette või i̬i̬st taha Hää;
pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva - - et ei kasvatand teist kätt ette (üht serva pikemaks) VMr;
lähäd meierile, tõene paab õmad piimad ette Kod; [kurgedele hõigatakse sügisel] ema ette, isa taha Äks; [kampsun] käis `vaakidega ette `kinni Lai;
seḿm tetass eläjäle ette;
ei `julge ette `astu ega kõnelde Trv;
rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse, tõine käsi kisub ette Ote;
Karulõ vald ette, kalsaʔ mahaʔ, õigaśs `mõisnik `kohtul Krl;
nu̬u̬ŕ [inimene] hiit jala ette, tu̬u̬ ei˽sataʔ Vas;
suurõl tabal om võĺl - - pööretäss ette;
ma ati (lasksin ativõrgu) sinnäʔ ette ~ `sisse Se ||
teene jälle paneb mu `kõrba teist `viisi ette (üks räägib üht-, teine teistmoodi) Mih;
karjalapsed ikke tegid tule ette [karjas] Juu;
ette või ~ ehk taha ~ taade (ükskõik kas) rohkem või vähem, varem või hiljem õlgu `uassa ette või taha. aga ta neĺjä`kümne ümmer on;
õlgu pääv ette ehk taha eks ta ike testod suab Kod;
nellä`kümne `aasta `ümbre ta iks om, olgu päiv ette ehk tõene `taade Nõo;
ette (ja) taha ~ taade igatepidi; kõik viimseni valmis Kodu tegi oma `lastele kõik ette-taha `valmis IisR;
Mis naistel niid viga elada keik asjad tehakse ede ning taa ää Kaa;
kõik tie neile kätte ~ ette ja taha VJg;
ise `sõimad ette ja taha ärä;
ennäss kiidäb - - ette ja taha kõneleb Kod;
ti̬i̬ kõik `talle ette ja taha kätte KJn;
mõestab `asja ette, tõist `taade, ei lase `endä `koskil tüssätä Nõo;
kõ̭õ̭gi päädi mõist ette ja `taadõ Räp Vrd ettehe b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) oluve raba on viel üvä, `tarvis `viiä sikkole ette Vai;
rahi pörsastele `tuhlid ede Mus;
loomad söid seda `eina küll, ei nad pole ede mette jätt Rei;
`kooris ühü püt́i [piima] ää ja `ańdis kohe perele ette Mär;
süödo koŕv pannakse `einu täis ja viiakse luomadel ette Ris;
panen [lehmale] joogi ette JJn;
õlesi jahu õllud, ma õlesin ette kannud `siale Kod;
pane lehmile õle ette. `viska obestele ja lammastele kah einä ette Hel;
nüit tõmmatana jah ette `kõ̭iki, `talve siss om sü̬ü̬k otsan Nõo;
nüid inemise ei võta toda `sü̬ü̬ki ettegine, midä mina pidi `sü̬ü̬mä Ote;
ma vali söögi `tsialõ ette Vas; [heina] kuivatame kuivast, sõ̭ss saa lemilõ (lehmadele), mis ette `pandaʔ Lei c. aiste vahele, rakkesse Vähe maad `sõitasid, obune lagunes ette ~ ies ära (tuli rakkest lahti) IisR;
paned obuse ede, aad ta aiste vahele Jaa;
säeb obust ette Tõs;
aŕk sahk - - kaks `ärga ette KuuK;
rakenda obune ette Lai;
soridega `pańti obone ette KJn;
`pańdive obese ette Hel;
taludel `oĺli obesit [vankri] ette panna mitut Nõo; [peremees] siss lööno - - kaks obest `tiisliga ette saanile ja KodT;
obõnõ väsünü nii ette ärʔ et, vai mine eiśs `vehmbrede San;
nüüd panõmi˽taa varsa `vahtsõst ette Plv;
`iistame obõsõ riel jette Lei d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks jänes juoks tie `pääle ede Kuu;
pues `siutasse kott `nüörigä `kinni, siis lüöb `sõlme ette Lüg;
sa oled `umbest ede `juhtund Khk;
aĺl udu vetab ede (nägemine jääb tuhmiks) Kär;
piiru nakid torgatse ette, siis lõng ep akka pooli pealt ää varisema Muh;
abokati (advokaadi) `võtsid ette Mar;
ahe oli pealt `lahti, lebad ei tahtnd ää `küpseda. munutsi tuli `tehti ette;
lööb nagu luku ette `kõrbesse (ei kuule hästi) Mih;
`siatsin mäńni oksad ike `eesele ette - - olin ise sial taga Nis;
kui sa ei oja, jumal ei saa ka `tulla kätt ette panema Amb;
`viskasin selle reha jänese joosule ette Pai;
sõńnik `kaśvi ette, ei `jõudnud ärä `laatada;
täl ike üks asi ette tuli, et tä ei suanud `tulla Kod;
pane ärä, siin putub ta mulle ette Trv;
käänä pü̬ü̬r ette [ust sulgedes]; liidi sehen suur auk, `sinna vaja savi ette tõmmade Krk;
täl om `aonõ aid ette tettu, et eläjä ei saa `kapstide Nõo;
mes minust prilla tegijät ei ole, siss mine `sinnä ette ribelema Rõn;
`poiskõsõ rõibõ pańd mullõ jala ette Har;
timä käänd hobõsõga ette ti̬i̬ pääl Se;
`saiõ ńääĺe jette süvä ni laǵa haud Lut2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) `talve `aknade `raamid on ka mädäd, `viimaks saa ettegi kogu `aknu Jõe;
aja nööbid ede Jäm;
se kerves vöttas kenasti tera ede [käiamisel] Mus;
said sa ette aada (lõnga nõela taha); aesad pannasse adrale ette ja Muh;
peiupoiss `säätas noorikule `põlle ette Pär;
vanast oĺlid mulgud, kus `roekad ja lat́id ette käesid Vän;
ega muido ei näin kojoda kui panin prill ette Ris;
siis poisid tegime `eńdile neist (puusamblikest) suured abemed ette Amb;
panen kardinad ette VMr;
ilusamad särgid - - neile olid siis ilusad kirjad ette `tehtud Lai;
teräśs pannasse `kirvele ette Vil;
sõss (talvel vett kandes) oli kikk põll ärä karratet ette küĺmägä Trv;
Kit́iga `pańti iks `aknakruudi ette Rõn;
aia `värteʔ omma kidsavallõ ette `pantu Krl;
kaṕi võt́i `sündü ette külʔ Rõu;
naistel oĺl verevide `nü̬ü̬rega ärʔ `aetu säŕgiʔ, `aeti [varruka] suu `vi̬i̬rde, ette, `taade Plv ||
(muust tasapinnast) kõrgemale aja rind ede Khk;
sõi omale - - kõhu ette Kos; [pärast sünnitust] mõnel jääb suur kõht ette Ksi;
kel kõtt suur, ette kasunu, si̬i̬ üteldi `maokass Ran;
ei noh `sihvtin poiss, ku ta vi̬i̬l rinna ette ka aab;
kui sooliku om kubemede tulluva, siss aap kõ̭ik ette `puńveli Nõo3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem inimene ei tia ette tuuld, aga kala tiab Kuu;
kie nääb juo ette et `omme tuleb `vihma Lüg;
olid selle asja pärast ede keind (altkäemaksuga mõjutanud) Khk;
kes nende nime muidu `tohtis suhe vötta kui es `ütle `rohkest seda ruuva nime ede Kaa;
kõik `sääti ja õpetati `taale ette Mär;
`mustlased kuulutavad ette;
niisugusid tähendusi oli see mees paelu ette `rääkind Mih;
see oo nii ette laedetud (määratud) Aud;
me `iandame `kaapsa `seemne ette ära Hää;
inimese südä `näitäb ette, kui õnnetus tuleb Kod;
ma `aimasin seda õnnetust juba ette Lai;
ei `mõtle ette, mis ta kõneless Hel;
inimene ei ole ette nii tark kui `taade Nõo;
ma kõnõlõ sullõ [enne minekut] ette, mis ti piät tegemä Krl;
sa˽piat egalõ `tü̬ü̬le uma aig ette `vällä `arvamma Har;
üldäss õt parep õks ette kõ̭nõlda ko `perrä tõrõldaʔ;
hoolikass mi̬i̬śs, hoolits ette jo arʔ Se ||
avansiks; lisaks, juurde `Selle mehele küll raha `enne ette [maksta] ära usu IisR;
sihantse mihele‿p tohi ede anda (maksta) Khk;
Eks peab peremehe kääst vaka rugisi suilisepalgast ede vetma Kaa;
üks teeb teisele päeväd ette [sõnnikuveol] Mar;
juut́ küsib puale `inda ette Kod;
ma ole üte `aaste ette arvanu, sii olli lühep üit́s `aaste Krk;
ma maśsi opõtajalõ naaśe i̬i̬st palga ette (laulatusrahast) Räp b. varem kohale või valmis isä jagas igäle ühele oma jago ette Lüg;
Mina lähen ette, `tulge `teie järele IisR;
Kivi ehk `kandu kaaluti, labindaga natuke `auku ette, viblas `alla Hää;
ja eks `kervega tuleb ette `raiuda [sälk puulangetamisel] VJg;
viib käsu ette et sel pääväl `tultse `vassa Kod;
om `ti̬i̬dmine joba ette `viidu, et piäp `riśtkät̀si minemä Nõo;
Surm tu̬u̬ õi˽sõ̭nna ette Rõu;
`määntse kivi ette `viskat, tu̬u̬ peräh lövvät Vas; [surm] sõ̭na ańni jo ette, võt́i ar kõrva`kuuldmisõ Se ||
varuks, tagavaraks No siis kui nädäla `päiväd jua õli seda `manti ette `kõrjatud, `laupa siis `einaajal ehk tüäajal [tehti võid] Jõh;
piab vilja `järge ede `oidma;
söö siis pühapεε nädali `vastu ede Khk;
oli tal vaadiga ede ostetud [õli] Vll;
ma `jõudsi eile ikka päevase küli ette külida Muh;
akkavad `toitu tegema ette kohe [pulmadeks] Tõs;
üks talve jägu kisuti ette kohe [peerge] HJn;
sul `oĺli ette kogutu, et sa saat `aasta ärä olla Rõn c. tulevikus mis taĺv ette tuleb (tuleval talvel), siis akkame `tüele Hlj;
pikk ü̬ü̬ tule ette magade mudiki Krk4. (ajaliselt, saavutuste poolest) ettepoole, kaugemale; kiiremini, mööda minä `jõudasin tämäst `einaga ette;
Kie ette sai, sie tegi `ennemb [süüa] Lüg;
Katsu aga veskile minnes teistest ede, siis saad rutem jahud käde Pöi;
lasõ oma obo ede Khn;
tagumest rattad käevad ette (öeld lapsega tüdrukust) Kad;
ega `keegi ei võind oma `eega ette `minna Trm;
mõni tükib õma jutuga paĺju ette, kiidäb;
si̬i̬ juakseb kõhe tuuless ette Kod;
iline vili lääp varalise viĺläst ette vi̬i̬l Krk;
illane voonake kasvap varajatsest ette Nõo;
sa lähät uma rinnaga ette lõigatõn Har;
timä jälʔ juusk `mõtsa pite, lätt `puhma pite ette Lut ||
normaalsest kiiremaks (kellaosutitest) `meie oma [kell] kippub ette suvel Lüg;
kellu keib ede. poole `tundi ede keind Khk;
meil [kell] verotab küll ette jah Mar;
kell on ette käind Kos;
si̬i̬ (kell) käü pu̬u̬ĺ `tunni tõise kelläst ette Krk;
üits kell käib ette, tõene jääb `taade Nõo;
sulanõ `käändnü˽kellä ette Vas5. kätte, tegevus- või mõjusfääri kuer käib jahi pääl, ajab jänisse ette, küttäle ette Lüg;
Täna on `jälle `söuke `kohtlane ilm, võib `jälle ede `minna (väljas töötada) Pöi; [puud] `lastasse teisele ette, teine raiob oksad `jälle `vihko Mar; [pulmas] et kui laud sai pühitud, siis `vinnasid mõne `kopku ikke ette koa selle `pühkijale `pühkimese raha Vig;
üks mees pani `alla, kaks naist lahutast ette [vihke rehepeksul] Aud;
kärutasin `saue tegijatele ette Rap;
siis `viidi [kosilastele] ette üks ja teine naisterahvas, ikke ei ole sie tedre VMr;
vana inimene `tõmmas põhu tuustaku ette, raputas ilusast rehaga läbi [käsitsi rehepeksul] Trm;
reheaeg ette`kiäńjä kiänäb `üstelugu ette tõesele, tõene annab aŕgiga paŕsile Kod;
edimält `tu̬u̬di puttõl ette, siss ku joba siĺmä kirivä, siss `panti `veksel ette Puh;
kana tahab kikast, laseb lohvikeli ette;
`kohtualune kutsuti ette Nõo;
piät ette (kohtusse) tulõma tu̬u̬ss aoss Plv ||
hoolele, karjatada, rühmana kokku `karjane vottas `värsid ja `muĺlikad, `kümme `luoma ette Hlj;
Karjane vöttis omiku karja küla vahelt ede Pöi;
aga nüid võta `veissed ette ja mene jälle Vig;
Igaüks `laśkid oma lehmad laudast `lahti temale (karjasele) kohe ette Kei;
kui kibe tü̬ü̬aig `olli, siss `panti mulle sia ja lehmä ette, ja mia oesi ka kõ̭ik iluste Nõo;
nüt tõenekõrd lastass `püśsi jälle - - mina siad ette ja kodu TMr6. käsile, tööks, teha; arutusele, kõne alla, nõuks `viimäst tuli asi ette. `tohter üttel et sinule ei `aita `prilli vägi enämb Lüg;
egal oma [lõikus]rind ede `vöötud Ans;
see (kohtuasi) küll nii ruttu ei tule ette Mär;
Si̬i̬ (soonehöövel) võtab `kitsad jutid ette ja läheb Hää;
no tükid `ańti ette ja eks ikka tähäd õpetadi ko `lastel [koolis] HMd;
panid kilimitu uuest [vilja] täis, `jälle uus rind ette Trm; [kes] teeb `kurja, selle võtab ette (noomib läbi) Kod;
üks kõik mis ette `pańdi (ettepanek tehti), tema oli ikke `vasta Plt;
üit́s esi võets kõrrage ette Krk;
si̬i̬ om `uhke nigu rikka mehe kuĺt, ei võta `kõhna emmist ette Nõo;
rabe ja peru ja räpäkass obene, kes vedämist ei võta ette Ote;
timä võt́t ette mõ̭nõ makõ jutu, sõ̭ss muidugu ai tu̬u̬d Vas7. (kellegi asemel) tegema, tööle; teenistusse ruut akkas `kerjama - - võttis ühü naise omale ede Pöi;
puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja `kauples `eesä kää `peale Mar;
näd olid saksad - - võttis omale kaks kolm tüdrikud ette Var ||
fig võt́i ma‿ka‿ks `õigõ `süäme ette (julguse kokku) ja lät́si `kaema Vas8. (suhtlemisel) ühelt teisele, edasi, ära (teatama) üks siis lugi ede ja, siis olid `naaburid siel kaik `kuuldamass Kuu;
juut `luiskas `soole ede Khk;
ma kinnitasi taale küll et, ää reagi ette Muh;
teine inimene `ütleb ette ike sõnad `palve`tundis Mar;
vanad inimesed on üks tõesele `kannud ette sedä juttu;
vanana paab (räägib) ette;
kiidäväd poośile ette et, tule ja võta tüd́rik ärä Kod;
teesele räägib teist `viisi ette KJn;
ta kõnelap ette sõss tõine usub Trv;
meil võletide ette, aga asi oĺl periss tõiseti Hls;
sai [laul] `seĺgess, siss paarin laoleti ette opetajale Ran;
nemä võldsiva, puhuva vanainimesele ette Nõo;
ta aja (jutustab) sullõ ette inne, sa mugu usut Kan;
ta tuĺl ette `käänmä (süüd teisele veeretama), et ta oĺl kuŕja tennüʔ Räp || (koos etteheidet välj verbiga) ta eidab mulle alati vanu `asju ette VJg;
võõras `viskab emäle ette, kui laps teeb kedägi Kod;
oia et sea miul midägist ette ei `ütle (heida) Krk;
hauk imäle ette et, timä ollõv `tüt́rigu tütäŕ Har9. märgiks, tähiseks; eeskujuks, prooviks kuol`mester `kirjutab tähed ette Lüg;
`Kraana tegi `enne sügava `kraavi ette [põlevkivi kaevandamiseks] Jõh;
teine kεib külimihe körval, vaadab kohes küli rind, pistab pulgad ede;
`näitad teisele üht tööd, teed natise ede Khk;
jalaga viisid jälje ede, kui külirind löppes Kär; [seinapalgil] varaga jooń ette ja `kervega `õõneks Mär;
ega mud́u ei teä jo [palki] tahuda mitte, siis tahmase nööriga `tehti kriips ette Juu;
`tõmma juaned ette. ju̬u̬nt `mü̬ü̬dä one üvä lõegata Kod; [hark]adraga `aeti `it́smed ette Vil;
kassige tõmmats riips ette [seinapalgi varamisel]; kiḱk sai tal ette ärä näüdet Krk;
`võtku esi `endäle sihk ette, kedä `mü̬ü̬dä ta lähäb Ran;
Nurmõ pääl vidi jalaga `hitskmõ ette Rõu ||
asitõendiks `näita leping ette Muh;
kuller `näitäs tõesen juaman obese kõrvad ette Kod10. (juhuslikumalt) vastu, kätte (juhtuma, tulema jne); kasutusel (olema) on ju mittu kord ette tuld, on kala`paadid ajaned purust ja VNg;
elades tuleb pailu ede Khk;
`vaema on vana söna, nüid seda toleged ede Käi;
teeb seda tööd, mes ette keerab Mar;
tuli üks tuhin ette, `tahtis `senna `minna Mär;
neid (leetreid) on nüid ikke viel, lastel ja tuleb ette KuuK;
mina `korjasin põllult kõik kivid ära - - mis ette `juhtusid Trm;
kõik ärä viädud, mes ette si̬i̬ kätte Kod;
si̬i̬ tule sul alle `aaste peräst että Krk;
meil viĺetsä aena, siin kolmess tegemist es tule ette Kam;
kanaʔ savitsõsõ miä taht, miä ette nääle putuss Plv 11. meelde, mällu; kujutlusse sie `kabo·rnik `üstku tähendaks teist `aśja ka viel, aga ei tule `paergast ette Hlj;
üks jutt toob teise ede Jäm;
Kessele see ede tuli, et `seike asi veib tulla (öeld mingi ootamatuse puhul) Kaa;
ei keerä ette `paergo Mar;
ei tule ette, kuda seda `üeldi JJn;
mes‿sa sedä ei tuanud ehk ei küsinud. ei tullod ettegi Kod;
aga kes si on, kes seda unenägu nõnna ette toob Plt;
miul es tule ette seast juttu, et ma os küsünü ta käest Krk;
mul `tuĺli ka ette nigu Ülo eli oless ollu Nõo;
tulõ õs tu̬u̬d ettegi et är˽`pühḱsä `kahvliʔ Rõu12. (koos teat verbirühmaga) a. (piisavust, jätkumist, kestvust välj verbiga) leib ei lüö `kauvast ette, on värsk. vana leib lüöb `kauvemb ette Lüg;
Kas eina kevadeni ede lööb vei äi Kaa;
Kui raskid kehalikka töösid alati teha, sis tervis kauat ette ei löö PJg;
see töö jätkub mul veel `mitmeks päävaks ette Ris;
leib ei `piisa ette VJg;
kui si̬i̬ toŕm läks maja südämesse. mes si̬i̬ ette lü̬ü̬b;
ühe päävä perena, ei `piisa `ükski asi täl ette;
nüid tuleb neid süädikid, vai siäl ette kedägi kestäb Kod;
sellel ei pisu kedägi ette Krk b. (ettevaatust, tähelepanu välj verbiga) `Sengä `täüdüb edevalatada `kuida `räägid, on `oige äkkine Kuu;
vahi ette, iga `kõhta ärä `juokse umb`pahka Lüg;
looma `otsimise juures piab ede (hästi, hoolega) nägema, et äb lehe kaudu Khk;
`vaata ette et sul õnnetust ei `juhtu Tor;
`voata ikke `enne ette koa, kuhu sa lähäd ja mis‿sa teed Juu;
sa ti̬i̬t iki sedä `asja ilma ette `vaatemede Krk;
mes‿sä joosed nii räpäkude, ku‿sa ette ei kae Nõo;
rõba [inimene] ju̬u̬sk kas `saiba `otsa, ei kaeʔ `hińdäle ette RäpII. postp 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eespoolsele alale, lähedusse pime kui kott - - ei nää jala ette Lüg;
see söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm;
`pinkide `peale `istusid. `rendide ede Ans;
ühekorra (vanasti) `pandi pöhk [loomade] nina ede maha Mus;
mis te ukse ette kusete;
päevased tembud tulavad `ööse unes su ette Muh;
ta siab vεhe `korda εnnast, siis tuleb so näo ede Phl;
eks sa `vaata eese ette koa `onti, et sa oma jala ää taod Mar;
`vahtind enese ette Mih;
ise läks `sängü, mind pani sängü ede `valvama Khn;
`silme ette läks mustaks Nis;
tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette (päikesest läände) `lastud Kos;
tuob surma ka suu ette Kad;
sina alate paad mulle `ämmä ninä ette (eeskujuks) Kod;
ees minu läheb tua ette KJn;
ahju suu ette es panna puid Hls;
et ei ole `mahtun tellede ette, kangast kudame änäp;
mis sa ütte `kintsupidi läät, võta kaaŕ rinna ette;
mine riida ette, võta lühiksit puid Krk;
ma lää ka voki ette, naka `paklit tokutamma Võn;
kae sinna aida ette trepi `laudu pääle Har;
saistass jumalõ ette, vannuss Se;
ḱülm veži `tuudass sanna ette Lei ||
lei `plaksti `õtsa ette Jõh;
siis et matakas tee `vaeva mette, kui tõrvaristid `lehmdele otsa ette `tehti Muh;
võta `külmä vett ja tõssa õtsa ette Kod;
mugal saŕv om serände `kõvver, käänäp kõveride otsa ette;
latsel keedeti (köideti) laṕp `ümbre pää - - sõĺm tetti otsa ette Nõo b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) `anna `leivamurened kana ette Lüg;
Ohakad `kisti viljast ää ja `toodi sigade ede Pöi;
pebred korjati kokko korvi `sisse ja `viidi lammaste ette VMr; [kõlud] visati kanade ette siblida Kad; [kõrvitsakoored] anna lehmä ette Kod c. aiste vahele, rakkesse siis `pandi obosed rakke `saani ette Vai;
aga poiss `panni [hobuse] omale ikka siis vedru`vankri ette Muh;
pannu obuse ri̬i̬ ette Saa;
mõesa ärjamehed panid ikkega ärjad suure aŕksaha ette Kos;
ärg listri̬i̬ ette, ies `saŕvi Kod;
`õhta tõmmati ia obune saani ette Lai;
egä sa `lehmä adra ette ei pane Krk;
tõese ägle ette pannass tõene obene Nõo;
esä `pandnuʔ hobõsõ `vaht́siidõ ratastõ ette Rõu d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst Vai;
pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni Khk;
Ooda ma lähe siia augu ede ehk siis `saame kana käde Kaa;
naene tuln saunast parasast ja pand kääd `rindade ette Muh;
jöö ede `panta pais Emm;
ää topi `eese nina teeste ette ~ vahele Mär;
lehmale `pańdi silma ette üks niisuke laud, et ta ei näind `minna Amb;
kelle ette sie piaks `puutuma VMr;
õige klaassepä tütär, seesäb `valge ette;
vars juakseb oudo ette Kod;
kui kedagi jala ette jääb, oled kuhe maas Pal;
lää tõõśte ette kambertem purjuste `jalgege;
turbast ai adra kaala ette Krk;
plaat `panti ahju suu ette, ku `leibä küd́seti Nõo;
ma `teie rohulist `aida haost karja ti̬i̬ ette Har; [kastekannul] ei˽tule˽torost vesi `vällä, looga`hiit́jä `lätvä˽`sõkla ette Rõu2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) pole `eese silma ede `rilli saand Khk;
särgi ette `aetse rinna lapid;
õle topp torgatse `leitse augu ette Muh;
ja sedä (sakilist paela) `aeti noorde meestele särgi `rõnde ette Mar; [äkkel] niisa·ma kui `vankri ette panid aisad Trm;
sammetid `pańdi [jaki] `rinde ette kua Lai;
riiv käib ukse ette KJn;
ta pańd `kardina ka akande ette Nõo;
kraań käänetse aami ette San;
mi˽`väikene `preili pańd ka jo prośsi rinna ette Har3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem kui tuli suur pöllu `kordamine - - rugide (rukkikülvi) ette Ans;
eenaaja ette, siis oli naestel suur särgi `õmlus Kul;
tuulispask nagu tuule keerod - - vaest ilma `muutmiste ete Kir;
sie oli jõulu ette Kse;
`Kapsad `võeti lume ette aeast ää Kei; [lehmal] `lüpsma tulemise ette siis tuleb piim nisasse Ann b. (teat aeg) tagasi kahe `aasta ette oli mul suur õnnetus;
ühe nella`kümne `aasta ette Ris;
kaheksa`kümne `aasta ette siis tema oli juo ikke, ilus leib KuuK4. asemel, kellenagi või millenagi siis (alguses) nied kardulid olid nii iad aśjad et nied olid piima ja liha ette [supis] KuuK;
ma olin kaheteist`kümme `aastane, jäin sulase ette VMr; [sõrmkindad] kel õlid sõlmed sies, siis sie õli kahe poari kinnaste ette Kad;
ma sedä innass ei `arvagi ~ inna ette ei `arva Krk;
Vanast reheahjun kütseti kaale kah mes läits kah söögi ette Nõo;
arvaśs tu̬u̬d tävve ette Plv ||
(kellegi, millegi) võrra, väärt, (kellegagi, millegagi) võrdselt, sama palju tieb ikke mihe ette tüed Hlj;
See joob `mitme mehe ette;
See viab obuse ette (hobusega võrdselt) Han;
lehm ei anna mitte kitse ette `piima VJg;
mis‿sa padrad või paterdad või vaterdad. need käivad kõik ühe inna ette (on samaväärsed sõnad) Plt5. tasuks, katteks; vastu, väärtuses keik läks `inna (raha) ette, ega `raisku mend midagi [hülgest] Jõe;
kus nad `viĺja `muidu `saivad, `silkude ette vahetasivad Hlj;
`kuolis kui sai `käia, siis ikke `tuodi koppika ette `krihvlisi VNg;
ei `maksand kedägi, sain `aituma ette `tõise kääst Lüg;
kolm `päivä nädälas pidid `mõisale tüöd tegema `rendi ette Jõh;
tegid `mõisa `päivi selle (popsikoha) ete Kir;
suur tänu sööma ette Ris;
kiriku juurest jägati jahu, selle ette käisid karja tied `täitmas HJn;
ema `ośtis raha ette ka `piima JJn;
ikke pidi et sa lieris olid ikke selle ette `maksma Kad;
turu oor laseb kõigiga raha ette Plt;
tü̬ü̬ arvati reńdi ette [mõisas] Räp6. kätte, tegevus- või mõjusfääri; käeulatusse Peremes lükkäs `silgunappa sulase ette;
kits ei `anna `püssimehe ette Lüg;
Peab ikka vihma ede minema Pöi;
kui korikad `välja jätad koi`valge ette, siis oo lapsel koi viga;
siis `toodi vars rehalt `valge ette Muh;
seda `juhtob ka elo`aeges, et inimene tole ede jεεb Käi;
ei tä võta mette `miskid `asja inge ette (ei söö midagi) Mar;
panime pääva ette (päikesepaistele) veed `sooja Kse;
naelane ahvenas `juhtund not́i ette Vän;
`Öeldi `jälle nõnda mõistu [rasedast], nägu laste kõrvade ette ei tahetu lausa `kõike `väĺla `rääkida Hää;
vesi ei piä surma`ohvrid õma ette `võtma - - ajab `kalda piäle;
si̬i̬ asi tuleb ike ühekõrra - - ilma ette (inimeste teada) Kod;
ein `oĺli nii `veike et mitte vikäti ette käsitsi ei akandki KJn;
villa kadsad tullive masine alt `vällä ennegu na `ketruse ette lääve Pst;
no om küll irmuss, kes laste ette tuld jätäp ehk tikku Puh ||
hoolele, karjatada ajad oma loomad omigu `väĺlä, karjatse ete Vig;
ennembide suur külä kari käis ütte kokku, üte karjusse ette Ran ||
kõrvu, teada naise jütt läin `viimaks `möisa härra ette Phl; [kaevati] rehepapp viib `viĺla sialt. jutud läin ärra ette Nis;
viimaks läin sie asi `keisri ette juo JõeK;
kannab kõik ilma inimeste ette KJn7. (kellegi) poole, lähedusse (jutule, asjaõienduseks jne); kellelegi (rääkima, teatama jne) siis `kutsuti kohe mehed `sinne `kohtu ette VNg;
sis saadeti meid arsti ede Ans;
ta tulli oma äda mu ette alisema Muh;
`lapsi `viidi sõna lugema kiriku ärra ette Kse; [õpetati] ku `kohto ette minevä, siis vaadata `kohtokuĺli `piäle Kod;
esi ta kõneless miu ehen, lää tõise ette kõneless et mea kõneli;
senikava ku suure koolini pidiv latse ku̬u̬ĺ`meistre ette lugeme mineme Krk;
kutsub koolust pääst vi̬i̬l `kohtu ette Nõo;
pomisõss `eńde ette Krl;
üteĺ, et ku ma lät́si opõtaja ette, siss ma võt́i raamadu `piiu henne siĺmä manu Har ||
alluvusse `suata `ämmä ette kui ämm on `alles Lüg;
siis ma jäi venna ette (teenistusse) Tõs;
tulin `võera ette [teenima] PJg8. pärast, tõttu; (teat) põhjusel; (kellegi, millegi) suhtes (hoolitsema, mõtlema jne) `ennevanast õppetajad palusivad ja lugesivad `kantslist `ilma `süüta `vangide ette Lüg;
ega minu ette põle `karta, et ma nurisema akka;
mis sa Manni ette `õhkad;
kevade `olli `kange külm, siis `olli selle ette `karjumine Muh;
küll mul oli `kange irm selle asja ette Ris;
nää `vaeva ja jüst oma kõhu ette Juu;
selle ette et nad `vasta akkasid pekseti kiriku `pośtis HJn;
aga ma sain selle ette õletata et õige `aitas Kad;
`ükski vana inimese ette u̬u̬lt ei kanna;
suur muretsus selle aśja ette Kod;
ommendse päeva ette ärä muretsa Trv;
oolitse talve ette kah Krk;
temä ommenitse päevä ette ei `mõtle Nõo ||
jaoks, tarvis noored inimesed põle jõun selle ette muretseda (lapsele riideid enne sündimist) Muh;
vahel tüdrikid `üeldässe, vaĺmissab vana aja ette - - ku naesess suab, siis one täl vana aja ette vaĺmisset Kod9. (saavutuste poolest) mööda, kaugemale virk poiss `koolis, lähäb teeste ette oma õppimistega Mär10. ise enese ede (päralt) olemine – pole teistega segamini Khk;
Nee (vindid) on `eese ede `söuksed vagusi linnud Pöi;
üks niesukene nohik miest, enese ette (omaette) ta pusib Sim;
käib nagu koi ise enese ette. ei laasu sõnagi KodIII. prep (ruumiliselt) ettepoole üteldi vanast et, regi lääb ette obest, jõõrastab Nõo
kadakas1 kada|
kas Hlj RId(n -ka Vai)
Sa L K I,
-gas Khk Pöi Muh L Ris,
-k Hlj Sa Käi Rei Saa I(-
g Kod)
Äks Kõp Vil Krk TMr(-
g), g -ka Hlj RId Sa L K I,
-ga Hlj VNg Vai S L Ris Nis Kod,
-ku VNg Saa Vil,
-gu Jäm Muh Mih,
-go Phl 1. kadakas (Juniperus communis) kadagad ragistavad pöleda;
Kadakajuurimise sääred (jämedatest säärtest) Khk;
`karged meil köik kadagate all Mus;
Vana`rahva söna `ütleb küll, et kits `polla loom, kadakas `polla puu;
Kadakas `öötakse öheksa `arsti olavad Pöi;
kadagade peal kasuvad maŕjad Rid;
sii küläs pannasse kadagud taari `põhja kui `taari tehässe. taari `auded pannasse kadagade `peale Mar;
kadagast pannakse õlle `sesse, see teeb ea meki Kul;
naesed `vehtlesid kadagatega Kir;
va pae pank, va kadagas kasbab üksipäeni seal Mih;
kus kadagid on, sis on tedred kadagates sees, söövad neid Vän;
inimesi pekseti kadakatega kadalipu `pośtis Kos;
nõmme pial kasvab pailu kadakaid JMd;
kadakas on väga elgas, tema leegib `irmsaste, käriseb Ann;
kadaka `suitsu tehasse kui on `aigust Trm;
piäle `surnu `tehti kadaka`suitsu Kod ||
fig (äkilisest inimesest) on üks kuradi kadakas, äkkine vihastumma. nagu kadaka rägä lähäb põlemaie Lüg;
nönda käre kut kadak Khk;
tige `jüstku kadakas Tõs;
äkiline inimene, kes akkab nii `äśti rabedast `rääkima, `üöldasse:
on ike üks kadakas;
`torkan nagu kadakalle tuld `alla – kui kedagi vihale ärritad VJg;
nigu kuiv kadakas lääb põlema Plt;
kuri kui kadakas KJn2. kadakapuit meil isä tegi kadagost `lähkrid ja `piimäpüttid ja kaig Vai;
kadagast tehasse riha `piisid;
kadagast lüsi Khk;
mede vanal `tooril oo veel kadaga põhi all Vig;
Kadakast tehti ka vihtu Tõs;
kadakas kõva puu, ei kõdunõ, ei mädäne Khn;
teevad kadaga kappasid õlle `joomiseks Vän;
kadagast tehatse surnu ristisi Tor; `
Lähker `tehti kadakast-kuusest Amb;
kadakast lusikad Tür;
mõned tegid ilusad kadaka püt́id KJn Vrd kadajas,
kõtai
kannatus1 kannatu|
s g -se eP(-
dus Jäm Khk Emm Rei)
Hls Lei,
-ss g -se,
Trv Krk(g kannatse)
Puh Nõo San, g -sõ Kan Krl Har/-
n-/
Rõu Vas;
`kannatus g -e Hlj VNg Lüg IisR,
-du|
s Vai, g -kse Kuu1. kannatlikkus, püsivus Küll se moni inimine on nüd `järsküne, ei kohe ole sidä `kannadust mitte terä;
sel on hüä `kannadus Kuu;
`tõine `pitka `kannatusega, `tõine äkkine Lüg;
kannatus on keige kallim rohi, kut sa sedissi laimu `aśju jouad ära kannata Jäm;
ons sool `töösti nii vähe kannadust, et sa‿p jöua ää `oota Khk;
se `söuke piru mees, äkine, pole kannatust mitte Jaa;
tal oli pitk kannadus Rei;
tal ei ole kannatust mette jumala `õhkagi Mar;
selle kuradiga peab olema `iigla kannatus Tõs;
kannatus lõppes `otsa Tor;
teesel oli pikem kannatus, `jõudis `rohkem kannatada kui teene Juu;
nad (härjad) läksid väga `aegapidi, nendega pidi olema kannatust Kos;
kannatus on kõige parem rohi Pal;
on ikki kooliõpetajal küll kannatust nende rumala lastega Vil;
ää kannatuss olgu temägä läbi saia Trv;
kae ka vesi kuum om. ei oole, `seante käe kannatse om Krk;
temä om pikä kannatusega, ega ta vihatsess ei saa Nõo;
sul ei olõʔ kannatusõ kibõnat Kan;
piat olõma inemisel kannatuss, siss saat ilmast läbi Har b. fig (suurest kannatlikkusest) Kes väimeheks lihab sellel peab looma kannatus olema Pöi;
Siis peab küll ärja kannadus olema Emm;
Obuse kannatus, si̬i̬ on väga suur kannatus Hää;
päris obuse kannatusega JMd;
`vaesel inimesel õlgu `mõisaobese kannatus Kod Vrd kannahtuss2. piin, vaev, valu, häda; kannatamine sel inimesel on `palju `kannatusi VNg;
kül tal oli palju kannatust ja valu Mär;
kannatuse `juures `ammad `risti suus PJg;
temal olid elus küll `rasked kannatused `kanda VJg;
ike kole kannatus, kui lu̬u̬m piäb vedämä kaal `kat́ki Kod;
ta `ku̬u̬le kannatusõ kätte Hls ||
fig ku sa ilman elät, siss olet joba kannatuse ahjust läbi käenu Trv
katus katu|
s (
katos) g -se S(
kadus Khk)
L/g -sõ Khn/
Ha Jä Kod(
kats g `katse)
VlPõ Pst Hls Lei, g -kse Kei Kos Jür HJn JõeK KuuK Amb JMd JJn VMr(-
ss)
Kad VJg Sim(-
ss; g -se)
Rak, g -sse Muh L Sim Lai Plt, g -sa Kõp, g -ssa Vil;
katu|
ss g -sse Mär Hää TaPõ(g kadusse MMg,
`katse Pal)
KJn Pst Hel T(-
ssõ Ran Võn San), g -s(
s)
õ V(-
śs Rõu Se, g -se M(-
ssa Trv);
kadu|
s Kuu Hlj VNg Vai(-
os) g -kse Kuu VNg Vai;
kattu|
s g -sse Lüg(-
ss)
Jõh IisR(-
ss), g -kse Jõe Hlj VNg RakR 1. hoone ülemine või hoonet kattev konstruktsioon kui `mendi `saartele kalu `püüdama,
siis `vueti `koskust `kaasa ja `tehti ajutiste elumajade kattuksed `koskusest Hlj;
`niisike ühe `puolega `viltu kattus tehä `pääle [kuurile]; kui kattus õli `täies `ristis,
siis õli äkkine kattus,
kui õli `alle `risti,
siis õli `lauvumb Lüg;
Sammel on katuse iga,
kui katus `samli lihab,
`samli all ta seisab kas või sada `aastad Pöi;
akeda katust tegema,
`panta ölja kimbud,
siis `panta öljad lati ja `roeka vahele ja siis `panta `roeka ja lati `ümber vits Emm;
pool`vinkel katus Var;
`Viltu katusega majas (käimlas) `käima Hää;
katust `lautama (õlgkatust tegema) JõeK;
kuuse`koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle Koe;
nüid lõpevad varesjala `katsed ärä („varesjalgadega“ õlgkatused) Kod;
loid katuss mädäness ruttu ärä;
katuse `murdmine om,
ku õle murrets ärä ja lina kolatsime ja kivi pannass arja pääle Krk;
katussõ `katmine läits muidu ruttu,
aga tu `vitsu `käänmine ja `keitmine võt́t paĺlu `aiga;
sialaodalõ pannime `ru̬u̬gõst katussõ. kui peenike ru̬u̬g,
sis saab ää katuss. jääb äste `tihti Ran;
kui saenakelp madalamp,
siss om katussel murd pu̬u̬l`viilu Rõn;
`väega `pistvä ja `korgõ katuss;
lausikas,
`lauhkõ,
mataĺ katuss;
katusõ oĺliʔ vanast kõ̭iḱ napõst ja kisõ lauvust;
katussõss `hoiti nappõ mitu aast`aigu;
sõ̭ss oĺl sääntse kisõlauvaʔ `kistu,
noist `pańti katuss `pääle sannalõ ja `kualõ;
katusõ pääl kõ̭iḱ rinnan Har;
olidsõ˽katusõʔ Plv;
katuse tüüpe: `puole,
täis `viiluga kattus;
`viiluta kattus Lüg;
viiluga katus,
`küĺgede pial üksi on katus,
`otsades ei ole. vi̬i̬l lähäb kohe `püśti,
katuse arjani `väĺla Nis;
poole,
täie viiluga katus JMd;
täis kelbägä katussel om ots `õigõdõ,
otsan katust ei olõ,
ots om lavvust Ran |
ladupidi katuss,
si̬i̬ ei oole kedägi katuss. si̬i̬ ei `kurtvet `kuigi kava. nagu mõne `naari kuhja‿päl pannass Krk;
ku `oĺgi paĺlo `oĺle,
sõ̭ss `pańti tüve `alla,
sai tüvepoodi katuss. ku `oĺgi vähä oĺl,
sis sai ladvapoodi katuss Räp |
`jaoge katuss (teat kallakuga katus – sarika pikkus 2/
3 maja laiusest); juudi katuss ~ soomus`laudest katuss Krk;
Ta tegi nii kena kabes katuse nendest `roogudest,
et las `olla (üks rookahl vana, teine uus) Pöi;
`kõrdne katus (pikkadest pakkudest katus kirikul) Kod;
`murdege katuss (vanaaegne ilma kelbata katusetüüp) Krk;
sindõrlavvaʔ,
noist omma `lü̬ü̬düʔ,
tu̬u̬d kutsutass poola katuss Se;
poolevihu katus,
õle kood `pandud poole vihu `kaupa katuselle Juu;
soome katuss (sopiliselt väljaulatuv katus) Krk;
Paĺlu tetäs nüid uut`mu̬u̬du – soome katussega maeasit;
tõne kõrd taresit om katusse all vahtväŕgi `vaele ehitedu Rõn ||
fig Vana toadi katus (taevas) äi pea mitte `märki änam (laussajust) Pöi;
katuse all(a) 1.
