[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

pakk3 pakk g paku eP(pako LNg Ris) eL(pako Lut), pakku Hlj VNg Lüg Jõh IisR, pagu Kuu; pakko g pago Vai

1. a. (lühike) jäme palgiots `kirves oli pakku `juures; alasi pakk tehä `tammest, `muidu läheb `lõhki; kui `palki viad, siis on `palgi pakk - - pakkul on `kahled sies, palk tuleb `sinne `sisse, siis ei `viere maha Lüg; Istu paku `otsa Jäm; raie pakk oo pinu `ääres ikka Vll; Kui käsitsi `laudi `saeti, siis tõsteti pakud vintsiga puki `peale; Mees nii lühike ja jäme kut pakk; `Poodis oli suur liha `raiumise pakk Pöi; löö kirves paku `sisse; siis akatse tõtta (jalast) paku vahel koolutama Muh; pakkudest saedas `loudi Rei; suured jämedäd `saetud pakud Tõs; vanarahva sõna `ütleb, et peksa `poega kui pakku ja ehita tüdart kui tokki Aud; lau pakud kõik ilusti `verna Juu; pakk lõhuti neĺlaks Amb; neist pakkudest `tahtsin `sindlid `lasta lõigata JMd; kaks `riita pakka Kod; pakk, kellega `veetasse vene või noot `kaldale; jalad nigu pakud Plt; lõegutasse puud kat́ti pakkudes KJn; kellel `säänte tõrike om - - `pańti vähä `kõrgepes pakke `pääle Hls; `rõõva `pesmise pakk om [ühtlasi] `istmise pakk Krk; mõnel om jäḿedä seeremarja nigu paku Ran; olli serände lina ari, nigu väedse `pisti paku sehen Puh; `lamba pää kääneti säliti paku `pääle ja lahuti `kirvega `lahki Nõo; tet́ti jämmele pakulõ suurõ ploḱi `sisse, `pańti tu̬u̬ taḿp obõstõlõ `taadõ, purutõdi tollega `viĺjä Võn; jala omma˽`paistõdu˽ku pakuʔ Krl; rao paku pääl hagu `kat́ski Har; `Tu̬u̬le ka sõ̭ss vi̬i̬l es olõʔ, `istmisess oĺliva˽kergoʔ ja pakuʔ Räp; alasi pakk lüvväss maa `sisse, siss `naatas vikahtit tsagama Se b. pakktaru poiss pani oma `õnne `pääle pakku, nüüd on öröläsed pesä `sisse tehnd Lüg; kes löis metsäss mesilase pere, tõi kodo, tegi aga paku Kod; Tal iks oĺl viis-kuus pakku aian Urv; sjaal om kolmkümmend mehidse pakku, sääl määritänü˽kül˽su üleni `mi̬i̬ga˽kokko Vas c. kangarull minul oli kaks uut pakku parandatekki, kui mehele `läksin; linase `kanga pakkud - - vanamor toi siis kätte puha `tütrelle [et]- - akka nüd linasi tegema neist VNg; `vutri riie, suur paks, kui paku maha panid, `seisas ise `püsti Khk; särgi kangass sae suured pakud ärä müüdä Kod

2. töödeldud puitdetail; mingi riista, eseme keskne puitosa a. (kangaspuudel) kui [kangas] oli ühe`kerra `ümber pakku, siis `üeldi, et pakkul on juo särk `seljas, kui ühe`kerra `ümber pakku juo `kuutu oli VNg; tagumisel pakkul on suon sies, varb käib `sinne `sisse Lüg; akka `kaŋŋast pagole `käärima Vai; nisukene pakk oli kohe, kelle pial niied `tehti Ris; siis ajad pakku `ümber niikaua kui `lõngu on JJn; kui kangas on paku `piale aeatud, siis tuleb `niide panemine Sim; alumane pakk, kohe kangas akab `ümber `ki̬i̬rama, ku kudod Kod; nii laialt piad panema riha `sisse, kui paras paku `piale `minna on Pal; juba paku perse saab `kińni (kangas ulatub pakule) KJn b. (reel) rie pakkusi `tehti pajopuust, tämä on iast `sitke, siis pakku `sõrmussed `painuvad Lüg; viis pakku, nied `oiavad rie kuos Jõh; pakkude `pεεle lüiasse pöhi, nee‿o pöha `kandjad Khk; Ree pakud olid `jälle tammest Pöi; reel `ollid puu pakud - - pakud pannasse jalaste `sisse Muh; ree pakud käivad jälaste pεεld läbi Emm; kui paanandid on, siis pakku ei ole Nis; pannakse [reele] pakud `peäle, igä [kodara] poari `peäle jälle üks pakk, siis on neli pakku ja kaheksa kodarast Juu c. (äkkel) ägel on pikkemad pakkud, pakkusi on kuus ehk `seitse - - igal pakkul käib kaks `pulka sies Lüg; Äge pakud `tehti kase puust ja põletati öle - - siis olid tugevad Pöi; kahessa pakku oli - - ja raud pulgad olid seäl pakkude sees Mär; Äe pakkõ sisemised otsad tehässe vahedad Khn; äkke pakudess käesid varvad läbi Kod; pakud olid ike nõnna kolme toĺli `paksused ja sis olid pulgad siäl sihes - - vitsa `väätidega [olid] koos need äkke pakud Pal; äglä paku, kus raudpulga sehen om Krk d. (höövlil) `viilungi `üövlil on pakk ka `niisike pikk; sie valts `üövli pakk on `lõhki `kuivand; krupp`üövli pakkul on põhi alt vähä `kummus Lüg; härg `hü̬ü̬li pakk Har e. lävepakk kui `peigomies akkas `pruudi kodo `sõitama, `üüdas pakku tagant: `poisid, `piitsaraha Lüg; `Reiealuse väravatel olivad madalad pakkud; `Kõigi tua `ustel olivad pakkud, `ainuld säervandi uks oli `ilma IisR; päe `tuĺli üle paku Tor; `istus ukse pakul Nis; toa uksel ja laada uksel kõegil oli `kõrge pakk Juu; tõsta jalg üle paku Amb; lävealune pakk, nu vana`aatse läve `oĺliva väegä `kõrge Kam f. (muudel esemetel) puu lukku pakk `panna kõvast `ukse `külge `kinni Lüg; `tömbas kiŋŋad paku `pääle Krj; nii pitk kut jalg, nii pitk peab pakk olema Jaa; `pasli nina `sisse `lüödi pakk, kurrud `lüödi paku peal labusaks Muh; ma˽tei pää `perrä paku, sõ̭ss sai luńt `mu̬u̬tsa ja parass Rõu

3. jalapakk pane jalad pakku Muh; jalad `pańdi enne pakku Mär; `vargal pannasse jalad pakku Tõs; `pandud pakku `ühte `jalga pidi Plt; `vangidel `pantud pakud `jalgu KJn

4. a. silmuskudumi alustus, loomus [Kui kindal] pakud `valmis olid, siis kasvatati nii kaua kut `põila auguni Pöi; sukal oo ülal `ääres pakud, kaks `siĺma parempidi, kaks pahempidi Aud b. (tanukirjast tanu allääres) tanu pakud `ollid roositud; all‿o tanu pakud, siis‿o suur kiri peal Muh