[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 103 artiklit, väljastan 100.

abi n, g abi üld(g avi R), avi van Trv; seesü avi|s Rak Sim, -n Krk Hel

1. aitamine, abistus; see, mis aitab laps sureb ka `kirmisse kui abi ei saa Jõe; sie (põllumaa) `anneti kaluritele abiks, et `muidu kalamies sureb `nälga Hlj; häbü olis old hakkada abi `hüüdämä; vana `paati ja vana naist saab viel `värvi abil ilusaks Kuu; kas tuliksid `mulle vähest ajast avist VNg; `meiesuguse abi ei `aita `sinne midägi; minu emä õli puol `tohtri `saarnane inimine, tämä tegi `luomidelle abi Lüg; üel võttab [soolatüügas] ühest `asjast abi, `teisel võttab `teisest `asjast abi Jõh; tama käis `miule avist Vai; `ilma täma abita saa ma läbi küll Jäm; üks kolm nädalid oli [pruuttüdruk] `pruuti abis Khk; siis es ole `arstide abi `saaja enne vanast Kär; lähen - - paulma ja abi ajama Vll; eks see ikka abiks nõuks ole Muh; inimeste abiga `hoiti nad keik (lambad pesemise ajal) `senna vee `ääre Phl; ma kõik elma abita - - töö ää teind Mar; võrgu vastalesed [on] mere `jääres kalameestel abis; oli isat abis Var; kaśsi suust pidi `öössa `ohtu tulema ja koera suust `öössa abi Mih; Sio abissõ mia enäm ei usu Khn; abi ega `armu `mulle `kuśkilt ei `anta Pär; Juuli tuleb meile oome abis kardulid noppima; kui nägemine alb, sis `võetasse prillid abiss PJg; sai ika läbi ise oma abiga, et ei old sõnna obuse abi `tarvis Hag; tema on ea inime, `aitab ja annab ikke teesele abi; nüid on kõik aśjad ja abid katsutud, nüid katsun veel seda viimast abi Juu; Sa said oma sõńniku küll [talgutega] `kärmemini `väĺja, aga sa ise pidid `jälle `teśtel abis `käima Amb; ma `aksin vallast abi `saama Ann; lähän kua nendele õnnetumatele abist VMr; tema käis alati sel `kõŕtsmikul abis `viina müümas VJg; ilma jumala abita ei saa `kuigi `kaugele Iis; ei ole `kuśkilt abi ega `armu `loota Trm; küll tä kisendänud abi, `ükski ei sua abi tehä Kod; `võt́sin kepi `piosse. ega ma siis ei kuku - - kepist on suur abi kohe Pil; `lahke egäde `vastu, kus abi vaja, panep käe `külgi; es saa rõõvast `seĺgä, es saa maha ilma abite Krk; mia olli avin, me istutimi [taimi] Hel; rü̬ü̬k abi Ran; ku sul `endäl `jõudu‿i ole, abi `armu ei ole mitte `kostegi `lu̬u̬ta Nõo; massa `aiguss ei jättev, tollele ei saavet kudagi abi Rõn; ku abi ti̬i̬t, siss abi saa; kui kedägina ei olõ sul abin, siss piat üt́sindä tegemä Har; kiä `sańtmah käveʔ, noile iks `ańti aṕi Vas; mul olõsi api vaia, tiiä‿i kost saiaʔ Se; arbi`ańdja, timä and api Lut; appi ~ abi ~ abis(s)e abiks, aitama (töös, tegevuses; imestust, ehmatust, pahameelt väljendavates hüüatustes; tervitussõnades) `tulga abi `paati vedämä Kuu; võttas `tarkuse appi, aga tuld sest `vällä kedägi; tüö `juures `üüdasivad: jumal appi Lüg; tuli meid abi tühe Kär; ole sina meheks mind abi tulemast Vll; tule sa jumal appi, `vaata mes nüid oo Mar; `saatis teise `moole abise Kse; `kartole`võtmese `juure `võeti `päilisi abisse Mih; tule mind abise koa Tõs; ta lähäb oma sugulast abi Khn; pakkus ennast appi Ris; taevas tule appi Koe; tüed ei jõua teha, `piame enestele appi `võtma VJg; isa palub appi siga `tapma Iis; tule jumal appi, mes sel nüid viga; kui siämendätse, siis vanem rahvas `ütleväd: `jõudu `tü̬ü̬le, jumal appi Kod; tulliv pühabelt meid appi Pst; `tü̬ü̬lisi `võetse välläst abisse Hls; `tulden appi, `panden käsi `külgi Krk; kut́s miu appi `lehti raguma `siale; vanast ku rügä põemeti [öeldi:] jummal appi Nõo; ma karaśsi tälle aṕpi Räp; tere `joudu, jummaĺ appe (öeld kündjale) Se

2. a. (kellestki, millestki) kasu, kergendus ei ole abi tast sugugi Kuu; midä abi sest `viina `juomisest on Vai; mis abi mool `poistest ka oo Käi; neist kana munadest, neist `üöldi ikke [tervisele] suur abi olema KuuK; teeb tü̬ü̬d, aga kedägi ei õle sess abi Kod; siss ma tuusi, et tollest `määrmisest `olli põlvile abi Nõo; `Kapstist oĺl kah vanast suuŕ abi Urv; kas tu̬u̬st abi saa, et sa vannudõ hobõsõid Har; must (minust) olõ õi abi `tolmu kah Vas; ma [aadrilaskmisest] joht api es tunnõʔ Räp || (lahasest) `tohter sidub käe abide varale, kui käsi one `kat́ki Kod b. lisa, täiendus piimale keedeti jahusuppi `juure ja `pańdi `sesse, see oli siis piima abiks Rid; [kartul] oli naa jahude abi, kui ruki vähä oli Mih; ennemuśte olid kitsed ka old `lehmadel veel abiks Ann; [kambritele] `võeti rihaalusess abi (ruumi juurde) Kod; `kartolt `pańti nigu jahule appi [leivategemisel] Plv

3. abiline suur mieskond, et üks on `kapten, sie on `kapteni abi, on `tüürmann, `tüürmanni abi, siis kokk, kokka abi Kuu; võttasin abi omale, `endal tüö `jõudu vähä Lüg; ta lihab abi perese `tooma (naist võtma) Jäm; `kohtumihe abi; kirjutaja abi Khk; Ma `vötsi omale ka einaajaks abi Pöi; täna oli [karjasel] ühest perest abi, `omme oli teisest perest Koe; `paerga metsaülemad ja abid, siis oli metsa ärra VJg; mis nüüd viga, sul abi kõrvas Iis; [väike laps] isä abi, emä tugi Kod; kellel ei olnud inimesi, `sii võt́tis rehele abi Äks; ta ise oli `meister, võt́tis abi kua Lai; üits vallavanemb oli, tõese oliva abide Trv; saadat `vällä [mõisa] seidse inimest: jalgteomi̬i̬s, jalaabi, `tõpre teomi̬i̬s, `tõpre abi Krk; tütär tulõ emä abi, poig esä abi Rõu; vallavanõmbaʔ ja timä abiʔ Räp || (rahvast, inimestest) täna oli `saunas pisine abi (vähe rahvast); pidasid pisise abiga pulmad; nendel suur abi (palju töörahvast) kää Khk

alla1 `alla üld

I. adv 1. a. (ruumiliselt) alla, kaetud või alumisse ossa, (millestki) allapoole `kuiva `atru paneme `luomadele `alla; `loomadel `võetse nahk pealt ää, siis jääb kile kord `alla; kui õlut köib, siis päŕm `korjab `alla Muh; rukid `pańdi parsile, siis `kööti `alla, kuivati kuivaks Rid; ajale `aetasse tugesid `alla, kui aed oo `velto vaond, ja õunpudele `aetasse toed `alla; vanaste sõideti koa `ratsa, `mindi külässe, siis `võtsid obose `alla Mar; ma võtan liidi alt tuha `väĺla ja teen tule `alla Vän; apu leival jääb koa vahest `alla tahu kord; sooled käeväd `alla (songa puhul); ei soand [teda] `tõsta, ei soand - - mitte tuult `allagi Juu; kuhja põhi tehakse `vaĺmis, pannakse agu `alla ehk kiva JõeK; laps kuseb `alla Sim; tule kirjota käsi `alla Kod; särgi jätk tuli `alla ajada, piht `tehti `peeniksest `riidest Pil; `sinna `aasid vammussalle kasuka ka vi̬i̬l `alla Vil; vaea kana `audma panna, muna vaa `alla panna Nõo; timäl oĺl ka - - uma nimi `alla pant Vas b. (millegi) varju võrgud köevad siia `alla (võrgumajja) Muh; `raagjaalune - - pani `tühja kolusid `sinna `alla Mär; varjualutsel om nüid `vastne katuss pääl, kos võip `turbit `alla panna ja puid Nõo

2. a. (suunalt ülalt) alla, allapoole; madalasse, maha jah nüid ta roogib ette (väga) ega pää seda lund `alla Vll; nεε kui tuleb tüminal trepist `alla Phl; [meri] möönab, lähäb `alla; laseb kõik kõrist `alla, joob kõik ää Phl; `maarjakaśk - - on `alla oksadega PJg; pääv akkab `alla `vierema Ris; [silma] laug liigub ülesse ja `alla Kei; lasen mäest `alla iad `truavi Hag; tuule kää vesi joosev sirinal siĺmast `alla Juu; sügise iĺjaks jäänd odrapiad `kieravad `alla, kahekorra [kõrre otsas] JJn; kukkusin lakast `alla Pee; vikerkaaŕ juob, `tõmmab vett ülesse - - [öeld] kui ta ots lähäb üsna `alla `vasta maad VJg; lõng läks voki kõrist `alla Trm; tõssad sõõla üles pää `kõsta, siält lahed teräd `alla `tu̬u̬le `piäle; suured kalaluud süäväd [kanad] `alla Kod; peru obene, tule mäkke `alla perset `pildun iki Krk; rinna luu om siin rinna i̬i̬n üleväld `alla Ran; `riśti ju̬u̬nt [seelikud] tuĺlivaʔ perän, `alla ju̬u̬nt (pikitriipu) oĺliʔ vanambil Kan; päiv `veerüss jo `alla; häŕm lask `langa `mü̬ü̬dä `alla ja üless Har; säńgün `istun tulõ paremb uni, sõ̭ss t́sangahhass pia nõ̭na `alla; `poiskõnõ sattõ puu otsast `alla ku roṕin Rõu; `serbäʔ `piimä `pääle, sõss lätt kaalast `alla; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv; kui [tainas] parass hapu, sõ̭s satass leib `alla Räp; atuss om jo ar `alla sikat; kuu lät́s ar jo `alla Se; [vilja] pääʔ lamenevaʔ `alla ku ummaʔ rasõhhabaʔ `olgõ; [sea] kõrvaʔ är ribahhanu `alla kõrvaʔ, tõõsil um `pistü kõrvaʔ Lut || Ela see kaua änam `öhti, ta on põsed kõik `alla lasnd (lohku vajunud) Pöi; võtab `alla tätta nii `kangeste kui lah́aks jääb, kas siis loom või inimene Mar; näust `alla tõmmand Koe; mõne obuse kael on nõdus - - `rangide kohast võtab `alla Lai; küll on aga näost `alla läind Plt || ette, vahele (töötlemiseks) Mis `autud `lasvad pärisest, katsu eest äe. Et äi jää `alla Pöi; sügise olin masina pial `viĺla `alla panemas; `lasksin `viĺla `alla masina kõrisse Kos; meil õli lina masin, lipima (loopisime) `kolkmid `alla Kod; enamast ma ikke maśsina pial olin, ma `laśsin `alla Pal b. (lähemalt kohta määratlev) `ümbrikud - - nee olid `alla ännani Krj; vesi läin [kaevus] `alla madalase Tõs; läind `alla tuppa PJg; `alla `seia kui saue `maasse tegime, siis ernes `kasvas tugev, aga ei kiend `pehmeks Koe; `kanga võllas, kost kangas `alla pakku lähäb Kod; läme `alla sulastare manu; nurme otsa lääve kodu, majade manu `alla; [vihma] u̬u̬ `vaijiv kiḱk `alla `põhja Krk; minev`aasta olli meil küll `alla niidu ilus ein kasunu Hel; säält mäe alt ju̬u̬sk oea `alla `järve Ote; mi˽lät́si `alla jõkkõ hainalõ, Keretü su̬u̬n jõeveeren oĺl meil hainamaa Urv; ma joosi ilma `ammõndõ `alla (all mäeveerul asuva tare juurde) Krl; `alla kua manu `viidi tuli; Mat́simäe tütäŕ tuĺl ka˽siiä `alla `pu̬u̬t́i Har; ku [põlle] nööri˽pikembä, ribatuss kõtu pääle `alla Rõu c. teat suunas või suunast allapoole, kaugemale palgiparved lastasse jõge `mööda `alla Mar; tuul viib laeva `alla, ei soa midagi teha Ris; läks `muandit `alla Juu; või vit́sikud lähnud ku `ti̬i̬derattad müdä vett `alla Kod; Liguski soo, `Reasverest `alla `minna Lai; kõppeterad ehk alusterad, mis tuul `alla lükkas, `kaugemalle Plt; loodsikega käi `kaugele jõe `vi̬i̬rde - - peri vett viib vu̬u̬g esi `alla; Jõesu̬u̬ `luhta pidi `alla minnä Palupõhja poole Ran; ku `tuulama `naati - - sõ̭ss `pańti sari `värrede `pääle, agana˽lät́siväʔ tuulõga `alla Räp; iä lätt `alla (jääminekust); vesi ju̬u̬sk tsoŕri pite `alla Se d. randa, kaldale; sadamasse mere `ummikas käib `alla, siis tuleb mere pääld ida `pohjast kova torm - - `laine käib `alla, `rannale Kuu; Madal, laevad äi saa`alla Pöi; Tuul on küll vaikind, ära `präägu käib veel nii `kange lokse `alla, vastu kallast et Emm; loots jo se, kes laevad `kõrgest mere piält `alla toob Tõs; järve tuul ajab vie `alla; saaniga tuuasse kalad järvelt `alla Trm

3. omale kohale allasendisse; külge, kinni nakid, nee, `missega tallad `alla lüiakse Krj; kui lühike säŕk oo, siis `aetse alane `alla. alane õmmeltse särgi `külge Muh; jεε rovad `panta `alla, `käida noodal ja Emm; mine `rauta obone ää, löö rauad `alla Mar; kui `pastlel on auk sees, `pańdi talokas `alla Kul; raudtald `lüäkse `alla laevalõ Khn; uurin uied `uurded, siis saab põhe `alla `pantud Aud; jää kambakad - - akkavad `alla, obusel kah Hää; Lehmad olid `kontidega `aiged, taht `jalgu `alla võtta Kei; `voatame, kas kardulest on koa `alla löönd juba Juu; ma lõin ise omale `saapa tallad `alla Pee; `reele panivad ka kudagi rauad `alla Lai; lumi on sula, obesel akkavad pangad `kangesti `alla KJn; iile jää ei piä `jalgu all, pane jalaravva `alla Ran; servä maha `aada `laudul, siss omm ää põrmandut `alla panna; kui rataste teĺg `katski läits, siss jäi `ku̬u̬rma ti̬i̬ `pääle, seeni‿gu `vastne teĺg `viidi `alla Nõo

4. (välj olukorda, millestki hõivatud olemist) ma pani `eese `kenni `senna `alla ühna (võtsin mingi töö või kohustuse enese peale) Mar

5. (välj suhet, määra, hulka) a. vähem (kui) põle veel kuue `kümnene mette tä `alla ikke Mar; need teĺled on paarisaja `aastased, või on natuke `alla JJn; kahessa `aŕsinat läks üli`konda, jäi siis ivake üle ehk `alla Trm b. vähemaks üks table·t́t ei võtagi änam valu `alla Rid; see võtaks täst tüki `alla (väärikust vähemaks) Mar; juba viiendämä `aasta sui käisid [talupojad] `reńti `alla `teĺlimas Vig; eks sa jäta `alla, eks sa alanda `inda koa natuke Juu; ind läks `alla Plt; kuu `lü̬ü̬di `alla, sai tävvess säntsel pääväl lüvväss kuu alla, kuu jääss jo vähäbäss Se

6. (verbi tähendust modifitseerivalt, möönduse tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist jne väljendav) kui kaks tükki nönda `jönni aeavad, siis teine jätab `viimaks `järge, eidab `alla, kes targem on Vll; on teina `kangem, sa pead ikka `alla `andma; jähi teisest `alla Emm; `ańtsin nüid `talle `alla, kaua ma ikke `vasta `vaidlen Juu; Mia ole ka `kange, ega `miagi tälle `alla ei anna, ku mul `õiguss om; ku `nääsklevä, siss temä om kõhnemb, jääb iks `alla Nõo; Pätt om üts allakäünüʔ inemine, kes varastass ja valõtass Vas

7. (välj aega) eel, enne, ette oli sedasi olnd, et pulmad olid [tüdrukul] `iljaks jäänd, kaks tükki oli ̀alla tolemas (kaksikud olid sündimas) Rei; ma anna `raagu `alla (kergest einest enne suuremat söömist) Phl; viinaklaaś `enne `alla ja liha ja kardulest `piale ja Kei; naesed käevad enne saanas, naesed käevad `alla Pal; ańd meele `süvvä ja ańd `viina `alla Nõo

II. postp 1. a. (kellegi, millegi) alla, alumisse ossa; (millestki) allapoole, madalamale puude `alla on kukkund `öuni Vll; Laudi `päelne arja `alla [põhku] täis Pöi; noorik `pandi ojo `alla, et ta pale‿ss paista Muh; särgi krae tuleb kurgu `alla, nööbiga `kinni; see oo siss `loodo tä surm kui tä puu `alla jähi Mar; panin `kerve koa ree `põhja eente `alla; mine sa pista tuld natuke pliida ~ paja `alla Mär; säŕgi jätk `aetasse - - säŕgi `alla Kse; tuulispask viis eenasao ülesse `taeva `alla Mih; udi oo pikk ritp, kellega talvel `võrkusi jea `alla `aetse Aud; Käi kaśsi saba `alla (tõrjutakse tüütut) Hää; vii si pahn eläde `alla Saa; iline `vaatab saba `alla, varane pugu `alla JõeK; `mõisas käisime tööl, õnneks oli, kui saime tiumehe kuueõlma `alla magama Ann; kerstud - - old kaane `alla `kangid täis; `puhtad terad tulid `sõnna sarja `alla ja tuul aas aganad `eemalle Tür; viis `kirve aseme serva `alla IisK; tapid uśsi ärä agude `alla; ei tiä mes mulle jala põhja `alla sorganud Kod; pind läks küine `alla KJn; ja saeva aenad katusse `alla üless, jälle tõsteti [kuhja] katuss `kõrgõmbale Ran; panni vana `kaskaturgi küĺle `alla; võt́t raamatu `kańgla alla Puh; roti vedäsivä põrmandu `alla kõ̭ik `rõiva Nõo; peenikeist hako‿m hüä paa alla aiaʔ; muldhiŕs kivest `koetass saina `alla Se b. (millegi) sisse `köömne varred pannasse õlle `alla, raba `alla Muh; ma suren ää, lähän mulla `alla Mar; paŕt läks vee `alla Kse; lähäb vee `põhja mere `alla Var; oless äbi peräst vai maa `alla vajonu Ran; tõene kinnass om kadunu nigu maa `alla Nõo c. varjualusesse, (millegi) varju läksime nabra `alla `varju Vll; vanad `kroami korjati roagealla Pöi; võrgud pannasse `randas maa (võrgumaja) `alla ; lõhu se puu ää, mis ma ula `alla `panni Muh; `oĺlid kraami tuast kõik `väĺla roovi `alla `kannu Hää; ei ole `kohta, kus lähäd, mine metsa kuuse `alla Ris; pää läks `pilve `alla JMd; tańtsiti - -reie all. läksime aga - - reie `alla kokku Kad; siis ei tõhi tuli`u̬u̬ne `alla `minnä, si̬i̬ kedä [uss] naalanud Kod; lähme sinna sarapuu `alla. sääl om ää varis `istu Nõo

2. (millegi) lähedale, juurde Läks obust Äiukivi `alla viima Pöi; ma vähe lase uulde `alla [viina] Muh; `silmde `alla `panne kui ta luges Phl; kui oli rehkenduse tuńd, saadeti sind suure `tahvli `alla Rid; kui `lähtväd tülisse [öeld], et ää sa mette mo silma `alla εnam tule Mar; eenä saod - - väed kueha alla Vig; `Vatla raba lähäb Pärnu linna `alla `väĺla Kse; Salaja oma nina `alla (omaette, vaikselt) kirub; on käsk, et ärjad `süüma pannass einamaa pääl põllu alla Hää; jääb ukse `alla `seisma, ei tule `kaugemale `ühti Juu; vanal aal `tehti lõke ahju suu `alla, kui `peĺti viel ei old Kos; ikke kiige `alla läksid pühabä ja paupääva `õhta Ann; ujus `kalda `alla Trm; kägo `lendäb `akna `alla ja kukub - - kõhe `kamri; kõik `tüksimä Anne suu `alla magama Kod; tuli `mulle seda nina `alla `ütlema, et mina olema tema koŕvi ära võtt Lai; lähme `köstrei `alla ueuma KJn; valu lei `rindu `alla Ran

3. (päri)suunas; poole `viska `soola iga tuule `alla, siis kaduvad `visked ää Muh; [luiged] panevad sia pöhja `alla Noa; mõnikord kõue elmaga tuul pööräb pilve `alla ja vihm tuleb siis kohe Mar; panima obesed suetsu `alla, üks siäsk ei tullud [hobustele kallale] Kod; tuulutamese all tuule `alla jäävad `kerged perad, tuule aab ni̬i̬d `i̬i̬mal Vil

4. omale kohale või paigale (allasendisse) külge, kinni lume klomp `korjas obusele jala `alla Jõe; trits `pantaks menikord teise jala `alla ja jεεraud teise jala `alla Käi; sula lumi jääb `jalgade `alla Kad; `kampel on see, mis obuse jala `alla akkab sula lumega SJn

5. (välj tegevus- või mõjusfääri, kuuluvust) a. olukorda, seisundisse; tegevusobjektiks; (kellegi, millegi) mõjusfääri, võimusesse vahest `jäite `vihma `alla ja - - `kuivad `einad jäid maha Jõe; sie asi tuleb ühe `kõrra kõne `alla Jõh; `numbri poisid `läksid ikka liisu `alla Khk; [hobune] lähäb maha `löömese `alla, `kautamese `alla Pha; sa lähed selle asja pärast veel `kohtu `alla Vll; Tohi mite `öhta püme `alla `jääja; Talud läksid - - maksu `alla Pöi; ma vii tibud tapu `alla Muh; kõik läks müima `alla, seapoeg või `miskid muu Rid; enni `pańdi soldatid kroonu teenistuses püśsi `alla Mär; va paper [raha], see lüjässe ike `ümmer, ja inimest jääbäd kah́o alla; kimbust läks lina sis `rookmese alla Vig; teist süi `alla aeama (süüdistama) Mih; nekruudid läksid `Pärnu `linna `numri `alla Tõs; Mine siä tänä lehmä `alla (lüpsma) Khn; olen oma `tütred juba tanu `alla pand, `tütred jo mehel kõik PJg; ma jää kurja kubja `alla, kurja kubja kepi `alla rhvl Hää; ta läks `linna `tohtre `alla; kohad läksid ostu `alla Ris; saime maja juba katuse `alla Nis; kõik juadikud ja laisad pannasse tüe alla Iis; annan raha tämä uole `alla; käib `tostri `alla, one vigane ja `aige; kõik kõrvalised ti̬i̬d `pańti nüid `kruusamise `alla Kod; seda ei `võetud jutu `allagi, ei `tehtud juttugi sellest Lai; oĺli linaarimene, iga ommiku kell kaks lina `alla SJn; kui `oĺli vihmane siis tet́ti lina äǵli `alla, muidu `laśti aŕk adraga õhukseld, `tet́ti adra `alla Ran; nemä jäivä `kohtu alla (kohus jäi pooleli) Puh; emä läits `vande `alla ja vańd Nõo; lat́s tahass nime `alla pana, viimäte sureb ärä TMr; mis `niitmise `alla lät́s, tu̬u̬ olli niidu ain Kam; ma tuĺli naist `palvusõ `alla `panma (et õpetaja kirikus naise eest paluks) Plv || ette, vahele; töötlusse nee oo paljast vilja `uiped, ulata vikati `allagid; mees jähi massina `alla Muh; pane obu äge `alla (ette) Rei; need lenad nii veletsad, ää mädand, need `lähtvad kõik lõugeti `alla Mar; kaks suvet panin `viĺja masina `alla Ann; obused piavad `niuksed olema, et nad `tallavad uńdi `jalge `alla Tür; lased villad uńdi `alla, se kisub `pieneks Sim; vili - - tu̬u̬ läits triigipuu `alla (viljavakk lükati triikpuuga tasaseks) Ran b. (kellegi, millegi) alluvusse, haldusse; käsutusse, juhtimisele `andis teise ärra `alla, läks teise ärra `juure [teenima] Emm; mina jähin sandi saksa `alla rhvl Phl; `vaenlane võt́tis kańtsi oma `alla Mär; vene kotkas võtn selle `laastõt mua oma `alla, rotsi käest võtn ää Khn; karjakud ja karjanaesed köisid tä (mõisa aidamehe) `alla Aud; kus pere `kohtas oli `rohkem inimesi, siis `pańdi tret́siku `alla `tööle, said raha Juu; vanass lapsed kääsid egä `lauba `ku̬u̬l`meistri `alla, kääsid `näitämä Kod; Kalana käis Pajosi mõisa `alla Plt; piät hinnäst alandamma tõsõ `alla Plv || (klassifitseeriv, osutav) viu `alla läksid veel `ummes viie`kümne sendised [angerjad]; see mõisteti surma süi `alla Muh; kui `kruńti `pańdi siis `Lepnapurre küla jäi Kurgvere küla nime `alla Rak; raba ja eenäm, kõik käib eenämu nime `alla Kod; kui põrsass juba puudane on, siis lähäb kesiku nime `alla Äks; üless`ostja `reńtsiva aia ärä, õonad ja marjad lätsivä üte rendi `alla; soolikud ja magu, südä ja kops, ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `alla Ran c. (millegagi) hõlmatud, täidetud (olekusse); (kellegi, millegi) kasutusse; (millegi) jaoks, tarbeks Rugi kõrs sahati ikka kõige esiti ää, see läks teise `oasta `jälle odra `alla; Singi leki `ämber piima `alla äi `aita, teeb singi maigu `sisse Pöi; nõu pannasse naa vee `alla, et tä turraks lähäb Mar; kesa jääb `ingama ja päävatama, ei saa mete sui`viĺla `alla `tehtud Vig; kõige jämedamast [takkudest] `tehti siis kotid `kartuli `alla Tõs; see [heinamaatükk] on `kaskede `alla jäänd JJn; pani kõik oma raha `veśkite `alla `kinni VMr; jääb paelu tegemata eenämid, kasvavad metsa `alla ja Kõp; Ta om lai nigu üits ruga - - mitma inimese ruumi võtab endä alla Nõo

6. (välj aega) eel, enne Kiedetud `silgud - - `piimasuppi `alla Jõe; võta `viina koa sööma `alla Muh; löövad `risti ette, söömä `alla ja `söömä `peale Mar; ta jõi sööma `alla Kos; tieme rukid `kortuse `alla VJg; Viis troppi [arstirohtu] süegi `alla Trm

7. (välj umbkaudset mõõtu või määra) elu kinnitasin saea krooni `alla Kul; inimesile `ańti mua `suurduse järele kas vakaalune ehk puale vaka `alla [vilja koristada], mes üvä sul õli elädä, võta tämäle (mõisnikule) `kartulid puale vaka `alla, `einu kahe vaka `alla, rükkid kahe vaka `alla; kui vakamua vaka `alla teed linud, siis oo muailm näid Kod; siin om kuhja `alla aenamaad küll, siit saab üits kuhi `ainu; siit saab `mitma kuhja `alla `ainu, vai kuhja jagu Rak

8. (välj viisi, korda) Ilma sõa aigu käesivä Nõo vene keŕku papp ja luteri keŕku pastur Elvän tõene tõese alla koolimajan jutust ütlemän Nõo

III. prep 1. a. (millestki) allapoole, madalamassse; allpool, madalamas pää jo `alla lõunat, lõuna mööda (kella 14-16 paiku) Mar; meeste säŕk oli natuke `alla põlve Mär; tüdrukud läksid [jõkke] `piale tammi, aga poiss läks `alla tammi Ann; `ruaśke muad `alla`kalda õli saun Kod; mul onu - - tol `alla `põĺvi `küindusiva käe; [reht] küteti, aur tulli `alla pardepuole Ran b. (millegi) sisse, sees `teised on juo `alla `mulla, mina `üksi`päine ikke olen VNg; lähen linu `matma, et ligu `alla vaos, `alla vett Aud c. (millegi) lähedale, juurde tuli mere piält maha, tuli laevaga või paadiga `mäele, `alla `kalda Tõs

2. (välj suunda) päri, mööda maja `paĺka piab `alla `pääva `lasma, siis ei lähä koid `sisse Jõe; `Alla tuult oli purjuga ea `minna, `küĺge tuult sai ka veel kuidagi Pöi; lei külg on `alla tuule parras Emm; kui [võrgu] kiht`voogu ehk `alla`voogu lasen, sis jääb ilusti Rid; parved `lastakse `mõndakümmend `versta alla vett `alla Mär; obusel `kergem `alla mäge `menna Kir; `alla tuule läks kõlu ja aganas Mih; `vastu`pääva käibad kõik kruud `lahti, `alla`pääva käibad `kinni Nis; köis lähäb - - vie juoksu järel `alla vuod HMd; `peoga küliti `alla tuule Juu; puu, mis `easti `lõhki läheb, soab `alla tuult ja pääva taha `lastud Kos; sial jõepial - - siis läksid [jäätükil] `allavett kista kuhu kohe Koe; `lõime `lõnga - - `alla kää kedrasivad VMr; tie lähäb ülesse mää ja `alla mää VJg; `alla tuule lähäb ike suits Kod; kui läks `koormaga `alla mäge, siis sidus ühe ratta `kińni Lai; `alla tuule ja `piäle tuule KJn; sõ̭ss nakass kõ̭ik elu `allamäge `kiskma (ebaõnnestuma) Nõo; sõidami alla ~ peri kallast San; ku `leibä lõõgate, sõ̭ss aganaʔ `lińtseväʔ, sõ̭ss pidi `alla tuulõ `hoitma, muud́o puru lät́s `silmä Räp

3. (välj määra, hulka, suhet) vähem (kui) `alla sadat samu Jõe; Alla möödu mihed (väikesed poisid) kasigu koju; se on `alla iga, seda `kohtunek äi karista ka end Emm; kül‿tä täib vist anda jah sool `alla inna Mar; `küine panemesega `saagi allakolme inimese Vig; ma oli `alla kümmet `aastad Pär; sii on `alla naela, põle `naela `täiski mitte Juu; `alla kolme `aasta obune on sälg JõeK; ratas on nõnna `alla jala paksuti Amb; sudakaid `alla kaksteist `tolli ei `lasta `püida Trm; [hargi] vaŕs `olli nii, et parass `tõsta, `alla süllä Ran; ega paĺlu es ole toda `langa, `alla nagla `olli Nõo; `alla üte `küündre ei saaʔ; `alla `aeśta ma `kaupa ei ti̬i̬ Plv; alal nagla om Se

4. (välj aega) eel; enne ma oli ikka `alla `kooli (ei käinud veel koolis) Kse; puul on noor loom, `alla `lüpsi Ris; `alla `leerimest on plika, `peale `leerimest on tüdruk Kir

Vrd ala4, alahalõ, alale2, alali3, alas2, alle1

hammas ammas g `amba S/h- Phl/ hajusalt L, HaId Jä ViK Iis Trm Ksi Lai Pil, `amma L Ha Tür Kod KLõ; ammass g `amba eL(h-, -śs V); `ammas g `amba R(h- Kuu)

1. hammas Tuleb vist `huonu `ilma, alumased `hambad `kiskuvad Kuu; `täied `ambad suus, `ühtki ei õle `välläs; `ambad - - pikkad ku `undi`ambad; sel kõvad `ambad nagu karul suus; `ambad `jääväd arast ja `elläst, kui `süömä - - appu `asja `liiast; magamisega jääb suu `lahti - - `ambad `irvili; õlen saand juo obose `ambaid kahele `kõrrale (hammustada saanud) Lüg; `Ammaste `kõhta `üäldi, et valuga tulevad ja valuga `lähväd; `ambad on `ristis - - räses suus; `ambad räsekkille; edimesed `ambad ehk iest `ambad on ies kõhe, ehk õhukkesed `ambad; tagumised `ambad on taga puol ja `suuremad; `Ambad kui `pärlid suus Jõh; liha läks `amba vahele; midä sie `itsidad `ambu. `ambad `itsikille Vai; `aige ~ `söödud ammas; lout `lambuid täis, punane kukk loulab `keskel = `ambad ja keel Jäm; kiristab `öösse magades `ambud; ülemise `amba igema sihes on ülemised `ambad; kui [laps] `ambud murrab, siis öötaste, et rot́t lihab sita koormaga läbi, jätab mulgu maha Ans; nii külm et akab `amba; koira ammas (hammustus) ep parane mellaskid Khk; Mo `ambad `kihkavad - - tea‿b mis tõbi nende sihes on; Vana aavil on - - `ambad naagu suured metslooma kihvad Pöi; aruksed `ambad; keel liperdab `ambu vahel Muh; `ambud `kriiksama ehk rägistama; `ambuni (üleni) märg Rei; laps `aige, kas akkab `ammod tegema või; nao va koer `ammad irebil suus; löö nõnna, et sool `ambad `kargavad `persi Mar; `ammad läind suust ää (haput süües hellaks muutunud); seal, kassil, ikke kihbad [ees], taga oo `purgmese `ammad Vig; ragistab viha pärast `ambaid Kse; ammas lõgiseb suus, nii `kange külma valu Var; `ammad puseriti Aud; `pialmesed `ammad köivad alumeste ammaste `vastu PJg; ammas tuksub ja pakitseb Vän; Kole pikad `ammad - - `ammad ku rähä pulgad Tor; Kel arvad `ambad on, ni̬i̬ on targad - - aga kellel tihidad - - neil oleja `mõśtus `kińnine; sigar - - ammaste vahel Hää; puseriti `ammad on kasvand: üks väĺlapoole ja teene sissepoole; neli esimest ammast on all ja neli on peal; `andis `talle `vasta `ammaid Kei; ek‿su `ammad kulu äe, mis sa nii paĺlu räägid Hag; risus `ammad on mõni pikem või lühem, `ristis `räśtis, vaevased `ammad ~ räsas `ammad; taga on ikke purimese `ammad; `jäädavad ~ vanad `ammad Juu; obune aab `ambaid (piimahambaid) JMd; `aambrega tagusime kaḱki [pähkli] koore, muidu ammas ei võtt Ann; krigistab `ambaid valu pärast VJg; vanal on `ambad ära, tühi suu nigu lutsu suu; `amba töngad valutavad; `ambal on juur ehk töngas; mõnel on kahe`kortsed `ambad puseriti ja pialekute; `ambad kui püt́i lauad, õige laiad Sim; `ammass tunnusse, kui vana o obene, nuarel o `umne, vanal õõnes ammas; puremased `ammad on tömbad ja laiad Kod; `ammad kohutavad üles, kui `aiged on; sel on uśsid, kes `ammid kiristab; laps akab `ambit tegema, niriseb `ühte `puhku ja tihub; mõnel on `valged `ambad nigu luiged suus Ksi; `ammad ärä, ki̬i̬l pudi Vil; purimine ammass Trv; `päälmise `amba kurdave paigal; rü̬ü̬ḱs joba ennepist `ambit (kaevas hambavalu); lu̬u̬d (omad, loomulikud) `amba; ma pidi tal küll `ütlem, aga ma pitsiti `amba kokku, mitte es `ütle Hls; [valutavat] ammast sorgiti `pikse lü̬ü̬d pinnuge; sellel om kõvere `amba suhun, si̬i̬ om nõid; rõgiśt `ambit ku üit́s mürrin; mul olli nõnda irm, et `amba lõbissive suhun; ärä `vaate koera karva `pääle, `vaate koera `hamba `pääle Krk; kasu`vaśkass kaiass ku om katesse ammast, siss saa ää piimälehm, ütesse, siss om üli ää Hel; kel õredad `ambad, si̬i̬ om `elde, kel paksud `ambad, ni̬i̬ om kidsid Ran; ma‿le ilma ammastõda nigu süńdenu laits Nõo; lammass järä `ambit; läits ommi ammastega `auda Ote; taal om üts ammass `suhvõ tulnuʔ; magamise pääl mõni kriidsutõss `ambiid; ku latsõl ammass är˽katkõsi, siis pidi `viskamõ ahju pääle et, viruss`kuńdri anna˽mullõ raudammas, ma‿nna sullõ luu`amba Krl; mul om alumit̀́si `hambõid neli ja `päälmit̀́si neli; ma ei saa edemit̀́si hammastõga enämb medägi süüäʔ; poisi võt́ti kõŕdsin `viina - - sis `tükke `taplõmma ja `järri `hambõid; naar niu˽`hamba˽pill suust mahaʔ (kõvast naerust) Har; Mugu jüri `hambiid ja ai `kuŕja hellü; Tu̬u̬l vanamehel umma˽hobõsõ `hamba (suurtest, tugevatest hammastest) Rõu; ma sei aiah paĺlo `marjo, nüüd umma˽`hambaʔ ärʔ `vi̬i̬düʔ, ei saa˽`leibä süvväʔ; tagomatsõ purimatsõ `hambaʔ; `hambit jürrä õnnõ, nii vihass um Plv; latsõl `hamba tulõvaʔ, selle kõtust vallalõ; `hambildaʔ inemine; ku tälle midä `ütle, iintsitass `hambit õnnõ `vasta, ka taa mõni inimine; ma anna sullõ `hambahe (löömisest) Se; vaia hobõśsili `hambilõb `kaia, paĺlo um `aastakki; edimädse `hambaʔ ummaʔ piimä`hambaʔ, `minka sünnüss maa päle; kui jo kat́s `aastakka `puolõga, [hobune] nakass jo `hi̬i̬tmä `hambit Lut; mustad hambad lisahambad loomadel `mustad `ambad `murreda `vällä, `muidu tekko kipped, siga ei saa `süvvä Vai; Jusku sial mustad `ambad, ei sü̬ü̬ (isutust inimesest) Hää; lehmil ommaʔ musta `hambaʔ, hõõrutass soolaga ja villadsõ `kindaga Har; mustaʔ `hambaʔ, inämbüsi `põrssil, vaivaʔ ku nõglaʔ Vas

2. piltl a. kui sügise joba küĺm nakap tulema - - [öeld] talve `amba nakasse purema õege vaheste; [külm] aap `amba `külge nigu peni Kam; Taĺv `näütäss `hambiid (väga külm) Rõu | Suve nägü vade `talve `hambad (näiliselt soojast ilmast) Kuu; suve silmad on küll, aga talve `ambad JõeK b. `Rääkis iestpuold `hammaste (teesklevalt, oma arvamuse vastaselt) Kuu; (Sattusin vangi) ku `vaese inimise hüäks `oigust konelin. No sie tegi `hambad `helläks (ettevaatlikuks) Kuu; igä ühel on `amad oma `puole ja `küüned (omakasust); raha ei õld, `miska ma siis `õstasin, `palja `ammastega Lüg; Sa ühekorra eese suuaugu pruukimise eest ikka veel vastu ambaid (karistada) saad Kaa; Suu i̬i̬s sula või, seĺla pöörad, lü̬ü̬b `ambad `sisse (salakavalast); `Ambad kukuvad `väĺla (öeld lahtise suuga inimesele); ma loen su ammaste vahelt ära, ku vana sa oled (löömise ähvardus); Põle sa vi̬i̬l selle [talu] levasse `ambi ära `murdnu (vara kiita) Hää; nää teesed sõid eest ää, pühi nüid `ammad `puhtaks Juu; temal on alumene ots ammaste vahel (ropendab) Pil; ma pitsiti `amba kokku (vaikisin), mitte es `ütle Hls; Kas sina kah nakad joba ambit murdma (kirjakeelt kõnelema) Nõo; `Hamba `vi̬i̬busõ ärʔ (villand) Urv; Ku˽vi̬i̬l paĺlo kõ̭nõlat, sõ̭ss ma su˽`hamba terädä; Pini ei˽küsü˽`hambiid Rõu; Kulus ärʔ ku `haigõ `hamba pääle (väga vajalik) Räp | (naermisest) Va `hirvi`hammas, aeva igäl puol on tääl `hambad `paljalla Kuu; `Ühtälugu `ambad `paljad `jusku `kirstu`kaupme `kueral Lüg; Alati on lõbus ja `ambad `laiali Jõh; Aes moka amba pεεld εε (naeratas) Emm; Iridab `ühtelugu, `ambad `lahti Rei; mis sa kuevatad oma `ambu Tõs; Ää tehk oma `paĺju `ambu, kui teesed `kjõmpus ond Khn; `ambad alati iitsakile, muud ei ole kui `naermine Lai; sellel om järest `amba `irvi, lõvva laiali pähän Hls; Ütteluku `hambaʔ lajan, nigu˽koolu˽obõsõl, iŕvitäss pääle; mis sa naist `ambist `kuivat Urv | `Ambad irevile `taeva `puole (surnud) Kuu; sa õks nika taad haĺlitunut `leibä sü̬ü̬t ku˽`hamba ińdsile `jäässeʔ Har | (söömisest) `Voatab kust tüki ammaste vahele (süüa) soab Pöi; Sööb keik εε mes amba all äi karju (ablas) Emm; sü̬ü̬ʔ iks ammastõgõ (ruttu) Krl | Esimesed `ambad `liiga pikkad (lapsest, kes püüab hammastega ainult võid leiva pealt süüa) Jõh; `Ambad pikemad kui leib Hää | esimesed `ambad `saivad, tagumised ei `tiandki (vähe toitu) Jõh; Äi saand ammast kaevata Emm; Sihipu̬u̬l `ambi saab ikki, ku väĺlapu̬u̬l ei saa; Tagumised `ambad küsivad esimeste käest: mis te sõite Hää | Tulist suppi saab `süia pikka `ammastega (ettevaatlikult) Lüg; söi nenda `pitkade ammastega (isutult) Jäm; `eśte `võt́sin na pika ammastega aga nied (seened) ei old kibekad kedagi JJn; Ääd süüki süüd magusa suuga, alba pikki ammastega Nõo | (vaenulikkusest, pahatahtlikust rääkimisest, pilkamisest) `Hammast `päisi alade `toise küliss; `Meie nuor pere`naine näüt tänä oma tagumasi `hamba; minia `hambad suus Kuu; sene `ambad akkavad igäle `puole `kinni; võttab igä ühe `seljäs oma `ammastega; iad `amad - - igäst ühest piäb jago `saama; `ambad mokkas ja rusikas `sõlmes; mis sa taod oma `ambaid kokku `ühte `puhku, kui `lõugi `kinni et piä Lüg; Pia oma `ambad rahul Jõh; `Istub kodu ja kiristab `ambaid `meie `piale IisR; Ära narri `koera: koeral koera `ambad Hää; ta jo tige, `näitab `ammad Ris; lõksutab enese `ammaid möda küla Hag; Mis sa oma `ambaid minu kallal teritad Rap; temal nii pikad `ammad, need ulatuvad iga öhö kallale Juu; aab `ammad egäle `külge; `ammaga kokko (riidu) lähäd, (öeld vastasest) küll on `tihke ammas. tõreleb `vassa ja `riidleb Kod; `ambad sügelevad, (öeld) kui teisele kallale kipub - - närib teise kallal Lai; tema `ammad ulatavad igaühesse Plt; olet oma ammastege egäde küĺlen `kinni Krk; Nii äḱiline - - ku tõnõ midä `ütless, om silmä pilk hammastõga˽sällän Urv; tema `ambaʔ nakasõ `kõiki `paiku Krl; Purõlasõ˽ku˽pini ja kaśs, alati üt́s jõrisamine ja˽hammastõ kiristämine; Ku˽halv nainõ um, sõ̭ss tulõva hääle mehele ka˽`hamba `suuhõ Rõu; tal ummaʔ kõigil `hambaʔ küleh Plv; timä jüri hammast mu˽pääle Vas; jüräʔ no ni paĺlo ku tahat ummi `hambit, midägi saa aiʔ sa mullõ tetäʔ Se; hatt hauk, `hambaʔ tsilguzõʔ; `hauku‿iʔ `hambidega, olõ‿iʔ häpü määnestkiʔ Lut; hambad risti(s) ~ risus ~ räsus ~ tangis trotsides, pingutades; tige, vihane `ambad alati risus suus, on `teine alati vihane Jõe; Viha täis `ninda‿t kõhe `ambad `ristis Jõh; siis o viha `väljas, kui `ambad `tangis on Khk; Ambavalu oo seike et kannata nönda et ambad tangis suus Kaa; süda täis - - `ambad `risti ja räsos suus Mar; `ambad `ristis, jokseb kallale Sim; `ammad `riśsi tõese lasse `piäle Kod; `ammad olid ju `ristis, ei kõnelnud teine enam kedagi Ksi; tõmmass `amba `risti, aga es laosu sõnagi; mõladega mugu kisud iki `vasta tuuld, kisu nii et `amba `risti Ran; hamba alla saama maitsta, süüa saama tänä on `suure `ammeti pääl ja `omme ei õle `leivä palagi `amba `alle `panna Lüg; Juri`päevast on keik `otsas - - enamb iva `amba `alle ei `leia IisR; miä‿n ole tänä vel `ühte iva `amba `pääle pand Vai; ma‿s sa mette `amba alagid Khk; Äga sii pole toitu valitseda üht, εε kui aga midagi amba alla saad Kaa; täna ma põle veel iva `amba `alla saand, põle sugugi söönd Lai; ei olõʔ ütte terrägiʔ `hamba ala võttaʔ Plv || meil pole linu maas, lina `lönga saa mette `amba ala Khk; hamba järele ~ järgi sobiv, meelepärane, jõukohane süök on `mulle `amba järele, muus enämb ma‿i tahagi; sie toit akkab mulle üväst `amba, akkab `ambaga ja mokkaga kokko Lüg; sihandune `pehme asi on vanade inimiste `amba `järge Khk; Põle `amba `järgi, ei `mi̬i̬ldi Hää; Sääd umma hammast pite (oma tahtmise järgi) Räp; hambad varna(s) nälga jääma, näljas olema Ei õle midägi `süia teha, piab `ambad `varna panema Lüg; Kui suvel ei `viitsi `miski teha, siis pane sügise `ambad `varna Jõh; Kui leib lõppes, lau `ambad `varna IisR; `Ambad iga talve `varnas, sööb seda, mis armust tuuatse Han; eks siis `viska `ammad `varna, kui `leibä enäm `süiä põle Juu; Aga varakeväde pane joba amba varna, kõik [söök] om läbi laristedu Nõo; Löö hamba vaika San; Kui kõik otsah, pankõ hamba vakja Vas; a mes sa ti̬i̬t: `hambaʔ pu̬u̬t vaḱka? Lut; hambasse puhuma luiskama, valetama; salajuttu rääkima; (jutuga) ahvatlema, eksitama Lasi omale `ambasse puhuda ja `müüski `siene`inna iest `metsa maha IisR; puhus `moole muidu `amba; ia `amba puhuja mees Krj; Puhus meile jälle midagi `ambasse, pidi olema salajane asi Rap; hammas ei hakka peale ei piisa jõudu või võimeid millekski minu `ammas `sinne `külge‿i akka, egä minu `muistuss sedä üless ei võtta; tohutu suur ja jäme puu, minu `ammas tämä `külge ei akka Lüg; ühegi ammas ei akka temä `piäle KJn; taht toda talu `osta, aga ammass ei naka `pääle, raha `oĺli vähä Ran; hammas hamba vastu vastastikku vaenulikult, järeleandmatult, samale samaga vastates `ammas `amba `vasto, `eigä miä en `uoli ka Vai; ammas `amba `vastu ja silm silma `vastu Muh; tõrelevad - - `tõmmavad ammas `amma `vassa Kod; ammas `amba `vasta ja silm silma `vasta - - `tarvis - - kurjaga kätte `maksa Lai; na ommaʔ ammas ammast `vasta, kumb kummalõgi ei jätäʔ Krl; sai hammass `hamba `pääle, mõlõmbaʔ umaʔ lovkaʔ Lut; (üks) hammas suus väga vana; armetu, vilets Kie `niisikesele mehele lähäb, kaks `ammast suus, kaks `karva `perses; ei õle `ammast suus egä `karva `perses Lüg; Üks ammas suus ning kaks `karva `perss Khn; üks ammas suus ja kaks `karva `persses - - vana või vilets, kes `endast veel väga paĺlu `arvas Lai; hammas veres ~ verel meelepärast maitsnud, tunnetanud; tekkinud kihk, iha selle järele Rebäne sai kanust - - `hambad veresse Kuu; `kerra saa `ambad verega, ei siis enamb järele jäda (joodikust) VNg; Kõrra juo `ammas veres, mies `napsu saand, sis akkab imu `viina järäle Lüg; maigu sohe saand, `amba juba veriseks saand Khk; Poiss oo küla pεεl amba verele saand, niid ep taha änam kodu poolist seista Kaa; Äi tohi esmald ammast verista (viina maitsta) Emm; ammas verel, tahaks veel [viina] `soada Juu; Ku hammas om verdunu, siis ammatit änam ei jäta Pst; kui sai kala äste, siss nigu ammass sai `verde, vaea vi̬i̬ püidä Ran; No `saie˽tel `hamba˽`verde, no muidu ku käü tad õlut `lakman Urv; hammass oĺl `verden, sõ̭ss tuĺl mi `kilda [napsutama] Räp || (kättemaksuhimulisele, tülinorijale) Mis sa siin ringi `tuulad ammas verel, kes sind kardab Rei; hammast heitma 1. tõrelema, riidelma maʔ taha sukka hammast `heitäʔ, sõ̭ss mul saa süä rahu Se 2. nalja tegema see mees `oskab ammaste `eita Jäm; Viskanu ammast (naljatlenud) Hää; ka ko hiit hammast, `nalja pidä Se; hammast ihuma 1. viha kandma, kurja kavatsema Ihub `ammast minu `päälä, piab viha, käib `kaibamas Lüg; ihus `ambud taga`persse teise kohe Jäm; ammu ta ihvap ammast juba, aga ei saa mul midägi tetä oma vihaga Krk; ta igu ammast tal kätte tasude Hel || taa vana irvik um, üttelukku tõsõ küleh hammast (naeruvääristab) Plv 2. (midagi) himustama, endale tahtma `Selle `krundi `piale on ta alati `ammast ihund IisR; Ta ihus juba ammu selle [maja] peale ammast Pöi; nakass joba ammast `ihkma, taht toda maad `endäle Ran; hammast kihkuma ~ kiskuma viha kandma küll sie oli `kange `ammast `kihkuma Hlj; kisub ammass, vihäne, ei lepi tõesega Kod; hammaste taga tagavaraks, varuks, oma teada ojab seda oma ammaste taa - - äb räägi Khk; jäi ammaste taha pidama (jäi ütlemata) Muh; si̬i̬ õli mul tiöti küll, aga ma oesin ammaste taga, ei ühelnud Kod; ma oisi [raha] `amba taga, nüid anna ta `siule ärä Krk; sul saisa aiʔ ka midägiʔ `hambide takah Vas; ullil om sõna huulõ pääl, targal om hammastõ takah Se; är pei `hambide `vaihhõl (ära jäta ütlemata) Lut; hammaste taga ~ tagapool hambaid söödud; omastatud midä taga puol `ambaid, sie on oma; Midä säälpuol `ammaste, sie on oma; Mis tagapual `ammaste, on oma Jõh; Mes seespool ambud, see oma Emm; mis ammaste taga see on oma Trm; mes taga `aḿbit, to‿m oma Nõo; Mis `hambidõ takan, tu̬u̬ uma Rõu; mis hammastõ takah tu̬u̬ uma Se; hammaste vahel (tagarääkimisest) Kus kaks kuoss, siel `kolmas `hammaste vahel Kuu; naistel alati teised ammaste vahel Khk; tää oo siss `jahtond juba nende ammaste vahel (kuulujutt on vaibunud) Mar; muut ta‿i ti̬i̬, kui `tõisi `sõklap, tõne inemine iks `risti ammaste vahel Rõn; keel hammaste vahel 1. (vaikimisest) piän oma `kiele `ammaste vahel `oidamaie, en taha akkada `ütlemäie ja kisendamma `vasta Lüg; Oia ki̬i̬l ammaste taga, siiś käi saksast ja sandist läbi, ikki oled sõber Hää; säedse `aastat ma - - oesi ki̬i̬ld ammaste vahel Ran; `salva ki̬i̬l `ambide `vahjele Lei 2. kõigest jõust; pingutades; lõõtsutades ähib ja puhib [tõsta], `ninda et kiel on `ammaste vahel Lüg; jooseb keel ammaste vahel Ans; nii ju̬u̬sk kui ki̬i̬ĺ hammastõ vahel, nii kõvastõ Räp; (küünte ja) hammastega iga hinna eest; kõiki vahendeid kasutades; visadusega, ägedalt Sedagi rahakobika õlen `oidand `ammastega `kinni Jõh; `oidis küinte ja ammastega `kopkast `kińni Plt; esiʔ um jo˽vana inemise tüḱk - - a˽hoit vi̬i̬l elust `küüdsi ja˽hammastõga˽kińni Rõu; üle hammaste liiga palju, ülemäära Ega neid `küinlud üle ammaste põln, et igaüks võiks tarvitada Han

3. a. sälk, sisselõige; sakk, eseme etteulatuv tipp peli `ambad. `palli kukku `amba sise VNg; [vibupüssil] nüör `pandi `amba. lasi sene `nüöri säält `amba tagant `vällä, siis kuul (nool) läks; sarikal `ammas (sisselõige sarika alaotsas) käib `krapsi sise; `aspli`võlvi `külles on ka `ambad `paksust `tallanahast Lüg; keri`lavva `tiiva `küljes on kuus `ammast Jõh; puu varol on˽`ambad [puunõu vitsa otste ühendamiseks], `raudasel varol on `niedid; puulukku [on]- - `justku `riivi, pääl on `ambad - - sie [võtme] kiel `langi `alle `sinne lugu `ambasse Vai; [tuuliku ratta] `ambad keivad `värkli `pulkade taha, panavad `ümber `keima Ans; kuitsik pannasse `ambaga vörgu lina `külge Mus; kui ank sihes oo, siis üidasse `ambaga võti Muh; lõugetid, kaks ammast - - sees, [lina] peo oli seal vahel Lih; `riidepoomi `ammad, lõks köib ammaste `sisse Aud; `paĺki `ammaga `jätkama Nis; [ukse] lingid, kus käis sie link `ambasse, obadusesse - - sie (link) oli sialt `ambast `lahti [läinud] KuuK; [katuse] labidas, `ambad - - sies, kellega siis [õled] tasasest totsutati Kad; kuorma puul oli ammas sies, kus köis `kińni oli Sim; [voki] `aiskade pial `jooksis vända raud ammaste sees Trm; raud juhil oo `ammad, kos teĺlid juhi Kod; [jalase] puu otsad `pańdi [hammaspuu] ammastesse, et ta nõnna kõvera jäi; `ambad `pastlale ninasse lõigata, siis `tõmbab kokku Lai; `siantse `amba ollive sehen koogu ravval, tõsteti pada ülespoole ja `lasti `allapoole Pst; pane sua laat́ tõise `amba sisse Krk; Altpu̬u̬ld [kaevu] salvepuu pressitass `ambade kokku nigu pääldegi, titsiga lü̬ü̬t `kińni Rõn; ammastega truĺl olli ikls paremb Ote; Vits aeti piiuti `lahki, lõigati mõõdu järgi hammass `otsa ja painutõdi anumalõ pääle Urv; otsa päält om paĺk tõse otsa `pääle `hambadõ raot, tu̬u̬ hoit `hoonõ kokku; tala `lõikat `hambadõ, `lõikat tsälgä `sisse Har; lina`kolkmise maš́šina man ka om `hambaʔ; hammastõga rataśs Se b. (sae, sirbi jne) hammas käsi`saagidel `onvad `viltu `ambad; plokksael `onvad `õiged `ambad; sae `ambad ei õle jaos - - ei `leika enämb Lüg; sirbil linnu `ambad Jäm; tihe `ambaga saag - - `lihtimise saag Ans; ammastega sirp, sel on viiliambad `külges JJn; teesed on ammastega, teesed on liht sirbid Tür; sae `ammid murretasse Kod; sel sirbil ei oole `ambit suhun, tule `mü̬ü̬dä kõrt üless, `lõikass käe ärä Krk; [niidu] masina vikatit teritedäss, laseva vikati `ambit Ran; sepa löövä [sirbile] `ambid `sisse, kui ärä kuluva Ote; kui `hambõid ei olõʔ käänet, sõ̭ss ei saa [saega] lõigadaʔ; `hamba `käändmise raud Har; `hamba `lü̬ü̬jä käävä küĺli pite inne rüä`põimu Se c. täke (terariistas) `vasta `õksi meniväd [kirvel] `ambad `sisse; `käia `ambad `vällä Lüg; lähäb vekatile ammas `sesse, siis ta on nüri Kul; `Kirvel nägu i̬i̬st ära, ku sa `kirve ära taud, `ambad `sisse Hää; nuga on nüri, kas `ambad sies või tera kahekorra VMr; nuga kulus `keskelt ärä, `ammad siden nagu sae; `ammga nuga - - ammas siden, tükk väĺjän Kod; kui `kirve terä pehme, siss ei saa raguda - - võtab `ambad `sisse Ran; taa mõist no vi̬i̬l mõ̭nõ vikahti tsakaʔ, tsaga vikahti `hambahe Plv || egäl rükkil on `jeesuse ammas (sälk rukkiorase lehel), mõnel one madalamal, tõesel kõremal. rükkil `jeesuse `amba jäĺg, nagu ammusset Kod

4. a. kida, eseme konksukujuline osa; pii pihi `ammad ~ mokad (pihinäpitsad) PJg; nisukesed `ambad `püśti [linaharjal] Amb; ei˽saa juust suki eiʔ, ei olõ kaḿmil `hambõid; no‿mma kaarsõlõ `vahtsõ `hamba `pantu, no˽kakk villaʔ periss puruss Har; ḱreebeni`hambaʔ; kamaśkil omma `hambaʔ (haagid), kaadsa haro kõ̭iḱ `kakva arʔ; pilaḱ - - pirru ots palass säl `haḿbih Se; reheriha um `harvu `hambidiga Lut b. (vokilühi) konks lühi `ambad ~ `aagid Lüg; oki `ambad. löng keib ammaste tagand läbi Khk; pluhi sees oo oki `ambad - - mõlemil pool `külgis Mar; Okil oo kua `ambad vahedad, raadist `tehtud Han; linase lõnga jaos on tihidad `ambad, takuse lõnga jaos arvemad Tõs; `ennem olid ikke lühi oagid, nüid on `ammad; lühi `ammad on suust ää läind Juu; `lõnga jagati ammaste `piale, kui kedrati, esimesest `ambast `piale, viimase `amba lõpuni Trm; pane lõng `tõise `ambasse, si̬i̬ ammass om täis Trv; ma kedräsi paaŕ ammast (hambatäit); koets paaŕ ammast, lastass lükä ärä Krk; `amba `väŕkna `siibu `küllen Ote || Aĺl kera, `ambud täis = siil Han; kahrukaar oĺli rüä sisen, noil omma˽pikä `hambaʔ (ohted) Har

5. konksukujuline, hambaga varustatud ese mõnikord saab [vene tegemisel] `keskele ka ammas (kinnitusklamber) `peale `pantud: muidu läheb `lõhki puu Tor; ega sa [peergu] `ammasse (pilakusse) võind `panna ahju nurka, [tuli] läheb `ahtesse Ann; nõu vitsutemise ammass (vitshammas) Krk

6. a. hambakujuline kiri, muster (kudumisel, tikkimisel) `kenda kiri on ambolene, `ambad on sees Emm; suka `ambad ~ kaśsikäpäd Khn; triibulest `amlesed tekid `kooti, triibu `iäre `kooti `ammad, teene lõng `musta, teene punast Juu b. piste (õmblemisel) üvi pu̬u̬l õli `pitki `ammid täis Kod

7. pout, purjeka pööre asetumiseks tuule järgi – Ran

8. õige paĺlu `musti `ambid (tungalteri) Hls

arbitama arbitama Muh Hi(-d-) Lä Khn KPõ Kõp Lut, aŕbi- Iis Trm, `arbi- IisR

1. a. toimetama, korda seadma, korraldama, parandama ma tulen õte isi arbitama, ega te muedo `õigess saa Muh; põllu väräv o katti, tahab arbitada Kse; Tü̬ü̬d ti̬i̬b, toimendab - - arbitab, arbitaja inimene Hää; ema arbitab vana sieliku ribu Kos; voki kepsuti `väntab. lase ma arbitan teist Kad; arbita seda `riista natuke VJg b. (kellegi eest) hoolitsema; (kedagi) hooldama, ravitsema; toimetama, talitama (loomi) Loomi arbitama Vig; naesed arbitasid isi `eńdid [sünnitamisel] Kir; kui olen `aige, siss tule ja arbita mind Kos; `võt́sin (tapsin) jäneksed ära - - kes neid jänekseid vel akkab arbitama JJn; `mindakse teist arbitama. sie käib `arstimise `kohta kua Koe

2. posimise teel ravitsema – Trm Lut arbi`ańdja arbitass - - kaess mustast raamatust Lut Vrd arbuma1

3. karistama, lööma küll ma sind (last) arbitan Koe; ma tahan sind arbitata, kui sa `enne põle `larpi suand VJg

Vrd arbitsema, arbutama, arvitama

hea ea, ia, iä, eä eP; ia, iä hrv R; ää hrv Jõe Kuu Hlj, Rei Hää Saa hrv Ksi, Kõp Vil eL(h- V); εε SaLä Kaa Emm Käi, hεε Phl; komp ea- Mar Var, ia- VNg Mär Var Tor Trm Pal, ää- Hää Krk Plv/h-/, εεm Khk Kaa

I. adj 1. (hrl inimese füüsilised või vaimsed omadused, oskused, tervis, meelteseisund jne) nõuetele vastav, võimekas, tubli, terve; suurepärane; tore, rõõmus see vana on üsna sur εε (kõbus, tugev) veel; mool oo veel εεd `ambad, teistel pole sel aal änam `ambud suus Khk; kui tä `viina ei võtaks, siis tä oleks ikke üks ea töö mees Mar; mool oo söögi isu eä Vig; olass mool silma nägimene olad, siiss olass ma veel üsna ea inimene olad Mih; jõhvikas ia apu, teeb südame `iase Aud; sel oo ea oiu peas, see tiab paĺlu PJg; seda iam meel tal `oĺli Tor; Kui obune `äśti viab - - siis sellel obusel on ää usk Hää; ia kõnemies Hag; mul on nii ead kõrvad, et kuulen kui kerp `põhku kuseb; mõnel on ea tervis, jüst nagu va uńdi tervis kohe; temal on alati nihukesed ead lõuad, läterdab ja ladiseb alati Juu; nii ia kui ta `sinna [kooli] tuli, nii ia ta sialt läks - - ta‿i osand seda (lugeda) koa HJn; kui inime ias tujus on, teeb kõik Pal; keśsi poolteist vakamad väĺla `niitis - - se olgu isegi ia `niitja; kohe iad meelt tegi platserdada sial [sooja vee] sees Lai; nagu tei `ääpess `süäme; moka om tal ää, tü̬ü̬tegu ei oole `kunnigil; olli neil ka ääss meeless si̬i̬ latsek Krk; esi vigane, ega egä päiv väĺlän - - tol om ää eńg sehen Ran; poesi emä tulep väĺläst `sisse, ja `kangede ääl meelel; säl `iksi niikavva ku mul mi̬i̬l ääss sai Puh; aud ti̬i̬p kõ̭ik üte ääss, olgu na `vaesõ vai rikka; tu̬u̬ nahuk jäi sul saamata, võit tenädä äid `jalgu; mul `olli ää pää, ma‿less võenu kävvä küll koolin; om mõni obene küll ää `ju̬u̬skma; `uika sina, sul om ää eli Nõo; Hää om ku `häste tańdsit, paŕõmb vi̬i̬l ku paigal püüsüt Urv; täl ei olõ hääd näku kaiaʔ tä kõõritõss; leerilatsõ tetäss pühäbä ääss (õnnistatakse kirikus); innebi oĺl iks urgõp̀ääväl poisslaste äässtegemine Krl; taa mihel om hää pää, kiä nii `korgõdõ üless `julguss minnäʔ Har; hää `sü̬ü̬misega loomakõnõ Rõu; ma˽`tahtsõ sul mi̬i̬lt hääss tetäʔ Plv; tõõsõl om hää mi̬i̬ĺ tõõsõ pahandusõst Räp; hea meelega meelsasti, rõõmuga Ma tuleksi eemeelega, aga mette pole aega Kaa; `viska luomale `erne `vaŕssa ette, ta süöb neid ia mielega VMr; targa inimese kõnet `kullet ää meelege Trv; ku mul om, sõ̭ss anna häämeelega sullõ Räp

2. (loomad, konkreetsed esemed, nähtused, omadused jne) korralik, kõlblik, meelepärane, viljakas; maitsev, toitev; küllaldane, rikkalik; lihav, rammus jne on pääst jala `tallani ias `riides; ia luo ilm tuleb täna Lüg; Äid `lambaid `sünnib `palju `ühte `lauta IisR; näĺlaga sööb inimene kõik εε, olga εε ehk sańt Khk; Joodul olid keiksugu eed-paramad söömad rennipeel Kaa; Kaks kövad kivi äi tee `ilmaski ead jahu; See (toit) on nii ea et viib keele `perse Pöi; kui päe tarab, siis o ead `ilma tulemas Muh; rabatud rukid - - need olid kõige `eamad; ma teen oma sängi eaks (korda, mugavaks) Mar; panevad saiatükkisi `sisse [õllesupile] ja panevad sukkurt ka ja. kudas `keegi teda `iamaks teeb Mär; mõni annab ike kuus seetse `toopi `lüpsis, see oo eä lehm Vig; meitel olid `eamad pärmid Var; viĺlad oo tänabi ead Mih; see kuńts olnd, et `raske`jalgsed naesed kudusid [võrku]. sis olnd ea saak Vän; Siśs põlnu kangast nii `kangesti pleegitada, ku lõngad enne `oĺlid ääks `tehtu, `autadu ja pleegitadu väĺlal õrrede si̬i̬s Hää; malsad. ias maas kasvavad, ia maa puud JJn; täna on supil ia mekk Ann; sian leiva sooja `veega, tuleb ea magusapu Tür; siin on `kange si ädäl `kasma, kui on vähägi vi̬i̬l ia eenam; sial [kaevus] piab isi vääga ia vesi olema Pal; ia taluke, juśt suur ei olnud, aga iad põllud Äks; kui kuusel `paĺlu käbisid siis tuleb `kartul (kartulisaak) ia Plt; se väŕm es ole ää, es tule iluss miu köŕt Trv; ni̬i̬ korbi olli `väega `ääde Pst; Mis viga äie puideg tuld tetä Hls; Ää `olli, `otsa saie, makuss `olli maha satte (öeld pärast maitsvat pala) Hel; es ole `riistu, mugu kirvess, kui ää-kuri `tu̬u̬gi `olli; sedä sama kiisa `solki `anti sigadele kah. siga läits tollõga õge ääss Ran; üits tuline ää kajo; pojapoig om ää ameti pääl, saap kallist `palka; pääasi kui sü̬ü̬k suust ää om, olgu siss kõtun mes tä om; ää `maoga suṕp Nõo; kihu survava, ilm lätt `ääle Kam; taa nahk om muud́u hää, a keśk `nahka om suuŕ mulk `sisse lõigat; ilm lätt hääss, vällä˽`seĺgüss Har || küps, keenud (toit) – Sa Rei Ote `tuhled `küpsesid kenasti εεks Käi; suur tükk, kee ju millalgi eaks mette Kaa; Katsu onts tuhlit katlas iad Pha; keeda tuhlid ääks Rei; odot kos väit́s om, ma kae kas liha om ää Ote || (nõrgenenud leksikaalse tähendusega) öhel ääl päeväl läksin ma Viĺländisse Vil; Kül ma sõ̭ss ühel hääl pääväl võta kuriku ja pessä tiä läbi kah Urv

3. (mingi abstraktsem nähtus, olukord jne) sobiv, nõuetele vastav; mugav, mõnus; meeldiv, meelepärane, tore; hõlpus, kerge jne vat see olnd täna üsna äil päil (saanud hästi süüa või lõbutseda) Jaa; Ka oli see ea asi, et nad (sakslased) täst ära läksid; [tuulik] On `paergus eas korras Pöi; see on eaks küll (käib küll); [hinnetest] üks oli väga ea, kaks oli ea, kolm läks `korda Mar; Igas pool ia kus `meitid ei ole Han; kudas kellegi `saatus oo. mõnel iä, mõnel alv Tõs; Üsä iä kua, kui mõni vana inimest `uatama tulõb Khn; ma panin ikke liha `aśtjasse, końdised tükid panin taha `eäre, siis oli ea kord kohe, kuda ma `võt́sin; vahest se üle kaela töö lähäb paramini kui ea töö lähäbki Juu; `kurja ei soa teha iaks Kos; sie nii algas puu, ea `lõhkuda HJn; ia küll, et ulu akk saab `olla Ann; ei nähend ead `undki sellest; meie olime alati eas läbi`saamises HljK; ea muretu elo Trm; eks ta siis räägi `mitmed `moodi, oma aśjad eaks Plt; õlbastege om ää vett kanda Pst; ää põĺv (elukäik) Hel; satte tolle asjaga `siśse, nüid süidäb kõrvatagust, otsib ääd nõu; kui `kiäki `risti üle ti̬i̬ - - `ääl poole lääb siss om ää [kala] õńn Ran; aga tost om vil ää, et ma kõnni; ja äid `päivi ma konagi es äe, tei tü̬ü̬d ü̬ü̬d ku `päivä Nõo; mul oĺl tuhand ää (väga hea) uni, mis ma `ü̬ü̬se näi; na˽peenikese˽puu, ommavõ ää˽palamõ San; elu um hää, ei˽taha kooldagi Rõu; [taulmehed] `masva inne [mõisale] massu ärä ja, ja om sellega kõiḱ hää (korras); suvõl om siin tulihää elläʔ Plv; aig and hääd nõvvo Räp

4. a. positiivsete eetiliste omadustega, (moraalselt) väärtuslik, heatahtlik, lahke, sõbralik, sõnakuulelik; lähedane, intiimne no siis `otsa `kannika - - `keige `iamalle `lapsele `anneti VNg; `Naabrumehed `riidlesid küll, aga nüüd on `jälle iad IisR; akkas koiraga εεks tegema (sõprust otsima) Khk; Teine eese eest südamest tahab sulle eed teha Kaa; Kes `sõukste tigede `kurjade `silmadega on, see pole ea inimene Pöi; mul üsna kahju nende `hεεde inimestest Phl; ees ea, aga taga `persse sis `lõikab `kaela Mär; `ööldi ikke, et tüdrekud `olle kõik iad, aga seda ei tia, kust tigedad naised tulevad Aud; (kui kedagi heaks kiideti, vastati) Kui ma ää oleks, kaśs oleks mu `ammugi ära söönud Hää; Ea laps, lambasilm, saba vaja, valmis unt (öeld salalikust lapsest) Jür; Eada tuntaks äkki ajast, kaunist lasta karjapõlvest; Ea laps kasvab vitsata ja vibuta KuuK; [koer] `enne oli väga ia, ei akand kellegisse `kińni Ann; süda kohe rahul, kui tiad, et ta (loom) ikke `iades kätes on VMr; ia südamega inimene; kuda ma ia inimene sinuga nüid tasa saan Lai; sel tüdrukul oli õige õńn nüid, sai siatse ää mehe Trv; me `kakleme ja saame ääs (lepime) jälle; ää inimese eläss üte `amme sihen ärä, kait́s `kurja ei saa küünin ärä eläde Krk; sest ü̬ü̬st päeväst jäime meie periss ääss sõbrass Hel; `kanga kodaja vai `kangur - - ääl latsel om jo mitu nime Ran; ku‿sa `anda jõvvat, siss olet sa ää; mõni inimene om ää vaemuga, aga tõene om nii alb; siss ku Mari tegijä `olli, siss `olli ää küll, aga nüid nemä ei tunnegi Marid Nõo; om nii kole ilm, et ää peremi̬i̬s ei aa `pennigi `väĺlä Kam; `väimis om mul läbi (täiesti, väga) ää mi̬i̬s Rõn; ää lat́s tunnuss `ällü, ää naariss lehe alaʔ; olõ esi ää, siss omma˽tõsõ˽kah Krl; ta tuĺl no˽hennest hääss tegemä, selle et meil iilä pabaduss oĺl; ma˽hiidi poisilõ hääd sõnna, poisi˽kulssi ka mu˽`palvõt; sa˽tahat kõ̭igilõ hää ollaʔ Har; vanakuri täi hää (naise oma) latsõ tagasi Vas; tõist nigu taht oma võimussõga hääss tetäʔ (meelitada), et nä ütte sünnüsseväʔ Räp; ma tei sullõ hää mehe peräst (sõpruse tõttu) Se b. (kõnetlus- või viisakusvormelites) ole sa - - ea mees, et sa `aitasid mind Mus; eestvedaja eit viis pruudi kiriku, aeas inimesed pingist `väĺla, et olge ead, `antke pruudile istet koa Juu; ole ia, too `mulle puest tikkusi Ann; olga iäst Trm; ia inimene `aitamast (tänusõnad) Lai; jääge iäs van KJn; jumal `seltsi (öeld sauna minnes, vastati) jumal ää seldsimi̬i̬s; ole ninda ääss, ti̬i̬ mul äräde si̬i̬, mea esi ei saa Krk; olge ääss, viige miu `Elvä `poiga `kaema Nõo; ole nõnda ääst ja - - anna mullõ seeme lammast KodT; jummaĺ seḱkä (öeld sauna minnes)! `vasta üteldi, et jummaĺ ää mi̬i̬ss! San; olõ ni˽hää, tulõ mullõ veidükesess appi Har

5. a. soodus, kasulik, sobiv; tulus, õnnelik menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk; Täna oli seike eepää – teris oli kena ning ilm pidas, sai lehmaeina kenasti kuivalt labuse; Äi vaada ee silmaga selle pεεle (ei ole sellega nõus) Kaa; εεs `lootoses (rase) Phl; villakad `lammad on ääd pidada Mär; kas mu jutt `võeti iäs (kas kõlbas) Vig; iäks ei `võetud kui ta (kägu) mõja ligidale tuli Var; kui tuuĺ ea oo, sis tuulati rukist öhe peenikse sarjaga Mih; kui kardulid `tehti, siis vaadati, et ia aeg – suured pilvetükid oo Tõs; seda saab `ease `loetud, kui `peimes tuleb vanaemadega `rääkima Aud; ta `kiitis koa selle eaks Juu; kolm `pääva olema nädalas mis on iad päävad Koe; kalo·śsid pidasin, ned `jälle ei ole iad, võtavad jalad `aigeks Kad; koŕvid on iad kraasi`täisi `sise `panna, aga ei ole iad `villu `oida Pal; enne kirikuõpetaja võt́tis `reńti, kudas ta eass `arvas Vil; mia pia kiḱk ääss `võtme puha, üteldu ta mis `tahten Krk; nii kummi kota ei ole `jalgule ää suguki; nigu ääss `arvat, nii ti̬i̬ Nõo; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; härmä `võrku juusk `maaha, nüüd om hää rüä `külvmise päiv Rõu; `kü̬ü̬mne om kühälä hää, `kü̬ü̬mnet́säi Se; võta heaks või pane pahaks ole rahul ~ nõus või mitte Võtta iast vai pane pahast, aga ma pian nied `alvad `uudised ära `räekima IisR; Veta εεks vei pane pahaks, aga üks tüngam sa oled Kaa; Veta eaks vöi pane pahaks aga sedasi see asi oli Rei; saa nüid pahases või võta nüid ias mis ma räägi Kse; võta iast või pane pahast VJg || karjane‿s jõva `koeri oida, koerad pidid eaks `võtma (maha murdma) Muh; see obone on able `sööma. see vötab keik eaks, on nii able Ris b. (soovides, tervitustes, jumalagajätul) `uue `aastal `suovita `onne: iad uut `aastat, iad `onne, üks laps ja ü˛iksa `särki Jõe; kui vöiras `välja läheb, `ütleb ead `aega ehk ead `tervist. teine `vastab: `tervist `teile ka; ead `pääva – `teile paramad; kui omaksed ää lähvad siis `öötakse: aed elamist, ehk ead `önne! teine `ütleb siis: `soole ka Vll; äid pühasid Kul; ead `tervist – teist `teile Kse; ead und; ead teed teil `minna Juu; ead `õhtat Trm; äät `tervist, vana rahvass `ütlev iki: jääme jumalege nüid Krk; vanast ütel mõni, ku ärä läits: ääd `päivä, ääd `aiga; ääd nägemist, mia piä minemä nüid Nõo; ääd d́akku (jätku leiba); `andava (soovivad) ää `päävi Lei c. (vastusena tänamisele) Tuhat tänu `teile – `Võtke iast IisR; Veta ~ vetke eeks Kaa; `antasse `jälle `süia siiss tänätasse `öötse `võtke eaks Mar; `võtke iaks – kui annad `noabrele `süia ja ta tänab sind, siss `ütled nõnna Kos; timä ańd mullõ söögi iist suurõ tenu. ma `ütli: `võtkõ hääss Har

6. parem; parempidine; ant kura, vasak, pahem – Saa KJn Kõp Vil eL `ü̬ü̬ssi akas mul üks kura jala `veike su̬u̬n kokku `kiskma, siss akas ää jalal kah Vil; [riidel] ää küĺg ja paha küĺg; ää toim ja paha toim; ku surnul ää jalg pikep om, siis saa mi̬i̬ssurnut; käänä ääd kätt; suka ja `kinda vi̬i̬ŕ tule ää paha (parempidi pahempidi) kudade Krk; ää siĺm süǵeleb, vist saab `naarda; `latvamine om ää käe pu̬u̬ld, oiab vikati `kõrgen Ran; ääst siĺmäst iks näi (nägin) Ote; Ää poole `pääle `võetass maa (maha) lammass ja korapu̬u̬ld nakatass edimält pügämä Rõn; käänät `langa hääle poolõ (päripäeva); ku˽kura kõrv `piĺli lüü, kuulõt `kuŕja juttu, hää kõrv, hüvvä juttu Har; ma haari sõ̭ss katõ puudalise kot́i `häähä kätte Plv; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejäʔ Lei

7. (välj irooniat või midagi negatiivset) ia on sie minu `kiele`murre, sedä `ullemb `neie oma; no sie eit sai küll ead sõnad (sõimu) `tõise kääst Lüg; εε ning veel param (kaks halba inimest) `lähtvad Khk; kui `ühte `asja lubad, ei anna, siis `öetse: `tõotis koa iä mees; iä mees see, kes lubabki Tõs; kaks tükki lähevad `neaklema, tõine ütleb ika äid sõnu ja tõine Hag; küll mu kääd olid `irmsad, olid nad ead `enne, aga siis olid nad veel ullemad Juu; oleks nüid ta ia mies (uss) ammustand JJn; üks `iames jätt värava `lahti Kad; `ütles omi äid ja paremaid sõnu (sõimas) Trm; ead `ot́sis, veel parema `leidis Plt; vigel om maan, tõene äämi̬i̬s võtap vigla ärä, ei oleki enämb `vikla Nõo

8. (kogust, hulka märkivalt) a. (koos substantiiviga) rohke, paras, tubli, suur; palju minu mehe onu oli ka, meid õli ia ulk IisR; mitu εεd `aastad läks `enne `mööda Ans; `Öhtase olnd veel eed `aega Kaa; Kätele lihaks ead `muljumist ää, küll siis see venind veri `jälle `liikuma akkaks Pöi; ma magasin ühü ea une Mär; ma `ańdasin tal `vemlega ühe ea `nähkämä Saa; nii et kahelt poolt `laetedele `ańtsime nisuksed iad matsud, muidu ei tuld vili `väĺla Kos; luomad lähvad ea iiliga Jür; mul omalgi küir, ia (suur) küir `seĺgas Tür; no eesti valitsuse aal jo sain iad (palju) `viĺja Kad; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu ees; mina olin ia plikajõmm, kui ema laadale läks, tõi vaśk piira Sim; ommen siss panen ää tule `ahju; temä on ju ikki mitu mitu ääd `aastad sääl Vil; ihess om õige ele `valge - - ää eerine pikkuss Trv; ää `julguss tal iki minnä Krk; `tulli üits ää uug vanemba `vihma Nõo; vanast toit́ perremiis selle `häŕgä, et siss sai hääd raha ku vällä möi Har; ma tõi mõtsast hää voosiku ja anna sullõ hää nahatävve Plv b. (intensiteedisõnana) õige, üsna, hästi, väga meil on viel lakkas ia `ulka `piirdu VNg; εε köva (päris tubli) `keima Khk; kes ea `julge oo, see ikka läheb Muh; oli ia natuke `aega vahet Var; mina `viskasin kibi `senna (kaevu) `sisse. läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda Mih; aga ma tegin `talle ead kiiret takka Juu; teeme iad suured vihud Kos; näe kus naisel ead pikad `juuksed JJn; ma olin ia vana - - käisin kooliski `krüiga Plt; joba ää suureke si laits tal Trv; kaer `kasvi vahel ää pikäkesess Ran; noid `sarvi `olli tambil iks ää paĺlu Ote; tu̬u̬ `olli ka joba ää elänu inemine Rõn; see niit́ om õigõ hää kõvakõnõ Har; [taarile pandi] ki̬i̬b vesi pääle õ̭nnõ ja, ka sõ̭ss oĺl hummogu jo `õkva hää hapu kah Plv; eelä hummogu oĺl õigõ hää suuŕ hall; timä (mesilaspere) oĺl hää `korgõh; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõhe `kõivo; ahivarrõh oĺl vist huśsel pesä, ma `löüse säält hää mito tükkü Räp

9. (hüüatustes) Tule iast appi! Kas `ninda`muodi sis `keśki tieb IisR; `taivane `jummal, tule esi ääst appi, kas seräst pahandust meile vaja `olli Nõo; o˽su hää, mis om rikkal [viga] elläʔ Krl; head aega aegsasti Selle (põhuveo) saab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi `piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; hea küll (välj kinnitust, nentimist, nõusolekut jne) olgu peale(gi); küllalt Ee küll – oleme `rääkind; Ee küll, sellest jägub mulle juba ulgaks ajaks, rohkem pole taarist anda Kaa; noh, ia küll, akasime sis ää tulema Jür; noh, eä küll, `ańti nüd tükike `leibä kätte KJn; ah, hää küll miu isu saa täis ka joba, mea ei taha olla Krk; sai poole tükki ärä lugõda, ütel õpõtaja: ää küll! ää küll! jätäʔ Nõo; ää küll, kari lännü˽`mõtsa Võn; noh hää külh, küll ma˽`kullõ `perrä kuiss tu̬u̬ asi oĺl Har; sai üte peotävve `jooh́kit jah. `üt́li‿t hää küllʔ, mullõ sedä küllält Plv; head nahka saama ~ tulema õnnestuma; korralikku inimest saama Eluaig `arjund `kergel õlema, ei sest enamb iad `nahka saa Jõh; Isa `juodik, ei siis ole `lastestki iad `nahka `luota ~ tulemas IisR; laps oo ka ukkas, kui sa‿p saa εεd `nahka tääst Khk; Ega sellest nisust ead nahka saa - - nüüd öökülmad kisuvad juured katki Mar; Äga kohe tööst iad `nahka tule Han; ei neist tütardest iad `nahka tule VMr; ei saa temäst ääd `nahka Ran; hea olema ~ seisma (kellegi, millegi) eest kostma või vastutama; hoolitsema Siis isames pidi senest siis ia õlema et pruut́ pidi `kingitud `kraami kättä ̀saama, et sõnast tagasi ei saand Jõh; kis selle eest εε on, et see `valmis saab Khk; Mis see teise ee seismine aitab, kui sa ise eese eest mees pole Kaa; seisäb ikke teise eest ea ja teine seisa so eest ea `ühti Mar; `niide panemesega pian ma selle eest ia `seisma [et ühe ja teise varva pealt panen] Tür; küll mina juba selle iest ia seisan VMr; heast peast asjata, põhjuseta, mõtlematult Täis mies niisama iast piast parisniku käest obust `ostama ei akka IisR; Seda sa tegid küll otse εεst pεεst lollisti Kaa; üsna east peast tuli pahandus, põlndki seal kedagi `põhja Mär; akkas kohe iast piast `nutma Koe; ääst pääst nakass `sõimama, `asja i̬i̬n, tõist taga Ran; üks hea kõik ~ puha ükskõik, üks ja sama räägi sa `easte ehk räägi sa kurjaste üks ea kõik Mar; üit́s ää puha, kudass sa ti̬i̬t Krk