(pooleliolevast majast, millele katus peale tehtud) katusse all õlema(
ie)
Lüg;
Pool tööd jääb siis maja `juures veel,
kui katuse all on Pöi;
saime maea katusse `alla ja siis mies läks sõtta Iis; 2.
hoones tiumaja iga katukse all oli neli `leiba ehk peret Kos;
keväjä - - vaia `laska˽katusõ alt [loomad] `ussõ kooni kägo `kuu·goi·ʔ Lut;
pika katuse all(a)1.
kõrtsi; kõrtsis `pitka kattusse `alle läks Lüg;
Pikä katusse alla viimä [raha] Trv;
inimese `ütlev vaist,
mea lää pikä katus‿ala,
ku `kõrtsi lätsiv Krk; 2.
kohtusse kui ei,
siis las lähäb `pitka kattusse `alle,
`kohto Lüg;
ühe katuse all(a) 1.
(kokku ehitatud hoonetest) kaks `aita õli,
`riide ait ja viĺjaait,
mõnikõrd ühe `katse all Pal;
Kõik `u̬u̬ne tetäs üte katusse ala – laut ja ait ja elumaea om `vinklin Rõn; 2.
fig (ühisest kodust) Nee äi mahu ühe katuse all elama (ei sobi omavahel) Emm;
tema elab oma `võerapoja juures,
ühe katukse all VMr2. fig Tema katus jooseb läbi [öeldi pillaja kohta] Trv;
Igaüks teäb,
kust ta katus vee läbi laseb Pst;
Taa poiss kaess joʔ üle katusõ (on suureks kasvanud); Nõ̭na kasus üle katusõ (on suureline, ennast täis) Rõu3. katusetaoline varikonstruktsioon; vihmakaitse a. (sõidukeil) katusega `vanker. vöta katus üles Rei;
`sakstel olid sokid,
need olid `niuksed katussega saanid Mär;
juudi kipikas on katuksega tõld Jür;
`Mõisakarjussel `oĺli serände sama katus ri̬i̬ pääl,
vedäs edesi,
kui eläjit kablut nurmen Rõn;
kaĺeskal tõmmati katuss üless ku `vihma nakaśs sadama Räp b. (heinakuhjal jm) kümme [rukki-]`vihku sai `pandud `püśti,
sie oli aḱkjalg. `kümmes sai `pandud `piale vihma katuksest VMr;
`einu `pańdi katukse `alla ka. katus kergitati üless,
neli `pośti `püśti,
siis `laśti katus `piale Sim;
tõsteti katusse alune ka kõik `ainu täis ja `lasti katuss `pääle vaeoda aenule. kui aenad ärä `viidi kuhjast,
`lasti katuss maha Ran c. (muud varikatted) mõnest `laua `rästist tehä `korsnale kattus `pääle. mõni tieb plekkise Lüg; Külili tarudel on saelaudadest katuss nagu surnukirstu kaas pääl, kolmest lauast; mihidse taru katuss om vällä˽määnüʔ,
vaia vastanõ katuss tetäʔ Hard. seenekübar ega [seene] vart ei pruugi,
varre `viskame ära,
pruugime aga selle katusse ära Äks4. kate; tekk; kaas ei ole katust pealt ää võtn (korki viinapudelilt) Muh;
`ümberpiä `rät́kod õlid `katsegä (kaanega) koŕvin räte kerson Kod;
kata neid mike `tahtenege,
või nemä katust pääl `piave. na‿i pia jo katust katan;
tõiste latse makav ilusti üte `rõ̭õ̭va all,
aga kus me latse,
neil olgu egäl oma katuss Krk;
`taosõ katuss (rangide nahkkate) Se Vrd katim
kärtsakas2 kärtsa|
kas Jäm Khk Kär Kaa Muh Kse Hää,
ḱärtsa|
kass San,
`kärtsä|
kas Lüg, g -ka1. a. äge, äkiline; kärsitu `kärtsäkas,
kie äkkine vihastamma Lüg;
on suur kärtsakas mees,
kis vali on teiste sias,
valju sönaga Khk;
kärtsakas inime oo tige ja vihane Kse;
ää ḱärtsakass ole San b. energiline, särtsakas See oli eieti kena kärtsakas pillilugu Kaa 2. käre, terav on äga täna oomiku kärtsakas külm,
`kange külm Khk Vrd kärsakas2,
kärts2
plamisema plamise|ma Lüg Jõh IisR, -mä Kod
1. plärama, latrama plamisen üht ja tõist Lüg;
Akkas `jällä sääl plamisema, ma tulin tulema Jõh Vrd plämisema 2. kurjustama, tõrelema [on] äkkine plamisema ja kisendama, `jusku pero Lüg; mis te plamisetä - - ku `riidleväd, tõreleväd Kod