[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

püha|päev (põhisõna sageli lühenenud: -päe, -pää, -pä, -ba, -bä, -be, -bε, -va, -vä, -ve) üld nädala viimane (või esimene) päev jumala`kartliku käib iga pühap̀ä kerigus VNg; `naaburmies `püüdis tehä pühä`päiväd ja ari`päiväd läbi [tööd], aga nüüd on `vaisemb mies kui mina Lüg; monik̀aised `eiväd `saaned `enne kotto kui pühä`päivä `uomiko Vai; pruudikodu `aksid pulmad pühabe `öhta, kui laulatamast tulid Jäm; ega pää pühabe, mis tal viga elada Kaa; oleks pühabid änam Vll; Pühapäe sadas Pöi; kolm pühabεt `olli tõtta (teda) kirgu `sambas peksetud Muh; Pühabe umigune unenägu läheb ruttu `täide Rei; ma kεisin neli pühavad järjest `niitmas Phl; ta ikka `praegu on kabe inime, käib iga pühava `palvelas Rid; pühävä `õhtate, siis olid noored `rahvad kõik vabad Mär; kuulutati kolm `korda maha, kolm pühäbäd Vig; neĺlaba ja teisiba ja pühaba oli lihasupp Mih; Pühäbä suab kauõmini magada Khn; pühava lubati [külla] `joosma `menna PJg; ta ei ole juba mitu pühabad oma nägu näidanud Saa; pühabed (pühapäeviti) käivad lapsed kodu HMd; sulane-tüdruk said liha ainult pühava Rap; ega igä pühäbä `pärgä `kantud mitte Juu; Vikatid `võeti pühapää otsast ää ja ihuti või käiati teravaks Amb; ennevanast tańtsiti `ühtelugu pühabe õhtati reie all Kad; kes pühäpääväl siin mua piäl tü̬ü̬d tegemä, sel ei õlema sugugi `aega siäl Kod; mina käesin pühaba kośjas Äks; kes pühaba `süńdis, see pidi `püidja olema Lai; `lauba `tehti kõik - - `korda, et pühava kedagi teha ei ole, muudku kiriku Pil; pühava ei ole tohtnd `leiba teha, kui pühab‿`leiba ti̬i̬d, se põleb elusas tules SJn; ma oian pühäbä ommukus vi̬i̬l sedä ääd `leibä Vil; ku ame alt `väĺlä näküśs, siis üteldess: sul oo pühäpäe pikep ku äripäe Krk; ta ti̬i̬d nii paĺlu ku lehm pühäpääväst Hel; ku `mõisa tü̬ü̬n ollit, siss last `peske sa `aiga es saa `enne ku pühäbä ommuku, siss pannit kueva koti Ran; üitstäis kõ̭ik, kas pühäpäiv vai äripäiv, ku tü̬ü̬ om tetä, siss tä ti̬i̬b pühäpäevän ja äripäevän Nõo; pühäpävän oĺl tu̬u̬ anuma liivatamine ja avvutamine Ote; pruut`paari kolm `kõrda õegati kerikun, perätside kolm pühä`päivä Rõn; pühäbä lähämi pidulõ Har; pühäpäävä õdaguss oĺli˽sakõ˽`kapstaʔ Rõu; sulasõ˽lät́sivä˽pühäpäväh poodi mano Plv; tu̬u̬ latsõkõnõ oĺl `väega˽hüä latsõkõnõ, ütte pühä`päivä ei jätä˽tä minno `kaemah käämäldäʔ Vas; mõsõ noʔ pühäbägiʔ umma suud (nägu) Räp; pühäpääväss küdseti tu̬u̬d `vatska Se; olõtsõpühiʔ, taa kutsutass `valgõ pühäpäiv, lihavõttõst üle nädäli edimäne pühäpäiv Lut