II. subst 1. a. väärtuslik, mittehalb asi, omadus või nähtus; headus, heategu; kasu, tulu siis tämä `rääkis vahest säl iad ja `alba `keiki `mieste `ulgas sie vanames VNg; Ia `puolest `katsusin vanainimest `aitada; Ei tie [laisk] seda iad, mis `leiva sies vesi IisR; Ega kahte eed vei tahta (et lubatakse ja antakse) Kaa; Äi seda vanamate öpetust soa laste `sisse vägisi `öhti `panna kui nad seda `eaga äi vöta Pöi; tee ead, aga ea ei ole `ilmaskid; tee `õelale ead ehk, paku pahale perset, see oo ükskõik Muh; kui vares `karjuma akkab, siis εεd tema äi tεhenda Emm; läksite `metsä. kas te tegite seal koa ead kedägist (mingit tööd) Mar; Igas pool oma iad ja viad Han; se ei ole tervisele eaks `ühti Juu; ma põle kõverad kõrt iad (midagi kasulikku) teind Koe; `lueti `mulle siis kõik ette, mis iad ja viad mul pidivad olema VMr; poisid ajasid [kiike] `ümber ja sõidutasid plikasid. aga noh, ega mina seda iad saand Sim; ma `ütlen iä päräst ega ma paha päräst `ütle KJn; kae `ääge või kae kurjage si̬i̬ om üit́s puha; ti̬i̬ `vaesel ääd, või kaitse kõhna `karja, si̬i̬ om üit́spuha. temä iki sellege rahul ei ole; parem om ki̬i̬t kapustid `ääge ärä süvvä ku nuumäŕg kurjage Krk; kui sa joba `julguse `kaotad, siss ärä ääd looda; ti̬i̬ ääd ehk `kurja, lövvad i̬i̬st Ran; ku‿sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; sääl aida man joht ääd ei olõʔ, jäll oĺl mürü˛üss Urv; sa ei saa˽taa latsõga `hääga `kõrda, halvaga ammuki Har; `Harva um hääd ilma halvalda ja ˽`halva ilma `häätä; Hääl olõ õi iḱä, kuŕal `otsa Rõu; Paremb poolik muna `hääga ku terve tülüga Vas; noh, mis hääd (uudist) kuuluss Räp; heaga vabatahtlikult; meelsasti; otsekohe, jalamaid Kui nais inimene `randa `minnes `vastu tuli, siis päära oort `eaga tagasi, kala `õnne äi olnd Pöi; Oura siit eaga εε Emm; `ańdis `iaga ennast kätte Kos; mis sa tihud vel ise, ole `iaga vaid Kad; Siis ta akkas `tihti meie pool `käima. Meie `eaga ei `tahtnud, et ta käib Trm; mine `ääga minemä Nõo || maitsev või rammus toit Tahab ääd `süia ja kaĺlist kanda, aga isi ei ti̬i̬ midagi Hää; tu̬u̬ meil `pehmet `leibä ja lehmä ääd (võid) Krk; suu jooseb vett, kui näed kedägi ääd, vai lõhnast om joba ää tunda ~ tuta Ran; Ku vahepääl rasvast ja hääd seiʔ, sõ̭ss lei `õkva˽kõtust vallalõ Urv || piltl si̬i̬ tiib ala puha - - ää ja kurja (roojab ja kuseb alla) Hls; poiss `käskin vanatüdrukut `pükse paigada, tüdruk `vastan: kunass ma su püksi ääd ole kaia saanu, et ma su `pükse pia `paikame Krk; tu̬u̬ naanõ oĺl nii `haigõ et säńgüst `vällä is saaʔ, hää ja halv kõ̭iḱ oĺl üten säńgün (roojas ja kusi alla) Har b. Paljast eest-paremast (põhjuseta, asjata) äi anna kengi sulle sohe vei silma mette miskid Kaa; lεheb εεst paramasse, kui on `vaene laps – lεheb `teenima Emm; kui üks muu inimene tuli ja küsis: kus isä nüid on, siis lapsed `ütlid: isä läks iä ette paramat tegema. isä oli all `aeda tegemas Juu; küll ta `reakis east ja paramast (lobises) VJg; kui teine `vasta `ütleb, iast paremast, siis lääb riiust `lahti Lai; läks iäst paramad tegema, läks alvemas vi̬i̬l KJn; vanaesä lät́s `hääle parembat ette tegemä (läks kapsastele jäneste kaitseks aeda ümber tegema) Räp; head (ja) paremat 1. maitsev toit või jook; midagi väga head Iad ja parema omale `sisse ajand; `Juoksis `linna iad ja parema `otsima IisR; Taga `möisast tuuasse neid εid paramid, `palja suu augu jäuks Khk; Lubati nönda suure suuga keiki eed ning paramad Kaa; vanaeit poputas teist oma eade paramatega `mõnda `aega `peale Muh; [vanasti] kala `leiba oli. nüid söövad ääd-paramad Rei; põlnd ead egä paramad `ühti (polnud tulemust, kasu) Mar; Ääd-paremat täis, ei tahagi midagi [süüa] Trv; ti̬i̬ kodupoolist iki, ääd ja parepet Krk; sulane `söönu siss ääd ja parembat kõtu täis Puh 2. Tieb kõik tuppa iad ja paremmad (kuseb ja roojab) Lüg; Seda äiep tee paes eed-paramad (üldse), kas vana ruskekiut toobsigid änam vassikad vei äi toogid Kaa

2. vara(ndus), kraam ei viisi tü̬ü̬d tetä, mugu tahap tõeste ääst elädä; `endäl midägi ei ole, siss ku tõese ää manu saab, siss võtasss kõ̭ik ärä Nõo; mis tel viga tõsõ hää pääl elläʔ Krl; mina olõ `vandõga `tõotanu, et `üt́ski ei peäʔ `mõisa hääd `putma ilma herrä lubata Räp; mis sa tõsõ hääd habidõʔ Se

Vrd hüva

ennisti ennisti Kaa Muh; ennist Kaa Mär spor LäEd, Ris Kad Plt Kõp spor M T, `e- Jäm Rei; eńnist Kir Pal KJn SJn Lei, -e San; enist KJn Kõp M, j- Lei; inniste Plv
I. adv
1. äsja; hiljuti Ma pani `ennist tuhlipaja tulele Jäm; aga ennisti sadas Muh; kus sa selle `lähkre puńdi ennist panid Mär; aga siis korraga läks [luupainaja] kohe suure kohinaga ää nagu ennist tuligi Kad; eńnist ma `võt́sin `lu̬u̬gu Pal; enist `lõune aig sei kait́s kardult äräde Krk; eilä `ü̬ü̬se olli `tähti `rohkemp nätä ku enist (möödunud) `ü̬ü̬se Hel; ennist `olli pää ull, nüid om pää lahe Nõo; ma jenist `tahtsõ `nüsma mińaʔ Lei Vrd ennesti, entsa
2. vanasti Kus ennist ikka oli sii `metsi Kaa; `lamma karjad said eńnist `peetud ju Kir Vrd ennesti
II. postp (ajaliselt) varem Sedaennist oli sii mets [koolimaja kohal] Rei

este `este R Rid spor LäEd, Tõs PJg Juu spor ViK I, Äks SJn; este VMr Lai; `eśte Han Juu Kos JMd JJn VJg Trm
1. esmalt; kõigepealt küll nüüd `este on igäv sinust [kui ära lähed] Kuu; [varas] `este `kasvab `nõelast `vällä, peräst akkab ovost ka võttama Lüg; `este tehä `kuhja lava Vai; saarde‿päl kadus `pastle asi kõege `este ära Rid; `Eśte kuivatatse vili ää, siis rabatse ja peksetse Han; `eśte `võt́sin na pika ammastega [seeni] JJn; eks `este õle omast kodust paha `väĺja `menna Iis
2. teat aeg tagasi, ennemalt; vanasti `Este vahiti `taiva`märkisi ja `luodost - - `neie järele `einostati `ilmasid Lüg; `Reidepold oli `este üks suur mets Vai; se katus oli küll tihe `este, a nüid mädaneb vanas Kse; Kissi `eśte tuli Han; ma `eśte `ütlesin, mis sa änam pärid JMd; `Este käisin sial, siis teda põld kodu Trm; pulma aeg sis `ańti kud́ugi teene kimp [peigmehe sugulastele]. aga need (veimed) tullid ikke `este (juba kosjaajal) anda SJn
Vrd esite1, estegi

et1 et üld (ät, εt Khk Mus Pöi; õt Plv Se; lausefoneetiliselt t); konj (kuulub sag ühendsidesõnade koosseisu, tähendusfunktsioonid pole alati selged)
I. (põimlauses)
1. (aluslauses) Ei esi`otsa `paistundigi, et sie `lougas `ninda sügäv oli; [kui kaugemal oli hele taevas] siis oli `selge et jääd on siel mere `keskel `sendä küll Kuu; Tüdruk kui tulesüsi, näha et eluvaim sies IisR; midä `kumma sie on et nämäd kotta eiväd tule Vai; See on nii ea, et tulite Pöi; vahest oo koa küll olnd, et uśs oo `põldus, et laseb orase maha Mar; et nad (lehmad) ise tulavad kojo, ei seda põle `ühti Vig; ia küll et ulu all saab `olla; siis see oli vana`eitede rohi, et `ańti iiri sitta `sisse Ann; egä `koski ei õle et laud on eden muku sü̬ü̬ Kod; olli mõnikõrd jaa et tulli [lihale] nagu alb maik manu või Pst; siss om `kindel et mõne päevä peräst suur tuisk tuleb Hel; nüid om täl `tervuss jälle veedike paremb, paśtab et saab iki elulu̬u̬m Puh; tu̬u̬ om ää et ta saab iks ilma tõese abita ärä elädä Nõo; vanast oĺl pruugiss tu̬u̬ et vanõmballõ pojalõ `ańti talu Har; är iks tunnuss, et targa esä tütäŕ om Vas
2. (öeldistäitelauses) Nee olid söhused ät söhussi ma‿p taha mette Khk; mis‿sa oled isi niisuke, et teśt sind `naervad Mär; asi nihuke, et `kauge se `viimine on Juu; siis `oĺli saabas nisuke et võisid käiä KJn; si̬i̬ (aganaleib) olli sihante ollu, et tulege es tohi manu minnä Pst; miul üits kana `ommegi, aga nisuke et, pesä ei oia ja, `kange `pi̬i̬tmä Nõo; ja siss [kivi] küĺlet oĺli nii et, `sinnä‿s saa ka `pääle eedätä TMr; egä om sääl tii pääl sääräne, et ei kanna ei murraʔ Har; ma olõ sääne et, panõ˽vai terä `salvõ, `rammu ei lääʔ Rõu; üt́s innemuśtinõ jutt oĺl õt üt́s vanamiiśs oĺl `veiga rikaśs Se
3. (täiendlauses) lubati `tiedos `anda et `milla tulevad Lüg; [härral] tuli `jällä tuur et `peksada [kedagi] Jõh; sie `muodi oli et ikkunalle ei `tohtind `kardino `pulma ajal `panna Vai; `Sõuksed massina elukad `roomavad põllal, et kole kohe Pöi; rehes o sösune leitse, et ninase hakkab Phl; kus [ta] sõda `aega annab, et lehma `karja lähäd Kul; kuule see oo nihuke va läterdis et las aga `olla Mär; Jah ja `aamen, si̬i̬ on kinnituseks, et olgu nõnda Hää; oli see `siadus kohe, et `vastla saab ua suppi ja sia `jalgu Ann; tuli käsk et tiomi̬i̬s ja vaim `väĺjä Kod; obusel oli paha viga et näris ohjad `kat́ki Pal; änäpest jaost om iki `seante asi, et parep sü̬ü̬ enne ja palu peräst Krk; serände irm, et karva tõseva `püśti Ran; säräne `aiguss om, et ta väristäss minnu nigu vanaajonõ aĺl Võn; ja ma võt́i tu̬u̬ (tütre) henele naasõss, tu̬u̬n mõttõn et ma˽saa sulasõ `orjusõst vahest vallalõ Har; a ma olõ saanu˽`sääńtsiid `pauka, et pää kõlisass Vas
4. (sihitislauses) Elutumad `liikuvad (öeld, kui esemed iseenesest kuskilt kukuvad), tähendab et saab `kustagi `surre sanumi; Et mes `sulle heneläs hüä, sidä tie `toisile Kuu; [naine] `kuulo, et laps ei `engä enemb Vai; eks sa kirjuta et ma ela veel Muh; vaada, et sa pahandust ei tee Rei; nägi jah et parandast `mõrdo Mar; Söömaajaks `oĺli uus ahe ülevel partsil, sis ti̬i̬, et põllu päl saad Hää; isa `uskus et paenakas käib peal Jür; näed et messugune taud one tänävuade õõnapitel Kod; `oĺli kuulda et ikki mehed oĺlid [õitsilised] Vil; mi̬i̬s saanu täädä, et raha `ot́sme tullass Krk; mia `kulle‿t kõik läävä [laadale] Puh; kae et sa ruttu tagasi tulet, et sa paĺlu `aiga ei viidä Nõo; noh `tunse ärä joba et viimäne aig oĺl [sünnitada] Ote; tu̬u̬d nimä˽`tahtavaʔ, et nimä˽vi̬i̬l uma maa tagasi saasiʔ; no˽tütär, kas sa siss tu̬u̬t paĺluss panõt et sa mul avitat `lihti võttaʔ Har; ei tiiä nüüd et kas ta rago sõ̭ss puud vai Plv; latsõ˽saĺlika ai õt milless ma kõ̭gõ käse Se
5. (kaudses või siirdkõnes) a. (hrl saatesõnaks ütlemist või mõtlemist märkiv verb) `ehtu `süömäajal siis `rääkind et jaa tämä nähnd `tonti Kuu; isä ütel ikke oma pojale - - et no poig et, et nüüd akka siis naist võttama et meil on ikke inimist vaja ka, et kas on sul `pruuti ka vahitud Lüg; No näväd `mõeldi, et kust sie isand `ilmus `siie `tiele, et `uatama Jõh; Vanasti `ööti, ät aŋŋerjas kεib `erne`pöldus `öösse Khk; Siis papp küsin ka. Et kudas see kerst nii lühike on? Et see oli jo suur pitk mees ikka Krj; ma `keelsin tätä, et mis sa `jaurad nende raamatutega Vig; surnuaja `juurdes `öeldi [surmast], et liiva annus Vän; siis poisid `käskind seda vaestlast, et tie `aigeks ennast JMd; `mõtlesin, et Jaań `mõtleb, et nüid sul nii suur valu Ann; nõnna äralik `ütlemine, et maga kohe kui auk maa `sisse vaeob VMr; ilos, kui `eeste jukutad [väikest last] et, Juku ja Juku; tämä paluma et, ärä `viska Kod; kui ammas ää mureneb, siis `üeldasse, et konts on veel sees Ksi; mi̬i̬s olli `ki̬i̬len küll, et ärä kellekil ütelte Krk; `poiske `kirsnu, et ärge lööge Ran; naene sõõmass [soldatist] mi̬i̬st et, vana sõda Nõo; [kalkun] `rü̬ü̬ḱse iks et kuĺo, kuĺo, kuĺo Kan; kaupmiiśs küüsüss, et mis sa kaet taad väist Krl; luigõl üteldäss õt tulõ lumi takah õ̭nnõ, kurõʔ, õt sõ̭ss tulõva hallaʔ Plv; Kośa˽siss kõ̭nõlevva, õt rahvass õks kõ̭nõlõss, õt sul tütäŕ `höste näe ei Se; timä üteĺ nii, et ma süü üs kõ̭õ̭ päävä; vanarahvass tiiä äs miä um `d́eśtjin ni `jehtar, nimä kut́siʔ et vago Lut b. (saatesõna märgib kõnelemise või mõtlemisega kaasnevat tegevust) vahiti lapsel jaa et kas kaks `püörandaist on et sie saab `vangi VNg; `viimaks `istusime kohe maha et no küll on ull RakR; siis läks et `mõisi ikke võttab minuda; Isä tuli kodo, et kus poiss on Lüg; mie imestäsin, et üväd pabud `oldi, et nüüd `ninda vähä `tuldi `vällä Vai; ükskord ema ja isa pidand nõu kahekesi, et `üösse `valvama akata, et kas `kiegi ei käi `poega `vaevamas JMd; poisike käis, et tule tema kodu mõneks päävaks; nut́tis siin kahe saana vahel, et mina ei `julge üksi `olla Ann; üpand ise `merde, ujund läbi et te piate järel tulema VMr; kutsuti mehi, et `aitate sia ära tappa Lai; [poisikesed täkuruunaja kartusel] `ju̬u̬sknuve kiḱk si̬i̬ aig et kas ta võtt [kinni] Hel; mina naarin et, ooh, mina jõvvan nüt sedä (saladust) pidäda TMr; `Peiväʔ `hindä `vaihhõl plaani kokko, et timä oĺl kah õ̭ks `hindä `kot́selt õigõ˽kenä meehekene, et matamõ timä õigõʔ uma kulu päält vi̬i̬l ärʔ kah Räp c. (ütlemist või mõtlemist märkiv saatesõna on juurdemõeldav) No mehed `estest ei tõhi enamb `vankri ligigi `menna, a `kirjaja, et `menga aga `julgest, et ei nied mehed tie `teile midagi paha Jõh; suurelt maalt tulnd `seie `tarkust `otsime, et sii on Sörve noid, et see peab ikke `tεεdma Ans; mõisa mehed panid obuselle saba `alla nõgekseid, et tegime ergutest Jür; mua lammastel oli [sarved] et `sarvedega `oinad VMr; tegi võid, mina et `jõudu Iis; ku poiss `viskab kivigä, ei sua `õigess, et ärä magatud käsi Kod; kes ästi `norskab, et: `tõmmab `paksu kohe Ksi; no sääl me ligidäl om jälle, üt́s talu. ja siss [räägiti], et, tollel om puuk ollu; siss `aeti kõik latset üless et tulge nüid `voŕste tegemä TMr
6. (sõltuvusmääruslauses) no eks vanames saand aru et oma poig oli Kuu; kes sellega `õigeks saab, et ta maja sees kükitab Muh; Koeral koera `ambad. Si̬i̬ käib selle `kohta, et `seukest `kurja inimest ei tohe äritada Hää; natuke `puudus, et oleks outu `alla jäänd VJg; oia et sea miul midägist ette ei `ütle (heida) Krk; oia et `siśse ei sata sinna `älvede Ran; nimä ei˽tii˽`tu̬u̬ga˽tegemistki, et nimä˽ka˽tulõva˽ja˽`nõudavaʔ Har; ma‿s panõ˽tu̬u̬st täheligi, et kos munaʔ jäivä et Plv
7. (kvantumilauses) suvel sai viel nii`palju kalu et kala`unnigud olid kohe maa pääl. `ruogi nii et `sormed olid kaik `paistes ja nahata Kuu; küll säl oli `laulu `ninda‿t `linna kajas Vai; saim sii nii `kougele, et tulim `seie `sisse (majja elama) Ans; täna o nii `kange pala, ät üsna äretab Mus; maribud oo nõnna täis et ühna `nõrkuvad; `varsti tuleb nõnna `vihma et kole Muh; ahvenad oln mütu `aastad kadun, et üks äi ole oln Phl; `sõnna `maale jõund et‿tä äbi εnäm ei tunne Mar; tämä on juba nii kole valu et valu kohe Kul; nda märg, et üsä nõrisõb Khn; vahel oli lumi oli nii et et et mine üle pea `sisse Hag; ma olen nii ilma, et mul ei ole mitte punast poloskid Juu; [seeliku] all ei old enam, kui et `pańdi se seelik `seĺga Kos; sel aal kui ma tiul käisin siis neid (metshanesid) oli Kallavere väĺlal et ime JõeK; [ta] `naeris kas et `oedis `kõhtu `kinni Amb; `kuhja tõmmati nõnna paĺlu [alt] `lahti, et tikud näha on Trm; niskene kõva sinine et `irmus Lai; [mära] tagumeste `jalgega lõi et uńt `surnuss kohe Vil; siande ahne kah, et rääbiss kokku kikk Trv; siss ant tal varantust `kulda ja õbet, et laev tublist täis Krk; oless ta `annu `niigi paĺlu, et `ümbre sõrme `mähki Ran; `oĺli nõnda lähiksen, et oless saanu `käega `kinni võtta Kam; parass ahi, et tä‿s kõrvõta Ote; Tu̬u̬ (vesi) oĺl `endä häste˽kumb, et palut́; `tahtsõ nii juuaʔ, et läbi rät́i nulga immitsi vett lehma jalaasõmast; tan sõ̭an tet́ti kül˽nii ilma armulda tü̬ü̬d et, jummaĺ `hoitkuʔ Har; noh teil saa nüüt suvi `väega hää et, et oi Plv; Taa (mees) om nii kangõkaal et hoiaʔ Vas; ni paĺlo `ahnõhe ja näĺätsehe sei tuud `kiislat [käega] õt es läpe˽`luitsat `u̬u̬taʔ Se || `pisku pεεlt, et es jää ala; karva pεεlt et es lehe `auku Khk
8. (viisilauses) Mes sa `siprad siel, et eit saa ega `saaki viel `verku `terveks Kuu; eks `ennevanasti ka ikka olid [rätsepad]. ega `siiski old et ei old RakR; midä `uoletumad `muodi sinä `läksid et kukkusid Lüg; seppä takko `otsite, `ninda‿t jääb `paksemast Vai; kes sedised `epsam ning ette asjad inimesed `tahtsid olla, et tal kägisevad `saapad vöi kiŋŋad Jäm; See on ikka änamast jäust et kui - - vihma kaśs karjub siis on vihm `lahti Krj; erilane jah `nõelab, tuleb et oja alt kohejoonega Mar; Olgu küll, et majal oo ia elada, aga kodu ikki kõege parem Tor; `seĺtsis sai vaelt [sõnnikut] vidada nii et teene `aitas teesel vidada Pee; oli õma elämine kõik et parem ei või `õllagi; aja kerves üles, et aja kuumass ja tao terä õhukesess Kod; nüid on nõnna säädetud et [tule]lõõsk `väĺla ei tule Äks; ja siis oĺli sedävisi et säl (püstkojas) sis keedeti KJn; [kootud jakid vammuse all] oĺlid sedäsi et poolest saadik oĺlid Vil; Seidse-ka˛eksa `aastat vihma kähen ollu, oless vi̬i̬l et varju all (pehkinud puust) Trv; [angervaksaga värvimisel lehed] `aeti sülege patta ja keedeti ärä, et li̬i̬ḿ ästi paks om Hel; olgu pähle et ta vana om; tennu [surikleit] nii nigu eluinimesele tetäss, aga mitte et koolule; mia tulli ärä ilma et ma `poiga es `näeginä Nõo; tu‿m neile nii sugulõnõ, et neide esä oĺl Mari unu San; keväjelt maa om kihtine, siss ei võiʔ nii maa pääl lammõdaʔ et suu `vasta maad panõt; võta kirvõss ja naka tahuvamma, ilma et sõna`lausumist ei olõʔ; naʔ hiireʔ (haigus) omma nii et lihm `t́siplõss Har; [tatrapuder] oĺ havvutõt, õt väega hää oĺ olnuʔ Plv
9. (kvantumi- ja viisilausete piirijuhtumeil) `kuonal poles et särises kohe VNg; õhu rattas on mõnedes majades `korstna sies, käib et kõrin taga; sie `juokseb juo `ninda‿t nenä `augud on `laiali Lüg; koer veab et jalad üsna `tangis Jäm; Valetab teise näu täis, et `aitab Pöi; tüdrik kedran takku et okk ühna ulun Muh; `ühte `inge `patrab et vahet ei ole; karib nõnna, et kas ing seest `vällä minemas Mar; sõitnd ikka naa et obu `kuumas `vahtus Kir; aga küll ta nut́tis, nõnna et ime oli kohe Juu; ta (põder) lüeb kohe nõnda, et puu killutab KuuK; las joksevad et muda `lendab; `kiskus neid `vindusi küĺlest et (nii et) kõveras JJn; me küĺmetsime `paĺlalt nõnna et kas või ing `väĺla siest Koe; kevade õppisivad siin n‿et piad `tossasivad VMr; lasi püśsist et käraki; lasi `püssi et `põmdi; [vikat] `leikas et nahinal Kad; joosi nõnda, et engest pańds `kinni Krk; pańd `ju̬u̬śkma, et jala es putu maa `küĺge Kam; [varss] siss ju̬u̬śk et kabja plakin oĺ ennedä Har
10. (vastandavas kõrvutuslauses) Sen asemel et [halva] `lapse `valmis tegid, tehnd parem kubu agu Kuu; selle asemele, et teda karistada, annab ta taale veel `öigust; selle asemel et varasta, ta oleks vöind jo küsida Jäm; tolle asemel et Täkule `minnä, ta‿less võenu siiä tulla Nõo
11. (põhjuslauses) `Sendäp‿se `tütrik oli nii `kärme, et oli `mieli `miestä `saada Kuu; ühe tüö `küljes ole ihu ja `eŋŋega et sais `valmis VNg; tühi ei anna äbenedä. [öeld] kui on `vaene et äbeneb oma `vaesusse perä; ei `täidind `müiä [kartuleid], et‿ku `lähväd `kallimast Lüg; Sie õli senest paha, et sepp ei saand `ääsi `juures `lõõtsa ise `tõmbada Jõh; `ninda pabil tuli üvä miel, et `köster `oskas üväst `rääki Vai; pidi `mööda `pääva paet `ümber `pöördud `saama et parem öńn olevad Pha; sii jo külitse rukki kõik vagude `peale, et vesi ää ei võta Aud; ju sis nad (pererahvas) ike [püüdsid austada tõnnivakka] nii et loomad surid nendel ju PJg; `võt́sin toedu kottu `juure, et ma jään `öösiks `senna HMd; meil ikka olid vel `akned ies et me nägime [valgust] Kos; saa `siiski vel sõimata et oled laisk; eks sellepärast ole siis saananaine et ega sul põle üiri`maksmest Pee; ja‿t peremi̬i̬s vana Nikalai `aegne soldat õli, siis sae kroonu paiukad Kod; `vastla pääval koa ei tehnud tü̬ü̬d, et tõrva pisarad lähvad linade `sisse Pal; kui `vihma sadas, siss tuĺli `rohkem lina kakku, sellest et siis oĺli `aega SJn; mehed oĺd iki `julgemad et kui, suitsu ais juures on sis uśs `kartma sedä Kõp; si̬i̬ (kotikangas) `koetass toemine, et ta om kõvemb `seismä Trv; täl om `jõudu külländ, selleperäst et tä äste `süvvä saab Nõo; nüt meil ike nahatäis tuleb et `meie oleme maha `aanu [uriinipoti ahjuservalt] TMr; sulahanõ ei taha `täämbä `tü̬ü̬hhe minnä, sest et `täämbä om pühäpäiv Har; uma poig `istõ kõ̭gõ imä pähidse man, et niä˽lasõ õi˽näǵemällä˽kooldaʔ Vas; selle mindäss kerikolõ et `paatõrd `pallõma; `vihmreʔ ummaʔ kuusidsõʔ selle et umma˽`kergebäʔ; et külmänü˽s ärʔ, vaja nappagaʔ kińniʔ `köütäʔ Lut
12. (otstarbelauses) kui kuningas `lasko `panna kaik joed ja ojad `kinni, et üht `tilkagi [vett] pääle ei tule Vai; kui aŋŋerud `püitakse, panevad sirbaki `alla, ät kala `mõrtsi läheb Pöi; [saani] kori oli selle `taŕvis, et [hobune] lund `peale ei loobi Mär; korgitsen oo et pudelid `lahti `keerda Vig; obose raua `sisse soab toĺlid keeratud, et obone ei libise Juu; anna `aega selleks, et soab paramini teha Kos; sai kõik [villad] segamine kruasitud, et ei jää `triipu, et kangas tuli ühetasane VMr; tähed on `noodadel, et `õigest vedada Trm; kerves on pandud pruudi sängi `alla pulma aal, et siis tuleb poeg Kod; nurme `pääle iki ülesse `aeti roovik `kõrgese, et [jaani]tuli nätä oli Trv; ruad tetti `õkva perätside, et ütte ti̬i̬d `mü̬ü̬dä sai `kanda, et `ainu paĺlu laḱka es lää Ran; ma jäti minev`aasta `lamba tolle tarviss, et siss om mul ka elulu̬u̬m Nõo; peräst andass `rahvalõ käsk `mõisast viinavoori päleʔ minnäʔ, et `viinu viiäʔ `Pihkvalõ Krl; iḿmiselle andass hiire `poigõ süvväʔ, et paĺlo `põrsit saanuʔ Lut
13. (mööndlauses) ehkki, kuigi, olgugi et läks valat ja mere `puole sield (rannalt) ja et oli küll o·kke˛aani üle käünd Kuu; et küll on `tuiskand, aga obusejalg `tunneb tied VNg; Ega kana igakõrd mune, et kaagatab (alati ei täideta lubadust) Lüg; et näväd (esiisad) ei õld `kuolis käind aga näväd õlid `muidu `targad mehed Jõh; sii `sakslased olid, et sa‿s möista küll keelt, ikka sai räägitud Khk; ma soa `siiskid `rohtu ää vötta (kitkuda) et küll vörk ees on Vll; ega sest põle `õhta et vidune oo Muh; ma ei ole mitte seal keind et ta küll on meist üsna ligidal Rid; marjad `maksis ikke ää, et ta ei and kaĺlist raha Ann; Et neid veskid küll kaunis tihti õli, aga ikkagi nad ei jõudnud niipalju teha kui vaja õli Trm; et küll mõni kaua eläb, aga iki ükskord lähäb (sureb) Plt; vanaemä `oĺli küll siuke tark inime - - ilma et temä kooliski on `kuśkil käind KJn; tal om `päevi küllät, et ta esi `seantse vähikse kasuge Krk; et varass mu küll `puhtass tei, aga nüid om mul `kõiki külländ Nõo; et sul esä vällä˽`ku̬u̬li, imä õks eläss vi̬i̬l; et külh `vihma sattõ, maa õks om kuiv Har; Et küll kehväst `sü̬ü̬de, `sõ̭sske oĺl reńdi `masmisega õ̭ks `väega˽suuŕ hädä Räp
14. (tagajärjelauses) pime kui kott ei nää et `torka `silmä; mis siin nüüd `lahti on, et `nõnda `vaikisest ja tõsisest `istuta Lüg; ah! midä me neid `tuurasi viel akkamo rege panema et, tülist Vai; kajakad tulevad `maale, et nüid akkab `vihma sadama KuuK; kui kuusk kolmat kord `pillab okkaid et siis laguneb lumi Amb; [kangas] pidi olema lõdvem et ta villale läks JJn; `enne on vähä kuma aga, et koit akkab Äks; mis mul nüid olli, et ma maha satti Krk
15. (tingimuslauses) ta (lehm) ika `lahti on, εt ta ika lüpsab Jaa; mis ta (lehm) peaks seal nõletama et‿eb `oska `süia mitte Muh; See pidi ete ia pere olema, et liha `oasta `otsa ette lõi Kei; et oleks `kõrgemast soost ammetmes, aga et alvast soost - - siis on südamed täis Juu; oleks et `järsku istud, siis on aeg pikk; ma jätaksin ta (siili) `siia, kui et koer ei võtaks (murraks) teda; siis akkabki kudumine `piale. et [kangas] on niies ja suas ja sõĺmitud ära JJn; kos nemä olli, et na `räimi är es tu̬u̬ Krk; tõru om `säändene, et ku˽käe `küĺge jääss, siss ei jõua änt är˽puhastõdõ˽tidä San; mi˽ka˽suka (sinuga) lännüʔ et `lastuʔ [taevasse]; et `lasknuʔ, ma ka lännüʔ Lut
II. (alustab iseseisvaid, sag elliptilisi fraase) a. (konstateering, kahetsus, etteheide, imestus) Et‿se käsi ka `ninda hüppiss [kirjutamisel] Kuu; piim `aeti läbi masinast ja `sellest `tehti vast suppi. et sa said `roesast `piimast! [seda ei olnud] Hlj; pani minu `kuondla ka polema, et ei pand tuba polema VNg; `Naised on `irmus kädistajad nigu arakad. Et seda vada neil ka `jätkub IisR; Et keela-kaitse küll, niid oo vassikad jälle koplist välja tulnd ning otse kaapsu Kaa; mina pidin kõik `tiadma. tegema, et perenaene oleks koa tüdrukud õpetand Hag; seal on üks tokk, `viska ta `siia! [kui tokk antakse kätte, ütleb keelejuht] et annad kohe kätte; [tanguteradest] et on sińakas. kas nii vähä seda kett on kooritud või millest see tuleb JJn; sa tulid mulle ette. et sina tuled minu luamusse `sisse ajama (noota sisse laskma) Kod; `ossa lit́s, paigal jäänü veli! et tuńn o paigal jäänü (seisma jäänud kellast) Krk b. (soov, käsk) oh, et mette södasid tule εnd Käi; et anna `aega Rei; et lasõ kui tahad Khn; et sa menema saad siit Iis; et tule ette, poiss Kod; et kae sa poiśs, mine sa ruttu Har c. (keeld, ähvardus, sajatus) et sa kaud siit, et ma sinu enämb siit ei nää Kuu; et seda teist `korda änam ede‿p tule Jäm; et sa εnäm eese nägo ei `näita Mar; tooge ta ää tuppa, et mitte ei lase küĺmetada ega küĺma kää `olla Juu; et‿sa mul `jälle `aigeks ei jää Plt; et sa mul siin jälle ei võĺsi KJn; Et sa ei naarass [teise inimese teguviisi] Trv; et sinno `maakõnõ kannu‿s inäp Lut
III. (lause lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt) ja siis vask`ussid, nied olid old viel nii `irmus `mürgised et Kuu; nda kena veel `istuda‿t Khk; se moa on `söukse parga all et Jaa; seal `öetse nii riieldavad ja raageldavad et Muh; vahest oo ruki [rukkililli] nii täis et Mar; ja nii ilus kollane lõng sai naa et [kaselehtedega värvides] Kir; kis ikka `vahva `leikaja on, `leikab ikka nii paĺlu kohe et et Hag; täna lõõna sõi nii vähä et Amb; pala rehetuba nii et JJn; villad [värvi] `sisse, sai nii kõva sinine et Trm; `rahkle nendega (lastega) nõnna et Pil; pühavase pääva ollin nii `voodis et SJn; siäl um nii illoś liin et Vas || mõni kõrd oo naĺjajutt. siis naaravad et kas Kod
IV. (hrl fakultatiivse täiteelemendina) a. (fraasi sissejuhatava abisõnana) Et kui see vana Rotsi Jaen oli ää surn, et siis `iilased varastan selle aidast ää, `mötlen sea olavad; Et sa parakust arm jah, kui poleks neid va `ussisi olavad mis siis oleks sui viga `metsas `käia Krj; [taibates, millest on jutt] ahsoo·, jah et kurat lõi lappi lauaga `vasta `seĺga kubjale JJn; [mis peigmehe emale anti] ja nii et tekk ja säŕk kõik siukst `väŕki KJn; Nii et kaśsil on neli `jalga SJn; tu̬u̬d su̬u̬lvett keedä et sõ̭ss, panõ˽su̬u̬l `sisse jah Plv; et siss lehm ḱulʔ oĺl üülnüʔ, et elo ḱul om hää Se b. (alustab fraasi, mis piirab või täpsustab eelnevat väidet) ega sis sie koht - - `toitand jo, `ainult et, et kolud olid maas, et ei old `tarvis `ühte`puhku neid `kaasas `kanda RakR; `muudku et sööb ja lakob Mar; ei tea, mis‿se tähendab, niipaĺlu et ma kuulnd olen Mär; kasteein on `süödav ein, niipaĺlu et noorelt ära `niita Sim; minä, vana inimene, muku‿t õlen; muku‿t kohe tämä aśja paneb, siäl `seisku Kod; ainult et sinnäʔ vaja minnäʔ Urv c. (välj teat ebamäärasust või oletust) Vanasti oli neid `vargusi et ösna pailu; Nuudid olid ka `nääripoistel kää, kes `kuskil `pöhkus et magas sellele `anti `nuuti; Neid pardi `poegi‿s saa et `nalja käde `öhti Krj; nüid nad ei viitsigi kududa, et mis sial `viitsida on ta käib [tööl] Pee; [turba] labidas oli‿s nii pikk - - nii et ta lõi et iga kord `turba `laiuse Rak; no nüid on mul, oma `arvamise järele et põline koht; mõni akkas [heinale] `enne `jaani, mõni tegi et jaani `eina Äks d. (rõhutab vastandavat seost) `aukud[e] [jäässe] `raiumine ei ole midägi tüö - - aga et se `külmä Vai; muedu jõuaks ära `käia veel, aga et jalad `aiged Tür; sial (jutustatud loos) `miski `tähtis ei ole, aga et nisukesi `juhtumisi on Koe; ega ta (poolivokk) `teistmodi ei old aga‿t nesuke vanemb [vokk] VMr; mine magama aga et te minu ei erätä Kod

ike1 ike Kan, g ikke u Vll, spor L, Ha Jä VMr Iis spor TaPõ VlPõ M, T, ike Muh Kul LäEd Mih PJg Hää Ris; n, g ikke spor R; ikeʔ, -õʔ g ikke, -õ Plv Rõu Vas(p ikeht) Räp; in ikken Har, iḱk- TMr; eke g ekke Rid(ekes), eke LNg Mar Kul; ikes g ike Krk; ikess Krk Krl, ikkes Kuu, g ikke; p ikest Hel; iḱk g ikke Lut
1. ike a. härjaike `ärjäd õlivad ikkes, kui `kündasivad Lüg; ikke konks on ikke kess`paigas, kaks `ärga ühe puu `õtsas, `konksust läheb kett `atra `külge Jõh; paneme ärjad ikese Muh; mu isal oli ühe ärja ike ja kaheärja ikked ja Mär; ikel oli `keskel auk, `ärgade iked olid nikerdud; Ike oo ärjal juttadega sarvede taha `siutud Han; ärg sai ikes `pandud Ris; ikke sees oli kaks `pulka, rahe käis `nende vahe`paikas `ümmer ikke; `võt́sin ärjad ikkest ää Nis; taliike on löhem kui suiike Hag; ikkega ärjad olid koos, sie sai jutaga `kińni `pandud Kos; ärjal old ike `sarvede pial ja siis olid ikke rihmad kudagi põigiti HJn; üks puu käis `sarvede ies, teine puu käis `sarvede pial, ja `otstest oli kokku tapitud. seda `üiti ike Koe; lakas on viel vanu ikkeid Iis; üksik ~ `paarisike KJn; ärjä om joba ikken; [härg] `vankre ehen olli ka aistege, aisa olli ikke küĺlen `kinni; ikess `panti ärjäl `sarvi `pääle, ku `künme `minti Krk; tollel aal künneti ikkega - - `panti nisuke puu `sarvi `otsa, siss sinna `panti kabla `küĺge, siss vedäsivä [härjad] Ote; häŕg pandass ikkehe Vas Vrd ees3, igi2, ikäss b. fig (raskest tööst, sundusest jne) igä päe pead ekes olema Mar; Naine võttis ike `kaela, ku mehel läks; Ma ole iga jumala pää kui ikkes ärg (palju tööd) Han; kui mies oli paha, juodik ehk [öeld] no sai ka [naine] nisukesega ikkesse KuuK; mul alati ike `sarvis KJn; `tõmba kõ̭iḱ pääväke nanda ku iḱken äŕg TMr; kaŕussõl jahussõʔ ikkõʔ äraʔ (antakse palju puhkeaega) Räp || Need mehed on ühteinge paarikoupa nagu ikkes ärjad (pidevalt koos) Han; te käit ku ärja ikken (aeglastest töömeestest) Hel
2. vankri (puu)telg – Muh spor L keanid o ikede `külges all, muidu kulutab iked `katki; rõuk köib ike `sisse. ike nukal o pulk sehes Muh; laste oiab ikesid kinni; ikenuka pulgad Kse; akś on rauast, ike puust; käänid oo puuikedega `vankrel Mih; esimene ja tagumine ike PJg; vanasti `oĺlid `vankre ratta iked ka puust, üks `oĺli i̬i̬s teine taga Hää Vrd igi2
3. ristpalk tuuliku peas `veśki ike; Pikk ike; Lühike ike Trm Vrd ikkepalk
4. voki rindpuu – Mih Krk ?Võn Kan Plv Lut (oki) emapuu ~ ike Mih
5. pl ahjuvõlv `enni olid kõik `paedest `tehti aho eked; keris oo kibi laso aho ekete peal; ahol o raudeked ja vahekibid vahel Mar; `eśteks `pańdi suuremad [kerise] kivid `senna ikede vahele Kul; ahu iked oo kerisega ahul Var; ahju võĺb on ikka uus sõna. vanaste `üiti ikka ikked; ahju ikete piale `lauti keris Nis
6. [kiriku] kellä ike (põikpuu); luukarnitsel on ike piäs KJn; Adra ike (rindpakk) Võn
Vrd ige2

hing ing g `iŋŋe, `inge R(h- Kuu), inge hv Hi, L K I, iŋŋe S(h- Phl) JõeK KuuK VJg; ińg Vän hv San, g ińge Kod Pal Ksi; (h)ińg, (h)ing g (h)ińge, -ng- V; eng g `eŋŋe, `enge hv Kuu, RId(n -i VNg Vai, -e Vai), enge ?Rei spor L(-ńg- Mih Khn); eńg g eńge, enge M(eng) Krl, eńge T(g eńgu, -ng- Puh) Lei(j-; eńd) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (hingatav) õhk a. õhk; gaas Toropill - - puhuti `inge täis Lüg; pudeli `prunti on `liiga `arva, `lasko `enge läbi Vai; pumbitase `toukrile `inge käde mere `pöhja; töömes pudelis iŋŋe all (õhukindlalt) Khk; maki orgiga torgiti makki, et ing `välja `tulli Muh; orika põied `aetasse `inge täis Vig; meri tahab `inge saada, [lahvandusest] aeab `sooja `õhku `väĺla Aud; ing lööb pudeli puńni ää Tor; tema ti̬i̬b `õlle ära ja paneb pudelitesse inge `alla Pal; vaat ei peä `inge; Mõned kuevatasid soolikad ärä, ajasid `inge täis KJn; Küll on õllel `kange ing (gaasisurve) sees SJn; nina `sõ̭õ̭rme om `kinni, mitte `piuksu ei tule `enge `vällä Hls; piip kõvast täus topit, ei anna `enge läbi Krk; õlu peäb eńge all `saisma Puh || fig Tütart oli inge (järelevalve) all oitud, aga na kui linna läks, kohe ukkas oli Han b. sisse- või väljahingatav õhk; hingeõhk Inimene eläb, sis eng käib `sisse ja `vällä Lüg; ing ep taha kenasti läbi `kεia (raske hingata); selle ing piab eluaja `aisma, kis pisiselt lapselt sitta söönd on Khk; `lastel `ööda, et ärge mette sööge mona ilma leivata, ing akkab `aisema Emm; Värskest lihast öeldi, et iŋŋe mekk on sees Käi; `issa meie palve, lued ära nenna et sa mette ei `eńga, `eńge `väĺla‿i lase `minna Aud; ei sua kõnelda. ing tuleb `väĺjä. kõri `kat́ki; kas ta ingegä (söömata) eläb Kod; paha ing käib suust `väĺlä KJn; kel eńg aiseb, ütelts et ni̬i̬ `süäme kõrva lasev läbi mao `luhti Hls; kellel kurgu liṕp `väike, sellel eńg aisess; [surija] tõmmaśs `seäsi `eńge üless poole, `alla poole ei lase suguki, vaaḱs `eńge üless poole Krk; kui sa (rase naine) läät `mü̬ü̬dä [sõnnikuhunnikust], vahit pääle ja `süĺgät, siss latsel eńg aesana - - elu aig alb ais eńgel man; ülesspoole kisub `eńge ~ `õngu - - nigu sureja vai `aige Ran
2. hingamine; hingetõmme hing puhuduksis (hingeldades); Ing `kurgus id Kuu; `eŋŋega puhub rakkule `õhku `sisse; vahel `ummistab `nõnda `eŋŋe `kinni, et `muudku käriseb vaid Lüg; Tuba on suitsu täis, oja ing kinni. Katsu iŋŋest kinni pidada Jäm; paneb iŋŋest `kinni Vll; ing jäeb pakile (ei saa hingata) Muh; ojad `inge tagasi, et äi `inga mette Emm; `Jooksis nenda kut ing `andis Rei; joose nõnna et [ei] saa `inge takkagi (hing kinni) Mar; ing karjub sees [astmahaigel] Kul; eng oo `rindus `kinni Tõs; Poiss akkas `naõrma ning `tõmbas engegä levä tükü `kurku Khn; mool matab inge `piale Pär; inge sees on nii koledasti, matab inge `kinni Ris; painakas - - käis `üesse kohe `tallamas, ei saand `inge edasi ega tagasi (hingata) VMr; siis akas ińg `rohkem `käimä (hingamine muutus kergemaks) Kod; ińg jäi `kurku `kinni Ksi; lämmatav ilm oli palav, nigu inge `piale akkas; [kitsad rangid] `võt́sivad inge obusel `kińni Lai; ing `kińni, ei saa `inge tagasi KJn; taht iĺläksi minnä, enge nõal (hinge kinni pidades); enge `matmise `aiguss (astma); nüüd ta `tõmbass joba viimäst `enge (hakkab surema) Krk; tu̬u̬ kes loeb nikerduse sõnu, piäb `eńge `kinni Ran; engu mat́t `kinni, `astu es `saaki Puh; juuśk nii et hingeldäʔ (hing kinni) Vas; ju̬u̬śk niguʔ hińg rinnost väĺäh Se; hinge kiskuma ~ vedama raskesti hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl Lüg; `pouslahis obu vä˛ab `inge Khk; Või ikka `viimaks vädas iŋŋe ää koa (suri) Pöi; kut inimene soreb, veab `inge tagasi, äi saa `sesse änam `luhti vedada Käi; ing on `kinni, kisub `inge PJg; keha on siit paks, siis lõõtsu ja kisu `inge Äks; viab `ińge nigu `paela läbi Ksi; taa (vanamees) ei joua umma `hińge `kisku õiʔ Har; hinge tõmbama 1. (raskesti) hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) akkas `enge `tõmmama, edesi ja tagasi. akkab surema Lüg; iŋŋe `tömbamine lihab `raskemaks Ans; `tõmbab `inge, kui ing oo `kinni; `inge takka `tõmbama (lõõtsutama) Mar; `aige `tõmmas `inge viimast `korda Juu; mea tulli ärä, miust jäi ta `enge `tõmbam Krk; [surija] naasi `hinge `tõmbamma Plv; 2. (pisut) puhkama las `tembab vähä `hinge Kuu; obosed `tõmmavad `enge tagasi Lüg; ma‿s saa mette `inge tagasi tömmata Khk; kus sa nii rutto `jälle lähäd `tõmma `inge takka vähä Mar; lase natuke `inge tõmmata [hobusel] Kos; es saa `engegi tagasi tõmmade nõnda `kangest mea joosi Krk; kudass sa sääl `eńge `tõmbat, kui ärrä niidäp oolega i̬i̬n Puh; Istu no ja `tõmba˽sa˽ka veidikenegi `hinge Urv
Vrd hõng
3. fig (puhkepausist, puhkamisest pärast pingutust) mies ise ka tieb `suitsu `põllu pääl. obone `tõukab `enge tagasi Lüg; Sa ei `anna `mulle mitte `inge `mahku; Ma ei õle tänä mitte `inge `mahku saand Jõh; mette‿b saa `inge taga, nii tiius töö Khk; Ka vanade inimeste eest olid jöulud kenad - - sai vähe `inge tagasi lasta Krj; oled käind, siis pörmu `aega `puhkad, vetad `inge taga; Raske töö juures peab vahest inge taha vetma Emm; Nüüd peab küll natust `inge taga vedama, muidu äi `jäksa änam Rei; võtab vahest `inge takka ja akkab otst `peale karima `jälle; joose nõnna, et saa `inge takkagi Mar; `uutkõ veid́okõsõ, `laske `hińge haardaʔ Se; ühe hingega korraga, puhkamata; pidevalt, järjest `juosin kohe ühe `eŋŋega VNg; kaks jaama vahet `söitas `ühte `inge ~ ühe iŋŋega Jäm; räägib ühe iŋŋega `terve jutu εε; virts tömmab ühe iŋŋega ennast täis Khk; paastu `maarjabe omingu pidid ühe iŋŋega pinust `laasta tuppa `tooma, siis sui `leidsid mune Muh; Ma pesi üheingega lounani pesu Han; seĺg on nii valusaks jäänd, ma ühe ingega olin kõveras [kartulivõtul] JJn; ühe ingega `kuanis kohe tuobi täie vett `nahka Kad; ühe ingega `tehtud KJn; ma joosi periss eńgpuhult ulga maad, üte engege Krk
4. elu(avaldus) a. elu, eluvõime, -jõud (inimene, loom) Ing `oieti siess `kuiva `kuorigu ja `lahja vesi`kördi najal; Kas olete jo oma sia ottand `iŋŋeld ärä (tapnud); `Hiŋŋe`vaara (eluohtu) enämb nüüd ei old Kuu; tüö akkab juo `eŋŋe (tervise) `pääle `käimä Lüg; ma võdin oma `iŋŋe pihusse (olin suures hädas) Jõh; siä vihastud oma `eŋŋe siest `vällä Vai; niid ing jähi `sisse (pahandades lapsele, kes sai oma tahtmise) Jäm; see suits vötab iŋŋe εε; pool `inges kala paadist `vöötud Khk; vanaeidel pole iŋŋe `ilpu (elunatukest) sihes olnd Mus; on‿se `inges alles Pöi; surm o ühna suu `juures, a iŋŋe põrmuke (elunatuke) alles sehes; visa kassi `persest ing menema; nii kaua kut mul ihus o `inge, ma täna `teitid; kaks kolm `päeva `piikus iŋŋega ja `surri ää Muh; valvaskala püid peab väga hiŋŋe pεεl (elukardetav) asi olema Phl; `inges pärast pannakse uśs [õnge] `otsa Rid; tä aas `eese `inge `jälle (paranes); tänä akatse neid `ingsid `vällä `tõmbama (sigu tapma) Mar; ega ma teda `inges peast (elusalt) änam `näindki; nutab inge seest `välla ~ nutab `surnuks Mär; Vedelad leeme`lörtsi sai mõne `luśka `inge pidada; `Kange küha `aegas oo kua ing minemas Han; nüid `peetakse inged sees nende `aŕstega Tõs; Angõrjas nda vjõsada engegä Khn; `inges anid; inge vaemuga (elusalt) sain ära [sõjast] PJg; Jusku vaim, et si̬i̬ eng aga vi̬i̬l si̬i̬s seisab; Jalg sureb ära ja käsi sureb ka. Siis jusku sipelgad joosevad, kui ing (liikumisvõime) `jälle `sisse tuleb; pole enge `põrmugi (elunatukest) sehes Hää; kas sa saad vähä ehk `paĺlu [raha] aga ing sa saad ikka sees pidada Ris; maha tapetud ehk `ingest peast `viidud [vasikad] - - turu `peale või `linna Rap; `võt́sin ommiku ühe jänekse ingelt ära (tapsin) JJn; madisepävast tõusevad `inge kõik loomad, kas `kärpsed ehk uśs Tür; me küĺmetsime `paĺlalt nõnna et kas või ing `väĺla siest Koe; ia miel et ing sies (öeld, kui küsitakse naeru põhjust) Iis; kisendä kas ing ihoss jäägu; kisendäs kas ińg (täiest jõust) Kod; jäi ikki vi̬i̬l `inge ~ inge `sisse KJn; [lehm] tapeti ärä viimätse inge mineku aeg Vil; kannatlik kavva eläs ja viletsil visa eńg Trv; ka (kas) engest peräst tõid [sea] Hls; sääl om eng kaalu pääl (elukardetav); ei võta mitti kübent [toitu], enge pidäde; mis tast sitast nõnda kirut (nurud), ega ta mõni enge eläts ei oole; pikken lei maja palame, `paĺle eńge saive `vällä; mõni laits satass maha, om ilma engete tüḱk `aiga Krk; see lämmi leib ja `värske või om meie eńge `tapja Hel; mia rabeli nigu eńg oless `väĺlä `lännu Nõo; visa minekiga hińg seehn Rõu; ku jo [rase] om poolõh aoh, sis üĺdäss: [laps] om jo hińgeh Se || elamine, elu ülespidamine teenib `palja iŋŋe (söögi) eest Khk; `Osta `kuskelt ei saa, `kaarisi inimestel põle, vabrikus tiha‿i saa - - eng päris `kińni Hää b. (taim jm) see puu töuseb veel `inge; lassid `inges (kasvavad) puud pöllu ajaks Khk; ing oo sees, aga edasi ei lähä (viletsast männist) PJg; mud́u põle `inge soand `sisse [pisuhännale] kui pidi inimese verd `andma Kad; puul om eńg [kohe] vällän – lase puul auk `sisse - - ja `peoge `su̬u̬la `sisse Hls; kõŕs om pehme, juśt ku `enge ei ole sehen Krk c. (mitmesuguseis väljendeis) Saõmõ paha engegä (hädavaevu) `laidõ `alla torma`varju Khn; är `pääsi vi̬i̬l kurja ~ poole engege (poolsurnult) Krk; hingega 1. eluga, elus(alt) kut potermańn `paĺjalt ära lihab siis [laeva]mihed aenult iŋŋega `pääsevad; neid (vähke) saab ingega `katla `pandud Jäm; nägi [meest] viimist kord vel iŋŋega Muh; ta tuli tagasi ikka ingega sialt (sõjast) Ris; engege latsek ollu ka joba - - kuus kuud [vana] Hls; 2. (raskest olukorrast, hrl retoorilistes hüüatustes) koes sa iŋŋega lehed, piab `pεεle sii olema Khk; kus sa lähäd oma iho engega Tõs; kus sa iŋŋega pääsed piad elama VJg; vilets on elädä, aga kus sa ikki ingegä lähäd KJn; 3. kiiresti, hoogsalt Mis sa longid, astu engega; Ära viida `aega, asu engega asja `juurde Hää; engel 1. elus `viĺjä `ańti, et sa aga ingel `seisid Kod; [põua ajal kängunud viljast] mis ike engel om, si̬i̬ akkass `viskame [kasvada vihma järel] Krk; 2. (retoorilises hüüatuses) kus sa engel läät – miul ei oole `mintävet aset Krk; poole hingega 1. poolsurnud, -surnult poole iŋŋega `pääses `randa Khk; `Näetsa kui vigaseks [teder] ennast ti̬i̬b, poole iŋŋega naagu oleks olavad `poegade `aegu Krj; pole hiŋŋega vana loom Phl; poole ingega jähi veel Mar; mõrtsukste kähen ollu - - är `pääsi vi̬i̬l poole ~ kurja engege Krk; 2. vaikselt, omaette Räägi väga, mis sa sedasi poole ingega podised KJn; sooja hingega eluga, elusalt `pääsin soja ingega veel `lahti Mar; saeme soja engega `kalda Tõs; sooja ingega `piases viel kääst ää Kos
5. elusolendi, hrl inimese surematu osa; ant ihu, keha `Ennevanast õlivad `valged `vorstid, veri õli ing, seda `süüä ei `tõhtind Jõh; Ihu iŋŋega (täiesti) ukkas Khk; Kui ing akkas ihust ää minema, siis `pöörti inimene seliti Krj; Inimese ing `öötakse `peale surma veel nelikümmend ööd `päeva sii moa peal `rändavad; Kui inimene surema akkand, `tehtud uks `lahti, siis ing soand `välja Pöi; ing ja ihu väriseb sehes Muh; hing on ema ihust juba so `sesse `pandod, aga vaim on hiljem; nee (sandid) palusid `jälle `nende `hingede eest, kis raha `antsid Phl; venelased olid selle viina järele nigu kurat inge järele Noa; eńg ei `minne siiss ukka, kui ihu arida saab (peksust) Mih; inimese ing ei `surrõ Khn; [enesetapja] `Ańdis oma inge kuradil Hää; kalal ei ole `inge, temal on elu sies Ris; vaim käib kodo, aga ing kodo ei käi; kui ing lähäb juuress ärä, siis [inimene] oo `surnud Kod; ega sa `enge omal ei saa, et sa puret Krk; raha rikkus, eńge ukkus Puh; jumala peräld eńg, kurja peräld kondi (ebameeldiva inimese surmast); inimesel om eńg ja eläjäl om eńg Nõo; [puugitegemisel] sünni selle eńge `pääle, kessi `sinnu enne tennu rhvl Kam; sa ikõt nii et ińg lätt iire`mulku (öeld pilkavalt) Urv; eläjäl om toss, inemisel hińg; Opõtaja püünd inemiisi `hinge patust pöördäʔ; poiśs oĺl vällä˽kooluʔ, hińg hiire `urgu, toss tuhatõrikõistõ lännüʔ Har; imä õ̭ńniśt minno iho ja hińge poolõst Rõu; ĺätt `põrguhe kõ̭õ̭ iho hingegaʔ Vas; mi timä hingega `jeie üteh ja `seie (öeld kaotsi läinust); jummaĺ anna tälle `tu̬u̬hhu `ilma hinge ette (hingerahu); koes‿sa uma hingega `läädeʔ, patu`kuurma (patukott); last hoia˽ku `hińge (väga), a raputa ku `uibot Se; ku ińemin kuolõss, sõss jeng lätt muidõ `jeńgi munu Lei; kolʔ `päivä vahḱ hińg havva man; [surnust rääkides öeld alati enne või pärast nime] hing jumala `peŕrä; hüä hing lätt `taivalõ; luuʔ koolõsõʔ, a hińg koolõ‿iʔ; [hingedeajal] pallõldass `hińgi iist jumalalõ Lut; hinge mäletama ~ pärima ~ ülendama (õigeusu kombe järgi) surnut mälestama ja õnnistama `tarvis `lassa oppetajal `surne `enge ülendä Vai; jumal ülendagu tä `inge ning alandagu tä pattu Khk; inge ülendus (surnu mälestuspalve kirikus) Pal; jumal ülentegu esi temä `enge Hls; `keŕksänt peränd [surnu] eńge jumalale; `ütle jumala peräld miu suguvõsa eńg, ülendä suguvõsa `eńge, siss jääp pilli`puhkmine vakka [kõrvas]; ku kõru aap `pilli, siss ülendädäss surnu `eńge Nõo; seh no sullõ seo, siss sa ülendät ka ta `heńge (öeld päranduse jagamisel) Rõu; kas kadonu hing ärʔ om peritüʔ (surnu nimi kirikus teatatud); hinge perimine ~ peritsemine (2–3 kuud pärast matust) Plv; `hińgi mälehtedäss; kuvvõ nädäle `aigo `ku̬u̬ĺja umadseʔ õks `andva˽määnest `ku̬u̬ĺja `kraame määńtselle läsile naisilõ `hińge üleńdädä ja sandõlõ andass jah; [ema] pääle kerigo ao lõiḱ muna neläst`kümnest raasakõsõst ja jagi sandõlõ puja `hinge mälehtädäʔ; jumalõ peri hińg täl, timä om `ku̬u̬luʔ Se
6. fig (millestki kesksest või olulisest) a. (inimesele elutähtsast) See asi keis mul otse ööda, oort iŋŋepöhast läbi Kaa; [palderjani] Juurel on nii vahe erk ais et käib oort iŋŋest läbi Pöi; nüid viśt lää eńg laiali, kõtt om tühi; [lapsel] `väikest viga midägi om, sõss rü̬ü̬ḱ nindagu eńg laiali Krk; eńg nii tühi, et vahi `persest `siśse, am̀ba paestava (söömata inimesest) Ran; hińgega `kauplõmma (liigkasu võtma) Se; hinge alla ~ ette ~ sisse, hingele panema ~ võtma jne; hinge all olema sööma; jooma ei oda (`viina) `hiŋŋe sise Kuu; `Viskas kõik kalad `inge `alle Lüg; Küll sel õli juba asunik `inge all Jõh; ta‿b vöta [toidu]raasustkid iŋŋele Khk; Ma pole `meskid iŋŋe ligi vötnd Mus; Pane see (õlu, viin) oort iŋŋe `alla Pöi; ei tä võta mette `miskid `asja inge ette Mar; muud `asja mette [raasugi] `toitu enge ette ei taha Tõs; Miul ei lää si̬i̬ sü̬ü̬k eńge `sisse ka mitte Hls; lassi `piimä ja karbi võid ma oma enge `sissi ei võta; miu eńg es võta tat (vastumeelset toitu) `vastu Krk; `aige ei maedsa, ei võta eńge `siśsegi midägi Ran; Heedä hinge ala (öeld viinajoomisel) Räp; hinge seest sööma ~ võtma kiusama, tüütama Vana`eide `lorbutamine süöb `iŋŋe siest Kuu; Noored söid vanadel inge seest εε Emm; sa võtad mo inge seest `vällä `eese riioga Mar b. eksistentsiks oluline nähtus, tegevus jm Pajud kasuvad `seikste nögude vesiste maade peel - - Vesi on ikka paju ing Kaa; tä (lõng) oo mõnest kohast nii peenike, et põle `ingegi sees Mar; küll aga `ketrab peenikse [lõnga]. ära ikki `enge `väĺla võta Hää; mehil o nagu ing, tubak ja viin Kod; obone oli minu ing kohe. taĺlitasin ala neid Plt c. korrasolek; töökorda panek; tegutsemishoog Eit saa ega saa `tüöle `hinge sise Kuu; tuuligul on ing `välja minemas (laguneb); p‿saa piibule `inge `sisse (tõmbama); ma‿b saa obusele `inge `sisse (korralikult tööle või sõitma); p‿saa rakule `inge `sisse (korralikult valmis tehtud) Khk; torupill `mud‿kui `üidis, ma `tõmmasi tale ikke koa `inge `sisse küll Aud; ta ei saand `kangalle `inge `sisse (ei osanud kududa) VMr; Tuulikuid põle vist rohkem kui veel kahel on ing sees Trm; Mina `esti ei osand [võid] tehä, siis isä lõi inge `sisse. Temä osas nii `järsku üles-`alla `lüiä männäga, siis ku̬u̬r võttis kohe inge `sisse ja läks ruttu kokku KJn; tulel om eńg `vällä lännu, ärä `kistunu; puhass engege tuli `palli ümmer (lõi kõvasti välku) Krk
7. fig (viletsast või põdurast olendist) a. (väga kõhnast või viletsast olendist) `eŋŋe ei vie `kiegi (normiks ei võeta kõhna siga) Lüg; muku sai si̬i̬ ing ärä räesätud (lahjana tapetud); nägid et, muku ińg (väga lahja) õli sul talleke, tagasi tuada Kod; mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen; Kadri om ka nõnda är kadun (kõhnaks jäänud), et paĺlass eng vi̬i̬l Krk; Niguʔ hingetsänk (pikk ja kõhn inimene) Vas b. (väga vaesest või tühisest inimesest) `Andas `krundi ära - - Pärast vahi et omal ing `paelaga `kaelas IisR; taal pole muud kut türa ning tühi ing Khk; Sool pole muud kui süda, saba ja soe ing Rei; se mees põle muud kui tühi ing ja türä taga Juu; mes suss tappa! tühi ing, suala tüńn ja vana pindsakutükk Kod; kehväl ike [muud ei ole] ku ihu ja eńg Hls; vana inimesel ei ole mitte ku midägi, `paĺlald ihu ja eńg Puh; nii jumalõpaĺlass, tel ei olõ mitte medägi muud ku hing ja `hammõ rüpp Har; Esiʔ um hińg nööriga kaalan, a˽`tõisi um virk nägemä Rõu; hing langagaʔ kaalah (täiesti vaene) Vas; Ei olõ muud ku titt ja hing Räp; täl mudgu paĺass hińg; hińg om śeeh, silmä pääh, muud olõ õi täl midägi Se c. (kehva tervisega; väga haige, suremas) Omal ing `uule tukkames, aga viel `vannub `kurja Kuu; veda juo kolm samu `henge `niidiga taga ja ka veel `uhke ike VNg; sene eng on `justku `niidi `õtsas Lüg; nii vilets, mis ing löŋŋaga `kaelas; `umbest ing on `kontide vahel veel, nii `otsas `aige Khk; kõik peab `jääma maha kui ing o keele peal Muh; Ing niidiga `kaelas, sitaauk nööriga `seĺgas Han; ing piiksub vel `kontide vahel, see sureb varsi; mis sa teed ing ja elad (viletsa tervisega) Vän; Eng niidiga ~ `viltse lõngaga `kaelas ~ eng minekul Hää; kakestab üksinda `paĺke `tõsta nõnda et ing lõngaga kaalas Saa; ing `niiti pidi sies; ing paelaga `kaelas Kad; ing ripub niidi õtsas Iis; kõńd tõine, juśt ku eng oless londige kaalan ollu ~ londige näpu otsan; mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen; nõnda `aige ja ärä lõppenu, eng liigub kurja luude vahel vi̬i̬l; si̬i̬ kuri eng paĺt keele perä pääl vi̬i̬l Krk; eńg om täl niidiga kaalan, aga muku eläb; mes mä elä, eńg om `persega `riibu, `mõtli et ma ärä koole Nõo; Esiʔ um hińg niidiga jo˽kaalan, a udi vi̬i̬l tü̬ü̬d tetäʔ Rõu; hińg nööräga kaalah Plv; hinge heitma surema minu `sõprad on kõik juo `enge `eitaned Lüg; Eile omiku `eitis iŋŋe ää Pöi; lehm raband `jalga ja eitnd `inge LNg; tema tuld tüölt kojo ja eit `inge Kad; `tuńdi kaks on `aega kui eit́ `inge Kod; eits `enge Hls; tõist last kabelin `matse, tõene kotun `eitse eńge Nõo; [hobune] hiit́ hinge sial är, `pillu `maahha; `hirmu ar, õt `tahtse hińge `väĺlä `heitäʔ Se; hinge vaakuma 1. pikalt põdema; suremas olema Õli juba `inge `vaakumas, aga ärä `püäräs (sai terveks) Jõh; [inimene, loom] vaagub eese `inge, ei tä sure ega elä Mar; Lehm sõi vist `naelu `sisse, nüid vaagub `inge Han; si̬i̬ one juba `inge `vuakman Kod; ammu joba vaagup `enge Krk; vana pernańe `vaakse `eńge San; 2. u majanduslikult alla käima Mõni kolloo·ś vaagub kua `inge Han; hinge (välja) viskama surema, kärvama kuer `viskas `enge `vällä Lüg; enge juba `väĺla `viskanu Hää; üks nuare ärrä (oiniktall) one ärä inge visanud Kod; kevädi pidi kaśs inge `väĺlä `viskama KJn; [laadal hobune] iluss ku lihamägi, ku kodu saave, `viskab enge Krk d. (väsimusest; suurest pingutusest) eng oli kohe `kontide vahel `ninda `niidin `eina ärä VNg; Kas vai rukki`leikuss, päiv palav, ing `ambas, oi küll sai `auvet; Sai `tulla `ommiku `mõisast `reielt, ing niidiga `kaulas, ei `sõisand jalal Lüg; `juokseb `ninda et eng `ambas Jõh; `Juoksime `nindat `irmus, ing oli `paelaga `kaelas IisR; `lintsi nenda mis ihu ing kisendas sees Khk; karjob ühnä inge põhast (kõigest jõust) ja röögib Mar; Kus poiss lidus lõõtsutades, vata et eng paelaga `kaelas; Ing niidiga kaelas, ingeldab - - nägu tü̬ü̬ `raske või joosuga tuleb Hää; kui kiire töö - - siis tehasse nii et ing `ambus Lai; et hing armas sees kõigest jõust siis ta `panni naa `lingama et ing armas sihes Muh; Joose naa‿t ing armas sees Lih; Suure `tü̬ü̬ga `tõmma nii et eng armas si̬i̬s Hää
8. (surnu) vaim a. vaimolend, kummitus sedä (kuusikut) `kartas `enne igä mies nagu `enge Lüg; Kui `inged tulevad (hingedeajal)`riega, siis tuleb pikk ja külm kevade, kui `vankriga, siis soe ja varane kevade Jõh; `ingede pää oli `talve olnd, siis oli `pandud `ingedele pudru Khk; neli nädält sedä `enge `aiga om. võet `engi `vastu; pimme udsu, sõss enge tulev `taevast; enge tuleku päeväl olli viit `süvvä engedel ja mineku päeväl kah. enge saadeti ärä, tapeti siis üits lu̬u̬m, kas kana või; ma oodi tat (teda) ku `enge, es tule‿s tule Krk; keedetu `paksu jahu `putru, `pantu või `siĺmä, siss `viidu tareotsa pääle `engile `süvvä Puh; eńge siss teǵevät toda `ilma alvass – ku na ulguva Kam; pulkšti (kella) katõ`teiš́šüme `aigu `üöse jengeʔ `ḱäülese maa päl, t́egeva taad ež́ tü̬ü̬d, mia t́ekki jelleden Lei; hingeʔ lastass `täämbä (hingedepäeval) vallalõ puolõst üüst puolõni päväni Lut || hingedeaeg Mihkle päeväst üits nädäl `eńgi, eńgist nädal märti Trv b. vaimuks maskeeritud inimene (hingedeajal) ku ma nu̬u̬r oli, siss ma käüsi ka engen. enge käüsiv vagaviisi - - mõnel olli piĺl man, mäńgs kannelt - - `laulsiv iki: enge omma siiä saanu. `antke `engil ańnakiida, `antke `engil kanaliha, `katske karaskiida. kui ei ole aniliha, siss `antke `engil sia `ändä; `võtsiv `enge aja `algusen, üits kolm `õhtud käüsiv - - mõni pańd kirmi suu ette. `ütliv iki: lääme nüüd enges; enge es tandsi, käüsiv üte mant tõise manu, [tahtsid] iki: käkki, karaskid ja liha Pst
9. elusolend a. inimene või loom, hingeline Üks väsümädü ing tämä oli; iga ing toi kolm-neli `tündri `silku `kaasa `palgaks [kalapüügilt Soomes] Kuu; küll on mones `vallas pali `vaisi `engesi Vai; mis sa `piinad `ilma `süüta `inge Khk; `Mihklipää `laupa `öhta siis karjased `otsisid ja ajasid veel `viimpse kui looma iŋŋe metsast koju Krj; Piikund ing (väsinud, nälginud, poolhaige inimene) Pöi; Mis teised ütlest seda ta tegi - - oli üks saamata ing Emm; oo sool `põrsa ing maeas, põle sool `nälga `karta Mar; Või säl sõjas neid `engi vähe `otsa saab Hää; kõik viimane kui ing (inimene) oli kadund Juu; siis käind külas `õmblemas kus põle mieste `ingegi old JMd; `ükski ing ei tiand aimata VMr; minä tulin kõege `enne. `tõisi ei õle mitte `inge Kod; miul ei ole elävet `enge kodun; üit́s `eńgig ei liigu (väga vaikne) Krk; ma ole õnnetu eńg, ei ole omakest Hel; turbavva, kammar om pääle kasunu, ku pääle läät olet kadunu eńg Nõo; ta oĺl siss ärä lännüʔ kotust ilma hinge `ti̬i̬dmäldä Har; ka taal hingel (joodikul) püsü üi midägi; kotoh olõ õi ütte jumalõ `hingegiʔ Se; meele (meile) katõlõ hingele saa viländ Lut || (hrl kiriku- või usklike terminoloogias) `Nõrkend ing (vähese aruga) Lüg; ära kadund (patune) ing Jäm; üks ära valitsedud ing Emm; ärgand inged, kis akkavad jumalad paluma Los; äratud inged Plt; patanõ ińg Krl; nu̬u̬ omma kõiḱ `õnsa hingeʔ, kiä `taivadõ saavaʔ Har; riš́tit (j)eńg Lei b arvestusühik (elusolendite, hrl inimeste loendamisel, maajagamisel, maksude määramisel) `eŋŋede vili õli sääl (magasiaidas), mehe`eŋŋe pääld õli juo ikke kuli rukkid `sisse `kasvand Lüg; kui `palju neid inimese `ingesi teil on? viis `inge peret Vai; `veisid viis `inge `lautas Khk; `kirkonna iŋŋed (kihelkonna inimesed) Jäm; vallamaks oo viis sada iŋŋe pealt Muh; meite kihelkonnas kolmsada `inge Emm; `ingede kirjudus (rahvaloendus) Rei; kolmteist `ingsid kano Mar; kas ingete järele on neid (koolilapsi) pailu Var; No `metmes `enges (mitu) sul‿s neid (sigu) on Tõs; metu `lamma `inge sa ületalve jätad Aud; kodu `kasvasin, oli `kümme `inge pere JJn; vallan eläb kolmtuhat `ińge; pere õli kaheksa `vaimu – `inge Kod; viie inge `pääle saab viis kilu `suhkurt Vil; engede mass pannass engede `pääle Hls; meil iga `aasta piät vallavalitsuse kätte engede aru [viima], kui paĺlu `eńgi sul sel `aastal talun om Hel; egäl eńgel `olli viisteistkümme vakamaad. kutsuti Kääni eńge Nõo; inemiisi `loeti õks hinge `kaupa, eläjeid `loeti tossu `kaupa Har; suuŕ kruńt nelä hinge maa Se; nääd́e hinge pääle (nimele) Kra || fig `meskesed suured pühäd. kolm `inge (päeva) peräkuta Kod
10. inimese sisemine olemus a. sisemaailm; sisetunne, südametunnistus; teadmus Ei sen mihe inge uks `naljald irvagille lähe (ei avalda oma saladusi); `kuidagi on nie sügüsü `ehtud ka nii sügävälle igä `hinge vajund Kuu; sedä (maagilist rohtu) piab `andama `ninda et tämä eng ei tia Lüg; ing kiheles sihes (mingi mõte ei andnud rahu); oo sul midagi iŋŋe `teatavas Muh; Joudnd seda ingest (iial osanud) arvata Emm; Mo ing-vaim on sellest asjast küll `lahti Rei; mo emä ei võind [teda] inge all (üldse) näha Kir; Oleks ma engest või vaimust seda `täädnu; Mis ta eng ja vaim küll `mõtles, ku ta `seukse pääteu ära tegi Hää; jäta mu ing rahule, kuradi naakmańn Sim; õleks ma seda ingest tiand ~ õleks mu ing seda tiand Iis; ma ei saĺli teda inge `sisse (üldse mitte) Trm; ilma inge `tiädmätä saen äbi Kod; ta tahap rahu saia, et eńg ütel pu̬u̬l om; ma es või engest arvade, ega mõtest mõtelte, et miul `seante küläline tulli; miul es tule engest (sugugi) `mi̬i̬li Krk; miä es tiiä eńgestki Nõo; võit kõ̭nõlda nii paĺlö kui hing himostass Kan; ku˽hińg `haigõ om, siss om hingel halu; ma is tiiä tu̬u̬st aśjast medägi, mu˽hińg om tu̬u̬st vaga Har; Taal naa˽hińgeaasaʔ umma˽lõdvaʔ (kergeusklikust) Rõu; mi̬i̬śs tiiä äi˽hińgegagiʔ, mia naańõ tah kammandass Vas; sul inäp `hińge ka olõ‿i seeh, ar olt uma hińge `andnuʔ, õt hooli‿i tõisist sukugiʔ; kost saʔ mu hinge `sisse tiiät; sa kui `hińge kaalut (usutled), sa usu‿i tõist; proosta kõ̭nõlõss perämätsest hingest kõ̭õ̭ `vällä Se b. (meelepahast, vihastamisest) täis `iŋŋega (vihasena) Hlj; ing täis sappi Lüg; siis olid mehed `inge täis teise `pεεle; tegi mo iŋŋe nii täis Khk; Mees aes selged möga suust välja ja siis mool ing kerkis Emm; aga mo ing `kerkis sees Mar; aga mo ing oo täis ta `peale Mär; Vaname ing karand täis Kei; mis ei `meeldi, si̬i̬ aab üsna ińge täis Pal; eńg saa ~ lää täis Trv; eńg läits täis, vihast Ran; [tal] Karaśs hińg `hirmsahe viha täüś Rõu; timäl siss lät́s jo hińg `väega tävvess Vas; hinge all 1. enda teada; südametunnistusel tämä piab oma `tieda, piäb oma `eŋŋe all sedä `asja Lüg; eńge all mul ei ole saladust Ran; 2. varuks, omanduses olõ õi `tingä hinge all Vas; ar˽kõ̭õ̭ and mis hinge all om õnõ Se; hinge peal(e) ~ pealt 1. enda teada; mureks; südametunnistusel(e), -tunnistuselt `Räegi ära `inge pialt, läheb `kergemast IisR; see‿b jöva midagid oma iŋŋe pεεl pidada; komveki kot́t kipitses taal iŋŋe pεεl Khk; tä (tema surm) läks teise inge `peale Mar; sel on inge peal pakil kedagi Jür; kiḱk na kõnelev mul ärä enge päält puha Krk; mia ei naka enämb vanan `endä eńge pääle `võĺtsma Nõo; `jäie esi `haigõss - - mul oĺl siss pu̬u̬ĺ [kudumata] sukka hinge pääl Har; timä ar tuńnistass kõ̭õ̭ uma eho-hinge päält Se; 2. varuks, omanduses mul ei oole `sentigi enge pääl Krk; hinge peale käima süüdistama; kiusama; vihale ärritama käib `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj; tä köib mo inge piäle, `kiusab mind Tõs; si̬i̬ käup miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk; hinge `pääle `käümä (süüdistama) Vas; hinge taga ~ taha ~ tagant 1. enda teada; südametunnistusel(e), -tunnistuselt Minu enge taga `seukest `aśsa ei ole, et ma `vargil läheks Hää; see asi kipitäs `piäle inge taga Juu; no pajata `välja mis sul inge taga on Kad; ei olõ midägi hinge takah (südame pääl) Vas; 2. varuks, omanduses(t) Pole `iŋŋe taga punast `krossigi; `Viimase kobikani `ansin `iŋŋe tagant `väljä Kuu; killel pole `miigid sugust iŋŋe taga, selle kääst pole `maksusid ka vötta Khk; mitte vilja ega toidu ivakest põle enam inge taga Mär; viimane `kopkas inge taga Kos; nad norisid viimase peńni inge tagant `väĺla Sim; tämäl ei õle inge taga `seńti raha, ei tükki `leibä Kod; [ta] Annass või eńge tagat ärä Trv; eńge taga ta ei piä `endäl, nii `elde Ran; `Väega˽`helde `käegaʔ, tiä `andsõ kas vai viimädse hińge takast ärʔ Urv; mul ei olõ mitte medägi hinge takan süüäʔ Har; Jätä‿iʔ hinge taadõge (mangub kõik kätte) Räp
11. iseloom; tugev tahe; visadus on sel ka `inge seda `valmis teha Hlj; `valju `eŋŋega obone Lüg; Ise pisike, aga ing on ikka nii suur (väikesest ja väga tigedast koerast) Mus; ergu engega, see‿i seesa pudelis ka vakka Aud; Ma oma enge ja vaimu poolest ju ti̬i̬ks, aga ma‿i saa Hää; si̬i̬ om üit́s ää engege inimene, eläve vaimuge Krk; väegä visa eńgega, ei jätä enne `järgi, kui ärä om tettu; siss ollit nu̬u̬r, eläv eńg seen Ran; taa (viin) võtt iho`tervüse ni hińge rikk Vas; hingele (südamelt) om hüä ineminõ; pehme˽ki̬i̬ĺ pett, hää hińg and Se; elust ~ ihust (ja) ~ hingest, hingest südamest, hingega, ihu (ja) hingega, ihul(t) hingel(t) jne kõigest väest; innukalt, agaralt Ei ole parada `meeste `korval `soudajes, ku pead elust hingest igä `tembama Kuu; ühe tüö `küljes ole ihu ja `eŋŋega, et sais `valmis VNg; tegi kõhe tüöd ihu `eŋŋe puold Lüg; `jooskes keigest iŋŋest äga äi äs jöva Khk; `Mõisnikkude `vastu ta oli kõigest iŋŋest Pöi; seda õlut `aetse õte iŋŋega takka Muh; on aśsa `juures ihu ja ingega, süle ja seĺlaga Tor; tämä tast iho ingegä mennä; mina saen `vandu iho-enge pualess (kõvasti vanduda) Kod; tegi kõigest ihust ja ingest ~ ihu ja ingega Lai; ta on ihul-ingel sääl `juures KJn; ihuld engeld püünäb tüdrukut; ma avitess kige ihu ja hingege tedä Trv; ta püünäp nindagu ihust ja engest; sellel ma os lännu, ihul engel (meeleldi) Krk; püis kogu eńgest, aga es jõvva; me nüpeldäme kõegest ihust ja eńgest ärräle `jäŕgi Ran; temä ois Juhani poole kõ̭ige ihu ja eńgega Nõo; ma‿less ihust ja eńgest tullu sinnu `kaema Rõn; `tahtsõ ka perremihe pojalõ [naiseks saada], teḱk tu̬u̬d tü̬ü̬d `vaesõkõnõ kõ̭gõ ihu-hingega Har; timä `väega taht, umast ehost-hingest; kõ̭õ̭st hingest-`süämest `väega himostass; tü̬ü̬d tege hingest ni `süämest; hingest `süämest tä ikk `väega Se | timä perämätse hingega vi̬i̬l haard tetäʔ vai püüdäʔ, perämätsest hingest haard tetäʔ Se
12. midagi väikest või õhukest, kübe, raas; (eitavas lauses) sugugi, üldse mitte `naarid `kasvasid nönda suured, mineva sui‿s saa mette `inge ka; pole söö `ingesid `liitis Khk; Tedremadar on `söuke pisike peenike rohu ing; Nee mõned männi ja kase iŋŋed mis seal (rabas) on nee‿b kasu puuks koa Pöi; ei taha teisega `reaki, mitte iŋŋe sõna‿p lausu Muh; suhkurt andass väga inge`ohtu (vähe) Kir; sa `tohtind `ingegi ütelda Vig; nied ühed enged (ühed ainsad) tal olidki, uiõd ljõnna `riided Khn; akkasin `vaatama kas on pluomi `inge peal ka Ris; ei õle `üste sõrmusse `inge minu majan; minä ei õle ühelegi `inge `annud (kõnelnud), aga jutt oo väĺjän Kod; nagu rida läks [puravikke] - - aga nüid, mitte üks ing Äks; nii lambi laasi ei pia mitti `enge (purunevad kergesti) Krk || (võrdlustes) Nii peeniksed naelad just kut iŋŋed Pöi; Minu [kedratud] lõng `oĺli ikki peenike ku ing Hää; [peenike koelõng] nagu üks ing `sisse kududa HJn; sõgelased on ühed ullud – üsku ing ise, pienike Sim; mõni kirp nagu ińg. tiĺlokene nõnnagu ińg Kod; lõng on peenikene nii ku üks ing Ksi
13. ujupõis kala ing. `niisuke ele rakk kala kohus VNg; kala iŋŋeks kutsutess `säinasel keige `rohkem. iŋŋed kahe jätkuga; Kui kala puhastad ning kala ing viŋŋub, siis saab kala veel Khk; avi ing käib `mööda seĺg`roodo; torsal on suur petk hing sees. `leika peege `katki, hing toleb `välja Phl; kala ing, mis selgroo `külges on Rid
14. (hüüatustes) a. (retoorilistes hüüatustes või küsimustes) appud `piimä ja `suolast `kammilast `korva ja, `leibä ja, mes sa viel ing `nouad Kuu; kus sa eng lähäd. õled mul näppis Lüg; No mis‿sa ing oleks `kostand, kut äkist oleks immu tulnd ületsitpidi `minna Ans; Kus ta `vaene ing `sõukse ilmaga lihab Pöi; kus `silda põle, `sinna ikke pannasse jalabud `piale. kuda sa ing ikke üle saad Kad; oh ing alassa küll, si̬i̬ mi̬i̬s on ukan Kod; kohe sa eńg lääd Trv; oi armassińg, na˽saluvõ valusdõ San; Vanast ummõldi, mõtlõ˽hing kõ̭iḱ `käegaʔ Urv; Kui sa˽kulla hińg pant toolõ tiĺlu latsõkõsõlõ˽`kahrõ `rõiva `ümbre Rõu; no mis sa, hińg, `mõtlõt ka, õt nii tiit Se || (viinajoomisel) Hing alt, uputus tuleb Trm; Hińg hoiaʔ, huputuss tulõ Räp b. (kirumis- või sõimusõnana) `saadana ing, elu on jo `sellest `saate täis tema `pääle Hlj; Ah sa katkend ing; Oh sa arg ing, või pole `julgend `ööse `surnuaja juurest läbi `tulla; Poiss kuri ing `toetas tagant `aknast ennast `sisse Pöi; oh sa `põrgu ing Tõs; kurat su iŋŋe `sisse JõeK; katsu et sa va `prohvuse ing siit minema suad JMd; oh sa `saadlase eńg Ran; `ossa koradi eńg, kos‿sa lähät Nõo; oh sa kuradi `saadani iho hing, `ütless muni kiä `hirmsahe vannuss Plv; kurat, vehmer lät́s `kat́ski, ah sa hing Se
15. Vähis`iŋŋes (hingpakkis) ruttasin kogu tie Kuu; mes sa õled siäl masina all? surma ing (surmale määratud) Kod

