[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

karsin `karsin g `karsna Jõe Kuu, n, g `karsina Vaiaedik, sulg `karsna aed; siga `panna `karsnasse `kasvama, `nuumama Jõe; Küll on meil `müllür `porsas, `kussagil `karsnas ei `seisu Kuu; sia `karsina ehk `lamba `karsina tehä `lauta Vai Vrd kardin

marss1 marss Jür Trm Lut, g marsi Tõs, marsu Krk, `marssi Kuu; maŕss g marsi Vll Plt KJn Trv Puh, maŕsi VJg Kod Krl Har Plv, marssi Khk Han; mars San/-ŕ-/, g marsi Jäm, `marsi VNg

1. marssimine Sõjamehed teevad iga pää `marssi Han; üks, kaks, üks, kaks, se oo marss Tõs; maŕss one sõduril, ku kamandab at́t-vaa Kod
2. marsimuusika muusik mäŋŋab `marssi Vll; kroonumehed marsivad, mängitakse `marssi KJn; muusik mäńg `marssu Krk

marssima `marssima Noa Lih Äks Plt, (ma) marsi(n) Vll Mär Hää Saa JMd/-ŕ-/ Tür Koe VJg/-ŕ-/ Iis Trm, `marsin Vai, marssin Kul Han Var Ris, `marssi(n) Kuu VNg Lüg Jõh Khk Tor; `marsima, (ma) marsi(n) Jäm Khk Pöi Muh Rei Phl Mar Kse Tõs Hää Trm/-ŕ-/; `maŕssma, (ma) marsi(n) Khn(`maŕsma) KJn Trv TLä San Vas, maŕsi(n) Kod Krl Har Plv Räp; `maŕssme, (nad) marsive Hls Krk; `martsima, (ma) marsin Juu; maŕsma Rõu

1. taktsammu käima `kruonus ku `lassi `marssida, siis vahiti järele, et jalad segamiste ei lähe Lüg; söeamehed `marssivad, lähvad tänavat kauda Vll; [nekruteid] õpati - - `marsima Mar; `Marssimene teeb nagu sammu `kergemas Han; `Soldanid `maŕssid uulitsa piäl Khn; kruonu mehed tulevad `marssides Ris; lähmä `maŕssima VJg; soldativägi marsib Trm; `maŕsme õpatse [sõdureid], marsive, üte oorige lähäve Hls; soldati käivä väĺlän `maŕssman Puh; seol aal opatõss latsõ ka `maŕssma San; küll om illuss kaia˽ku sõamihe `maŕssivaʔ. ku astusõ, siss tu lätt ku `kanga `vaelik Har; na maŕseva mõni kat́s `tuńni `aigu, inne ku vallalõ `päśsiväʔ Räp
2. kõndima `käisiväd sie tua poiss ja `mõisa `preili roho ajas `marssimas Lüg; kaks tükki lähvad `marsides Khk; Karjamaa rohust tühi, loomad `marsivad `aidu kauda Pöi; kotid said kõik täis korjatud, siis akkasid kojop̀ole `marsima Muh; luik `marssis `peale kui isand kohe Noa; eele `martsisin paelu muad ää Juu; mes sa maŕsid ja käid, ku ei õle vagasess Kod; kui `õhta juba tuleb, siis tulevad [vähid] `väĺla, siis marsivad möda järve `põhja Äks; marsi `pääle `mõtsu `möödä ümmer ja midäge ei saa (seentest) Hls; ma piä veedi `maŕssma, mul jala jäävä `kangess `isten Nõo || sõitma vened marsivad Hää Vrd marseldama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur