[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

ain1 ain g aina S Mar Var Tõs Hää Kei, `aina R(n `aina VNg Vai), aena Rid Tõs Khn Aud Hää; aen g aena Rid Kad, `aena Hlj

1. võrkpüünise äärest väljaulatuv selise ots `teises [võrgujada] `otsas on kupp `aina `küljes - - `teises `otsas on siis köis ja `ankur Jõe; Igäl `vergul neli `aina, `ainad `solmiti `toise `vergu `ainuega kogu ja `ainusse `solmiti `liete`paulad Kuu; `teine on `korgi ain, `teine kivi`paela ain, `kummagis `otsas kaks Hlj; ühes sälikse `otsas on `aina ja `toises `sorka. kui akkad `verko `luoma, siis `aina ja `sorka `käüväd kogo; all on `vergol ka ain, üks `mieter `pitke, sene saab `ankru `külge `solmida Vai; egal vörgul on kaks `aina, aasain ja pitkain Jäm; ainad o [võrgu] egas `nurkas; rindköis pannasse `aina `kinni Mus; igal vörgul on üks ain - - ja teine on silmus. se vallali ots, missega sölmitakse, on ain Pha; Öhes selise `otsas on aas, teine `lahtine kööve ots on ain; Võrgul on ölemine ain ja alumine ain. Kui võrgud merese `lasti, `siuti aas ja ain `sõlmi Pöi; aina kõru torgatse `juhte august läbi, siis akatse [võrku] `juhtele vedama; ainad o `küindra `pitkised Muh; Kui üks teise kalapüiu `önne `kaetses, siis leigedi salaja teise mehe vörgu aina otsast tükk ää - - et kala äi saa Rei; peremärgid - - iga võrgu aena käpa peal Rid; mõrra vesiaja `otsa `siotasse suurd ainad Mar; Aena piäl oli mõni räim Khn; `pealmine ain o `lahti, alumene kibi `küĺges Aud; võrgul on neli `aina Hää || silmus purje nurkades `purjel on ain, kus sie `priistaŋŋi `otsa paned `senna `purje `külge ja siis `sellega lükkad `selle `purje `lahti Jõe Vrd ainas1

2. võrguliin metsloomade püüdmiseks aina pεεl ollasse siis, kui jänest oodetasse; rebane ep lähe kautu `aine Khk

ain2 ain Khk Tõs ainult, aina kunningas pidi jöulu `laupa `öösse ain `rasva `sööma ning kahe kasugu vahel magama; nii ain punane kuub Khk; meres põle muud kui ain vesi Tõs

ein → en

iin iin g iinu noor istutatud mets tihnik kasvab isi, aga istutud mets on iin; `mõisades olid suured iinud Juu