iva iva R hv S, L K I Hls Krk Võn Kam San; n, g iba Kul Mär Vig(ibä) Kse Vän HaLä Tür; ivä Kod KJn Vil M T; pl ived Kuu
1. tera a. viljatera; kõrreliste seemnetera Moni oli pand `leivä `taiginalle `sotkies ivi `hulka; iva on `lendävä nogass (usinus annab leiba) Kuu; kana nokkib ivad maast `välla Lüg; Kaer `tuores viel, iva `alles `piimal IisR; Aidast `vilja `tuues ikka iva kukkus moha Pöi; tööd oli küll `eńni kui ibad akkasid `paistma. [nüüd] masin tuleb põllale [vilja koristama], kohe iba paestab Kul; kue‿ma selle koha `võt́sin, siis mol ei olnd iba otseti maas (vilja külvatud) Mär; mitte üks iva röömike mul ei ole kodus änam Saa; Kui ibad piast `väĺla `kargavad [mütsi sisse löömisel], siis võid akata rukist `lõikama Kei; vahest läks prügisi koa tuulatud ibide `peale Juu; karu kaeral on oma ivad sies ka VMr; tuŋŋalpiad `jälle on odral, kui näpuga [odra]iva katsu, lähäb purust Kad; lakaga kaeral on ivad ühel puol; maa kaeral on `piened ivad Sim; kivi om iväde sehen Nõo || tungaltera `mustad ived Kuu; `tungal tera ivi oli rukkiste `ulgas Hlj; ise siest lahk `valged, nied `mustad ivad Lüg; mõni kord on rukiste ulgas paĺlu `musti ivi Sim b. kaunviljade seemnetera kaanad küĺles ja ivad sies [hernel] Amb; nuorest piast, kui põle [türgi ubadel] ivasid sies, kiedeti [kaunu] JJn; kui `ernel viel ivi sies põle, siis on lestad. kui `lestadelle ivad `sisse kasavad, siis on kaanad ~ kaunad; oa ivad Sim c. muude taimede seemnetera; terataoline asi või moodustis elav õbe, `niskesed ivad Lüg; virtsi ibad pannaks kalade peal; pöle `mullu sui näin mena maasika iba; öbe kröllid, ibade `viisi lükiti neid Ris; mul oli ivasi, `pipra ivasi; nää, selles mustas `sõstras on ivasid (marju) JJn; ivad on ike [püssirohul] VMr; sinepiiva VJg; ańd nõnnagu `ingveri iva (väga vähe) Kod; kihud on nii pisikesed nigu ivad Lai; sońn on einamaal, veike ümmargune iva Plt
2. tera tuum; vilja toiteväärtus iva oĺli kõva, õlu tuĺli raanist nagu vahutas; kõssakudel iva ei ole Saa; `ernel ja ual on iva paĺlu, see on kõigest viĺjast ette; anna loomale iva, küll ta siis ramusast lääb Trm; [taarileib] lastass är ligude, nõnda et si̬i̬ iva väŕk `vällä tule Hls; terä akkass kasume, iva om sehen joba Krk; katõtahilitsel [odral] om jämedä terä, noil om `rohkemb ivä sehen; `veskin kooritass nisu ärä, jääp paĺlass ivä; kaarajahu om ütsindä `väega vesine, kaaral ei ole jo iväd säl paĺlu Nõo; iva tulõp [linnase] koordõ seest `vällä Võn
3. teraviljasaadus a. jahu kaks kamalutäit ikki `pańti pangi pääl seda iva `raami [koeratoidule]; ivale tuleb kardulid ligi panna, siss lähab iva vähem, ega `paĺla ivaga saa `looma `sü̬ü̬ta Saa; vaja iva `anda eläjille Kod; rokk tetti kaara iväst Trv; iugutse õle virutide `puhtess puha [kaljaastjas], et iva iuk läit́s `vällä puha Krk; `siale anna puhast ivä ja, `kartuld ja `lõssi Puh; ivä (rukkijahu) raputedi `nahkule `pääle, ja `panti apatusi Nõo; kellele ivva `ańti, tollel (loomal) oĺl väkev sitt kah Kam; [pärast võõrutamist anti põrsastele] Edimält paĺlast lehmä`piimä ja perän ivä kah sekkä Rõn b. jahujook, -rokk loomade ivä – tuulalutse terä ja `sõkla ärä jahvatedu [vee sees]; iväge joodet vasik Hel; mõni ju̬u̬t́ `vaśka viienädälisess, siss nakati ivä `anma Nõo || jahusade, juuk paksem ivä, mis `põhja jäeb, on peru KJn; ku taaŕ `kinni jääss ei joose, siss om paĺlu ivä sihen Trv; ku õlu är om tett, sis jooseb alt `valged ivage Hls; egän `tu̬u̬brin ja egän tünnin om ivä põhjan [jahurokast] Nõo c. van uhmris tambitud odratera; tang, kruup ilma ivate kapuste, neil es panna `tange `sisse Krk; jüripäeväss keedeti äräminejile ilma iväte `kapstit; Üt́s ivä `uikass tõist (liigvedelast supist) Hel; vanast tetti ilma ivätä `putru, `kartuli `putru Nõo
4. toit, toidupala; kerge eine, oode miä‿n ole tänä vel `ühte iva `amba `pääle pand (söönud) Vai; Ole ma täna viel iva suhu saand IisR; Oli `aegu kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; ma `võt́si natuke iva Hää; [haige] ei võta iva `röömigi Saa; rahvass tahave iva, `õhtu oodakud; nüüd ku kolm `kõrdi süvväss ommokune sü̬ü̬ḱ om iva Hls; ommuku `anti iva enne `ruugos̀ti; Söö iva ärä sis kägu ei petä ärä; kellä kuvve aig tuuvvass `mõtsa võileib või lihaleib, ivass `mõtsa Krk; nii `aige et ei võta joba mitu `päevä enämb ivä `marja suhu; tulge `sü̬ü̬mä, `kaege kah ivä ärä Hel; ja ma olli ilma ivätä terve päiv; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et, laseme ivä `luie `sisse Ran; miä ei ole `katsa `päivä ivä `iukugi saanu; ma‿i ole `täämbä vi̬i̬l ivä `raasu suhu pannu; miä ei ole `täämbä vi̬i̬l ivä ei `marja saanu (täiesti söömata) Nõo; Siss toda (kaera- ja hernejahu segu) `ańti tü̬ü̬ `aigu obestele, et siss om kõva ivä Rõn; ma võta iks vähä iva [varahommikul] San
5. väike osa, kübe, raas `Ennemb saab kivest `kildu ku `ihnusald iva Kuu; ei `andand ivagi Vai; vöid pole mette iva kodu Khk; pole saand täna toidu ivagi `amba `alla Mär; naene ei õlema suanud võid ivagi; and (andis) nõnnagu lidveiva selle liistu [leiba, õuna]; ei mõessa lugeda üks iva Kod; pühitasse et iva `tolmu ei jää [ahjupõrandale] Pal; ivagi `eina ei saa kätte [vihma pärast]; leib on terve ma ei ole sealt küĺlest ivagi lõegand; `ühte ivä ei sua `tehtud KJn; võtame paar ivä (sööme veidi) Hel || natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte `aega tämä ei viida ivagi; ei lahe iva ust `lahti Kod; kaks `tuńdi oli `lõune `aega, siis sai ka iva ivake puhata Lai; see (reuma) ei kannata `külma iva Plt; `oĺli ivä ärä KJn; ilust naa ivaki ei elä Hls; tal ei oole aru mitte ivaki pähän Krk
6. terav ots a. oherdi või vindla teravik – Vig Vän spor Ha Jä, MMg uherdi iba Vig; oherdi iba `lõikab puud Nis; Oherdil oli ia õhuke iba Kei; oherdi iva van ~ ots; oherdil ja `vindlal lähvad vahest ivad otsast ää JMd; [oherdil] `üitakse iba se õõnes koht, kuhu puru `sisse läheb Tür b. terav konksuke, kida Öŋŋeivad on muist küljest ära läind Jäm; `västrä ivä ~ kisa Võn
7. `siuke iba (püstloodis kasvav) oks - - `siuke old ea `västre vaŕs Vän; `iidlase iba, `soarlase saba ja `mustlase muńn läks `tartlase taha Kei
Vrd jüvä

jalg jalg g jala üld (n `jalga R; jälg g jäla spor SaId Muh Hi; d́alg g d́ala Lei) (adverbiaalses tähenduses kasutatakse ülemaaliselt sag i-pluurali vorme)
I. 1. a. elusolendite jäse, millele ta toetub ja mille abil liigub; jalg (sag ainsuslikult) Jalg `sohkab (joodikust); jala koverduksed (kurk); `Saapad on jala `kurgust `kitsad; Jalalaba on `paistes `jüskü pakk; Jalapäkkä on ragu ajand; jalaselg Kuu; `muudku ole vaid `püsti `jalgul, ei saa `puhka `millagi; `tuigub `jalgel; jala `pätkäd one `aiged VNg; ku [mesi]lind magusa võttas, tämä `kõrjab `jalgude; `lonkab tõist `jalga; minä en saa `jalgust üles; jala `põhjad on kõhe ku `pindusi täis; Jala `õõnes ~ tühi kõht; jalad `pöias (kõverad) Lüg; jalad `arkis; `ulgub jalad `lääpäs, lohakalt viab `jalgu järel; lein jala `kondi ~`ketra luu `vällä; Jala alused ~ jala `põhjad Jõh; obone `ellitä `jalgada; kravu `jalga; `kärbläise `jalga; `rouda tegi jala `pohjad kippest Vai; niid köva maa jala all (öeld merelt tulles) Jäm; `kintsus `jalgadega (x-jalgadega); jala kurgu peelt päris `aige; nikastas jala `liikme ära Ans; nii kaua kui moo jalg ikka käib ning pεε kannab Khk; jalg o nikastand Krj; Selle obusega `önne äi ole, jalad sukkas (s.t varsal jalad altpoolt heledamad) Pöi; masaja jalaga; lämbid ~ `lämpis jalad (lampjalad); obu riigib `jalga Muh; Umigu käib neljal jälal, pεεval kahel ja õhtu kolmel jälal (= inimene); jäla `önded on `peenem koht, kus nötkub Emm; kuub oli jala `kurku; jala seered akkavad viludama; laps on alati ema jala `juures Rei; jalad vettis araks Phl; `jalgu `puhkama; jala kand taga; jala päkk oo all Mar; [lamba- niitmisel] esimesed jalad `pańdi `kaenla `alla, lapsed `oitsid tagumisi `jalgu, lammas oli `jalgade vahel süles Kul; jalad `rangis ja `kaaras all; `pehme jalaga obune, komistab `ühte `puhku Mär; enne oli neid `aŕsta, kes panid jala paegale, kui jalg `vältund oo; [vanal inimesel] Jalg maateral kinni; päkä `juures `väike karba tukk – jalatukk Vig; püksi perse läks jala `õndla; jala `varvad `punduvad ää Kse; jala kand, see sur nukk sii; jala põhe; jala `pialmene, üle summa oo jala pöid Mih; Annõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Khn; jala `luubelse końt; jala õnnal Aud; jala põhja all oo jala päkk; jala ranne PJg; Sügan jala `seĺga (laba); Kellel karvased jalasääred si̬i̬ saava rikkaks; Jalakõht ~ jalamari; Säärused `ümmer jalavarte Hää; jala `kindrad; rüü `oĺli jala kontsadest saadik; jala muna (luupeks) Saa; jalad surevad ää; äda lõi `jalgu; jala nõgu on päka ja kanna vahel; jala nõo sees Kei; jala kõberdese koht (tallaalune) on mõnel õõnes Juu; `luoma jalg `aige, nää `õngab `jalga Jür; jala `varba `otsa saab kua liigudata KuuK; seisa `jalgadega paigal; `jooksva `jalgades; ehmatasin roosi `jalga Ann; krambid käivad `jalgus Tür; jalg töńts, iga õle kõŕss akkab `jalgu `kińni VMr; `kõrge jalaga pikk inimene VJg; kui veke jala pöid nigu kitse jäĺg; jala päkk on suure `varba all; mõni on kumera jalaga, jala põhi kumer, teine on `sirge jalaga Sim; jalust vigane; jaladest ei saa `käia; jala põhjaalune ~ tallaalune Äks; jalg kisub `krampi Lai; jala seĺgroog ~ seĺg on se końt pöia ~ labajala pial Plt; `jalga ette ~ taha panema KJn; iluse nõrga jala all ää `ju̬u̬skje oben; jala muna luu om jalal vällän pu̬u̬l; jala seĺg Hls; jala põkk; üle jala seĺlä ei tule ääp pori; tasa jala nuḱke pääl kõńd; mia peĺlässi ka - - jäi kõvass ku soolasammas, jalg ka es tõusu Krk; jalg veedi väärät ja sattegi maha; jalg `ku̬u̬li ära, nigu `pinde ai täis; jala nõĺv (päkk); ei ole jala pövvä täit maad Ran; mes sä looberdat, viat `jalgu perän Puh; jala käesivä `risti; Miili ei saana jalust ~ `jalguga `kõndi; jalaseere; kirves - - läits jala käänu `sisse; vigla aru läits jala labast läbi Nõo; ma‿i võtaki toda `tańdsma, tol vana tömp jalg Rõn; jala si̬i̬r, `pahkmass, kons San; Istu ja puhka `jalga; Mis mul no viga, säĺlile säńgün ja muidugu tiĺlidä `jalgu; jalakuńt veritsess lännüʔ Urv; kõtt om tühi, jalg om nõrk; Üts jalg pikk, tõnõ lühikõnõ, ütelukku käü, a edesi ei saa (= kell); jala lapard; jala lehiʔ valutõsõ Krl; ma‿i saa enämb jalust kohegi, mul omma jala `kangõ; lihm saist noʔ `õkva jala lihe pääle, noʔ om jala lih́t `paistõt nigu pakk; jala nut́i omma veritsess `hõõrunu; `õkva jala nõdsu kottalõ kasuss pininaal Har; ei olõ kätt ei `jalga, esi ilmamaa tark (= kell) Rõu; jala `lapju Vas; jala maŕaʔ; mehine tu̬u̬ `jalguga ḿett; jala jaku seeh midä õks om mut́ingut; jala `kindreʔ põlvõ al; jalalaba ~ jalalapp `kat́ski; jala`lapjugaʔ toetat `vasta maad; Mõ̭nel naistõ`rahval ommaʔ jalasoonõʔ `veigaʔ ińdsile (pingule), kõ̭iḱ ni‿ku sinidseʔ munakiviʔ väĺäh Se; jala sõrmeʔ (varbad) Lei || labajalg Jalg alt `ummes (lampjalast) Lüg; sokid jalas, `saapad `otsas, niid on jalad `valmis Jäm; Jalg `lahti (lumevaesest talvest, lumevabast teest) Pöi; pikk säŕk, otse peast jaluni Mär; võta jalad `lahti Tõs; jalad `riides Juu; [lund] ia paks üle jala kord maha tuld Lai; tõine jalg `kińni, tõine `valla Krk; lahiśt `vihma maha mis kole, es saa kuiva jalage enämb kunnilgi `liiku Hel; ma‿i ole paĺlaste `jalguga vi̬i̬l ollu Nõo; jalalõ `parraʔ, hüä `saapaʔ Se; `pästaga jalaʔ `maalõ un `minkaga magama Lei; || (Rohkesti adverbiaalset, piltlikku kasutust) jalaga ~ jalg(ad)ega 1. jalgsi kas sa jalagõ tulli Krl; kerikun oĺli kõ̭iḱ jalaga inemise Har; lät́s jalagaʔ `liina Se; 2. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte minä ei käi jalagagi `kõrtsis Lüg; perenaine es saa vahel `jalgadega pöllalegid Khk; nüid pole `endal eri `jalgadega `minna Vll; ei ma `talve ole jalaga maanteele saand Ann; mina sinnä ei lähä oma jalagagi Nõo; olõ‿õs ma säl jalagagiʔ Se; 3. kiiresti, ruttu Mine jalgega ja joose koa vahest sekka Han; tule `jalgadega Kad; käi `jalguga Kam; oma jalaga iseseisvalt, omal jõul `aige juo käib oma jalaga Lüg; soan ike oma jalaga vel `õue Juu; `Tervüs om kehvä, peräkõrd ei saa uma jalaga tagasi Urv; lat́s nakass jo uma jalagaʔ `juuskma Lut; jalust ~ jalad otsas ~ ära jalad haiged jalad on `otsas, muidu liiguks veel Mus; Jalust otsas KuuK; [lehm] jäi jalust ära, nii jalad ära Tür; ta on `vuodis kohe, jäi jalust ära VMr; jaluss õli ärä, ei suanud käedä Kod; jäi jalust ära Äks; Jalust olt eś ka nii otsan, et mitte kohegi es˽saaʔ Urv; jaluta ~ jalgadeta ilma jalgadeta, haigete jalgadega, käimisvõimetu `sassaparilad - - `luomidelle `annetasse, kui on jaluta `tõised Lüg; mina vana inimene `jalguta siin `vuodes Jõh; Käsita kisub, jaluta jookseb, valuta viŋŋub (= tuul) Jäm; jaluta Jaen lεheb `seina kaudu üles (= suits) Khk; laps viel istub, ei ta kõnni `ühtigi, on viel jaluta VJg; aga sängin ei tohi ka olla, siss jääb `u̬u̬piss ilma jaluta Nõo; jäät periss `puhtass jalalda, ei saa inämb kohegi minnäʔ Har; jaloldaʔ inemine Se Vrd jalutu; jala ~ jalgade all, alla, alt (jalgade) ees(t), jalus(t), tüliks, tülist kasi `jalgade alt εε; mis sa oled sii teiste `jalgade all Khk; mine `jalge alt ära Hls || neil oo `toito jalgall tallata (st raisata) Kul || ma ole `seitsmeküme kuiendama [aasta] peal jalad (olen 75 täis) Tõs; ühiksa `kümnes `oasta jala all (89 on täis) HJn; kaheksas `uassa jala all Kod; jalad ~ jalg all; jalad alla [saama, võtma; tegema] seismis- v käimisvõimeline; seismis- v käimisvõimeliseks muut(u)ma, püsti tõusma, käima hakkama ei `saagi enäb omale `jalgu `alle, ei saa `kõndida Lüg; noh, vöta jalad ala, töuse üles [lehmast] Khk; kes vähegid jalg all oli, keik `viidi jaanituld `vaatama Mus; põrsas ei võta kudagi `jalgu `alla VMr; kere pu̬u̬lt ilos obene, aga `jalgu ei õle all (ei sõida kiiresti) Kod; latsel oma jalg all joba Ran || (kukkumisest) Tee nii libe naagu tat́t, mitte jalad all äi seisa Pöi; nii i̬i̬le jää, nõnda‿t jala ei saesa all Puh || fig 1. kiire sammuga, heade jalgadega Pane ädala `peale minema, kas siis pole `loomadel jalad all Pöi; kui `rantsos `Moskost `väĺla läks, siis ajasid kaatsakad neid takka, küll siis Punapardil jalad all olid Mih; 2. iseseisev, sõltumatu, majanduslikult kindlustatud sain juba elole jalad `alla Jõh; nuored, kel jalad all, nied [lähevad minema] JJn; `enne oli puru `vaene inimene, aga pärast sai jalad `alla Plt; sai sääl joba jala `alla. läits nii suurelises Ran; || (asjade kadumisest) Kuhu sie kuĺp siis sai, jusku oleks jalad all IisR; jalad alla tegema käima sundima, minekule ergutama Vaata laiskvorsti, küll ma sulle jalad alla teen Vig; piits teeb obusele jalad `alla Tõs; kevade `öeldi: las ta (loom) läheb `väĺla, küll jaań `talle jalad `alla teeb Lai; jalad alt väljas ~ ära seismis-, käimisvõimetu; jalad haiged; (ka kukkumisest) jalad on alt `välläs, kuhugi ei `pääse Lüg; jalad nagu `võeti alt ää, ei soa `köia εnam Muh; nii klaes jää nõnna, et võtab jalad sool alt ää Mar; ühekorra old aga jalad alt ää ja Aabu vie all Kad; minul jalg jäi alt ära Plt; jala om alt ärä, kudass ta kõnnib Nõo; mul võ̭ti hirmuga õkva jalakiʔ alt ärʔ Plv; jala ~ jalgade peal, -e, -t jalgadel(e, -t), püstiasendis(se, -t) (ka käimisvõimest) `püstü jala pääl (seistes) Kuu; tama alisi oma `aigukse jala pääl `vällä; laps jo `jalgo pääl Vai; obused norgutavad, `püsti jala pεεl magavad Khk; jala pεεl aigos Käi; timbib ja tambib `jalge pial, üks rahutu vaim Var; vaarub `jalgade peal JõeK; jala pialt kukkus maha Plt; mõni tiisiku `aige kuivass jala pääl ärä Krk; Käü nigu vana igävene loobõrd `jalgu päält maha sadamisen Urv; Kõik kerikoaig maʔ saisi jalapääl Vas; tõbine aja hińnäst `jalgu päle; jo jala päl käu Se || fig iseseisev; majanduslikult sõltumatu Mees päriselt juba oma jala pεεl Kaa; õppib oma jalge pääl seisma Pst; oma `jalge pääl Krk || taa elo om jo nii savitsidõ `jalgu pääl (ebakindel) Vas b. (võrdlustes) Jalg nindägü kassi kaul Kuu; Jalad väsind `nindagu `nuiad; `Nuorelt jalad ku `värtnäd all; Jalad ku `kougud (kõverad) ~ `mõisa `muonamel (suured) ~ `pilpad ~ `pitskid (peenikesed) ~ `suksed ~ `putked, `sääräd pikkad ja `piened; Jalad nigu `ketrad (kiired) IisR; Jalad ku õbelusikad (pisikesed) Lüg; Jalg kut matimoa (suur); Jalad all kut suured `tündrid Pöi; Jalad lääpis all nagu luutõbisel lehmal LNg; Jalad all nagu veevõtmise pingid (pikad labajalad); Jalad perse all nagu saksa rätsepal Kul; Jalad kui rangipuud Mär; Jalad jusku sia sõrad (mustad) Hää; Jalad kõverad kui looga murre Kei; Jalg nagu vaese mehe vakamaa (suur) Amb; Jalad nagu sambad Koe; jalad nagu pakud all (paistetanud) Kad; jalad kui tambid all, `aiged; nuor on `kerge `jalgadega, jalad nigu vedrud Sim; pikad jalad nigu koodid Plt; Jala ku lambsu (suured ja laiad); Jala ku peüvä (kõverad) Trv; Jala all ku usse pulga (ümmargused) Krk; Jala ku `taosse Hel; lühikse jala nigu pätäku; jala nigu tangi (jalad kanged) Ran; ta‿lli vähälik obene, aga jala nii käesivä juśtkui kerilavva all Puh; nii jämme jalaʔ ku tulbaʔ all Krl; piḱäʔ jala˽nigu kure jalaʔ; ilusa jalaʔ nigu pütśikäʔ Har; sääntse paksu jala kui kahru jalaʔ Se c. fig Kuhu sa lähäd? – Lähän `sinne kuhu jalad `vievad Jõh; Olid sa jalgu pidamas (küsitakse inimeselt, kes räägib teiste seksuaalsuhetest) Kaa; Kas jalad puutusivad põhja (küsitakse kaua magajalt) Iis | [pulmas põllelappimise ajal] akati `võitu tegema, et `peidme puolt võit – `peidme jalg pial ja pruudi puolt, et pruudi jalg pial VMr | Minial peavad olema jänese jalad ja `lamba süda (minia peab olema virk ja tasane) Hää; Pido `pernaasel piät olõma jänesse jalaʔ ja kuninga mi̬i̬l Räp | Egä sul `valla ~ `kruono jalad õle et `sõisad Lüg | Kes teist jalaga lööb, sel jalg auast välja kasvab Vig | (häbelikust; norutajast) `Istub pia `jalte vahel IisR; Käib pea läbi jalge kut va äbelik koer Pöi; Tömmas saba jälge vahele Emm; Kus ta näeb, pää kahe jala vahel Hää; kõnnip pähl, pää `jalge vahel mahan Krk | (ruumikitsikusest) kerik täis `rahvast, ei õle jala `ruumi Lüg; ei ole jala asetki KJn; jala `pandaʔ ei olõʔ asõnd ~ maad Har; Ei olõ kohe jalgage maaha panda Räp | Mine sa, sool nooremad jalad Pöi; muud ei `aita, jalad `piässägä perse (öeld põgenedes) Kod; Tänä õli `ninda `kiire, et ei saand `jalga `paigale; `Juakseb jalg `perses, las akkab `tüälä Jõh; Suur sämu juba, a `miśki ei tie, `kargab `ringi jalg `persses IisR | (aeglasest liikumisest) käib `tõise jalapält `tõise `pääle `laisa `muodi Lüg; Ei viitsi õigel viisil oma jalgu järele vedada Lai; täi kooleb jala `alla ärä Ran; ei jõvva `jalga üle läve `tõsta Rõn; taal õi lää jalg tõsõst edesi `eieʔ Urv; ei kergütäʔ umma `jalgagi Plv | (keemisest) Nüüd on pajal jalad all Hlj; nüid on padal jalad all, `lendab keeda Äks; küll on padal jalad all Lai | (kuulujutust) `Lorbatuse juttul ei õle `jalgu all Lüg; `jälle jutt ja jalad all IisR; Jutul põle `jalgu all Han; jälle jutt ja jalad all, ta läheb edasi Lai | vili kasvab ärja jala all (st härg annab palju sõnnikut) Nis; peremehe jalg rammutab `põldu (s.t peremees peab ise põllul olema) Ran; ega `tü̬ü̬lise jalg `viĺlä ei sõku Nõo; sut jalaʔ ravidsõsõʔ (rändajast) Lut | Iga jalg tieb ise `jälje ~ kuda jalg `ninda jälg (inimeste erinevusest); Küll jalg `saapa `leiäb – igäüks saab õmakõhase mehe vai `naise Lüg | Ega jalad `sinne jää kuhu `jäljäd `jääväd (asjatust v vastumeelsest käigust) Jõh | Kellel pole pead `otsas, sellel olgu jalad (unustajast) Pöi | lükkäd ärä jalaga, `tõmmad aga `käegä tagasi (ära halvusta seda, mida veel tarvis võib minna) Kod; Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala pääl Hää | valel o lühised jalad, vale asjad tulavad üles Khk | kene `jalga `tatsa, sene suu `matsa VNg; kelle jalg kergatab, selle keel nälbatab Muh; kelle jalg patsatab, selle suu matsatab Mär; kelle jalg `ilpsab, selle käsi `nilpsab Hää; kelle jalg tatsutab, selle suu matsutab Juu; kelle jalg `ülpäss, selle ki̬i̬ĺ `nälpäss Krk; kelle jalg tats, selle suu mats Ran | Kelle jalg sitage, selle suu saiage Pst; Jala põlvini sitatse, suu kõrvuni rasvane Hel; (üks ~ teine) jalg hauas ~ augus vanast v haigest inimesest üks jalg `auvas, `tõine `auva `kaldal, aga ikke viel tahab naist võttada Lüg; jalg `audas, teina ava `pardal ~ εεrel Käi; Jalg hauas, teine kaldal Vig; Üks jalg `aukus, teine augu ääre pääl Hää; vana mullake joba, tõene jalg joba avvan Ran; üt́s jalg hauan ja tõnõ haua perve pääl Har | meie ema on küll ühe jalaga `audes, teesega aua ääre peal Vän; üt́s jalg ilo poolõ, tõõne surma poolõ Vas | Kinel jänu, senel jälad Emm; Kel jano, tol jalaʔ Räp | Kie ei õle jalust vigane, on arust segane Lüg; Pεεst segane voi jälust vigane Emm | Ei saand `enne `surma enamb oma `jalgu maha `saama (ei saanud enam eluga järje peale) Jõh; jalga ette ~ taha panema (kedagi) milleski takistama Eks Ats eese kaibamisega Peetrile jala ede pani Kaa; Ära lase omal `jalga taha `lüia; ta `pańni mul jala taha Hää; jala ette [nägema] lähedale `Ninda pime, et ei nää jala ette Jõh; Äi sa näe eese jala ede ka mette (tulevikku on võimatu ette näha) Kaa; Ei näe jala ettegi änam (inimene on pime) Hää; kui akkab juba jala ette nägema, siis on vekese `valge aeg Lai; ma `aima iki jala ette vähä ärä Krk; sa‿ss näe mitte jala ette tõnõkõrd Ote; jalg jala ette ~ kõrval ~ perän samm-sammult, aeglaselt, ettevaatlikult [liikuma] `astuvad nii kaks `valged `muĺlikast jalg jala `korval, et edasi ei saa Jõe; Obune kuhe `õppind tämaga jalg jala ette `uĺjuma IisR; söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm; astub na pikkämesi, jalg jala ette Tõs; `tatsab jalg jala ette VMr; läke jalg jala peräh Lut Vrd jalg-jalalt; jalga jala ette käima, kõndima (hrl koos eitusega) p‿saa `jalga jala ede Khk; ei nää `jalga jala ette `astuda Kei; ta on nii mõnnetu, et ei jõua kohe mette `jalga teise ette `tõsta Sim; nii pihtpime ü̬ü̬ `olli et, es näe `jalga jala ette panna Nõo; pimme, et ei näe `jalga jala ette `panna Kam; Jalgu peran vedama (lapse-east väljajõudnud, iseseisev olema) Pst || akkass iki üless `aama, `jalgu `perrä vedäme (paranevast haigest) Krk; kes sellele jala `piale `astund (kelle süü läbi ta on rasestunud) Ksi; Vassaku jalaga `vu̬u̬dist maha `astund (halvas tujus, pahurast inimesest) Hää; Jalg hakkas ahju veere pääle tükme (vanadus kipub kallale); üte jalage ärjä liha (seen); mis suguline ta vi̬i̬l om, undi tagumine jalg (kauge sugulane) Krk; täl `naisi jalaga seǵäda (palju); karass kate jalaga (otsejoont) õnnetuse `siśse Ran; Kõ̭iḱ uma elu aig olõ ma pidänü katõ jalaga keset ellu `traḿpma Rõn; Kus hüppas mulle nelja jalaga peale (süüdistas ägedalt) – miks ketid teritamata Tür; jalga heitma kõndima, ära minema tuleb natuke `jalga `eita koa, teeb enesele sööma `tahtmest Mih; oĺlimi sääl tüḱk `aigo, sõ̭ss heidimi `jalga Plv | ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussest Lüg; jalga katsuma 1. pulmas pruudiga tantsima, mille eest tuli pruudile raha anda – Pil KJn; 2. (suguaktist) sai igä mies `jalga `katsuda Lüg; j. keerutama ~ kergitama ~ seadma tantsima eks `nuored ikka `armasta `jalga `kierutada Jõe; lähme `jalgu kergitama Mar; ei ole mina oma `jalga `seadnud, isast ei `tohtind Pil; kergitäsin koa oma `jalgu KJn; `kargamise man kergütäss `jalgu Se; jalgu kiitma ~ tänama põgenema Ega mul muud üle jäänd muudkui kiitsin häid jalgu Hlj; Kuski madinast läks, siis kiitas jalgu Jõh; ma sai pakku, tenässi endä äid `jalgu Nõo; jalga kaapama ~ kummardama [maani] kummardama kellegi ees `linnas õpetavad `jalga `koapama Kos; viga täl `jalga kumardadaʔ ku rahha tulõ [mõrsjal]; sis `laotas maaha sinnäʔ `jalgala ja kõigilõ kumaŕd `jalga; t́siaga and suud ja konnalõ kumardass `jalga (joodikust) Se; jalgu kängmä 1. surema taa `tahtsõ `jalgu `käńgiʔ oĺl jo `hirmsa `haigõ; ku `süämepalavik om, siss ta käńg ruttu jalaʔ Har; vana ineminõ jo om `jalgu käńgi Se; 2. jooksma ajama, säru tegema Ku sa˽siist är kao õiʔ, sõ̭ss ma su˽jala˽käńgi; Vai vi̬i̬l lää eiʔ, küll ma˽tää jala˽käńgi Rõu; ḱul ma su jalaʔ käńgi Vas; jalga laskma ära minema, ära jooksma, põgenema kui ei taha teha siis lase `jalga VNg; läks nõnna `jalga `laskes (kiiresti) Muh; ma `kaie ku `jalga `laskme sai Krk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran; laseme nüid `jalga ruttu, muidu peremiss tulep, nakap pahandama Nõo; lasõʔ `jalga, sõss ei jääʔ `nälgä Plv; j. lööma id pian akkama `jalga `lüömä, akkan `jälle menemaie Lüg; j. panema id äkist pani `seuke kabin ning plagin mineme kohe teed, panid `jalga säält Ans; ühe `aasta õli ja jälle pani `jalga Iis; ninda ku ma näi, panni `jalga Krk; ma saen `väĺjä ja piästsin jalad (jooksin ära, põgenesin) Kod; jalga tooma ~ kandma jalgadega suira, õietolmu tooma (mesilastest); keväjelt om mihiläisil edemine asi jala `tu̬u̬mine. ku na joonõn ommaʔ, na toova `jalga Har; jalga vajutama kiirust lisama, käiku kiirendama läks teene lepikusse ja meie `vaotasime `jalga nõnna et ei ta enam meid kätte soa Juu; jalgu viskama 1. jooksma, ruttu kõndima küll `viskas `jalgu Lai; 2. tantsima pidu pääl - - sääl `karglõsõʔ ja `viskasõ `jalgu Har; jalga võtma 1. jalul püsima, kõndima juba laps akkab `jalga `võtma Muh; 2. (majanduslikult) iseseisvuma – Vig; 3. kodunema, pinda leidma si̬i̬ sõna võtab `jalga ruttu, mes `niiskene Kod; jalg ~ jalad seina(s) ~ seinal ~ seina peal[e] (laisklemisest, tööta olekust) magab kodo jalg `seinä pääl Lüg; Jalg seina, hambad varna LNg; Jalad seinas, hambad varnas Mar; Jala seina pääle paneme (magama heitma) Krk; Jalg saina pääl, hamba varna pääl Krl || (kiirest liikumisest) juoks `ninda ku jalad võttasid Lüg; Jooseb kut oleks sada paari jalgu Khk; Pani seikse vardiga minema naakut oleks mütu paari jalgu all Kaa; Pani liduma nõnda kut jalad `võtsid Pöi; pane külase minema siis on sada `paari `jalgu all Muh; lähäb nõnna, et jalad `vilkuvad all Mar; läind mis jalad `välkund all Vig; Jalad käivad `selga; Läks nõnda, et teine jalg ei näinu teist Hää; Lõikas et jalad all tuld lõivad; Läks et jallad kuklase lõid Saa; Jooseb et jalad ei puutu mahagi Trm; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai; joose nii et jalad ei putu maha Vil; [põgeneb nõnda, et] jala `maasse ei putu mitte Trv; pańds tare poole nõndagu jala võtive Krk; lätsive kas jala tuld leive; Läits nigu jala es putu maa `küĺge Hel; ma joosi nigu jala es puttu maha ~ maa külge ~ `vasta maad; ta ju̬u̬sk nigu täl jala vähä võtiva Nõo; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; juusk nii et jalaʔ valutõsõʔ ~ tuld lööväʔ Har; kaḱk minemä nigu jala võt́iʔ Rõu; ju̬u̬sk nii kõvastõ et jalaʔ `kukrohe kääväʔ Räp | Kisu jalad tagumikust `lahti (mine kiiremini) Jõh; Küll ma võta sul jalad kõhu alt `väĺla (ähvardus laisale, aeglasele) Hää; Jalgu kõik kõhualune täis (jookseb kiiresti) Kad; Aa jala kõtust väĺlä (öeld aeglaselt kõndijale) Trv; ku ma tal kait́s `jõhkamet anni altaisa, obesel olli jala ku kõtust vällän Krk; jalgadele auru ~ nõu ~ säru ~ tuld ~ valu jne (takka) andma kiiresti minema, ära jooksma, põgenema ants `jalgudelle valu, läks `ninda‿t ei `vahtind tahagi Lüg; Jalgadele nõuu andma Tor; `ańtsin `jalgel tuld takka Ris; sain aga `jalgadele tuld `anda, muidu oleks `pihku jäänd Lai; annab `jalgadele valu, kardab et saab tupe `piale Ran; piat jalulõ tuld `andma, muidu jäät pümme pääle Har | Jalgele kihu tegema id Tor; jalgadele teada andma id anna `jalgel täädä, ku sul `kerge jala, küll jala pästäv Krk; jalad hüüdma ~ käima ~ vilkuma ~ viltsima jne panema ~ saama id saab jalad `keima `panna; küll sai ruttu jalad `vilkuma Khk; pane `jälle `veltsima jalad Mar; pane jalad `üidma ~ `vilkuma Trm; Kuski madinast läks, siis `kiitas `jalgu (jooksis ära) Jõh; jalad kaenlasse ~ näppu ~ pihale ~ selga ~ õlale jne võtma 1. (jalgsi) minema (hakkama) Ei saand keneltki hobust, `muutku oda jalad `selgä ja mene jala Kuu; `võt́sin jalad näppu, läksin Tapale Kad; võta jalad `kaindlasse ~ `seĺga ~ õlale, mine siis Ksi; võta jalad `selga ja perse käe `otsa Lai; võt́t jalaʔ `säĺgä ni ĺät́s `ärki, kõõ tüü jät́t `maalõ Lut; 2. jalad `seĺga `võtma (kiiresti minema, jooksma) Hää; pane tüdrugule jalg `pεεle (kindlusta omale pruudiks), mis sa seda lased `ümber liperda Mus; [kellegi] jala alt ~ alt jala läbi käima [kellegi ees] end alandama, [kellelegi] õigust jätma olen ta jala alt läbi käind Rei; Käid teiste alt jala Amb; ma käin ta jala alt läbi, aga ikke ei soa ta `tahtmist Trm; rasket jalga ~ raske jalaga ~ raskes jalgus ~ raske jala peal rase `rasked `jälga inimine Muh; naine om rasset `jalga Krk; rasõdõd `jalga San; rasõha jala pääl Lut; `tüt́rik oĺl vanna `jalga id Har; noorikõl jo `ĺuhko jalaʔ id Se; `ĺääĺme d́alabäl id Lei; jalad külmad (uustulnukast, kodunemata inimesest) `ninda vara lähed `vällä et jalad viel `alles `külmäd (teenijast, kes sageli töökohta vahetab) Lüg; [minial] jalad alles külmad, astub ämma sooja `jäĺgede sisse ja juba augub Koe; alles vi̬i̬l jalad küĺmäd aga juba uhkustab oma taluga KJn; jalad lühikesed ~ nõrgad purjus ma `tantsisi, aga jalad olid lühikesed Mus; [Ta] ei saa `lonksugi inge `alla `panna, juba jalad nõrgad Han; kolmas jalg 1. kepp ma‿p sua muidu üle ukse mette, kui mul põle kolmat `jalga mette Pöi; toḱk olna vanainimesel kolmas jalg Nõo || tämä käi pää `kolmanda `jalga all (käib küürus) VNg; 2. mehe suguliige [viina pakkumisel öeld:] Ega mees ühe jalaga pole. Teise jala jauks veel kolmanda jala jauks ka Amb; tee ~ minek jala ~ jalge all lahkumine tie juo `jalgude all, pian akkama menemäie Lüg; sool siis tee jala all, pole änam sii `rahva seas mette Khk; Vana inimesel pole muud änam midagi kui minek on jala all Pöi; võt́tis tie `jalgade `alla Sim; enel surmati̬i̬ jo jala all Kod; mitu tuult ~ teised tuuled jala ~ jalge all 1. teist eesmärki omama Ei täma enamb talu`tüöle tule, sel `linnas `teised `tuuled `jalte all IisR; tääl veel meto tuult `jalge all `keiä, kis teab, mis täst saand oo Mar; 2. kindla elu- ja töökohata mitu tuult `jalge all, kui `paika põle Juu; tuli ~ tuul ~ jalgu all püsimatu nagu tuli `jalgu all, ta ei saa paigal olla Trv; nüid om tal tuli `jalgu all, ta taht ajame panna jälle (hobusega sõitma) Krk; tälle tetti tuul `jalgu `alla (aeti ära) Ran || jalg `pistetuksel menus (iga hetk minemas) Kuu; kui veli midägi käśk, siss jalg `olli juba minemän Nõo; Liine kaks um joʔ üt́e jalaga Tallinnan Rõu; peast jaluni üleni, tervenisti ehitab oma tütart piast jaluni VJg; pańd poesi pääst `jalguni `rõivide Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust ~ vallu täüs Krl; ma olõ timä pääst jaluni `rõivõilõ tennüʔ Har; pääst jaloniʔ `vahtsih `rõivih Plv; pääst lätt nigu jaloniʔ hirm Se; ei - - peast ega - - jalust aeglane ei teho `miski sie tüö tegemine, ei `pääsi päist ega jalust Lüg; kikerdab (vireleb) aga `peäle, ei soa peäst ega jalust edasi Juu; ei sua edasi ei päist ega jalust JMd; temä ei `pääse pääst ei `argne jalust, ei saa edesi ei tagasi Nõo | temä om üten päie `jalgega `kinni, temä edesi ei saa Krk; pead-jalad koos 1. ruumipuuduses Säel tua`ubrikus nad kudagi elavad, piad-jalad kuos IisR; Elast pεεd-jälad koos Emm; Elasime `piśses tuas viiekesi piad-jalad olid koos Han || Päe lühike, pead-jalad koos Sim; 2. küürus Seĺlavalu oo selle mehe piad-jalad kokku tõmman - - na kõberas Han; ma käin piad-jalad koos Ann; vastu päid-jalgu Söhukse teo eest kuluks taale küll vastu peid-jalgu anda Kaa; Sai vastu päid-jalgu Emm; käsi-jalg 1. Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jalg kaalas aa; [ta] akkas maas käsi-jälgu sipudama Emm; 2. emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr; käe-jala juures ~ man Kruntkoha pidamene oli ulga param kut teiste kohtade pidamene sest sεεl oli keik kεε-jäla juures Emm; edemält `pańti `õina sarv rasvaga voki käsipu `õtsa silmussega. siis ta õli käe-jala juuren Kod; käe-jala man Ran; käte (ja) jalgadega Mul endal raius naine käte ja jalgadega vastu Tür; tõene mi̬i̬s - - karanu käte ja `jalguga appi Puh; laits paneb `jalgu ja kätega `vasta. ei lase `enda `tarre `viiä Nõo; kässi `jalgugõ sais `vasta Krl || käsil otsib jälul leiab (kes väga head tahab, leiab halva) Emm; käsist-jalust käsist-jalust viganõ Khn; ta on kua käsist-jalust `tüöga `siutud VMr || ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust ei pääst ega `persest Ran; `jalgust ja kätest sa oled nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä Puh; kätt-jalga mööda lohakalt Laseb kätt jalga mööda lohenal PJg; ükskeik kudas kokku klobitud, see `ööldaks kätt `jalga `mööda `tehtud HMd; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg; ei jõua ~ saa kätt ega jalga liigutada ma olen nii väsind, ei jõua kätt ega `jalga liigutada VMr; sie `aigus võt́tis mehe ni maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim; ess liiguta kätt ega `jalga nigu surnu Ran; jalad oma laua all Kes tiid, kuis sis lugu om, kui oma lavva ala jala panet (kui ise peremees oled) Ote; jalaʔ ommaʔ uma lavva all Plv | Juhan Maaliga pańni ka jalaʔ üt́e lavva alaʔ (abiellusid) Rõu | Kui ei `kergidä saba, sirutab jalad `väljä (sureb) Kuu; kut [lehm] mäletsema ei akka, lööb ika jalad `öigeks id Jäm; | Odot poiss, ku esä tulõ, tu̬u̬ su jalaʔ `sõlmõ käänd (annab peksa) Rõu; | tolmu jalgelt puistama lahkuma puistab tolmu jalgelt LNg; Ta olle - - oma jalgu päält nende tolmu maha puistanu ja kadunu Nõo
2. a. (eelmiste kasutusjuhtumitega tihedasti seostuvalt) jalaaste, samm, astumine, kõnd, käik `Kerge jalaga `nindagu kits üppämäs Kuu; kie üvä obone on, `kõnnib `lahke `jalgudega ja `pitka samuga Lüg; Nuar laps jalg `kerge Jõh; sage jalaga (kiire sammuga); `kerge jalaga ägasse `poole minema; obu teeb nobed `söitu, `lahti jalaga; `raske jalaga obu Khk; et sa nobed jalad teed (et sa kiiresti lähed) Kär; üks va `umne jalg ~ `umpse jalaga Mar; aga sel olid eäd vaĺlud jalad Vig; ta pika jalaga, pani tuast `väĺla, ei saand tat kätte `ühti Mih; see inime oo `raske `jalgega Tõs; `jõutsa jalaga obone VMr; Laps nuorämb jalg kergemb Rak; veike `kerge jalaga mi̬i̬s Kod; lahe jalage oben(e); `kinni `jalgege, ei lää ruttu Krk; tu̬u̬ Jurak `olli `väega `kärmä `jalguga, ju̬u̬sk ikki obesega üten Puh; vallalõ `jalgugõ; tulõ mullõ pikä jalagõ [öeld käimist õppivale lapsele] Krl; käüʔ sä virga jalaga Räp; muido kõhn, a `keŕge jalagaʔ [hobune] Se b. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte sest `saate ei õle minä enämp oma `jalga sääl käind Lüg; ma pole oma `jälga mette `teiste `maadesse saand Käi; ei mo jalg põle `sõnna saand Mar; `sinna ei `tohtind obusega `jalga `minna VMr; ei tiä, kas oo metsän `jalga käenud Kod; kõrtsis ma ei käi `jalgagi KJn; es saa `jalga `vällä, periss kodun olli Krk; kõ̭ik si̬i̬ taĺv `olli sükäv lumi, ega ma kohegile `jalga ess saa Puh; si̬i̬ `väike ei lähä ütsindä mitte üits jalg koheki; pojatütär ei tule `jalga siiä Nõo; Ma iss tohe `mõisa `mõtsa karjaga `jalga minnäʔ Har; ei olõʔ `jalgagi koh käünüʔ Plv; (oma) jalga ~ jalgu pistma ~ tooma ~ tõstma ~ vedama ~ viima [kuhugi] minema, tulema (sag ähvardavalt, hrl koos eitusega) Oma `jalga enamb ülä tämä `ukse ei `tõsta; Via siis oma jalad ka `meie`puale Jõh; ei miä‿n [ole] oma `jalgagi `sinne viend Vai; p‿vöi `kuskile `jalga `tösta Pha; `kindine elo, ei saa `jalga `kuskile kottu ää viiä Mar; Tuu oma jalad vi̬i̬l siia (ähvardus) Vän; nii kui jala üle ukse pistad, suad kohe pähä VJg; Ma ei õle viel mitte oma `jalga tema uksest `sisse tõst Trm; ma põle oma `jalga `kõrtsi viind KJn; mia ei pistäss `siandse kõle ilmage `jalgagi üle läve `väĺlä Hel; mina enämb oma `jalga konagi sinna ei vii Ran; ei ole Mańn siin käenu, ei ole `jalga siiä toonu Nõo; ei olõ ma su `tarrõ umma `jalga `piśtänü; sa ei olõ `jalga põllu pääle viinuʔ Har; Et sa umma `jalga siiä inämb ei tu̬u̬ Räp; [hobuse] jalga kaema ~ katsuma ~ käima ~ proovima kiirust, jooksuvõimet proovima oli si arilik kerikus `käimine või pulma aeg, igaüks `katsus oma obese `jalgu Äks; noorõ obõsõ `jalga käima Krl; oodaʔ pan ette, ma kae t́al `jalga ka viil Se; jalga lühöndama (kellegi eest midagi toimetama) minge `aage loomad ää, lühönda mo `jalga Mar
3. a. jalanõu kahe`kortsed jalad all (s.t saapad ja kalossid) Jäm; panen teised jalad, teised `soapad Pee; siss käńgitivä tõõsõʔ jalaʔ Se b. sukalaba Viiś `toĺli `koetass jalg, sõ̭ss nakatas kokko `võtma Urv; sukalõ vaia `vahtse jalaʔ `otsa kotaʔ Har
4. fig tugi, abistaja, sammulühendaja ta (laps) mul jälags ika ka, ta mul `käskida ka Emm; tä oleks ikke `moole jalaks ja asjaks olnd Mar; obene alb küll, aga eks tä ike õle jalass, enäm ike ku ilma Kod; laps oles `mulle juba jalas olnud KJn; ku ma `endel obesetükikse ka saass `soerte, sõ̭ss oss omast käest iki ollu jalass võtta ~ oss omast käest jalg ollu Krk || osta mulle üits vana obene, kellega ma jala i̬i̬st lähä Nõo
II. ülekantud tähendusi
1. mitmesuguste esemete osa, tugi, millele ese toetub `lauva jalg, `tuoli jalg, aga säŋŋi `sambad, ikke tugevammad; puu`lõikamise pukki jalad Lüg; `Muidu ei saand `kalja kättä ega õlut, siis `tehti [kaljaastjale] `niisikesed jalad eraldi; `aspli jalg; kerilavva j.; `värtne `raami j. Jõh; `kärbitsal `käivad jalad [ülevalt] `teine`teisest läbi, `teised puud on tappitu jalade `sisse. kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla; [silla] käsibu jalg Vai; keribu jalg Jäm; nendel (vooditel) `keikidel jalad all, se pole et nad ilma jaluta on; käru jalg; vörgu argi jalg; laivale pannasse jalad külje ala, et ep lεhe `ümber; tule argi jalg Khk; `lühtri jalg (küünlajala alumine ümmargune laiem osa) Kär; `toose argi jalg, putkes köib jala `otsas Mus; käia jalad Pha; ropsilaua jalg, se o `vastu moad ja laud o jala otsa `külges `kinni; `Katla jalad olid pingi `moodi, neli `jalga all, kaks `auku sihes, üks suurem, teine pisem. Kui katel tulelt ää tõsteti, siis `pandi `jalge `peale; puu kuŕn, pisike jälg all ja nöör `ümber kurni jäla; Pillijalg [tuulikul], siit anna vaiale `pihta, siis kivi `kerkib Pöi; leva labi seesab sii [lõime] jala peal; `kanga jalad (kangasjalgade suured külgpuud) Muh; risti jälaks `panta ka kivi `surnu aeas; napsi klaas, suur ümarlik, jälg oli all Emm; oki tallabud oo `jalge `külgis Mar; lõugetil o kaks `jalga all, taka ots `vasta maad Vig; [nutujaan] oo paĺli `moodi, jalg all, nöörist tõmmatasse, siis ta akkab selle jala peal üppama naa et Kir; peeru jalg oli, all olid kolme jalaga, jalal olid pulgad sees Mih; rooli jalg (raudtoed rooli tekipealsetele seadistele) Khn; `asvlil oo jalg all. `seoksed ristid või pakk ja pośt köib läbi Aud; masti jalg (mastipuu alumine laiem osa, millega ta kinnitub veesõiduki külge) Ris; lambi jalg [puust], plekk lamp käis sees; `asvle jalg, jala pakk Juu; käḱil olid ümmargused jalad all, vajutasid käḱi jala `piale ja käḱi akkas `kiikuma Kos; jalaga `õmlusmasin; tulerinnal õli jalg all, et ta ei `tõhtnud `kõikuda; tambi jalg; redelil õli tõene jalg madalam; kehä jalg (lõngakehade külgpuud); linamaśsina jalg; käsikivil on neli `jalga all Kod; siis olid `aśtjal jalad all - - vata ega muidu saand `riista `alla `panna, kui tal `jalgu põlnd Pal; jalg tuli ära järi alt Lai; oreli jalg Krk; tüve`lüümise peńk olli nellä jalaga, rabavuspeńk olli kate jalaga, tõene pengi ots olli maan Puh; ega `niitse roobi muedu ess saesa ku näil `jalgu all ess ole Nõo; rabavuspengil om tõse otsa all jala ja tõne ots om põrmandu pääl; kolgitsel olli jala all, kaits `pulka; vanast teti rõugule jala ala, vili maa `küĺge es putuki, puu `panti ala; trulli jala olliva kõju puust; saksamaa adral om jalg all ku viiass. see om laud ja raudvang om pääl, sinna pannasse adra nõna `sisse Ote; kerilavva jalg om kolmõ haruline, to‿m mõtsan nii kasunuʔ Urv; jõulukuuse jalg Krl; uhmõŕ oĺl ütest puust kaivõt, säänä nigu jalaga viina klaaś. jalg timäl oĺl alt laǵa Rõu; langa kerimise jalg Plv; viina`topsõ ka om, om jalaga, oma jalaldaʔ; pl lõigada jalaʔ (palgilõikuse pukk) Se; piele jalaʔ kiä pidä `piili `üllen, `kõiki piele jakka Lut || fig vanalõ pingile `pante vahtsõʔ jala alaʔ (vanast inimesest, keda sunnitakse tööle) Lut
2. alus, millegi alumine osa: a. hoone vundament, eriti selle alumine, maa sees olev osa `luoma `lauta one `paasist `tehtu, paekivi `jalgagi `alle `tehtu VNg; `kundamendi jalg `tehti maa `sisse Lüg; maea jalg ~ vundameńt u Pai; `uonelle tehakse kivist jalg `alla Koe; müürüle jalg `koetass ala, maa sisse pandass valu kivve, siss ei anna maa sisse vaodaʔ Se b. korstna jalg korstna alumine, hoone sees olev osa `korsna jalg tehä pae kivest Lüg; nöre on sihane, mis sest tahmast jookseb, `korsna `jälga `koutu tuleb `alla Emm; `kostna jalg akkab põranda pialt, on igapidi jämedam kui kostan isi Nis; `korsna jala sehest tulep `ulka nõge ku korsand pühitäss Nõo; koŕsnajalg om nõkõ täüś Har || katuse harjale toetuv korstna laiem alus kui katust arjutakse, pannakse laiem jalg `pεεle, et vesi ei saa [sisse] `nirguda Vll c. ahju jalg ahju alus hrl toapõrandast allpool senest `saate on `ahju jalg, kus `suitsu `rüövid akkavad Lüg; [ahju] pae jalg Mar; jala peale pannakse [ahjukeris], jalaga seĺtsis tehakse põrand Kad; ahju jalg om allpu̬u̬l `põhja Krk d. silla jalg silla võlvi toetussammas, sillatalade alusmüür `silla `võlvi jalg Lüg; silla jalg, akatakse tegema jõe põhjast, kividest tehakse, `aitab `silda `kanda Nis; jalaʔ `koetass kui tulbaviisi üless, tetäss päle sild Se Ls antsjalg e. kividest alus, millele tuuliku kere toetub – Pöi Kod || maasse kinnitatud ja kividega kindlustatud jäme palk, mille ümber pukktuulik pöördub – S Var see o pukktuulik, mis sedasi jala `otsas Ans; see mis kivijala sihest leheb üles `söövlibu `vastu, see on tuuligu jalg Khk || „pukkveski kere alumised teravad servad“ pukk`veski jalad on alt `lahti Var f. aia jalg aia kivist alus, aia aluskord kivesaja jalg veel εε vädamata Khk; aid oo pealt `otsa soan, [ainult] vana aa jalg; [näsiniin] kasus üheskohas aa jala sehes Muh; kibiaea jalg LNg g. kuhja jalg heinakuhja alumine osa kuhja jälg `tehke ää lai Emm; kuh́ä jalg, kust maalt akatasse [kuhja] kokko `võtma Mar; mis kuhjal kakuts säält lava `pulke vahelt, sõss ütelts: kaku kuhjal jala `valla Krk h. haki jalg viljahaki südamiku moodustavad esimestena püsti pandud vihud viis teistkümme `vihku käib akis, neli teistkümme pannakse `jalga ja viiesteisskümmes käib `piale Kad; kolm või neli `vihku köidetas kokku ladvast ja pandas `pisti, si̬i̬ om aki jalg. jalal nakatas `ümber laduma `vihke Ote i. (maastikutermin) jalam; hakatus; siil küll sai tehä, et maa `jalga (ranna lähedale) sais; ei voi maa jalast igä `kaugale `lassa [paati] `tuulise ilmaga Kuu; mää jalg o see, kust mägi akkab Kir; põllu jalad Han; mäe jalg Rõu j. võrgu alumine, kivide pool; kohati ka ülemine, käbade pool tule lahe vörgu `jalga [merre] Jäm; Teine vöttis vörgu jalad, kus kivid otsas olid Krj; Vörgu jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre pεle Pha; võrgu pea ja jalad Muh; akkame `võrku tarima, võta sa jalad, ma võta pea Kse || tamsa jalg („5–7 võrgusilma vahe ühest kinnitussilmast teiseni“); tampsa ui on jämedam ku ääreui, sellega `aetaks tamsa `jalgu („hui, mille abil võrgu paelad äärepaeltega tamsaga ühendatakse“) Hää k. purje soot, nöör purje alumise nurga küljes; purje alumine nurk, mis kinnitatakse masti külge `raaga `seili ~ topp`seili `jalg(a) VNg; purju jalg, sellega timmitasse kuidas puri tuult vötab; vii purju jalg `teisse `parda Khk; ravina `külge pannasse `purje jala Trm; purje esimäne jalg [masti küljes], tõene jalg `natke nukete venet Kod; puŕo jalg Vas l. niie jalg niie pikem silmus niiel on siĺm ja jalg Hää; alumene jalg, `peälmene jalg, niie silm Juu; `niitsme jala Krk m. jalaga ii (täht j) Kär; pitka jalaga ii Kaa Pha
3. puu tüvi, taime vars; jala peal ~ jalal kasvamas, raiumata [puu], niitmata [rohi, vili] puu on jala pääl `kuivand; mul on kõik `suuremb jago jalal ein, `lüömättä Lüg; vöttas männid jalabelt maha Khk; [puud] oo alles jalalt raiutud, need oo `toored, need ei põle veel Mär; kui sa ta (rukki) jala pialt võtad, ta `tõmmab ju kuivass, pudiseb Kse; `Kaapsapia kasvab ju ühü jala ots Han; `raius metsa jalalt maha Kos; [vili] akkab jalale minema. se kõŕs on se jalg. kui juured `alla löövad ja idu üless tuleb, siis lääb jalale Trm; eenäm õli vi̬i̬l jalal, ein ajamata Kod; ta om jala pääl küll, aga ta om `surnu puu Krk; `ulka `mõtsa `jäie jala pääle `lõikamada Nõo; paĺlu `aina om vi̬i̬l jala pääl Krl; jala pääl sais norḿ Se; mõts um viil jalal Lut || siis õlid kukke või`siened, `niissed pikka jalaga Lüg; päkäl ja puravikul jala all; päkäl `jalga ei süvvä; taglal ja kõbjal jala all Krk; t́sia tigo tu̬u̬‿m seene jala külleh Räp || fig üte jalaga liha om `väega hää võttaʔ [seentest] Räp || pl umbrohu juured kui sügavalt `küńti, siis umbrohul keerati jalad ülesse `poole Trm || [lina] peo ku `pintsle, ku ärä leoss, ei kurda jalun ~ jalul ku `laodets Krk
4. pl (ilmastikunähtus) heledamad sambad, jooned päikese all pääbäl tänä jalad all, tea kas tuleb sado või Mar; päeväl om jala all, ei tää ka ommen jäl `vihma tule Krk; pääväl (vihma) jalaʔ all, sadama nakkass Plv
5. juurealge, seemnest tärkav juureotsake, -narmas, idujuur; hv idu Tõisel `päiväl õlivad [linnastel] jua jalad all, aga siis `uadeti `ninda`kaua, kui tulivad idud ka lagedale Jõh; mis magede küljest nee kasund juured ning idemed εε rahitasse, nee on mage jalad Khk; linnase jalad sõeluti `väĺla HMd; viĺlä teräl tuleb töńsist otsast jalg ja teräväst idu Juu; seeme on jalal, idaneb Trm; jala tuleve iki kige päält, siis tule ida; linnastel jala perän joba Krk; tera om ära `imbunu, jala om vällan juba Ote; viläl um jo jalg perähn, idu jo välähn Rõu; edimält aja seeme jala `perrä Se
6. end pikkusmõõt (umb 30 cm) `arssin ehk `süüli puu, senel õlivad jala `märgid pääl Lüg; kuue jala süld; kakskümnd `seitse korda jala pεεl o tihe vörk, saab `peenessi kilusid Khk; `jalga kaks [mere] pöhjast ülal Vll; kaheksa `jalga pikk Pai; pirru alu olli ike kolme jala puu Hls; esi oĺl nii laǵa nigu idsa, noh nii viiś `jalga inemise `pääle Ote; noʔ aja nii `paksu lummõʔ mahaʔ, et mõ̭nõ tuńni peräst om poolõ jala pad́u Har; jalg maad piḱk Se
7. millegi alustus, hakatus; järg egä nüüd enäm kinnas segi lähä, nüid on juba jalg all, tü̬ü̬ jalg on all, näeb mes piäb tegemä Kod
8. (inim)põlv, jagu, osa nuorem jalg rahvast nied panid [mardipäeva ajal] vaĺts `riidesse VMr

juurima `juurima, (ma) juuri(n) eP(`juuŕ|mä Mar, -ma KJn; `juurma Kod), (ma) `juurin R(-maie Lüg); `juur|ma, (ma) juuri Krk(-me) Ran Nõo Kam San(-me) Plv(juuŕ-)
1. juurtega üles tõmbamaa. (puid, kände jne) juurtega välja võtma Tegi `õksidest alet, `juuris `kändusi üles ja põletas neid; `kresla puud, maast `juuritud kõverikkud puud, ei õle `painatud Lüg; `pitkamissi juuritasse `pöldu `juure Khk; `juurisin uut maad. `võt́sin `juurisin üsna `suuri `kaśki ja paiosi maha Mär; aŕksahal olid juuritud otsad Vig; jalast ei kallatud, metsast juuriti, olid `kasvand kohe Nis; olid `metsa `juurind, tahavad vist `põldu lisast teha või Amb; küll on täna `kange tuul. küll see juurib nüid metsas puid pikali maha Lai; `väike võsa mes `kasvi, toda es `saagi `juuri, `raoti pääld maha, künneti üless; mättä `kirvega `raoti juured `valla, tu̬u̬ `oĺli `juurmine Ran; juuritud jalas kõverast puust väljaraiutud jalas juurit ~ `kasvand jalas Rei; juuritud jalased ise kasuvad `metsas, juurdega tükkis raiutasse üles Mar; juuritud jalased ei saand nii ilusa kõberdusega Vän; kõige vanemal aeal on old juuritud jalased Kei; saarepuust ei `leidnud juuritud jalast; kakskümmend kolmkümmend `aastat tagasi oli juuritud jalastest tehtud regi einavedu tarvis suvel Trm b. (otra) õsuma odrad tömmeti rikkund sirbiga, tömmeti juurdega üles. `eeti odre `juurida Khk; odra tükk oli pisem, selle pärast et sirbiga juuriti Kär; `ohra olen ma `juurinud pośtivahe ise. võta `tõmba aina juurina ülesse, pane sideme `piale. talumehed ei `juurind, `leikasivad `sirpidega KuuK c. muudest taimedest ega `uusi karduleid nii pia juuritud Kei; `juurisin eina siest rohi, sai kiedetud `tuorest piast rohud ää, vihast piast jõin Jür || `verku `juurima (sügavast merepõhjast vedama) Kuu || fig Juuritud püksid (püksid saabaste peal) Amb
2. uurima Temä kui juurma nakab siss temä ei jätä enne kui täl väĺlä on juuritu ja selgusele jõudnu Nõo; ma‿vil juuri `perrä noid vannu `aśju, vannu kõnõkit Se

juust juust g juustu u eP, Trv Hel Puh Nõo Krl Har, juusta Kõp Hls Krk Hel, juusti Puh; juuśt p `juuśti Urv; `juust(u) g `juustu R
1. a. u meiereis valmistatav juust `linnas ikke on `juustu. vahel siin ka pidudes `annetasse `juustu Lüg; kut körvitsad sihantsed juustu rattad Khk; juustu kera Emm; kolm `korda `viidi piim Jädibre juustumajasse Vig; küll old juust magus süöm, ei minu suust läind `alla, jusku siebi tükk oli Kad; Vanamis võttis tükki kümme juustukäntsu oma kotist MMg; ega ma ostetud `juustu ei taha Pal; `juustu `aetasse libe kaltsuga kokko; vasika libe kaltsud `võeti ja `tehti `juustu KJn; ussi olliva juustu sehen. juustukerä `oĺli õhevili nigu üits kummi paĺl Nõo; mi˽meieŕ teḱk suurõ juustutsõõri nigu rattatsõõriʔ Har b. kodus valmistatav juust, sõir teeväd rõõsapiimä `juustu ja apuss piimäss Kod; mina isi olen ka `juustu tehnud. `rõõska `piima ja apu `piima segamini panin `keema et ta kokku läks. siis panin õhukse rät́i `sisse. natuke `su̬u̬la ikke, preśsi `alla et `äśti kuevast läks. panin võid `peäle tad́riku ehk pańni `peäle ja `ahju. kui peält oli pruunist läind, siis `võt́sin `väĺlä Pal; paksu piimäst ja kardule pudrust tetäss ka `juusta – kardule juust; ratass juust; pott juust (tehtud ratasjuustu purust); napp`juusta tetäss paksu piimäst („kohupiimale pannakse koort hulka, lüüakse klaasiga suured tükid ja kuivatatakse päikeses“) Krk
2. toit kanepiteradest No sõ̭ss `juuśti tet́ti nii, `võet́i näet kańõpi teräʔ, `pańti `uhmrõlõ, taḿbiti ärʔ. no sõ̭ss `pańti anumalõ, `pańti `siät́i solatõdut väḱe ka˽`sisse; [kanepiteradest] tet́ti `juuśti ja˽`tiḿpi. juuśt oĺl paŕõmb ku˽timp; Oi armas, t‿oĺl must ku iǵävene juuśt Urv

jõnt1 jõńt g jõńdi jõmpsikas üks veke poisijõńt `jooksis `vasta. `võt́sin selle jõńdi `sülle; poisi`jõńtisid `öeldasse ka kabajańtsikud Lai Vrd jõntsik

järelt1 järelt Muh Emm Rid Mar Mär Vig Kir PJg Kos Amb JMd Tür Sim Iis Trm Äks KJn Vil Trv Nõo; järeld Emm Rei Nõo
1. adv (ruumiliselt) tagant Kui tuul rohkem järelt keerab, siis peab sooti sεεrima Emm; teine inimene võttis [niidetud vilja] järelt ää ja `korjas `vihku Rid; tuul on järelt KJn || neväd es saa sedä raha änäm `maksa ja `võlga `tehti järelt `pääle `ühtelugu Vil
2. postp (genitiiviga; ruumiliselt) tagant ta oli seda ise vetnd, se `leiti ta järeld Emm; talled `älbivad vana järelt ää Mar; võt́tis salaja isa järelt raha Mär; `riisus `koorma järelt `einu Kos; karduleid `võt́sin masina järelt Amb; lüeb perenaese järelt liha ja kanamune üle JMd; ull poiss, minu järelt `väĺla `nuukind Sim; vars `võetasse vana järelt ära; varastab teste järelt Trm

jöntsikas jöńtsikas Kos; jöńdsik g -u MMg
1. a jöntsakas ma siin korra võt́sin ühe [põrsa], see oli niisugune jöńtsikas, see läks ruttu `rammu Kos
2. s (kulunud luuast) jöńdsikuga pühid teräd koa minemä MMg

kadakane kada|kane g -kase Lüg L(g -katse Han Tõs) K I, -gane g -gase Jäm Khk Muh PJg, -gaine g -gaise Vai
1. kadakarohke, kadakaid kasvatav einama on nii kadagaseks läind Khk; Kadakatse maa pial ei kasva suurt `rohtu Han Vrd kadagune, kadastõnõ
2. kadakapuust `aabane `roigas, kadakane `teivas ja `kuuskine vits, sie õli `roika aid Lüg; ma `võt́sin kadakase kepi kätte ja läksin koertele valu `andma Ann; kadakased lusikad olid ikke ilusad `kangesti Tür; kadakane võipüt́t Iis
Vrd kadajane, kadajine, kõdajanõ

kahe|jala|ratsa jalgsi – R Tõs Jür Amb Kad VJg Lai ah rattaga õli, minä `mõtlin et õli kahe jala `ratsa Lüg; kud́a sa käisid sial? kahejala `ratsa, kust ma seda obust `võt́sin Lai

kahe|korde kahe kõrte ~ `kõrde Trm Lai(kahe korte, kahe korde, kahe kõrde) kahekorra, -kordselt lõng `pańdi kahe kõrte, kõrrutati kaks `lõnga kokku Trm; `võt́sin killukse `leiba, `muŕtsin kahe korte pooless, panin vastakute Lai Vrd kahekorda

kahv1 kahv g kahva Pöi L(kahb Mar) JMd VlPõ eL(kahu Krk), g -i Hää Saa Hls(kah́v) San; n, g kahva Hi Lih Tor SJn Hel Puh; n, g kahvi Saa Hls; n, g kahu Sa Käi, -o Mus Sim; kauh g kauha VId
1. vähi- või kalapüügiriist Kahvaga korjati suuri kalu võrgu pealt äe Pöi; kahvaga püietse vähkesi ja kalu ka Aud; `kahvadega `püitakse `vähka JMd; kahva on võrgust `tehtud, vitsavõru ja sü̬ü̬k `pantasse `piale SJn; poisikse püünävä `kahvega `vähju Trv; õngitsemise kah́v suuŕ ümärike võrk, vaŕs perän Hls; vähjä lääve `sõrgupidi kahva `sissi Krk; ku kala tuleva iämulgu manu, siss pillutass kahvaga nu̬u̬ kala iä pääle Nõo; kahv om vähä püünmise riist San; kahv om sääne võrgust tettü nigu˽kot́t Kan; kahva pääle köüdetess kunn, sõ̭ss vähä˽`võtva ästeʔ Urv; ku vähi tulõ kahva pääle `konna `sü̬ü̬mä, siss nõstat kahva üless Har; mi˽lääme˽kauhhõga `vähki `püüdmä Plv; `naati kauhaga ammutamma joʔ [kalu] Se
2. kulbi, lusika, piibu jms laiem õõnes osa, kaha piibu pöhi jääb kahu `pöhja Jäm; koes tubakas `sisse pannasse, see on kahu Khk; Peigmeistel olid suured `uhked kivi piibud, kahud olid suurde `piltidega puhas Pöi; neid kahvaga `piipusi pole nüid ka Phl; `võt́sin lusika kahva täie pudro LNg; kulbi kahv; vanal aeal olid kahvaga piibud Mar; piibu kaho täis tubakad, lusikal on kua kaho, labida kaho täis savi Sim
3. oherdi ots kahuga oherdi Ans; üks on kahuga oherdi ning teine on `keerdudega oherdi Khk; uherdi kaho Mus; Möli on suur kahvaga uherdi Emm
4. rehapea riha kahu koes piid sees kεivad Khk; Kahu `tehti saare puust Krj
Vrd kaha1, kahvas2

kallas kallas eP(-ss Äks), -ss, -śs eL, `kallas R, g `kalda, g `kalde Ote
1. s maapinnavorm a. mererand, vee- ja maapiir; veekogu, augu, mäe, tee (kõrgem) serv, äärevall; madalama ja kõrgema maa vaheline ala pane ots `kaldasse `kinni (paadil) Kuu; tie `kaldad on `kuivad juo; `allika `kaldald ma `leisin viel `niskese `rinna `nõela Lüg; jöös on nii pailu vett, et tuleb üle kallaste; nömme `kaldad (nõmmeäärsed madalamad kohad) vett täis puhas Khk; Läksi ema aua `kalda `peale Mus; `lained `uhtusid ta `kaldale Krj; suur vee kogu. et tal pole kallast `kuskis Pha; kass `olli juba kao `kalda peal Muh; jõel oo kallas, raabil oo kelbas Vig; Rõude kallas, Kiriku kallas, Lehola kallas (heinamaad Kasari jõe ääres) Kir; soo `kaldas tegime `eina Kse; palderjaa·nid kasuvad põllu kallastel ja `metsäs; saeme ikke enne (pimedat) `kalda Tõs; aer oĺl selle jaoks, et paŕb `kaldasse kinni ei jää Vän; mere `kaldas seal madala peal oli `kangest `paksu neid viidakid Ris, `niitsin seal järve `kaldal Kos; maea on vääga tie `kalda pial Amb; istu `seia aĺlika `kaldale JMd; mehed jäid `paĺlalt jäätüki `piale, ei soa `kaldasse; [kiik] `tehti põllu `kaldale Koe; teine jalg auas, teine aua `kaldal (surm on ligi) Kad; alt labidaga siis lõi ta [turbapätsi] `lahti ja `viskas `kaldalle. ja mina `kaldalt `jälle `võt́sin ja panin siis käru `piale Rak; rääbis käib `peale tuule, siis tuleb siia `kalda Trm; ti̬i̬ `kaldad tasutasse ärä, nagu rohi on kasnud; saviaagu `kalda `piäl tä eläs Kod; kos on [järvel] niisuke mädane ja mudane kallass, sääl on mudane põhi kah Äks; jõe murakad kasvavad `müüdä jõe `kaĺdid KJn; vesi tule üle kallaste Krk; me ollime `kaldest `kaugel Ote; `läämeʔ järve `kaldahe tühüʔ Rõu b. kõrge, järsu tõusu või langusega nõlv, äär, perv (veekogul, mäel, kraavil, teel) pae `kallas Kuu; `Ondikas ja sääl pual on `kõrge `kallas, ei `julge `alle `vahtidagi Jõh; `kallas on `kõrge, rand on `kalda all; [pääsuke] tekko pesä `kalda `sisse Vai; järsk mere äär `üitasse `kaldaks; `maandi kallas (maantee muldkeha nõlv) Khk; ise oo rand ja ise ranna `kaldad; `lained köivad `vastu kallast Muh; äkine kallas Rei; `saarmas elab raavi kallaste sees Kse; vesi juoseb `väĺla sealt `kalda siest kivide vahelt Ris; `voatan, uśs koa `kalda all Amb; sõit obusega sellest järsust `kaldast otse ülesse Kad; jõe `kaldite siden oo nahk `iiri; minu õde õli `kalda all lehmägä karjan Kod; kallaste alt ja urgastest otsitasse neid (vähke) Ksi; lapsed, lähme oea `kaldalt `alla `liugu `laskma Lai; mäe sehen om ka sinist savi, jõe kallaste sehen Krk; mõni järve vi̬i̬r om kallass, mõni luht ja `õtske kah Kam; sinnä mäe `kalde `pääle om ää `viĺlä tetä Ote; ta om nii nigu mäe kallass, taast ju̬u̬sk vesi `alla Har; toh `kalda pääl kasuss hüä mõts Se; om `mäega nurmeʔ un `kaldaga nurmeʔ Lei || vaohari vao `kaldad `aetasse `umbe ja `karduhblid jääbad senna mulla `sesse kasuma Mih
2. a kallakas, veerjas, libajas mädänu, si̬i̬ maa nii kallass om, et tu̬u̬l ei saesa `perse all; mäeküĺg om nii kallass, et ei saa üless, ei saa `alla kah Nõo; mägi om kallass `alla poole; põld `kalda maa pääl Ote; tanh om kallass, `ülhen om tassanõ Har; kallass peŕv; `kuurma om üte poolõ‿päle väega kallass Se
Vrd kallak, kallakas, kallõss

keegi `keegi (`kiegi, `ki̬i̬gi) hv u R S(hv u `kee|gid Muh Phl, -ged Rei) Mar Lih Pä HaLo VlPõ; `kes|ki u R spor Sa(-kid), Käi(-ket) LäEd Tõs Ha Amb Kad Iis spor TaPõ, Vil u Trv Hel T Har, `keśki Hlj IisR Amb ViK I TMr KodT; `kiski, `kiśki L K, `kiskid Khk Muh Hi Ris; g kelle|gi Krj Vll Pöi Muh spor L Ha Jä, Kod, -gid Jäm Muh, `kellegi Jõe Lüg, kene|gi Lüg Käi(kenne-) HMd Kei;p keda|gi (kedägi) R Khk Pöi L(kedäge Var) K(keägi Kõp) Kod KJn Vil Trv Krk u Puh, -gid, -git Sa Muh spor L, Ha, -ged Pöi Hi, -gist spor Lä Ha(-gistki Rid Nis) Jä, -gest Hää, kidagid Khk, kedad S(keda˛id Khk), keda˛i|d, -tki Lih, kedä˛id Kir, kenegit Lei, `kestegi Nõo Rõn.Käändelõpud liituvad hrl partiklile, nt: all kelle|gile Sa Muh L(-gil, -kil[e] Saa) Nis Rap VMr Pal Ksi Plt Trv, -gille R(`kelle-) spor Ha, Jä ViK(-`gille Sim), I VlPõ, kellengil Noa, kessegile Sa, kene|gile Lüg(-gille), Emm(kine-), Rei(-gele), LNg Kei(-gille), kenne|gile LNg Rid, -ngil(l)e LNg Kei, kuid: kelle|legi Mar Sim TaPõ, `kelle- Hlj VNg, kene- VNg Jõh(`kenne-) Vai. Lühend- või erandvormid: all `kellegi spor R, ad `kellägi Kuu, `kellellagi Hlj, kelegil Ris, `kelgi RId ViK TaPõ, `kelgil Mih, abl `keldägi(-lt, -ld) Kuu, kom kedagiga Jõh. Pl esineb mõnes murrakus: g killegite Khk, kelle|gite Kaa Mus(-tegid); all kesse- Mus; kille|gitele Khk; ad kesse- Khk Mus, kelle|gitel (kille-) Khk, kom kellegitega Kaa. Rõhutamise korral kasutatakse sag kahekordset partiklit: `keegigi Var, `keegitkid Krj; p keda|gigi Ann Kod(kedä-), kedagi|stki RakR LNg Rid HJn(-tki) Kul HJn; el kelle|gistki Var JMd, kene- Kei; all kellegi|llegi JMd Sim, -legid Vll; ad `kelgilgi VNg; kellegi|lgi Aud Juu Ann(-`lgi) VMr. Murrakuis, kus keegi ~ keski on uuem sõna, võib selle vormistik kokku langeda murdeomaste sõnadega kengi, kennegi, kennigi.
1. ind-pron substantiivselt a. (isikutest, olenditest) teadmata-määratlemata kes, üks(ki) Ei tänä old kalu `kellägi; Ku pihu sühütäb, siis saab `keldägi raha; Ei mina ole `millagi `keldägild midägi `muidu `tahtund Kuu; `võt́sin ikke südame `rindu ja tulin sis ikke edasi - -, noh ei `kallale tuld kedagistki säl RakR; ega suvel old meil `kelgi `püksi jalas; `kessegil ei ole `kuiva `eina lakkas VNg; egas `ennemast `keski sedasi `arstil käind kui nüüd; [kui] ma tahan kedagiga kokko `saada, siis `viipan `käega Jõh; `sitke ei `raatsi `kellegi (~ kenelegi) midägi `anda Vai; kuidas `keskid `ütleb Ans; ülekohus ep seisa killegite kottis; nüid pole noĺk `mütsisid mette kellegitel änam näha Khk; Ja kust seda `leiba kessegile `seistes käde tuleb Kaa; ma‿p `näita seda mette kellegilegid mette Vll; [kui] kukolend, kägo toleb `öue `laulma, siis soreb `kesket ära; pole see kennegisse `korda läind Käi; ei põle kedagist tuln, ei tuln `keegi Kse; tuleb `kiski, `keegi. teretab Tõs; Koolilapsed sõid mis kenegil `juhtus olema; nisukene kuri saks oli, tema ei kuuland kedagist Kei; Eks `üelda mõlemaid: `keśki käis `õues ja `kiski oli tuas Jür; kuda neid elu`päävi on kellegille jägatud Amb; [voodi]lina ei old `kellegi·lgi mitte; `enne oli väga ia, ei akand kellegisse `kińni (koer) Ann; kuda `kiegi olivad õppind VMr; üöd olid igaüks kus `kiegi sai; sie piab jo nisuke riivatu inimene olema, et ei sua kellegagi läbi Kad; `ütle `ki̬i̬gi või `ütle `keski `kumma tahad. `keski one ike vanem; vai `ki̬i̬gi kedägi mõrsuka edess oiab Kod; kõrva`kuulmene ia ehk alb – kud́a `kelgi on Ksi; mitte es `vasta `keski `miule Trv; mul ei ole enämb kedäginä Puh; mul `oĺli küll `võtjit, aga mina es lähä kellekile; ei ole mul kellestegi `puudust Nõo; ei olõ `tohtnu `keśki kodo ligigi enämp `tulla KodT; kellist kedägi (analoogiavorm) mitte kedagi ei old `kellist kedägi tuass Kuu || (osaalus) – Jõe S kedagi `andas `mulle ühe laudlina; kas kedagi käis meil? Jõe; kedagid `eeti sind `otsimas käind Jäm; vanast olid poisid `loulusid teind ikka, aga niid ep tee `loulusid änam kedagid Ans; kui kedad surnd on, siis `peetasse matussi; seda‿p tεε kedaid Khk; kedagid oo tale selle annud; kedagid ~ `keegi tuleb Krj; Üütakse ka angerjas ja vingerjas, kudas kedagi on `arjund Pöi; `kohkun `aige. ja seda‿s paranda koa `kiskid änam, pidi ää surema Muh; Ehk kedad viib mind ka Talina Phl b. (esemetest, nähtustest) miski, ükski (asi, töö jne) oli ka sis kohe suur lapp, kohe nii paĺlas et, ei olnd kedagist Noa; et järele ei anna kellegist `ühti (kangekaelne inimene) Mar; mis sa mud́u `tühja plaristad, kui sa kedagi ei tea Mär; sinu käe ei `kesta `keegi (ükski asi ei pea vastu) Kse; paegutatse teese koha peal, tiha põle kedagi, `vastu või koa akata `ühti; kedagid kuulda ei olnd, ei `lartsu ega raginad, `muutkui kukkusid aga (tähed) Mih; teesed tuld `väĺla, põle tuld, põle kedagist näha Kei; `üt́sid et kui - - ilma oubita käid ehk kedagi, et siis kohe maa `lõhkeb Kos; ega plekist old sel aal kedagi. paa `tekled ja kõik olid puust Amb; on odra rehi ehk kaera rehi ehk mis rehi `keegi on; kui nad täna tulevad, nüid mul põle kedagigi `rääkida Ann; kule noorest piast ei ole `keegi [töö] `raske Pee; majadest põlegi suurt kedagi enamb alles VMr; kes `luama tappavad, eks nied tea tema süsi`konda, mis nie `keśki on Kad; vahel oli [keskhommikuks] kas `kartuli pudru või kedagi Lai; `tiiskuse `aigus, `kiigi [rohi] ei `aitand SJn; ei saa `leibä lõigata kellegiga Vil; ei ole temäl `keski ää, ei `kõlba temäl sü̬ü̬ḱ ei juuḱ, ei olek Trv; nüid om `viimäne väits ärä käkitu, ei saa kellegagi `leibä lõegata Nõo c. (partitiivis eitavas lauses, väljendab konstateeringut, mööndust jm) [pole] lugu, tähtsust, tulemust; [on] ükskõik; paratamatu aa ku ta [teder mänguajal] kohe vakka jääb, las `olla, ega sest kedagi pole Noa; põle kedagist parata, tuleb see `estomine ää `estoda LNg; ei mul põle kedäge, olgu poi või `prostoi· Var; Miol põlõ sellegä kedägid `pistmist Khn; aga parata ei ole kedagi, töö tab tiha Pee; küll olen sõideld selle `juomise pärast, aga ei kedagi Kad; egä magamisess ei õle kedägi, aga ihu väsib ärä Kod; ei nii vana elu ei ole enam kedagi. muidu üks inimese tükk, nagu puu tükk; põle kedagi, küll me soame [toime] Plt; veerest oli mõni pidim katik minnu, si̬i̬ es ti̬i̬ kedägi Trv; lu̬u̬me täl suurd ei ole kedägi Puh; ega kedagi 1. mis siis ikka, olgu peale ega kedagi, las aga `olla JMd; ega kedagist `ühti, akka ka ise `jälle otst `piale Kad; 2. (eelmist väidet kinnitav) üldse mitte `Kördist mina küll lugu ei pia, sie ole toit ega kedagi IisR; siis põlnd naa `tohtrid naa pailu ega kedagid `ühti Kir; ega ma täda tõsnd seda `korvi ega kedagi `ühti PJg; me oleme rannast nii `kaugel, ei soa `silku ega kedagi Juu; käib nagu üks igavene kaltsu pussakas teine, ei äbene ega kedagi Kad; teit üte nuia [talviseks lutsupüügiks] valmiss, ku lumet ega kedägi tullu ei ole Trv; (ei) kedagi, muud kedagi (välj hüüatust, konstateeringut; kinnitab eelnevat väidet) noh, kedagi, tõmman selle vaname kirstust `väĺla ja Aud; kedagi – uni läks `jälle minema ja `peale ei tule Juu; mina põle änam inimese arus. mina olen aga teśte oiu ja varju all, muud kedagi Ann; muutku ot́sib aga inimeisi, muud kedagi VMr; jõud on kadund, istu `jälle ja sealsamust jõud `jälle ots, ei kedagi! Plt; nõnda, surõnu ärägi ussõ pääl. ei kedägi uvvest `sülle säält ja, viinu vaname `säńgi KodT || van fig mis te meilt otsite? – kedagi! (pilkav vastus) – kedagi läks ammo meilt mööda, kee kot́t oli `seĺgas, kana setast kepp oli käe Mih
2. ind-pron (adjektiivselt) ükski, mõni, mingi(sugune) (kohati lähedane 3. täh-le) `oia `üksi `päine oma kääs, ärä `tõistele `kellegi `anna Lüg; siit kedagid mees oli nεind Khk; egä `keegi `endine aeg ei tule tagasi Mar; ei tiand selle [haiguse] `vastu kedagid `rohtu `ühti Kir; see oo nüüd `kindlasti tääda, et sii kedagi küla oo olnd Mih; `kiskid laeva `kapten jutustan Ris; kui `mõisas oli kedagi väĺlalt vidamist, kas ärjapεid ehk Rap; ja siis panin ühe `sit́si rät́iku ehk ühe `valge aśja kedagi `otsa, siis nad nägid Jür; ma ei `tiagi, kas kellegist mundest puudest `mahla saab kui kasest Ann; obese ihu ei paranda muu `keski ku `prantsuse eli Kod; karjussel - - olema oma `kortel kus ta saanas olnd. ja kos nad `ki̬i̬gi olivad Pal; `keegi asi [haigele] põlvele ei `aita Plt; [lood] nõndapaelu ku sa neid `silmi tahat kellegile sukale panna; ku poig kodu tule - - siss ole terve, siss ei valute `keski kotuss Trv; keegi kord (kunagi, igal üksikul juhul) kuus `võrku ja kaksteist `võrku, kudas `ki̬i̬gi kord jäda on Hää; vahel oĺlin masina päl soputamas ja kus `ki̬i̬gikord `pańti; no‿s mehed `niitsid. üks kõik kis `ki̬i̬gi kord `niit́is; mis kiigkord `juhtus Kõp || (pole) hea, korralik, arvestatav vm (sisult eitavas lauses) Vai sie on `kellegi obune, mis sul `aiste vahel on IisR; pole kelletegid `tuhlid, pisised nurmigud muidu Mus; nee põle kellegid inimesed Muh; see polnd kellegi punane, mis maa`rohtega `tehti Mih; tal (toidul) ei ole kellegi maik, ta ei `kõlba Aud; tule `kańnisi ja tõrva `kańnisi ei tule korjata, need põle kellegi rohod Juu; mihed ei ole kellegi aśsad Pee; sie põle kellegi tie VMr; si̬i̬ ei õle kedägi mi̬i̬s, üks aĺp on ja pu̬u̬l `kaaki Kod; tu̬u̬ ei ole kelleki u̬u̬r ei lit́s, tu̬u̬ eläb vagast elu Nõo
3. adv (partitiivis eitavas lauses) sugugi, üldse; kuigi palju sind ma‿p karda kedagid Muh; nüid põle kedagid änam kala, niukest kala kui `enne oli Kir; vili on nii kuiv ja ilus, mitte kedagist ei kuivatand Juu; alatine sadu ei lase kedagist `vilja korjata JMd; rasv patta ja kivi `sisse, `seepi ei saa muud `moodi kedagigi Ann; tia sa teda kedagi `uskuda VMr; siis lääd otse, aga alb on `käia - - ei saa kedagi rutem Lai; va `tolkus ropendab, ei küsi teesest inimesest kedagi Plt
Vrd kee-keegi, ken, kenegi, kengi, kennegi, kennigi, kes, kessegi, kiigel, kiä(gi), kuagi

keet1 keet g keedu S L(-o Mar Tõs) Ha Jä TaPõ Plt TLä; kiet g kiedu Khn Ris(-o) Kei HaId Jä ViK Iis Trm, `kiedu IisR; ki̬i̬t g kee|du VlPõ M Krl, -dü Kan, kiädu (-o) Kod
1. keetmine ma saa supi keeduga `varsti `valmis; keedu koht oli ühegora vanal ajal aja `ääres, suine keedu koht Khk; Nii sammu oli sööma keeduga ka, see sai keik `koldes koogu `otsas `tehtud Kaa; suppi peab ikka keedu aal mekkima, et ep liha soolaseks Vll; Makkisi sai `katlas keedu `aegu torgitud - - muidu `paisusid `lõhki; Kui katel keedu `aegu `kangest aurab, siis läheb `talve sulaks Pöi; ma akka keedu jaoks puid `raiuma; kõrvalviljad o keedu asjad, `katla asjad Muh; see on ea ka, kui on aru nönna keeduga Noa; aho küto `aegas ja keedo `aegas aab `vengo `sesse Mar; pada oo supi keedu jaoss Vig; nied ubad on kiedo `tarvis Ris; sest pühaba `õhtasest keedust ei tule kedagi; keeduga piäb ruttama Juu; eks me pia seda kiedu `aśsa akkama `vaatama JJn; pidid ualega `matma tuld tuha `alla‿t tuli `seisi tõese kiädoni Kod || keedust pärast (keedetult) sööme `lesta Hää
2. korraga keedetav toidukogus Tuo `aidast lina`siemi (vasikale), noh tuo nii kahest `kiedust IisR; es saa säält `keetu ega poolt Jäm; Mine too pöllalt keet noori tuhlid Kaa; anna `mulle keedu jägu `kardulid Rei; too üks keet `räima Tõs; tänä jääsime üsä vähägä, kiedu kalu saemõ Khn; kes ike `püidja oĺl, tõi natukese ajaga keedu ää Vän; keet ütelti ainult liha `kohta, paĺlu liha söögis `pańti, see oĺli keet; es ole `keetu ega poolt änam; `võt́sin selle keedu küĺlest veel pool ära Saa; mis sa muud keedad, liha ja kardulas, see on se keet Juu; ma mullu tegin kaheksa kapsast, ei saand mitte `ühte `keetugi Ann; üks kiet jäi `erni Iis; Parem keet kapsid rahuga süia kui nuumärg tüliga Trm; egä mi̬i̬s sae kiädu kalu Kod; meil on vi̬i̬l ühe keedu jagu `su̬u̬la KJn; mõni es‿sa ütte `ki̬i̬tu ka kardult Hls; keedü jagu `su̬u̬la iks om naṕin Kan; üt́s kiit `erniid viil sai õ̭nnõ Krl || kasu suurt `ki̬i̬tu põle siit änam keńnigi saand ega saa vist ka `saama Vil
3. keedus, toit üks terve keet läks apuks Mär; sügise söögi sageda, keväde keedi vedelä Ran
Vrd keit

kehing kehing g -u Rid Han Vil, -o Mih
1. (suur) hulk, kogus; kandam Jaanipää paiku kuluks ea kehing vihma ää; Saab ea kehingu eina Han; `võtsin ea kehingo `seĺga Mih Vrd kehingus
2. tung, kihk Arvati - -, et nad on rakki jäänud ja `kange mehelemineku kehingu või poisi neelu päräst `valge `kaardlastel lähävad Vil
3. „voki süda“ – Rid Vrd keha

kepp kepp g kepi eP (keṕp Muh Han Mih), kebi Kuu, keppi RId; keppi g kebi RId; keṕp g kepi eL(keṕi Võn Plv Vas, ḱ- Lut)
1. pulk (varras, tugipuu, eseme osa) ei `meie `nurkis uad ei käi keppis (tugesid ei pandud) Lüg; `niie `paelad on `seutud `niie keppide `pääle Jõh; sel oli kaik kebi pääl üleval, `paljo kenel oli `lehmi ja (pügalpulgast); `säigist punoda `piitsa ja `panna kebi `otsa; `erned on keppi `ümber Vai; kepp aetaste `luhki, [sellest] kihale vitsad `pεεle, kepp on ikka jämem Jäm; kui vakk `lahti `laulti, siis see `valge lina, mis üle vaka oli, see ninamees kergitas kepiga üles Khk; Tüdruk kut kepp (pikk peenike) Pöi; pane üks ilp kepi `otsa ja akka literdama Muh; `pantags pulk `püsti maa `sesse, siis löödags lööma kepiga pulgal `pehta (mäng) Käi; Niied `seisvad keppide pääl. Igal niiel on kaks keppi Rei; pint oli niukene, pikk vaŕss oli - - nagu se kepp Mär; laheti oo `vitstega kueutud, kepid kahe `võlla vahel kinnitud Var; panõmõ kepid mut́tõlõ `piäle ning lasõmõ iä alt läbi Khn; `kanga kepp oo `kanga taga lõnga poomi `külgis Aud; `puomi kepp on tagumise `puomi sies Ris; mõni `ütleb voki vänt, voki kepp `ööldakse ikka `rohkem Nis; kepp on tömbima otsaga kui varb Amb; keset [püstkoda] `oĺli nüid si̬i̬ kepp vei mis `tahte, no mõnel oĺli nüt peris puust ku̬u̬k KJn; päämalgad olliva üted `sirged, nii kepi `taolised Ran; keṕpega `aeti `auda toda puust muna Puh; ku `erne kepi `aiksade ärä `pańti, siss `erne nakassiva keṕpe `mü̬ü̬dä ronima; ma `kõńsi tolle metsa läbi, aga mitte keppi es `levvä Nõo; anna neile (sigadele) aenad ette ja `ütle‿t, sööge `ainu, ärge sööge `viĺlä ja anna neile kepiga kah [seakarjus pidi nii tegema jõuluõhtul laudas] TMr
2. töödeldud puu(pulk)a. jalutuskepp mina `präigus `ilma keppita ei `pääsigi kuhugi Lüg; kepi varal keib veel, pole tast tegijad midagid `saaja Khk; Kepp on vana inimesel toeks. Esiti kes `söuksed `uhked noored mehed olid, oli kepp `uhkuseks käe; Kepp oli teel koa `kaitse riistaks Pöi; mõnel oo nooksuga (käepidemega) kepp, siis oo param `köia; `poodis oo pailu keppa Muh; üsna kepi nöal köib veel Emm; reisi seĺl, tämäl ei olnd muud kui kepp käe ja `riided `selgas Mar; sańdid käivad kepiga Mär; Õbe keṕp, kuld nupp = rukis Han; sellepärast mo käsi seoke oo, et keṕp alati pius oli, käsi `kooldus sedasi kepi `ümber Mih; ma unustasi kepi minia `juure Hää; käiakse jää peal `liugu `laskmes, liu `laskmese kepp kääs Juu; ei ole `õiged keppi, `võt́sin moast ühe toki kätte VJg; võta tokk kätte, ku sul keppi ei õle Kod; käib kepi naeal KJn; ega ma ilma kepitä ei saa Ran; sii kepiga käsi, si̬i̬ om jo `väega `vaivunu Puh; miul om obesega keṕp, puust obese pää om kepi küĺlen Nõo; nüid om armetu sańt, keṕpega käib Ote; ilma keṕildä ei saa˽sukugi `liikuʔ Plv; mull ei olõ˽muud midägi, ku ta keṕp ja `rõivańardsuʔ Vas; keṕp käeh, kepi nõal käüse Se; kepp ja kott (viletsusest) Pueg juob keik maha, isal ei jäe muud kui kepp ja kot́t, `kellega `kirjama `menna IisR; `Santidel põle muud oln kui keṕp ja kot́t Han; soad `viimaks mõesa pealt `lahti, siis sul `paĺlalt kepp ja kot́t Juu; Mõni vahetas ja `õstis nii kaua [talukohti] kui ükskõrd õli keṕp ja kot́t Trm || sańdi keppi ja vangi `raudu ei maksa kellegil `naerda Pee b. (ameti)sau, millegi sümbol ameti kepp Jaa; piiskopil oo kepp, kõik suure kullaga ehitud Tõs; olen kuuld, et riigi valitsuse kepp on Juu; `keisre kähen om valitsuse keṕp Krk || karjakeṕp om edimäne ja sańdikeṕp om viimäne Ran c. löögiriist, peksuvahend `kupjas tuli pani keppiga `vasta `külgi, ku `vasta akkasid Lüg; ju ne kepid `ollid, misega pekseti Muh; kubjas `andes kepiga loks Phl; ta sai viis sirakast kepiga Mar; `mõisas said vanaste keppega nuhelda Tõs; kubja kepp oli mõesa tööriist PJg; `peksis tese kepigä läbi Juu; vanasti sai `mõisas keppi. keda pekseti keppidega, keda `vitstega Kos; kuerale on keppi vaja JMd; ta sai mõni viiskümmend keppi `seĺgä KJn; [mõisas] `anti keppi, tapeti nõnda et seĺg lomal Krk; ma esi sain kaits `kõrda keppi, ärrä käest sain Ran; `mõisa `teolisele `tüḱnu `väega uni `pääle, sis ku kubijas `annu tolle kepiga; ega `paĺla ihu `pääle keṕp es käi Nõo; vanast `anti `mõisal teomeestelõ kepigõ Krl; kepi all järelvalve all (mõisatööst) ta ei tie `muidu tüöd kui keppi all Vai; mujal ep tee tööd kut `umbest kepi all, kubja silma ees Jäm; `enni muiste `teomes tegi kepi all tööd Mar; kepi all tüöd tied, sie oli kubja aal JõeK; ma tegin `enne kepi all tü̬ü̬d KJn; pidi tü̬ü̬d tegeme kubija ja `opmanni juhatuse ja kepi all Hel; miä ei ole kubija kepi all `ollu Nõo

kergitama kergi|tama (-tämä) eP/-dama Hi, keŕgi- Iis Kod Pal/ Trv Hls/-teme/ TLä Ote/keŕgi-/; (ta) kergits Krk; keŕgitämmä Räp; `kergi|tama R/-tamma Lüg, -tämä Kuu, -tämmä Vai/; kergü|tämä Khn, -täm(m)ä Plv Vas(-ŕ-) Se -teme Krk San(-ŕ-), -tõmmõ Krl
1. a. (veidi) tõstma ristluist `saate lähäd vette, vesi akkab `kergitamma; niied `kergitavad üles [kangast]; ei `viitsi oma `jalgu `kergitä, viab peräs Lüg; Vahetevahel `kergideti [sõtkumisel taigna] `servad `keskele Jõh; midä siä alalde oma `pihto `kergidäd (õlgu kehitad)? Vai; kergida `angu natuse veel, ma‿p saa käde; kergida ader kivi tagand εε Khk; Taap kergita vel supikulpigi, ema teeb taale keik ede ja taha ää Pha; Või mitte pead kergitagi, nii `irpsast lõhub valuta, äi tea mis `siia `sisse läind on; Külm kergitab kivid moa sihest öles, ega kevade ikka natuke ja natuke, äkist `ongi kivi `jälle põllu sihest näha; Siis vesi akkab kergitama kui sa rinnuni sihes oled Pöi; lähme `jalgu kergitama (tantsima) Mar; kis koera saba kergitab kui mitte ta ise Hag; mul on nii `raske pakk, kergita natuke `kõrgemasse õla `peale Juu; `einu `pańdi katukse `alla ka. katus kergitati üles Sim; kui sõim sõńniku `sisse jäi, kergitati üless, `pańdi sõńnikud `alla; küĺm kergitab mõni `aasta orasse juured üless, külm kergitab kiva ka maa seest ülesse, adra ette Lai; perse vajoss äräde - - `istun, pia kergüteme; inimene tulep `vastu, kergite `mütsi (tereta); ku jumal avits mut, ku ma tõiste `tõsta ega kergüte ei jää Krk; kergita uśs aagist `valla Puh; vanemba mehe ess mõśta saksamaa `atra oeda, nemä litsivä adrale `pääle ja kergitivä adra maa seest `väĺlä Nõo; mäki päält joosep `alla – egä vesi joosep jõe poole – siss kergitäp iä üless Kam; ku paa är keŕgütet kõrvalõ, siss perän tõstat jäl tagasi San; ei kergütäʔ umma `jalgagiʔ Plv; ma kergüdi hinnäst tooli päält üless; kergütämiist om iks hobõsõl kaʔ – kergütäss hinnäst ja `jalgu ka sirotõllõss; nigu teretässki vot, siss kergütäss kübärät Se || fig `kergita `karvu (tereta) Lüg b. (loodusnähtustest) tekkima; tajutavaks muutuma Kui nüüd `kergitaks tuult! Jõh; Metsa tagant akab jälle suurt musta pilve üles kergitama Kaa; kergitas üles (miraaž merel) Ris c. fig kiitlema, (ennast) kiitma `kuraa·si `tõstab enese `pääle, `kergitab `ennast Lüg; Juttuga on ta mies küll oma `värki `kergitama, `aina `kuula, elab `juski Pagari krahv IisR; Kus - - pani ennast kergitama – mis ta keik ää teind ning kus kaugel ilmaotsas keind Kaa; ennatlik kes ennast kergitab, aĺbisegane VJg; Ega see vana Jüril neist kahju põlnud, mis poeg ära viis, aga sellega (kaebamisega) sai ta nagu ennast kergitada, nää mis mul kõike on Trm; si̬i̬ suurustess, kes ennast kitt ja kergitess Trv; Mis sa sukk suurustat, vana kinnas kergitat Ote d. alustama ära `salga, selle üle võib jo kohut kergitädä Nõoe. elavdama, virgutama obune juo kergitab ennast, ajab kõrvad kiḱki, kergastab VJg; `nu̬u̬rusarm iki kergitäp, vanaduss kokku vandsutap Puh Vrd kergastama
2. paisutamaa. üles kohutama tänavu olid üe`külmad, `kergitasivad `selle maa üless Hlj; aŕksahk on tuline ea riist, tema kergitab moad, aga temaga ei `jaksa enam teha Juu; kos ta üless ajab kevade, kergitab `ti̬i̬sid ülesse Äks b. (pärmiga) kerkima panema üks `naine vei minuld ikke `astja, et tämä `leiva`astja ei `kergitand, et sie oli tagurpidi `laudadest `tehtu VNg; see töömes (pärm) pole midagid kergitand `saia - - teine töömes kergitas kenasti Khk; pärm ei kergita änam, oo apus või vanas läin Tõs; sai tehakse pärmiga ja kergitakse Ann; leib tab `enne ära kergitada kui sa pańni piale paned ta Pil c. hinda suurendama Kui ta (mõisnik) nägi et sa akkasid püsut rikkamaks minema, siis kergitas renti `jälle Pöi; `kaupmes kergitas `inda Plt Vrd kergähütmä
3. ümber tõstma, kohendama; puistama a. kõrgemaks seadma; kohevaks raputama `kaaruta [hein] üles, mene `ühte `puhku ja `kergita rehaga üles Jõh; `tolmu oli nönda tuba täis [ketramisel] igaüks kergitas oma taku `arkisi Pha; [koda] nõnda äe vajund, peaks natukse kergitama Pöi; ega umigu `tehti ase ülesse, põhk kergidadi ülesse Käi; Pool einamad sai `eile ää kergidat, täna vötame selle osa ülese Rei; ruki `seisis paegal vakka, aga sui`viĺla kergitati parsil, torgiti kaegastega Mih; kergitab piaalust Kos; mina kergitan iga `õhta kot́i seest ned õled `pehmeks ülesse Ann; neid (leotatud linu) piab vahel kergitama kua, muidu vaovad `liiga mua ligi Koe; kui ein on märg alt, `niiske siis kergitasse üles rehadega Ksi; kergüte `patja vähä; kergüte `u̬u̬dit Krk; lina ollu ärä kikitedu, temä viil lännu `tõstnu noid `linnu kah kergitänu üless Nõo; vaja kohenda, kergütäʔ `pat́ja ja kot́ti Se b. (ladet, pahmast) puistama, õlgi või põhku teradest eraldama sui`vilja obosed `tallusivvad, õli paks `pahmas ehk ahus, siis `kergitetti üless, `reie rehaga `tõmmeti üless Lüg; kahe parre `aegu (kui kaks parretäit vilja rabatud) [öeldi] kergitame `röhved `väĺla Ans; esitiks kergidesse aganad rihe pεεlt εε. siis kergidasse `jälle `kergele (~ kergeli) ning aketesse `jälle obustega `tampima; kergitamine oli rihaga. ne olid kergitamise rihad; saand ära kergitud, sis tarist rehi `ümber pöörda Khk; lademest kergitati `suure `vihku; üks kergitas ning pani `vihku, teine `päästas sidemeid Kär; siis kergitakse `angudega, raputakse keik vili `alla Pha; Pitkad aganad kergitati rihaga `välja, riisuti kogu ja vissati aŋŋuga laudile Pöi; rehe `peksmise juures oo `sasse kergitajad Muh; `enni pahmati `põhku, siss neid sülitsi kergitadi Mar; `võtsin neid ruki `kõŕssa kätega sedasi raputasin, seda `üeti kergitamene; kui oli pahmatud, siis akati kõlgast `võtma. rehe rehädega sai `ända kergitud Mih; saavad lademed `pekstud, siis kergitakse ää ja pannakse uued asemel Ris; ku põhk päält ärä `võeti, siss rehe rihaga kergitedi ka tuda tapand Ote c. kerist puistama, kerisekive puhastama kerikse `kergitamine oli, iga `aesta tuli puhastada Kuu; kerist kergitati nõnna ikke `enne vilja `peksu või ka suvel suojaga; kergitati kerist, ajasime `tahma `väĺja VJg d. kalavõrku põhjast lahti päästma läks sie `üksi `päine läks rüsä `vahtima, `kergitäs siis läks vesi nagu `kiemä; [lõhe] sääld (rüsast) ei `pääsegi `vällä ja sedä saab juo ko˛e `arvu, ku `kergidäd rüsä üless Vai; liŋŋuga `lastasse pöhja püi `aega vörgud `pöhja. vörgud kergidatse üles ning `vöötse liŋŋud alt ää; päisid pöhjapüi vörgud kergidaste `öhta üles Mus
4. kergendama, hõlbustama, paremaks tegema või saama kergitäs sest `aigusest, aga jäi `uuvvest ja nüüd tuleb surm Lüg; Nee rohud ikka natukse ta valu kergitavad, kui ta neid võtab siis olla ikka param Pöi; jumal ülendagu so `inge, kergitagu so pattu Mar; `Trööstisi oo `mitmid, mis kellegil südat kergitab Han; kui juba `aige paremas saab [öeldakse] et nüüd oo `aigus kergitan; tervis oo rikkus, katsume kergitada [rohtudega] Var; eng `kinni kui ma natuke köi, tahas midagi `rohtu et oles natuke kergitan Aud; `kohtu puult palutass kergitamest Hää; kergita mu `vaeva vähä, too need kot́id `keldrest `väĺla Saa; ia kohe, sain natuke südant kergitata VMr; `aiguss akass tõist `mu̬u̬du mineme, nüid akkass joba kergüteme; surejet enne `surma kergüdets (enesetunne paraneb). nüit tat kergüdets, `täämpe tetäss tast üit́s vahe (selgub, kas haige paraneb või sureb) Krk; et jummaĺ kergütäsi sinno [soovitakse haigele]; om rassõ `haigõ, vaehtõ päl kergütedäss (olukord paraneb) inne `surma; kergütäss `ku̬u̬rmat. pant tõõsõ hobõsõ päle osa ärä; kergütäss tõõsõ süand [lohutamisega] Se || köhima, köhatama; rögast puhastama Ribilä suits `rinnad `kergitä VNg; kes sedasi köh köh köhis, kergitas, seda `ööldi, et madalad rinnad, kergitab `ühte `puhku Lai; ma egä ommuku mugu köksin, kergitän `rindu Ran || fig (rahalisest väljaminekust) se kergitas ta `taskud koa ea tüki maad Mar
5. kohitsema oĺl ravipahr, kergütäss är; kergütädäss hobõssit, tsiku. kannu kebendädäss Lut
Vrd kergutama2

kesik kesi|k g -ku R/g -gu, -gü Kuu, n -ku g -gu VNg, n -ko g -go Vai(n pl -göd)/ Noa Rid Mär Aud Kos hv JõeK Jä ViK, spor I/g -ko Kod/, Plt Nõo Võn Vas; keesi|k g -ku PJg Kod Pal; kessi|k g -ko LNg; `kessik g -ku VNg; keśsik HJn a. noor siga (hrl 3–6-kuune) kesik `puudane ehk kahe `kolme `kuune Lüg; on üks kesiku `vintsak ka siin Jõh; sul ju suured sea kesikud, meil teśt alles pisikesed Mär; ega meil tänavu suurt siga põle, on üks veke keśsik HJn; kahe kolme puudane siga on kesik; nuored kesikud, kellele ei old iad `toitu `tarvis `anda, sõid niisamma `kapsa `lehti Amb; `võt́sin omale kua sie kevade `põrsa nüid on jo ia kesik VMr; kesikod vahel tapeti sügise, enne `jõulu, kellel `lambid ei õllud Kod; `aastane oli juba suur siga. nii kahessa ühessa `kuuni `kańdis ikke kesiku nime Lai; mul oĺl üt́s kesik immiss Vas || sõim sa igavene kesik küll VJg b. fig lapseohtu inimene või loom nuor kesik, `viie-`kuue toist `aestane `hüüdsimme kesigüks, et nie on kesigüt viel, ei old laps enämb ega ei old inimine viel Kuu; Serätse kesiku konna ja vähämbä Nõo Vrd keskik

kilu- kilu- kilude jaoks (püügiks, töötlemiseks jne) kilunuot oli jälle suur - - `sellega `püiti `talvel jää alt Jõe; Kihelkonna `kantis `rohkem kilumeri Jäm; Piim `seisis kilu mannergus, nüid on pleki mekk sees; kilu plekiga lapsel parajas mustigale `minna, kahe tunniga täis Rei; kilu mannerg on kahe toobine; kilu mannergu `viisi `müidi kilu Kos; `võt́sin kilu mannergu kuuma `viega VMr; ku˽ta mulle kaits kilupangi täit `piimä nädälissegi `tu̬u̬ssi Nõo; kilupańg õlle jaoss üten `võetu Rõn; Kilukard oĺl katõtoobiline Har; kilupangiga miiʔ noʔ mõõdagi `piimä Rõu

koblama koblama Kuu Hlj IisR Juu Kos JMd Koe Kad VJg Iis Plt Pil KJn
1. katsuma, kompama Koblama hakkavad kaik, `kesne pimejäss, käsikaut midägi `etsimä hakkavad Kuu; koblas oma kätega Hlj; Koblas `kaua `aega `eintes ja `leidiski `uuri üles IisR; kui inime midagist otsib, siis `üeldasse temale mis sa koblad Koe; mis sa koblad mind Iis
2. kohmitsema; kõpitsema Koblasin nattuke rohuajas `peenraid teha IisR; Minä `võt́sin ruttu lapsel müt́si piäst ärä ja säen kõik `korda, eks teesed alles koblavad ja akkavad alles arutama KJn Vrd kobistama, kobitsama, kobitsema
3. võtma Lusikaga antud, kuĺbiga koblatud Koe; ma koblan kardulid ahjust ära võtta VJg
Vrd kobima1, koplama

koerus1 `koeru|s spor R eP(`koerdus Kse Var), Hls Nõo San, `kueru|s R(-os Lüg; `koi- IisR; g -kse Kuu VNg, -sse Lüg) Amb JMd JJn Koe VMr, g -se; koeru|ss g -se Trv Ran Nõo Urv, g -sõ Rõu Plv Räp; `koiru|ss, g -sõ Krl Har Vas Se; koeru|s Jäm, -ue- g -sse Iis vallatu olemine; koerustükk, ulakus Küll se `tütrik o `kuerust täüs, muud ku alade tegeb kometi; Küll sidä `koerust sai `tehtud `mitma `moodist, kui veel `noored olimme Kuu; moni obune `kuerukse perast lüö iest-takka üless; juo `niisukesed `karja pojad one `püöralised oma tegudega ja `kueruksega VNg; `ärgä `tehka `kuerut, jumal `viskab kivega pähe Lüg; Pane `kuerust tegema, siis on jalad küll Jõh; joulu on pahnad parandal, siis lapsed saavad `koerust teha Khk; Seike asi oo paljas koerus, muud üht Kaa; Poisid tahtvad ikka vahest kuerut teha Emm; Obu pole `ammu ees käind, mütu nädald prii olnd, nüüd perse koerut täis Rei; õppind maast madalast juba `koerust tegema; `istus `koerusega teese põlve peale Mär; sa oled üsna `koerdust täis Kse; tegid vanale `koerdust, põletast tä sauna maha Var; `koerusega said nad küll akkama, aga õppi ei `viisind Vän; Mis hoop `pihta si̬i̬ õpetuseks, mis `mü̬ü̬da, si̬i̬ `koeruseks (laste karistamisest) Hää; `vimpka `öeldakse sellele kes `koerust teeb Kei; eks ma `võt́sin `kuerusega sialt ühe `kanga `lahti ja `tõmbasin teise `kanga `alla Amb; ikke on sul isu `kueruselle JJn; oh sinu kuerust Iis; nalja peräss `koeruse peräss kõnelesin, egä see põllud tõsi Kod; tüd́rikud tegid `koeruss, kihutasid tõõsile undruku saba `alla `tuhka Kod; sihuke paras jõmsikas, `koerust teeb teiste lastega, `ullab ja Plt; `koerust täis ku kurivõrk Trv; ta‿m `koerust külländ tennu, las istub [vangis] Nõo; ta miiss `õigõd ellu [ei] eläʔ, ta eläss `koiruisiga ja `varguisiga Har; Väümi̬i̬ss oĺl kavval ja˽`koeruisi täüś Rõu; ta um `koerusõ pääle miiss Plv; tu̬u̬ om jo `pistü `koiruss Vas; uma `koirusõ perast sai timä tappa kaʔ Se || fig taal om uma `koirusõ kot́t kaalan, siss aja `õigusõ ka kõvõrass Har
Vrd koer

kohe2 kohe, ku- R(kõ- Lüg Jõh) eP(-õ Khn; kõhe Sim I Äks) M u Puh San Se; (rõhutus asendis) ko˛e Jõe(ku˛e) Vai HJn JõeK Pee; koe Amb Pee
I. adv
1. (ajaliselt) viivitamata, sedamaid või lühikese aja jooksul mina län kuhe magama Jõe; `mulle `keideti kohe siel `kohvi ja `praeti liha Kuu; oleks tuult tuld, siis nad oleks uppund ära kuhe Hlj; `uoda vähäkene ma tulen kõhe Lüg; tuli kohe `kiirest tagasi; `kieras kohe `kanna pääld `ümber Vai; ma liha kohe ära Jäm; äga‿ss seda nii kohe‿p saa; ma viisi kaks pörsast `linna, sai neist kohe `lahti Khk; kui ma [seda] `kuultsin, kohe oort läksin Kaa; kui naised kogu soavad, siis‿o kohe nii `kange poarutamine `lahti; See (poiss) pole seal `kuigi kaua olnd, kohe tuli äe Pöi; kohe, näpu pεεld Emm; [vili] rabatasse koa kohe ää, kui põllalt tuuasse Mar; nii kui sa ta `küĺgi puudutad, nii ta kohe karjub Mär; kui oo kuib aeg, siis ei või vara `äestädä, `tarvis kohe mahategemise ete `äestädä Vig; ma tule üsna kohe Kse; sial mes vihm tuleb, sie kaub kohe kruusi (kruusa) `sisse Han; mis sa vihu läbi `sapsisid, kohe üle ukse `säuhti Hää; kui `eśtiks kohe `minna ei soa, siis ma tulen takka järele Juu; Kohe sai teisel süda täis, kui `ainsa sõna `ütlesin Jür; kohe jüripäeva järele JõeK; kui lähäb tina liiva `poosse (pugusse), kana sureb kuhe ää Ann; ma tulen kohe kui suan JMd; kui kuiv ein oli, siis ikke sai kohe `saadu `tehtud Tür; kõpped anname kohe lammastelle ette, egas neid `veśkille `viigi; nigu suab, kohe jala `piale astub Sim; meie aema kõhe eenä maha Kod; `võt́sin leeva ülesse ja kuhe `ahju Pal kui pada üle aab siis aab kõhe `tossu `sisse Äks; kui [leiva juuretis] apu on siss näed kohe ku ta on maha vajund KJn; teesed `riided `selga ja kohe tü̬ü̬ `juure Vil; akkas kohe `lõhkme (sööma) Krk; `õkva kohe lää Se Vrd kohedalt2, kohalt, kohelt, kohe|joont, kohe|maid, kohtas2, kohtsilla
2. (ruumiliselt) vahetult, otse `silmä `ambad, nied on siin puol puri `ammaste kõhe Jõh; Vanadel majadel pole koda ees olnd, kohe õuvest tuli `kambri Pöi; sau kohe rohu all Tür; pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale VMr; meie `kopli servas on kõhe paks anepaju IisK; vanast olid `kõrged anged, kohe `riastani Lai; koolimaja on kohe meil säl üle aia KJn; kohe joonega otseteed olgo siis [lehm] must vöi kirjo või lauk või, ikke `üitasse: asemele ja lähäb tä kohe joonega Mar; siin oli [siga] jõkke läind kohe joonega Kei
3. rõhuadv a. (jaatavas lauses) lausa, päris, täiesti, kindlasti neil old kuhe ait kuhe `suola täis Jõe; Kogud pikked `päiväd `tünnerdä `ringi, jalad kohe `aeduksis Kuu; kui köhä iil `pääle tuleb, siis kõhe eng `kinni Lüg; Ein kohe `rinnus `saadik, ole mies `niitama IisR; moni laps `vingu `pallo, `tahto ko˛e `vingu Vai; εε menusa jutuga, jutul kohe menu `juures Khk; Kuivalt einamale äi `mindud, ennem `tehti `valmis einataar - - see pidi kohe olema Pöi; seda‿o kohe äda pärast taris Muh; suur lasu oli `aitas ekkesid, neli-viisteistküme `paari kohe Rid; kõik põles ää, jäi päris puu `paĺlaks kohe Mär; `raske oli kohe `kohta pidädä Vig; kis `jälle naa paramad piĺli`mäńgijad, need `jälle kohe kutsuti ja kohe palga eest Lih; tä päris `kohkun kohe Aud; [kangas] `pandi `ahju, kui sialt `väĺla tõmmati krähises kohe, nii sile oli HMd; iir on `väiksem kui rot́t, rot́t ikka suur kohe Kei; `lõikas õhukese leeva killu nagu viha lehe kohe Juu; ma `salvasin teda ete `iaste kohe Kos; temale tuld kohe paenakas `piale KuuK; lahedast puust joksevad pierud koe särinal Amb; me oleme kohe siit inimesed päriselt JJn; kohe suur kahe kolme toobine kauss `pańdi [putru] täis Ann; siis oli luśt kohe muutku, et said ag‿tulist ommingu söönd ja külasse `tööle Pee; vakk õli peris `kańtis kõhe, iga pidi `kańtis Trm; nüd on pikk laut, annab `kõńdida kuhe üle; veike `jõekene, kuiva suvega `kuivis kohe ära Äks; ja mõni maa on kõva, et on kõva kohe - - igavest ära `kuivand Lai; kiĺluvad ja kisavad, need lapsed `tüitavad kohe ära Plt; sündind kohe olen Saviaugul Pil; ni̬i̬d käisid peris obosega kohe KJn; [hobune] tagumeste `jalgega lõi et uńt `surnuss kohe Vil Vrd koha4 b. (eitavas lauses) hoopiski, üldsegi, sugugi mei külas ei old kohe `kelgi [käiseid], mina neid ei ole kohe nähänd VNg; [haige] puusa pärast ei või ma kohe `seista JJn; ta raha kohe ei `tahtki, vili oli ju änam, ikke võt́tis `viĺla Pai; ükski mu üle ei nurise, mitte ükski ei nurise ko˛e Pee; mul ei ole kohe `usku nende `rohtude `sisse VMr; nõnna‿ned ajad äe `kauvad, ei pane tähälegi kohe Kad; `piale `vihma on mua nii kõvast `paatund, adra ei võta kohe `sissegi Sim
4. vajalikus suunas või asendis a. otse; sirgelt Üks mies jäi `paadi `vinnamise ajaks `paadi `juure `paati kohe `oidama Kuu; `Hoia saepea kohe Hlj; kõhe vagu, oboselle `õisetasse Lüg; [kuhja] varras sai jälle kohe lükata Vän; murispuu peab sarikad kohe; teine puu kohe, teine `viltu Ris; paadile panna jäŕg `alla siis seisab kohe JõeK; aa tema `juonde ehk kohe KuuK; kohe tee, tee on kohe `aetud Ksi; regi ei joose kohe, regi `viitab Pil; pügal paku vahel tahutasse lat́t kohe KJn; `Vankrejuhed on selle jaos, et rattad kohe käiks SJn; päräst `aeti si̬i̬ ti̬i̬ kohe `metsä `mü̬ü̬dä Vil; mine siit kohe, saad rutempest Hls; sel om `vi̬i̬rje silmä, me silmä `vaatave kohe Krk || kohakuti `augud `piavad kõhe õlema Lüg b. suunda, suunas; poole lapsed `roomavad neĺjatöllakil persse ots kohe ülespidi Jäm; Ans; läksid kohe `sönna (sinnapoole) Khk; käänas selja kohe, äs tee `kuulamagid, mis ma `itli Mus; mitte ei `oata (vaata) εnam kohegid Muh; Pane püssi ots kohe ja lase vares moha Emm; Pole ta sest pidand midagid, pööris selja kohe ja läks Rei; pöörab [püssi] otsa kohe, võta siss kinni Kse
II. (kaassõnana)
1. suunas, sihis, poole a. prep ta oort tuli kohe mind, kui mind nägi Jäm; `aksi `pεεle kohe maad tulema (ujudes) Ans; suits töuseb kohe taivast Khk; Üks jalainimene läks teed kaudu `vihtudes kohe küla Kaa; Oli seal upakil maas, perse oli kohe taevast Pöi; küini suu köis kohe rihalse tagust Muh || fig `saatand sihandse kohe merd; saada kohe pöhja tuult (halvast asjast) Khk; kohe ilma igale poole; valjusti, kõigile kuuldavalt Siad olid söömata ning `ruigasid kohe `ilma; Seda juttu ajab ta niid kohe`ilma laiali Kaa; niginal ja naginal lähäb `mü̬ü̬da ti̬i̬d, kuulusse ärä kohe `ilma Kod b. postp seisab ukse `juures selg meite kohe Jäm; Vahtis jöllis näuga mo kohe Khk; kes sedati istub, perse renni kohe Mus; kui saialeiba oo, siis lapsed `oata mette apuleva kohegid; siis ma `uatasi nende pilide (pilvede) kohe seliti [lamades] Muh; poha (põhja) kohe Hi; minge kiriku kohe Kul; Obo lähäb koo kohõ paõlu paramini kui metsä kohõ; Tibrikä madal lähäb Riia kohe Khn ||fig saad omale joodigu mihe missel suu `ühte `jooni `kiiva viina kohe Jäm; Vanast vaadeti ikka obeseid, niid ega mehe suu jooseb auto kohe vett Kaa; Küüned oma kohõ Khn
2. postp suhtes; kohta; peale räägib `santi mo kohe Jäm; kade teiste kohe; vihastas teise kohe, elu sai täis; tüdrugud iritavad poeste kohe; ta oli mo kohe sur‿vihane Khk; jugas moo kohe, miks ma pole täda `ootand; opaga olemisega inimene, kes ennast teiste kohe `uhkeks peab Mus; Üsna sańt `kuulda mis ta keik teise kohe ää räägib Kaa; möne puu kohe `öötakse `sitke; Mustjala meeste kohe `ööti tümakaku tegijad Krj; nuriseb toedu kohe, ei söö; ta moo kohe vihal, pahane Vll; tüdrik oo `kiimas poiste kohe Muh; `pörguline öelda inimese kohe Rei; Küll `ütlesid `raskõsi sõnu `meite kohõ Khn || ühe kohe, kahe kohe (ühe jaoks, kahepeale) Ans
Vrd kohta1

kord1 kord g korra S L K Iis Lai, `korra Jõe Hlj RakR VNg; kõrd g kõrra I Äks eL(g kõr[r]a Lei; ḱerd g ḱerra Lei), `kõrra Lüg Jõh hv Vai; kerd g `kerra Kuu Hlj VNg Vai(n `kerda) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
I. korduvus
1. (sag koos hulga- või arvsõnaga) ajaline korduvus, esinemissagedus seda on `palju `kordaid Jõe; `Kerra miest nähä, `toise`kerra `tunneda Kuu; üks poiss käis `piigu `painamass `mitmella `kerralla: `tulga ja `tulga VNg; ma õlen pali `kõrdasi sääl käind; sie ei `kuule `äste, kaks kolm kõrd `räägi üht juttu; kaks `kõrda võtta suppi, ühe `kõrra `ammusta `leibä (öeld, kui toitu on napilt); sel `kõrral ~ sie kõrd ma ei saa `tulla, tulen `tõine kõrd Lüg; tüö `tullo jättä kese, `toisest `kerrast Vai; nee tülitsevad äga nädali korra ära Ans; ju‿ne (karjamõisad) `möisate körvast ühel korral vanal ajal oli `tehtud Khk; keik korrad es `lasta [ehalist] `sisse Mus; `mütmed korrad kεisi sääl Kaa; kukk kiiratab kolm vöi neli `korda enne oomikud Pha; `kordagid põle `tehtud nii õlut Muh; panin sõrmed suhu ja vilistasi `kahte `korda Kse; paar `kordi `niitad [lambaid] `aastas; ma sain jo pari `kordi `enne `valmisse, ennekui peiupoiss tuli Mih; jättis merele mineku selles korras nõuks Khn; Jusku lehm: kui `õhtul korra ammub, siis on päevane jutt räägitud (kidakeelsest inimesest) Hää; `linnes ma üksi ei käin - - naine käis `seĺtsis koa paar `kordas Ris; ma käisin `mitmel korral ~ mitu `korda Juu; kuuśk laseb juo kolmat `korda okkaid Amb; ma sain küll `mitmet `korda `küiti JJn; ta (hunt) viis `ühte `puhku neid (lambaid) ää, ega ta seda `ühte `korda viind Ann; mes `aśja sa iśsid, kui es anna neĺjät `kõrda sigadele [süüa]; paĺju kõrradele suad üheldä sedä sõna Kod; käisin `korda kolm väĺlas Ksi; ti̬i̬d ärä ühe korraga et ei ti̬i̬ `kahte `korda `ühte `aśsa KJn; paelu `korda sai `käitud säält kuju Vil; tõmmassime [noota] kaits kõrra `õhtsapoolen ja mõni päev kolm kõrra; kümme kõrra `loetass kolm `lõnga, kolmkümmend `lõnga `paasman Trv; ma ei mõista midägi selle kõrrage `osta; kõrd saa vi̬i̬l `leibä tetä Krk; üitskõrd sai paar `kõrdu väegä paĺlu latikit; nigu räbälä puńt jälle, esi astu üits `kõrda, ilbu `kargava kaits `kõrda Ran; üten kõrran kadusiva (surid) mõlemba Puh; mõni piap `kavva `aega viha, aga miul om viha toss samass kõrrass; panni kaosi [liha] täis, et siss na saava kõrrass süvvä Nõo; kui sa ka esi nädäli‿sen `kõrda (üks kord) neid läńnikid ariss, siiss na olõss küll ilusad ja `puhtad KodT; [isa] kõnõĺ sedä luku `mitmit `kõrdo Võn; perämäne kõrd ku ma käisi, siss es ole tedä kotun Ote; üit́s röömükene `anti, mõnõss paariss kõrruss sai leevä pääle määriʔ San; Suvõl näet um piḱk päiv, sõ̭ss `sü̬ü̬di õ̭ks neläkõrra Rõu; maśsinat es tunda˽tol `kõrda Plv; kuʔ [kukk] jo˽tõist kõrd kiŕät́, siss tuĺl üless tullaʔ; neĺli kõrd `vi̬i̬di [mind] tappaʔ Vas; tal oĺl hää tujo si̬i̬ kõrra `aigo Räp; ma olõ õi `kõrdage sääl käänüʔ; võit `mitmõhe kõrra `risteʔ (ümber ristida); kuuś kõrra ~ kõrd käve päävä pääle; jätät tõõsõ kõrra pääle tü̬ü̬ Se; harva korda harva, harukorral `arva `kõrda käis meil; `arva `kõrda tuleb ette sie asi Lüg
2. perioodiline esinemus temal oli ohatus - - käis iga `aasta oma korra ää Vän a. söögikord veistele tuleb `lountse kord käde anda Khk; `öhtu kord on veel söömata Rei; oodake natuke `aega, tüdrikud toovad `õhtast `kõrda kah Hää; omikune kord ja `lõunene kord ja `õhtane kord – kolm `korda `päävas [süüakse] Juu; mõnes talus on kõrrad, kõik üles kirjutatud mes kiädäd [nädalapäevade järgi] Kod; `õhtun kõrd ~ sü̬ü̬k Pst; võtat kana muna, lü̬ü̬d `katski - - lääb [söögi]kõrra ette Ran; `tu̬u̬ga (suure pajaga) om hää nii katõss kõrrass `sü̬ü̬ki `kiitä `perhrele Har; olõ õi˽himmo `sü̬ü̬ki tetäkiʔ, kaet inne kuiss kõrd `mü̬ü̬dä saa Vas b. menstruatsioon naiste`rahva kord Aud; iga noore inimesel on oma `loodose kord Ris; vanaste pańnid sel ajal naesed körtsiku `seĺga, sis oĺli körtsiku kord SJn; ma oĺl `aige, mul olli iks omakõrd Ote; tu̬u̬l olõ õi kabõhisõ `kõrda inäp; tu ei piä vil [last] `saama, tu̬u̬l olõ õi inemisõ `kõrda; halv kõrd tuĺl `külge Se c. (ilmast) nüid `sõuke alva ilma kord (püsivalt halb ilm), ära `mõtlegi, et sa `eina saad teha; ilusa ilma kord, ega ta nüit `vihma ei tule; Vaa (vaga) ilma kord Hää; talvõ kõrraga (talve aegu); küĺmä kõrraga Lei
3. (üksik)juht, puhk See oli ikka kukkumise kord (raske kukkumine), teine küĺg oli kõik suur sinise punase jutiline; See (mees) korra taris, aga see pole selle (naise) `juure jäänd Pöi; Viibsip̀uude päält ikki ei keritu, si̬i̬ `oĺli vahest `arva `juhtumese kord; Liik on üks munemisekord Hää; tuli `mingi kord (millalgi) `siia JJn; `mõtle ku kalliss pulli kõrd (paaritus) om Nõo
II. järjekord
1. (ruumiline või ajaline) järjekord, järjestus `läksin paja, õli kaks kolm ies, pidin `uotama `kõrda Lüg; `võrgud [meres] kõik `kõrra järele Jõh; `Villa`veśkil ei pidada kunagi `korda `saama (ei pääse järjekorras ette) IisR; jo‿si surma kord `varsti tule ka, sest korrast ep saa kaudu `ükskid Khk; [ta] Oo eese naisevetmisega tükkis korra taa jäänd (pole õigel ajal võtnud) Kaa; ta (koer) oo vana koa. ega tia, kummal `enne kord kätte tuleb (enne sureb) Kse; jahvatese kord tuli minu kätte JMd; ma panin ikke liha `aśtjasse, końdised tükid panin taha `eäre, siis oli ea kord kohe, kuda ma `võt́sin Juu; [kordlaine] mis `teatud korra järel tuleb Kad; Üeldi küll, et ega kott kõrda oota. Aga tuuleveskil tuli küll niimoodi välja, et just kott ootas kõrda Trm; `mölder `ütleb kui suama jämedä javatuse läbi tuleb püüli kõrd Kod; lavvakiriku kõrd (armulaual käimine) läit́s `mü̬ü̬dä, jäime kõrrast maha Krk; ta viis koti `veskile, `ommen `olli lubatu `kõrda Puh; kui rüätegemise kõrd kätte `tuĺli, siss pidi valmiss tolle jaoss olema Kam; su˽kõrd om häste lähembäle jo saanuʔ, sa saad `varsti jahvatamma; pedäge kõ̭iḱ `kõrda, `olkõ uman rinnan vai roodun Har; vanast `üĺti et, `kõrda põdeva˽silmäʔ, üt́s `haigõss jääss, nii jääss tõõnõ kah Vas; ku kõrd om suuril puil, sõ̭ss tulõ paiul ka paḱin takan (kui kannatavad suured, siis kannatavad ka väikesed); Kohe kõrd saisma jäi (küsitakse viinajoomisel) Räp; mi saisame ḱerran. oodame kona saa ḱerd `ostmise munu Lei
2. (omavahel kokkulepitud) tegutsemisjärjekord; kordamööda täidetav kohustus `kõrra tagand käib – tänä läks `tüöle, `omme ei lähä noh Lüg; Keik, kes säel `piimaveu `artlis olivad, pidasid oma `korrast `kińni IisR; me olime teine teise korra [haiget valvamas] Khk; sauna küti korrad Vll; Millal `teitel piima kord (koorejaama piima viia) on; Küla`kupja kord see tuli üks kord `mütme `aasta tagant Pöi; üksvahe ma olin ambulańtsi kasvandik, nüid kein `aastas `korda või ei `keigi Rid; `Ruumis ning ladumas `oĺdi [laevas] korra piäl, teese reesi teene Khn; korra pial oli `karjas `köimene Aud; piima veo kord Tor; [rehepeksuga] akati vara pial, selle aaks olid juba põllal kui kord oli `minna Ris; ma olen oma korrad ää teind, olgu nad `puhtad ehk mustad (pesupesemisest) Juu; pidime `korda tegema: täna sai teine [hobust], `omme sai teine JMd; öövaht́ on korral (öövahis) Koe; küüdikõrd oo sinu käen. tämä käis õma kõrra ärä Kod; karja kõrralise kõrra `järgi käisiv [mõisas karja talitamas] Krk; [lauakirikus käiakse] keväjelt ja süküselt, ma oĺli iilä˽keväjest `kõrda Har
3. (sag obliikvakäändeis) karjakord; sellega kaasnev ühiskarjase toitmine ja ööbimine peredes `ninda `palju oli talus `kerda, kui`palju `lehmi oli VNg; `nelja talu pääl `käisin `karjas jah. igas talus õlin kaks nädäla `kõrda - - siis `läksin `teise talu Jõh; küla `lambad olid `kordas, küla pered käisid [kordamööda] `lambes Pha; ja siis saand ned (karjaskäimise päevad) läbi saand, siis läks `teise talusse jälle kord Pöi; karjane käis igas peres `kordas. kui paelu `loomasi oli, siis oli kahe `veise pealt üks pää, kel üks veis oli - - käis korra ja kahe takka, aga ikke käis neil koa `kordas. siis `pańdi sealt `talle leevakot́t ja `lähker Juu; kus peres karjane `korda (söögil ja öömajal) oli, sialt pidi abilene kua olema JJn; mul on `lambataat́ `korda VJg; meie Mańn käis ka korral (abikarjuseks) Lai; kui üten talun kõrd läbi, siss läits karjuss `tõisi `tallu Ran; kaŕuśs lätt nüüd ti kõrrale (teie tallu söögi peale) joʔ; latsõ˽ka kävevä kõrral (abikarjuseks); `määńtsel talol oĺl [karjus] kõrral säält sai `rõiva˽ka `säĺgä Se
4. (hrl kohakäändeis) teokohustus, korrategu isa läks `kerrale [mõisa], `süötas `luomad, `andas `süia ja `juua ja. isa käis `kerral VNg; kaks-kolm inimest oli ühe nädaliga korral Rei; korrad olid `käüä Khn; sulane oli tiul, tüdruk oli korral Pär; minu ema oli küll `mõises korral käind, püigil käind Tür; vanast `käidi `mõisas `lehmade ja `ärgade korral – neid `süetmas VJg; miu emä kõneĺ, temä käenu kõrral `äŕgi laada man (künnihärgi söötmas) Hel; si̬i̬ oĺl kuvve päevä talu, mi̬i̬s kuus `päivä pidi kõrral `käümä nädäliss Kam; vanast `üĺti et `kõrda `mińti - -`tüt́rik oĺl kõrran nädäli `aigu Har
III. korrasolek; üldine kord, süsteem
1. (kindlaksmääratud) töö- ja elukorraldus; üldkehtiv käitumisnorm ja kohustuslik allumine sellele sääl majas ei õle midägisugust `kõrda, segamiste kui seppä `Antsu särk Lüg; Naiste kord pole (naistel ei sobi) juua Jäm; Kord köva kut Viiburi söa koolis Pha; inimeste `keskel peab ikka üks `öiguse kord olema Vll; See on nüüd ea kord küll, pole änam leva tegemise muret; See oli kohe selle pere kord, pere mees ise - - tegi `koorma, `suiline `andis alt käde; Inimesed `peavad ise `korda pidama, üks soab nii pailu [heina], teine jääb tükkis ilma, ega asjal peab ikka oma kord olema Pöi; igal ajal omad viisid ja korrad Rei; mõrrad lapitakse `paati kõik korra järele; täis rehe`peksmese kord oli, kui neli inimest oli [kooti löömas] Rid; kuhja kord. `esteks `korda (mööda äärt), siis korra taha, siis südamesse ~ `keskele [pandi heinu] Ris; [karjane] käis seal (kuuse otsas) siis `vaatamas `loomade `korda, et loomad ära ei kao Juu; oma korra järele pidid `külvama alati Trm; `niiskene one si̬i̬ ilmakõrd, inimesed one `uhked ja suured Kod; `seitsme põllu kord oli meil Plt; sis te `tääte küll seda maa `korda, kuedas ta on Vil; piab kõrra aru järele sü̬ü̬ḱ oleme ärä tett `tü̬ü̬listele - - kolm `kõrda süvväs Hls; ei ole `rõõvit kõrra `järgi (korralikult) `seĺgä panna Krk; nigu ossendust tü̬ü̬d tettu, ei ole `kõrda, kõik segi; ta‿m kenä mi̬i̬s - - temä sääs egäl pu̬u̬l kõrra `maia Ran; kuuskümmend-säidsekümmend `aastat tagasi oĺl venne väen `väega logardinõ kõrd Võn; a ei olõ˽määnestki `kõrda tu̬u̬l tü̬ü̬l Kan; ega asi nõud umma `aigu ja umma `kõrda; piat tegemä nigu kõrd ja `kombõ `nõudava Har; Tarõh olõ õiʔ pot́ikõrdsi `kõrda kah (väga suurest segadusest) Rõu; pääkaŕuśs oĺl kaŕa man õks kõrra`kaeja, kai `perrä õt `väiko˽kaŕusõ˽`kaŕja kaidsasõʔ; `väega kõrralda (korratu) inemine; vanembest hää kõrd, selle hää latsõ ommavaʔ Se; vanna `kõrda (laadi) inemine Lut || teat toimimisviis `joukamad pered, noh nie parandid oma `vergud siis `talgu˛e `kerrass Kuu; vie `kiires `kõrras (kiiresti) tagasi Lüg; Äda`maandumine (vallalisena sünnitamine) jah, ta ei ole `õiges korras Hää; ein akkab ära `kuivama, tuleb kiires korras ära teha JõeK; `tehti koduses korras paalad ja lõŋŋad VMr; sõit́ õege `kiirel kõrral siit `mü̬ü̬dä Kod; mehel lähäb ju `kiiremal korral kõik (suguühtest) Ksi
2. tegevuse korrapärasus; rütm `lüögä `kõrda (vartadega reht pekstes), siis on `kerge `peksädä; kui akkasima `kolmekeste [reht peksma], siis käis `kolme `varta kõrd, ku kahekeste, siis kahe `varta kõrd; kui `neljäkeste `kõrda `pekseti, sie õli, kui obone `juokseb; kõrd läks segämine siis `justku segäs ka tiäd sedä tüöd, se pidi `täpseld `kõrda `käimä Lüg; [rehepeksul] nelja nuia kord oli ikka ilus kuulda ja nähja ka Mus; nuiad – nee pidid kenasti `korda `käima [rehepeksul] Vll; nad lõivad kuue ja `seitsme pinda `korda Ann; kahe kurikaga sai [kangast] virutada, `korda sai `lüia viel nii et ikke matsud `korda läksid, et segamini ei aand Koe; `korda lüü˛asse jah, et niikui ühed vardad peksaksid VMr; kui sa ei lü̬ü̬ `korda, lü̬ü̬d teese koodi `piale - - kui ta ilusti `korda lähäb, on `kerge [reht peksta] Pal; kolme kurikaga `lü̬ü̬di `korda, kolme kurika kord; [külvamisel] Jala `astumine ja `käegä `viskamine `piäväd `korda minema. Kui parema jalaga astub, siis `viskab paremale `poole ja kui vassaku jalaga, siis vassakulle KJn; üteldi koodi `kõrda, koodi `kõrda! siss pidi kõrran `lü̬ü̬mä Rõn
3. õigus; kohustus vanamate kord (õigus) on vanuti laste kääst `toitu `saaja; pere mihe kord on `palka `maksa ning `suilise kord on tööd teha; see oli ikka ülekorra, et ta nii pailu [raha] küsis Khk; Ah, teeme kudagid valmis – saaks korra (kohustusliku töö) kaelast ära Kaa; `ousta vanemid, see on su kord ja kohus Rei; taĺli man sai kätte [hobusevarga], tapõti arʔ, sääl oĺl timä kohuss ja kõrd Se; kord ja kohus nii nagu peab, nagu on ette nähtud [mustikasupile] panin ikke `suala `ninda `kuida kerd ja kohus ja sukkurd ka vaid `ninda `kuida kerd ja kohus VNg; sie on kõik `ninda `uisa `päisa `tehtud, ei õle nagu kõrd ja kohos Lüg; Nortsib sukad kua `kinni, ei nõelu ilusti nagu kord ja kohus Han; no rattad tuli `rautada nii kui kord ja kohus HljK; elä õma elo`kõrda nagu kõrd ja kohos Kod; ta tegi nii ku kõrd ja kohuss Krl; imäl om kõrd ja kohuśs tõrõldaʔ Se
4. riigikord, valitsus nad jäävad selle korra `aeges veel järele, kis teab mes teise korra ajal tuleb Mar; vana kord on juba `nähtud, et tea mis uuest korrast soab Juu; nüid si̬i̬ (nõukogude) kõrd om ää küll, nüid saap arstiabi ilma rahata Nõo
IV. olud tervikuna; normaalseks eluks ja tööks vajalik seisund; majanduslik heaolu, elujärg puhas kord oli [Suur]`saares Hlj; Sedakorda oo see asi siis jälle korrapeele aetud (korras); Keik see elamine-olemine oo sii peres nii korrapeelt ää Kaa; ehk ta tuleks paneks me kella seiari `korda Phl; kortsatud kaśs, kortsatud loomal ei ole oma `korda εnam Han; maja on eas `kordas Ris; see (inimene) on korrast ära, on pool `ullu Kei; kevade too magaskiaedast [vilja], sügise vii `jälle ää, `ilmes korra ~ järje `peale ei soa; ega ma teand, et seal nihukest ead `korda (midagi head saada) on Juu; talvel `laśti kõik adrad `korda teha VMr; kõik aśjad o logadi-lagadi, rääsun ja segi. sa ei sua `aśju `kõrda `panna Kod; mo tervis üsnä kenäs korras Kõp; sellel om ää kõrd, tal om egät Krk; miul `olli sõsar `väega armetun kõrran Puh; pää om kõrrast ärä `lastu minnä, om kärnän ja `täie täis; mia sääsi endä poja ka kõrra pääle, nüit ta võib elädä; targast pääst om kõrd inimest (tubli), aga kui om joonu, siss ei olõ aru `raasu pään Nõo; aenaaig joba käen, tulep vikati `kõrda `säädä Kam; tu̬u̬l oĺl rassõ kõrd, tu̬u̬ om päält `kümne ajasta sängün olluʔ Har; ja nii nii sõ̭ss saivaʔ inemise joba parembat `kõrda umma ello säädä Plv; Omaʔ hääʔ kõrraʔ olno (purjus inimesest) Räp; ti̬i̬ nigu kõrd kand ~ kui jõvvat; ma pei tälle hää kõrra (söötsin hästi); meil õ̭ks jumala`andest om kõrd olõ õi `puuduśs õiʔ Se
V. aine- või kattekiht, kirme on vähä külm ilm ja kuhe on [merel] kord üle Jõe; lund sada `paksust maha, on `paksu kerd maas VNg; `liiva`lestal ei ole sedä kive `korda pääl Vai; nii öhune sönnigu kord sai pöllule `pεεle; ma sai selle sönniguga korra üle [põllule] Khk; paks soola kord [kaladel] peal; Just `kaste korra tegi (sadas vähe vihma) Pöi; kibil `sambla kord peal Mar; õled o `virnas, põhu kord o peal Lih; meil `metsas oo kohe sinine kord külma`lilli üle Kse; vili pudiseb, kohe kord teri jääb maha Tõs; Supil paks rasva kord piäl Khn; paks tamme tõru kord maas Vän; kääd on `korpas, korba kord peal Kos; külm ärmatis muas, külm ärmatise kord Amb; küll oli `kaarlaid siin ravas pailu, kollane kord kohe Ann; kopastand piimal on roheline kord pial Sim; ku laps puhas ei õle, akab `liikmite kõhalt `kõrda `aama (kestendama); nahk aab `kõrdu, takendab Kod; krobaline nägu, kessendab, mis on nagu kõrrad aab ülesse (nahaekseemist) Äks; ää kõrd lume tulli Krk; leevä `pääle om nigu alletuse kõrra tõmmanu Kam; ta om jo viiś nädälit sannalda olluʔ, tal om jo˽kõrd muta sällän Har; puu oĺli˽kõ̭iḱ lehist `puhtaʔ, kõrd oĺl `lehti maahn Rõu
VI. korrapärane paiknemine või asetus
1. kõrvuti või ülestikku asetsev või asetatud kiht Eks pane [külmaga] hüäst `riide `selgä, kerd o igä jo `kerrale lisäks Kuu; [lihasoolamisel] este saab `pohja `suola `panna siis saab lihakerd `panna; [rukki] `kuhja `päälimene kerd oli tihedamb VNg; `silgud `lauditasse kõrd `kõrra järele Lüg; kore sita puu - - suured korra vahed ja süi vahed Pöi; `paedel oo korrad vahel, saab see kord `kat́ki, juba siis tuleb sealt vett Mär; aga keväde, kui `korda juba tieb. mere piäl (vana jää peale tuleb sulamisvesi, millele tekib jääkiht) Khn; [katuse alustamisel] jääb üks kord `õĺga lat́i `alla, teine `peale Aud; ku üks [jää]kord on all, ja teine kord on pääl, sis ta nägu koriseb Hää; siis kui oli [köis] kahe`kordne siis akati uuesti otsast punuma kolmas kord `piale Koe; `kapsa kõrrad, `kapsa piä `ki̬i̬räb, piäl on sinisemad lehed, all `valged Kod; ümarik lade jah, sedasi kõrd kõrra `järgi pekseti purust si̬ põhk Äks; `kindalle `kooti `piale, teisest lõngast korrad `piale ~ `sisse Plt; raavi `põhjas on liiv `kordade `viisi KJn; kateld jakuld `panti [rukkivihke parsile] - - muedu üteld kõrrald es lää `kuigi paelu Trv; ku [kiidekat] puhastada, siis tuleb `kõrde `kaupa võtta Ote; [anumasse] pandass kõrd `si̬i̬ne, kõrd `su̬u̬la Räp || (nii ja nii mitme kordselt kokkupandust) `metmed `korda (mitmekordseid) öödilesi ja `kiutu riiet `tehti Var; taal tulõ õkka kaal kattõ `kõrda käändäʔ San; `kolmõ `kõrda kah iśsitäss [lõnga]; tu om katõn kõrran (kõver, küürus), nii jäänü˽kattõ `kõrda, nu̬u̬ langa omma kõ̭iḱ ütekõrralitseʔ vai ütte `kõrda; `pistü puist tettü pinu. `üllest kokku, `mitmalt kõrralt kokku Har; `langa isitäss katõ ehk kolmõ kõrra kokko Rõu
2. ehitusjärk a. (majal) alumine [palgi] kõrd `panna `kundameǹdi `pääle Lüg; viimane seina kord, mille peal sarikad on Vll; mõea kord (seina kõrgus). 15 `korda puuseinal, [nii] kudas palgi jämedus oo; peenemate mõeadel pannas vundamendi `piale telliskivi kord ja siis paĺksein Var; savi `saina tetti `kõrdu `viisi. edimäne kõrd lääb kolm `jalga - - tõenõ kõrd om kah kolm `jalga, kolmass kõrd, tu `päälmäne om kaits `jalga Ran; alumine kõrd (aluspalgid vundamendil); [taimelaval] üt́s kõrd om palgõst `ümbre tett Har b. (roo-, õlgkatusel) kattust tehässe, saab sie kõrd täis, akketasse tõist `kõrda tegemä Lüg; see oli midagid kaks kolm `sülda katuse kord Ans; üle päkatud katus on nönda sile, ei paista korrad Vll; Korra pulk on pisike jala pool`teismene pulk, [roo]katuse tegemise `aegu pistetakse korra `peale ede kui `vitsa pannakse Pöi; korra pialt `tehtud katus (seda tehakse, olles ise valmistehtud katuse lõpus) Var; pannakse vihud siis `sõnna abeme lat́i `piale. jaah, ja siis akatakse `korda `sõnna `piale tegema Koe; ludad - - pannasse katusse vahele, `pańti `senna kõrrade vahele Äks; katuse kõrd `panti pääle - - `vitsege si̬i̬ kõrd `kinni Krk; ega kõrra `pääle pandass üt́s malk, minga kińni käüdetäss [vitsaga alumise lati külge] Har
3. (paadil, laeval) a. serviti üksteise peale pandud küljelauad Paat tahab törvamist, korrad on lahtikuivand Jäm; kaks `korda oli `körge lodi Khk; ma pane laeva `kordi `pääle Rei; korrad, nendest `võetas paadi `suurus, kaks `korda, kolm `korda, viis `korda, siis akkab juba laevas menema Rid; Vana lae oli - - sellele oli viel korra `viisi (ühe laua serv teise peal) uus nahk `ümber `tehtüd Khn; paadil emapuu see mis, korrad tulid `sinna `külge Aud; `Laadimese nikk, kellega puid `laeva `veeti - - Kaarede pääl `oĺli sihis teine kord, et `kordi `lahti ei põruta Hää b. parda kõrgendus kui `muotur kävi siis ott juo [paadi] tagand madalaks ka viel, siis `pandi viel `kerrad (lauad) `pääle ja Kuu; relingi kord Rid || Laevalõ `pańdi juba `santeki `kordõ (ülemisi planke) Khn
4. korrus mõnel majal kaks kolm `kõrda Lüg; maja ülemine kord ning alumine kord Jäm; pane majale üks kord veel `pääle Rei; pukk`veskil oo kaks `korda, ollandil kolm `korda Var; elab ülemese ~ teese korra pial Juu; õli jutt et, akata kualimajale tõiss `kõrda piäle ehitämä Kod; temä eläb tõise kõrra pääl Hls; alumane `veśke kõrd om `veśke koda - - teräkoti läävä kolmanda kõrra `pääle. tõese kõrra pääl om kaits `paari kive - - tõene kõrd om kivikõrd Ran; Sõ̭ss ehiti `indäle - - suurõ katõkõrraga ja klaaśstrepiga `uhkõ maja Urv
5. rida, rivi `elmid `korda `poetama Pöi; kõrran `mińdi [vilja lõigates] Rõu; `väega suurõ˽`puhte˽`peeti, nelält kõrralt oĺl sih `laudu Vas; lääme kõrrah ~ rinnah; pand otsa pääle `saisma ni `kõrda; kat́s kol˽`kõrda pand rinna pääle [rahasid]; Rahanõ kõrd, ruublitükükõrd (suuremad ja pidulikumad ehted koos preesiga) Se; mi iš́ti kõrran Lei; `kõrda `pantu˽vihuʔ ~ `istme͔ʔ Lut a. võrgusilmade rida `vergu lina `temmati [paelutamisel] `sirgeld ja siis `lueti neli`kümmend `kerda sield pääld - - `solmest `solmeni `lueti siis sie `vergu kerd; [võrgu äärtes] tamps `silmad. jämedad `korrad. nied jämedast `laŋŋast olite Kuu; pool `silma on kord; kui kaks, kolm `korda on juba kujutud, siis pannakse kut́sikas ühe silma sise rippuma Pha; mörra arv kord ~ mörra vitsa kord (jämedama kalasiga kootud silmad) Emm; Võrk muedu `vaĺmis, aga korrad (ääresilmad) allõs kudumata; võrgu korrad ~ võrgu korra siĺmäd Khn; üsna aruvõrk on `kaessateist `korda jala pääl. mis vähe tihidam, si̬i̬ on `öessateist `korda Hää; korra järel kujuti. sai kord täis, siis tõmmati `siuhti `väĺja see kalasi Kei; kõrd om veereh (üks rida võrgusilmi on kootud) Se b. suka- või kindasilmade rida searissed `ollid lõŋŋast, teene `kaks korda `musta ja, teene kaks `korda punast `lõnga Muh; ma kojo korra `piale veel [proovilapil], siis tee `kinni selle ääre Kse; Kui pits`kindu kujuti, siis alle`peale `kooti paremp̀idi kord ka Var; [kindakudumisel] `Öeldi sul `jälle korrad ja silmad ette, niikavva ku kõik kiri käes Hää; `kärpse`tiiba `tehti siis üks silm `tehti, esimase korra `sisse. ja teise korra `sisse `tehti siis, kolm `silma (kindakirjast) KuuK; [sukatallutamisel] `lõika `katskine jagu ärä, aruta iluste kõrd kätte Nõo; Sõ̭ss nakatass kokko `võtma, `võetass kõrd kokko, egä `varda päält üt́s silm, sõ̭ss `koetass kat́s `kõrda vahelõ Urv c. helmekee; helmekeede rida elmed `ollid korra peal `kaelas, `olli kaks `korda ja kolm `korda ja änamgid; vahel `olli neli viis `korda `elmi `kaelas Muh; üks kord `elmid või kaks `korda `elmid või kolm `korda `elmid, kudas `keegi `jõudis neid tuua Mar; eĺmete kord Khn; kord ehk kaks `eĺmi kaelas VJg; Miul olli vana-õbe keedi [kaelas], kaits `kõrda. Mõnel olli kolm `kõrda `ki̬i̬te Hls; miul olli kõllatsit kivi `eĺmi kolm `kõrda; `kästi surmal kolm `kõrda [helmeid] ümmer kaala `panna Krk; mitu `kõrda oĺl `heĺmi kui noid peeńokeisi, noid oĺl kümme `kõrda, `pańti `kaala Se
6. triip, joon a. muster; mustri triip egapäised sukavarred es ole nii `laiade `kordadega, siis kui ne sukavarred vanaks jähid - - siis arutati se lai kord alt ära ning `tehti `kitsam Jäm; laiad korrad `tehti suure kirja ja pakkude vahele ja `alla tanu eare `peale; tanu laiad korrad, kuus `laia `korda Muh b. sarvepügal See on ju sarve `kordadest näha kui vana ta (lehm) on Pöi
VII. ring, tiir Ma sai oma töödele koa korra peale (kõik valmis) Pöi; suur lai ja naa pikk [vöö], et `pańdi kord `ööle ja otsad `pandi `siia ette Aud; Ku [kangakudumisel] kord juba `ümmer `riidepoomi sai, siśs `öeĺdi: nüid on ämma perse `kińni Hää; ühe päävaga käärib `kanga ää, paneb `niide ja `suasse ja kujub kolm `korda `ümber poomi Ann; `laulis ja klaaberdas nii et külal kord pial Plt; [kõuts] aap küläle kõrra `pääle, siss tulep kodu, om kõtt tühi Nõo; pane obene `äkli ette, `tõmba linale kolm `kõrda `pääle Kam; korra ümber ümber(ringi) [koppel] korra `ümber maja Jäm; kaśs jooseb rehalest kaudu, korra `ümber; keerd repp mis korra `ümber käib Khk; `Mändi oli sellest εε `juurida, et ta juured olid korra `ömber ösna maa pεεl Kaa; nahklapp o lind, taal `tiibade `külges küined, küined on korra `ümber `tiibade Krj | [rasv] korra `ümbert (kausi äärtest) `angub Khk
VIII. kogus või hulk
1. riietuskomplekt; ülikond kõrd `rõivõid, mia sulasõllõ `ańti ja jäi umass, om: kuup, veśt ja püksiʔ; kat́skümmend viiś [rubla] om kõrra `umblõmine; mõ̭ni and `peigme esäle ka kõrra jao – püksiʔ ja säŕgi [pulmakingiks] Har; kõrd (riided) am sälän Lei; kõrd `rõivit, kaadsaʔ ni kulok; `ündrik ni `kuŕtka, `mõŕsalõ ostõti kõrd `rõivit Lut
2. tagavara, varu vana ohrajahu kord sai `otsa; üks sit́sirät́ik mul on veel uus, siis soab se rät́iku kord mul `otsa; seekord ike looma`korda (küllalt loomi) jälle on; ei teä kas tuleva `oasta oleme ilma leeväta või, peäb vana `korda (vilja) `oedma Juu
3. (koos arvsõnaga osutab võrdlevalt millegi suurenemise või vähenemise astmele) niisugune kaks `korda pikem puu nagu mo kepp, see `üiti vart Kul || korrutusmärgi sõnaline väljend mütu `korda viis lεheb `kümnesse Käi; kat́s kõrd säidse om nelitõisskümme Har | ennem õlid mul kõrrad (korrutustabel) piän. kõrradega `rehkendän kõik `väĺjä Kod
4. (hulgasõnana) a. mõõtühik kangakäärimisel `käärimise korrad - - üks kord o kümme küünart Aud; Iga korra päl `tehti märk, kas lõngaots `siuti või tumeda `kangal õeruti seebiga [kui seina peal oli kääritud kogus] Hää; käärpuie pääle `aetass [kangas] ülesse. vaest om õge piḱk, kuus `kõrda vai neli `kõrda vai Trv b. suur hulk; palju `tõmbasin (jõin) ia `kõrra vett `sisse Lüg; ea kord tuult `väljas Rid; oli ikke ea kord rahvast; iga `õhta tõi luua, tegi ikke ea korra `luudasi peresse Juu; liha kõrd (küllalt liha) on siden supil ja kõik; pitk kõrd suab näil ajada (saab palju niita) Kod; ää kõrd käkke tett Trv; päiv `olli ikki õge ää kõrd vil ülevän (üsna kõrgel alles); mia viisi neid rohiklaasikesi üitskõrd linalikku ää kõrra Puh; kotost viiäss [surnu] õks vi̬i̬l kõrd maad käśsi pääl Se c. tükk, hulk (aega) Ku˽kõrd `aigu sikati, sõ̭ss rehiti [lade] läbi ja˽pühiti alodsõʔ ärʔ; Ku nu̬u̬˽leevä˽hüä kõrra ahuhn ärʔ oĺliʔ, sõ̭ss `võeti tu̬u̬ puu `lapjuga˽mõ̭ni pät́s `vällä Rõu; kõrra ao peräst tuĺli kodo; kõrrass aoss lätt; hää kõrd `aigo sattõ Se | natuke (aega) olõ˽vi̬i̬l kõrd `aigu kotohn, siss tulõ˽tagasi Rõu
5. (midagi väikest ja tähtsusetut) kõrd `aida kua, lat́id ärä mädänud; kõrd mi̬i̬ss, nõnnagu püt́iku puńn (väikesest mehest); kõrd vihima (väike sadu); `kõrda muna tädä one, ku `peiglä õts (varblase munast) KodIX. (silmahaigus) silmä põev `kõrda, punase ja vesise nõnda et Hls; mõni `ütlep et egäl pidävet silmä `kõrda põdeme, si̬i̬ `olevet jumalest lu̬u̬d; silmä põev `kõrda, pane pääl `ende lämit kust; silmä põev `kõrda, rähmädet ja `määge üten Krk Vrd kõrratõbi, kortus2X. (mitmesuguseis väljendeis) kord üle üleni; täiesti alli päits, karu (karv) on kord üle sinine aĺl Krj; ega sa süli oma `alla kord üle end (maast hakanud haiguse vastu oli mahasülitamine) Käi; kord üle oln hermus Phl; korra üle id must korra üle Jäm; Jäku kuuel oli korra üle vooder all Käi; pöldkuuses - - korra üle tal on pisised `peened lehed Rei; [kevadõhtul] neid (merelinde) on siis ka korra üle vesi on `valge Noa; korda minema 1. õnnestuma; edenema Vana`aegastel `kuoli`tunnistustel oli `kirjutud: läheb `korda (rahuldav) IisR; Töö lääb korda, peremees kiidab (öeld peeretuse korral) Pha; Pista `sisse `tõmma `välja kiputa perset töö lihab `korda (leivasõtkumisest) Pöi; vili oo `korda läin, see oo `easte kasun Lih; elu akkab `õndama ei lähe enam `easti `korda PJg; ei minu `lambad lähä `korda, surevad `ühtelugu tesed ää VJg; aĺl iiŕ, einämaa iiŕ, ku sa selle ärä tapat, siss ei lää `lamba `kõrda Krk; ku nõ̭naedine ää, siss lääp tü̬ü̬ `kõrda Nõo; kellel karvanõ käsi, neil `lätväʔ mesiläseʔ `häste `kõrda Har; lää äi imäp `kõrda (ei õnnestu) Se; 2. kellessegi puutuma; kellelegi huvi pakkuma mis si `moole `korda leheb kui sool pole `leiba Khk; see mo oma asi, äi lεhe see `teistesse `korda Käi; se ei lähä soole `korda, põle so asi Tõs; mis sie temal `korda lähäb, mismodi minul on Ris; kellele sie piaks `korda minema VMr; Mis tu̬u̬ mullõ kõrda lätt Plv | mis see `moole `korda käib Emm; 3. maitsema, meeldima pää valutass, siss ei lää tu̬u̬ sü̬ü̬k `kõrda egä Ote; se‿m ää maigugõ, seo (toit) lätt õigõ `äste˽`kõrda San; Eass sõ̭ss [liha] esi es olõ˽võtta˽vaśt et ot ma no võta - - tedä nipaĺlu ku mul `kõrda lätt Urv; korda pidama 1. hoolt kandma, hoolitsema Hobõstõ pääle [ta] oĺl `uhkõ ja hobõsiist pidi timä ka `kõrda Rõu; talost vaja kõrd pitäʔ; ma piä `kõrda, et ta piät `häste `saama, halvastõ tetäʔ ei toohiʔ Se; 2. korraldama, juhtima siäl majan ei õllud naiss, kes `kõrda pidäb Kod; korda pidama ~ võtma 1. lugu pidama; tähele panema, arvestama `vaata kus te panete tähele, võtate `kõrda, et kuuse olli mahan (saite aru, et majas on surnu) Trv; naśte`rahvast ei saa `juhti, ei `peĺgävä, ei võtava `kõrda Ran; sa‿i tohi tälle midägi üteldä, kõ̭igest asjast võtap ta `kõrda (solvub) Nõo; ega tu̬u̬st (mustlase käevaatamisest) no määnest `kõrda piä es kiä Vas | t́sura pidävä kõrrah timmä (tüdrukust lugu) Se; 2. seksima olliva pulma `peetu, aga noorik es taha `kõrda võtta Nõo; korda saama 1. toime tulema, hakkama saama; kellegagi läbi saama küll miä saan oma `tüöga `kerda Vai; vanas saa änam kεimaga `korda - - jalad olid `kanged; `rääkige `meite keelt, siis saame jutuga `korda; `suiline‿p saa pere mihega `korda; sii ma `saaksi tubakaga `korda (jätkuks tubakat) küll, olga talve läbi Khk; ma‿p saa jo änam `lehmdega `üksi `korda Käi; ma ei saa änam omaga `korda Phl; mina ei `saagi valega `korda, mina olen `õiglaselt õppind `rääkima Ann; suur kaŕjatüdrik `eeste es sua `kõrda Kod; ni̬i̬ es saa suguki `kõrda [üksteisega] Krk; inemise murõtasõʔ, kuiss `talvõ saat eluga `kõrda; na eläje `kargasõ ega `päivi, kaŕuss ei taha `kuiki `kõrda saiaʔ Har; katõssatei·sskümme vai kat́skümmend inemist pidi olõma [talvel tindinoodaga], vähämbäga `kõrda es saaʔ Räp | kui jumal ikke laseb elada, eks me siis saa `õige `kõrrale ja tüö `tehtust Lüg; [lehm] kat́s kõrd käve härä man, saa as kõrra pääle (tiineks) Se; 2. aru saama no sai kõrd kätte mullõ; ma tii‿äi naist sõnost midägi, naist sõnost ma `kõrda saa aiʔ Se; 3. No mis laps peaks `pillima, üks ull vilund moed `korda saand (omaks võetud) Pöi; korda panema ~ saatma sooritama, teoks tegema ta `saatis kõik aśjad `easte `korda Aud; `Pandi juba suurem `vargus sial - - talus `kõrda Trm || ega vägivallaga ep tule `korda mette (ei saa hakkama) tuleb ikka kenasti `rääki KhkXI. [meestesärgi] `trümpidel `tehti ougud. löŋŋad said `väĺla `kistud ning löŋŋast `körge kord `oukude `pεεle ning ala. ühe `varda kord ning kahe `varda kord. keik sai nöölaga `tehtud ning `valge löŋŋaga Jäm; [kangakudumisel tulevad] suured korrad `sisse. niide kord ukka lεind Khk; Veest läbi käind on (riie pestud), siis ikka puhas kord öle Pöi; Poolekorra eest (poolikult) tegema Emm; vesi jooseb `peäle, ja küĺmetab korra järel `ühte `puhku. suured jummikad `ripvad `räästäs; linal o se peä asi, `ästi `äestädä: korrad `peävad nii tihid olema, et üks o teesel peäl; korrad laseb ikke `risti `peäle [linamaa äestamisel] Vig; Kord `ollõ korra vennäke Khn; `Praeguses korras (praegu) ka vanemad inimesed `ütlevad vi̬i̬l kõrulene Hää; aigus on kõik selle korra pealt maha tõmmand, `enne oli ikke ea `priske inime Juu; pügäl aab aga `kõrda, mitu pügäläd, nõnnapali `poegi on lehmäl Kod; võta˽kõrrast (söö omapoolsest äärest), mis sa üle kõrra jo läät Se

kosilane, kosiline kosila|ne Kuu spor S, L K(-le|ne Ris) spor T, -lai|ne VNg Vai, -li|ne spor M(-le|ne Krk), kõsila|ne Lüg Trm Kod, -lai|ne Iis Trm, g -se; kosila|nõ V, -lõ|nõ San Har, -lõ|ni Krl, g -sõ; pl kožiladsõ Lei
1. kosjas käija a. kosija; peigmees `minnul oma kõsilane Lüg; kosilane kut `komvekk Mus; kosilane tuli, viina`lähkred olid ligi Tõs; kosilane, tema ju peidmi̬i̬s, annab `viina ja kihlasõrmust Hää; mina `võt́sin esimese kosilase `vastu ja elasin temaga surmani Kad; [tüdrukud] ei julenud `tarre `minnä, ei tunne kõsilass. niipali tuusid ärä, et kõsilane õli tõese külä poiśs Kod; kosilane tuleb, siis olid kellad obuse kaelas Ksi; tüdruk olli `leibä `kasten, olli kosiline tullu, tüdrukul olli nõnda ää mi̬i̬l, et `lõhkun levä puha mõhest `vällä; aralik peńk, kosilese peńk, `anti kosilesel `istu. ku‿ta maha läit́s, või `kaldume lei pääl, siss olli nätä, et sest (kosimisest) `asja ei saa Krk; käokirjät lennäss laane poole, sääld pu̬u̬ld `tulli siss kosilane Nõo; tu̬u̬st häüsälõvvast kah mõ̭ni kosilanõ vai asi Rõu; kosilasõ hõim lät́s `mõŕsa poolõ Vas; õgass kosilanõ esiʔ kunagiʔ `kośja õs lääʔ; Mõ̭nikõrd laulatamah `näivä˽`mõŕsa ja kosilanõ tõõnõtõist edimäst `kõrda; otsaʔ `pańti joʔ arʔ oma kosilasõgaʔ (tüdruk kihlati oma peigmehega); kosilasõ liud (kauss võiga pruudi juures pulmalauas; peigmees pistis siia serviti viis raha ja nende peale pani väiksema saia); kosilanõ istuss ka saja lavva takah uma livva man, a õi süüʔ; sõrmussit `tsuśkma, [seda mängu] `tüt́rik latsõ õks `mäńgvä, nuu `pandva `hińdäle kosilaìsi Se || fig (surmast) `oota, millal kosilane tuleb Vll; Liiva-Pi̬i̬dre om perämäne kosilane Räp b. pl kosija koos saatja(te)ga (hrl isamehega) kosilaised tulevad VNg; kosilased keivad tuisuse ilmaga, siis teised ep nää nende `jälgi Khk; kolmed kosilased köesid Muh; kosilased `lähtad tuppa küsima, kas noort `puula oo, kas saab `kaupa. siiss tihasse kosilastele `süia Mih; `tääle tulid tänä kosilased, tääl põle `enne kosilasi köin Tõs; kosilased keevad (käivad) kosimas; kosilased: `peimees, `peimehe isa ja üks sugulane Tor; neĺlabä `õhta `pühkisid tüdrukud ikke toa `puhtaks, et ehk tulevad täna kosilast Juu; kosilased tulid lauluga tuppa VJg; tal olli kosilise är käünu Krk; ja ku kosilase käesivä, siss kosilastele ka `anti, `kinda ehk talluka, ehk mes `anti Nõo; Nu˽ku `tüt́rikul oĺl külät `rõivõid tettü, siss võisõ rahugõ kosilõisi `u̬u̬taʔ Har; naańõ lask ku vars pää säläh, a olõ õi˽kosilaìsi `kohḱi nätäʔ Vas || pl kosjad kožiladsõ `d́uudasõ Lei
2. isamees; kosjasobitaja kui käe `anded olid, peigmehel oli kosilane ja pruudil oli kõrvatsenaine [kaasas] Var; kosilane oli `peigme poolt, köis `kosjas ligi, oli käemehes Tõs; kosilane oli isamees, kis `peigme `kosja viis; siis kosilane pakkus ruudile `viina, kui ruut viina `vastu võttis, oli kaup `valmis PJg; tu̬u̬ kosilanõ oĺl kas imä vai esä, kiä henele miniat vai umalõ pojalõ naist kosisi Har

kott1 kot́t g kot́i (koti) Sa Muh L K I eL; kott g koti Hi; kott g kotti, kodi R(n -i)
1. kott a. (vilja-, asemekott, torp jne) `Ennemb `pandi igä `nuodakalad `talvel kodijesse Kuu; Arilik kott on `kolme `puudane Lüg; Teeme koti nooreks (öeld viljakotti raputades, et rohkem sisse mahuks) Jäm; kalad oo kotiga sääl kojas Khk; Paranda peal koti põhad mädanevad alt ää; `Voata et koti suud kõvast `kinni on, et `lahti äi tule Pöi; suured `valged varraste kotid `ollid, kus lõŋŋa kerad sihes `ollid, kui `vardud kudusid Muh; obu jääb `seisu, `panta kott pεhe ja sööb `kaeru kotist Emm; kot́i perse läks `lõhki, kot́il auk `persses, terad tulevad `väĺla Mär; pani eese kolud kotti ja läks minemä; `seemned olid kot́te sees Vig; ajasin magamese koti `sesse `põhku Mih; kõigil kot́tel oo paelad; `mindi `mõisa `teole, laśs ees, kot́t taga Tõs; `enne eeded käisid ikke kirikus, ilus lapilene kot́t oli käsi`vardes Juu; mehed puńnivad kot́ta `vankre piale JMd; panen jahud kot́i `sisse Iis; kot́i suu paal Kod; õled `oĺlid säńgi `põhja `pantud. kot́ti egä midägi ei `olnud KJn; `laśti vili siin kot́tasse `panna Vil; mis peenema `pakla, neist kedräti peenemat `lõnga. `koeti jälle peenemase kot́esse Trv; ma‿i mõesta liinan `koeki minnä, juśt nigu siga, mes kotist `väĺlä `lastu Ran; agana `viidi aganigu, terä kotiga `aita Puh; ma‿la põrst `ot́sim, võta koti üten, pane `põrsa kotti Nõo; kot́il om mulk tsopo sisen Võn; koti `võtja (kottide vahetaja rehepeksul) Kam; kot́t satte `loḿpi - - tulõ aṕpi mulle, `tõmbame tu̬u̬ kot́t `väĺlä Rõn; magasimi säl `kottõ pääl Urv; võt́t kot́iga `säĺgä, vei minemä Plv; tu̬u̬d kot́ti ma˽kül˽tahasiʔ, ku sääne `parrakõnõ, suurt taha aiʔ Vas; igä elläʔ, ei kot́t ummõldaʔ (ei ole niisama lihtne) Lut; koti peal(e)
1. magama(s) `Ninda väsind et, saaks aga kodu kot́ti `piale IisR; Lähme ära kot́i `pääle Hää; Är‿lää kodu kot́i pääle, kõ̭gõ paremb Rõu; 2. (ehalkäimisest) täna `õhta saab küläs koti peal; kas sa olid seal koti peal koa Mar; poisid lähvad koti `peale HJn b. (mõõtühikuna) `Ruotsi kott (tündrine) Kuu; kot́t on vana mõõt, `viĺla ja kardulid mõõdeti Saa; kolm vakka õli kot́t `õtru, meie mõõdima vakk `triiki Kod; egass vanast nii `veiksid kot́ta olnud kui nüid on, olid ikke kolme, neĺla, viie vakased Äks; viis `nakla kaaĺs kolme vakaline kot́t Krk; tõi kolm kot́ti `kartuli; mõni kot́t kaald kümme `puuta Ran c. kiriku korjanduskott `kirkus `keidi inimiste vahelt korrast keik läbi kotti ajamas (raha kogumas) Khk; `kerkus oli kella kot́t, pisike roheline kot́t oli, vars taga, pisike kell `küĺges, sellega kella mees `korjas raha Pöi d. rahakott Äi see pole mu kotti mööda üht, pailu mis pailu Kaa; kolme eluga (sahtliga) kott Phl; kui kot́t on kopikid täis, siss on aśjad korras Saa e. võrgukivi kotike võrgu kotid, see oli suuremast jaost naeste töö Rid; `enne olid [muti küljes] käbad ja kotid Tõs; mõnõd pidäväd ruadist `rõngu paramaks kui kot́ta Khn
2. fig a. (võrdlused) `Ninda paks udu, ole`ninda‿ku kodiss - - kott mes kott, midägi ei `paista; Siis hakkas lund tulema `jüskü kodist; Magu ies `ninda‿ku `ruotsi kott Kuu; Päev jo kesk`ommikus aga tema magab kui kott Hlj; Ela siin küla `servas nigu kot́ti sies, kedagi `võerast ei näe IisR; Püme öö oli kää, just kut kot́t; Seal metsa nurkas on see elu just kut elaks kottis; On see ikka paks, perse just kut kot́t taga Pöi; väilas on nii pime kobista nigu kot́is; ole nigu kot́is ei tia muast ega `ilmast VMr; jämme rõõvass ku kot́t; lume satass nõnda‿ku koti otsast Krk; nooreld om nigu kot́t pään (ei saa asjust aru) Ran; mõni om ummine nigu kot́t jälle, ei tule i̬i̬st ei takst sõna väĺlä (ei mõista nalja); `paksu lume tuleb nigu kotiga jälle; sügise `olli miu lammass rammun nigu üits kot́t, liha `olli väkev nigu sia liha; pimme ü̬ü̬ ku kot́t Nõo; ta maka ni˽süväste nigu üt́s kot́t Har b. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) üks `rääkib ja `toine `tahtub ka `vuoru `saada [siis ütleb] las mina panen oma kodi ka kolule; tule aga ligemalle ka ja pane kott kolule (ütle sõna sekka) Kuu; `Tühjä kottiga mies (varata inimene, hulgus) Lüg; Küll mina tian isegi ega ma kot́tis `kasvand ole IisR; kennel kot́t sellel kohus Jäm; ülekohus ep seisa killegite kottis Khk; Kenne kot́t, senne kohus Kaa; Vanast anti laevast kott (lõpparve) Emm; Kerjadosel peab kott omal olema, sisse juhtub ike saama Käi; ää lase ennast kotti ajada (petta) Rei; see oo nat́ike toho·hh või kot́iga pähä saan Tõs; pista põrsas kot́ti ku pakutakse Kei; Ära põrsast kottis osta Jür; ega kot́t `eari nuta, kui ta pealt `vaaka jääb Plt; `tühjä tuult kot́iga taga ajama KJn; Tühi kott ei seisä püstü Pst; nüid om tal kitsass kotin (puudus käes); vaga siga koti `naaber (vaga vesi, sügav põhi) Krk; üteldäss et ülekohuss ei saesa kotin, aga küll ta püsip kotin ku ta kotti pannass; küll ni̬i̬ latse võhlitseva, ei püsivä pütin, ei saesava kotin; laisk ei piä `leibä `kinni, virgal kõtt ja kot́t om täis; kel jõud, sel võit, kel kot́t, sel kohus Nõo; egass t́sika kot́in ei osteta, enne iks kaiass ärä, märäne ta om Võn; egass tühi kot́t `piśti ei saesa Kam; no˽panõ˽sa˽ka uma˽piĺli˽kot́ti (asjad kokku) Kan; Ega˽t́sika veli kot́in ei ostõtaʔ Urv; püsü üiʔ ülekohuss kot́ihn Rõu; mis‿sa ajat tühjä kotte `pistü (teed tühja tööd) Se
3. kotjas moodustis a. (ema)rind laps [imeb] oma koti kallal Khk; Laps imeb eese kotist Mar; laps sööb oma koti kallal, teene rind kot́t, teene rind laśs Tõs; laps alles imeb oma kotist VJg b. nahavolt, lott Sul on kohe suur kott `leua all Kuu; `priske, `lõvva all kott kõhe Jõh; lihava inimesel on kot́t kurgu all Khk; Kot́t koonu all Pöi; igemed‿o `aiged. kotid aab igemete `peale Muh; kes on `priske inimene senel on kott kurgo all Käi; kot́t lõvva all Krl c. herilasepesa nää üks örilase kot́t ka sii Khk; erilased nemad tievad nesukesed kot́id - - `tahtsime `einu (lakka] `panna, aga ei erilased lase `panna. `võt́sin ja laśin selle kot́i maha kukkuda VMr d. mõrra või nooda pära mörra kott on taga `otsas `sinna `sisse tulad kalad Emm; nooda reied, kaks aru, `keskel kot́t Tõs; nooda kot́t, kus kala pidama jääb Ris; mutil olliva katel pu̬u̬l nigu siivad ja taka `olli `sände võrgust kot́t Ran; sääsävõrgul om säräne `väike võrgust kot́t taka, kos kala sisse `lääb Puh e. ripnev, lotendav koht rõival see ülikond ei istu kenast, vaada siin on kot́t ning siin on kurts Jäm; `jätsid sa [paikamisel lapi] `löölase, siis oli kot́t [pükste] sihetse pool küĺjes Kär
4. kaitsev moodustis, ümbritsev kest a. munandikott kott venib palavaga `pitkäst Lüg; `jäärad `puksivad nönda‿t kotid `vintsuvad Khk; Oli neid kessel olid [tubakakotid] jäära kotist; va loge mees, nii lagund püksid `jalgas, kell `väljas, kotid puhas ripakil Pöi; Mõneskohas `seotud (kohitsemisel) obusesaba jõhviga kot́id `kinni Kei; `oĺli igäne naĺla˛ammass, ütel poesile et, ma võta su `kińni, ma kobi su `siidi kot́te Nõo b. murelaise kottid (nukud), nie on pesas. murelaine läheb `toise `kohta, viib kottid ka VNg; Isad `vahtisivad `poegi `saunas, kas kott (peenisel) viel pääs. kui kotti ei õld pääs, sis sie on `tütrikuga juba läbi käind; Äi `rääkis `meile, et vars `sünnib `kõige kottiga (lootekestaga) Lüg; pumba kott (kaevupumba pealmist kannu asendav nahkkotike) Khn; See (kapuuts) oo kurja ilma kot́t või `paslak Tor; kel tupõ väitse omma, siss nu̬u̬ omma kot́in sisen, tupõ sisen Har; kiŕä kot́t (ümbrik) Se
5. pöial (sõrmede loetlemisel) – Har
6. pej (inimest iseloomustavate liitsõnade põhisõnana) Ls ahne|kott, ahnus|kott, ajaviidu|kott, hullujutu|kott, kaeba|kott, kaebu|kott, kaltsa|kott, kapsa|kott, kari|kott, karju|kott, koogu|kott, kärbse|kott, laisk|kott, laiskuse|kott, liha|kott, nortsi|kott, sinikivi|kott, tühjajutu|kott

kraam kraam g kraami Jäm u Khk, Hi(g -a Käi) Noa LNg Rid/-ae-/ Mar Kul Han Tõs u Tor, Hää K(-oa-, -ua-) I/-ua- Kod/ T, -ḿ V, g `kraami R(n `kraami Vai); raam Sa(-oa- Pöi) Muh/-ae-/ Mär Vig Kse Mih Aud PJg Tor Saa KJn Vil, -ḿ M, g raami
1. asjad, esemed; kaup; kolu, pudi-padi `Pruudil õlid `lahja `kirstud `kraami täis Lüg; `enne oli raha `kallis ja `kraami oli `uodav Vai; `poodis oo `kaupa ja `raami Khk; `teitel omad raamid `seltsis Muh; Ma töi tädi koos kraamiga `siia Rei; perenaine toon `paljo `kraame sande kätte Phl; aga `vaata `peene kraamiga (laskemoonaga) ei `saand [lindu] `alla Noa; lina sai vaga ilmaga [külvatud, seeme oli] niuke peenike kraam Lih; kolm peiu`poissi need `tõstsid nooriku kerstu [vankri] `peale, kus nooriku kraam sehes oli Han; koht oo `praegu kõige raamiga seal `paikas (maha jäetud) Aud; `rü̬ü̬vel on see, kis `rü̬ü̬vimas käib teśte `raami; mia müisin oma `raami `vankre päält Saa; `kuntrikus olid vanad kroamid Nis; `Rehte aeaks `viidi kroamid toast `väĺla Kei; `neile (sulastele) makseti kraamis (natuuras) sie palk JJn; siin on keik nied üelpingi kraamid Kad; seal old sis niipaĺlu `kraami `puodides ja `müijaid ja Sim; näväd näid `kruama õśsid Kod; `erne ja uba ja `veike kraam `pańti [aidas] kerstu `sisse Äks; meil `käima pisuänd, vedama `meile `kraami kokku Plt; tõi mede poole tema raami `järgi Vil; pane oma raaḿ kokku ja akkam är minem Krk; ilma `saadu kraam pudeneb näppe vaheld ruttu Ran; kui om ää kraam sul, siss om `ostjit unnikun ku̬u̬n Puh; riigi kraam, mes‿nä ooliva Nõo; siss na olliva `pi̬i̬tnu osa `kraami ärä vai viinu `tutvide manu Rõn; taal om kõ̭kkõ `kraami a iks hańgitsass Kan; arvati et tu varastõt kraaḿ om `kaugõdõ vi̬i̬d; puuḱ vedä `kraami, kel puuḱ˽oĺl Urv; kos taheti kannistiku maad tetäʔ, sõ̭ss palutõdi kraaḿ päält ärä, kannu jäivä maa sisse Har; kraaḿ ja latsõʔ oĺli˽rattil ja lehmäkene käeperähn Rõu; kraami `koŕssi kokko‿ss lät́si `liina `müümä Vas; praḱk `kraami tuu, a `kallehe võtt [hinda] Se || võta kõ̭ik sisemine kraaḿ (sisikond) sisest `vällä, siss jääss paĺlass lihakooju Har
2. aine, ollus, materjal kaśk aab okset `väĺla, `valged `kroami Nis a. (toidust, joogist, söödast) no eks `talgujess ige tavaliseld on sedä vana `kangemba `kraami (viina) Kuu; tämä [mesilane] tuob `kolme `päivä `kraami `kaasa, kui vanast puust ärä tuleb Lüg; neli `enge `tupli `süöja, `tarvis `olla ka `kraami Vai; tammetõru jahu oli - - esimene sigade `söötmise raam Pöi; mitu `kraami segamisi on, `öötakse: see põle mirre toit, see oo sudi või sodi Lih; [silk] see oli se soolane kraam mes kevade `püiti merest Kse; `võt́sin kraani eest ää, `joosis maha see kraanialune kraam Ann; ikke sugulased kutsuti `pulma ja igaüks viis kraami kua VMr; `vaata kraam on ea, võib teha `toitu VJg; tuaress `kruami ja `küpse `kruami võt́t [tööle] ühen Kod; rehega `pekstud kuiv kraam, loomad ei `tahtnud `süia Pal; paelu minä neid salatisi tiän, sii nagu saksem raam `rohkem KJn; temä (ummik) olli ike kuiva raami (kuivainete) jaos Hls; `pernase `annu `tütrigadele `kraami üten - - kiĺksanna käki tetä Puh; mul om `kaejatsi kraam valmiss, ma‿la `kaejatsi Nõo; olgo või sandi murik, aga olgo oma, tõese kraam ei lähä `suustki `alla KodT; suṕp ja `säände vetel kraaḿ tu̬u̬ olgu nigu õdagu söögiss Ote; A˽kapstas om sääre kraaḿ kiä väke taht Urv; makuss kraaḿ (pirnidest) Se b. tooraine; osis, väike [koostis]osa aga [võrgu] lõng on pehme, sie ei pia, kraam on vilets Jõe; rabe `riide, on `sõisand ehk on `vaesest `kraamist `tehtod; siis `pandi sie leheline `sinne `siebi `kraamide `pääle ja siis `keideti sedä `siepi Lüg; aga tippaed on `seoksest peenest raamist `tehtud, oksadest ja pulgadest Aud; sial ikka oli midagi `kraami `ümber, kus viis rubla `maksis tanu Lai; ala `aamise raami (loomade allapanu) mia saa säält küll Hls; no muiduki si talu `oĺli kehv, palutus `kraami `oĺli vähä Ran; praht́ kraaḿ mis t́siast üle jäi - - [sellest] keedeti `si̬i̬ṕe Räp
3. sag pl ühel `naisel õlid kahed `kraamid all (suguelundid) Lüg; tagumene kraam (päramised) Ris; oma kraamid (menstruatsioon) Kad; kraamiʔ õ̭ks [jumal] loonuʔ om; naistõ kraaḿ, mehe kraaḿ Se

kraps2 kraps g `krapsu Kuu VNg Lüg Vai, g krapsu Khk Mär Tõs JMd MMg Nõo Vas, krabsu Nõo
1. järsk haare, liigutus; hoop ühe `krapsuga sai `kärbläise käde Vai; `sipsisin ta läbi, `andsin lapsele mõne krapsu Mär; krapsu pealt~ perra otsekohe `võt́sin ta krapsu pialt `kinni JMd; nüüd lähäb [tikk] nii krapsu pialt põlema JJn; Kui veedike moka otsast nimetät siss om ta õkva krabsu päält saagi pääl väĺlän; kaits `tuńni `laśti lõunagu magada, siss pidi krapsu `perrä `pernasel sü̬ü̬k olema, es ole mitte üits aja viiduss Nõo
2. (helist) krapsatus midagi kribinad `krõpsu ehk `krapsu oli, siis nemad (kalad) olite kohe läind Kuu; kraps ja kraps läks (murdus) `katki, siis oli lina kuiv `parsil VNg; üks kraps käis; `tõmmab [sirbiga] kraps ja kraps läbi [vilja] Lüg

kreek2 kreek g kreegi Rid Hää rõngas purje heiskamiseks purju - - kreegid Rid; Minu lang tegi neid `kreekisi jalakast ja `vahtrast ja - - isi `ütles: ku ma nu̬u̬r `oĺlin, ma `võt́sin piha pääl kreegi seĺlatäie ja läksin Kablis ära, sääl `tehti `laevi `rohkem; kreek on kadakapuust või nöörist rõngas, millega puri üless tõmmati Hää

kriips1 kriips g kriipsu SaLä Hi LäPõ(g -o Mar) Han u Tor, Hää K(g kriipsi Kei, -o Ris) I T V(krõips Vas; g kriipsi Plv Se), `kriipsu R(n, g `kriipsu, `kriipso Vai); riips g riipsu Sa L Plt KJn M
1. joon a. triip, jutt ku nenä kohal `silmie vahel on üks kriips, siis sie inimine jääb `leskeks Kuu; obosel on must kriips `sella pääl Lüg; sääl (rahvarõivaseelikus) olid pisised rohelised kriipsud, sääl olid pisised roosad kriipsud Jäm; Moa on nii köva, adr äi akka `peale, muidu riipsu nükerdab `sisse Pöi; kas‿sa `oskad ka kriipsu järäle `saagida Mär; ja siis `liien oli ju riipsu `tõmmamise jaos Tõs; puu lusikaga sai `tehtud kriipsusi ja `aśsu [või pinnale pütis] HMd; Krõipsu kottalõ lüüʔ kirvõga tsälk Vas || (tüdruku suguelunditest) `Kriipsu pühiti `kuivast `särgisabaga, enne ei õld `püksi jalas Lüg || fig tömma selle asjale riips pεεle (loobu) Khk; siis [kui vanad kaovad] on külal kriips peal Mus b. tähis(tus), piir- või äärjoon kui `ärjäpä `siemet sai `külvädä, sis pidi `kriipsuvedäjä ikke õlema Lüg; riips lõigetasse ede kui `raavi tegema aketasse Khk; sügisene riips on ikka param kui kevadine vagu (sügiskünnist) Kaa; väed riipsud ette, sis külitässe sõnna vahele Vig; kui külija külib, siis [tõmmatakse] kriipsud ette, need on `itsmed Lai || fig `riipsu ede vädama (pidevalt teisi õpetama) Khk c. kramm, kriimustus; mõra Nää sel `kaussil on kriips sies, ärä sida kovast pese Kuu; Pisike riips oli jala all, pärast läks ulluks, akkas mädanema Pöi; nego sol üsna `kriipsa täis, sa oled eese neo ää kriimostand Mar; kaśs kriimustas, kriips jäi järele Tõs; suur verine kriips oĺl käe pääl Rõu; kriipsu peal(t), kriipsu(s) täpselt, tähtaegselt; täppi, täkkesse riipsu pεεlt oli `öige Khk; oort `riipsus `öige Pöi; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks Juu; tahab, et riipsu päält olgu kikk kõrras Hls; nee omma kriipsu päält üt́s‿suurudsõʔ Har
2. raas, kübe Ei ole siin jäle `kriipsugi ies Kuu; ei saanud mitte `kriipsugi VNg; `Olgu `kriipsu jagu `laiemb IisR; Seda palki tuleb veel riipsu vörra edatsi aeda Kaa; meri `tööne, pole laine `kriipsugid Käi; Mitte üks kriips (mitte sugugi) Vän; `juhtus seda ka, et põld lume `kriipsu maas Lai; ma mitte ütte `riipsu ei võlede Krk; mul om kõ̭iḱ palk ja mu̬u̬n sisen, ma ei ole ütte `kriipsugi säält saanuʔ Har
3. (mõõt) Kriipsuks arvati kolm puunoa (pussi) seljatäit Phl
4. vana kulunud luud mis sa selle kriipsuga teed, sellega `suagi `pühkidä Juu; vana luua kriips vedeleb muas JMd; `võt́sin mõne kukepuu oksa, tegin ühe [luua] kriipsu JJn
5. fig (purjus olekust) ollim `parre mehe puha, olli parass riips pähän; na olli riipsun puha; ma võta vähä, et ma `riipsu jää, siss om ää olla Krk
Vrd kiips1, kriip, krips2

kröu1 kröu, krüu Emm, kröo Rei kõverus, õõnsus; rüpp tule mo `kröusse, tule siia mo kröu `sisse (kaissu); Kass magab nii ilusti koera krüu sees Emm; Võtsin lapse oma kröo sisse ja soojendasin teda Rei

kulit kulit Aud, g -a Pär Hää Saa, -e Tor, -i Pär, -u Tõs; kuĺlit Tõs, g -e Pär Tor, -u Khn; n, g kuĺlita Mih Tor Saa, -u Khn; kuulit g -i Aud tasku si̬i̬ mis kuuel `külgis, si̬i̬ oo kulit, mis oo paelaga, si̬i̬ oo `tasku; kuuele `tehti metu kulitud; mo isa suri ää ja kakskümmend kopikud jäi vammuse kulitu Tõs; nuga kuĺlitus Khn; kuuel oli kulit all Aud; `kuubedel `oĺlid ka kuĺlited Pär; `võt́sin rätiku kulitest Tor; pane kulitas Hää; püksi kuĺlita Saa Vrd kulits1

kuuendiku|koht kuuendikumaast renditud koht siis me `antsime selle kuiendiku koha ära Kse; kuuendiku kohad olid jah, sealt oli kuus `pääva `teomes `väĺlas (mõisatööl) Juu; `võt́sin kuuendikukoha ja sain mõesa tiumehe `orjusest `lahti Kos; kuuendiku kohad ei `olnud alati ühe`suurused Koe Vrd kuuesnikukoht

kõri kõri Lüg Jõh IisR Pöi L K I M hv, u T(kõrri San) V(g kõrri Lei); köri S(keri Phl) Noa Ris; kori Jõe Kuu Hlj VNg Vai
1. hingamisteede ülaosa, hingekurk (ka häälekurrud) Tänä ei saa `laulada, mul on kori `haige Kuu; Nagu kõri `põhjast `kiskus seda äält - - `üäldi kräbä kõri Jõh; köri o all‿bol kurgu `sölme, suur `kordlik ta on Krj; Eile sai natuke `külma, võttis kõri `aigeks Pöi; körist `ingeda, `kurkust lεheb toit `alla Emm; kui mõni toedo lemmes juhtub kõrisse minema, tuleb tagasi kohe Vig; kõri oo `engamese jaos Tõs; kõri oo iga ingelisel loomal, `kopsu läheb Tor; ing jäi kõrisse `kinni Kei; siäl õli ike üks abimees, kes tämä kõri `kińni tõmmas Kod; ära joo `küĺma, kõri jääb `aigest Lai; kõri lääp kopsu `sisse Krk || fig (kõvast, valjust häälest) `Täüdüb see `oige `suure koriga `olla, kes siel lojub; `Laulajad olid küll hüvie kori˛ega Kuu; kisendäb kõri `põhjast Lüg; Kukkus `täiäst kõrist `karjuma Jõh; Küll tal peab ea kõri olema - - laulab `öhtelugu Pöi; valju köriga inimene Rei; nii vaĺlu kõriga sulane old, üüńd neĺla versta taha JJn; `karjus laia kõriga VJg; Kõri nagu kõrve karjatsel Iis; kisab kõigest kõrist Trm; kisendab laiast kõrist Plt; `lauljad üteldse, sel om ää kõri küll Hls; om su tah kõri, õt ni kõvastõ `täńtät Se
2. kaela piirkond lõua all Kori jääb `lahti Kuu; `Nüöksti obusel `raŋŋid kõris, `kaarik `pressib obuselle `jalgu IisR; hunt vetn kerist `kinne Phl; `vaata vötan su köri peos Ris; `kraaplesid, mehed olid kohe kõrip̀idi koos HMd; akkas mo kõrisse `kińni, pigistas nõnna et Juu; ei võtt `koera `kaasa, jääb kõrit pidi autu `alla JJn; [prossi oli] rinnas `kantud ja rätikute küljes siin kõri all Lai; kaśs akanud kõri alt närima Vil; säʔ tult pia muʔ kõri manuʔ (hinge kallale) Rõu; kõri (maha) lõikama ~ tõmbama ~ võtma 1. tapma `leikas kori läbi Vai; `leika [loomal] köri maha Käi; tä `tahtis mo kõri maha lõegata Tõs; `võt́sin sea kõri maha juba Juu; küll võip süä inimesel olla, `mõtle ta lõigass kõri `endel maha Krk; ei ole midägi tetä, ma pia kikkal kõri maha `võtma Nõo; ma lää võta `oinal kõri `maahha Se 2. fig (kanga mahalõikamisest) kui `kaŋŋas lõppeb ärä, `meie `lõikama `kääridega iest `katki. siis `ütlimä `lastele, et `mengä `tuoga küläst veri pütt, et mei akkama `kanga kõri `lõikama Lüg; Kui `kangas kudutud, `üäldi, akkama nüüd `kanga kõri `lõikama Jõh; [kui] surnukas `sisse ei läind no siis oligi [kudumisel] lõpp - - s‿oli tema (kanga) kõri muas VMr
3. a. kurk mäne nüüd `õuna`raagasi kõri ajama Lüg; `kuugisti sene lihatükki kori Vai; Sellel on ärja kõri küll, `irmpsast ta võib seda õlut `sisse ajada Pöi; nisuke kuib toit jääb kõrisse `kinni, leib või Mar; aab `viina kõrist `alla Kse; kurk on täna `kińni ja kõri on nii kibe Juu; läks kõrist `alla et lonksatas VJg; kõri on söögikõri, sie suur pikk Sim; Purjus inimeste kohta üeldi: see on kõri lõputand (loputanud) Trm; jääb kõrisse `kinni, ei lähe kõrist `alla Ksi; kõri võt́t kinniʔ, jäi `haigõss Plv; kõrist saadik ~ kõrini 1. täiesti, pilgeni Olen sinust korini tüdünd Kuu; [kui] `Võera `lauva taha saab‿s `pargib `ennast kõrini täis IisR; Nüüd on köht otse körini täis Kaa 2. isu täis, villand Sellest maa elust oo mul körini Kaa; Mihel sai senest supist körini Emm; Õlen sest elust kõris`saate täis, mitte nähä ka enamb ei taha Rid || fig (raha, vara mahajoomisest) Sen korist `mahtuvad ala kaik puud ja `laevad Kuu; Õli ilus elamine, nüüd ei õle enamb midagi, kõik lagastas kõrist `alle Jõh; `Viimane paremb obune läks ka kõrist `alle IisR; Pärast läks terve kuu palk körist ala Pha; ta eese varanduse kõik läbi kõri lasnd Mar; paneb kõik kõrisse - - rikkus läks kõik kõrist `alla PJg; si̬i̬ one kõik kõriss `alla `lasknud õma varanduse Kod; kõik oma varanduse laseb kõrist `alla Plt; Kõri enamb kulutess ku käe `ti̬i̬ni `jõudva Hel || (ahnitsemisest) Sai `viimast sene ka oma kõri Jõh; Ei sie `anna `kellegille, kõik toppib oma kõrisse IisR b. fig joodik Küll see mees on alles köri - - iga jumala pääv on lakku täis Kaa; See aa üle küla köri Emm; Oli töömees ja oli kõva kõri ka Mar
4. fig suu `Karjuvad korid `laialla Kuu; `ühte `puhku `ammud (karjud) kõri `laiali mu `pääle, kas vähämälle läbi et saa Lüg; Magab kõri `laiali; Tänä `kõikse `päivä `ninda kisub kõri `laiali, et ei tia, kas akkab `jällä `vihma sadama (haigutamisest) Jõh || (lobamokast) oo ikke üks va laia kõriga koa; mes sa sest kõrist `laotad Mar; suure kõriga KJn
5. linnu (hrl hane) hingekõri kõhr Ma panin kuke körile pipraterad sisse, `keerasin rönga ja kuivatasin ära, siis panin kera pöhjaks Rei; ane kõrid olid, sis panid `ernid sesse, siss pandi kerä põeha alla, siss kerä kõrises Vig; ani kõriss `pantass `aavli, otsad `pantass kokku, keritass `lõnga pääl Hää; vanass `pańti anekõri kerä `alla, `erned siden, siis kõriseb Kod; ani kõri lõnga keräl sehen Trv Vrd kõre3
6. tööriista vm eseme torujas ava nii jämeda `jorku [lõnga] laseb et ei lähe vokki kõrist `alle Lüg; vokki kõri Jõh; Lõng `pandi kõrist `sisse ja `silmast `tõmmati `välja IisR; `laśksin `viĺla `alla [rehepeksu] masina kõrisse Kos; piibu kõri on kinni VJg; sukal one kõri kanna kõhal; mõni suabas one kõriss kitsas, ei lähä `jalga Kod; kui kedrad, siis lased voki kõrist lõnga `alla Plt
7. merekitsus Mis sa muidu merele lähed, kui mõla kaasas pole. Suures kõris ei ulatagi mõla põhja Mar

kämbla|täis, kämbla|täis|täis
1. mahumõõt, kamalutäis sigadele paar `kämla täit jahu sööma `peale Mär; `võt́sin `kämletäie jahu Juu
2. pikkusmõõt, käelaba laius mitu `kämletäit paned `kanga `laiuss, `kämlegä ja vaksaga mõõdad Kod

kämmal kämmal g `käm(b)la Sa hv Rei, Kul Mär Kse Saa Kos Jür Kad VJg Trm Lai Plt, `kämle Käi Mär, `käm(b)li JMd Lai; kämmel g `käm(b)le Vig PJg Hää Tür Koe Iis Kod Plt KJn Krk Nõo San V(-ĺ; ḱämeĺ Lei), `kämbla Sim Iis Trm, `käm(b)li San Rõu, `kämblõ Krl; `kämmel g `käm(b)le Kuu RId(-äl Lüg Jõh) Lih Kse Var spor Ha, Amb JJn Nõo, `kämla Kse PJg Pil, `kämli Kse Tõs; kämmäl g `käm(b)lä Kõp TLä Ote Har Vas, `kämble Võn; `kämmäl g `käm(b)lä Jõh Vai(n `kämblä) Juu; `kämbel g `käm(b)li Rid
1. peopesa; labakäsi virutas `kämblega `vasta `silmi Jõh; kää pesa piab `kämlaks `üitama Khk; kämmal oo jo käe laba Muh; Nägu nagu serviti kämmal Kul; lastel `ańti `kämlaga laks `perse; kui kaks kämmalt kokku pannas, siss on ruhim Saa; ühel on laiem `kämmel ja teesel `kitsam `kämmel Kei; nüid `võt́sin `kämlega jahu, `võt́sin `peosse Juu; mehel on kaks suurt kämmalt Kos; `võidis kohe `kämblaga teisele `müeda perset Kad; suur kämmel kui labidas Sim; `kämlegä lü̬ü̬ ehk karussa (karvusta) ku `vitsa ei õle Kod; kel suured käed, siis `ööldi, et iad `kämblad Lai; kämmel on terve käsi, sõrmed ja peopesa kokku Plt; to‿m nii peenike, et võta `kämlega `ümbre Nõo; lei mullõ `kämblega põ̭sõ pääle Har; tu̬u̬l sääne suuŕ laǵa kämmeĺ Se || kamal `kämmel oo kaks piu `kokku, võtab `kämlega vett Kse
2. pikkusmõõt (käelaba laius) `kämblegä `mõõdan üht `asja, `kämble `laius ja `vaksa `pitkus Lüg; Paned pihu pesa `vasta `lauda, siis sene `nelja `sõrme `laius `kõige `laiemast kõhast on `kämmäl; Sia pekk õli `kämble `laiune Jõh; [nolkmütsile] tükk punast, kämmal `musta, punased ristid `sisse Jäm; `kämbla `suurune auk Khk; napp kämmal lai Kär; sedaviisi viis `sörme on `kämle laios Käi; paar `kämblid maad Rid; suur täis `viidi [vett] ää, nüid [on veetase] `kämmel maad madalam Lih; vaks mõõdab pikkust, `kämmel `laiust PJg; üks nihuke `kämble `laiune, neĺla sõrme `laiune tükk [õlalapiks] KuuK; kärg on nii paks kui üks `kämmel, on `pandud linnu puus serviti Amb; `kämle `paksune kord `suola JJn; öhessa kämmelt läheb vikati `vaśsi (löe esimese pulgani) Tür; üks `kämbla `laiune maatükk on; Mehe kämmal on neli `tolli Trm; `kämle paksuss `rasva piäl Kod; `kämli `laiune või, kuda `kelgi (loomal) se lauk oli Lai; si vikat om säedse kämmäld piḱk Ran; [sibulatel] Pidid kämlä laiutse vahe jätmä, siss pandset peo maha ja mõõtset Nõo; kas om `puuduss `kämbläst, vai om üle `kämbläst; pane no üts kämmel vi̬i̬l `pääle (öeldi riiet mõõtes) Har; `Kämlä `laiunõ kaaltagonõ om illoss, parass Vas; `kämble `paksu Se || fig lühike inimise elo on `kämble `laiune siin maa pääl Vai; opetaja `ütleb et, minu elu päeväd oled sa `kämblä laiutsess pannu Ran

käsil1 käsil üld
1. käsitsi, kätega Käsikivi `aeda käsil `ümber Emm; lühike ohr kisoti käsil [üles]; Lükkasin viimaks käsil ümber [tuuliku tiibu] Käi; rehepeksud need kεisid ikka käsil Phl; käsil `külva ka veel Rid; pohe moĺd kus käsil `tangu `tehti Ris; `enne ikke kõik [linad] masindati käsil, käsi masinaga Pai; alate käsil katsu `varsa, vars lähäb `julgess Kod; no kiśsi käsil enam [linu haris] Lai || fig Seisab käsil-jälul (ägedalt) vasdu; Käsil otsib, jälul lövab (valib kaua, kuid saab halvema) Emm Vrd käsili
2. hoole all sünnitaja oo naeste käsil, naeste aedata PJg
3. a. teoksil, tegemisel, käimas tüö käsil, midä siä tada siis kesi jädäd Vai; kui oli ein `vaĺmis, siis oli ju viĺläkoristamene kohe käsil Mär; Naõstõl `praõgu kuastastõ jõstutamine käsil Khn; mis käsil on, see tuleb ikki kohe ära teha Saa; meil on `paergu juśt teist jutt käsil Juu; mul `paergast kangas käsil, tahab enne lõpetata Sim; ilma uneta kaks nädäläd ja kõlmas käsil Kod; meie `rahval on `kartuli `võtmine käsil Lai; perenaesel om levä tegemine käsil Hel; meil om kippe aenategu käsil Nõo; tuu tüü um `õkva käsil Plv || käeulatuses, ligidal surm õli kõhe mehel käsil Jõh; ligestiku kaks vett (kaevu) siin käsil (käeulatuses) KJn Vrd käsile, käsilt, käsis b. pooleli mool linad käsil louguta, pole `aega et εε lougudaks Khk; [tal] Seisab maja juba teist aastat käsil Kaa; ma töi käsil levad (otsast on juba lõigatud) Vll; kolmas nädal `olli käsil Muh
4. käsile a. teoksile Enne `nõeltsi sukakanna `kinni, siis `võtsi `kampsuni käsil Han; si tüü saab käsil `võetu Hää; töö `võt́sin käsil Ris b. (arupärimisest, noomimisest) ku ma tage kokku saa, küll ma võta ta sõss käsil Krk
5. tarvitusel, kasutusel si̬i̬ raud, mes käsil käib, ei ruasseta `ilman; `suapad akavad kõhe käsil `käimä Kod; si̬i̬ sõna ei ole käsil Hel

käsn käsn g käsna eP(käsen Rei; käśn Hag), käsnä Mar Mär Tõs Khn Juu Kod KJn Kõp hv eL(ḱ- San Lei Kra; käśn Pst), `käsn|a VNg, -ä Kuu Lüg; n, g `käsn|a VNg, -ä Lüg Vai; käsen M T Plv Räp Lei(ḱ-), käsin Rõu Plv, käsõn Vas Se(ḱ-) Kra(ḱ-), käässen Rõu, g käsnä
1. a. parasiitseen puudel ja kändudel; kasekäsn `Lapsed `joonistavad `käsnä `valgele külile Kuu; `käsnad on `piened puu `külles `kopsiga `muodi `ümmärguised; pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu Vai; puul käsnad, kuivad, kut oleks obuse kabi olevad Jäm; mäda puu küljes kasuvad käsnad Khk; käsn puu juurika peal, see üitse köbjaseks Jaa; Puude `küĺges kasusid `sõuksed `seene `moodi, nee `üüti `käsnadeks; Vanast korjati `käsnu, keedeti tuha leeltse sihes äe, kolgiti `pehmeks ja kuivatati äe, see `üüti käsna `parkimiseks Pöi; kasedel ja leppel kasuvad ned käsnad Mar; leib kõba nagu käsn Kse; kaśk on käsna kasvataja, kohe käsna unik Vän; käsn on `rohkem mäda puude `külgis Ris; aru`kaskedel ei õle `käsnasi Iis; vana inimene ku käsen Trv; peśs kõeva käsnäst Hel; seo kõo küllen um paĺlo `käśni Rõu b. korgitaoline materjal – R `vergu küles on `palju `käsnasi VNg; `aili `verkodel on `käsnäst `pullud; oluve `vaatile `panna `käsnäd; lüö se `käsnä kovemmast Vai c. (töödeldud) tuletael käsna pire `pandi kivi `pääle ning siis tapeti tule raavaga. siis kirg läks käsna `sisse; käsna `otsa `löödi tuld Khk; käsn `tehti taalags, pargede ja, et ta tuld vöttis Käi; kasel o kõbjas, `remblel käsn Rid; `käsna saab kännu küllest, võtab tuld `kinni kui raiutakse Mär; käsnaga saab tuld raiutud Tor; käsnaga `võeti vanast tuld Juu
2. pahk, väärmoodustis puu küljes; mügar käsnad, nendega vaeotati `paisi ja `seoksi `asju, obustel ja Tõs; käsnäst raiuve `vällä, teeve `piipu, käsnä om puu Hls; kõjo küĺlen kasvava tagel ja käsen Kam; kõol kasuss käsnäʔ `küĺge, mõ̭ni [viis] piipsepäle, tu̬u̬ teḱk `piipõ jäl Har; Käsnäʔ oĺliʔ hööriguʔ munaʔ puu küleh, käsin oll läbikasunuʔ Rõu; käsen - - noist tetäss puu koppõ, vanast tette puu `liudõ, [need] ei `lahkõʔ Räp; vanast lõigati `saega tu ḱäsõn `maahha, tetti liud, lihaliud, lihha sääl raot́i seeh Se || kärn `käsnägä `marjad; `õunal on käsn `küljes Lüg || (õuna)pabul va apu ubina käsen; käsnä om jo otsan Trv Vrd käsnäk
3. nahapinnast kõrgem moodustis: soolatüügas, sünnimärk jms Kui (kuiv) käsn kaela peal Kaa; loomal kasuvad `siuksed `korpes käsnad, kõlgub `küĺgis Vän; Käsnad tulevad siśs, ku `suĺgi põletab, minu vanemad `ki̬i̬lsid kurjasti, et ei tohe `suĺgi põletada Hää; `akna igi `aitab veel käsnade `vastu; selle lehmal oĺlid kikk nisad `käsne täis Saa; kivi kamm (kammeljas), nagu suured käsnad, nupud `seĺges Ris; `luamadel `kasvavad käsnad kõhu `alla VJg; mõnel [lehmal] olid nisad `kärnas ja `käsnas, suured käsnad külles Lai; käsn on pialt `kat́ki, `immus verd `väĺla Plt; soolatüigas om `siante käśn Pst; esäne käsen, karu om küĺlen ku abe; `käsnä lastass einä ritsikut `salva ja jõhv köüdets ümmer Krk; lehmä udar om `käsnu täis; käsnä `kaove kohe ärä kui `pääle `pikse`vihma neile väräti `pulke küĺlest vihma `tilku `pääle paned Hel; ihu `pääle vahel tuleva pruuni käsnä - - ja om `süńdimisest oleman; käsnäl olna õńn, kui täl karva otsan om Ran; ku käte `pääle aeva käsnä, siss opeti et obese kusega mõse, siss `kaova ärä Nõo; mõ̭nõl lehmäl nisakõsõ hi̬i̬ omma˽`käśni täüś ajanu; lasõ˽ta käsn hainarit́sikäl maha˽`salvaʔ Har; imäne käsn (palju pisikesi koos) Plv; olõvat õnnõ käsen ku esi ei näe Räp; ḱäsõn om hobõsõl vai lehmäl vai `hindäl inemisõl. toolõ köüdetäss hobõsõhanna jõuh́, siss satass˽ar `maahha Se; kiä pedäjä kukka `koŕjass, tol saavaʔ käsnäʔ Lut || oboste `jalgude `külge `kasvavad `käsnäd - - jalad `käsnäid täis Lüg; obosel om neli `käsnä, egä jala pääl. edimesel päälpu̬u̬l `põlve, tagumisel allpu̬u̬l `põlve Krk || fig nahatäis `andis tääle ühö käsnä `jälle kätte. tea, mis tä täst taob Mar
4. kivi `võt́sin käsna ja `ańtsin `talle käsnaga VJg; oot kurat ma võtan põllu käsna ja silitan sul piad sellega Trm

kätte kätte (-ä) spor R, Muh L K I eL; käde R Sa Hi Var Mih Tõs Khn, käte Vig
I. adv (sag väljendverbides)
1. a. valdusse, omandusse (sag koos verbiga andma või saama) `Varssavi linn `anneti kättä `sakslastele `ilma `paugita Lüg; kui tuod raha siis saad kübärä kätte; `ahne `luoma, süöb kaik midä kätte saab Vai; `mullu nad es saa `eina käde, jεi kulu `jälle; lehm jähi ka `ahtraks, niid pole seda piima`tilka ka käde vötta Khk; lehm äi anna `piima käde Jaa; söja `aeges - - ei saand ju `väŕvi ega nisust koa `kuśkilt paĺlu kättegid Noa; luke mole raha kätte Mar; kas said pinna sõrmest kätte Mär; pöle änam `ammod suus, ei saa köva `aśsa kätte Ris; piima püt́id kiedeti sipelga vie sies ää ja siis `ańti sie vesi lehmale kätte Koe; käi set́se `korda järele, ikke‿i sua kätte Kad; `viska kitsele aava kaigas kätte, koorib ära Lai; mea tahass oma raha kätte `saia Vil; ma‿i anna tal enne voli kätte, ennegu ma ärä sure; ma ti̬i̬ kiḱk ärä mis kätte putuss Krk; näppäb kost aga kätte saab; kate`kümne `aastani `oĺli alt`iäline, siss `anti tälle inimese `õiguse kätte Ran; kanadele `anti liha`eiten võti kätte (lasti välja), siss enämb neele `süvvä es anda Puh; liha `jaeti tüḱü`viisi kätte Ote; mõ̭nikõrd lehm ei˽sõõratuʔ, ei anna˽`piimä kätte Kan; Tiä kaivaśs edesi ja kohus `mõistsõ maja tälle kätte Urv; ma˽lää no˽tõsõ varandust `püündmä, ma‿lõ tu̬u̬samaga˽rahu, mia kätte om ant Har b. alles, müümata, loovutamata (koos verbiga jääma) käesin `mitmel laadal, ikke jäi `lu̬u̬mi kätte Pal; [teised] müisid oma kohad ärä ja minul jäi koht kätte Vil; vellenaesele jäi suur talu kätte, mulle sai paĺt üits osa Nõo; ma‿la hobõsõga `mõtsa, jääss hopõń kätte Rõu
2. võimusesse, meelevalda a. (sag koos verbiga saama) tabama Laps ajas `lõngatükki sasi, ei saa enämb `õtsa kättä tie mis tahes Lüg; neid pitka nokaga [kalu] on `nähtud ka ja käde saadud Mus; sadu pidi mind käde `saama Khk; Ma nägi et sa sii ees lähed ning akkasi sind käde püüdma Kaa; möni kord `saadi `painja käde ka Krj; neli `neitsid `joosvad nurmel, äi saa `ühteteist käde = tuuliku tiivad Emm; läksin järele, sain ta metsavahel kätte Mär; veis läks `joosma, ma `püitsin ta kätte Juu; akid `lautakse ridamise `sinna (katuseharjale) `põhkude `piale viel, et tuul ei‿s kätte ei sua sialt KuuK; surm suab meid kätte egält pu̬u̬lt Kod; nemä `püidnuva `lamba kätte, aga ei ole `mõistnu kiägina lammast tappa Puh b. (hrl koos verbiga andma) tabada laskma [lapsed] `juoksevad `sängi `alle `peito, ei `anna `mulle kättä Lüg; oled sa ull, sa annad käde ennast Kär; obu‿p anna käde, ole `ühte `jooni `kimpus Jaa; Kui sa `εεga käde annad, siis saad vεhem [karistada] Emm; aa `looma taga, ei anna kätte ega anna Juu; obene ei anna kätte Nõo; anna‿i kätte, ar˽pakõ kõ̭õ̭ Se
3. tagasi; asemele sie (nõiutud muna) `tingimatta `poldeti ärä, et siis pidi tulema `toise (kaetaja) `luomale käde Kuu; oleksima müünd [kartuleid] `kahjuga, ei saand enamb oma raha kätte VNg; `kiegi raha ei taha, piäd kõik kätte tegemä, midä sa võttad `tõise kääst Lüg; kui pääväd `völgu jäänd on, siis nee piab käde tegema; see mis sa mo kohe räägid, see tuleb so omale ükskord käde Khk; ma käisi mütu `korda ennem `järges kui ta käde `andis Vll; Ole aga `päälegid niisune, küll see tuleb `soole omale käde Rei; ta tõi mo laeno kätte juba Mar; nende patud nuheldakse nendele kätte Kul; viis meilt `leiba, ei ole veel kätte toond Juu; ei enäm nõnna `kerge õle kätte `suada kui käess `anda Kod; kõik tuleb kätte, tee ead või `alva Plt; vakk `kesvi sai `sinna maha külvetuss - - `seeme iks kätte saab Nõo; ku ta tõsõ käest raha `võlgu võtt, ega ta kätte `massa ei tahaʔ Har; mis sa˽tõõsõlõ `ütledeʔ, `ütle hüvvä vai `halva, kõ̭iḱ tulõ `hindälle kätte Vas; kätte tegema halba tegema, rikkuma poiss on tüdrugule käde teind (lapse sigitanud) Khk; Pala kui (kuiv) aeg teeb see aasta suviviljale käde Kaa; kätte maksma ~ tasuma neimama küll jumal sellele kätte tasub kes teisele `kurja teeb Muh; tä `tahtis täle kätte `maksa, `pistis einä küini põlema Mar; küll ma `talle ükskord kõik kätte tasun VMr; nüid ma saen tälle kätte tasuda Kod; temä taht `kurja kurjage kätte `massa Krk; teku pähle, küll ma tälle kätte tasu, olgu aig piḱk vai lühike Nõo; las ta no˽tetä pääle, külh telle jummaĺ üt́skõrd kätte tasu Har
4. tajutavaks, (kellegi) teadvusse; (kellelegi) osaks `läksime niikaua kui üö läbi ja `uomigu `saimme juo maad käde, maad `paistusid Kuu; `anti käsk kättä, piäd menemä tio`päivi tegemä; kuol`mester võttab `viisi üles, `annab `ääled iga ühele kätte Lüg; kena töstetav aeg, Kuramaa metsad ning liivamääd `paistvad käde Jäm; köhimise ääl keib `kaugelt käde Khk; Linna tuled paistvad meitele koju käde Kaa; Küll ma saa `varsti aru käde kus sa käisid Rei; tohi mitte piiksatadagi, kui nahatäie kätte saab Mär; ma `kuksi maha, sai iä põraka käde Tõs; kirikuärräle mia lugõsi käde (ette) Khn; Kord sai järje kätte, maigu suhu ja tahab ikki `jälle; isi ei tää midägi ta lähäb ja räägib teisel kätte Hää; krapi kõbin käis kätte; ta ise kedagi ei viitsi teha, tee `talle kõik puhas kätte Juu; arvas metsas on karjatsel ia, luomad paśtavad läbi puude kätte ära Amb; ta tõi `teate kätte VJg; `praakaĺ juhatab [töö] kätte Lai; tii kõik `talle ette ja taha kätte, siis on ta rahu KJn; suid-sõnu `mü̬ü̬dä andass kätte, mis sa tõise pääle olet kõnelnu Krk; siss mõesteti Juhanile kõ̭ik `õiguse kätte; egass tälle kätte kõnelemada ei ole jäänu nu̬u̬ jutu; inimese kõneleva kätte, siss tulep pahanduss Nõo; anna˽sa˽heĺü kätte, nakami˽`laulma Har; ma piä esiʔ otsa man olõma ja tü̬ü̬ kätte `näütämmä Räp; ańd mullõ kõva kari kätte, et ma täĺle hummõń võla ar massasiʔ Se || avalikuks, teatavaks võĺts tulep jo ruttu kätte - - võldsil lühikese jala Puh; kätte ańd arʔ (andis varguse üles) Se
5. (koos verbiga tulema, jõudma vms) saabuma a. (ajast) `huomik tuleb käde ja `tütrugul `tarvis `tulle `lehmä `lüpsämä Kuu; vanus tuleb kätte VNg; poole päeva aeg tuleb kätte juba Muh; `öhto toleb käde, ma akka minema Emm; pimedad aead tulevad `varsti kätte Kul; loomatoemetamese aeg on juba kätte tuld Juu; õdak tulep kätte Hel; näiss kona si̬i̬ aig kätte jõvvap, kona ma `Elvä `tohtre manu saa `minnä Nõo; jõud́ jõulu õdag kätte Räp; kevväi tulõ̭ kätte Se b. (seisundist, olukorrast) Tied tüöd ja õled väsind `ninda kas vai surm tuleb kätte Lüg; `varsti tuleb kitsas käde Ans; tεεb millal see (sünnitus) piaks käde tulema. jouluks tuli käde Khk; ma olen nüid kätte soand mis ma olen taht, et ma enam tööd ei tee ja olen vaba Juu; `vaesus tuleb kätte Koe; tuli õnnetus kätte; `uotasime kaua `priiust, aga `priius sai `õmmeti viimast kätte VJg; siss (pärast heinategu) tulli joba rügä (rukkilõikus) kätte Ran c. täide, tõeseks (väitest, oletusest või nägemusest) tänab`aasta oo [ilmaennustus] küll kätte tulnd siia`maani Mih; pühaba `öösse nähtud noorekuu unenägu tuleb ruttu kätte Juu; mõ̭ni uni saa ruttu kätte Har
6. (hrl koos verbiga saama) selgeks, ära õppima; taipama kaks õdeda `saivad `kuoli õppimise kättä, üks ei saa, pää ei võtta `vasta Lüg; `saivad sene `kuntsi kättä Jõh; lugu ep aka pεhe, ep saa käde Khk; Laps sai varakult luu (lugemise) käde, niid loeb juba sorinal Kaa; meie oleme seda `aśja küll arutand, aga `õiged `põhja põle kätte saand Mär; kaks `laulu, mis tuli kirikus laalda, `õpsime käte Vig; nüid ma sain aśja aru kätte Kei; ma sain nüid selle saĺlitegemese töö kätte Juu; poiss sai juo lugemise kätte VJg; me ei sua sedä unenägu kätte (ei oska seletada) Kod; ei või amatit kätte anda (selgeks õpetada) Trv; ku raamat kätte sai (lugemine selgeks); sellel ku sial rada kätte saanu, muutku tule jälle Krk; no sai kõrd kätte mullõ (sain aru) Se
7. käsile, teoksile (koos verbiga võtma) sie kui kätte vottab tegeb kohe `valmis Hlj; ühe `kõrraga ei `jõuva inimine sada tüöd kätte võttada Lüg; vöttis käde läks siit minema `jälle Rei; naesed `võtsid käde, lõid õled laiali Mih; võta käde ning panõ obo ede mine `jälle `einu `ot́sma Khn; ma `võt́sin omale pośtivahe kätte kohe ja siis `leikasin selle ära Hag; koer oli `mooga `seĺtsis, aga nüid oli kätte võtt ja läind minema Juu; tuleb teene kevädi, võta si̬i̬ sama tegu kätte `jälle KJn; ja võtten üitskõrd kätte ja pidänu nõu et paem ärä Krk; mia võti kätte, kajosi tedä (kraavi) sügävämbäss Nõo; Ku˽võtaʔ õigõ˽kätte ja˽nakka är˽kodupoolõ `astma Rõu || fig Vettas käde ning pani körvad pεε ala Kaa
8. tarvitusele, kasutusel(e) need oo kõik oiu jäoks need linad, käte rät́ikud ja, ega neid põle kätte `võetud Mär; `Tüükimine, si̬i̬ `seuke kätte tõmmates (igapäevane) sõna Hää; laps akkab `mulle ju kätte `puutma (abiks olema) KJn; anna tuult `rohkemp kätte (paadi purjedesse), saame ennemp Ran
9. ilma erilise leksikaalse tähenduseta (koos lõppemist, hävimist, riknemist vms märkiva verbiga) Mullune vili lõppes käde ää, uus kasus alles pöllu pεεl Kaa; piim kaob ära kätte Mih; leib napib kätte ää Koe; `põrssad - - pidivad kätte ää lõppema VMr; maja laguness kätte ärä; läät püve `püüntme, `kaotet kana kogunti kätte ärä Krk; `Saotside `ilmuge om väega rasse `aina tetä, kik tüküss kätte mädaneme Hel; ku tõene miu kõ̭ditap, siss koole vai kätte ärä; küĺmäle lääb, siss [kartulid] `küĺmävä kätte ärä Nõo
II. postp (genitiiviga)
1. (väljendab allatiivi), kellegi valdusse, omandusse; hoolde, kasutusse `kaĺla raba `süödeti jälle `luomade kätte RakR; `uskus minu kättä `anda `niskest suurd raha Lüg; nad ahnitsesid keik oma käde Jäm; `andis `mõisa ühe teise käde ning ise läks ää suurema `sisse Pöi; ma oma `asju teise kätte‿p usu Muh; Kis selle liha tüki koera käde `andis Rei; kasukas naa ää `koitand, mugu anna kaltsuvana kätte Mih; `andvad lehma teese kätte `aastaks Kul; ma ei usu tuld laste kätte jätta Tor; mis sa sest końdist nõnda lut́sutad, anna koera kätte, tema tahab kah Saa; pruudid käesid `kangest möda külä - - no mis sa‿ss annad alati nende kätte, neid oli ju `paĺlu Hag; ega ta‿s naĺla asi koa põld ikke jo laste kätte oost `anda Pee; ma `soatsin selle paki oma poja kätte Juu; esimine piim, seda võtavad ja annavad lehma kätte VMr; raha tu̬u̬b kodo emä kätte KJn; tüdär `antu sugulase kätte kasvate Hel; sia `andsit raamatu laste kätte ja latse `lahksiva raamatu ärä Puh; tõi siss poodi veed (lõimed) miu kätte, ma kodasi `kanga; tuld ei usu laste kätte jätta; ma vii lehmä söödäle tõese kätte, ei ole `endäl nii paĺlu `ainu Nõo; emä eiśs läit́s `alla aina manu ja vanaemä kätte jäi tu laits San; si̬i̬ om tõsõ regi, si̬i̬ om mu˽kätte usutuʔ; kae ku laiśk ta om, ta jätt uma tü̬ü̬ tõsõ kätte tetäʔ Har; ma olõ õi `andnu˽`kińki˽kätte umma rahha Vas || See vanker lagus mo käde ää Rei
2. a. kellegi või millegi mõju alla, meelevalda, võimusesse nüüd `piama menema `tuule kätte `vilja `tuulama; on viks `tütrik, ei `anna `ennast `poiste kättä rebidä Lüg; `muidu juo kui `jäiväd `kalad `siie, `randa `päivä käde siis `läksiväd `pehmest Vai; kuivad viljad jäävad saju käde; tuul ajab sind kuiva `pεεle, jεεd valamate käde; saand see mo käde saand, küll ma ta irmu ala pane Khk; jähid tormi käde pojaga `seltsis Mus; Kui viluse jähid [kuivatatavad kalad], sai `jälle päeva käde tõmmatud Pöi; [inimesed] viisid lapsed `joulu `lauba `öösse kabeli `mεεle - - `tontede käde, et siis `peade lugema akkama Phl; ta jähi külma kätte, külm võttis tä ää Mar; mia jäe liig `õhta käde; meri võtab oma käde Khn; kis seda `julgeb `valge kätte `anda Hag; `ańtsin ta `kohto kätte, küll ta nüid ää maksab Juu; ära sa jäta vihma kätte `luoka HJn; `kindapaar jäi sügise kuuri `alla `niiske kätte Kad; sie mies on ennast viina kätte üle and VJg; kuu jääb tänä ommogo üväss päävä kätte (paistab peale päikese tõusu) Kod; [ehaline] jäi `valge kätte, lüpsi naiste kätte Lai; panen tuule kätte `kuima Plt; si on niigu tuule kätte räägitud KJn; nisu tetäss ka varepest, muidu jääss küĺmä ja like kätte `imbume Krk; `rõivatüḱk `saisma jäänu `rõske kätte, siss om ärä `si̬i̬denu; tondi saeva eńge oma kätte ja lätsivä Ran; `tüt́rik kionat üits kõrd, siss jäi vakka poesi kätte Nõo; tu oĺl asja `kohtu kätte `andunu Krl; oĺl ka hüä et, naańõ `võtmalla˽jäi, latsõ˽jäänü˽sõ̭a ajo kätte Vas; täüś kuu `aigu jääss kuu päävä kätte Se b. kellegi teadvusse, meeltesse ning siis see jutt on selle käde läind Jäm; inimese ais käis ta käde Vll; jutt läks `rahva kätte laiali Juu; võrukõsõ `sõitseva `mü̬ü̬dä, noede kätte jäi tu jutt, et siin om vaemu kabelin Kam
3. millegi tõttu, tagajärjel lehm sures `tiirude kättä VNg; nad `kängusivad `külma kätte Vai; se soreb juba vanadose käde, se pole mette aigose pärast Käi; äkise kätte ta suri LNg; suri `leitse kätte ää Kse; pidi aavade kätte surema Tor; sureb ehmatuse kätte Iis, suri tiisiku kätte Trm; ega soĺgi kätte `keegi ole surd Plt; ta surep `aabu kätte ärä Krk; mia `tahtse ärä lõppõ naaru kätte Nõo; tollõ `uuṕõ kätte [mees] joht es kooleʔ, timä jäi põdõma Ote; paĺlu `ku̬u̬li siss inemiisi palava tõbõ kätte Har; viina kätte koolõss Se
4. (väljendab mingis järjestuses kellenigi või millenigi jõudmist) järg tuli juba mo käde Khk
Vt käsi

kätt|pidi
1. käest kinni hoides viis mo kättpidi kohe `sõnna `juure Mär; `Võt́sin ta kättpidi taha, viisin `senna Hää; viänod kättpidi `lauda Kod; võtt kättpidi `kinni või `õlmapidi Krk || kätt surudes tervidab sind kättpidi Khk; `jät́tis üsna kättpidi jumalaga Mär; Söögi iest tänäti kah kättpidi perenaist KJn
2. käega kusagil kinni või sees miä ei tiiä, kudass miä sääl rabeli - - `sumdi kättpidi patta `sisse Nõo; pessetäv tõmmatu kätt pidi sinnä `rõnga `küĺge Võn Vrd kätt|pite(h), kätt|piti

kääbustama kääbustama Muh Kse Han Mih Sim Pil KJn, `k- Jõh IisR
1. käperdama Vahi `poissi, `endal `alles seaküna `ümber lükkamata (leeris käimata), aga nobe küll tüdrikut `kääbustama IisR; `kargab `kaela `kindi ja kääbustab (kaelustab) Muh; mis ta kääbustab sest tüdrukust Han; võtab kõrist, lööb vasta maad, teine karjub all, mis sa kääbustad (kaklemisest) Sim; mis sa kääbustad mind Pil || solgutama, väntsutama Koer kääbustade kassipoegi, nendel põle kua nägu, ikke kortsatud Han; kassipoeg lähäb rekisse, sa kisod tät (teda), kääbustad `kassi Mih Vrd käägustama
2. (leiba) murdma, murima `võtsin soja leba ahust `väĺla ja kääbustasin. `pehmed `leiba ei `saagi lõegata, piad kääbustama Kse
Vrd käämustama

käänak kääna|k Vll Pöi L JJn Trm spor KLõ, Võn Krl, kea-, kia- Jür JJn Koe Trm, käänä|k Mar KJn spor eL(ḱ- San Har), kiä- Kod, g -ku(käänägu Krk Har Rõu Vas); `käänä|k g -gü Kuu
1. käänukoht, kurv; kõverus Nüid `aetakse ikka nee [tee] käänakud `sirgeks puhas Pöi; teel käänäkud sees, ei ole otse Mar; jäńt on `seoke kõverik käänak puu sees Saa; Kõik kianakud linnatie pial on paramalle `puole Jür; edasi `minna `Paide `puole [tuleb] `Kaaka keanak JJn; ti̬i̬ käänakide pääl on juhatused ülebäl Vil; ta tulli sääl käänägu kottel mul `vastu Krk; Sääl tolle käänäku kottal jõgi kõvaste jooseb; kui ti̬i̬ käänäk tulep, ärä sa sääld mine, mine `õkva Nõo; ti̬i̬ om ḱäänäkit täüs San; saimmõʔ tii käänägu pääl kokku Rõu || fig kodavere kiel peab õlema keanakuid ja veanakuid täis Trm; meie ki̬i̬l one kõege `pustam ki̬i̬l, ei õle kiänäkid egä viänäkid siden; laalun ei õle kiänäkid, [ta] keegotab (laulab monotoonselt) Kod; siin on poha `siante ki̬i̬l nagu kirjas on, siin `siantsid käänakid ei ole nagu Võrumaal Vil Vrd käänd
2. paks leivaviil `võt́sin kätte ja `leikasin ea käänaku üle leiva JJn; üle pät́si lõiganu suurõ käänäku Har
Vrd käänap, käänatus, käänuk, käänäng

lahti `lahti R eP(`laśti Kod) Pst u Hls, TMr KodT Ote San
1. avatud; avatuks rüsa `karja aid `jääta maa puold `lahti VNg; `Oiab suu `lahti Lüg; `ovves lume sado ja `tuisku, `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti Vai; uks laiali `lahti, `kärmpsed tulad `sisse Khk; ta ika `lahti on, et ta ika lüpsab (lehmal ei ole piim kinni) Jaa; Uksed augud olid kõik pärani `lahti, inimese `inge pole `kuskil olnd Pöi; vörgu koer hojab silmad `lahti Phl; mis sa poiss vahid laua `otses suu `lahti Mär; `uhtin `oĺli i̬i̬st `lahti, laste leit Saa; kui saeul põle lõppu, siss `taeva luugid on `lahti Kei; meie uks on alati lausa laiale `lahti Juu; Suand kot́isuu `lahti ja leivatüki kätte, kui valitseja karand muast ülesse Amb; sul kasuka õlmad `lahti JMd; `tõmma uks `laśti ja mine `väĺjä Kod; teene uks käis väĺläpoole `lahti Pal; säŕk `oĺli neil ikki sedä`viisi, et `käissed oĺlid, aga `rinde päält `oĺli `lahti Vil || (poodidest jm asutustest) suvel kesksuve aal one `kohtod `kińni, nüid one `laśti Kod; siin nad lõõnat ei `sü̬ü̬gi, [pood] ommukust `õhtani `lahti Vil; ennemilt poed oĺlid `lahti pühäbalt Pst || fig ta nii kaua peremes kut ta silmad veel `lahti on Khk; välja töö vöi käsitöö, köik olid tal `lahti (oskas) Vll; ta keel oli ikke `lahti veel, et ta ikke `rääkis veel; ta süda ikke `lahti `anma teisele, kis `elma oo Mar; alati tuleb silmad `lahti pidada Kei; kohe kui silmad `lahti sai (üles ärkas), kergastab `tüele Sim; tee kuńni õmad silmäd `laśti one, kuńni õled elon Kod || Mis nüid inimestel viga, kõik ilm `lahti ees Pöi; ilm iga neĺla kańdi pialt `lahti, mine kuhu tahad JJn
2. millestki katvast vaba(ks); tühi või tühjaks a. pakkis `lahti, pani `vällä `riiuli `pääle Lüg; tee kauss tuhliste alt `lahti; mis sui `lahti on, sügise rugi külitasse, see on kesa pöld Khk; Nendel on rattad `lahti (vanker koormast vaba); Kalla nee poar püutäit `koitand jahusi loomale, on kot́t `lahti Pöi; Ära jäta vöi `toosi lauale `lahti (kaaneta) Rei; ernob `peale, `ambad `lahti suus Mar; näd võevad mu siĺmad ikke `lahti jätta, `riide pialt ää, kui ma ää suren; sa tõid mul `piima, ma pia sul purgi `lahti (tühjaks) tegema Aud; paise läks `lahti PJg; [Lihu] aĺlikas pidi ikke küll `lahti olema, ei ole `kińni `kasvand Juu; isa aas ommiku vaud `lahti VMr; aa `kartulid `lahti Trm || fig Taal läks äkisti `lahti (tuli meelde), mis selle mihe nimi oli Kaa b. jää-, lumevaba(ks) kui juo meri `lahti `lähteb, siis `pühkigu nälg suu `puhtaks Kuu; tie on `lahti, lakke tie, ei ole lund pääl ei midägi Vai; sii‿o meri alati `lahti Khk; Allikad läksid madise päeva `paiku `lahti; `Sõnna `päeva veel `aega kui jõed järved `lahti `lähvad Pöi; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; meri põle veel üsna `lahti üht; mets oo `lahti juba, põle änam lund ega Mar; kui jõgi `lahti on, siis `püitakse ikke Vän; kevadi `oltaks noodal, ku vesi `lahti läheb Hää; kui sõel `moarjapävaks jõuab ehasse, siis on veed lahti Kos; `käiti õege oolega `rannas [kala ostmas], mai kuus ummes, ku meri `lahti lähäb Vil || (päikesest) `päivä ei ole `lahti Vai; nii kenad pastu ilmad, kui `päike `lahti on Khk c. rõivastest, jalatsitest vaba või vabaks tie `riidest `lahti ja `eida magama Lüg; `viskaga aga muudku `riidest `lahti Jõh; `tiemo jalad `lahti, ottamo `saapad jalast `vällä Vai; naised ju alt `lahti, pole es `püksa jalas ei midad Jäm; vesise maa sees piab jalad `lahti `vötma Khk; Ma `jõutsi just `riidest `lahti võtta, äkist üks tuli ukse taha Pöi; võta `riidest `lahti, ia `lahke magada HJn; aka `jalgu `lahti `võtma Lai
3. kinnitamata (mitte köies, lukus, sõlmes jne); kinnitusest, haardest, kütkest vaba või vabaks; millegi küljest lahus, ära või lahku laud oli meil `seinäst `lahti Kuu; vili on `lahti jo pääs, ivad on jo `lahti Hlj; vihu sidemed `tehti `solmest `lahti VNg; Ajasivad obused `vankridega riiala ja `lahti ei `tehnedki Jõh; mesiläine `lasko peret `lahti (pereheitmisest); kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu Vai; lubab keik εε `viia, mis varna küljest `lahti tuleb; on riie aava `külges `kinni, siis sa `liutad selle `lahti Khk; äi saa vel lüdida, `pähked pole lüdist `lahti Mus; raamatu kaaned on liimist `lahti Vll; Mis seina küljest `lahti oli, see ää `viidi Pöi; obu tömmand ennast `lahti Emm; siis kui me olime jälle lestvõrgud `lahti `päästnd, vastalesed olid `randes, lestad `anti ää Rid; tee uks riivist `lahti Mar; lehm tahab köiest `lahti `laska Kul; akasid `leibä `lahti `lõikama Vig; `juused piäs `lahti, tulavad maha kõik Tõs; päris suured siad `õues, kεisid `lahti ja PJg; leiva kooruke on `lahti Kei; kingapaelad sul `jälle `lahti Juu; vikat otst `lahti; `riie `õmlusest `lahti JMd; `tõmmas kääst `lahti VMr; kes lammas vett täis, sel oo vill `lahti, si̬i̬ tükib surema Kod; kui kiud `lahti on luu küĺlest, siis on lina paras Pal; `ambad `lahti suus Ksi; eläjäd lasen `lahti, karja `vitsa `kuskilt ei saa Vil; maast ~ asemest lahti magamast üles omigu `üitase maast `lahti Khk; koit `väĺlas, maast `lahti Mih; ei saa asemest `lahti JJn || eemale ajasid paĺgid `kaldast `lahti Vän || fig ma `joosi `nõnna et ing oli `lahti sees Mar; ta on ull, kruvid `lahti Kei
4. kellestki, millestki vaba(ks) või ilma mone `korra ei `saantki `silkudest `lahti, `uota teist `laata Hlj; `mielest `lahti (arust ära) VNg; ma vana inimene, ammu juba maksust `lahti Khk; [ta] Sai selle partsuga eese terisest tükkis lahti Kaa; Tüdrukul nüid `jälle käed `lahti (laps suri ära) Pöi; mees mõteln, kuidas ma undist `lahti soa Muh; `Küldul oli rehem `külges, see käis üle pea ja üle öla, sedasi jähi parem käsi `lahti Rei; metsad oo `lahti (keelu alt vabad), sa võid `sõnna `sesse `menna puid `raioma Mar; ta ei saa `lahti `täidest Mär; isal oli popsikoht, pärast olime päris `lahti (ilma maata) Var; kui [naistel] käed `lahti olid (polnud muud tööd), ika kudusid sukavarrast Mih; sain kõik oma `võlgadest `lahti Vän; muist tulid [sõjast] tagasi ja tervisest `lahti köik Ris; nüid ma olen `kindast `lahti, `kaotasin ää; mo ing on sest `lahti, ma ei tea sest kedagi Juu; änam ei sua vihmast `lahti JMd; on ikke külm taĺv, [oled] leivast `lahti kohe Kad; sain kuradist `lahti Trm; akas ike `katsma, kuidas tämäss ike `rohkem ja `rohkem `laśti suada Kod; naene see on ka tervisest `lahti Lai; poiss võtab nüid süist `lahti Vil || (kooli- vms kohustusest vabaks saamisest, vaba olemisest; vallandamisest) sulane sai `ammetist `lahti VNg; `viimist `aastat `üeldasse `lahti `laskemise `aasta, kui `lahti saab `kruonost Lüg; söast `lahti saand Jäm; oli Talinas kuha pεεl, sai `lahti Khk; See on koolist `lahti ja ammu `linnas koha peal (töötab) Pöi; viin laseb `lahti ammetist Kul; nüid sai roonust `lahti Kir; esimese `aasta olime [leeris] õpilapsed, teise sügise `tehti `lahti (lasti vabaks) Var; kõneldi, et tä poeg oo linnast igast kohast `lahti saand Mih; ma `võt́sin ennast tienustusest `lahti JMd; `mõisas üeldi isa `lahti Kad; minu isä tahtnd `jääda `lahti, et temä ei võtagi talu Pal; vat leerist sain `lahti, sis oĺlin ma kuvve `tõiskme `aastane KJn; ametist `lahti ja aust ilma Vil
5. alanud, puhkenud; toimumas, käimas Kui `pasknäred `lendäsiväd `metsas `tiede peäl, õli kõhe sula `lahti; mis siin nüüd `lahti on, et `nõnda `vaikisest ja tõsisest `istuta Lüg; kisa oort `lahti, kui ep saa `süüa Jäm; lapsel kohe nutt `lahti, kui taal natine äda on Khk; kaśs ajab - - nii kena nuru `lahti Krj; Tuul õhutas tukid põlema ja oligi tuluke `lahti Pöi; me `tõusime koidu `aegas üles, sehuke kärin kukkus `lahti, kanad akkasid `karjuma Muh; nii `kange tuul, et `viimas võtab sao `lahti Mar; sõna `ütled, juba pill `lahti Mär; sulede `katkumise aeg oli kaks kolm `tundi ja siis `löödi pill `lahti Tõs; nüid oo `püśti kurat `lahti Tor; nönna kui ne esimest piisad käisid, nönna oli vihm `lahti koa Ris; seäl ju päris elus tuli `lahti Juu; kui ta (palk) ikke sadu akkab `suama, siis on mädanemine ruttu `lahti KuuK; lüöb lärmi `lahti JMd; noh kui lähäb `jälle sõast `lahti VMr; akkas `taeva nagu igisest vedama, aga näe, `vihma `lahti ei sua Kad; `ütled, et ärä ti̬i̬ õma jäält `laśti, nagu tõene kisendäb ja larmitseb Kod; no nüid läksid keelepaelad `lahti Lai; akasid rüselemä, päräst tüli `lahti KJn; ots lahti algus tehtud olen otsa `lahti `niitand Pha; töö ots oo juba `lahti nendel Mar; tema ikke vötab se jutu ots `lahti Ris; tegi jutu õtsa `lahti Trm; käsi ~ käed lahti 1. osav, virk, töökas kääd on `lahti töö `juures Khk; `kange töötegija inimene, ta käed oo ikke igas kohas töö `juures `lahti Mar; kääd tüö kallal `lahti JMd; teise inimese kääd on `lahti iga tüö külles Sim 2. Käsi pole lahti (mäng ei istu) Tür || (tulirelvast) kukked `lähtöd `lahti Vai; `revo·lver läks `lahti käe Muh; vana tulelukuga püśs oli olnud, tuli põlema süidata, siis läks `lahti Äks
6. laiali, lõdvemale `seilid teha `lahti VNg; `einä `unnikod ka `laodeda `laiale `lahti `kuivama Vai; Sa kujud `liiga `lahti (lõdvalt) Rei; tegi selle sao märjäs, sis sai `lahti `löödud, raputatud sedäsi laiale, et ta ää koevab Vig; Vill jäi `nätsu, siśs `tuĺli enne `kaarimest lahutada, `lahti nokkida Hää; `juuksed on `pahtun, ei saa `lahtigi `kraapida HMd; `vooti ohra vihud `lahti, et nad `pankas ei ole HJn; kaares on kua loog, aga `lahti löömata, ei kuiva Ksi; aavad sõńnikud `lahti Tõs; kondid ~ luud lahti (loomast enne poegimist; kanast, kes munele hakkab) kui lehm akkab kahe-kolme pääva pärast `poegima, siis `öötasse kondid `lahti Mar; kui kana munele akkab, on luud `lahti JMd; kui kana luud on `lahti, siis akkab munele Iis
7. lahtine küll sel on `lahti kiel (jutukas) Jõh; `lahti kätega inimene; joob `ahnest `lahti kurguga Jäm; obu teeb nobed `söitu, `lahti jalaga Khk; siis oli `lahti viin vanasti ju Kär; teine on `kinni püid, vörgud on `köides - - teine on `lahti püid Krj; rihal `käidi ikka `lahti küünal [käes] Pha; `lahti kolle Phl; Temal (ogalikule) `öeldaks luitsakas kah, ikki nende `lahti `luude pärast; Suure kirjadel, kus pikad `lahti lõngad si̬i̬s, ni̬i̬d lähevad kõige enne kat́ti Hää; lahti inimene vabadik, maata inimene `lahti inimesed olid mõisas Rid; `lahti inimesed köisid `õĺga ja `villu viinutamas Kse; `Lahti inimesed elasid peremeeste `saunades ja tegid perel selle eest `päivi Han; ega meil maad ei oln, me olime `lahti inimesed Tõs
8. kõht ~ seest lahti (seedehäirest) kui liha on puol `räitand, tieb siest `lahti; siest `lahti `ninda kui `laada ärg Lüg; kui sihäst `lahti on, siis `vöötasse `kampli `viina Khk; kui `pörssa köht oli `lahti, sai toorest muna `antud Kär; kõhu võttis `lahti Muh; see rohi aab kõho `lahti Mar; põrsal kõht `lahti, see oo ära `tehtud Mih; kõht keedab seest `lahti Tõs; mu siest on täna nii `lahti, sitt nagu kure juok Ris; kõht nii `lahti, et ei ole `aega `süia kah Juu; kilgastand `piima põle `ühtigi ia `süia, võtab kohe siest `lahti Kad; kui lapsel kõst `laśti, `antse muśsikid; näd õlid kõik sidess `laśti, kas aja sisikond sidess `väĺja Kod; keedäb kõhu `lahti KJn

larbe1 larbe IisR/`l-/, g `larpe Kad Krk vedel toit, lurr; lake `võtsin seda supi larbet leivale `piale; `ańtsin kuertele vähä larbet ette, muidu aiva jalus Kad; lastel `anti larbet süvvä Krk || (peale)rüübe – IisR Vrd larp1, lärbe

larp1 larp (-ŕ-) g larbi spor S, LäLõ Tõs HljK VJg Hel
1. möll, mürgel a. tants, trall täna oli seal `larpi, suur suma; tańts ja müra, on seal ju laŕp `lahti Mus; Kus peres täna öhta larp on Kaa; nii `kange laŕp `lahti Pöi; küll seal `larpi `olli, tansiti palju ja ralliti ja Muh; Tantsi `õhtal oli `neuke laŕp et oia alt Han; lapsed tulid suure larbiga, `larpi oli tuba täis Tõs b. lööming, kaklus Varsti läks igavene larp lahti Emm; Laŕp lahti (laadal läks riiuks) Vig || (peksust) `larpi `saama; `võt́sin ka ea tamika, et annan `laŕpi kui tulevad HljK
2. loba, lora küll oli laadalistel seda `larpi üksteesele `rääkida Tõs
3. vedel (lahja) toit kohvi pole asi midagi, paljas larp Mus; mis pagana `larpi nad söid Krj Vrd larbe1

laskma `laskma eP(`lasma S L K) eL(-me M), `laskema R(-ie Lüg) Khk Mus Kaa; da-inf `lasta Hi Lä K, lasta Sa Muh Pä TaPõ VlPõ M, `lassa R(`laskeda Kuu Jõh) JõeK ViK Iis, `laska Vll Pöi Muh L HaLä I, `laske Kul Var Aud Saa Rap TaPõ VlPõ Trv Pst T, `laskõʔ V(-aʔ VId); pr (ma) lasen R(`lasken Jõe) K Iis, lase(n) S L, las|e M T, -õ V, lahe(n) SaLä I TaPõ; ipf (ma) lasi(n) R S Noa Kul KPõ I V(laži Lei), `laskin Vai, `laski(n) (-śk-) Jäm Ans Muh Phl spor Ha, JMd Ann Kod(laśkin) Hel, `laskesin Jõe VNg, `laskesi Khk Mus, `laskse Ote Rõn San V/-õ/, `lasksi(n) (-śk-) u, spor SaLä, Muh Phl Lä spor K, Puh TMr, lassi(n) (-śs-) spor S, Aud Trm MMg Äks T VLä, `lassi(n) (-śs-) SaLä Muh L HaLä Jür Ann Tür Trm Lai KLõ Trv Hls T VLä, `laśse M Ote, lahi(n) Jäm I
1. mingit tegevust lubama, võimaldama, mitte takistama ega `paati voind `poigiti `lassa, `paati piab [otse] `oidamma Jõe; kas siis `tohtib [loomi] külä `heinässe `lassa Kuu; `lammas ei lase `oinast ligi Lüg; `lapsed `eiväd `laskened pääd sugeda; emä ei lase `poiga `liuguma Vai; ta lahi mehed `lountsele Jäm; lassed [laeval] `rohkem pärituult `minna Khk; tuli vööras inimene, kus ma pidi ta `sisse `laskema Mus; `laske aga mind tuppa; odral taris `laska vel `küpsa Muh; ta ärgu `lasku sedas oma pεεl `karjuda; küll ta kippus kodu, aga ma pole mette `lassend Käi; lase ma tulen koa Mar; kisse `mindki prii `laśkis `olla - - mutku `aeti `väĺla koa Mär; Poiśs lasn loomad viĺla `sisse `minna Han; [hääled] ei lase `öösi magada Tõs; piim on juba apukas, ei lase änam `keeta; või laseb see vähk mõni inimesel kaua elada Ris; `oota vähe, ma lasen kohe `veśki `käima Nis; ma ei lasegi sind `sisse `ühti, koputa kui tahad Juu; lasi ennast `paĺlaks teha; oleks last `eina viel sugu `kasvada JMd; vihmase aeaga `piame alati vett `seĺkima `lasma Tür; lasi loomad paha `peale Koe; `uastate puolest võiks jo viel tüöd teha, aga tervis ei lase VMr; lase siis ennast poisi ligi (vahekorda), siis suad `tervest Kad; `sensur ei last läbi (ei lubanud trükki) VJg; lind laheb õege ligi, ei `pelgä; `laśkid majad ärä lagunetä Kod; karjussed käiväd karjan kuni lumi laheb MMg; pruudi vend oli siis kui suur `lontrus, et `laśsis [pulma] lipu ära `viia Ksi; ega ta (vihm) ei lahegi teha enam kedagi Lai; temä akas `teĺmä isä käest `eeśti (esiti), et `lasku temä ti̬i̬b omal maea sääl KJn; ku [lina]luu `valla ei anna, sis lastas vi̬i̬l `aigude Pst; midägi ütelte ei lase, siis om südä täis Krk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kah Ran; üits leśknaene, vana igävene lähmäk, laśk `kõ̭ikil ennäst sõkku; no ega sa rügä ei või `laske ära pudeneda Puh; elä esi ja lase tõesel ka elädä; Anna leivale jakku ja lase söögil ää maitsta; `rahva sehen on kõmu, et `lambit ei `lastana enämb pedädä; mul valutava käe nii `kangede, et `ü̬ü̬se ei lase magada; ega ta ärä `müvvä iks ei lase ennäst vene keelega, ta saab aru kõigest Nõo; nüid - - ei taheta minnu enämb poisi manu `laske Ote; ärä `lasku ärä `puske Kam; no `lasknu ärä lõppõ, `viska [korjus] `mõtsa Rõn; mi‿sa eläje nii˽hoolõtuhõ lasõdõ, lasõt eläje `viĺlä; ei ma tu̬u̬d usu, et sa säält enämb lastat tagasi; [tüdruk] laśk siinsaman latsõ tetäʔ Har; `Laśti mõ̭ni `aestaig saistaʔ, sõ̭ss `küńti [maa] üles ja tet́ti sinnä˽linna; mi‿sa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, mi‿sa˽pussudõʔ Rõu; är˽`lasku üttegi ilma söömäldä ärʔ Vas; mis sa vahit, lasõʔ `sõita inne Räp; laśk uma silmäkese ärʔ t́susadaʔ `ussõ Lut || ülekäte, minna laskma Lased ajamaa käest ära, malts `lämmatab kõik IisR; Meil nägu `väikse kuha‿bäl, `tohtnu `ühte näputäit muidu lasta `minna (raisku) Hää; imä oĺl pallõlnu ja˽kahinu nii `kangõdõ, et timä ei˽taha˽`poiga hukka `laska Vas; maa piat joonõh pidämä, tohi‿i `loŕri `laskaʔ (käest lasta) Se; lahti ~ priiks laskma vabastama – R eP 1. valla päästma, vabaks laskma ma‿i `lasnud veel [purje] `koudi `lahti Hlj; oppetaja oli isegi tüür - - kaks tükki oli `välläs, nää ei `laskendki [leerist] `lahti (leerikooli lõpetada) VNg; mene lase `luomad `lahti Lüg; Lase `kruuvid `rohkem `lahti; Nüüd on küla `müöda `niske kumu `lahti `lastud et `oitku IisR; kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu (välja ilmunud) Vai; lahed püust `lahti, viib kohe ää, `seoke vali tuul Khk; siis ta lasi mo kääst `lahti ning ma‿s nää mette `kuskilegid minna Vll; `Laiskus, `laiskus, lase mind `lahti Pöi; vangid `lastasse `lahti; mo vend `lasti vene sõeavääst priiks Mar; ma palusin teda, et ta laseks `aadre rauaga selle muhu `lahti Mär; omigu siis `lassid koti suu `lahti Mih; `kontrahe aeg on `otsas, võis [teenija] `lahti `laska Aud; `laśkis koha `lahti (müüs talu maha) PJg; `lauba ikka oli suurem [karja] `lahti `laskmese pää Ann; lase silmad `lahti Iis; lahe eläjäd `lahti `kütkmess ja akka ärä `kaŕja minemä; minä lahen lapsed `laśti sess vaevass ja õlen ise kaŕjan Kod || lahti tulema, saama `Määriti siis pann `põhjast [rasvaga], `muidu ei lase `kuaki `lahti Jõh; liimist `lahti `laskand Khk 2. ametist vabastama, vallandama sie `tarvis `ammetist `lahti `lassa Lüg; Pidada olema `teine koha pialt `lahti `lastud IisR; ta lubas sulase `lahti lasta Jäm; ta oli ju teenistusest `lahti `lastud, pole ise ää tulnd mette Vll; oli sii `valdas esimees, aga siis `laśti `lahti Juu; nüid `tahtsid Tõrma õpetajad `lahti `laska Pal; ega na periss priiss es tohi kedägi `laske Nõo || fig viin laseb `lahti ammetist Kul; valla(le) ~ vallalõ laskma vabastama – eL 1. lahti tegema, lahti päästma mine lase nüid lehmä `valla, kari piab `mõtsa mineme Hel; te võede akan `valla `laske Ran; ilusile lastass kõik usse `valla, inetukõisi ei vahi `kiäkinä Puh; susi lasnu tolle `rü̬ü̬kmise `pääle `voonakõsõ `valla; kas teil aru om ka pään, te toode sivvu kodu, lasete siin `valla Nõo; küll om kuri ilm, `siĺmi kah ei saa `valla `laske Kam; kui lämmi olli, siss `laśseme otspaea vallale Ote; ma laśsi sõ̭ss ussõ `valla Urv; lasõ˽hopõn vallalõ kablast; lasõ siĺmä˽vallalõ, siss kae, külh siss `näede; mu imä - - laśk suurõ helü vallalõ: marupini tulõ; ku˽päävä vallalõ lask (kui päike pilve tagant välja tuli), siss helgetäss `väega Har; ma˽`tahtsõ akõnd vallalõ `laskaʔ Vas; `kuulnuʔ laštasõʔ vallalõ hing`aigu Lut || `maarjapäevän `lasti ku̬u̬l `valla Nõo; tõsõpäävä tulõ opõtaja mii˽`ku̬u̬li vallalõ `laskma Har 2. ametist vabastama, vallandama ää tü̬ü̬mi̬i̬s - - tedä‿i lasta ametist `valla; alambit lastass `valla ja targembit tulep `pääle Nõo; om sulasõ vallalõ `laskunuʔ Har; koirastiku peräst `laśti vallalõ, `laśti amõtist vallalõ Se; meelest laskma unustama ega tohi seda sana `mielest `lassa Hlj; kae, et sa meelest ärä ei lase Hel; `mitmõ ao peräst timä meelest õi lasõʔ Se; silmist laskma tähelepanuta jätma ega ma või neid (lapsi) silmäst ää `laska, näd tegevad pahandust Mar; küll ta oid tat küll, ei saa silmist är lasta minna Krk || fig Saa‿i silmästõgi är `laskõʔ (ei saa silmi pealt) Se
2. a. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks lubas `pildid `lassa `vaĺmis teha Jõe; `laskes `kutsu sene `targa mehe oma `juure; mäne `maalerile ja lase tehä omale `silti Vai; Lasnd eesele uied kuńts ambad sohe panna Kaa; `möisnik lasi talumajad ehitada Pha; ma `lasksi omad `juussed ää `niita Muh; ma `lasksi [saabastele] uied tallad panna Vig; isi tegid [puunõud], seda põln, et `lassid tiha Kse; [kartulid] jäävad kõvadas, põle lasn `iaste ää `keeda mette Tõs; Taris `laska `sindrisi (sindleid) `suagi Khn; nüid lassasse [nahku] jo `linnas `parkida; puukänd, need lassetse ära `koorida Aud; `laśkis `vankre ää parandada Juu; tal oli ärmoo·nik, Saksamoalt `laśkis `tulla (tellis Saksamaalt) Jür; `koolis `laśti kirja`õigust kirjutada; mina ei ole veel üht suka ega `kinda `paari last kududa Ann; `nõelumise jäust `laśti `eide `lõnga keerata Sim; edemält ei õld sedä `mu̬u̬du, et pruut́ laheb peigmehele `riided õmmelda Kod; isa `laśkis `turba sara tiha Äks; `riidid lastasse `värvi ja vanutada KJn; `laśse oma mära ärä rammata Trv; mõni lask seeni [kella] lüvvä ku aud `kinni aiass Krk; [ma] käesi `veskil, lassi pudrujahu tetä Puh; esä laśk `künjä kodu `kutsu; enämb ei `lastana `latsi tulla, `lastana `porti tetä; si̬i̬p om otsan, vaśt mõni lähäb `Elvä, siss saab `laske `tuuvva; tuńn `aiga `lasti saiapätsel ahjun olla Nõo; vaea `säĺgä `laske `litsu Kam; ku olõss tu̬u̬d `ti̬i̬dünü et vaja lätt, siss `laskunu˽kõnõldõ naid vannu `aśju Krl; ta laśk riihe kummass küttäʔ Har; ma lasõ sullõ paari `viisa kutaʔ Vas || saatma, läkitama jummaĺ laśk ta õnnõtusõ meile pääle, selle et miʔ jumalõ maha `salga Har; surmatõbi tulõ mano, jumalast last tõbi Se b. kellelgi midagi teha paluma, käskima, võimaldama või lubama lase obosel ära `taltuda Hlj; midä sa tied sääl, lased `lapse kisendädä Lüg; `tarvis `lassa oppetajal `surne `eŋŋe ülendä; `eiväd lase `ihmist makka ka Vai; ma lahe mihed need palgid ära vädada; isa lahi sulase lapsed `kooli söiduta Jäm; `laskvad `teisi ka elada Krj; Abu tagune nönda `aige, ma lasi poisi omiku rudida Pöi; äi ma `lassend taal `rasked tööd `tehja Käi; ma lasen poisi `seia `tulla LNg; ma `lassi sepä kaks `rauda tehä Mar; esa `laśkis tüdrukud `äästama minna Mär; Sääsed ei lase `loomi `süia Han; lassi mind kapetad teha Aud; lasin oma mies `naelad seina sies `lüia Ris; Kasandu `kõrtsus oli suur `kargamese täkk, `laśsid märasi karata Juu; lasin `tislari teha uued kapid Amb; lase laps magada Ann; `lasknuvad `uostel puole rukist ää sasida VMr; pidi `laskma veneläsed kundameńdi tehä Lai; sõkutaja laśk obesad `ümmer oma `ki̬i̬ru `käia Vil; jumal laśk ilma jälle tuuletsess minnä Krk; lasnu vana Oskaril latsele `tähti opeta; mõni periss lasna kaanil verd imedä Nõo; ma lassi sepäl kat́s `rauda tetä Võn; Nahk `laśti paŕksepäl ärä `pessä Rõn; sa laśt naaśõl `mäńgi `hindägaʔ Vas; las ~ lah(e) ~ laa (soovi, lubadust või käsku väljendav verbivorm) las `tembab vähä `hinge; isa üttel, et las `saate inimiseks, küll siis lähäte [teenima]; `istusin siis mättä `pääle - - las ma siis nüüd olen siin Kuu; laa `õlla `pääle Lüg; las tämä `tullo `süömä; laa lugevad Vai; söötloom, las lihuda veel Khk; Las sadada, saab magada Kaa; las ta `olla Rei; teeme iad suured vihud, et las siis `tiumed tõstavad nii et Kos; lähän `vaatama, las ta `ütles, et ära tule Amb; las ma suan korra jalad `alla JMd; löö põlvega `persse, las näru lähäb Pee; mets läind põlema, aga no las kärssada, kellel `kahju Kad; laa `olla IisK; Las me tieme ühe kuhja enne `vaĺmis Trm; lahe obene sü̬ü̬b Pal; lah ma kõnelan jälle `ühte `asja nüid Vil; mis käperdat kassipojast, lase olla Trv; ku ta‿i viisi `ti̬i̬ni, las ta imede käppä; lah mu är kõnelte Krk; Las sadade, saa magade Hel; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; lah ma kõnele nüid, kudass tu lugu `olli Puh; lah na vahiva; las ma esi paenuta `endä üless; mi̬i̬s makap, las naene `tõmbap tü̬ü̬d tettä Nõo; las kari `mõtsa minna San; mis meil `tu̬u̬ga `aśja, mia mõts habisass, las tedä tuńt võttaʔ Har; las täl saladaʔ, terve˽külä ti̬i̬d Rõu; Las jumaĺ täil avitagõ Lei; käsi käia laskma tööle pihta andma lase omad käbäräd `käiä Vai; `laske nüid kääd `käia, `kuiva `loogu mets täis Vll; `laske aga käed `keia, küll te siis jõuate Mar; kui `villu `kaarisime, siis ikke `ütlesime: laseme aga käed `köia Aud; tie `kärmemast, lase kääd `käia VJg; mine siis ja lahe kätel käedä Kod; lase käe uśte käiä Trv; las(e) (aga) käia (ergutusvormel) lase oma `koived `kärmest `käiä Jõh; keige enam niidu `pihta, üks tulab, jälle `itleb: noh, lahe aga käia Jäm; [üks] tahab `riakida, teine - - `ütleb et lase aga `käia Lai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävvä - - muud ku aga ju̬u̬ ja laula Krk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävvä Hel; ku inemine `väega `tassa liigut́, sõ̭ss üteĺdi: lasõ˽kävväʔ Räp; et lase (aga) käia ~ olla (kinnitav, rõhutav väljend) tegivad `tondi `valmis `ninda‿t lase `käia VNg; `Niisike `laadus mies et lase `käia Lüg; [prits] Paneb veele seikse truki järge et lase aga olla Kaa; Sure see `paergus `öhti, sellel nii `kerge `kuulmine veel, et lase `olla Pöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; nisuke paks possakas tüdruk et lase `käia Kad; `Seande vimm om sehen, et lase olla Trv
3. allapoole, madalamale langeda või vajuda võimaldama (hrl koos adverbiga alla, maha); kukutama `loimed tulid `kierumad `ketrada - - [ei] `tohtind nii `kiiresti `alla `lassa `longa Hlj; siis `lasti uus `laiva teluld `alle VNg; Lasen `süämise vähä `alle `puale Jõh; `laskesivad `seilid `alle; lase `kardina ikkuna ette Vai; üheksa kivi `laskend maa `sisse ühe `suiga; taet mine lahe sa `koorma maha, sool piip suus; lämmkäpp oo kes kεεst maha laseb kukkuda asja; söa aeg `lasti `laevu `pöhja küll va `miinidega Khk; sönniku maha `laskmise kook Kär; `ankrud `sisse `laskma Mus; ilakivi `pandi nööri `otsa, `lasti merese, `ankru asent `täitis Krj; kui [võrk] kalasi pealt maha `lasti, kohe `pandi koer `alla Phl; rehi `lasti maha laug aaval Mar; `naabremees laseb tuleva `aasta ka vana rehalse `alla Lih; laev `lastase `ankruse Tõs; tammil on ka liigsilm nagu tõkkelgi, kost vesi maha `lastakse Vän; lase `ankur maha; laev `lastaks vee peal Ris; tuond ühe elusa kana, last `plauhti tuppa maha Amb; lähen sõńnikud maha `laskma JMd; `siatsid - - [jalg]ratast, `laśsid sadulad maha Tür; argiga sai paŕs ää `lassa VMr; `surnu aud, kus `surnu `sisse `lastakse Kad; isä laśk elejid `alla, minä aen taress `väĺjä; Künnäpmetsä mädändikud `laśti kõik maha (kuivendati) Kod; pisuänd (tuulispask) lähäb - - ja `kraami viis üles ühes `endaga, `teises kohas `laśkis `alla jälle Ksi; ja ees raua ots, se `ongi `värtna suu, kust `lõnga `alla lased Plt; nisu piap vähä ala `laskme [masindades] Krk; kui aenad ärä `viidi - - `lasti [kuhja] katuss maha, `olli katuss maa pääl `pośte vahel; ku puri maha `laske, siis om nukanü̬ü̬r neĺlä`kõrdselt; mes sä tost tassist niikavva tillitad käen, seeniss kui lased käest maha Ran; [kass, kasi eest] sa laset mu vai üle pää maha seda`viisi Puh; rõebe pańd jala mulle `taade, laśk miu maha nigu träńtst; ma lassi liha `korssnade kablaga, kaits `päivä olli sääl suedsun; lase keidsega mehitse[taru] maha; ma‿ss saa vett kah `alla `laske (neelata) mitte üits tilk Nõo; se Narva kosk `lasti mitu `jalga `alla Võn; nakame atust maha `laskma Kam; parrõʔ `aeti alt ärʔ, sõ̭ss `laśti rüä˽maha Urv; `veśki sais, vesi om maha last Har; `paklet iks tongutat kässiga, sõ̭ss lasõt `alla Räp || kalapüünist vms vette paigaldama kahegesi paremb `verku `lassa; ma lasin `vergud sise Jõe; siis juba `ueti [mind] - - `laskema `vergu `pullu, kivi ei `lastud `lassa Kuu; esimisest `lasti kupp `sisse ja siis `lasti poro - - siis akketi `vorku `laskema VNg; `nuota `lassa avandost `sisse Vai; no siis me `aksime pöhja `öngi `sönna `laskma Ans; siiavörgud lastasse `ääre, kilu`vörkudega kεiass ülal (avamerel) Khk; Võrgud `lasti ajuse, `tehti aju`püüdu Pöi; teine teise päeva laseb `õngi Muh; võrgu `sisse lasemese juures üks laseb käbasi, teine `viskab kivisi Hää; lasiaugust laseme nooda `sisse Trm; `tohknik võt́t `võrku `väĺlä vai laśk `siśse Ran; jäŕv om nii `rampiid täüś, et saa‿õi˽kohegi `nu̬u̬ta `sisse `laskõʔ Rõu; ütest `vinnest `lasti `nu̬u̬ta, `tõistõ `pańti kalaʔ Se || `aaśtaga neli, siss `laśki nimä õ̭ks maja `kongruśsi (pankrotti) Har
4. kuhugi ajama a. juhtima, suunama kanad laseb [nõiduja] läbi `rihmä `vasta `päivä Jõh; lasemo vene `randa Vai; lased paadi kivi `otsa `kinni; pöld oo vee all, vesi pεεlt ää lasta Khk; lasnd kibi `otsa laeva; kadaga `suitso peab `laskma `sõnna `kohta, kus inimene surnd oo toas Mar; siis `saigi suits tuppa `laska Mih; lasimatsuga saab `puomist [lõimi edasi] `lasta Ris; voki raua `sisse `pańdi pulk - - ja akati `lõnga `piale `laskma Trm; [peremees] laśk alate vede õrasse piält ärä Kod; vanaste `laśti läbi lipu, pekseti KJn; lase kari kodu, ega na enämb ei sü̬ü̬ Hel; suure rihaga lastass [hein] `jońti Ran; laut om ärä nõiotu, et perenane lasep karu `lauta TMr; vaia minnä `laskõ tu vesi säält nurmõ päält välläʔ; leḱi `paŕvi `laskma (palke parvetama) Harb. panema leba lasn oo, kellega `leiba `ahju lastasse Mih; ma lähä `leiba `ahju `lasma Tõs; pühi ahi ärä ja lahe leib ahaju Kod; ma akka `leibi `ahju `laskme Krk; alan(d)ikku ~ alandust ~ kangast ~ kinnitust ~ lüket laskma lõimi või kangast poomil(e) keerama `Kärme inimine - - `muutku aga laseb `kaŋŋast, lasi`puuga sai `kaŋŋast `lassa ette`puole Lüg; Tagand `lasta löimet järele ja eest rullib `valmis kujut `riide krässvölla `pääle, [see on] `kanga `laskmine Rei; `lastasse [kangast] lasipuuga sealt poomi pealt järele, `öötasse: ma lasi öhö `amba [jagu] Mar; [telgedel on] kinnituspuu, kust kinnitust lastase Tõs; lüket lassasse, kui kangas oo eest ää kujutud Aud; kõrvaskaigas, sellega saab lüket `lasta - - lased siit takka `let́ti järel ja riiet saab `riidepoomi `piale `jälle `lastud Tür; lüket `laskma on `kanga `lõimeid järele `laskma Koe; lahe kangass üks aaguvahe; vaja `auku `laska, `pulka `laska Kod; ta `laskis pika lükkevahe Ksi; lõnga pakust `laśti kangast ala järele, korraga ühe pulga augu jägu Plt; lase kangast; lase lüke ärä Trv; lase lüket `kangal Hls; ku pika alanduse lased, siss lü̬ü̬ `kangale rabanduse `sisse Ote; lasõ mul ta alanik `alla, sa olõt tanh lähembän Har; kui piḱä alandigu lasõdõʔ, tulõ rabanduss `kangalõ `sisse Vas; peru laskma tüürima, juhtima poisi `isteva kesk venet - - mina `iste `taade `venne perä `pääle ja lassi peru; säräne `tütrukese latak, aga lasep iluste peru takka Puh
5. (puid) langetama; (vilja) lõikama, niitma minu tädimehel oli sie `leiku `massin, `sirge rukki `jälle `laskes `massinaga maha VNg; lasevad puid jala päält maha; [puu] `latvad `lassasse kõik ühele `puole, ei sääl õld `vitsa `tarvis egä kedägi Lüg; mis tahad nii tugevad puud `saaja, need pead keik pöhja tuulesse vöi külma tuule `sisse maha `laskma Ans; `metsas on kärinad, `lastasse puid maha Khk; kuusk tuleb `noores kuus ja põhja `poole maha `laska Tõs; Sis `laśti puud ka sügisi maha ku kevadi põlnu `lastu Hää; tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette `lastud Kos; lase [puu] `alla tuule, siis ei lüe praod `sisse VMr; `ennemuina `tehti angast, `laśti puud üksteise `otsa ja oligi aed `vaĺmis Sim; tänä me muud ei tee ku lahema puid maha, ommen luasima Kod; siss ku kuus maha lastass, siss saat sääld kuku Rõn; puu lastasõ mahaʔ ja siss lõigatasõ `kat́skiss Har; rüki põõḿeti `t́sirpõga, nüüt lastass maśsinaga mahaʔ Räp
6. a. valama, voolata laskma, voolama panema mene lase õlut Lüg; tömmatakse pulk ära ja `lastakse `taari Mus; Ma lasi täna eese küünlabe kiha üles (lasksin uuest õlleankrust esimese kapatäie) Kaa; pisike auk `olli putkul all, kust pet́t `välja `lasti Muh; kui maapõhi sulaks lähäb, siis akatasse [kase]`mahla `laskma Mar; lastase `renni kaada vesi nõue `sisse Tõs; naesed ei tohn enne `laska `taari Aud; nõnda ku ta lasi [õlut], nõnda kohe pruńt `pluhti iest ää KuuK; lasin vasikale solksu JJn; kui `mahla `lastakse, siis `panda kasele tila `külge VJg; laheb tökati vaadil põhja alt ära `lüia, laheb tökati maha Ksi; `minti vaadist õlut `laskma Hel; orik sia sapi vedelik `lasti pudelide Ran; ku taar `apnass läits, siss `lasti alt `väĺlä ja `ju̬u̬di Nõo; Oĺliva `ü̬ü̬se [aida] põrmandu ala mulgu tennuva ja viĺlä `väĺlä lasnuva Rõn; Ku˽t́sika tapõti, sõ̭ss `laśti `näede veri anumalõ, `siäti su̬u̬l `sisse ja˽`pańti `külmä `paika Urv; õigõ suurõ sajaʔ, mõ̭ni kol˽`laari olut oĺl last ennedä Har; Ku anumaʔ är˽sai˽`mõstuss, sõ̭ss `laśti tu̬u̬ vesi säält mulgust mahaʔ Rõu || fig nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett Lüg; eks ma ole paĺlu silma vett saand `laska Mär; laseb siĺmist suhu Tõs; lase silmist suhu egä päe Krk | õnne valama Nääri `lauba `peale `õhtu söögi tuĺli õnne `laskmene, iga inimese nime `peale `laśti `õnne Vän; kolmekuninga `õsta `laśti `õnne, tinass ehk rasva küünäl Kod; siss `laśti `õnne, `laśti kõige enne ussaea `õnne TMr; läbi (~ sisse) laskma 1. lekkima, pihkama, (vedelikku, õhku) mitte pidama riist ei õle viel `turbe, laseb läbi Lüg; `klejontka ei lase `märgä läbi Vai; kore maa, laseb vee ruttu läbi Khk; `paargu katus akab vett läbi `laskema Mus; paat́ `pihkab, laseb vett läbi Mar; pańg laseb vett läbi Tõs; alb paber laseb `tińti läbi nagu va lörts Juu; keller laseb suure vihmaga vett `sisse Tür; laseb tuult läbi niigu sara Koe; `suapad lahevad vede läbi Kod; kuju ja sore, ilma põhjate maa, läbi `laskje maa Krk; [niitjail] jalan iki viisud, `su̬u̬ge es tahava `kiägi `jalga, nu̬u̬ es lase vett läbi; `turbakuur om õre, serände mes tuule läbi laseb Ran; maea olna alvaste tettu - - `laskna tuuld läbi Nõo; `pistü puist tettü pinu, ega `tuisku läbi‿s lasõ (peab kinni) Har; katuss lask läbi Plv || fig (mälust) se pea jo laseb läbi kut sööl Rei 2. fig pillama, raiskama; maha jooma juob ja lakkub, `kange raha läbi `laskemaie Lüg; poeg `laśkis kõik isa kogutud varanduse läbi Mär; lasi kõik teese raha läbi, `raiskas raha ää Tõs; se mies laseb läbi oma raha Ris; laheb raha paĺju läbi, ei oia Kod; kolmass põĺv lask läbi, ei ole `oidu `kunnigil Krk; mõni naene om, ei pia midägi `kinni, lasep kõ̭ik läbi näppe Nõo; tu lask läbi kõ̭gõ varandusõ, tu lask tuulõ alt joosta Har || fig (kiirest seedimisest) Kornits on seuke inimene või lu̬u̬m ka, kis pailu sü̬ü̬b, pailu läbi laseb Hää; läbi `laskje lu̬u̬m Krk; opeń om lõdu, lask läbi, süü, aga õks kõhn Urv; sa‿lt lävi`laskja, sei ni `jalki küsüss süvväʔ Lut | liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi, ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; aadrit ~ soont ~ verd laskma veenist verd laskma kui akkada kõrd `aadri `laskema, siis piad iga `aasta `laskemaie Lüg; kui `ambad valutavad, siis `lastasse körva tagand soond Khk; Saun `kööti sojaks ja [haige] `viidi `sauna, soon `löödi rauaga `katki ja `lasti sańt veri `välja Pöi; kui veri sańt oo, siis lastasse soont Muh; kui inimese pea sees oo `kange valo, siis `lastasse jala sees `aadrid; kui rumalad koerad `enni inimesi `olle `keskund, siis `lastud aadriga nad `surnoks Mar; ma ole kord piä valu `vasta `aadert lasn Var; `aader saab `lastu jaladel ja kätel Hää; käisin `laśsin omale `oadert, ammas valutas; `vuatrit `laskma Juu; `uadrid lahevad mehed, `peidlä piält laśk piä [valu] verd; `ambad `valtasid, kiäle alt `laśti `uadrid Kod; verd `lasti `aadre ravvage; obesel ka `aadert `lasti, ku obene `jalgest kõva olli Krk; `aadre verd lastass, kost sa tahat `laske Nõo; minu emä laśk alati `endäl verd `laske, ütel et säält tuĺli must veri ku tõru jälle Rõn; vere`laśkja tuĺl mu˽mihel verd `laskma Har; `tu̬u̬lõ (langetõvele) ka‿ks avidass vere `laskmine Rõu || fig (sisselõikest) vaea `aaderd `laske `uibule, siss nakap `kanma Ran; kuppu laskma kupusarve või -klaasiga verd imema vanast kubiti ka, `kutsuti kuppu `laskema Vai; kupumoorid lassid kuppu Muh; `vöedagse klaasidega verd ihu seest `välja, se on kupo `laskmene Käi; kui vahel mõni kukus või `aiged sai sis `lasti kuppu Vig; kuppu `lasti `saunas Tõs; kui veri pakitab, siis tuleb kuppu `lasta JMd; kuppu piap `sinna `laskme kus ärä põruten, veri naha ala tullu Krk; [ma] lassi `kuive kuppe panna, läits säĺlä valu ärä; kuppu `lasti vanakuu vahepäeval, et siss om pehme aig Nõo; Vanast `lasti sannan kah kuppu - - `laskja esi `suuga kisup verd sääld `t́sälke seest Rõn b. pritsima, pritsist laskma `lapsed lasevad `virtsuga vett VNg; poiss laseb pisist `virtsu Khk; kut `ritsist `laske vastu puud Vll; laseb virtsuga vett Tõs; `võtsin lasin virtsuga lutikatele `rohtu Kad; lapsed - - lahevad vett virsaga Kod; virtsige karjapoisikse lassive vett tõistel `silme vahele Pst; `viŕtsi lastass pütsiguge Krk c. (kõvasti) sadama laseb kut ua varrest; [vihm] lagiseb maha, kui tä vahest nönda räŋŋast laseb Khk; Küll oo ikka vihm, laseb otse kaela kaudu maha Kaa; `Sõukest sadu pole pärast änam olnd, et otse lasi `alla Pöi; `vihma jooseb, jusku ua `vardast laseb `alla Mär; siis lääb sulale, ku `laia lot́ti laheb Kod || `kange igi `laskis peast maha, ühna sorises Muh d. jooma ma `lassi ühe lonksu `alla Muh; pakuti `viina - - ei võta, aga isi nuka taga `laśsis kulinal Plt; mea pisti latsel nisa `lõuge vahel, lase nüid `lonksu ruttu Krk; lasõ no sa˽ka üt́s keele täüs [viina] Har; joodik jõi eederit, laśk üle pudõlikaala Rõu; kurgust ~ kõrist alla ~ läbi laskma viina peale raiskama, maha jooma kui rahakoppikat `saavad, siis nad `piavad oma kõrist `alla `laskma IisR; raha kõik läbi lasnd eese kõrist Mar; laseb kõik kõrist `alla, joob kõik ää Tõs; si̬i̬ one kõik kõriss `alla `lasknud õma varanduse Kod; puha läbi `lasken oma kurgust Krk; läbi keha ~ kere laskma id lasnd puhas läbi kere, täl põle änam kedagist Mar; nüid on kõik raha läbi kere last, on ää joond teese Juu; laheb kehäss läbi kõik, ju̬u̬b ja `priiskab ärä kõik varanduse Kod e. puistama, (vähehaaval) kallama, lisama Segati `niisike parajas `putru `muadi segavus ja akketi lusikaga pada `laskema `ninda parajad `klimbid Jõh; vanaste keedeti ikke karduli kellod ja `lasti odra jaho `peale Mar; `võtsin aŕksaha kätte ja `lassin seemed `sesse Mih; odrajahud - - supi `piale `laśti jah KuuK; ema `keetis `köŕti, ajas vee `ki̬i̬ma, `laśsis jahu `sisse Pal; kolmandiku `siśsi pannit `üśke, pannit pää pääle ja säält lassit `sarja ku `kauhti Krk; kanakakerdege värmites kah - - ätikut ja `su̬u̬la tuleb `seltsi `laske, si̬i̬ om neile kinnitus Hel; ku tuleva peenikese `maŕtke nigu kirbu, siss piät jälle `laskma `rohtu näele läbi sukaseere Rõn; Võta˽`pü̬ü̬rüs ja lasõ˽jahu `putru Urv; terä˽lastasõ kot́ist `koĺlu, siss lastass säält kivi vahele Har; Võt́i lasi õ̭ks peost tu̬u̬d kesvä jahu patta ja˽tõõsõ `käega˽pöörusega˽jäl˽seǵäsi Rõu
7. häälitsema a. heli tekitama nagu unt `ullud, lased lelo `ühte `puhku, emä `ütleb `lapsele Lüg; kui ta pahaseks sai, siis `laskas kisa `lahti Khk; Oli üks lõbus inimene, tegi tööd ja lasi `laulu Pöi; siis ta (vares) lasn ja lõuan seal [hobuse] änna all Muh; `sohke pisike ilus ääl tal (lõokesel) isi, liiri liiri liiri liir laseb Var; kaśs laseb `nurru Hag; `laśsid `laulu nii et mets `laksus käe Juu; ma `laśksin (hüüdsin) nii et kõik kohad lajatasid Jür; lase oma `laulu kuulda Trm; laheb `lörri (nutab); laśk nukan `viśsi (nutab); vanatüdrik õleva alati `luĺli `lasknud (nutnud), et `kõiski ei õleva mehele suanud; kukk laalab ja laheb `torri, siis tuleb vihima Kod; kaśs laheb `nurru Lai; tedre laseb `sihku (kudrutab) Pil; Kuule kui paklapuristaja laseb seinä sehen Trv; siu äŕg ei kannate ka sedä kui miu äŕg läbi nina `vussi laseb Hls; mis sa iket, lase `laulu ku larap; soolikse laseve `korri kõtun; vanapagan kõńd, ku kukk lask `kõrri; enne `laulmist tedre laseve `kõhvi; latsel perse like, nüid laśk `luksu (luksub); `nohku laskma (nohisema); karu lask `nämmi (mõmiseb); kaśs `tõmbass karva `püstü ja lask `sihvi (turtsub) Krk; obene ei lase mud́u `larssi (ei purista) ku ta `peĺgäss Hel; temä tulep ää meelega, laseb `laulu ja naarap Ran; lõevukese lassiva `mitma keelde pääl Puh; siss lasnu toda `laulu jämedäde ku jõmiseb Nõo; mis sa `ahka lased (luiskad) Ote; `lõokõnõ mõnikõrd inemise kottal lask nigu t́sirrin San; lat́s naks `uĺvi `laskma (nutma) Plv; Voonakõsõ˽määge halõ˛õhe, vana˽`lamba lasi˽ku˽`tõrdu põh́ast Rõu || rääkima, kõnelema ise on peris `randlane, aga `iesti kielt `püüdäb `laskeda Kuu; sie `oska üväst vene kielt `lassa Vai; Äi see mees vaada papri pεεlt üht, muud kut laseb kut raamatust Kaa; laseb aga edasi `ühte lugu, ei sua lõppu enese jutule Hag; ta `laśsis seda vene keelt na ladinal Juu; `mustlased vat ku lasevad pat-pat-pat, sõna aru ei olegi, mutku‿ks padin Sim; litt lädadi keel [öeldi], kui külanuka murrakud lased Lai; lätläne - - lasep nigu lidisep Puh; `laśse kuda sõna `suvve tulli Ote; vannuss, lask `taurma·ńne Har; ta om ala`heitlik, ta ei lasõʔ sõnnagi `vasta Räp | Eit lasi sene `kõsjaloo `uuest üle Lüg; Lastud söna lagub (jutt levib) Pha b. vilistama, vilet ajama vahest lasevad vilet kohe `mitme poariga, kui `seĺtsis koeo tulevad Juu; mea lätsi küürän ka `mõtli, et kessi nüd vile lasep Pst; mehed lassiva viĺet, `väikse viĺega kutsuti tuuld Ran; hobõsõvah́t jo käve külävaeht pit́i ja laśk villu (vilet) Se c. (pilli) mängima lase lugu `pilli; lase lugu `lahti Tõs; laheb lehe `piĺli vahel nõnna et silmäd punased piän Kod; lase mõni lugu Hel; siss lassiva serätsit lugusit ku `oitku Nõo; Lasõ üt́s illus lugu `kandlõ pääl Urv || üt́s kõrv lask `piĺli Vas
8. midagi tegema a. (laiemas mõttes) töötama, tegutsema siis pidi panema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja, ku [kuhja] magu akkasid `laskema VNg; Pidi viel `enne `vilja `külvi maad läbi `laskema (äestama) `kuival ajal Lüg; `nuora `laskema (köit tegema); `langa `laskema (ketrama) Vai; `väiksed aĺlid rähnud, laseb nokaga nii tiheli: korr Khk; kärsaga nad (sead) `tönguvad, `laskvad kevade karet Jaa; Ma vähe mõnest kohast lasi öle (hööveldasin) Pöi; [villadest] sai `heided `lastud, [sai] `kεidud Haapsalus `heided `laskemas Phl; `võrku `kinni `laskma `ankrudega või kividega Rid; [kuhi] tehässe laba peält peenem, sis `lastasse laiemas; kui pikäd eenäd, siis o eä `mõhka laska Vig; lase kuhi `mõntsa Lih; `laśsid (kaevasid) raavi sauemaa `piale Aud; kui seelikul `õmlused laiad on, siis soab laiemaks `lasta Juu; lasivad suure kruavi minu koha `peale Amb; ega tal ei old üed ega `pääva, `mutkui `laśkis järest (kudus kogu aeg) JJn; kuera`kaela `laskma (ristnurka tegema) Kad; kangast ei saa muidu lõpetata, piab lõpele `laskma Sim; `enne vaaliti `saiu lavva pial, lassasse `ümber jahudega Iis; Vanad sirbid `laskis [sepp] ennem järele (ajas kuumaks), kui `uusi `ambaid akkas lööma Trm; kui `koorem vaĺmiss, `laśti köiega `kińni Trm; meil oli vägev obene, kolm vakamad `laśsis (kündis) `päävas ülesse Äks; kui `paĺka vedetasse, `lastasse vanger poolest, pannasse pikk puu vahele Lai; lased lõngale lipsu `piale, et keerd `sisse lähäb, siis lased kuke`seĺga Plt; mea tat es seebitse, vähä `vi̬i̬ge lassi läbi (pesin); ma vähä lassi öle (pühkisin) Krk; ma pisti undruku katsipäie üless, siss `lassi tallitemist Hel; mõni es täi liha suud́sutada, laśk kuumast vi̬i̬st läbi (kupatas), siss pańd `vastselt `su̬u̬la Nõo; edimält tet́ti [heinakuhi] `õigede üless, siss - - nakati maku `laskma Kam; õdagu ku tuli üless `lasti (süüdati), siss `oĺli vi̬i̬ seen kõik nätä Ote; Lasõ˽tuli äräʔ (kustuta ära); `väegä höüd lang om tettü - - ei olõ `ki̬i̬rdu pääle `lastu; kas haŕjaʔ omma `lastuʔ (vaod sees), et ma˽saa kartoli pannaʔ; naisõʔ `laskõva harru (panevad vihud lademesse) Har; lina `kakmine oĺl `väega hää, mud́o ku lasõ‿nnõ niimuudu vi̬i̬rt pite edesi Plv; ku `paĺke `veetäss, sõ̭ss lastass rattaʔ (vanker) pikäss Räp; naakõ tiiʔ [rukkivihke] ladamõhe `laskma Se; [tema] lask tü̬ü̬d `kangõdõ Lei || fig teised lapsed õpivad `äśti, Ieva laseb nii üle ääre VMr; üle ravva a˽last (kohitsetud) Lut; kokku laskma 1. (masinaga) õmblema `laśsin need `riidetükid kokko Juu; ma lase kokku masinege, tule mis ta tule Krk; küĺle lastasõ kokku masinaga Har 2. (lõnga) korrutama; (köit) keerutama tehasse köit, `lastase köit kogu Khk; eks `ketramese `juures tarvitati `ühte `pööra, aga kokku `laskmese `juures mitut `pööra ikke Mär; aena tuudid kääneti katekõrra kokku, `lasti tõesipidi kokku `ki̬i̬rdu - - serätset pundid Ran; keerusõ `lasti kokku, sõ̭ss sai kõva köüd́s Krl 3. kokku võtma, kahandama suka ja `kenda `otsa `lastasse kokku; [kui] `kuhja tehasse, `öötasse: akka tätta vahest kokku `laskma Mar; nüid akan `kanda koko `laskma Vig 4. (kinnitades) ühendama ja siis on [õlgkatuse] akkid - - vastakute lastakse pulgad kokku sedavisi, augud läbi ja üks lat́t siit `aukudest läbi KuuK; kapi jalad olid lavvast kokku `lastud Äks; iga rattal on viis `peida, `pulkadega kokku `lastud Lai || kinni panema lahe rehalse väreved kokko, moete eläjäd lähväd `sisse Kod; maha laskma 1. (pöidlaaugu kudumisest) ma `lasksi `kinda `pöidla maha, `lasksi varraste pεεlt maha Jäm; `Pitkust [kindal] küll, ma lase `pöila augu moha Pöi; üte voori om salli laǵavuss `varda pääl, säält nakat kudama ja maha `laskma Kam; No˽sõ̭ss jäl˽nu̬u̬˽silmäʔ, mis maha lasi, noist võt́i läbi Urv 2. katki rebima, lõikama kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `laskesitte `vergud maha keik Jõe; Riiu aeg `öeldi: [ma] lase sul mau maha Hää; `nuaga lü̬ü̬b `sisse, laheb mao maha Kod; äŕg lei obesel mao `sissi, olli mao maha `lasken Krk; ma˽su mau maha lasõ (ähvardus) Har || fig siss `oĺli magu maha `lastu palgil (varaga kinnitatud), jäi kõtu `pääle `kanma Ran 3. maha panema `tuhli maha `laskmise ajal keis üks sii Kär; tuhliste maha `lasmene Mus || [rong sai] seisatamise koha, pärast siis akkas `kõiki maha `lasma Jür b. mingi tööriistaga töötama või töötlema terav vigat on, lased nii et sihu ja sähu Rei; `rullivad `põldusi - - rulliga `lasti pialt läbi siis Mih; lase sahaga paar `korda läbi Tõs; `nurri `lasma (kedervarrega ketrama) Aud; lähän lasen vedruga põllu läbi Sim; siis võisid täitsa adraga `laske, nii et sõńnik tuli viĺja juure `juure Trm; söögivahe võisid [vokiga] vabalt `lasta ühe `määrimesega Plt; tuuleluuage lastass sarja pu̬u̬lt agante pu̬u̬le, kuntsu pu̬u̬l om pihun, ladvage pühits; vanatüdruk, kis `aigapidi `ketrass toĺu, loĺu, nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk; karassin voki ette ja lassin jälle Ran; nägu nigu aŕkadraga üle `lastu (kortsuline) Puh; tare pääld `palli ja `pernane laśk sehen `villu (ketras) Nõo; lassiva nellä vokiga `keträmist Kam; tütär `lasksõ maad katõ obõsõ adragõ San; Päält `laśti jäl˽`hü̬ü̬vliga˽ku˽sai vai lii`meistregaʔ; Lahuti `kirvõga˽lavva˽`vällä ja tahvitsõdi ärʔ, sõ̭ss `laśti nimä˽vi̬i̬l `hü̬ü̬vligaʔ üle Rõuc. lööma, viskama (ka eri ühendites) `laskeb kuger`pallu Kuu; Lapsed - - `lasvad unniku otsast kuker`palli `alla Pöi; me köisime litti `laskmas (lutsu viskamas) Muh; lapsed `laskvad uper`kuuti Kse; lapsed lasevad uńdiratast Juu; sai kuker`paĺli `lasta, siis ei akand seĺg `leikuse aeg valutama Amb; kõhe pidid uper`paĺli `laskma kolm `kõrda, ku kägo pet́t ärä Kod; jää laseb seliti maha inimese peris Hls; `poiskõsõ˽`laskõva muru pääl ratast Har; kivvega `laskma Plv; latsõʔ huulidsa pääl `laskvaʔ rippi (puuketast) Lut || vurri keerutama `poiskõnõ lask põrmandu pääl `huńni Kan; voḱi keeri `pańti pulga `perrä, siss `tu̬u̬ga `laśti Rõu
9. a. jahvatama käis Savalas `veskil, `mölder `laskis kotti kive alt läbi Lüg; [ma] keisi tuuligul `vilja katti `lasmas Ans; ännavili on köige sandem, see `lastase `loomadele Khk; Ta oli oma pühade maged juba ää lasnd Pöi; taris `menna jahu `laskma, jahud otsa korral; kaerad `lasti `katki kui `lassime `tangusid `veskil Muh; lähme jahoma, laseme läbi kibide need taari `audid Mar; laseb paar kotti jahu `veskes läbi Tõs; kaks `koormat `ohra oli `lastud `veśkil läbi Juu; kui `suurmit tetti, siss mes ülejäänu kandsu, nu̬u̬ `lasti `katski pudru jaoss Ran; siis `viidi [linnased] `veśkile ja `laśti noid pooless, ega noid jahuss es lasta TMr; perremi̬i̬ss lät́s `veśkile, `pernańõ ütel et lasõ˽sa rüḱi `su̬u̬ŕmiss kah Rõu; tuulikut laskma jahvatama piaks tä natuse tuult tegema, siis saab tuuligud lasta Khk; Kallistel `laupa öödel ning suurde pühade `aegu ma pole mette tuulingud lasnd Pöi || masindama suurem ulk [vilja] sai `jälle ika obuse massinaga läbi lastud Lih; [kui] laheb paĺju `alla, masin muku jõrgub, ei peksä tühjäss Kod; sada vakka sai `alla `laske nõnna päevaga Äks; ma olõ ka linnu `laskunu maśsina alaʔ Krl; kat́s`tõisskümme `ku̬u̬rmat [vilja] `laśti läbi Har; ärʔ sai meil kah riih läbi `lastus Plv b. (vilja) tuulama; sõeluma [jahu] `Lasti läbi `sõela, lesemed `ulkast `vällä Jõh; `toine kerd `lasti [vili] `tihti `sarjast läbi Vai; nied alt `tuulsed tahvad viel läbi `lasta Jür; see rape mis rabati, sel õlid peeniksed aganad ulgas, tuli tihi sarjast läbi `laske Trm; ku tahets peenikest söögijahu, siis lastass jahu üle sõgla Krk; `oĺli [vili] i̬i̬ld ärä `lastu, siss `tuĺli paksust sarjast läbi `laskmine Ran; peräst `poole `lasti kamajahu `veskin üle sõgla, siss sai puhass Nõo; üle sõgla `lastova jaahuʔ Räp || kurnama tu̬u̬ kiisa li̬i̬m lase läbi sõgla Ran; Ku ärʔ oĺl solanuʔ, sõ̭ss `laśti rasõv läbi sõgla, sõ̭ss `kõrnõ˽jäi˽sõgla pääle Urv; `pańti kõopuu tuhk anomahe, tuline vesi valõti `pääle - - sõ̭ss `laśti läbi `rõiva `tõistõ anomahe Rõu; `kiisla kohetuss ar˽`hapnass, siss `t́sirka˽vi̬i̬l vett mano ja lasõ˽läbi sõgla Vas; `nüśkol oĺl piip, `pante hõrrõ närdsokanõ `otsa, `laste piim läbü, läbü `paklidi ka `laste Se
10. a. puurima sene uherdiga `lasti `tuimased `augud `puule Vai; `puurisi o `mütme `suurusega, missega `oukusi saab `lastud Ans; `peenlase uherdiga `lastakse pövale ouk `sisse Pöi; puuriga `lastse auk `puusse Mar; viglaga lasti rangibude rooma `auka sesse Vig; puuriga lasevad `auka Tor; oherdiga `laśsin lauale augu `sisse Juu; `vindlaga `laśti siis [reha] `piale augud `sisse Ann; puuriga lassasse `auku Iis; `käämrega auk `sisse `lastud Äks; lase oherdiga `auku Trv; ku peenikest `auku vaea om tetä, siis piap piigertige `laskme Krk; vingeldigä `lasti vähämbit `mulkõ Ran; `süäme manu ei lasta `mulku, puul om jo süä sehen Nõo; `kääbriga lastas ratta rummõlõ `mulka; [vikati]varrõ `sisse `laśti käsipuiõ jaoss mulguʔ Vas b. saagima suur puu mes `metsast `toodags, `lastags lauags, on pakk Käi; `laudasi sörvadagse, `saega lastagse pinnad maha Phl; lased `kriipsu `mööda Mär; Siss `laśti `saega `kahvadi, `kahvadi Rõn c. ihuma, teritama käia pial `laśti niidu masina `ambad teravast Trm; tu̬u̬ om teritämine, kui pöörä pääl lastass, laseva vikati `ambit; `kandsu pidi võtad vikati kätte ja lase tõesest otsast `tõisi iki Ran
11. (hoogsalt) liikuma a. (käima, jooksma, sõitma, kihutama, tantsima, sõudma jne) `ülge`nahkadest `tieme `talvel `sussid - - iad `pehmed, ni‿sa·ma kui sukkis lase Jõe; Küll oli `enne `seili`paadiga hüä perälist (pärituult) `lassa merel Kuu; lase `tantsu `ninda et; `tritsudega lase jää pääl, `suksedega lume pääl VNg; kui [hobu] `traavi `sõidab, siis tämä ei üppa enamb `ühti, sis `mutku laseb aga `ühtvisi Jõh; takused püksid `jalgas ja lase (lippa); `litsu `laskma (uisutama) Jäm; [poisil] Eed jalad, laseb kut post obu Kaa; Sügise kõik kohad lainetasid, lase sina kaks va pätti `jalgas; Lase kut va `ratsa obu, `aega mitte pirekest Pöi; laseb aga `peale laba`jalga; `vaslabe `õhta käiasse lina `liugu `laskmas Muh; Lasi igavese koodaga mööda tänavad Emm; `mustlased - - äi `viitsind tööd teha, lasid ühest kohast `teisi Rei; ma `võt́sin panin obusele ohjad seĺla üle ja tuli nisukse `lasmesega nönna et Noa; obosed `lassid tuhat tulist `neĺla (galoppi); obo laseb üle jala, na‿surt kloppi (galoppi) laseb Mar; lähme laseme üks `polka; laseb naa et tuli rummus Mär; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääres Vig; lapsed saavad ko vahel ula `lasta (vabalt ringi joosta) Kse; laps `roomab tölläkil, neĺjäkäpäkil, mõni laseb jalg `perse all, lohenal Var; tä tee kedägi, laseb `piäle `rinki ratast Tõs; lapse`põlvõs läksi `liugu `lasma põlvõtõ piäl Khn; lapsed ikke `laskvad uesudega jää peal Aud; astub obuse `selga ja laseb `ratsa Tor; siss `laśksime nõnda ku obused `võt́sid linna pu̬u̬l Hää; ta `laskis nagu nuor tütarlaps, nii `lahke käimaga Ris; lasevad `tritsudega `liugu Hag; ta ei seesa paegal kusagil, laseb aga öhöst kohast `teise; teene obone oli teese sabas `kinni ja laseb `ringi ratast, see oli `pahmamene; mängiti `piĺli ja `laśsid nõnna labajala `vaĺssi Juu; lapsed lasid `kuuti, `möllasivad JJn; lasime `paĺla jalu, see takune rüid oli seelas meil ja lasime nõnna‿t jala päkad punased all Koe; laseb otse üle väila silmalt VJg; lasi kõvast `sõita Trm; kaŕjussed lahevad kõege puuladvaga `alla; linnukoerad lahevad läbi kõik metsäd ja õt́sivad jänessid Kod; ega nüid obusid paĺlu ole, lasevad ratastega Plt; piima peal uśsid lasevad, pead `püśti Pil; obene laśk siast parast `sörki Trv; laseve `raavelt (traavi) Hls; oben lasep `rahvi (traavi), tat aiass kõvast; lääm jala`lingu `laskme (taldadel liuglema) Krk; ta lask nigu lumi ki̬i̬s Hel; rehe all lassime `tantsu; mõni laseb kõik ilma läbi Ran; lase `õkva nöörild Peedu pääle; lina äniläse laseva muru pääl ku vuhinaga; ku `viĺlä sõkutedi, siss obese lätsivä ratass`kaari, lassiva `ümbre `endä, nigu vili kõsisi; kui mea tulli, siss - - lassiva minekit Nõo; üte (herned) lätsivä nii ruttu `pehmess, aga tõse lassiva kui `aavli pata piti Kam; pühade aig `äĺseme kiigu pääl, siss `laśseme ku unnas; ma taha `liugu `laske Ote; Kül˽tä‿m virk, lask nigu üt́s lasnits (öeld elavast lapsest); `viśsi `laskma (uisutama) Urv; jala omma˽`terhveʔ, lasõ nigu pipõrd (kiiresti); kas ta om nu̬u̬ŕ `tütruk vai läśk naanõ, `laskõva üt́stõsõ `võitu nooril poisõl takan Har; `lambaʔ `laskvaʔ `kepso Plv; naańõ lask ku vars, pää säläh, a olõ‿õi˽kosilaisi `kohki nätäʔ Vas; Lask puultõist ja puultõist (lonkajast); tä `laśke nii kõvastõ et tuli keese `väĺlä ri̬i̬ ravva alt; tuulõga lask `puŕjoga; Lask sängö pite liugo (laiskleb voodis) Räp; hopõn lask lapakut (galoppi); `viśsi `lastass jegä pit́ih Lut; jalga ~ varvast laskma ära minema, põgenema; ruttama Akkasivad sääl `õiendama, ma lasin `varvast Jõh; Nii kaua oli väimees kut süüja juua sai, kui kõik `otsas oli, lasi `jalga Pöi; lase aga `jalga, siis sa jõvad Muh; Lasi `jälga nenda et päkad vilkust Rei; lasi `jalga, `joosis minemä Tõs; `laśkis `jalga, pani minema Sim; laśk `jalga, enäm ei `näitä nägu Kod; laseme aga `jalga, ei massa seistä kedägi Krk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran; võta oma vana kaldsu ja lase `jalga Nõo; `pesmise kõrd oĺl mul pia käen, mina lasi `jalga; sääl minnu tõrõldi, siss ma lasi varvast Har; Lasõʔ aga varvast, mi‿sa˽vi̬i̬l siin vahit Rõu; teise naha (~ perse) peal ~ seljas ~ turjal liugu (~ lingu) laskma teise kulul elama Laseb teiste selgas lingu Emm; `kange ea o teise `persi kanigade peal `liugu `laska Mär; Laiskvorst, [kes] tü̬ü̬d ei viisi tiha, teise `perse pääl laseks aga `liugu Hää; `tahtsid teiste turjal `liugu `lasta Plt; tõise `perse pääl `lingu `laskme Krk; tõese `perse pääl om ää küll `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo; Mis viga tõõsõ naha pääl `liugu `laskõ Rõu; Kägo pessä ei tii, munõss tõistõ `pessä, lask tõisõ taga pääl `liugu Vas; Taht tõõsõ säläh `liugo `laskõ Räp b. alla sööstma, laskuma; lendama, lendlema siis `laskod [pardid] ka `sinne vette nei `kuiu `juure Vai; Nõnda kui [kull] kanasega lasi, nõnda `ehmed keertsid koa; üks `sõuke sur punane tuli jusku sur ani oli olnd, lasnd ikke üles ning `alla Pöi; vahel laseb juuskuĺl linnu parve sekka Muh; sõgelased oo `kärpse `moodi kirjo `tiibadega, kui inimese `piale laseb, veri `lindab Lih; kiilid, suured pikad sabad taga, nagu `parves `lasvad, `lindavad Aud; kuĺl `laśsis nagu nool kana `peale Juu; metsaned lasivad einamalle maha JõeK; üö luhakad, käu `muodi lind - - `piale päeva `vieru akkavad `laskma Kad; pääsukesed lahevad periss seĺla `piale Pal; kuĺl laseb linnu pääl nõnda ku üits nu̬u̬ĺ Hls; mesiläse leevä ütte sumakude kokku, lassiva puu `otsa Ran; ao tullõh omma˽jo˽`kärbläse üleväh, siss `laskvaʔ nigu huŕrin Vas; kahale ~ kahha laskma emamesilase ümber kogunema ku [sülem] kahalõ lask, sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakka Har; sülleḿ `laśke `kahha Plv
Vrd laskama
12. a. (midagi) mingisse asendisse, olekusse, seisukorda viima või seadma `seili `lassasse `rohkemb `lousi ehk `tõmmetasse `sisse Jõh; `laskes sedasi pea teissele ja oligi `surnud Khk; Siis oli nädal `otsas ja sai öhe päeva `inge tagasi lasta (puhata) Krj; Ela see kaua änam `öhti, ta on põsed kõik `alla lasnd (põsed lohkus) Pöi; lase köis `lõõgamale; obu laseb pea `norgu ühna Muh; kui pea `viltu `laskis, siis kukkus müts maha Mih; võib vist jo natuke pikemale `lasta `lüpsi (lüpsiaega edasi lükata) JJn; lasen [varrastel] tõese silmä tõesele `kaala, kui lõpetan kudumiss Kod; vokk laheb nöörid `kaela, pane pilbas piapaku `alla Pal; `laśsis silmad `alla (langetas pilgu) Plt; obesel piap iki ohja sikku `oidme, ei tohi `lonti lasta Krk; hopõń om `täämbä nii nuran, pää ribahusi last, taa õks `haigõ vahest om; iilä oĺl `kangõ külm, `täämbä hommugu laśk jo `õigõ `pihmess ilma (soojaks) Har; `loissu lask kõrvaʔ Rõu; [loom] laśt nõ̭na `nurru Vas; kõrva `lasknu jo `lonte; põrmad lastass sippa (punnitud lauad soonde) Se || vili lask maku (kasvatab pead), ku nakass pää tulõma Har; kanda ~ nisa ~ udarat laskma udarat kasvatama enne poegimist udar soeb suuremaks, lehm laseb udard Khk; [aher] lehm laseb väε udart Muh; juba akkab `kanda `laskma, juba akkab vasikas tulema - - lehm lähäb paksuks sält takka Mar; lehm laseb udart, kui `lüpsma akkab tulema Kse; kaks nädälid `enni `lüpsma tulemist akkas [lehm] udart `lasma Ris; lehm laseb `kanda JMd; [lehm] laseb jo udarad ja udar lüeb kõvemast VMr; vana lehem laheb udarad, õhõv akab nisi `näitämä Kod; [lehm] akkass nisa `laskme, udart `laskme, ta tulep kodu jo Krk; enne kui lehm `poiga akaśs `tu̬u̬ma, kui ta joba nisa `laskma akaśs, siss akati talle iki jahu `andma Hel; pilve ~ villu laskma pilve minema ilma laśk `piĺve ega ei saa hääd haina`ilma Har; taivass laśk `pilve; ei˽tiiä˽no kas laśk `lämmähe `pilve vai Rõu; ilm sääd sadama, lask `nu̬u̬rdõ `piĺve (ilmuvad õhukesed pilved); ilma lask `villo Vas; silma(laugusid) kinni ~ linku ~ looja laskma suigatama Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha ja õled rabistatud, `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa Lüg; Lasen vähäst ajast `silmad `linku Jõh; Ma lase korra silma `looja Pöi; `viskam kondi `kuhja maha, lasem siĺm `kinni Hls; lassi siĺmä pilguss siĺmäd `kinni Ran; leiba luusse laskma pärast söömist pikutama lähän `leibä `luusse `laskemaie Lüg; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; laseb `leiba `luuse Tõs; lähme aame nüd `leiba `seĺga ehk lähän lasen `leiba `luusse Juu; [nüüd] kuluks küll `leiba `luuse `lasta Kad; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et laseme ivä `luie `sisse Ran; `pääle söögi oldas lebaluusi laskman sängun Ote; ma ei˽makaʔ, ma˽lasõ `leibä `luuhhõ Har b. laskuma, langema või heitma `tõine `õskab üväst ujuda, siis laseb `põhja (sukeldub); kana laseb kukke ette ludu, et kukk `pääseb `selgä Lüg; `päivä `lasko `alle, `lähtö `luoja Vai; tegad `ristisid ede, `laskevad pölili, `andvad maale suud Jäm; `öhta kaste laseb `pεεle; oled sa väsind, lased millegi `naale, `ingad Khk; Veri lasi palge (näojume taastus) Emm; `ilma `paaladeta sukad lasid `lörti Käi; elu mured `laskid münu `pεεle Phl; küll o sańt, kui täie kõhuga peab kummargile `lasma; laseb käsi põnsaksile Mär; `põntsa `laskma (pikutama) Kse; `laśsid `senna kükakile Vän; ma lasin küll otseti, aga ega sis `rasked und ei oln Ris; `laśsin `siia pengile küĺleli maha Juu; sülita enne kolm `korda maha kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn; ma lahen ennäss põĺvili; lahema `maoli `natke `aega, siis lähmä tüäle; kana laheb ennäss `lońti ja sorokile Kod; `laśsis roho `peale siruli Pil; mia lassi külliti maha Krk; lassid maha nellä käpä `pääle; kui `kartuli võtad, siss oled iki `urvi, kui põĺvikeli ei taha `laske Ran; Maailma `kõrge läve, laits laśk kõtuli `pääle, läits `vurtsti üle läve `väĺlä Rõn; lätt ja lask põĺvildõ mahaʔ, nakkass `pallõma Kan; mul tüküss uni `väega `pääle, ma pia maha `laskma Krl; must härm laśk mullõ nõ̭na kottalõ mahaʔ, ta õ̭ks mullõ `surma tähendäss; saʔ olõt `täämbä henne nii `loissu `laskõnu, ei olõ sukugi `sirgõ enämb Har; [lehm] `tahtsõ `nüsmise `aigo `maahha `laskaʔ; Suiḱ ja suiḱ, a viimäte laśk mättä pääle piḱäle ja˽jäi uinussillõ Rõu; ku ma lasõ `nindä `nõ̭õ̭ku, sõ̭ss ma ei istu˽`truksahe Plv; Hummogu `häste `varra ja õdago jäl˽ku `kastõ `maaha laśk Räp; lasõt kõtuldõ `maahha Se
13. a. (koos adverbidega järele, järgi, tagasi) järele, tagasi andma; (mingit omadust) vähendama, endisesse olekusse viima sa pidid kohe sen `suodi järel `laskema, kui puhk tuli, et ta `paati ärä ei `kummund Kuu; sepp tieb pajas tüöd, kui raud lähäb kõvast, laseb tules tagasi Lüg; Lase nöörist natuse tagasi Jäm; see nuga oo paĺlo kõba, `tarbis tagasi `laska Mar; Lasõ `ankru ketti viel `järge, muedu akkab `lainõga `tõmbama Khn; kui tahetakse `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele - - [voki] kabja kruuvist sialt KuuK; ku ta (kirves) `liiga kõva, siss piat tagasi `laskme Krk; `langa lastas tagasi, ku um `iibä keeruh Lei b. (koos adverbidega alla, järele, maha, tagasi) alanema, vähenema; taltuma siis kui oli leib `alla `laskend, siis panime jahu `juure Kuu; `leivä `taigina `lasko `alle, kui leib on segatu Vai; vana isa jalad ka paisetand, `pääva `ütleb natise tagasi `laskvad Khk; laps rubis - - siis tulid pisigest krellid ja `lasksid ise `alla `jälle, pole neil `rohto ega medaged olnd Käi; paistedus laseb maha; Kui merevesi `alla lasi ja voo pöhjast oli, siis sai `lesta Rei; jää oo `alla lasnd Mar; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele ja jät́tis ta `seia koha `peale järele HJn; leib laseb `alla, siis võiks `sõtkuda Ann; siis on leib paras, kui akkab `kerkima ja on juba `alla last, siis on juba apu Kad; ilm om tagasi `lasken (soojemaks läinud) Krk; `paistusõ um tagasi `lasknuʔ Plv || hinda alandama tεεb kas ta innast veel maha laheb Khk; kole tüir, ei lase `alla, tingib `kangeste Jür
14. a. lööma lasen `siule kebiga pähä Vai; Oli vanale öhe lagipeale lasnd Pöi; lasen vastu `kõrvu `sulle Kul; üks `ränkä kuri inime, tõmmab kätki alt puu ja laseb Vig; lasi teisele `kaikaga mööda pead Trm; kubijas `lasknu kepiga üle kühmu Rõu; läbi laskma (äkkhaigusest) rabadus on küll old teine kuri, last teise luama läbi VJg; `lendaja laśks looma vanast läbi. ku südame `ümmert olli läbi `lasken, siss sai loom `otsa Pst; loomal ütelts, `lendäje lask läbi; lehmäl `lasken massast läbi Krk; nippi ~ (nina)nipsu laskma nipsu lööma ma lase `nipsu Muh; laśkin `tälle ninä `nipsu sõrmedegä Kod; ma lase `nipsi sul nina pääl Krk; ma lasõ tõsõlõ niṕpi sõrmõ ja päḱägaʔ Plv || (sõnakuulmatust) `kullõ‿ei ta immä enämb, ta lask jo imäle niṕpi enne sõrmõga Har
15. a. midagi küljest heitma, eraldama kana laseb juo `sulgi maha - - akkab sulitsemma Lüg; puud `laskvad `raagu Khk; loom laseb kevade `karva; kanarbikud oo `õitsed maha lasn Muh; sügise, siis akab puu `lehti maha `lasma Käi; lina akkab `tüikast `lemmid `lasma. laseb `lemmed maha, siis o parass `kiskuda; ku kuusk laseb okast, siis kuu aea perast tali lähäb Vig; kui suvel lepad lehed maha lasevad - - siis talvel tuleb sel aeal suur sula Mih; õunap̀u lasi kõik õunad maha HJn; kana, ani, pardsi, kiḱk laseve `suĺgi maha Hel; `paklanõ rõivas lask putsu, villane rõivas aja `villa Har; lapsi ~ poega ~ sülemit laskma peret heitma puud akkavad peret `laskema; sie (mesilaspere) lasi sääl neli `poiga ja esimene poig lasi ka viel poja Lüg; mesilased `akvad `peret `laskma Khk; mesilased lasevad peret Trm; siss ku mehiläne `poiga laśk, siss läits oma perega `sinna tarupuu `sisse; mehiläne nakap peret `laskma Nõo; ku˽mihidse˽`poiga `laskõva, siss neid `sautadass Har; minev`aaśta laśk üt́s taro kat́s süĺlemet Räp; meiladseʔ `laskava `lat́ši Lei b. maha langema, eralduma lese tamm - - jätab sügise omal lehed `pääle, ne‿p lase maha mette Khk; õunad `laskvad maha (kukuvad puult) Muh; lεhed `lasvad maha puust Käi c. paljunema, sünnitama täi lask `poiga; taa naanõ laśk ti̬i̬ pääle uma poja; ku˽naanõ `poiga laśk, siss `ańti taad ti̬i̬d Har
16. a. eritama, (endast) välja andma, puhuma `suitsu `laskema (suitsetama) Vai; koi`valge `aeges tuli tuliänd ja `laskis `sätmid `väĺla Mih; [pull] `uhkab, ähvardab sarvedega teist, isi läbi nina `nuuskab, laseb `õhku Hää; kaśs `laśkis turts ja turts koerale `vasta `siĺmi; `ämlek laseb `siidi, on nihukesed siidi nöörid taga Juu; kui `surnud majan one, siis `lastse kadaga`suitsu Kod; mõni pada laseb sinet, `suurma puder lähäp paan sinitsess Nõo; pada laśk `tossu San; raudikõsõʔ haina sisen, `laskvaʔ kipõd, nakass iho `õ̭hkama Kan; petäi lask paĺlo `vaiku Rõu; mõtsast koŕaśs [tark] nõia `kõldu ja laśk noidõ `tossu, sõ̭ss eläjäʔ `naksõva `sü̬ü̬mä ja `ju̬u̬ma Räp; hobõssal jo lask `nõlga Lut; marja, niiska laskma kudema Aavid `ööruvad `peale öheteise `vastu ja `lasvad `marja Pöi; lutsu kudu, ku `marja lasep Trv; esäne kala timä lask õks `niiska Se b. (eri ühendeis) peeretama, haisutama lasi `sussi, tegi `alba `aisu Jõe; süöb ja laseb `persest `vällä kõhe; mõni on `kange sitta `aisu `laskemaie, ei pia `perset `kinni Lüg; Kis on sii jälle perset lasnd, keik kohad santi aisu täis Emm; laps laseb `tuśsi, vana inimene laseb sala sitta Mär; lapse `kohta ikke nagu `öetasse, kuule poiss, sa oled `puksu `lasnud PJg; laseb `kanda, mõeub pähe = peeretamine Hää; kas sul äbi ei ole, võeras inime siin ja sa lased `puuksi Saa; laseb aga salaja `tolmu `jälle Ris; sala laseb `vingu Kei; `laśsin takka `kärtsu nõnna et, seest ajas nii täis Juu; parem lase üks pauk `pieru, kui nisukest juttu aad Sim; kuule poiss, sa ei ti̬i̬ muud kui `ühte lugu `kärtsu lahed aga Trm; kui `luhvti `laśsis või peeretas, [öeldi:] laheb `pussu Ksi; lait́s lasep `piuksu; sosin sitta `lasken, paĺt ais kuulda ja äält ei kuule Hls; sa olet sitta `lasken, irmust `aisu tule; lase perset siss ku kõtt puhutsen om Krk; lasep `pi̬i̬ru nigu mürin Ran; tädi võt́t aenakoti `säĺgä ja laśk `pi̬i̬ru partst Nõo; ku `ku̬u̬tõga pessät, siss ei tohi `pussu `laskõ; ku peeretät, siss peeretät, ala `lasku sala `tsośsi Har c. urineerima, ekskrementeerima lähän vett maha `laskemaie Lüg; läks `oue vett `laskma Ans; kõht `lahti, laseb nagu kure jook Kse; ma lähen lasen vee maha Kei; lammas laseb kust Juu; oinas `laśkis kotta suure oidu JJn; pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale - - `vaata et `sulle sialt pähä ei lase VMr; laheb nõnna et vikerkaar taga, kui kõht `lahti Lai; tüdrukud `öeldi `praoga, et laseb praost, poiss laseb tilsu otsast Plt; [hani] aab pugu täis, tagant laseb `välla Vil; mõnel lü̬ü̬b irmuga kõtt `valla, no sis võib `pöksi kah `laske; üits julk maha `lastu Ran; vanatońt - - lasnu toomepuu `täitsäni ligedass Puh; al(l)a ~ alle laskma aset märgama laps on `üösse `alle `laskend Jõh; see laseb ikka ala, see on sihand viga Ans; laps on omale `piśsi `alla last Juu; täna `öösse `jälle last `alla Lai
17. a. (tuli)relvast tulistama (ja tabama); (noolega) märki laskma; jahtima Isa läks mere `ääre `püssügä `partisi `laskema Kuu; pani `püssi pale ja `laski VNg; kahe `laskemisega sai jänükse kätte Vai; püśs oo tühi, ma `laskesi tühjaks; see oli jäle tappamine, merest `lasti suuretükkidest; poisid `lasvad noolega `märki Khk; Jahimihed `aksid `metsas `püssi `laskema Kaa; kolm `pauku lastasse ikka `järges Muh; Lasi naa‿t roud punane Emm; mina ei mõesta püssiga `laska Kir; `laskis kogemata püssi `lahti Kse; püssiga ikke `märki lastase Tõs; Püss lüeb `laskõs tahakohõ; Maesõmaa `metsess suab `tetri `laska Khn; `riivlega `lastse `luikesi Saa; `röuged rikkosid nönna möne inimese nägu ää, nagu `aavledega läbi `lastud Ris; miilitsad `laśsid neid metsa`veńdi Juu; siĺm viel seletaks `lasta, aga jalad ei käi; pääsuke isegi täbar lennust `lasta JõeK; oli last põdru Tür; lahevad neppa ja muid `linde; [ajujahil] `laśkjad one taga ja inimesed eden one `aajad; vibu püśsigä lahevad, `tõmmab nüäri `amma `piäle ja laheb nuale `väĺjä; mina lahen ike `märki, sinä ei lahe tarele kua `külge Kod; ei saand lasta kah, püśs tühe SJn; lase püśs `valla Hls; `soldani laseva `püssi; lääme nu̬u̬lt `laskma Puh; tu̬u̬ poig `olli sõa `aigu lasnu `endä puruss; minu `endä `mi̬i̬segi laśk täppi; küti `lasknava siss `sinna uniku seḱkä, kos soe purelnuva; poiss kärdsutap `püśsi Nõo; me `laśsime `põtra, es lähä `külge Kam; `suuritükkega `laśti - - mõts oĺl kõ̭iḱ puruss last; no pandass laud üless, `piirdu `lastass (märki), sinna˽piiru `sisse Har; esä läbi luh́t`aknõ laśk, ni taṕp `hauka arʔ Vas; `nuuti `laskma (vibu laskma) Se || käivad `piale ega `öösse `märki `laskmas (tüdrukutega magamas) Krj; `mölder, see pidi ikke `öösse koa `veśkis olema, mud́u käesid kukke `laskmas, käesid varastamas Juu; sa nakkat varõssit `laskma (haigutad) Räp; mõnikõrd `tühjä `pauka lask `vällä (valetas) Se || (haletsusväärsest inimesest) Sa oled tänä `jusku `lastud vares - - `ninda lodagalla Kuu; nagu lastud vares teine Rid; Nagu `lastud vares sorakil Han; `Lastud vares kardab ju `varjugi Hää; käis siin `ringi nigu `lastud vares VMr; maha laskma surmama, tapma `kullisi `lassasse maha, aga neid ei `süia Lüg; `laskes `püssügä karu maha Vai; akkasid `püssi `laskma, lasi ennast ise maha Krj; poiss `laskis kure maha Muh; tä oli `eese maha lasnd Mar; selle mehe `lassime maha `u·ndre·hti Mih; `põtru ju sii maha `lasvad - - irmus visad `olle `laska Aud; `laśkis jänekse maha Jür; sie ei last valla maa pial maha `lasta HJn; varas `laśti püśsiga maha JMd; sie oli ennast maha last VMr; laśk mehe eenämite `piäle maha Kod; `jõulu `lauba `öössi `laśti maha, see`samma mees Plt; seni olli pauguten ku olli maha `lasken Krk; sõa `aigu lassiva `ulka inimesi maha; ärä mine, na viivä ja laseva su maha Nõo; ma˽lähä lasõ varõsõ mahaʔ Har; timä tah́t pińni `maaha `laskaʔ Rõu; laš́k `maalõ Lei; rabapüssi(ga) laskma euf peeretama `enne `joodi petti, pärast `lasti raba `püssi Ans; kes seal raba `püssi `laskis Muh; raba`püssi võib lasta ilma ialeta koa PJg; [kui] piäretäd, si̬i̬ one si̬i̬ rabapüss Kod; ma lasen sind raba püśsigä KJn; lät́s nulga takka raba`püśsä `laskma Har b. õhkima, lõhkama kas lasivad `sakslased tämä (veski) `ohku vai venelased Vai; mis paugud ne köevad, seal lastasse vist kive Muh; `enne üksvahe ikke `tihti `laśti kiva `lõhki Juu; nied `tahtsid jo sadamad kua purust `lasta VMr; na oss tinamendiga selle maja puruss `lasken Krk || Lapsed lasid elud üles (põletasid majad maha) Emm c. praksuma, paukuma (hrl pakasest) aia `teibä lasev `laksi, vällän om laksi `laskje küĺm; küĺm om vällän nüid, `pauku lask katuss Krk; mul lei iks kõrva seen, `tiksi laśk Krl; väläh um `väega külm, `tiksi lask Plv; `kullõ `pauku lask, külm tulõ; ku puuʔ härmäh ja `tiksi lask, sõ̭ss um külmä vana väläh Vas; kõva ḱulm, lask `tiḱsi ja aia˽`paukvaʔ Se
18. lõbusalt aega veetmaa. kurameerima, flirtima; liiderdama, seksima (sag mitmesugustes ühendites) Omal `suured `lapsed, a laseb `ringi `teistega IisR; `Ingel lasi `poistega `ömber Rei; Nii kaua `laskis kender`lenti, kui omal laps oli kää Han; Kes oma naise juurest teistega laseb, si̬i̬ on ooratäkk Hää; naene `laśkis `lipsu `metses teste mestega Juu; `põesa all - - selle suure `laskmese `piale mis ta laseb, piab ike tagajärg koa olema Kad; ta laseb poistega `ringi VJg; poesid ja tüdrikud pidäväd `sehvti, `laia `arvu lahevad; tüd́rik selle poosiga laheb `servä; akab `võõra miessegä `ümber `laskma Kod; mis ta (poiss) muidu käib sial, käib `sihku `laskmas Lai; see [tüdruk] on üks suur `laśkja, laseb kõigiga; alt aisa `laśkja - - laseb lükata ennast salaja; laseb `lit́si, käib `ooramas; mõni mehe naine ka laseb ringi, kuradi oor Plt; tüdruk lasep poistega; ümmer`laskje (kõlvatu tüdruk) Krk; Lask egaütega ümbre, kes õ̭nne esäne Räp; tagasi laskma seksima õli ulk `aiga `tütrik, siis käis kõrd kuus vai kaks `linnas tagasi `laskemas; lähäb laseb `preilida tagasi Lüg b. (eri ühendites) lulli lööma, laisklema luuspuud `laskema Kuu; Ei `viitsi tüöd tehä, `laapis `õtsida ja `lainas, lasi `lainu; lähäb magama, laseb sia `nahka juo, laisk Lüg; Ella oo seike löbus laps, muud kut aga laseb lilla Kaa; teised pikkavad `koplis `niita, ta laseb `peale luuder`punti Muh; Tüdrik akkab kua juba luus`lanti `lasma Han; laseb kadalippu elu aa, ei akka `tööle vahest Juu; lask luus`lanki pääle ja kõńd külä `mü̬ü̬dä Hls; ta ei anna `vällä tühü tat, lask kodun `lirku; si̬i̬ ei viisi keäk tetä, paĺt luśu lask Krk || `lonksi `laskma (tukkuma) Räp
19. (lausenäited, mis ei sobi eelnenud tähendusrühmadesse) võt́tis teesel kraest `kińni ja `viskas üle ree eäre maha, vedas siis sedasi loha järel - - ütles et `laśsin `talle `lośsi Juu; nüid on kõik nõud pidetud ja plaanid lastud, lahevad `kõśja mineki nõu ja pidäväd `plaani Kod; teene poeg `laśkis ennast sõedu `alla Pal; temä (imik) laśk `lihvi rinna otsage; mea ei lase tal tuult alt - - ma‿i jõvva tat liigute Krk
Vrd lahetama, lasetama, laskuma

lesnits leśnits g -e = lesnik pane leśnits `reele `peale; `võt́sin leśnitse ära Pil

linukas, linuke linukas; linuk|e g -se suurrätik, palakas `võt́sin linukse `ümmer KJn

loorima `loorima, (ma) loori(n) Khk Krj Rei Phl Kse HaLä/-uo- Ris/ VJg/-ua-/; `luorima, (ma) `luorin Kuu Hlj VNg(-ua-) Lüg/-maie/; ipf (ta) `luaris Iis näägutama; etteheiteid tegema, tõrelema Vanaeit `luoris mihe üle ja `ümber ärä Kuu; minä voin `luarida tedä päiv `otsa vaid, `eiga temä midägi `ütle VNg; nenda `looris mo `perse täis; loorib oma sönadega teist Khk; küll `looris ta läbi Phl; mis sa must loorid Kse; akkas mind `loorima, et `purju `võt́sin Nis; nüid ta `looris teese nii läbi, `sõimas ta `persse läbi Juu; tema luarib vanu `aśju viel ette VJg

loos1 loos Jäm Rei Kse Tõs Tor Juu Trm, looś Mär Han Plt, loes Khk Kaa Vll Mar, lu̬u̬ś Hää Saa Kod/g luasi/ KJn Hls Puh Krl Har Rõu Plv Vas, g loosi; luos Ris VJg/-ua-/, luoś Koe Iis, g luosi; luos g `luosi Kuu Jõh; n, g `luosi VNg Vai; lu̬u̬s g loos|i Trv Ran San, -u Krk Har; g loosi Muh Emm Ksi Hel Nõo Kam, luõsi Khn
1. u loosipilet; loosimine krahv - - pani `numbri `alle kõik nied `krundid ja sis `võeti `luosi, `kelle `miski krunt `trehvas Jõh; Menel on loosiga `önne Kaa; ega kord äi soa loosiga Vll; ühekorra valetles, et tema toob `ömblus massina, loosi pεεld `voitnd Emm; `võitis pilli omale loosiga Tõs; luõsi piält võitn raha Khn; `võt́sin ka öhe loosi. mõni võt́tis koguni kolm neli `lu̬u̬si Saa; meie poiss oli koa `loosi võtt ja sai poomvilla `kampsuni Juu; luosiga `voitsin `tasku kella Koe; luas läks `tühja VJg; tõesed õssavad `lu̬u̬si Kod; maad võets loosige, et tülü ei tule Hls; ku si̬i̬ rikass lu̬u̬s tule, sõss osta `endel mis sa tahat Krk; ma˽panõ kah uma `karmani kellä loosi pääle Har || võtime kas roobi varre vai luvva varre vai, siss visassime `lu̬u̬si, tu `oĺli loosi `viskamine. kel [käsi] üless nibude `tuĺli, tol `oĺli võit Kam
2. nekrutiks määramine loosiga vanast võt́ivad negrutid `loosi Trm; ku sa õlid `mõisaga sõper, ni̬i̬d koŕjati sepäss ja sepäpoosiss, tall`meistriss ja tall`meistri poosiss. tõesed tõmmasid `lu̬u̬si Kod; mina läksin `lu̬u̬si, olin kahe`kümne kahe `uastane Ksi; enne loosul `käümist olli ta talupoiśs; kolm `kõrda käüs `lu̬u̬su `võtmen. iki võt́s `kaugel. vanast olli `seesi, kes `kaugel võt́s [loosi], `pääsi ärä Krk; lu̬u̬s trehväss `taade `otsa Ran; mõ̭ni `saie loosuga `valla, kel lu̬u̬s kauõdõ `kandu; tu̬u̬l jäi tõsõss kõrrass loosi alaʔ mineḱ Har

lusika- lusika- `võt́sin lusika kahva täie pudro LNg; lusika varn - - seinä `peale lüiasse üks vähike puu ja pannasse lusikad `sõnna `peale, kui nad ää `pestasse Mar; Luśkanoaga tehti luśkas sihest `õõnes, oli sehukse kõbera teraga Han; ei saan mette lüsika täit kogoni Ris; lusika puśs, sellega `tehti puu kuĺbid `vaĺmis ja lusikad Kad; tämä‿s tahagi `süädä, võt́t puas lusikatäit ja jät́t järele Kod; lusigu varn o seinä küĺlen, augukse `vastu `seinä Krk; mes säl ärä ei ole, vaśt üits `luśka täis Ran; kül‿ta `olli vihäne miu `vasta, ta‿less mu `luśkatävve vi̬i̬ `sisse ärä uputanu; säpu olliva `luśka varnal sehen, ega `luśka jaoss `olli oma säpp; kos tu `luśka väits om jäänu, ma‿i saa `luśkit sehest `väĺla kajoda Nõo

lõks1 lõks Rõn, g lõks|u Pöi Muh L Nis Kei Juu Kos JMd Koe VJg I Äks Plt Puh TMr Võn San, -o Mar Mih SJn, -i Hää Saa Ran Nõo Kam Krl Har, lõgsi Ran Ote, `lõksu Lüg IisR; lõḱs g lõksi Vil M V(lõḱsi Räp), lõgsi Nõo San/-u/ Rõu; löks g löksu Jäm Khk Vll Hi LNg Ris; loks g `loksu Kuu VNg; n, g `loksu VNg Vai
1. püünis `loksuga saab [hiired] ärä `püüetüd Kuu; rot́t lihab `löksu Vll; Ta (rändrott) ramp on nii tark, ta `lõksu äi lähe Pöi; enne `ollid lausad, siis `lõksa ei oln Muh; Varemini on püütud leski löksuga (mesilastest) Käi; nüüd rot́t jähi `lõkso `jälle Mar; Suur rot́t oli `aitõs lõksu vahõlõ läin Khn; tõhul piab ka lõks olema Hää; lõuk oli teist `moodi kui lõks Nis; mõni `ütleb rebase lõksud, mõni rauad Juu; iir jääb `lõksu, kuuled, et plaks käib, onegi juba lõksun; lõks one kaśsi (kasti) `mu̬u̬du, uks eden Kod; ma `võt́sin lõksuga `kinni kaks [tuhkrut] Lai; kos muti rada läib, raa `pääle paned lõksi Hls; nüid om ta (hiir) `lõksi pant, ei saa `valla änäp Krk; `väikse roti, ni̬i̬ lähvä lõgsi vahele Nõo; `tuhkrut püvvetas ka ravvadega ja lõksudega Võn; rot́t vii iire lõgsu ärʔ, ku˽suuŕ rot́t om San; meil `poiskõsõ `püündävä püv́vi lõksuga kińniʔ Har; `mükrõ `häötedi `lõksõgaʔ; mul um hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu || mõni inemõni püünd tõsele alasi `lõksi ette pandaʔ Har Vrd klõks1
2. fig täbar olukord, jänn see jähi üsna `lõksu oma `tööga Muh; jäin üsna `lõksu oma tegemisega Tor; ta ei osand ennast `väĺla `reäkida `ühti, jäi ikke `lõksu Juu; ma jäen `lõksu tänä, ei suand `õigel aal [minema] Kod
3. sulgemis-, kinnitusvahend; näpits `Lõksuga `pannakse luom `kinni, lõks läeb `rõnga `külge IisR; lõks `olli [lehmal] kurgu alt `lahti läin Muh; [unna] ots lähäb lõksu vahelt `lahti, nöör saab lapitud ja `jälle `lõksu pandud Rid; panevad ussi lõksu vahele Kse; Ohjadel olid lõksud otstes, neid oli kergem suulise rõngaste külge panna kui siduda Han; `riidepoomil oli ammasratas ja see lõks käis `sinna `piale Tõs; pesu lõksudega `kinni Aud; rihaluse esimised värabad olid lõksuga Nis; ohja arule lõks `otsa ja pannal `küĺge, mud́u lähäb `lahti Kos; kahearulene lõḱs, `senna pisteti kase pi̬i̬rg `jälle vahele Vil; lõksige pańds uisa kutsi raudsikide `sissi; lõksi ja tangi olli [kohitsejal] kaalan rihmag puha Krk; [ahju] sehelmätsel ussel om lõks, mes lääb raami `taade, oiab `kinni Ran; kui `äḱle tet́ti, `pańti pihi `pisti, lõksi vastamiisi kokku, sinnä `pääle nakati `laudu `panma Kam; ku ohiliku `suitsõ `rõnga külist vallalõ võtat, sõ̭ss tu̬u̬ om tu̬u̬ lõḱs Räp
4. nibu; kida kõrva lõks one si̬i̬, mes vaŕjuss one eden Kod; mõnel olna keele all `väike - - lõks Ran

lõpus lõpu|s g -se Pöi Rid Var hajusalt Pä, Ris Nis Rap Jä IisK, -kse Muh Juu Jür JJn Kad Sim; lõpu|ss g -s(s)e Mär JMd I KLõ(-kse Plt SJn) M T, -s(s)õ Võn V, -ssa Hää Vil Trv Pst; loppu|s g -kse VNg; pl löpuksed Jäm Khk, `lõpsõ Võn Räp Se hrl pl

1. kala hingamiselund Kui lõpused punased on, siis pole kalal viga midagi, võib ää süüa küll Pöi; punaste lõpustega oo suure `seltsi räim Var; kalal oo lõpused lõuade all, tagapool oo oemed Tõs; räeme pisike lõpuss Hää; pael akkas lõpuste taha `kinni Rap; kala `ingab lõpustega JMd; särjel on punased lõpussed Kod; ta aab laiali lõpussid Äks; `võt́sin lõpussed ää KJn; lõppusse om küĺle pääl ja ormi om sääl all Trv; tõmmass lõpussit pidi `vennede Ran; kala kõtuli ojob, lõpusse om laḱka Nõo; ma nud́se nu̬u̬ kala lõpusse ja luu kõ̭iḱ ärä, kõtuke `oĺle tühi Võn; kui lõpusse valsi, siss kala olevat vana Kam; kalal omma˽lõpusõʔ Kan; angõrja sööse kongo `suuhtõ, konk lätt `lõpsõst `sisse, `omgi poiśs otsan Räp Vrd lõpe2, lõpusmed, lõug

2. lokuti kuke lõpuksed külman ää, kui `talve külm `olli Muh; kukel koa lõpused lõua all, suured lotid kohe Tõs; kanadel nõnda `suuri lõpusid ei ole Saa; kukel on punased lõpuksed Juu; annan kukele `vasta lõpusseid Iis; siandsid lõpusid ei ole kellegil ku mede kanal Hls; kikkal om ka leht ari ja verevä lõpusse Nõo; lõpusse läävä vereväss, nüid nakass munele Ote; lõpussõʔ kurgu all Räp Vrd lõboski

Vrd lõputs, lõtus

3. (kehaosadest) a. kaelanäärmed ku tsial lõpusse paksuss läävä, siss piät `õõrma, tasuma Kam; t́sial umma˽`hakraʔ, mis naa˽lõpusidõ siseh tah ripakillõ säärtse˽paksu˽tüḱüʔ Plv; Ko tsial lõpusõʔ üles aose, siss hõõrutass kuuma savikiviga Se b. lõuad piä lõpusse kińni Puh; lõpussit pitte `andma (lööma) Plv; kuʔ midä ähvärdedi, siss `üĺti, kuʔ anna lõpussihe Se c. kõrvalestad – San

4. esemete osad a. liigendnoal lõpustega nuge oo nüid vähä, nüid oo pussid Var; nua piä `külges oo koa lõpused, rauast Tõs; nua lõpussed one kahel pu̬u̬l, ni̬i̬tnaal käib läbi Kod; nuga om lõpuste vahel `kinni Pst; käänäss`pääge väit́s ligisess ja logisess lõpustest Krk; vana väädse liks, lõpussist ärʔ murrõt, tege inne lika-lika Plv b. petrooleumilambil lõpustege laḿp - - nagu kaits `põske, lõppest palap tuli `vällä Krk; lõpusse - - lambil, mes om nu mokkega lambi Kam c. ahjul aho lõpusõʔ - - ah́o kõrval sääne t́sombakanõ, kohe hüdset tõmmadaʔ Se

lähkam `lähkam g -i Aud, -a Hää, -e Hls Krk; `lähkäm g -e Krk Nõo(g -i)

1. hoop, löök `tõmmas tale ea `lähkami Aud; Ta sai mitu `lähkamat Hää; `tõmba tal paaŕ `lähkamet `mü̬ü̬dä `kõrvi Hls; `vaade ku ma siul vitsage üte `lähkame `tõmba Krk; Tõmmas tolle lähkämi tõesele müüda kühmu Nõo Vrd lahkam, lähmak(as)

2. suur sõõm Mea `võtsin joba mitu `lähkämet Krk

löma1 löma Jäm Krj Saa Juu Jür JJn Plt Hls Krk, lömä Tõs Kod Vil Hls Krk Hel Ran Nõo Kam Urv sodi, löga sörm ukse vahel üsna lömaks läin Krj; `kaapsin saabaste päält löma ära Saa; aga ma taon teda nõnna, et ta lömaks lähäb Juu; Mõni kardulas kieb pajas lömaks, laguneb kieduvette laiale Jür; teine mies jäi rusude `alla, oli löma JJn; suṕp one jo lömäle kiänud Kod; `Võt́sin oŕgi ja akasin `kalda äärest jõest lömä `ümmer keerutama Vil; nõnda olli ti̬i̬ lömäl aanu Krk; pesseti ninda‿t nahk lömäle vai `katski lät́s Hel; Tii om karjal kõik lömäle sõkutu, sellest lömäst ei saa varsti enämb läbi Nõo; ru̬u̬g om lömäle keetü Urv Vrd loma, lömm

maalõ `maalõ, maalõ Krl Har Se Lei Lut maha kas ma˽maalõ lasi Har; paṕikõnõ `aŕke tette aamõtest `maalõ; ku siĺm [võrgu kudumisel] maalõ jääss, tu̬u̬ kutsutass häŕg; üteĺ `vaesõl mehekesel `ku̬u̬lõ ar naane. hulga `väikeise latsõkõisõ jäi `maalõ; täl (poisil) om [tüdruk] `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp `maalõ jättäʔ Se; päiv lätt `maalõ (päike loojub); pääš́ti obõsõ `maalõ (võtsin hobuse rakkest) Lei; ku tapat `oina `maalõ, nilut ar, nakkat ragoma; jätä˽maalõ tü̬ü̬ (jäta töö pooleli); a˽kukku joʔ `maalõ (suri ära) Lut

maha maha R eP(muha Vll Jaa Pöi, moha Pöi) M T hajusalt VId, mahaʔ ~ `maaha V, `maahha Vai VId(maah(h)a), mahha Har, `mahha San, maa˛a, `maa˛a Lei, ma(a)ʔ Har

1. a. maapinnale vm aluspinnale temal oli enemb `joudu ja rehus minu maha Hlj; `ahju suu kukkuski maha, on juo põlend läbi Lüg; Siin ei `lastud õppimata `lõikajaidki `väljälä, et varistavad `vilja maha Jõh; esimäine `sorti oli, midä `tuule `puole `langes maha (vilja tuulamisel); `langis `polvisilla maha; kui sitta `veidedä, siis nogaga `temmada `kuorma päält maha; üväd karisod `maahha Vai; `rinka ääre `pεεle pane linad maha lademese [pleekima]; jää akab sedasi maha (kaldale) `käima, `tuulega tuleb jää rüsi Jäm; kukkus puu `otsast maha; nii joonud - - tεεb, saab ta koju vöi jääb ta maha Khk; rehi `lasti maha - - siis `pandi `jälle üles (vili võeti segamiseks parsilt alla) Kär; külmaga talisel aal `varblased kukuvad lennu pealt muha Vll; lume `elbed kukkuvad muha Jaa; `Ärtu on kaart - - see `pandi ikka esimeseks moha (lauale); `Järsku oli [ta] tuba maha kukkund ja kohe `valmis (surnud); Vaata et sa [õlut] maha äi püllu; Obusel oli nii tuline kikerdamise valu, et kuda ma ta adra eest võtsi, nõnda ta ennast sõnna sammasele muha viskas Pöi; `pakso lund on maha aend Emm; rukid `pańdi rehe `alla lademesse maha Rid; `ämmer kukkos kääst maha Kul; natuke o [vihma] ribustan kua maha, mua üsä kirju Var; õõnad `kukvad maha Tõs; meri juõsõb maha (lained ujutavad kallast) Khn; vana rahvas ütles, et sülita enne kolm `korda maha, kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn; kella `maidnik kukkus maha JõeK; metsas oli lund ja jäĺjed jäid maha JJn; `võt́sin `lamba pikali maha [et niitma hakata] Ann; tuul aas `kelpa otsa maha Sim; lumi eit maha, kardulid jäed lume `alla; ma lükkän su `vankriss maha Kod; sülita maha, kui maha istud Pal; minestab ära, kohe kukkub maha Ksi; ta putti maha käest Krk; aab lume `lortsu maha Ran; peremiss tõi `peoga sirbi aedast `väĺlä ja pańd ussaia‿päle maha; sadagu vai `malku maha, aga lina piap kakutuss `saama Puh; ma‿ss `laina `alla mitte `raasu, süĺlässi maha `õkva ja `uhtsi suu ärä kah; me lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha nemä Nõo; vissiravva rihm lät́s `kat́ski ja maʔ sattõ `maaha Kan; laśk säńgü ette põĺvilõ mahaʔ Krl; hagu oĺl ärʔ kuivat, `pańti maʔ, `turbaʔ pääle; latsõkõnõ oĺl maha˽satt, om nõ̭na `lahki löönüʔ Har; [kui] piim `maaha lät́s lavva pääle, siss latsõ˽lakahti lavva päält ärʔ; ku undsõ˽`maaha tulõ, saa põud; kaśsil oĺl kuldnoḱk suuhn, tiä mõtõĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; [linad] `tu̬u̬di `väĺlä, `laotõdi `maaha Plv; üt́skõrd kül˽kõlisi kõõ ta pää, ku ma `maahha sattõ; saa as inne noorikõt `maaha `nõstaʔ, ku `viina `ańti Vas; rähm lastas `maaha `tsilku Räp; üt́š om šikk, tuu om `kangõ, tu `tõmbass su `maa˛a Lei || see oli maha visatud aeg (asjatult kulutatud) Lai Vrd mahaje, mahalõ b. allapoole, madalamale; alla `laiva on `silmist `saate maha `lastatu (asetseb raske lasti tõttu sügavamal vees) VNg; suits lüöb maha `korstnast, nüüd tuleb sula Lüg; tüttö äbenö, siis lüöb `silmäd maha Vai; Noored läksid `vastla päeval mägede pεεlt maha `laskma Jäm; toŕm tappand rugid maha; aid `katki, loomad maha `tampind Khk; [vikati] tera `oidas maha, äi passi löö `otsa; `ööseks lehed `kerkivad, niid `laskevad maha Kär; `päike lähäb maha, akkab `looja minema Pha; meri lihab ka maha, kui kuiv on Vll; `Rehteajaks `lasti parred moha; Ega kord kui ta `vastu tuli, lõi ikka silmad maha; `Sõuke vihm paneb odra jälle maha Pöi; kui udu üles lööb, siis toob `vihma, kui maha lööb, siis ep too; mered o maha läin Muh; lapsed `lasvad kölgoga `ange otsast maha Phl; vihm pani lenad maha, `vastu `mulda mädäneväd ää Mar; pais `laśti maha Mär; rae (rahe) lööb rukid maha Lih; loodetuuĺ ika oo viĺla maha kül pekst Mih; päe lähäb jo maha, madalase, akkab `looja minemä; mere vesi oo maha läin, läin `alla, möönä aeg; rukis nagu pilliroog, tuli kõva vihm, siis pani maha Tõs; siit otsast oli [müts] laiem ja, ja siit kõrvade poolt, siit akkas maha minema; kuus `tuńni [vesi] tõuseb ja kuus `tuńdi `mü̬ü̬nab maha Aud; võta püksid maha Tor; täna lü̬ü̬b suitsu maha, tuleb `sańti `ilma Hää; lase ankur maha Ris; mielitand `lapsi vommilt maha magusa ja levaga Amb; vaud on kõik maha siblitud VMr; `veski tammid `lasti maha, kos eenämud taga Kod; puud käesid `viltu `looka maha, kas ladvad kohe `maani Äks; temä `ot́svet maha (alumisele korrusele) `kortelt, temä `tahtvet maha Krk; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel; pää lei maha (vaatasin maha), mes ma `sinna lää Puh; siga kah nosib rügä, ega ta pääd ei saa `süvvä, sõkup maha; mine tu̬u̬ miu müt́s kõjo ladvast maha Nõo; vaaliʔ oss mahaʔ, sõ̭ss saa `häelmit kakkuʔ Kan; papa, tulõ˽tarõpäält mahaʔ; är trallaku `kapstid mahaʔ Urv; päiv om maha minekil, no˽vaia tüü rahu jättäʔ Har; puuʔ `vaaldu˽kõ̭iḱ `maaha Rõu; mi‿sa `maaha vahit, `vahi üless Plv; lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas c. pikali, siruli; (haige)voodisse õlut võttab maha. kie `liiast juob, sene võttab `pitkali maha Lüg; jala‿pel `aigus äp vöta maha Khk; töbi vöttas muha Vll; umala vägi oo selle nõnna maha võtn et Muh; see `aegos võtab kõik `loogo inimesed maha Mar; kus `kanged õlled, seal võtab maha kohe Kse; kui võt́tis maha, sis neli nädalat ei liigutandki `vuadist Iis; teisibä käesin vi̬i̬l tü̬ü̬ss, aga näe, `tõmmaśs nüid maha, ihu nõnna valutab Vil; maha `jääme akkab (rasedast naisest) Hls; si̬i̬ satass `varsti maha (sünnitab peagi), nenda tubli joba Krk; ku sääräne `haiguss, nakkaja `haiguss majan om, siss lätt üte mant tõsõ manu - - tu̬u̬ võtt kõrrast inemise kõ̭iḱ mahaʔ nigu pallavtõbi ja pokaʔ Har; peräst toda jäi `maaha (haigeks) Räp

2. mulda, maa sisse (ka mulda sängitamisest) Mes neist `tuhliest tegi vara maha, nüüd ott külm kaik ärä Kuu; lina `külvädä `maahha Vai; sügise juba uśs jääb nönda oimaseks, ennem kut tä akab maha minema maa `sisse, `kuskis mätta ala; mine köpsi sa nii teibad maha (maa sisse püsti) Khk; Vana Pörga Mihkel viidi maha Kaa; [kalade] rapid kaivati soja ajaga ikka maha Krj; Kevade `tuhli maha paneku ajal oli kuiv Pöi; külitse maha ja siis akatasse `künma Muh; puu `roikad `löödi maha Vig; see mis maha tehass, see o `seemne vili Lih; lena `tehti maha niipaelu, kuidas tarvidus `nõudis Mih; ärra oli lasn oma süda maha matta Ris; mul olivad uvad juba `ammu maha `pandud; `suat́sime ta ilusti maha VMr; koer mat́tis iire mulla `alla maha Trm; ma panin kartuli `poegi maha Kod; ommen veeme `surnu maha, ommel on matussed Pal; aŕkadraga sai `eemalt kõik vili maha `tehtud Äks; `pi̬i̬tide maha panekul täpitässe KJn; ku rügä olli maha tett, siis `aeti ni̬i̬ viilukse `siśsi, üle nurme `õigest Krk; sulane läit́s `mõisa `teole, maad arime ja `viĺla maha tegeme Hel; kui põld maha sai, tulli `turba `lõikuss Ran; `maarjapäävän tetti kapusta `si̬i̬mne maha Puh; kui om `kartuli mahapanek, siss `piava olema idu küĺlen Nõo; kaar tetäss enne maha, kesv perän Kam; no om mul kõ̭iḱ vili maha˽tett, no‿m süä rahu; nigu `kapsta loomakõsõ mahaʔ istudi kummaga, ni närvetü mahaʔ Har; `Kirstõ es olõʔ inämp nii paĺlu `jõutu tetäʔ, inemiseʔ `oĺli˽sõ̭ss niisama rohega õ̭nnõ˽maha˽`viidü Rõu; äkki `ku̬u̬ĺjit võõda ai `maaha (ootamatult, õnnetult surnuid ei taheta matta) Se

3. a. küljest, otsast või pealt ära Ärä sa kalu valiess `liiast `sopra, sie otta kalul kohud maha (lõhki) Kuu; `sõńni ei `tohtind juo `vergus `olla. sa pidid `selle maha `leikama ja `uueste kuduma Hlj; luisud on, nendega tapetakse `pihta, `vöötakse see lakk maha [vikatiteral] Khk; aas raibe sarve muha, mis ta tohlaga änam `kaeleb Vll; tuul ragub lehed muha Jaa; ormid o nüid `õitsed maha lasn Muh; kui puu leht maha lähäb [sügisel], siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; kase `lehtega saab ilust kollast, maha ei anna pestes Tõs; juust siest suetasse kõhm maha Amb; ku kaŕjan `käimä akasid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; `lõikad kańepe piä õtsass maha Kod; karvad (habe) vaea maha tõmmata Lai; kalal tuli soomuss maha võtta Trv; talikaru `aetess keväde maha, siss kiḱk lehmä aave `karva; lei käe õlast maha Hel; poiss, muńn maha (hirmutades); serände `virtsuv vesi, `rostene kah, siss tu̬u̬ ku `vaŕbide vahelt käib läbi, võtap naha maha Ran; esät-emät avvan, es ole `ütlejät kah, et poiss, abe maha Puh; servä maha `aada `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna; ame om piḱk, alt piäp tüḱk maha `võtma; sügise aava anise sule maha Nõo; ku muna `häste ärä keenüʔ ei olõʔ, sõ̭ss kuŕal ei tulõ ku̬u̬r mahaʔ Võn; ma võt́i udila ja peśsi ubinit maha Ote; lauda uiss oĺl `ińgi päält maha˽tulluʔ Krl; mul om `väega hää hari, tu̬u̬ tuu viimädse eläje (täi) pääst mahaʔ Har; lei pää `kirvõga˽`maahha Vas; sui latsõl `tihkõ kammiga pää `puhtass, sõss tulõvaʔ kõik maaha, mis sääĺ `kurja teiväʔ; villa heüd om `maaha tullu Räp; rikass tütär lei uma `varba `maaha, et sis lätt timäle käńg `jalga Se || piltl ära mängi poiss, võtan su naha maha Mär; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan b. (riiete äravõtmisest) `Möisa ärrale pidi ikka teed `andma ja mehed pidid mütsi moha `võtma Pöi; veta müts ka maha Phl; kõik ni‿sama visasid suured `riided maha KJn; `tõmba pöksi maha, pöksi om sul `katski Nõo; nääʔ kaki umaʔ `rõiva hilbuʔ kõ̭iḱ säläst maahha Vas; timä es võta `rõivit mahaʔ Räp c. piltl katki, lõhki kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `rahval `laskesitte `vergud maha keik, muud ei `jääned ku `paĺjad `raamid Jõe; tüö oli nii `raske, et võt́tis mu pihad maha; sie ärra oli abeme `nuaga oma kõri maha tõmmand Koe; `laśkis mau maha VJg; rangi võtav [hobusel] rinna maha Krk d. (kangakudumise lõpetamisest ja telgedelt mahavõtmisest) panin viel `kanga üles, ei `saandki ise maha `kuotud, lasin toist kududa; Sain `ehtuks `kanga maha Kuu; kui `kangas akkab lõppema, siis `tarvis `kangas maha kududa Jõh; ruttasin `kangeste kangast kuduma ja sain `õhtaks maha Mär; Kangas on maha `koetu Hää; Mõ̭ni kangass - - oĺl kah üt́stõisskümme `püürä, tu̬u̬d ańd maha˽kotaʔ Har

4. a. hulgalt, määralt vähemaks `suomlased `toivad `palju `silku `siie, `meie ise `püüdasime ka ja seda`muodi nied `innad `laŋŋesivad maha Hlj; ons se sest maha `vεεtud (maha arvatud, lahutatud) Kär; se on nii valelek mees, et kui ta rεεgib, veta pool maha Emm; kui kaks võtta neĺlast maha, siis jääb kaks järele Mar; lapsele tu̬u̬b `aasta `juure, vana inimesel võtab maha Vig; `kauplemise juuren jätäb maha, annab odavamass Kod; seda `alba `asja võib ikki maha vähända, mis sest tõesele kätte ütelda Trv; lina ind om periss maha lännu, lina ei massa kedägist; si̬i̬ raha rehhendets säält maha Krk; mina sai niipaĺlu tu̬u̬st rendist maha `tińki San b. järele (millegi lakkamisest, lõppemisest) Nüüd mul on paremb, köha jäi maha; Vihm on maha jäend IisR; küll suab `kõike, ku sõda maha jääb; neli nädäläd lehem annab peräss vasikad `piimä, siis akab piim maha `jäämä Kod; tuul jääp maha vist, puri enämp ei vea Ran; juunikuu siss kana jätävä munemise maha ja nakava `audma `tüḱmä Puh; jätä no maha, mi sa täst juuratõt (korduvalt küsid, usutled) Urv; jätäʔ jorisõmõnõ jo mahaʔ Krl; mi‿sä paadõrdat taah, jätäʔ jo `maaha; ku sado kurmutuulega tulõ, sõ̭ss tu̬u̬ kurmu sado inne `kolme `päivä maha ei jääʔ; piim jääss jo kõhnõmballõ, piim jääss jo `maaha Räp c. (muud juhud) no sie oli siis `laitand küll maha, et ärä me nüüd tänä `üösel viel lähä Kuu; `rahvas `naeravad meid maha (välja) Vai; Kange mees teisi maha tegema, aga äga ta ise ka teab mis suur asimees pole Kaa; ta on maha käind (moraalselt laostunud) JJn

5. a. (rõhutavalt millegi sooritamisest, läbitegemisest); lõpuni, täielikult, ära `Terve tie `juoksin maha; Seda maad `päevaga maha‿i käi IisR; kui juba tuli maha põleb, ära kulub juba ahe, siis võta `taina `lõimest `vällä Var; üks lähäb `mõhkides mööda, teene ajab jutu maha Tõs; [üksi elades] räägid ühü jutu maha, aga põle, kis seda kuulatan on Aud; nemä istuva lavva man, `aava pikä jutu maha Puh; minge`istke koheki aid`vi̬i̬rde, sääl jututage oma jutt maha, aga mitte lavva man Kam b. (hävimisest, hävitamisest) puuk - - viiakse liida `alla, pöletatakse maha Mus; Maja põles nendel maha Pöi; maea laob maha Tõs; kõik `uoned põlesivad `muani maha VMr; elumaja om maha lagunu, perenaine sures ärä; laut `paĺle põhjani maha Krk; si̬i̬ sõda palut ka `ulka majasit maha Puh; seo külä `paĺli `puhtumass kõ̭iḱ `maahha Vas c. (puude raiumisest; taimede lõikamisest, niitmisest) Kõik jämedäd ja `piened [puud] pidid `kirvega maha `laskema ja `katki `raiumaie Lüg; tämä `tahto terävä vigasti, kui tädä `maahha `lüvvä Vai; jaani`ätsed parati `öitsvad, kut ein saab maha Jäm; sügise `lastase puid maha, tehasse agu Khk; möned kase kärsid on einamale jäänd veel, vötame need poar `kärssi muha Jaa; `Niitsid eina maha ja `jätsid `sõnna sammase `paika Pöi; kõik puud `võeti maha Muh; Oome `öhtaks `saame einamaa maha Rei; vikatiga niideti rohi maha Rid; kui vili maha võets, siis koguts ää kua kuhilasse Lih; mul oo vekat́ vahe, ma löön [rohu] maha Mih; `Niitäjäsi vähä, `õhtas eenämuad maha ei sua Khn; lehtpuu raiu noorel kuul maha, mädaneb kohe Tor; meil sai siit maha `võetud `metsa Kad; puud tulevad maha lasta VJg; meie aema kõhe eenä maha Kod; miul küll ein käis maha ku suitseb; kui kuju ilm olli, lõigati mitu ett maha Krk; soearjass tirisep vikati i̬i̬n, aga mitte maha ei lähä Nõo; ku vili ilostõ‿ks kõllatsõss lätt ja - - sõ̭ss ei olõ muud kui lüvväss mahaʔ Plv; mõts `raoti `maahha, kae˽ni̬i̬ jämehiid puid es olõ˽`kohkiʔ Vas d. (surmamisest, suremisest) mattukse raha `oidasin ikke, et suren maha, siis‿san ikke maa`mulda VNg; sie `aigus - - tappabki maha, `õlgu `luoma ehk inimist; võttas karu elo maha; `käägista maha kõhe sie luom Lüg; Lüö kas vai maha vai `räegi `iaga, täma tieb ikke oma`muodi IisR; lasin `ülge `maahha Vai; kuul vöttis selle maha Pha; sial Upa põllal `lasti kua mehi muha; Oli maha `löödud, tea kedagi, kes lõi Pöi; kolm kuud elas, siis `surri maha; ta tuleb murrab mind maha Muh; `uńta oli nii paĺlo, et obose `varsu `olle ikke igä `öösi maha murdnd Mar; tuapoisi `laśsid maha Vig; [vana] obune lüiakse maha sigadele ja, ärg - - läks ikke inim toiduks Koe; karu muŕs maha mussa äŕjä Kod; nad laśsivad `põtrasid maha ja `kitsesid Plt; olli tõise maha kõmmuten; täo paĺlu `lu̬u̬me maha koolu Krk; [tal olnud] kuri siĺm, nigu lännu `lauta, lu̬u̬m `lõpnu maha Ran; `pikne `olli kolm `lehmä maha löönu; püssi`rohtu `olli `väega veedi, selle es saa üttegi tuvikest maha Nõo; katku aiguss, muud ku rahvass `ku̬u̬li maha Rõn; lät́si t́sika `ki̬i̬ldmä, taheti püssäga minnu `maahha `laskaʔ Vas; sõ̭ss tapõti noid maha, kelle pääle sõrmõga näädäti Räp; surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut e. (müümisest; raiskamisest, kulutamisest) `ostab siit meilt ülesse, läb `teises kohas müüb maha VNg; seńdi suad, selle ju̬u̬d maha Kod; mihe talu `müiti maha Hel; mes `kopka saab, ju̬u̬b maha; mes mä `ti̬i̬nsi palga, tolle ma maha jõi Ran f. (mingi aja või sündmuse mööduda laskmisest) Ilus aeg jumalamuidu maha `kulai·tadu Hää; täna ommiku oleks piima `viimise maha magand, kui kell ei oleks särisend JJn; magas selle söögivahe maha Pal g. (ametikohast loobumisest) minä `viskan maha õma ameti, enäm ei taha Kod; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ; aamõtist sai ar `maaha Se

Vrd maalõ

6. olematuks, mitteesinenuks Laste i̬i̬st `oiti `kõike `aśja maha (varjati) Hää; poiss salass oma latse maha, ütel: minu ta‿i ole Ran; kuritü̬ü̬ salati maha Nõo; ärä saladu mahaʔ Har

7. kindlaks, kokkulepituks Meitel oo see asi juba ammu omavahel maha tehtud Kaa; `tehti seal siis kaup maha, `joodi se viin ää seal, kui [kosjad] `vastu `võeti Muh; siis `tehti kaup maha, kuipaelu karjatsel `palka makseti Koe

8. (koos verbiga) maha jätma ~ jääma 1. millestki loobuma, midagi hülgama enamb ei old [pulmas] `kirstu lunastamist, nüüd on keik `jääned maha nie `muodid Hlj; `milla täma jättä sene `juomise maha; sie mies jättas oma `naise maha, vottas `uue `naise VNg; miä‿n sinu maha jädä Vai; Piip ees `jälle, soa ikka [suitsetamist] moha jätta `öhti Pöi; selle reo naese pärast pea ma isa ema maha `jätma Muh; ta jättis need viisid maha, ta oo nüid viksiks inimeseks akand Mär; sa jätä ni̬i̬d mõtted maha Kod; jät́s selle moodu maha Krk; vanast olliv särgi, särgi mu̬u̬d jäi maha enne eesti sõda Hel; nüid ei tiiä, kas ta om tollest mehest maha `jäetu; jätä maha `ni̬i̬dsekerä, `taivan `tuhvli oodava Puh; Kui levväd linnupesä, siss oia suu kinni, ei tohi ambit näidätä, siss jätäb lind pesä maha, kui ambit näität Nõo; timä lubasi kõ̭iḱ halva˽`kombõ maha jättäʔ; mu poig om ka jumala maha jättünü Har; üte naaśõ jät́t `maahha, võt́t tõõsõ Rõu; noid sõnnu jäteti `maaha, noid inäp tarvitada as; sõ̭ss jäi tu `orjuss `maaha Vas; ma olõ suitsotamisõ maha `jätnü Räp 2. kellegi, millegi lahkumisel alles, endisesse paika jääma; tahapoole jääma `mootor jääb ka `lainest maha, ikka `laine on `kiirem Jõe; `Suuremad `juoksid `kiirest, `veikemb jäi maha IisR; `tahtos miust `maahha `jäähhä Vai; püksid jähid `mõisa `õue maha Muh; kes siis nii `vaesed ja viletsad olid, et testest `tahtsid maha `jääda Mih; jäi ise maha, teesed läksid ää Tõs; kui vesi alt ää kuivab, siiss jääb iä korge maha Khn; `kõikel [uppunuil] jäid naised ja lapsed maha Aud; tindid (tindikalad) ma unetasi päris maha Hää; maea põles maha üks sui, muud maha ei jään kui kuusk ja vana sain Ris; ei `võetud teda vekest ligi, `jäeti siia maha JJn; sa olet silmä maha jättän [võrgu kudumisel] Trv; jätten papi `surnuaia pääle maha Krk; ma `saie ette ja mi̬i̬ss jäi miust maha Hel; kes virga viisud rätid kannab, kui `laisku siän ei ole. kae virk unetab maha, siss laisk viib `järgi Ran; temä om oma `tü̬ü̬dega `loiku jäänu, om `aiglane ollu ja om tõśtest maha jäänu `kõ̭ikist Puh; meil om `ulka maad `minnä, `piäme `rühjämä, et me rongist maha ei `jääme Nõo; pu̬u̬l`tõise `aastane olli ma emäst maha jäänu, nii et ma tast midägi ei mälete San; kuiss saʔ nii uma lina `kakmisega tõisist maha jäät Har; säidse `poiga oĺl ja kat́s tütärd oĺl tol, jäi `maaha läsäl naasel Räp 3. sööti, harimata söötis, harimata see on vana mahajänd pöllu koht ‑ ‑ kadagid kasvatab Khk; padrik vöi rapik, mis on maha jäänd Kär; põlluks tegin kaks tükki `põldu `praega, mis on maha jäänd, suur lepik pial, akka uuest `juurima Koe; si̬i̬ maha jäänü maa - - ku ta kolm, neli `aastet mahan om, siis om sü̬ü̬t `valmi Krk; maa `olli lahjass jäänu, es ole sitta saanu, siss jäi maha Ran; mahajäänü maa, kos enne põld om ollu, om `jäetü üless `kündmädä Ote; maha kuulutama ~ hüüdma ~ ütlema ~ hõikama (abielu maha kuulutama) `pruutide mahakuulutamine, kaks ehk kolm pühabad, kolm `korda öpetaja `itleb Jäm; paarirahvas kuuludasse maha; `kirkus `üitasse maha, öpetaja üiab maha: see, see, nee `tahtavad `paari `minna Khk; läksid kirgule, `eelti maha Mus; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse kantslist moha Pöi; Ann tuli sealt ää meitele ja alles sis `lasśid maha ütelda Kir; [kõigepealt olid] kää`anded ‑ ‑ siis on kaks nädalt vahet, siis oli kiriklik mahakuulutamene, siis oli ka laulatamene Lih; pühabä oli `kantslist maha `üeldud VMr; senis kui pulm `tuĺli, kirikust õegati maha, kolm `korda Kõp; ku esi olt kirikun, ku sut maha õigats, siss latse `rü̬ü̬kvet Krk || kombetalitusel surmateadet avaldama surnut üteldäss maha - - opetaea `ütleb nime, kui vana ja kelle laits, kõneleb kah oma `kõnne Ran; maha saama sünnitama täma sai pojaga maha Khk; see naisterahvas on maha saand Emm; tä akkab `varssi maha `soama, akkab titte `tooma Tõs; meie emä on maha`suamisel, maha`kukmisel Kod; sai katõ latsõga `häśte maahha, a kolmada `aigu `ku̬u̬li arʔ Se; meelest maha minema ununema see jo `ammu meelest maha läind Pee; jutud lähvad meelest maha SJn

majunik majuni|k g -ku IisR Trm Kod(-jo-), -kku IisR, n -kku g -gu VNg; g majonikku Vai

1. majuline majunikku one `vieras majas VNg; `Kartsin `üksi, `võtsin omale majunikku IisR; nied on majonikku `lehmäd Vai; tämä isäl õlid alate taren majonikud, kes juuren eläsid, `eśte õlid `vaesed lapsed, siis õli üks lesknaene õma `tütregä Kod Vrd majulik

2. talupidaja kui minä ja isä õlima majonikud, me tegimä ädäläd Kod

matsima `matsima, (ta) matsib Pöi Muh Phl Kir Mih PJg, `matsib Kuu Hlj IisR; `mat́sima Vän Kad

1. (matsudes) peksma, taguma Ei see (joodik) `vaata, keda ta `matsib IisR; Matsiti võrgud läbi Pöi; oleks ta [vilja] läbi `matsin Muh; matsi aga neid porilasi Kir; `võtsin vihu ja akkasin `vastu `seina `matsima Mih; `mat́sisime [rukki] `vihka `senna `vastu Vän

2. mätsima `matsib savega Kuu; `matsib lund keik kohad täis Hlj; `Haablus (Haapsalus) matsit tüdruk müiri `sisse `kinne Phl; akkasid järges tõmmama, järk aaval matsid [heina] rähaga kokku PJg; `estest akkasid tulema ikke üksikud kibemed, kus pärast akkas nõnna `mat́sima `tulla‿t `aitas Kad

minema minema, da-inf `minna uus IisR, eP(minna Jäm Mus); minemä, da-inf `minnä hajusalt L, Juu Kod KJn(-ńe-) hajusalt T(-ńe- Ran), minnä Vig Khn KJn T, minnäʔ V(mindäʔ Har Lei); mineme, da-inf minnä M(-m Krk) San Krl/-äʔ/; menema (-mä), da-inf `menna (-ä) R(-mäie Lüg) Muh Hi Lä Mih Ris JõeK KuuK Tür ViK VlPõ Iis Trm MMg; mänemä Jõh(mänä-), da-inf `männä Vai; pr (ta) läheb, lähäb, lääb R(`lähteb Hlj, `lähte VNg, `lähtö Vai) eP(lihab Sa, lεhab Ans Jaa, lεheb Kär Hi) eL(lääp hajusalt M T, lätt hajusalt T, V), mene(b) hajusalt R, (nad) `lähtvad S(`lε- Kär Hi, `lähtavad Khk Mus) L(-äd; `lähtad Mih) Ris; imperf (ta) läks R(meni; mäni Vai) eP, läits M hajusalt T, lät́s T V; impers, pr lästässe, imperf `läśti Kod

1. liikuma (eesmärgile osutamata) `Lähteb `nindagu leppäse `riegä Hlj; `vihma akkas sadamaie, en saand `mendost `ühtä; tämäl ei õld `aiga `õlla, läks `nindagu vana kuu `taivast Lüg; `Lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna Jõh; mäni jokke müöd `vennegä Vai; ühed tulavad, teised `lähtvad Jäm; lihab kut tigu Ans; rannast `tömbab vörgu öla `pεεle ning vötab `minna; kured `lähtvad `viirgas (lendavad reas) Khk; läheb igavese valuga; ranna äärt pidi `minna on `paksu `rohtu Mus; vöttis jöge mööda `minna Pha; Vana inimesel pole `sõukest minemise isu änam `öhti Pöi; ää `palja seari ming, ehk oo matakumi Muh; laeb läheb `peale `loksodes; läks lõigates Mar; muul oo sadamas, kus laevad lähvad Var; tõttas `minna Mih; [koerad] `lähtvad nigu üks tuul Aud; Läheb ku kit́s Hää; peab końdiauruga edasi minema Ris; obune läks na et tuisk oli taga Hag; lähvad tie pial nagu `lamma kari; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; kui ta (lehm) `süies läheb, läheb tükk `aega `minna kua Pai; lähäb kui tükid taga VJg; lääb kui nool Trm; mõni - - one sõna piält minijä, krapsu pialt lähäb; kuda tullasse ja lästässe Kod; lähäb luugaku, luugaku Ksi; ilusat teed ei ole, mine `reega või kuker`paĺli Plt; läks nigu rapsatas KJn; mi̬i̬ ruttu; sis lähnd jälle seantse obuse kabja plaginaga Vil; lää ku nu̬u̬ĺ tulist Krk; läits nii, et `paĺla seere `välkusiva; susi võt́t leeväkandsiku ja väedse ja läits Ran; ku `lämmi ilm om, siss mindäss `palli jalu Puh; lähme ruttu, tõese oodava; nahast ratuss om päedsete küĺlen, toda pidi `võetass obene `perrä ja mindäss Nõo; kepi nõ̭al saat edesi minnä; ei saa `astu nii valiste nigu nu̬u̬r inemine lätt Rõn; lätsive ku vana varese San; ma˽lähä takan Har; ma oĺli tagumanõ minnej; ku mehiläse süllem lätt, siss um ka suḿmin; ku ma `üt́li pinikesele, et läḱeʔ, siss oĺl hüä mi̬i̬ĺ Rõu; `lätväʔ tüḱk maad; kas minnüʔ hobõsõga vai jalaga vai Vas; ta lät́s kui tuuĺ, nii `virka lät́s; hobõnõ lätt üle neläjala, kappadi, kappadi Räp; edimält lätt karatõh - - [siis] nakass `riśsi minemä (hobusest) Lut

2. eesmärgipäraselt liikuma, kuhugi või midagi tegema suunduma a. oli mend `sauna lakka `vahtima, kes siel on Jõe; Ärä sa lähä jää `pääle; Ega `heinäle ole veel nüüd menemistigi, `vihma sadab jo krabinall Kuu; men igestä `ärjäd `vällä ja men `kündämä VNg; `mengä `tuoga save; inimesi `tilgub juo `seltsimaja `mennä Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale; Tulivad siis `ommiku mattuselised ja `mendi mattusele; nüüd `lähmä `pohla Jõh; tahin `mennä `toise talo, ei saand `mendust; `sorsad mänivad `pilli `ruostikko; `muidu nämäd ei `saaned `asjaga `toime, kui `läksiväd `kohtu Vai; ta lihab `seia rohu `pεεle magama Jäm; koes sa lihad Ans; kardab kut tuld, lähe mette lisigid; `anti käsk, pidi `küiti minema; kana lεind munele Khk; kas merese (kalale) ka lähed Pha; kui Mardi Mariie lihab [tööle], siis ma liha koa, kui äi liha, jääb lihamata; möni läheb üsna pääva `aegu `vargile Vll; `Eesel külm juba kõrvalestad siniseks `tõmmand, aga tuba äi `minda Pöi; täna pidi `otra `mendama Muh; kui on `vaene laps, lεheb `teenima Emm; teised on keik läind einamale Käi; läksid `kosja, teina mees `seltsis Phl; `lähtvad `niitma; laps läind unele Mar; ma saa teeste `ulka `mennagi; ää mene teese `peale `kaevama Kul; ei taht isi `metsä minnä Vig; läht angeri `püidma Kse; poist `lähtväd `ulkuma Var; kell neli lüpsetasse, siiss `lähtad [lehmad] `metsa `jälle Mih; tä `minne `puhkama Tõs; `aeti juba pääva tõusust ülese, `loomega `väĺla `minna Aud; Saa minust änam põllul `mintud Hää; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; lapsed lähvad redusse, kui paha on teind Nis; mul ei ole minemist `kuskile Kei; ta lähäb `linna `tohtre `alla (arsti juurde) Juu; jaani päävast läksivad einamalle JõeK; minust põle kiriku enam minijad Amb; rahvas lääb `tööle Tür; tema põle `tohtind siga `menna `tapma; läen vett `tuoma VMr; lähänd `üösse - - obust `tuoma Rak; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga (niitmisel) Sim; võta korv kätte ja mene marjule IisK; vaea `lu̬u̬le `minna Trm; ma ei lähäsi vihmaga `väĺjägi; kohe (kuhu) si̬i̬ lästässe; vasik lähäb (viiakse) kõhe `linna Kod; nüid on vi̬i̬l uus `seadus, et seetsetõiss`kümne `oastane lähäb `li̬i̬ri Pal; mis ma `rahva sekka lähän; lähnud laade `pääle Äks; lään `poodi Lai; obusega `mindi `vasta; läksin parajast `peale, ku oli leeva kallal Plt; akkasime - - kõrtsi poole menemä KJn; muist oĺlid lähnd kellälööja `juure Vil; nemä lääve nüid sinna poole midägi `asju `aame Trv; mia pidi emäle (ema vaatama) mineme Hls; ku kukk õrrel minnän laul, ütelts ommen tõist `ilma; ku `lääde `linna, sõss tooge seppä (pärmi), teeme karaskit; ole sa ää laits, min sa ärä kodu Krk; peremi̬i̬s minnev kah ommen oma nuumikuge laadale Hel; jänest ei tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; temä lännu ommuku vara lehessile Ran; ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni; `ku̬u̬li piäd iki minemä, küll nä siu oppeva, ku sa‿i mõśta Puh; mia lätsi `sängi pikäli; vanast üteldi, et `aige jalg lääb ahju pääle, terve jalg lääb `teole; oless me lännume kuuse `alla, siss oless me kueva ollume; mee tu̬u̬ mõhk `sisse Nõo; lapule mindäss `kutsmada; ull obene, `peĺgäb `autut, `taaga ei taha minnäkine `liina Ote; edimäne asi, kui nüid `aige`majja läävet, om vere pru̬u̬m Rõn; ma‿la (ma lähen) kae, kos kana ommavõ; mi̬i̬ pääle, ma lähä siss `kartold rääbitseme San; ärä˽mingu˽jõe `vi̬i̬rde Kan; Kas `läämi ojulõ (ujuma); inne kümmend `aastat es `lääki latsõ˽`ku̬u̬li Urv; latsõ es lää˽karjagõ `mõtsa Krl; `minkega `vällä mõtsast; noorõ inemise lättävä pidulõ; anna mullõ kätte tu̬u̬ asi, siss ma ei lähäki `kuhtullõ; tuuĺ lätt magama (vaibub) piltl Har; ma lät́si `si̬i̬nde; meil `Osvaĺt ku `säńgü lätt, nii tulõ uni Rõu; tulõ sepäle minnäʔ; `minke no˽ti̬i̬˽ka magama Vas; hummogo lätt `vällä niikavva ku õdagoni; ku söögi aig ligi tuĺl, sõ̭ss `tütrik `lätse `ki̬i̬tmä Räp; maʔ küdsä `saiu, a saʔ `läädõʔ jälʔ `müümä turu pääle; taa noorõmp poig, taa om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; läteme `maŕju (lähme marjule) Lei b. (väljendab liikumise suunda) Kakuna küla oo `Kõrkverest `mindavas Pöi; siit `saare `minna on kuus setse `sülda vett HMd; siit `minnes on kingissepa maea paremat kätt Ann; `mõisast külasse `minna ei ole nii pikk vahe kui siit `mõisasse Äks; soonetuisi on Laiusse poole `minna veel mitu tükki Lai; siit tahabole `minnä, suured kased `oĺlid; mis nii üle ti̬i̬ kohe on minnä, si‿on - - meie maa KJn; säält `veśke tammist üle minnän om ti̬i̬ kaevet Krk; tu̬u̬ maja om `õkva ti̬i̬ veeren, siist minnä ääd kätt Ote; siist Võru poolõ minnehn um `puut́ka, sääl timä `eĺli Rõu c. (ehale minemisest) millal ma änam koodile lähe, koodile minemise ajad‿o `möödas Mus; kölapoisid `lεhtvad putsale; naise`randa minemest toleb vεhe ede; tüdrogate `juure `minta lepsole Emm; poisid läksid neiu `randa Tõs; poisid lähväd `õhtu luisule Saa; lähän õt́e tänä õhta naesele Juu; mis ta mud́u külasse lähäb, kui ta `naisima ei lähä Kos; lääb mut́ti Ksi; Mi˽`poiskõnõ lät́s ka `täämbä õdagu ummõtõgi jõõsa pääleʔ; noh kas tädi`randa mineḱ Urv; poisi˽läävä˽`hut́ma; ku õtak tulõ, sõ̭ss poisi˽läävä˽hut́i pääle Plv; poišiʔ lättevä kabõid́šidõ Lei d. (sünnitamisest) naene lähäb `nurka Mar; ta oo - - `nurka minija Mär; veĺje naene minemä vaŕsi nukka Kod; üt́el mehel lät́s ka naane `nulka Se e. kallale minema, ründama `kärbased `lähvate `lapse kallale Jõe; süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk; `tuhlituba `köötasse sojaks, et külm ep lähe kallale piltl Mus; tema äi ole `kaaklend, ta pöle kenegi silmile läind Rei; ega loomal aru ole, ta lähäb ju kohe kallale Mär; kae kos lońdu, ei lää `pääle (koerast); meie lätsime ommuku`pääle, õdagu tagasime ärä, sääl nakati kõvaste `lü̬ü̬mä (sõjast) Ran; peni aogup, joosep `perrä, viimäte lähäp `küĺge Nõo; mi `naḱsime pääle minemä, sõ̭ss lät́sivä pakku Räp f. (väljendatakse tegevuse võimatust) nüüd on [angerjad] nii `kaĺlid - - no mene `osta seda Jõe; mene siit `kaugalt `käümä Kuu; Mene sa akka nüüd viel kudumist õppima; Misuke kiri `kangal, mene sa saa aru, kuda`muodi seda tehasse IisR; mäne viel `suuri `kallo `püüdämä Vai; saa raha `koestkid, mine maksa siis `völga vöi midad; mine katsu `amba valuga `süia Khk; mine tee siis, kui sa ei jõua Mär; Tüdrikutest ää mine `rääkmagi Han; Mine akka neid esivanemaid auast `väĺja kangutama ja nende käest küsima Trm; mine ti̬i̬, ku sul `jõudu ei ole Trv; kassi`poigel siĺmä pään ja mine nüid mina `tapma näid Nõo; tet́ti [tööd] õnnõ naĺaga, rõõmuga, mee˽sa keelä vai käse˽kedä Plv g. (halvustavalt tõrjudes) mine kus kurat Jäm; Minga ette pörgu Kaa; Mingu kus see ja teina Emm; mine om jutuga õege `metsä Tõs; Mine sea persse silda tegema Lai; Mee õigõ˽sitalõ `saiba `otsa Urv; mineʔ `persehe Plv; Mineʔ kassi hanna ala Räp

3. a. (suunatud või juhuslikest liigutustest või liikumisest) ma `läksin `vasta puud, nii pime oli; tugev obune, läks `teiba otsa Lüg; `puiko mäni kätte Vai; `patron läin `lahti ja viind silma pεεst Jäm; `lambad läksid mo kεεst laiali; `katle pöha `vastu käsi lεind, nönda tahmane; `kange õlut läheb pεhe Khk; sääl läks `laevi - - madalale Pha; nii pailu vett nad said, et [tuli] es liha teiste majade `sisse Vll; Läind öhe `õhta pümes aŋŋu `otsa, ajand sääre `katki; Udu läks öles; Püss oli enne `aegu `lahti läind Pöi; räemed `lähtvad võrgu `silma; nii vali tuul et, aga nii `pissi läks `veski `eetsi Muh; äi nemad pole osand, nemad läind nii `eksi (eksisid ära) Rei; kala hakkas sealt [mõrratiiva] `εεri kauda minema Phl; laeb läks `krunti; vesi on tagasi läind (mõõnamisest) Rid; sa ei `oska ojoda, siis sa lähäd `põhja kui kerves; rott läks `lõkso Mar; lapse pea läks `vasta `lauda; jalad läksid libeda peal alt ää Mär; piisad `lähtvad leidi `peale Kse; jaanipäävani [kägu] laulab, siis `minne odra okas `kurku Tõs; ahuni, `siigu, kohasi, mis siält iä alt mut́issõ `lähtväd Khn; pidi see jutt ikke `soama koos `oitud, aga läks laiale kui vesi kohe Juu; ega siis suits majalt `väĺla ei läind HJn; pleki serv oli pumba vahele läind JJn; sibul lähäb `silma VJg; linad õlid `kuivman, kiudu küĺjess läks tuli maja `külge Kod; pääv läks ära (päike läks pilve taha) Pal; nuga läks `sõrme KJn; ais lää `ninna; lehm olli lõa `pääle lännu ja ärä koolu Krk; miul läit́s tu̬u̬ läbi `kõrvu Hel; terä `pelgäb ärä `lü̬ü̬mist, kas lääb `kivvi kohegi vai; ruad tetti `õkva perätside, et ütte ti̬i̬d `mü̬ü̬dä sai `kanda, et `ainu paĺlu laḱka es lää; kae kui irm `nahka lääb, kas siss vi̬i̬l `julgeb sedä`viisi üteldä; suur varanduss `õkva `piiu `võtmisel ja lääp käest ärä Ran; ku me nüid siit `purde pääld üle pää lähäme, siss oleme kadunu; ku ta sõna `ütlep, siss ma kuule ääld küll, aga sõna lääb nigu laḱka jälle; nigu ma lei, nii läits kirvess `kivvi Puh; tu̬u̬ ase om põ̭lla alali, kos ta päädpidi `lumme läits (kukkus); siin tapa vai inimene ärä, siist ei lähä mitte üits sõna `väĺlä; pusi`puuga susiti viĺläle mulgu `sisse, ku vili parsil `olli, siss läits `lämmi manu Nõo; tuli nakass jo puu `küĺge minemä; ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; `mustlasõ nainõ üteĺ, et tiä ei saavõt suku voḱki kedräte, et voḱk minnev `säĺgä telle San; ku os teedä˽lännüʔ (teatavaks saanud), et ma rassõ`jalgnõ, ei olõss minnu `üt́ski võttunuʔ Krl; tu̬u̬ is mõista uiu, lät́s kõrraga˽perä ala (vajus põhja); tuli lätt laḱka; tuulõ`veśki siiva˽`lätvä˽tuulõga `ümbreʔ; see om `ümbre minnej puu, see häste ei `lahkõʔ (keerdpuust) Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna (saadi teada), et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; külm um lännüʔ tagasi Vas; kõigilõ läävä näpo˽`küĺge (varastab) Se || piltl vois akkada `jälle [kalu] `püüdämä ja vois ige rahulikkuld `talvele `vasta `mennä Kuu; sie läheb oma `suuga juo `liiale Jõh; nee `akvad alasmäge minema (laostuma) Khk; ega muedo ei tule `mi̬i̬lde, ku lähäd selle jutu `piäle (võtad selle teema üles); `väĺjä läks õma jäälegä tõesse tuaniss (laulis valesti) Kod; mina olen näind unes mitud sihukest `aśja, mis on niiväga täppi läind Plt; täl (poisil) om `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp [tüdrukut] `maalõ jättäʔ Se; ummaʔ `säändseʔ kua, `vasta jumalat `lätväʔ Lut b. ajaliselt nihkuma lehmad lähvad suvesse (tulevad suvel lüpsma) Koe; meil kolm tükki toove vi̬i̬l poja, tõise lehmä lääve kiḱk suvesse (poegivad suvel) Hel; lehmäl oless pidinu tulema poig, aga es ole, om üle`täisi (üle aja) `lännu Nõo || surnult, enneaegselt sündima (ka surema) laps `pille läind, kut sedasi ää `kaudud oo; laps läks aja taa, esimene läks aja‿ta Khk; `laḿbit läits paĺlu aia `taade, noh su̬u̬ pääl `käimine, lammass vett ei kannata Ran; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Varajatse `vaśka lät́sivä aia`taade Rõn c. kaua kestma jutto mäni `pitkelle Vai; kaks nädalid `õitseb, kaks nädalid tera kasvatab ja kaks nädalid vaĺmistab, kui on vihmased aead, siis muedugi läheb pikemalle Tür; ma tüdinesi ärä, si̬i̬ kõne läit́s `väege pikäle Hel; üits kõnõlõp ütest ja tõnõ tõsest, siss lätt tu jutt pikkäle näil Rõn; es `mõtlõgi, et nii pikäle lätt Har; lätt pikäle `saolõ, satass kolm `päivä Räp d. (loojumisest) päiv lähäb Lüg; `Tulled `ninda`kaua, kui päiv akkand `luaja menema Jõh; `akned `iilgavad `vastu `pääva, kui `öhta `päike `looja leheb Khk; päe `olli ühna `looja menemes; silmad korra `looja läin (tukastamisest) piltl Muh; päev lähäb nii madalasse Mar; kui päe `looja lähäb, siss akkab koi`valge Mih; pääväke läks `lu̬u̬ja KJn; päe läits vette `lu̬u̬ja, ommen tule `vihma Krk; üits vedelik poiss nakass `lõun`aigu `päivä `vahtma: konass piäss si päiv ärä minemä Puh; päiv `olli ammu lännu, ku na tulliva Nõo; uśs ei sure `enne ära, ku päiv lät́t Võn; päiv nakkass minemä, kari kodu `aada Ote; siist `aknast om nätä˽ku päiv lätt Krl; päiv nakass pia jumaladõ minemä; päiv lätt õdagullõ joʔ Har; päiv lätt, `naakõ no kodo poolõ `astma Rõu; talvõl kellä kolme `aigu nakkas jo päiv minemä Se; jumalihi lätt päiv Lut

4. a. (üksteisest) lahkuma; mujale siirduma; (verbi tugevdavalt:) ära vahest `tüütab ära [võrgu parandamine], `viska kääst menema Jõe; Rodid o kaik ei tie kuhu `menned; mina `rääkesin siis, et vie, isa, se `hülgepoig menemä Kuu; `kello `viie ajal `lähväd menemä Lüg; `kolme `päävä peräst - - `piata õlema siit mend Jõh; tuul vei `vergod menemä Vai; pani aga ennast minema, es ooda teissi üht Khk; ühükorra `öhta ees sai minema Pha; Ma akka siis `peale minema Pöi; ometi läks ää, ometi läks tülist ää (tüli jäi tulemata) Muh; kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis `söösta `maale Emm; Mine siit minema Rei; kõik `lähtvad `linna, põllutööd ei taha `keegi teha Rid; tääl oli minemene käe; `pühkis minema; need läksid kohe `teise `leiba Mar; pani minemä eese, ei taha tööd tehä Vig; ma lähän kotto ää Kul; mine ommete kord minemä Tõs; `Mindägä ühekorra ää kua Khn; [kala] läks ära, ei jäänd `otsa Vän; kui sa taga ia ei ole, läheb minema Kei; ma just olin minemas Amb; kis lubas `Peetrel ää `minna Tür; kerves `lendas varre otst minema; lumi tuleb, luiged lähvad, aned lähvad, allad käivad, kured lähvad, kurjad ilmad VMr; läki nüid minemä, mes sa enäm vahid; minnud `ükski ärä; terviss suab ruttu juuress ärä mindud, aga egä ta nõnna ruttu tagasi ei tule piltl Kod; tema‿i saand ära `mintud Äks; lehm `pańdi kammitsasse, kui ta oli jooksik - - pani karjast minema Lai; `mińti juba mińema KJn; ma müüsi obes ja `vankre üten tükin mineme; pääsukse lööve `parti, ku är minem lääve; miu peräst mingu või minemede Krk; kui kaegass `küĺge käis, siss niutsat üits kõrd ja pühk mińemä (koerast); seeniss ku toḱki otsiti, `oĺli uśs joba `lännu; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema piltl Ran; `seie (sõi) ja läits oma ti̬i̬d; kui ta tahap, võib ärä `minnä, `kutsmata om tullu, `aamata mingu; küll ta jahvat, mitte ärä es lähä; siĺmä pilk olgu `mintu; kägu - - `kuknu kolm suutäit ja lennänu minemä; pehme sai, kana lei noki `sisse ja läits Nõo; ma anni tälle veerändigu `kapstit kah üten ja saadi minemä; tõne võlsip sul suu siĺmä täis ja lätt esi kos tuhat Rõn; olgu `mintü mu elämisest San; tiä käśk mul minnäʔ Krl; ma `leie ta majast minemä; no˽kae, is saa `mińtüss Har; tu̬u̬ es `lääkina arʔ Rõu; nüüd ma‿i olõ nännüʔ, ega na (pääsukesed) är joht ei olõ lännüväʔ Plv; sini`tialasõ˽talvõss `lätvä ärʔ; poig võt́t naaśõ, sõ̭ss lät́s esäle (eraldi elama) Vas; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ (ametist lahkuda) Se b. (suremisest) Tämä õli ikke `raskest `aige, ikke `surma `mendava juba Jõh; Mina lähen `enne, kui täma kodu tagasi ükskord tuleb IisR; ela kui kaua tahad, sa pεεd εε ikka minema; sii oli noor poisike, läks εε `mulda Khk; kahe nädalaga oli viis tükki lεind Kär; ing läks enne ära, kui ta `tohtri `alla sai Pöi; `molda nad lεhevad keik, `molda peab egaüks menema Käi; jubas tä ing läks `vällä Mar; ega see kaua ela, see lähäb `varsti Mär; Vassikad oo kõik minemas - - mõned oo juba läin; eks ta ole siit ilmast minija Han; noored `lähtvad mis kõbinal, mis ei tahagi minna Tõs; jäi `aigeks jälle ja läks Vän; Igavese unel minek on nõnda, et säält änam `ki̬i̬gi ei tulnu, `senna ta läks ja `senna ta jäi Hää; see on ää surnd, on kojo läind Juu; eks ta kõige mõnukam olekski nii, et rabistad (rabad tööd) ja oledki läind; naene pidi juba minema, aga nüid ikke tõksub JJn; läks `teise `ilma Kad; sie läheb `varsti `taeva `kambri Iis; tõene on minijä, mes sul vaja `üeldä; tämä on jo õma kodo lähnud Kod; et küll mõni kaua eläb, aga iki ükskord lähäb; aeg jo `mulda `minna Plt; si̬i̬ om jumala `karja ärä lännu joh; ta iki `varsti ärä lää - - luu ja nahk paĺt; mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `eńdel, sea olet jo egäpäe mineje Krk; sõsar läits toda`viisi `auda, et kobsu põlendik võt́t sõsara ärä; sia lõṕpiva ärä viimätseni, pojatooja emmiss kõ̭ik üten tävvega lätsivä Ran; vanadel om kohuss minnä iki, aga toda ei tiiä, konass si̬i̬ tuńn tuleb Puh; ega siss enämb muret ei näe, ku sa mulla `alla lääd; aga mõni seĺts om kah, kõ̭ik lähvä vähjän (surevad vähki); keväde pu̬u̬ld nakass sehen valutama ja suu vett `ju̬u̬skma ja `olli `lännu; kolm last `olli, a kõ̭ik om jumala`karja `lännu Nõo; ma ei ole vi̬i̬l ajaline ära minemä Rõn; mul om ka `varsti `mulda minnäʔ Har; sääl samahn t́silgatu mahaʔ ja `oĺgi lännüʔ Rõu; sul põsõ˽roosaʔ, punõtasõʔ, sa olõ õi˽vi̬i̬l minnej; timä oĺl kolm nädälit `haigõ, nii oĺl mint kah Vas; mina oĺli `ü̬ü̬se elost `väĺlä minejä, kramp lei jala `sisse, iho oĺl `iätedü ülevält `alla. aig om minnä˽kah, las `poiskasõ˽rabõlõsõʔ Räp; üte ajastagagaʔ lät́s ar kat́s hobõst Se; timä lätt tuole maalõ Lut || (uppumisest) `toine poiss läks mere Jõe; `tuule`priissi löi [paadi]- - `kummulle, olivadki `menned kaig Vai; Kalade söödaks läinu Hää; juba läks vede põhõja Kod

5. a. (tegevust, elukorda vms vahetades) millelegi või kellelegi muule siirduma (ka abielluma) Ma olen `ninda `kahjanud, et mes ma nüd `läksin küll niisuguse mihega elämä Kuu; läks viel vanal ial mehele Lüg; ega sellele‿p lεhe `ükskid tüdruk; vana Urve isa läks nüid pintsi `pεεle; tüdruk vigane, mis mehele minija see on Khk; läks `Oskarile; läks `sinna tüdrugule miheks Mus; Odra aganad läksid kõik `veiste ede Pöi; `paalibεst (paavlipäevast) varvassjalad (linnud) `mendade `paari Muh; ega see tüdruk `taale ei lähä; asi läks `kohtu kätte Mär; läks - - lese naese `peale (abiellus lesknaisega) Mih; kas sa lähäd `tääle Tõs; vanas eas läksin veel mehele Tür; mina läksin siis ka poole kuha `piale Pee; obune läks odavalt käest ää (müüdi ära) Koe; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandale läksin Sim; tütär läks ühe avinuŕmikele Jõe `valda; kos `pulme suab, ku `ükski ei lähä Kod; põlemagi `niukest meest, kellele `minna saab Plt; nii tahav `paari minnä Krk; mes iki joba `vaidenu, tu̬u̬ lääb enämbide loomale (riknenud toidust) Ran; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst Puh; oma peigmehe `põlgse ärä ja lätsi `u̬u̬piss tõesele; ku Vene `keisri poig tulep mu `võtma, tollele ma ka‿i lähä; mes te kiusasside temäst, lasnu täl minnä tolle poesile Nõo; kui sa nii suure abena ärä laset `aada ja `juusse ärä polgata, siss ma lää sulle Võn; lätsivä `paari, nüid ei võeva nätä tõnetõist Rõn; seo lät́s Valga `liina ütele kaupmehele San; kelless tu̬u̬ Alma tütär minnev [mehele] Har; mi‿sa˽sańdilõ `läädeʔ; täl oĺl tõõsõga lat́s, ma es lännü˽tälle; peräst lät́s timä `naistõ, noh kodoväüss Rõu; täl oĺl kõ̭gõsugutsiid `võt́jiid, koolitõduisi ja koolitamallaʔ, a es lää˽mehele; veli lät́s är˽kodo`väühhe Vas; sõ̭ss sõ̭saŕ nakass `väega `pallõma, et `kiäke olõ‿i velele `lännü naasest Se || piltl `Õhtane vats lähäb - - `õlgile (enne magamaminekut pole mõtet süüa) Jõh b. (usulisest pöördumisest) see on kirgust ära `langend, meite usust ära leind Jäm; nüid lεhvad pailud inimesed lahk`usku; ma pia ikka oma usu `kinni, ma‿p lähe teisse `usku Khk; kui `lähtväd `teise `usko, siis ristitasse `ümber Mar; läks vene `usku Mär; tahab `paptisti `usku `minnä, neid sii paelu Tõs; temä läks luteruse `usku KJn; oĺl nu̬u̬ŕmiiś venne `usku, siss pedi `mõŕsa ka venne `usku minemä Har

6. kaduma; (ära) kuluma a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma On mend `vanker, `mengu kodarad tagant järel Kuu; meil ükskord `läksivad `seura `võrgud ära Hlj; mis on mend, sie on mend, sedä enäm kätte ei saa Lüg; Jättä viel `õue, nüüd on mend Jõh; vahi pääld, kui kala `riistad `männöd; meil läks mittu tekki kaduma Vai; uni lεheb pεεld εε Khk; lumi läks see kevade nii vara Mus; Loasul läks kaheksa `koormad `einu ja küin (hävis tules) Pöi; ehk lähäb köhä pealt ää Mar; oh, se vähike lekikene läheb ää Kse; ramu oli obusel kõik ää läin Tõs; Kui obune läinu, `viska ohjad ka järele Hää; ühekorraga, ei soand aru milla, rahakot́t oli läind Jür; kui [treimisel]- - nüid kudagi `viitab, siis on sie suur tüö juo läind KuuK; Kui on lähnud prillid, siis mingu ruamid kua; Kui on lähnud lootsik, siis mingu mõlad tagast järele Trm; nii kui lumi läks, oli maa sula kohe Pal; kõne läks tal ärä, es saa kõnelda Vil; sü̬ü̬ nüid `piimä, nõnda‿t sul `tahtmin ärä lää Krk; sügise kui ni̬i̬ alla`ü̬ü̬de tuleve, siss om kardule päälitse üte `ü̬ü̬ge lännu; vihm lääb `varsti ärä Hel; vana inimesel ei ole üttegi lõbu - - lõbud om lännuva kõik; mes‿säl enämb kahitseda, om lännu, om lännu; nüid vaest `onte nakava minu päevä ka lõpule minemä Ran; lumi om ärä `lännu, aga mõnen paegan om vi̬i̬l sedä `kolssu all Puh; kõ̭ik mu eluaja `korjamine ja `rühmämine om lännu vett vedämä; mes om ajast `lännu, to‿m arvust ka `lännu; mitte onde magada ei saa, uni läits `ü̬ü̬se ärä; suka om lännuva kos si̬i̬ ja tõene; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä, et talu läits Nõo; näet siss, kuiss mõne varanduss lätt `ilma Ote; mis lännü˽tu̬u̬ lännüʔ, kas tu̬u̬d enämb kätte saat Har; kat́s kolm kõrd mõsi, [tedretähed] lät́si ärʔ Rõu; taĺv lätt Vas; leivu ki̬i̬ĺ ĺätt loppusõ‿päle Lei || nüid `kaibavad, et angerad vähäs `lähtväd (angerjaid jääb väheks) Var b. (millegi peale) kuluma suur maa oli, `tienijad sai pida, siis läks tekkisi ja linasi ja VNg; Keik, mis `luomadest saab, läheb nigu `undi `kurku IisR; ühe katuse ruutsülla pεεle läheb neli `sülda `roogu Ans; siial on see `väärdus, et sa saad midagid, ahvenal lεheb pool soomuseks Khk; Poisi riiete peele minna kümme küünart riiet ää Kaa; nüid saa rubla eest kedägist, nüid lähäb jo tea meto `rupla; vat kui paĺlo vett lähäb oostele Mar; ulk raha läind, põle saand kedagi; suur pere `söömes, eks seal lähä `toitu paĺlu; nende paranduste `peale lähäb `rohkem ää, kui masin väärt oo Mär; `Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui `tuõrõsi Khn; mis se kõik `maksma lähäb HJn; pailu neid `naelu `sinna katuksesse lähäb VMr; võtin `sõõrde linu ja akkasin punuma `nüeri. kaks sõõret lähäb viel VJg; unnadel‿o selgpaal, kahed selgpaalad lähväd `suvvess ärä Kod; `eńni arvati, kui paĺlu seemet lähäb tüki `peale Äks; viiś rubla läks ärä, siis `oĺli saabas nisuke‿t KJn; meil oo nüid suur levä minek, ahju täis `leibi lää egä päe; ega si̬i̬ üte `ammess ärä ei lää ottigi, siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; `mõtli, et mes mä `tolle ülejäänu veerega piä tegemä, siss - - kodasi tõesele `kangale `sisse, läits tu̬u̬ vi̬i̬r ka `täide Nõo; pand raha minemä (kulutas ära) Ote; temä kröömitsep kokku `endäle, mes vaja, no täl lätt jo `ulka üless (kulub palju); meste `amme pääle läits viis küünärd linast Rõn; Niguʔ üt́s inemine är˽`ku̬u̬li, nii mõõdõti är˽ku˽piḱk kirst timäle lätt Rõu c. mööduma, kuluma (ajast) `läined tükk `aega, üe`korra `veski `paistab Jõe; mend pühäbä õlimma kõik kodo; sie aig on `nõnda `välla mend, et midagi `asja en õle saand teha Lüg; lεheb veel `aega, enne kut minema saab; pailu teil einamal veel `aega lεheb Khk; `öetse kaks kuud `aega‿vel menavad; vihmane `olli, siis läks paar nädalt ää (heinateost) Muh; lähäb `aega niipaelo ku lähäb Vig; oli teine `aasta läind Lih; `viskasin kibi `senna `sisse (kaevu), läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda; `peale `lõunine aeg läks ruttu Mih; mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; kolm `päeva lähäb õõnistada, sis tuleb laiali ajada (lootsiku tegemisest) Tor; `mööda läin suvel oli `ühte lugu sadu HMd; tema tulemisega lähäb veel `aega Juu; `aasta `otsa läks ikke [päevateki heelgeldamiseks] JJn; nii juuni kui juuli läksid `mööda, ilma et `vihma oleks sadand Tür; kui oli pikk kangas, ikke puole `pääva läks [käärimiseks] ära VMr; sue aeg on nüüd lähnd Kad; ulk `õstad (õhtut) ärä lähnud; suvi lähäb nõnna ärä alva ja kuŕja ilmaga; pulmadegä läks nädäl ärä Kod; versta pośtid lähvad nigu aea `teibad (mööduvad kiiresti) Lai; lääb vi̬i̬l raasike `aiga Trv; mõni vikat `olli väegä kõva, tollega läits `ulka `aiga, enne kui ta teräväss sai Ran; kinnast kodaden läits aig ärä; kui nüid `aasta ehk kaits edesi lähäp, jälle om elu tõist `mu̬u̬du; ku sa midägi nokitsed, siss lääb aig ruttu edesi Nõo; `Täämbä om päiv nii är˽lännüʔ, tettüss es saa mitte midägiʔ Urv; `kruuślit teten lät́s kõ̭ik ü̬ü̬ ärʔ Rõu; kiudomehel lät́s iks kat́s kolm `päivä äräʔ Räp || `seaste asjad lεhvad köik nii iĺjaks (jäävad hiliseks) Khk d. pleekima, värvi kaotama möni väŕv lεheb nii `kergesti pεεlt εε Khk; riie pealt ära läind - - väŕv oo pealt ää läind Mär; potisinine, tää oo eä väŕm, ei läind peält ää; lellad ja roosad, nee lähväd `kangest peält ää Vig; see läind nii karvast ää kohe Juu; kaha - - sie tegi kohe nisukese ilusa sinise värvi et, ei sie ei läind iial pialt ära KuuK; enne viidi jo `Suame lõngad, vaata nied ei lähend pealt ära; kõva väŕv, sie väĺja ei lähe Kad; marana punane ei lähä `minemä·ngi `väĺjä ja muagetsi punane Kod; aleda värviga - - värv `väĺla läind Lai; rõõvass om pääld ärä minnu Trv e. piltl ununema ei mina taha enamb midagi `rääkida, kõik on `mielest mend Hlj; Mina `tiasin ka, kie tämä õli, aga nimi nüüd on mend `mielest `vällä Jõh; ket neid `asju `köiki määledab, nee `meelest εε lεind Khk; nied vanad nimed on jo mielest ää läind VMr; ma ole selle `lasken meelest är minnä Krk; nigu sa lõpetat kõnelda, nii om meelest lännu Nõo; mõ̭ni asi sais meelehn mitu `aastat, a tõõne unõhhuss, lätt meelest ärʔ Rõu; mul lää‿i elopõĺv, eloigä meelest sääne sõ̭na, kooniʔ ma koolõ Se

7. seisundit, olekut või asendit muutma; senisest erinevaks muutuma a. (elusolendiga toimuvatest muutustest) ei võttand enäm õppust, õli ülekäe mend; luom sei pali, meni `lõhki Lüg; `kulmu `karvad `lähväd `alli; `kõrvad `lähvad lukku; küll sie on abeme mend Jõh; miu `juksed `mändi `sassi; no pappi kui `kuuli sedä `köstöri juttu, siis läks `ninda punasest Vai; obuse jalg läind tükis katti Jäm; vahel on nii suur vae rinnus, et silmad `lähtvad mustaks Ans; [tal] oli üks poeg ning see läks koiraks; laps lεheb juba uniseks; `koera äi tohi `narrida, koer lεheb kurjaks; mo meel läks ka aleks; nee laanid läksid mool keik `tühja; kilgid läksid `meite maeas nönda isandaks piltl Khk; see‿o mullikas, mis pole veel kannund, lehmaks pole läind Krj; se‿o nii mutti (priskeks) läind Jaa; Ju nüid kere eleks läks, et ää `tuldi Pöi; inime läheb vanemaks, tõbi nooremaks; `peasslase kirjad (tedretähed) `lähtvad `palge Muh; läks aeg ajald ikka `aigemags; mes kurja tembu teeb, ukka on läind, see on ällile läind Emm; jälg läind asemest εε (jalg on nikastunud) Phl; jalad nii mustad, üsna `karpa läind; nahk läheb `kuplo, kui tulevad maa-alosed inimese `peale; tä‿o juba üsna karma·ntsikuks läind Mar; kääd oo rakku läind Mär; mo ammad läind suust ää (hellaks muutunud); süda lähäb tahedas Vig; `õhtuti läks pea ja süda sandimasse Mih; tüdrik oo `raisku läin; südä lähäb ruttu täis, vihastab `kergeste piltl Tõs; mõni ond `väikse kasuga, `känni läin Khn; kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; kana `rasva läinu, ei mune änam; `Sohki lähvad tüdrikud Hää; mo kõht on nii suureks läin, mis ma tal annan Ris; paled `auku läind Rap; `siia `nurka aas nihuke `kaśvjas, silm läks `aigeks; ukka läind inime - - kääst ää läind; valu on nii suur, et süda tahab üsna `lõhki `minna piltl Juu; teine luom ei võta `rammu, teine - - läheb ruttu `rammu KuuK; abaluu końt lääb paigast ää, kui põrutud suab JMd; ta läks jo `vargaks JJn; läind `purju; mõnel lähvad need `juuksed ikke ruttu aĺliks Tür; läksin üle raba, kukkusin maha - - läksin märjaks Pai; jäme nagu laśt, on `kõhtu läind Pee; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; `äste sõber tüdruk läks kasust Kad; vanal kuul võetud naised lähvad `krimpsu Rak; läks tulivihasest VJg; akab vana`pu̬u̬lde minemä; nii abemikku läks metsän; siäred lähväd kure`suapa; lehem akab kua juaksikess minemä; tüd́rik one uarass lähnud Kod; koer läks rumalast, võeras koer tuli ja `kiskus Pal; lehm enam ei akkagi `lüpsma - - lehm läks puĺlist; kui lehm `kastega ädala või orasse pial täis läheb, siis võib `kergesti `lõhki `minna Lai; arust ää läind; kui pia läks `kõõma, ikke `võiga määriti; mul `varvad läksid puruks, on kramaskil kohe Plt; inimest läävad väga laesass kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; kõht om puhutsisse minnu; ärä `lõhki minnä vihage piltl Trv; sel lätsiv kait́s siga `aidun `pü̬ü̬rä Hls; pää lää `tiiru ja silmä lääv kirivesess, putu või maha; ma lätsi näost `valges ku surnu; sa olet käest ärä lännu, ei `kulle mitte üit́s lõhn; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi piltl Krk; vanainimese mälu lää segi; ku sa ohja laset, siss [hobune] lää ku `ullu `mi̬i̬ĺde (peruks) Hel; ku paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu; nigu kõtt tühjäss lääb, nii sooliku nakava kolisema; mõni läb nii vereväss, et nõna ots kah verev; jalg `oĺli `liikmest ärä lännu; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du (võtavad kuju), kui na tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu Ran; sõrmevahe om kõ̭ik `kärnä lännuva; ma‿i saa sannan `kuiki kavva olla, ihu lääb nõrgass; kes sedä ikku `kińni saap keeldä, ku südä lähäp aledass; obene lääb jalust ärä (muutub jõuetuks), kui `lämmäld juuvva andass; anna `õigel aal lastele valu, siss ei lää ta sul ülekäte Nõo; vasik om `prälli (kiduraks) lännü Võn; sel (tüdrukul) lännuva siĺmä veidikse `kinni Kam; tol om ka pää `paĺlass lännü, `juusse om pää päält ärä lännü Ote; om nigu segi `lännu, üte maja palut ärä, nüid ollev jälle `tennu Rõn; jala omma ukka `lännüve, ei olõ `jõudu änt seen sukugi San; om är eridsess lännüʔ, `tempu tege, koerass lännüʔ; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess antslàagriss lännüʔ Kan; naanõ lännü `hirmu, `naksi `peĺgämmä; lähät vanass, nakat jo `kortsu minemä Har; naba suurõss lätt, üless `punni kõ̭iḱ; poig om käist ärʔ lännüʔ, ei kuulõʔ ämp sõ̭nna Krl; inemine lätt kaʔ `marru, kuʔ maru pini purõʔ; kas mul jala˽`lätvä˽ka piḱkä (sirgu); õdag tuĺl, silmä˽lät́si˽rassõss Rõu; imä `vi̬i̬di ärʔ, esä lät́s uĺli meele pääle; siss lät́s mul hallõss `hinnel, et mis ma t́sirgukõist hirmuda; kiä paĺlo murõhhasõʔ, nu̬u̬˽`lätväki hulluss; silmäkolmuʔ `lääki ei˽kuna `valgõss Vas; ilma amõtida nu̬u̬r inemine lätt nuhelpähä (hukka) Räp; täl `väega elo lät́́s täüs; inemine lätt `vihho, mito `päivä pidä vihha; verest lätt `vällä, `väega är `heitü Se; pää lätt `ümbre (käib ringi); timä ä˽lät́s miele päält Lut b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms muutustest) vesi on jo `suojaks mend; keik rahad menivad `ümber (kaotasid väärtuse) Hlj; `ilmad `lähvad vilust VNg; `riide meni `seljäs `lõhki Lüg; kui lõng on `liiga kierd, siis lähäb `krussi Jõh; kerves läheb `lossi, tera läheb köveraks; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; taevas lεheb `jälle `pilve; nael lεind köverase; mönel läksid `räimed abuks; keik mo töö lεks `raisku Khk; maa lähäb `körgemaks Kär; akab `jälle tuulele minema; `kindad oo katti läind Mus; kui `liiga pailu käiata, sis lihab vikat lakale Jaa; Läks `jälle nagu kotti (pilve); lämmkäpa käe lähvad kõik tööd ukka Pöi; lõng oo `tuusti läin; puud akkavad iiri`kõrva menema; päe läin juba ühna `õhtale Muh; pöld jo naa `aljaks läind Käi; kuld läind `ammo joba ukka, pöle maksnd Rei; elm läks omingo `kangeste `vinka (pilve), ma `mõtlesi, et akkab sadama; suine liha kepob vägise sandiks minema; räägime aga, aeg lähäb muedu igäväks; kirs oo vee peal, akkab talveks minemä Mar; ajad lähvad paremaks; läks `eese jutoga rabasse Kul; pańn oo - - `roostess läind Mär; vili oo kõik `rohto läind Vig; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei minna koisse Kir; supp tuleb nii `keeta, et `tummi lähäb; tuul mürgib naa et puud purus lähvad Kse; leväd läksid naa rikki käest, `toores jäid ja koruksed `lahti Var; eenämä lähäb `metsä, mets kasvab `piäle; `saapad `lähtväd `lääpi; meri kohab - - ei tia, kas tuulele lähäb Tõs; temäl `minne leib vanaks; Miol läks `kjõnda kiri ukka Khn; unna pael läks `kat́ki Vän; kase `lähtvad keige `enni kollaseks Ris; ükskord on nii külm suvi old, et puud põle `lehte läind; ilm läks vihmale; tuul puhus `lõunest ja nüid läks `põhja Kei; ratas akab `kierdu minema Hag; `pastle paelad läind naa vallali Rap; `kangeste saeab ja tuul on, siis puud lähvad nõnna `looka; kui lina ei kasva `äśti, lina läheb takule; näe, vorstil nahk läks `lõhki, paĺlas pudru jäi pańni `peale; see kaup läks nii `tühja Juu; teine serv oli õhukeseks lähnud KuuK; mets läks ühe päevaga `aljast Amb; sibul läheb `putke Koe; sieme oli segamini läind VMr; ilm lähäb toŕmile VJg; villad vanuvad pesemisega ja `värvimisega, läävad `panka; põld lähäb `süeti; kui sieme saab `mäŕga `maasse - - siis lähäb piimale, iva sies on `valge sodi Sim; magus apu leib läks `viiru, kooriku `alla võt́tis viiru; makku lähnd, kui madal kuhi ja lai Trm; kui lusik läks `võidu, kruusati ärä; leib lähäb `tahku; kui `valgess läks, läksid `künmä; piim minemä püt́ikun apuss; mette ei lähä `selgele (ilmast); pääv lääb `õstale, ei sua tü̬ü̬d ärä Kod; `kapsad läind `jäässe; mõni koht läks sooks, kui ta `enne oli kõvem, pärast läks `pehmemaks; klobistas adra kudagi kokku, `vaŕsti läks `jälle laiali; töö läks `sośsi Lai; köis läks `sõlme; asi on nõnna `sampsu (halvasti) läind, ei lähä kudagi `korda; kui tuli lääb väga suures, lääb [vorst] kat́ti KJn; pütil vits pääld ärä minnu Trv; `erne lääve `nakla, naglatse `erne om kõva ku kadaje marja Krk; kui juuli kuun oless kuivale minnu, mis siss viga oless ollu `einä tetä Hel; nii läits ilm `utsu; linane lang om vali `vassi minemä; ega [koort] kloppi ei vei, `kloṕmisega lääb vatule; serände pu̬u̬lkeenu liha ei lähä alvass; üd́se `õ̭õ̭guva ärä, lähvä tuhass Nõo; kae ka tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om - - `lämmän `mürrest lännü Võn; minev`aasta lätsivä kõ̭iḱ sibula `püt́skude, `äitsmenuti tulliva `otsa; tuli palap pliidi all, piä lääp truuṕ ka `lämmäss Ote; rabedist `paklist köids lätt ruttu `kat́ski Kam; nüüd omma üless `kiŕki kõ̭ik `lännüve, pääle vihma; kauśs om `lahki lännü San; pümes lätt, kunass mi˽kodu saa; rõõvass om lõhvõlõ lännüʔ Urv; peräst päävä`pü̬ü̬rdü nakass tä (päev) lühimbess mineme Krl; ma `iśke, siss lät́s lang kõ̭iḱ kana`säĺgä (keerdu); sul om - - kaalarat́ik `kuŕsti lännüʔ; leeväkene om `ku̬u̬rdõ lännüʔ, om `kaugõss `ahju jäänüʔ; tähe `ju̬u̬skõva mahaʔ, ilm lätt sadulõ Har; ku tu̬u̬ jahepudõ̭ŕ oĺl külmäss lännüʔ, siss oĺl `väega hüä magu; sai `pu̬u̬ldõ ti̬i̬ `kaldõhe, nii lät́s kot́t purulõ; suvõ aig oĺl, õdagu pümmess es `lääkiʔ Rõu; `uńdrek um joba `mitmõst paigast lõhele lännüʔ Plv; lätt iks regi kah kummalõ; kanariku varrõ piḱk ots lätt `liĺle; Tülü lät́s suurõst; oŕavitso `häitsme ommaʔ periss ilosaʔ, kui naʔ vi̬i̬l periss `lakja ei olõʔ lännüʔ Räp; pańg läts `ümbre; ku põ̭h́ast seĺetämä nakkass, ĺatt ar põvvalõ; liha lätt sooladaʔ hukka Se; lang lätt `kiirdu; `rüäkeseʔ jo `lätväʔ vereväst Lut || hukkuma sii läks üks - - laev ukka Pha; laevad läksid vanasti `Restna `otsas ukka Rei; Lae läks `terven miestegä ukka Khn; se laeva täis läks rahvast ukka Juu; tormiga lähäbegi laiv ukka, ega vaa ilmaga ei lähä Nõo c. kellegi sarnaseks kujunema ta on isasse läind Koe; laps lähäb isäje ehk emäje Kod; olõ‿õi· `üt́ski tüt́är `läńnü `iḿmä Se

8. a. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema liha meni `lõhnamaie Lüg; Tuld ei tõhi üläs võttada - - `leivad `lähväd põlema Jõh; [neil] Läks jälle ütlemiseks Kaa; `Seastesi `tuhlid saa `keeta kudagi, nönda kui `keema lähvad, juba on lagund Pöi; muulikad akkavad jälle `valmis menema Muh; vili lähäb kopastama LNg; kas õlut läks `käima; karduled kõik puhas mädanema läind Mär; vili läheb idanema, kui ta maas `muldas‿o Lih; `varbad `lähtad märjasse - - `lähtad `auduma Mih; `kartsid, et sulased `mässäma `lähtväd; isased [mutid] `minne `kiskuma, `murde üksteist ärä; obusega ei lähegi änam `keegi `Pärnu minema; mina läksi üle selle lääve `astuma Tõs; te magate ja te‿i `tiagi, et te lähete põlema Aud; piim läind `apnema Juu; vahest pane märg vili `salve, lähäb läppama Jür; ahi läks kütte JJn; mis sa lähäd teda ilma aegu `torkima Koe; varsa jalg läks mädanema VMr; liha lähäb tuulitama VJg; rehä ei tõhi seliti `panna, lähäb `vihma sadama; leib ei lähä `keŕkimä; ümmärgune puu, egä si̬i̬ kõhe `lõõskama ei lähä; näväd läksid `lu̬u̬le minemä Kod; `kasma (kasvama) lähnud terä on vedel Pal; mädandik - - kui lähäd säält üle minema, siis `jalgupidi jääd `sisse Äks; leib läind `piikuma Pil; tohlotama lähäväd meil kaalid; läksid `riidlema KJn; neil lähäb tüli ruttu Vil; pada sosisap, joba lääb `ki̬i̬mä; leib aĺlitama minnu Trv; rüä lääve kasume likege; liha minevet `süäme `pääle, ta ei või liha süvvä Krk; kui `varblase sirtsuva, siss lääb sadama; ahi ei minnä palama; ku käe ärä om kooluva - - õõru, siss lääp veri `käimä Ran; lombi vesi ku ta pikäld saesap, lähäb `aisema; lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha; lääp `tuiskama; ku - - ju̬u̬skma lääb, mädä nakap tulema, kaob valu ka ärä; ommuku `sääsi `endä `rõivile ja `lätsi lavva `keŕkude minemä; küll lääb `irmsade sadama Nõo; lät́si läbi vi̬i̬ minemä, sattõ õkka kõtuli `loḿpi Võn; lina lääp `äitsemä Kam; ku vili saab `vihma `õigel ajal, siss nakkas vi̬i̬l minema, ku `ildas jääb, siss ei `aita kedagi; leti olliva vallalitse ja satteva päält maha, ku obese `lendu lätsivä (kiiresti jooksma hakkasid) Ote; Kuiva avoga es tapa˽`kiäki t́sika, sõ̭ss läts liha vahatsõss ja `haisama Urv; ega iks `lindu minnäʔ ei˽saaʔ, ku `siibu ei olõʔ Krl; ma˽lät́si `mõtsa haina manu minemä; puu urva nakasõ jo `lahki minemä (puhkema) Har; Mõhele `pańti kaaś pääleʔ ja˽visati vi̬i̬l mõ̭ni rõ̭õ̭vass ka üle ja˽`laśti nõsõma (kerkima) minnäʔ; sädeme˽`kiŕgli, kuiv aig oĺli, tuli lät́s minemä; tu oĺl sõ̭ss, ku suuŕ sõda lät́s Rõu; läävät jo ilmaʔ ilosalõ minemä, ku lina`västrik väläh Plv; pilveʔ lü̬ü̬ laḱka, ilm lätt ärʔ kuivalõ minemä; läḱe˽kodo minemä Vas; ärä jäät väsütsess, ma vaśt ei `lääki `sanna minemä; lät́s jo meelest nõrgast minemä, nii suuŕ `süäme valu oĺl Räp; taa mi̬i̬ss lät́s kul `vargusõ päält elämä Se || käima küdimine läheb joostes Khk; vabrik läks sel aal puudega PJg b. (riidu, tülli minemisest) Vanal ajal `läksivad `Kauhula küläs kaks talu peremest `riidu ühä maatükki pera Jõh; olid jooma juures ni‿sa·mma tülise läind Khk; mis te‿s nukki lähete Muh; me olime nii suured sõbrad, aga päräst läksime `vänti Mar; ma olen kuulnd, et õed ko `riidu `lähtad vanemate vara pärast Mih; ma ükskord läksin temaga nurinasse; läksime õige vastastiku Juu; nõnna tige õlema si̬i̬ nuarik, et raud`kange kua ammussab, ku `riidu lähväd Kod; [nad] lännü sääl iki `näksu Krk; kui ta üleaiatsidega pahandusi läits - - siss `oĺli iki kuri karjan küll Ran; raha pääle lätsivä `tülli ja olliva elu aig tülin; lätsivä tolle Mõtsa Almaga siss `vassi, aga nüid om kõ̭ik sõbra; vahel lähme Miinaga pahandusi kah Nõo; nemä ka va˛el lävä `räksu Rõn; mis tu põhi oĺl, et nä˽`tüllü `lät́siʔ Rõu; Joba nääʔ `jõudsõʔ `tsänku minnäʔ Vas c. idanema (hakkama) linnaksed akkavad minema juba; kas need `seemned lähvad koa Mär; linnased pannaks minema Ris; ei tia, kas sie `sieme lähäb Koe d. varisema, pudenema hakkama ruki lähäb `põldo, kui tä (lõikus) illäks jääb Mär; kui rukis `vaĺmis‿o ja ei saa lõegata mette, siis läheb `põldu Lih; kui nihukest kõrvetese pääväd on, ei siis soa rukist nii kaua pidada - - [muidu on oht] et rukis `põldu lähäb Juu

9. a. sujuma; edenema, arenema; õnnestuma ei mina `ruskid `luomi taha, nee ei lähe mul edesi; kes `tiedä, `kuida sie nüd `lähte VNg; `neie `ilmudega vili lähäb, on sue ja tuleb `vihma Lüg; Meil jutt läheb, `ninda‿t `päese kudagi tulema IisR; kui üväst `lähtö, siis saab `kallo küll Vai; pole paranemist üht, `aigus lεheb ikka edasi; see‿p muretse mida˛id, laseb keik ni‿sa·mma `minna; peab targu tegema, et see asi `öigeks lεheb (õnnestub) Khk; kudas läheb Vll; töö läheb nendel üsna lobinal edesi Mar; ei töö lähä ta kää edassi; `vaata enne, kuda sool omal lähäb; kõik lähäb tagurpidi, ta ei `oska eese elu `sääda Mär; Oled oolas ja korralik, lähäb kõik nagu piab minema Han; loomad ei lähe edasi, ei kasva; minust oo see kohapidamine paelu tagasi läind (pole enam nii heal järjel) Mih; töö ei taha `korda `minnä Tõs; ta käes `lähtvad kõik aśjad easte `korda Aud; nüid‿o see `mõtlemine `liiga edasi läind Kei; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks (õnnestus) Juu; tema käes lähäb keik nagu lepase `riega JõeK; lõngakedramene ja `kangakudumene, sie on `jälle minu kääs läind kõik; ega ta (õppimine) kõigil nõnda `kergelt lähä JJn; [kanga alustamisel] eks se esimine küinar old ike visa menema - - kui juo sie sai `alla paku `piale - - siis läks lõbusast; ei ole kuuld, kuda tal nüüd uue koha pial lähäb VMr; tössaka tüe ei lähä edesi VJg; Kel see amet selge on, sellel on naljaasi puulõhkumine - - läheb kui iseendast Trm; vili ei lähä edesi ei tagasi; vańd et, muailma piäl ärgu mingu sul `ükski lu̬u̬m edesi; ühevanavune selle poesiga, aga lähäb ette õma kasuga Kod; sedasi kõik se `ilma elu lähnd Lai; tema kääs iga töö läks `korda Plt; vaat kudas mõni inime on edasi lähnud Vil; einämaa iiŕ, ku sa selle ärä tapat, siss ei lää `lamba `kõrda Krk; `põrsa kah jäevä `tingu, es lähä edesi; ega aena tegu ilma päevä `jõuta kah edesi ei lähä; ei lähä täl `oṕmine, ei lähä tü̬ü̬ Ran; mia `kaalse toda `asja `niivisi ja tõesiti, et kudass ta parembide lähässi; aga temäl es lää õnness `endä `tapmine; pośtel läits si̬i̬ aenategemine periss `vu̬u̬ri (korda); mõnel mes tä ette võtap, lähäp kõ̭iḱ `ju̬u̬nde, aga tõene ei saa edesi ei tagasi; sel kõrdsimel kaup äste lähäb Nõo; `valge `lamba ei läävä nii edesi, nu̬u̬ kriim`pääga, nu̬u̬ läävä edesi; ega joodikul ei saa tü̬ü̬ jo edesi `minnä Rõn; mis‿tu ädä ollõv, et ei minnev `umblõmine San; esä üteĺ, et - - määntse karvaga lasitsõʔ omma talon, sääntse karvaga hobõsõʔ lääväʔ `häste edesi Kan; ku‿tu `Eissler siiä˽tulõ, näüss no kuiss siss elu lätt Krl; timahalt lät́s mul suvi nisu häste `kõrda; ega nuil taa `pilmine kõ̭iḱ `kõrda ei˽lähäʔ, lätt kõrvalõ kah (pommitamisest) Har; Mõ̭ni jäl˽kahitsas eläjäʔ ärʔ, ega nu̬u̬˽sõ̭ss inäp edesi ei lääʔ Rõu; tu̬u̬l minnev ei˽hobõsõʔ edesi, kiä `kassõ tapp; mõ̭nd suńni˽nigu vaḱa `saina, täl ei˽lähä˽tu̬u̬ `oṕmine Vas; kel omaʔ karvatsõʔ käeʔ, tol läävät `meh́tseʔ `häste edese; kuiss teil sääl kotussõ pääl elämine lätt Räp; orass lätt timahhava `höśte Se; tu̬u̬l elu om mińnüde `kiŕdavadõ Lei || kujunema, juhtuma kes seda sai εε oida, et see sedavsi läks Khk; nii si asi võib mińnä Ran b. täituma, tõeks saama minu unenäod on tõest `menned, kõik on mend tõest Lüg; jumala söna lεheb ikka töeks Khk; kui [Jaani ettekuulutused] tõess akasid minema, siis akati neid jutta tähele panema Mih; mis inimesed kõik `mõtlevad ja `arvavad, ei see kõik lähä `täide Juu; ise `koeruisi `ütles, aga tõtte läks; ühel sõnal one `võitu, tõesel ei õle, mõni sõna lähäb `täide Kod; ega si̬i̬ uni ei võlete, si̬i̬ lääp iki `tähte Krk; asi om `kohtu käen, küläp näiss, kas lähäp tühjäss (jääb tulemuseta) vai lähäp `täide Nõo; mõni uni lätt `tähte Rõn; tu̬u̬ [uni], mis `täüte lätt, tu̬u̬ ei lähä meelest är San; timä `tahtmine oĺl `täüde lännüʔ Har c. kallinema rugi vilets, küll nee sügise `inda lähvad Khk; Nüid pühade ees õunad `lähtvad `inda Pöi

10. tarvis, vaja olema [kalade võrgust] `päästamise `juures lähäb neli inimest ära Jõe; `sönna lεheksid `puldanist püksid ää; see on tarispuu, ehiduse `juure lεheb tarist; obuse selg `katki, `telka ala leheks üks lapp `tuua; `teesid leheks korralda, nee nii `auklikud Khk; Meite pot́skale läheks kaks `vitsa `pääle ajada, siis ta peaks soolve `kinni küll Krj; vöid lihaks `tuua [poest] Vll; raha lihab igase `poole taris Jaa; Adra aisad läheks uied teha Pöi; Pöld läheks `künda Rei; punet läks `tarvis asveldamise `juures, `pańdi vihile `sisse, et segamini ei lähäs Aud; oh sa igavene `namsak, no siul läheb küll põlvega `perse anda Hää; teese põllu pialt ei `tohtind uhakaid noppida, igaühel läks omal `tarvis Ann; kõik tüö nõud lähvad majas `tarvis Koe; si Sohvi lähäb näil taŕviss, oiab last ja ti̬i̬b `sü̬ü̬miss Kod; taenas oless läend kõvem `kasta, taenas on pehme; uus tarandus lähäb `panna, kui tala on mädä KJn; mitu obest sul lähäb Vil; taa om suuŕ ahu, siss lätt `rohkõp küttä kah San

11. mahtuma; mõõtmetelt sobima Üks kubu `olgi läks `ühte aluskotti Kuu; ia lai on, midä iast `selgä lähäb Lüg; nee einad ep lεhe köik korraga `pεεle mette Khk; Kotti minna kuus külemetu vilja Kaa; meestel olid lühiksed püksid ja siit põlve juurest olid natukse `lahti, et `jalga läksid Mar; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `koormasse lähäb neli akk`jalga Kir; kui rinna końdi `otsa kolm `sõrme `sisse lähäb, siis on ea lehm Jür; sada `vihku lähäb ära `kuormasse JõeK; kui pailu `sõnna lääb `ämri `täisi Tür; nelitõiss muna läks kiluje Kod; öheksa suurt `leiba läks `ahju Pal; `tiinu läks kümme `puuda liha lahedaste `sisse KJn; sinna (heinakorvi) läits `ku̬u̬rma `ainu `sisse Ran; meil kolm `ku̬u̬rmat `kesvi läits parsile Puh; kihäst om nii jämedäss lännu, et ei lää `rõiva enämb `säĺgä; `uńdrik om nii kitsass tettu, et ei lää `ümbrele; tõsta ru̬u̬g paast `väĺlä, ku länikude ärä ei lää, siss tõsta ummike `sisse Nõo; seo vadilanõ lää ei `jalga (kingast) Vas

12. sobima, kõlbama; ühte langema sie lugu ei lähe Lüg; Sie ele sinaka `karva `riide piaks `talle küll minema IisR; karva pεεlt et es lehe `auku; kui [kohtus] äkist jutud ep lähe `ühte, siis oo asi ull Khk; See köis läheb veel asja eest välja küll Kaa; Löö [palgil] seal kühmu kohast `laastu kaks ää, siis läheb küll Pöi; jutt lähäb `ühte, mes meie oleme kuulnd Mar; `ühte `lähtvad kõik, kää`anded ja `kihlamene Lih; kui kõht `täitsa tühe oo, siis lähäb koa natuke, aga üle kolme päeba ei lähä nisuleib Mih; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu, ta ei lähava küll mede kadakaga `ühte Hää; läksivad `ühte need lõngad (sobisid omavahel) JJn; sie ei lähä ikke - - viimaks mõni `juhtub kukkuma Koe; mina lähen isaga `ühte (saan sama vanaks), isa oli kaheksakümmend viis, kui ää suri Tür; mao rasv - - voŕsti `sisse ehk `voŕstisi `praadida, `sinna ta lähäb Pal; ken ää `pernane, annab süvvä `äste, et sü̬ü̬k `suuge ütte lääb Hls; sedäsi jah, jälle lääp `vu̬u̬ri tu sõna (on vastavuses); kae nüid joba sü̬ü̬k lähäb Nõo; täl ei lää tu sü̬ü̬k, lidsip läbi `ambide (haigest seast) Rõn; ei lää nali ei midägi Räp; ku süä olõ‿i rahu, siss - - ei tulõʔ uni, ei tulõʔ, ei lääʔ sü̬ü̬ḱ Se

13. teat suunas paiknema või kulgema; selliselt liikumist või läbipääsu võimaldama tie `lähteb mere ligideld Kuu; siit meilt akkab meri `pääle, lähäb ko˛e Mahu VNg; suo sies on üks mägi - - mägi lähäb `kaugele Kahula `einamittele Jõh; tee lihab alamäge Jäm; jalgrada läheb siit Khk; see tee läheb tämale `oue Kär; korsnas läks otse üles Krj; tee raad `lähtvad sealt pööringu pealt `metsa Pöi; oripuu lεheb siit öle lae Phl; jõgi - - lähäb `sinna merese ikka Lih; läks `vällä `väike tee rajake Tõs; luuk lähäb toa peal Ris; meie maa lähäb sialt `saadik JõeK; [põlluribad] akkasid `paergast me tua otst minema ja läksid senna taha väĺla `otsa Amb; pia`aegu ühes liinis lähevad nied külad JJn; se on se Paala jõgi, see lääb `Tartu Emajõkke Koe; põllu `sisse lähäb `süedi nälb Kad; uks läks `suuri `kamri; jõgi lähäb `kaste aruje, lähäb `lahku Kod; eenamalt läks jõgi läbi Pal; karja tee läks siit `alla Lai; kummilinnu pesa, pesal ilus kumm peal, pisike auk lähäb `sisse Pil; kaju serväst lähäb - - ma‿ilma suur lõhe, kohe sedävisi siit allap̀ole; repp lähäb teese korra `piäle KJn; rehe alt läits aganigu uiss. aganigust `talli minejät ust es ole kellekil; reie luu nakap põlve mant, lääb seeniss kui `perseni Ran; suur‿ti lähäp sääld Mulgimaale Nõo; alt lohust lät́s ka küll ti̬i̬, [aga] tu̬u̬ lät́s likõss Rõu; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv

14. (ühendites:) alla minema 1. allapoole liikuma sukkad `lähväd `alle Jõh; vinsuta kotti, et vili `alla lähäb Mär; lõng läks voki kõrist `alla Trm; kae kudass vesi kivede vahel nõriseb, lähäb nigu nõrin `alla Nõo; ku kellä lu̬u̬t́ `väega `alla lätt, siis jääss kell `saisma Rõu || (toidust) sie akkab `mulle `vasta, minu kõrist ei lähä sie `alle; kuda ma süön, kui ei lähä suust `alle Lüg; Jäi üks `veike kont `kurku, `alle ei lähe, `võtsin `kartuli`putru `piale, ära läks `alle `ninda‿t vagu taga IisR; mis sii valitseda on, ega toit pεεb suust ala minema Khk; See lihab oort ise `alla (maitsvast toidust) Pöi; puru akkab suus kasuma, ei lähä `alla Mär; ta om suhun paks, ei lää `alla Krk; `erne mugu `ü̬ü̬rduva siin igemede vael ja kliugsuva, aga mitte kaalast `alla ei lähä; kui ubina `pehme om - - siss ei ole `ambit vajaki, aa keelega suun edesi-tagasi ja lähäp `alla Nõo; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu, mul kaalast `alla es lääʔ Rõu 2. a. alanema, langema meri oo ala läind Mus; ind om `alla lännu egal asjal Nõo; linahinna omma˽jäl `alla `lännüʔ Har; tu̬u̬ mi˽matuss um kallassõnõ, osa um kallast, lätt nigu treṕi `mu̬u̬du `alla Rõu || mo pääväd oo `alla läin (olen viletsaks jäänud), moost põle änäm kedägi Tõs; küll on aga näost `alla läind (kõhnaks jäänud) Plt b. (loojumisest) `päivä terä on juo `alle mend, `luoja `vierend Lüg; pεε akab ala minema Khk; pääv one jo peris `alla lähnud Kod; joba jo päiv lännu `alla, temä iki mõtelnu, et mes mä ti̬i̬ Ran; päiv lät́s jo `alla arʔ Rõu; kuu nakkas `alla minemä Se 3. kellegi või millegi alla minema sügisel läks [põld] küli `alla Mus; ma taa taadi armu `alla `menna (taadiga elada) Pöi; seeni ku leerist läbi, lätsi loosi ala Hel; emä läits `vande `alla - - aga kas ta `õigust kõnel Nõo; pidite iks rohu ala minema (rohtu võtma hakkama) siss, ega te mud́u `terves es saa Ote; kinni minema 1. sulguma `ommiku vähäkese `läksiväd - - `silmad `kinni Lüg; pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni; tεε‿p mee sellel tarbil viga on, kaan ep lεhe `kinni mette Khk; ei tea, kas selm läks `kinni mool (kas suigatasin) Mar; menu kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; sinu siĺmä‿s lää `õigede `kinnigi, ku joba üless õegati Puh; kui nõgi om `kärge tõmmanu, siss ta‿i lase `siibril `kinni minnä Nõo; võib-olla tolle `aaga ma rääbässi ärä raasike und, ku siĺmä `kińni lätsivä Rõn 2. a. kinni jääma rahude `pεεle lihab laev `kinni Ans; küll neid (laevu) `sönna Köpu `näkmanni `otsa oo pailu `kinni läind Mus; nooda reis läks kibi taha `kinni Mar; ku madal vesi, siis vene läks mua `külge `kińni Kod; kui vai `vihmagi tuĺl, iks valeti keväde istutamise `aigu juurevesi, et juuŕ iks iluste `kinni läits Ote b. kinni vajuma kaev akkab `kińni minema - - teese kaevu on lasnd `kińni `minna Pal 3. vanglakaristust saama poiss varastas, nüid ta lεheb kolmeks kuuks `kinni Khk; Siis on `kinni minemine ka Pöi; nad `menna `kinni Kse; kokku minema 1. kogunema, ühte paika minema, suunduma kui midad - - `asja aruta on, siis külamed lεhvad kogu Khk; läksid senna kokku, ei tea, mis nõu nad seal pidavad Mär; `lähtvad kokku lõbu pidama Kse; pühäbä `käidi laalatsel ja tõõsiba `õhta läks pulm kokko (koguneti pulmapeoks) KJn; poesi ja `tüt́rigu tulliva summan koolitare mant, lätsivä talule kokku, `tańdseva ja teev́ä `sõ̭õ̭ri Nõo; mitu ti̬i̬d lät́s sinnä˽kokko Vas 2. a. kokku sobima; kokku langema elu ei lähä enäm kokku jah, kui nad `riidu on läind Juu; teki jut́id ei lähä kokko Kod; mõned kutsuvad krõmpsseened, mõni kutsub kõrvseened - - ega nad kokku ei lähä Äks; no si̬i̬ võru ki̬i̬l, si̬i̬ ei lää jo esti keelega (Tartu murdega) sugugi kokku Puh; no küll teil lätsivä jutu kokku, lassite nigu `varrin jälle Rõn; timäl omma tõsõ `kombõ ku mul, meil ei˽lähä mõttõ kokku Har b. kokku leppima me kaubad ei läind kokku Juu; nüid on kaup kokku lännu Krk; kas `lät́si kauba kokku Har 3. kokku tõmbuma; kalgenduma ternes, se läheb `keetädes kogu Khk; `värske piim ei kannata `keeta, lähäb - - kokku Mär; kui koor akkab kokku minema, siis soab või `vaĺmis Juu; võiseened - - ei lähä [kupatamisel] kokku; veri on kokku läind Pal; naersivad, et Kadri käe järele lähab või ruttu kokku Äks; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n - - to‿i lää kupataden kokku kah Ran; mõni tei `luśkaga ka võid, pöörissega läits rutemb kokku Nõo; no kül ma peśsi, mitte ku̬u̬ŕ kokku es lähäʔ Krl; võid nakass jo kokku minemä Har 4. paari minema, abielluma saab nähä, `millä kokko lähäväd Lüg; `meie olima kaks`kümmend üks `aastad mõlemad vanad ja siis `läksimä kokku IisR; nad `olle kogu läind Vll; kui üks `saĺlis ja teine ei `saĺlind, nad ikke kokku ei läind Ksi 5. riidu, kiskuma minema mehed olid nii vihased, mis üsna pidid kogu minema; läksid karupidi kogu Khk; läksid üsna käsitsi kokko Mar; juonus `piaga tikkus mestega kokku minema JJn; ise tahavad kokko `minnä, mingu; lähnud nõnnagu kärisenud kokko Kod; lätsivä karvpidi kokku Ran; kikka lähvä kokku Nõo; korda minema kellelegi huvi pakkuma; kellessegi puutuma mis se `moole `korda lihab Jäm; pailudele inimestele äi lähe teise äda midagit `korda Vll; se ei lähä `soole `korda - - ää küsi Tõs; mis sie temal `korda lähäb, `mismodi minul on Ris; kellele sie piaks `korda minema VMr; pää valutas, siss ei lää tu̬u̬ sü̬ü̬k `kõrda egä Ote; se‿m ää maigugõ, seo lätt õigõ `äste `kõrda (toit meeldib) San; mis tu̬u̬ mulle `kõrda lätt Krl; lahku minema 1. a. eri suundades eemalduma kui `riidu läksid, siis loobiti toobiga `külma vett sega, koirad pidade ka siis `lahku minema Khk; me läksime `metses `lahku Juu; nakap seletuma, piĺve lähvä `lahku Nõo b. abielu lõpetama Nee pidid ju kohe `lahku minema, mehel oli seal teine olnd Pöi; mo täditütar läks `lahku mehest Juu; temä tükip tõese elu vahele ja aab tõese elu nii alvass, et piab `lahku minemä Nõo; ińneb timä `suutumast ar taṕp, a `lahku õs lääʔ Se 2. erinema, teistsugune olema kirjakeelest ta lihab nii `lahku Vll; mõtte läävä `lahku, siss tule tüli ka vi̬i̬l Hel; lahti ~ valla minema 1. avanema lille edremed lεhvad soeaga `lahti Khk; Nee õied peaksid `varsti `lahti minema Pöi; paise läind `lahti Mar; õie pungad akkavad `lahti minema juba Mär; siĺmä ka olliva nii ämärigu, nigu es lää `valla Ran 2. kinnitusest, liitest lõtvuma; lahti tulema, lahti pääsema koorma lεind `lahti, `siume uiest Khk; [loom] läks käest `lahti - - ei soan änäm kätte; eng `kinni, kui natike istu või `puhka, eng lähäb `lahti Tõs; Nämäd `kartsid, et selle tuulõga pagu `lahti `minne Khn; mõnikord ei lähä oheliku ots sõlmest `lahti Juu; tulivad tied `müöda - - tõisel mehel lähend jälle põrsas `lahti Iis; `juuksed piäss `lahti lähnud Kod; kraasitäied läksid ilusast `lahti Plt; sõkkelaud `valla minnu Trv; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls || (lasu toimumisest) püss läheb `lahti Mar 3. algama, hakkama; puhkema `jälle läks teśtel `taplus `lahti Vll; siis alles läks jutt `lahti Kir; kui lähäb `jälle sõast `lahti; poisikeste kääst sie tuli `lahti läks VMr; lähäb lüämass `laśti Kod; laul läks `lahti Plt 4. millestki katvast vabanema keväde, kui vesi `lahti lähäb - - siis `aetasse puud jõkke Lüg; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; kevadi `oltaks noodal, ku vesi `lahti läheb Hää; `käiti õege oolega rannas [kalu ostmas], mai kuus ummes, ku meri `lahti lähäb Vil 5. piltl meelde tulema; mõistma üsna keele pεεl, aga taa‿p liha `lahti Jäm; mool es lεhe kohe `lahti mette, mis ta tahi ütelda Khk; äi läha mool `lahti, mis `möisa see oli Pha; läbi minema 1. läbima `läksin verävä alt läbi Vai; lεhed sa Lümandast läbi Khk; `Kange valu läks kespaigast läbi; Peavad sealt lahe kurgust läbi minema Pöi; oln vehane, et tema heinamast käivad läbi Phl; üks võeras läks `õuest läbi Mär; nüüd oo juba `soosid kuevatud naapaelu, et suvel koa saab `paĺla `jalgega otse läbi `menna Mih; üks läks küläst läbi, kes tä oli, ei tiä Tõs; `lendav oo läbi läin Aud; jõess mine läbi Kod; `mõisast läbi `minna akkab kohe küla Äks; lõvvast `olli kuul läbi `lännu, püssi kuul Puh; sügise ja keväde `olli ussaid nigu pori müĺge, lätsit läbi nigu üits mullin jälle; ta täit`värki lei ja vigla aru läits jala labast läbi; ku ummitse käńgä jalan, siss võib vi̬i̬st läbi minnä Nõo; pagsu sarja põhi `olli nigu sõgla põhi, mulgu olliva suuremba, sõŕm läits iks läbi Ote; tu̬u̬ oĺl Põ̭ńnipalu, kost mi˽läbi lät́si Vas || esä lät́s ilma `priĺletä läbi (elas ära prille kandmata) Räp 2. (korraks) ära käima; sisse põikama ma õlin siin, läks siit läbi, pidämä ei jäänd Lüg; mine kottu läbi koa Mar; `minnen lääme Puedakult läbi, küll ma siss `näitä toda `kõivu Rõn 3. a. läbi kuluma tallad lεind läbi Khk b. ära kulutama nigu üvä `suuhvõ võtt ennedä, nii lätt läbi kõ̭iḱ Har 4. õnnestuma, korda minema Tahad mind aneks püüda. Äi lähe läbi Kaa; Kas see asi ikka nii `kergesti läbi lihab Pöi; asi ei lähä läbi Kod || läbi saama minijaga me ei läind kõige paremini läbi VMr; maha minema 1. maha kukkuma, loksuma, vajuma, varisema vms ära `tosta, `lähte maha Vai; suits lεheb maha, akab sadama Khk; Oja kenast, et äi lähe maha mitte (piim kannust) Pöi; piima nõu `tahtis käru pealt maha `menna Muh; pot́id läksid keik maha Mär; kui [sügisel] puu leht maha lähäb, siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; lehmä rahudid oo maha läin Tõs; kududa ei nää `iasti, aasad `lähtvad maha Ris; Luom võtab ja tõstab oma pia ülesse ja ikka lähäb jo seda `toitu maha JJn; omiku vara on ia `niita `kastega, siis ein lääb paĺlu paremast maha Sim; lips õli pikakas ein, et tahtnd vikati ees maha `minna Trm; kui püksid tükkisid maha minema, `pańdi rihm `piale Lai; mis sa paigal ei kurda, vaat kui maha lääd; jalg lihvati, lätsi kõtuli maha Hls; puu lääve mõtsan maha ku kirin ja kärin; `valge kaaral om `valgep iva, ku `valmi saa, siis lää ruttu maha Krk; laits satte maha Ran; väits `olli keidetu nööriga käe `küĺge, kae muidu lääp viimäte sinna põhu `sisse maha Puh; es saa aenast läbi kudagi, mine vai pikäli maha (kuku või maha); lähäp vai nõ̭napääle maha, aga `jalgust puutüḱki ärä ei `viska; `kartuli päälisse om nii lihavass lännuva, et om küliti maha lännuva; piimä nüśk lännu ka nii `õkva maha, et mitte üits tilk maha es lähä `piimä Nõo; kui vili valmiss, suur tuul tulep, lätt paĺlu terri maha Kam; kesväpäid kül˽koŕati, rüäl ei˽`lääki [pead] maha õiʔ Urv; timahalt sügüselt `lät́si liheʔ õigõ `aiksõst puust mahaʔ Har; piim `maaha lät́s lavvapääle, siss latsõ˽lakahti lavvapäält ärʔ; kas tu̬u̬st sõ̭ss murõht um, ku lätt ka tu̬u̬ t́silk vett `maaha Rõu || piltl unustama see jo `ammu meelest maha läind Pee 2. a. ära kuluma meestel põlve otsad akkavad üsnä maha minema Mar; sukal lähäb konts (kand) maha Pal; kui `risti `luiskat, lätt terä ruttu i̬i̬st maha Kam b. ära tulema varsa `amba lääve paari`kaupa maha Hel c. rammusust, priskust, kaalu kaotama loom lähäb maha; näost na maha läin Tõs; mõni kaalub `enne liha ärä, ku `suitsu paneb, et kui paĺlu maha lähäp Nõo 3. a. loojuma `päike akab maha minema Ans; `päike lähäb maha Pha; kuu juba üsna madalas, see läheb `varssi maha Mar; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel b. mõõnama on tuul siit idapoolt, siis meri lähäb maha Pha; mered läksid muha Pöi; veed maha läin (ära voolanud), põle naa pehme Var; ku nüid meri päris maha läheks, siis saaks ni̬i̬d ket́id vi̬i̬l kätte Hää 4. maasse minema nee orad `akvad küll tagasi maha minema (orased ei kasva) Khk; mine (sa) tea, mine võta kinni ei tea, kes teab, pole teada `võõras mies, mene sa tia, midä mies sie on Lüg; Mene sa tia, misuke suvi tuleb; Mene võtta `kinni, kus nied `riisikad `kasvavad; `Latrab `paĺju, mene võtta `kinni, mis `mõtleb IisR; Kadund see asi oo, mine veta kinni, kes see viibija veis olla Kaa; mine sa tia nendesse `uskuda; isa `ütleb, et `juoksva piab õlas olema, no mene tia nüid, mis `juoksva `aigus on‿s VMr; mine sa tiä, kas suad lapsess abi Kod; min˽tiiä˽kiä võt́t; mee˽tiiä˽kost inemiseʔ jo `tu̬u̬di, vaest mitu ü̬ü̬d ja `päivä söömäldäʔ Rõu; min˽tiiäʔ, mitu `pauku vi̬i̬l saat innegu ar˽koolõt Vas; mööda minema 1. mööduma a. (ruumiliselt) üks `võõras läks siit `müödä Lüg; `toisest kabakast ka `müödä ei `mändü Vai; läksid nönda kut vilu tuul kodust `mööda Khk; Olid ennem `mööda läind, meil jähi ikka nägemata (pruutpaarist) Pöi; kas‿se tuleb `siia või lähäb `mööda Mär; `mü̬ü̬dä minnän ka talited ärä Hls; kudass sa jullelsit `onte penist minnä `mü̬ü̬dä Puh; alati ku mõni `mü̬ü̬dä lännä, siss olna läve‿päl nigu kikass jälle; tu̬u̬ provva `oĺli `uhke nigu võu, läits `mü̬ü̬dä pää säĺlän, es `kaegi me poole; tu̬u̬ `oĺli irmuss kuri peni - - ta‿s lase üttegi `müüdä minnä, ku ta es pure Nõo; ma `mü̬ü̬dä minneh rõbahti, et tä sääl `aknõ man `istõ Vas; kuŕa käe päält lätt `mü̬ü̬dä Räp b. (ajaliselt) kui on kolm `aasta `müödä `menned, tuleb tagasi Lüg; sest‿o müdu `aastad `mööda lεind, kut ma `viimaks `linnas kεisi Khk; `mööda läind `aegadest oli juttu Lai; `ulka `aiga läit́s `mü̬ü̬dä Hel; mõni `kuuke läits `mü̬ü̬dä, siss `olli apu suṕp ja leib lavva pääl Puh; ei saa temäst tühjäst enämb naese`võtjat, tu̬u̬ iraaig om joba täl `mü̬ü̬dä `lännu Nõo; aig lät́s nii ruttu `mü̬ü̬dä, et is läpe mitte `sisse minnäʔ Har; Nii`mu̬u̬do võõśe minnäʔ mito päivä vai `eśke nädälet `mü̬ü̬dä, ku üt́skõrd `soldań hummogo ülest `virgo ja nägi, et oĺl kasarmoh umah koiguh Räp 2. üle minema, lõppema onts sadu `mööda läind Khk; rõõmu tuhing on `mü̬ü̬dä läind KJn; ärä kurvaste kedägi, küll si̬i̬ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; mia pahanen ärä küll, aga viha lääb ruttu `mü̬ü̬dä Ran; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä, sei `leibä, läits ka `mü̬ü̬dä Nõo 3. mitte tabama vahest laseb `püssiga `märki, läks `müödä Lüg; peaks see `linna minemine - - sinust `mööda minema piltl Mär; ega si̬i̬ vihm meile ei tule, si̬i̬ lääb `müüdä Hel; `aiguss läits miust `mü̬ü̬dä, es tule mulle Nõo; sisse minema a. sisemusse, sissepoole liikuma, kukkuma, tungima, vajuma vms tamme puu `sisse äi taha nael kudad `moodi `minna; loomal oli - - `aige `sisse lεind; sadu lεheb ühest kuhast labu `sisse, on tema sönnik `valmis; tεε‿p oli ta sülla pεεlt sisse lεind; εε ming nörga jää `pεεle, lεhed `sisse Khk; oo pala (kuum), ei vöi `kääga `sisse minna Mus; koid ei läind [pesemata villale] `sisse Kul; õllel lähäb tülgas maik `sisse Mär; tal kuradil oleva si̬i̬ laań, et suust mineva `sisse (ussist) Hää; ta lääb [tiiki] `sisse, ega tema ei karda uppumest Pee; kusilaane teeb õma pesä nagu kupitsa, `kõrge ja sile, et vihm `sisse ei lähä; tuul lähäb uksess `sisse, pane uks `kińni Kod; mina olen `kuulnu, et pulma ja matussega mitte üle järve ei `minta, `sisse lähäb, mis muud Äks; lagi läits `sisse Hls; periss raba su̬u̬, eläje lätsiv `sissi Krk; vikati varrel kah mulk sehen, sinna lähäb tu raud `sisse; söögi panet iki `sahvrede `laudu pääle, kaaseke pääle, muedu lähäb mõni lu̬u̬m `sisse Ran; koi om jahude `sisse lännuva; mis sa `kulled sääl usse taka, mine `sisse; me‿sä nii aralise ao olet toonu, si̬i̬ ei lähä ahju ussest `sisse; jää olli nõrk, ma lätsi ku `kauhti turb`auda `sisse Nõo; pannime `värjä `kińni, et `ulka eläjit, lätt mõni `sisse ja `surmap tõist Rõn; puutäi oĺl lännüʔ ütele lehmäle udara `sisse Kan; lagi lätt sul `sisse, tala omma vällä `määnü Har; ku iks haavalõ `mustuss `sisse um lännüʔ, siss ei avida viin ei˽`juuda sitt ei˽kupõruss Rõu b. (toidu kõlbamisest, isu esinemisest) Nüüd sai ka enamb `sisse ei lähe IisR; pole saa siis `nälgas mette, kui supp ep lεhe `soole `sisse mette Khk; toit ei lähä `sisse Tõs; maegotab aga suud, `sisse kedägi ei lähä Kod; meie Leeli om kõhn nigu nääbits jälle - - mitte midägi `sisse täl ei lähä; küll om kelp inimene, täl ei lää `sisse midägi Nõo; mõni sü̬ü̬b äste, aga tõnõ ei sü̬ü̬, om kelp ja lidsip, täl ei lää `sisse Rõn; lehmä rõibõʔ ammõrdass, panõ sü̬ü̬ḱ ette, siss ei lähä `sisse Har; üle minema 1. lakkama, järele jääma viha tuju lähäb üle Lüg; `aigus läks üle Khk; Täna ta änam öle äi lähe - - sajab ja sajab Pöi; `ulka `aega kulub ää, kui see toeo üle lähäb Mar; Sie uõbi sadu, sie lähäb varssi üle Khn; se vaev lähäb üle `jälle Juu; oodake, kui vihm üle lääb Tür; esimene uenatus läks üle Trm; vihim ei lähä üle `minemä·ngi Kod; joba u̬u̬g üle `minnu, siss on pahanduse tuju `mü̬ü̬dä Trv; süä üle lännu, vihastamine om ärä `lõpnu Ran; ütte ju̬u̬nd satap `vihma, ei lähä üle suguki; ku pää valutab ja ku ma `ju̬u̬ti võta rõõsa piimäga, siss lääb valu üle Nõo; valap kui pangiga, egass nii pia üle ei lähä (vihmasajust) Kam; valu um jalaseeri sisen - - hõõrut, sõ̭ss lätt üle Rõu; `haigus om üle lännüʔ Räp 2. midagi ületades või millegi kaudu kulgema miä küll ei `julge üle minnä, t‿om va niile iä; `laidest `olli ää üle kävvä, egä puu vahele kääneti pajo vits - - lätsit üle ku orrav; kõneldass, et Võĺtsjärvest `mintänä parvega üle; järvest üleminejit ollu nii paĺlu, et iä nakanu vajoma Nõo; vanast `oĺli talul vesine suṕp, ku sa lätsit üle talupereme muru, siss kõtt lappu Rõn 3. üle keema `vaata sa, et pada üle ei lähä Mär; supi pada lähäb üle Juu; piim oo äkine üle minemä Kod; joose ruttu, supi pada lääb üle Äks; kõik supid lähvad üle, kui väga kõvast keeb Lai 4. (aja möödumisest) aeg lähäb üle, ei soa `minna Juu; ega ta nüid üle änäp ei lää `ri̬i̬dist Krk; siss sama piät lehmä puĺli mano `viimä, ku lehm müüǵ, muidu lätt aig üle Rõu 5. üle astuma ei tohe üle käsu `minnä Tõs; latsikõsõʔ lääväʔ üle keelo Räp; nii ma olõ `tennüʔ ku kõrd ja kohuss, üle ma ei olõ `lännüʔ Se 6. üle käima mes tämä silm üle lähnud, `ükski lu̬u̬m ei õle ärä suanud tämä käess Kod; kellest süä täüs, tollõst lätt suu üle (sellest räägib) piltl Krl 7. teistsugusele kasutusviisile siirduma `viimisel ajal `läksivad `vorkude `piale üle, `vorkudele ei ole `ninda `palju inimesi `tarvis kui `nuodale Hlj

minev|aasta minev- IisR Jäm Pha Emm Phl L hajusalt K, I eL(-ń- Hls), mineb- Mär Vig(me-) Mih, menev- Hlj Lüg Muh VJg Plt Pil, meev- San Urv Vas; mineva- Kaa JõeK, mineba- PJg, meneva- Lüg (põhisõna sageli lühenenud) mullu, mineval aastal ma kudusin viel menev`aasta kotti Hlj; Minev`aastast `saadik `aige `teine IisR; See oli mineva-aasta sui, kui ma Tallinnas keisi Kaa; minev`aasta oli küll pailu `pähkid Pha; see `aasta ikka εnam (parem) vili kut menev`aasta Muh; minevaast said nii `palju karduled Phl; tänabu oo naa `paĺlu `parma, kui mineb`aasta puude peal `lehta Mär; meil jäi menebasta tegamata - - suur ein Vig; mineb`aasta puud olid üsna `tihti `ärmas ja oo saand üsna paelu kõue`vihma koa Mih; Minev`aasta olid paramad jõlmad kui tänäve Khn; Minevasta `oĺli näru sui, muudku lahestas `vihma Tor; poisikesed panivad siin Vaus minev`aasta puol küla põlema VMr; minevuassa kiśkimä linu Kod; minev`uasta `võt́sin sialt raha `võlgu kaks `krooni Ksi; Mińevasta olli küĺm tali Hls; ma‿lli minev`aasta vi̬i̬l nii kõbuss, et `põimsi uba Nõo; minev`aesta sattõ kait́s nädälit otst otsani San; minev`aśta jäi paĺlo `haina teǵemäldäʔ Rõu; ma˽käve ka `kaajat́sil, ku seo pujakõnõ täl oĺl meev`aaśta Vas; minev`aaśta oĺl `varra külmäʔ, tinahhavva om kõiḱ illanõ Räp Vrd minav|aasta, minev|aastaga

mõlgutama2 mõlgutama Sim Trm Nõo peksma, malgutama; kloppima `võt́sin poisi `kińni, mõlgutasin naha täis; mõni mõlgutab obust Sim; `riideid mõlgutatasse keppidega vai `vitsadega Trm; Mes tost piimä mańnelgust nii ärä oled mõlgutanu Nõo Vrd mõlgitem

mõõt mõõt g mõõdu Pöi Tõs Khn Tor Hää Kod Ksi KJn Trv Hls(n mõ̭õ̭t) Krk(g mõõdi) TLä(n mõ̭õ̭t) Võn San V(n mõ̭õ̭t), `mõõdu Lüg; mõet g mõedu Pöi Muh hajusalt Lä(g mõedo LNg Mar) KPõ, Iis Trm Äks Plt SJn; mööt g mööd|u SaLä Kär Pha Vll(-öe-) Emm Rei Ris, -o Käi; miet g `miedu Jõe Kuu VNg/n `mietu/; moet g moedu Ris, `moedu Hlj Vai; muet g `muedu Jõe Hlj VNg

1. mõõtevahend (hrl mahumõõt); mõõdutäis sügüsene kilu old `kallis, sen iest saand juo ige viis kuni `kümme `rupla `miedust; nii suur kuhi [kalu] pidi olema `miedul pääl, et akkas juba varisema, siis oli täüs miet; Sada `mietu kalu toi vene ärä küll Kuu; kui mul oli viis `vorku meres ja - - igas ühes kala sies, siis mina sain igast `vorgust ühe `muedu VNg; ku kõvaste `kartulid sinne `mõõtu pani, siis `üeldi, et `suure `mõõduga `andas Lüg; Sie on puu mõet, `pliidi puid `saagin, `selle panen `piale, tulevad ühe pikkused IisR; see oo avarasti toobine mööt; mööt `räimi maksab ühe rooni Khk; mööt on neli matti vöi kümme `toopi, see üks puhas Kär; Mõõt oli mõõt, ikka täis tääve `vastu `anti kalu ja `vilja Pöi; vahel‿o kolm neli `mõetu `räime sehes Muh; vilja möödod ika keige änam on Käi; ma sai neli `mõetu `silku Mar; `toodi mõni kolmkümmend `mõetu [kalu] Kse; mõõt oo `riiki, oo ääregä `riiki, põle `kuhja piäl Tõs; mis mõõduga annad, selle mõõduga saad tagasi Tor; kui `kaupmehed [kilu] `suolasid, oli mõet viiskümmend kopika HMd; see [on] vilja mõet, kui `keegi mõedu `tahtis, eks ta siis soand mõedu täie Kos; mitu `mõetu lähäb `sinna `ämbrisse JMd; puol `tündert on kot́t kartulid, me jo tunneme kot́i `mõetu JJn; koredalt `pandud `silku läheb vähä `mõetu Kad; jõema mõõdu `viina pualess; jänesse vurrud õlema jänesse mõõt, kui vurrud `sünmä läbi aia, siis tämä ise kua Kod; üits `tõissku `mõ̭õ̭tu pannas `rüüsi ja üits mõ̭õ̭t pannas simenti (ehitussegule) Hls; kohvi tetäss, pannass sigurit, rügi ja nisusit, egät üit́s jagu, üit́s mõõt Krk; ennembide `olli kõrdsiden viina mõõdud, `väike klaas maśs kolm `kopkat Ran; anna mulle üits mõ̭õ̭t rükki; pane üits `katsandik pääle, muedu ei anna `mõ̭õ̭tu `väĺlä Nõo; `ośti üte mõõdu tävve ubiniid Krl; vass, iks mõõdõti pikembä sõrmõga, sõ̭ss om iks tu̬u̬ tävveline mõ̭õ̭t Har; mul lät́s lehm näide vilänukka, mi ańni mõõdu `heŕniid; `Puhta terä˽`pańti puu `köhvliga˽`mõõtu ja mõõdust valõti kot́ti; ma jätä tasomadaʔ, jummaĺ tasogu sullõ tävve mõõdugaʔ Rõu; esä pańd üt́s tõiśskümme `mõ̭õ̭tu nissa pääle, lät́s `püüd́lit `lü̬ü̬mä; nu̬u̬˽ka käveʔ maŕah - - paaŕ `mõ̭õ̭ta (ppl) küll oĺl noid `maŕju Vas; `Viĺjä vanast `müüde mõõdu ja vakagaʔ, puudõst ja naglost tiiä es vanast `kiäke˽midägeʔ; Nissu tet́te meil `väega˽veed́üʔ, külvete tu̬u̬ mõ̭õ̭t vai paaŕ talv pääle Räp; mõ̭õ̭t rüḱi Se

2. mõõtühik miet, sie on kilimit Jõe; külmut on vilja mööt Khk; Rootsi möödud on ikka änam olnd Kär; sii oo Talina vakad Mar; üks adrama oli vana maa mõet Kul; Linapuńt, kakskümmend `naela, üks leesikas, ni̬i̬d `oĺlid selle`aegsed mõõdud Hää; pää mõõt olli iki küünär, meil olli siin iki Riia mõõdu Krk; pu̬u̬l vakka, kolmandik, veerand, kuvvendik vakka, ni mõõdud olliva magasi aedan Ran; vakamaa `olli `rahva suun - - aga kroonu mõ̭õ̭t `olli tessätii·n Nõo; maad mõõdetass ruut mõõduga, sülläga Plv || piltl mõõdupuu suu one südame `mietu VNg; suu olna `süäme mõõt Ran

3. mõõde või mõõtmed `Mõõdud võttis paberiga - - neli `mõõtu oli kinkseppal Lüg; ma lasi möödu `järge teha; tüńn, see ka ilma mööduta kiha Khk; Mõõt pole ikka `õige olnd, kudas ta (kasukas) muidu nii suur `tehti; Korra `perse `mõõtu võtta (peksa anda), küll siis akkab sõna `kuulma piltl Pöi; Alla möödu mihed (poisid) kasigu kuju Emm; Vörgu lina koodi vörgulöngast vörkargi pääl nii tihede `silmadega, kui kalasi oli - - iga kala jäuks oli oma silma mööt Rei; `antasse `mõeto ja siiss tehässe [riideid] Mar; rätsep tegi `riided ilma mõõduta, ei `võtngi `mõõtu; kis aru`saajad oo, võtavad isäst ja emäst koa ikke `mõõtu (eeskuju) Tõs; riie annab mõõdu `väĺla (jagub) Tor; siis `tehtaks laua peal kaarede mööt (paadi tegemisel) Ris; ta (külarätsep) võt́tis niidiga `mõetu ja `tõmmas sõlmed `sisse Kos; Seal oli üks kinksepp ja peremees - - `ütles `mulle kohe, et - - lase mõet ää võtta ja las tehakse sulle `suapad JJn; `õmlesin teistele kua, `võt́sin inimese järel mõedu ja siis snit́tide järel `lõikasin VMr; `koormal `kindlad `mõetu ei õld, mõni õli suurem, mõni õli `veiksem Trm; teki kiŕjäd kuduti mõõdu järele Kod; mõet oli `antud, kui suur tiha Äks; ega kuhjal ei old `mõetu, kuhi `tehti kudas `eina `jätkus Plt; si̬i̬ om peris `parra mõõduge Hls; ma lää `rätsepa manu `mõõti `anme, vaja om `vastsit `rõõvit tetä Krk; üleväld otsast tetti säŕk mõõdu `perrä, aga alt `olli laǵa; egass ni̬i̬ lombi `onte mõõdu all ei ole, üitskõrd om suur loḿp ja tõine kõrd om `väike loḿp Nõo; tanol oĺli˽tutu˽tettü, näil es olõki märästki `mõ̭õ̭tu; herr mat́te pütütävve `kulda kolma mäe `vaihõlõ, egast mäest oĺl üte`võrdne mõ̭õ̭t Räp || piltl `Kiele`murre oli neil (Pudisoo inimestel) `toine kui peris `randlastel, `ansid peris maamihe `miedu `väljä Kuu; `Sõitas jo `teine `uuve `saaniga `kośja küll, aga jo siis ei and `mõetu `väĺja, `tütruk `ütles ära IisR

4. hulk, kogus, määr; piir Miet sai täüs ja `kannadus `katkes Kuu; mina sain ka lohe vähesel `moedul Hlj; iga asjaga peab `mõetu pidama Rid; pulmad olid kolm `pääva - - kolm ja neli, sedasi naa kudas nad `kuskil `peeti, ega nad mõeduga põln Lih; karjapoisi pää oli pikk, ikka pääva tõusust pääva loojani, kaheksateist `tuńdi `päävas, sie oli karjapoisi mõet Kos; `kruami õssan suuremal mõõdul Kod; egass armul `mõõtu olnud Ksi; pea ometi `mõõtu KJn; kes suurõl mõõdul käve, tol oĺl obõnõ kah (rändkaupmehest) Võn

5. mõõtmine, mõõdistus kut niid `jälle maade möödud pärast olid, siis möödeti meite kodune aid üles Ans; meil sii müdu `aastad juba mööt käsil Khk; kui möet oli, siis innati maad ka ää Vll; ja siis on mua mõedu aal - - kõik [talud] laiali lahutud Koe; oli last koha era`mahti ära `mõeta, ei jõund uodata kruonu `mõetu, milla sie tuleb Kad || `Ütle jäl˽tu̬u̬d `mu̬u̬du, et mõ̭õ̭t oĺl täl siĺmän ja `tunmine käe seen Urv

mürak(as)2 müra|k g -ku Saa Pal; mürä|k Kan Urv, g -ku Kod KJn M hajusalt T, Plv, -gu Krk Rõu; mürak|as g -a VNg IisR hajusalt Sa/-g|as Khk/, Muh Rei Rid Mär Vig Kse Han Aud PJg Tor Ris Nis HJn JJn Pee Koe Kad VJg Iis Trm Äks Plt; müräk|as uus Vas, g -a Lüg Vai/-g|as/ Mär KJn Vil; müräk|äs g -ä Kuu(-g|äs) Mar Tõs Juu Puh kogukas, suur (olend või ese) `suured `leiväd `tehti kohe, `suured igäväsed müräkäd; Oda pudel ja `suupa ka paar kova mürägäst (suurt lonksu) Kuu; Suur `paasine `korssna mürakas oli sies [hoones] IisR; küll on pali müräko mehi Vai; pöld oo kivi müragid täis Khk; vana`aega ahi, suur igavene mürakas Pha; mõned maasikad `ollid suured mürakad Muh; suur mürakas mees Rei; lõhed oo suured mürakad kalad Rid; mere sees oo naasa·ma sugune suur müräkäs, `üitässe Rõudukivi Mar; vene `saapad olid ühüd `koltsed mürakad; sai eä suur kueha müräkas `tehtud Mär; karduled õege mürakad `oĺlid mullu Tor; `võt́sin öhe müraku kurgi, mia seda mürakud es jõua ära `süia Saa; oli `neoke jäme suur täis inimese müräkäs Juu; ned kangaspuud on suured nagu mürakad JJn; lõugas, üks suur mulla mürakas Pee; suur mürakas `leiba, mis ma selle mürakaga tien Iis; `tõmmab aga jälle müräkid (pilvi) `taeva `piäle Kod; pöörass eenad kokko ja vahest pöörati kahekõrra kokko - - siss sai nisukene mürakas kuhe Äks; põle änäm `mu̬u̬du egä nägu inimesel, ku üks igävene müräkas Vil; õige suur müräk [leiba] kätte võet Hls; sügüse mea sai kardulit ku müräkit Krk; Nii väikukeni oĺli tu̬u̬ põrss, ku ośti, a peräst `saie tsika ku müräk Hel; meil om kaits `jorjenit, küll näil om suure tutu nigu müräku jälle Nõo; mõni `annu `väŕske kala, mõni `annu ää müräku `saia Kam; lõigassi ää müräku `leibä San; Vanast oĺl `suuri kallu - - oĺli˽ku˽mürägu Rõu; murraśs õ̭nnõ noid müräkit poolõss ja `ańde lat́silõ (leivapätsidest) Plv || (halvast, kiuslikust inimesest) oled va mürakas, paha inime, rahu ei pia `ühti Nis

mütt1 mütt Urv, g müta Saa Äks Ksi Vil, mütä KJn T Plv, müdä Kuu, müti Rid Kod/-t́-/, mütti Lüg(-ä) Vai(-a); müt́t Hlj Vän Ris, g müt́i Pal KJn SJn Krl, müti Jäm Kär Vll Hää Hel; n, g mütti VNg; g mütä M(-i Trv) mutt (loom) Tänäoon müdäd `kaevavad kaik `oue üles, ei `tiie kas see tähendäb `oige `surma Kuu; müt́t ajand maa ära Hlj; mütti karv `läigib; kass ei süö mütti Lüg; `paergus ela naa kud müt́t, `leiba saad, köht on täis Kär; mulla mütt, mis ajab unikud üles Rid; müt́t lähab maa alust kauda siia ja `senna Hää; mina `võt́sin müta sabapidi `kińni Saa; vai mütt suab `silmi pilgutata - - täl `silmi ei õle Kod; mütad natuke kardavad, kui kõvaste käid ja põrutad maad Äks; kui müt́t tuleb maa seest `väĺlä, siis kaśsid murravad koa tedä KJn; Mütad ajavad vaod nõnda `õõnsass, et porgandid kujuvad ära Vil; kus mütä `mulda ja jõhvikut sean om, sääl muud kui `luiska [niitmisel] Krk; müti maa üless songive Hel; tare takan om mitu mütä `mulku Puh; mütäle piap tuuleratass panema kes põriseb, sis mütt `peĺgäb ja lääb ärä Nõo; suure laia käpa mütäl, kühveldap `mulda üless Kam; mütte om siin maa sisen külländ, kõ̭iḱ saina veere om unikit täis `aetuva Ote; egal pu̬u̬l mütä unikuʔ Plv

naba n, g naba Jõe Hlj eP eL, nava VNg; naba g nava Kuu RId VJg Iis Trm; p napa Kam San V

1. süvend või väljasopistus imetajate kõhu keskosas Kui `lastel naba suur oli, siis `pandi vask raha nava `pääle ja `siuti `ümbär kere `kinni Kuu; `naura vai naba `paigast `vällä; vasikas on mõnikõrd `sündind kahe navaga Lüg; Mees läheb `metsa, naine nabapidi seljas = mees lähkriga Jäm; [valu] keerab sii naba `ümber Khk; `Tõmma oma püksid `kõrgemase, naba puhas paljas Pöi; kärista mu naba `paika Muh; eest lõigati särk nabast saadik `lõhki Mar; meil oli tänavugi kahe nabaga vasikas - - ega neid üle`talve ei saa `jäätud Mär; meestel naba, naestel ehmats Tõs; kel `rinde all naba, peab kauemini elama, kellel allpu̬u̬l, rutem surema Hää; tõstab naba asemelt ää Ris; nabal põle kedagi toemetamest Kei; Küsitakse: kis `sulle naba `piale `astus, kui `kiegi ilma aśjata kurdab Jür; kui naba venind oli - - naba `piale `pańdi pot́tisi Sim; naba kõst `kerkib ku suur vuĺl üles `poeskesel, kis paĺju kisendäb Kod; teisel on naba väljas kui suur nui, teisel on `aukus Ksi; `võtsin ia suutäie `viina, naba `ümber keerutab Lai; egä sinä nii ruttu ei sure, sinu naba on `kõrges KJn; naba om är karanu, `tõstmesege jah Hls; vanast `panti raha naba `pääle, et naba üless ei tõusu, ku naba vaŕs ärä tulep Krk; ärä naba ärä venitä Ran; vanast `panti `purki naba pääle, tu̬u̬ `jälle `olli kisnu naba soone paegale Puh; ku pask perän `olli, siss üteldi, et naba om ristluie `sisse lännu Nõo; naba suurõss lätt, üless `punni kõ̭iḱ Krl; ku kõtt `haigõ om, siss pit́sitedäss kõttu ja pööretäss napa Har; Õdagu sai `naaru nabani Rõu; Naba koha päält teḱk vallu, `üĺti: naba arʔ karanuʔ Se

2. eseme osa a. voki osa vokkinaba, sie käib vokki `laua `piale, seda saab siis edesi tagasi lükkädä Lüg; oki naba, sealt köib rui läbi Muh; okil ju naba, teinepidi keerutad, lähäb nü̬ü̬r `lontsu Hää; naba õli, kus kruuv sees käib - - kruuvi paned `siśse, `keerad ülesse ja `alla Trm; oki naba om ärä `pundsun, ei käänä. nabast käänets ikest üles ja `alla poole Hls; naba pääl `olli naba varre puu, tolle pääl värden ja siivuline Ran; pane lipits naba `alla, muidu voḱk `viskap nööri pääld ärä Nõo; voki naba käi `penki `mü̬ü̬dä üles ja allap̀oole Ote; langarattal naba om jo tu̬u̬ kruuv́, minga ratta `nü̬ü̬ri teĺlitäss `kangõppa ja nõrgõmbadõ Har; voḱi nabal um pü̬ü̬r siseh, tu̬u̬ lätt nabast läbi Plv b. adra osa `atral õli üks käepide - - `niiske pulk, kust `käega `kinni `oidasid, sie õli siis `atra naba Lüg; Taa raudnabagaʔ adõr, taa es tulõ˽no˽väega ammuʔ Urv c. rattarumm kõdaraʔ umma˽naba siseh, tõnõ ots um pövvä siseh Plv; naba om rumm, naba `sisse `raoti purasiga mulguʔ; puurat́til nabaʔ oĺliva iks kat́s `jalga piḱäʔ, sõ̭ss tu puuteĺg kańd `rohkõmb Räp d. astja prunt, naga `taargas - - naba oli ees - - [kali] `lasti naba august `välla Var; taer jooseb naba kada ruusi `sisse Tõs

3. a. köögivilja juurikas `naurid `kasvavad, pikk naba all VNg; kaalikaid sai ka `leśtida, nabasid alt ära ja `lehti pialt Sim; üks `ainsam naba on tal all ja päälis pial, naeras on väga ilus Pil; `nairille kasvab naba `alla KJn b. seene vars tat́i siänel one pitk naba, sõrme pidune; tat́i `si̬i̬ni `korjama kõege nabaga Kod

naine nai|ne Sa Hi hajusalt L Ha, Jä ViK hajusalt TaPõ VlPõ M, Võn Ote, `nai|ne R(g `naese Hlj), nae|ne Muh L(g naise Tõs Tor) Ha Amb Tür Kad hajusalt TaPõ, VlPõ Trv Hel T, g -se; nai|nõ g -sõ Khn/nae-/ San Kan Urv Rõu Plv Vas Se; naa|ńe g -śe TMr Võn San hajusalt V(-ne, -se Se Lei); naa|ńõ (-nõ) g -śõ (-sõ) Krl(n nani) Har Rõu Vas Räp Lei Kra

1. naissoost inimene, naisterahvas (pl ka perekonna naisliikmed) `Naistel on nie `naiste `naljad, `naura `ninda et `silmäd `märjäd Kuu; `naine on `este vaga kui tui, aga ku `pulmad `selja taga joba, siis end `kullist `muudavad Lüg; Mis mies sie ka on, sie on `ullemb kui vana `naine IisR; `meite külas on pailu `leski `naissi, naised [on] vissemad Jäm; naistel‿o nüid köigil lühised `juused Khk; loraja naise suu ja aava leht `olla ühed (liiguvad alati) Pha; Naise `moodi mees, pole abent aga midagi, puhas pale; Naine just kut piibu nõel, nii pitk ja peenike Pöi; naesedkid jõid `viina Muh; naesed pesevad peso tänä Rid; vana jumal võt́tis külle luu ja tegi naese Kul; päräst masindamest naesed akkasid `rookma Vig; see naene oo ää karatud Tõs; naesed köevad viduksel neĺlaba `õhtuti Aud; sünnitaja oo naeste käsil, naeste aedata PJg; vanemid `naisa `oĺli väha `talgusel Vän; iad `lahked naesed juttu `aama Ris; naesed `võt́sid oma kroasid kätte Kei; naiste tüö oli kedrus HJn; ea, et vihmase ilmaga `naisa `väĺla ei `aeta Tür; naśtel olivad vanasti nisukesed varrega `suapad VMr; talve aal naśtel ei õld seda välistüed Trm; laalatet naene ei tõhi ava `piägä käedä majan Kod; see naine on nurga`voodis Lai; vanadlane naene lähäb juba tasem KJn; naestel oĺli mõdu pääju̬u̬k Vil; temä om ilus `valge naine Hls; kun kaits naist ku̬u̬n, sääl om kolmass suun (klatšimisest) Krk; täl `naisi jalaga segäda, ega sõrme jaoss üits naene Ran; temä om `kange sööjä naene, selle ta om paks Puh; ku naese jutu paneva minemä, siss kaagatava nigu anise Nõo; koess tu̬u̬ naine `jäie, kes maia `tahtse `osta Ote; toda naist ka üteldi nõiass, võib olla et ta mõne sõna posisi kah Rõn; üt́s nainõ `istos muro pääl, lat́s üsän Kan; vana läsä naasõga eläss kokku Har; naasõ˽põimiʔ, poisi˽takahn kääni˽`vihku Rõu; naaśõl tü̬ü̬d kõ̭iḱ ńapo`vaihhõ˽täüś, a `kuhja olõ õi˽`kohki nätäʔ Vas; taa naane ka jo mädä, ńauss, kunass tä ar lagonõs (lõppjärgus rasedast naisest) Se || (ehal käimisest) talvel naesel ei `käidud Rap; lähän õt́e tänä `õhta naesele Juu; [läks] naese saana juure Kos

2. abielunaine Hobust `osta rikkast majast, `naine kosi `kehvast kojast Kuu; `Naine võib rüppes `kanda `rohkemb `välja, kui mies `kuormaga kodu IisR; `andas tüttäre tämäle `naisest Vai; see pole änam üksi, see juba ammu naisega mees Khk; kes `oskab ahju luua `valmis tehja ja sea sooled arutada, see `kölbab naiseks Vll; poiss võtn selle tüdriku omale naeseks Muh; kui sa `kiiska akkad `sööma, jäta `enne naised lapsed jumalaga, see `kangesti `roogu täis Emm; oli vegane, aga `võeti naeseks Mar; kui naeses sai, siss sai kabi müt́si Vig; kas tulete moole naisesse Mih; Meie enäm muedu akkama ei sua, `Tuõmal tulõb naenõ võtta Khn; kaks tüdart on, naisest tüdar ja tüdrekust tüdar Aud; Naine, kaśs ja ahi `piavad ikki majas olema Hää; `võt́sin omal naene, viiskümmend `aastad ei tüdinen ära Ris; naene siis koristas teda ja lappis teda, aga siis naene suri temal ära Kei; tema esimene naene oli peenem, pärast võttis talutüdruku Kos; obu osta kiriku tielt, naine võta eina kaarelt KuuK; [pulmas] sõid, jõid kõhu täis, siis akati naist tegema, linutama Amb; akkasin muonamehe naisest Rak; õli tämäl naesen Kod; `oĺlin kolmkümmend seitse `aastad vana, kui naene `võt́sin Äks; pärast kadusid naestel tanud ära, naesed olid nigu tüdrukud rätikud pias Plt; poeg - - `tahtis naist võtta - - ei saand sedä `kuskilt KJn; ku mi̬i̬s surep, om naene nagu ilma katusseda oone Trv; võta naine ärä, saat `ristse aig paremini `süvvägi nalj Krk; täl `olli mitu `poiga nonde edimäste naśtega Puh; saa enne mehess ja siss võta naene Nõo; tütär om maja ilu, nani om maja lukk Krl; mu˽poig om ilma naasõldaʔ Har; ei olõ˽timä joht umalõ naaśõlõ `halva sõ̭nna ülnüʔ Vas; vota ar `hińdäle naane, kavvas sa elät soe `mu̬u̬du Se || (naise võimust perekonnas) kui on `naise `jalga `püksid `andand, siis älä vahigi `viina pudeli; ans `õhjad `naise kättä Lüg; taa miiss om uma˽püksi˽naasõ `jalga `andanuʔ Har

Vrd nais

nakilene nakile|ne g -se Mar Kul Var Nis

1. sakiline naistel `toodi koa särgile nakilest `paela; [aaloel] oo suured rammosad lehed ja nakilesed ääred Mar; männa mundid, need oo `väiksed, nakilesed Var; `võt́sin need [pommi] killud uvitese pärast, küll olid sakilesed ja nakilesed Nis Vrd näkiline

2. (teat kangatoim) nakilene oo neljä niiega, muist lõngad jäävad `kõrgemad Var

3. (teat ogadega kala) nakilesed olid tormaga `mõrdas; nakilesed oo ogadega Var

natti|pidi karvupidi; turjapidi `Poisid - - `ühte`puhku nat́tipidi kuos IisR; `sõimasid niikaua, kui läksid nat́tipidi kokku Mär; sain kurjategjatsi nat́tipidi kätte; `võt́sin kut́siku nat́tipidi `kińni Saa; olivad teised kohe nattipidi kuos Kad

nelk neĺk g neĺgi IisR/`n-/ Tor Hää Saa IisK Trm Kod Lai Plt KJn Krl Rõu Har, nelgi Jäm Khk Pöi Tõs Trv Hls Krk; nelk g nelgi Puh Ote, `nelgi Kuu Lüg; `nelki g `nelgi VNg

1. (aia)lill nelk kaks `aastat `õileb ja `rohkemb ta‿i `õile Lüg; Neĺk on kena lill, neid on ise `mütmed nägu Pöi; nelgid oo kirjud ja sinised Tõs; `võt́sin keige ilusama neĺgi õie Saa; meie ajas kasvab `neĺkisi, puna lilla `õitega IisK; nelgi äitseve Trv; nelgi `lõhnava `äste Puh; neĺgel omma sinitsõ kirevõ `äälmä Krl

2. vürts `lieme sies on `nelki VNg; neĺk võtab viina aesu ärä, kui tänd närida Tõs; neĺgid `ańti `amma rohuse Tor; ti̬i̬d priäninged, pane jahu ja `ained kua `ulka, `vane·ĺli ja `neĺki Kod; neĺgi˽pandass kürvitsä saladi `sisse Har

1. tähtsust täis, upsakas; kergesti solvuv; ninatark Sene `kõhta `üäldi nenakas, kes igast `veikest `asjast pani pahast Jõh; laps ep pea mette nii ninagas olema Khk; see oo nii ninakas et, mette‿p reagi teeste inimestega Muh; see ikke `neoke ninäkäs inimene, naĺla sõnu koa ei mõesta Mar; sealt pere rahvas oo kõik naa ninakad Mär; ninäkäs inime, peab ennäst `uhkese ja asjamehese Tõs; ninakal inimesel oo paelu `uhkust Tor; ma ei saĺli ninakaid `lapsi JMd; küll on ninakas plika VJg; Ta on neske ninakas mees õlnud, ega palju naĺja põle mõistnud Trm; tämä ei nõjatu (ei liigu) siit kohegi, ninäk ja `uhke Kod; kül‿ta on koa ninäkas, no kas temä kõege targem oo KJn

2. esiletükkiv, ettetikkuv see on nenda ninakas mees, egas`poole topib teiste ede Vll; küll sie on ninakas, topib ennast igale `puole Koe; ninakas mees, iga jutu vahele oli temal `aśja Lai

3. tähtis, auväärne kui mul tuli ninakam sõpr, tegin isi koa mokad `niiskes (võtsin napsu) Vig; ninakamad - - mehed olid praosti `ümmer Plt

4. hea taibuga hüäd nenäkäd mihed Kuu

5. suure ninaga – Rei

Vrd nõnakas

nitt1 nit́t San Har Rõu, g nit́i Tor Kos JJn VMr(sn-) Iis Plt KJn Krl Plv, niti Han Hää Juu Trv Puh Nõo; nitt g niti Kaa Käi Mär Tõs Khn PJg Jür Amb Trm Pst Hel(sn-), nitti Kuu Hlj Lüg IisR(sn-); net́t g net́i Saa Kod, neti Krk lõige, snitt Mes hädä se nittie järel‿o `riiet `leikada, vade eks `katsu `ilma nittietä Kuu; `Omblen `pluuse ise `valmis, mul on nittid olemas Hlj; Maaskrae snitti võis `mitme `muodi `leikada IisR; vanal ajal olid ikke `munstred, nüid oo - - nitid Mär; Neid nit́ta oo ia `riide pial `panna ja selle järel lõigata Han; Mia lõega ise omalõ jaki nitte `järge Khn; nit́ide `järgi saab `saapa `pealmised lõegatud Tor; tark `õmleja net́te es tarvita, temal käis pää `järgi puha Saa; nit́id tehti paberist ja õhuksest papist, siss oli `kergem `väĺla leegata Kos; Rätsep `leikab `riide nit́i järele `väĺla; `võt́sin inimese järel mõedu ja siis snit́tide järel `lõikasin VMr; paberiss net́id Kod; nit́i järele tehässe `riidid KJn; Ilusid rõõvid saab ääde nittege Pst; ilma net́tet es mõista lõigate Krk; pu̬u̬ĺ snitti sehendet ju üless Hel; Temä ei ole opnu umblema, aga kui niti saab, siss tolle järgi lõikab väĺlä Nõo; umblõjil omma nit́iʔ Krl; ku õks hää nit́t om, siss võit hääd jakki lõigadaʔ Har

number `numb|er g -ri Jäm Khk Kär Kaa Vll Pöi Muh Rei Mar Kse Khn/-õr/ JMd Koe Rak Trm Kod, -re Käi HMd Kos Amb Koe; `nummer LNg Kul Vän Kos, g `num|bri R(g `nummeri VNg) Iis, -re Mär Hää Ris Rap Juu Pai Plt KJn SJn; nummer Ris Tür Iis Äks Kam, `num|ri Tõs PJg Saa Kad Kod Vil TLä(-bri), -re Vig Lih Aud Tor Saa Pil Vil Hls Krk Ran; nummõr (-ŕ) g `numb|ri Har Rõu Räp Se, -rõ San Krl Vas Räp; numer g -i Lut; `nuum|er g -ri Kuu; nuumõr Se/-ŕ/, g `nuumbri Vas; `lumb|er g -ri VJg; `lummer g `lumre Plt; lummer g `lumbre Trv Hls, `lumre Krk

1. arvu tähistav sümbol, arvu kirjamärk `Kaarle `rahval on `seitse `nummer [õuemärgiks] Jõe; isa obetas `nummerisi tegema VNg; `tiema ühe `numbri paberi `pääle Lüg; uue `aasta `number kirjutati seinale Jäm; kergu ees on pääva sammas, näidab kellu `aega, `numbrid pεεl Khk; rehjendas `murtud `numbritega (murdarvudega) Kär; vanad `numbrid kustutati ää ja uied `tehti `jälle Muh; Esimene ratas läks nii `keereks jüst kui kaheksme `number (jalgrattaõnnetusest) Rei; küll sa teed ilusid `numrid Vig; `koolis loetse `numrimi Tõs; `numbred `kustuvad ää Kos; `numbrite `alla kirjutas ta oma nime JMd; nuĺl üstku kaheksa nummer Kad; ei `õska `numridki kirjotata Kod; `lummer on ike talu `moodi `ööldud ja `nummer on saksa `moodi Plt; võta kõik need `numred kokku, saab mitu `miĺjoni KJn; me rehkendime koolin `lumbridega Trv; miu siĺm ei sellete raha lummert Krk; poesikene suurde `tähtega kirjut, aga `numrit tetä es mõesta Puh; nummõr noĺl Krl; lugi `nuumbrit Vas || koolihinne koolilatsõl oĺli kõik ää `numbrõʔ Krl

2. a. millegi järjestust, liigitust, väärtust, suurust jm märkiv arv ja selle kirjalik tähistus puri ise `tehti - - esimise `numbri puom`villa [riidest] Jõe; kui tegi ikke `pienest `lõngast ja `tõise `numbri vanutuse panid, siis tuli juo õhukene `villane `riide Lüg; majadel oo `linnas `numbrid Vll; obusele `pandi `number `peale, kuidas obu `suurdut `olli Muh; kolmanda `numbri vili oo need va kõlo teräd, va peenike vili Mar; Sie `numbõr üks jahu Khn; `numrete järel `antas `metsa Hää; ta esimise `numre mees, jo oli peksupingi `kõrvas siis Rap; esimise `numre põld Pai; `lieri `võeti `lumbrite järele VJg; mua õli innatud seda`viisi, et esimise `numbri mua ja teise `numbri mua Trm; si̬i̬ om edimese `lumre oben Krk; pask vedel, jooseb perän nigu nellä`kümne `numbre niit Ran; mis tu̬u̬ liheküĺle nummõŕ om Har || numbriline märk säält sai `tü̬ü̬line egä hummogu oma `numbrõ, õdagu vei tagasi Räp b. piltl (hinnanguliselt) sie on esimise `numbri `maksa rohi Jõh; elosad (ilusad) akkajad tüdrekud - - esimese `numbri tüdrekud Mar; minu isa oli ka esimese `numbri `suśsi`meister Rak; mes litsemajan õllud - - `kõlbmata tüd́rik, nummer küĺjen Kod; Esimese `numre põllumi̬i̬s Vil; Esi om nigu persele`süĺgäjä, aga õiendama nummõr üts Rõu; imä piät õ̭ks edimäne ollõm, edimäne nuumõŕ Se c. (nummerdatud ruumist) läksimä `numri, linnan võtad `numri (võõrastemajast) Kod; sai üksikus `numris old, si̬i̬ võttis segi (vanglast) Vil

3. liisk; liisuvõtmine `kolme`kümne elu`aastani `käisivad mihed keik `liisus, `kellel `nummer läks, sie `voeti Hlj; võttas `numbri `kaugeld, siis `tõine kõrd ei `mendki, sai punase `passi Lüg; poisid `lähtvad `numbri ala Khk; mo mehe vennaga olid `seltsis `numbri all olnd Vll; Siis oli `numbri alt `lahti `saamine `raske, pidi suur `nähtav viga olema Pöi; nikrut vötab nummert Rei; masin `aetadi `rinki, kelle kätte see `number tuli, pidi `vällä minemä Mar; soldatid `läksid `numresse Mär; Mia oli `numbri alt läbi Khn; kis `numre kauele võt́tis, see sai vabas, see teenistuses es läha Saa; mo määlestuses `käidi vel Kaiu `mõises `nummert `võtmes Juu; mina `võt́sin kõikse viimase `numre Pai; kui sa `lumbre `kaugel `võtsed, kui aru täis sai, siss jäid üle Hls; ma‿ĺli su˽veĺlega kroonu pääl üte `numbri alh Har; vanast oĺl `soldanõl `numbri `tõmbaminõ Räp

4. ettevõtmine; tükk, temp `Piiridükse `lastiga `sinne `mennä oli ka omaede `nuumer Kuu; si̬i̬ nummer es lähä ka läbi Vil

nuuma|tükk kätte mõõdetud (ka renditud) maatükk, kust tuli kindlaks ajaks hein või vili ära teha `võtsin omale väga suure nuuma tüki ette, ei saa `õhtuks maha Mär; sa pead oma nuuma tüki ärä tegima Saa; nuuma tükid olid ikka mõedetud jah, ei `ummes `antud `ühti Nis; vanaste mõisas ikke `ańti nuuma tükk kätte, tie siis või `siasta, aga sinu teha ta oli Kad; igaühele `ańti oma nuumatükk ette VJg; nuumatükk om reńditu ütess kõrrass, üte kõrra saat `haina tetäʔ, tu̬u̬d võeti `mõisast Räp

odikas odik|as g -a Jõh IisR Kad

1. malakas, kaigas Kuer tuli, siis `vehkis odikaga IisR; `võtsin odika kätte, paremb kua `käia Kad

2. konts, tüügas Ole säel `saunas enamb `vihta kedagi, üks - - viha odikas on; Luud on ära kulund - - `luua odikas IisR

olema olema hajusalt R, S L K Pal Lai M(-me) T, olõma Khn Võn Ote San(-mõ) V(-mõ Krl), õlema Jõh Lüg hajusalt I; (ta) on R eP(oo), one Kod, om eL(um V), oleb Kse Var Tõs Aud PJg Ris, aa Emm, (nad) ovad, `onvad R, om(m)a, om(m)ava eL(umma, ummava V); eitavas kõnes: pole, põle Kuu Lüg eP, põlõ Khn, pöle Sa Hi Ris

1. eksisteerima, olemas olema a. (üldse, tegelikkuses) kuu`valge `ehtut oli Kuu; `värvid tulid‿s `värvisi oli küll VNg; miu `muistes ei ole mogomast kesä old Vai; isi `leeris olnd inime, nää, sedine on Jäm; see (joomine) pole kasuks kellegitele; `talve elab `ilma söömata, aga `inges on ikka Khk; no lapsed, mis siis teil akkab olema Vll; Ju see laps juba poari kuine on Pöi; nii paks rahvas, põln εnam iŋŋe `ruumi; `meitid oo leeritüdrikumi veel neli tükki elus Muh; obose jala εεld on `kuulda Emm; kaks hoost pidi ikka olema talukoha peal Phl; paĺlu ube maas oo Rid; surma `vasto `põlle `rohto Mar; änam kõlvatomad tego saa `ollagi Kul; põld suurt `metsa, üks väike viserik oli üksi; `rõõmu põle `miski aśja `juures näha Mär; `kange külmetamene olnd; nüid oo kõik ise`entid täis (uhked) Kir; Mis `asja seal `öösi näha oo Kse; tadrekuga `viidi, sedä põln, et nääd (taldrikud) just olematta olid Var; laastukatusi oo oln Tõs; kõik tuli näpuga teha, ega masinat põln Pär; ennem põle reel `raudi all `ondki PJg; nüid juba akkab neid (hunte) olema Ris; kuńniks tedä võib `olla änam Juu; minu ajal akkasid nied rät́ikud ikke juo olema KuuK; muud `rohtu nendel ei `tiatud kedagi olema Amb; ega `endisel aal masinaid nõnna old Ann; eks vigu olnd ka `mitmesugusid Tür; ei `tiagi, pailu neid vagusi võis sial `olla; põle `leibagi old VMr; parem õles sa võenud õlemata `õlla, ku sa nüid õled `niske eläjäs; vai tädä onegi Kod; siin ei ole nii `suuri talusid olnud Äks; pulmad jäid `kat́ki, ülepia jäid olemata Lai; oĺli `mõisa, siiss ka kõŕts Vil; miu peräst olgu või olemede, mea‿i tää sest kedägi Krk; lämmege ei oless si̬i̬ maa midägi minnä Hel; mes om, sedä sü̬ü̬d Ran; no puĺl pidi olema, kes `lehmi joosut; tü̬ü̬ aig, nüid om vana inimese kõ̭ik innan Puh; ega meele `kausse vaja ei ole, `kausse meie peräst olgu ehk olemada; ma `tuusi, et tollest `määrmisest `olli põlvile abi Nõo; siin tõist nii vanna inemist ei olõkine Ote; kolm sõ̭sard neid `oĺlõgi San; kõ̭kkõ om olõmõn ilman, om hääd ja om `alva Krl; nii hääd inemist ei˽saa maa pääl enämb ollaʔ, ku˽ta om; no omma vana nime˽hennan; kooldaʔ om kõ̭igil (surema peavad kõik) Har; `kulda oĺl siss kõ̭igihn paigun olemahn; tu̬u̬ jäi lavva mano piḱäle, olõ õs ello inäp man Rõu; `lat́siga om ka˽pahandust, paŕõb olnu˽ku näid olnu õs üttegiʔ; ku ma eloh olõ, siss iks tulõʔ vi̬i̬l `kaema; lät́s tarõst `ussõ, ni sattõ `maahha, ni oĺ́l vaĺmiss (surnud); nigu midä t́silgahhass [valgele] pääle, nii om nätäʔ Vas; vanast üteldi `väega häid heeringit ollaʔ Räp b. (mingis kohas, kuskil) mere pial `olled näkkid Jõe; `nüöri `otsas pida `silmuka olema VNg; `meie `rannas `onvad rüsad Lüg; Mis `mustad mugulad sääl tuha sies `onvad Jõh; sii pole eile üht `vihma olnd Kaa; `lamba `lautas `olli sõnnik oln Muh; minu isaperes oli `leiba ja räemest ko Mih; ahuni, angerju, kohasi, `kõiki `püüdväd, mis aga meres ond Khn; küläs on oln `surma Ris; `altari ies olid neli `paĺmi Kei; tua pial on püeningi JMd; Siberis olema küĺm ja suured metsad VJg; `räime `Peipsis ei õle õlemaski Trm; siin Arakal olema olnud Pal; keele pääl om, aga ei tule `mi̬i̬ĺde piltl Hel; lihaste ja soonde sehen tu jõud `ommegi Ran; ütitsen köögin olna näil tu̬u̬ söögitegemine Nõo; `valge periss nigu peenike lumi olessi `lehte pääl Kam; sääl olna `järvi kah Rõn; mäe takahn - - sääl oĺl vi̬i̬l nätäʔ haĺast Rõu; su̬u̬ pääl arvatass paĺlo `halvu `vaimõ olõvat Se c. (mingil ajal, millalgi) kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; `neljäbä õli `kapsasupp Lüg; Sügise õli tuli `rummus alati Jõh; tänä on ilos `ilma Vai; lehmal on kevade vassik; täna olid lestad all olnd, madalas Khk; See aasta tulavad sii mütmed joomad Kaa; tänäbu öetasse igäl pool vähä `eina olavad Vig; selle omigu, kui `surnu kodust ära läks, oli alati riisipudru Mih; vanaste `olle noorik ja `peimes läin kirikusse puu `vankrega Aud; tänä `oĺli (sündis) alles tal poea põrigas Saa; tänavu `talve olin `aige Kei; suvel ikke on mets lehes Amb; kaera looma aeg `olla ia vähile `minna Tür; ennevanast olla old nisukesed ruosi sõnad VMr; vasik õli (sündis) neĺjäbä Kod; ennemalt oli `meilgi omal `nairid maas Pal; peris vanal aal on õegutud nimepidi si̬i̬ ja si̬i̬ tulgu nüid `liiku `ju̬u̬ma KJn; `päevä `oĺli muu tü̬ü̬ Vil; sel olli lait́s `täempe `ü̬ü̬se Krk; sügise märdi kadri `ümbre, nii `olli tu [kooli] minek iki; `küindlekuu, siss olna sutel joosuaig Ran; ommuku, siss om ta (kana) päevä tõsemise `aigu ülevän Puh; `talve, siss om sü̬ü̬k otsan; `täämbä om `veetke nigu suve ilm Nõo; tinav`aastak pikka `vihma ei ole ollu Ote; talvõĺ omma lehmil `vaśka perän San; tinava um põud suvi Kan; egä õdagu kelläst kolmõst kellä `katsani oĺli nu̬u̬ʔ tuńniʔ; talvõl `oĺli kül˽minekin (suremas) Rõu; tinav`aaśta üteldäss kehvä˽rüäʔ olõvat; Vanast oĺl rahvaśs uma eloga˽`rohkõp raahu ku nüüd Räp d. (kellegi valduses, omanduses, käsutuses) minul `siiski `kaunis `suurekas `julla oli Jõe; Kenes `kindad nie on Kuu; poiss tahi `üövelpakku, aga mul ei õle tädä enamb õlemaski Lüg; sai `arvo, et sie ei olegi tämä laps Vai; mool poleks eite nii kaua `aega olad `ühtid Khk; Oleks kitsel küüned, läeks puu `otsa nalj Mus; Mul pole seikest asja kut raha Kaa; omal `kohta `paika põle mitte Muh; teesel olnd ilosam tekk veel `kirje poolest Vig; kui siia tuli, siss täl `põlngi midagi Kse; tuli jala, põln obust `ühti Tõs; naestel olid tanud peas Aud; tal `oĺli pailu `sõpru Saa; tal olid `saapad `jalgas Hag; kas teil on tikka Tür; temal oli kaheksateist `tiinu `põldu kääs Pee; minul ei õllud raha Kod; noorematel olivad nisukesed madalad kingad Lai; või tal mõni ää sü̬ü̬ḱ‿o Krk; kas sul om si̬i̬ varanduss `alla (alles) Hel; pojal ei ole konagi `aiga Puh; mia `mõtli, et täl `paĺlald poig `ommegi; meil `olli `uutseleib joba käen; naśtel olliva vü̬ü̬ vü̬ü̬l; oless täl ei olessi - - a täl om `rasva ja `kõ̭iki Nõo; pidi olema tüdrukul, ku ta mehele lät́s - - sukke ja `kińdit ja TMr; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; üits tütär üteldi täl ollev Rõn; tel `õigõt kotu ei olõʔ Krl; meil pidi olõma piḱk piitsk; mul eleki (ei olegi) murru, runguli kasusõ pääl Har; ei olõ˽mul `aigu juttu aiaʔ Rõu e. (kellegagi või millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina jne) midägi viga sai kalal `olla, `seisus puol`puiki vies Kuu; kui `piima‿i `andand, siis oli ikke `lastel `ussid küll jah VNg; miul `oldi (olid) rüsäd joes Vai; äga tal selle naisega `ölpu pole Jaa; Sellel pidi ikka laps olema Pöi; `uhkel `olle uuled, rikkal rinnad, `vaesel põle muud kut `valged silmad; mool põle veel suka `loodustkid ülal Muh; mes `röömu münul änam aa Emm; mol täna `lahkem `olla Mar; uksel oo kaks `inge ja kaks tobi Vig; uśsi kuningal oleje punane ari lagipäes Hää; küll sellel on alles pea `otsas; mul oli ais ninas piltl Kei; lastel on mäng nende tööks; ega mul `aśja põld `ühti Juu; põld tal (lambil) `kloasi peal ega kedagi Kos; mul omalgi oli kaks `puega sõjas HJn; minul sial omakseid kedagi ei tia olema Tür; mis sel adral siis viga on VMr; mõnel kuutõbisel olla paĺlu `jõudu Rak; mul põle muud kui tühe ing, teises jalas vana king nalj VJg; mul õles tuline igäv õlema, ku mul kedägi amet́id ei õles; seenäl õle praod siden; mul‿o piän si̬i̬ laal Kod; mul on sust ale meeĺ Pal; obusel olema nari Ksi; minust enam `sinna minijad olnd Lai; mõnel joodikul on `kõiki küll Plt; ka siul nõnda paḱk om, et sa‿i läpe tetä; veĺlel ei ole `lu̬u̬ta elu `pääle Krk; tal ei ole `tuhkagi pähän; si̬i̬ minek om mul küll `vastu mi̬i̬ld; neil ollebe (olevat) vana rumale jutu Hel; oless mul siĺmä oleva, ma istuss `pääle ja susiss sukakest Ran; ega mul `jalgust kasu enämb ei ole Puh; emälepäl om lehe nigu kördsun; minul ei ole liha luie pääl Nõo; tolle mehe nimme ei ole mul ämp meelenegi Ote; ega mul kahju ei ole, et viin pudõlide jääp Rõn; Ei olõ˽taal inäp piḱkä perrä, taal om `vaŕsti mineḱ Urv; tu̬u̬l oĺl enne`aigu lat́s olluʔ Har; küläinemistel oĺl kah `väega hallõ tu̬u̬d rüḱä, a `suuhtõ `panda saa as ütte terrä kah Rõu; vasaral om ka puinõ hand peräh Vas; nätäĺ sul jo är olt sängüh Räp; kuiss teil häpe olõ‿i üte silmä päältki‿i Se f. (kellelegi või milleksi mõelduna või määratuna, tarvis olema) raha sai pali ja ei õld sedä `tonti enämb vaja (kratist) Lüg; `vihma oleks vaja Mus; piab olema `aigusele tarvilik kitse piim VMr; siis ma käesin, ku mul õli vaja käedä Kod; pool maja oĺli loomalaadaks Pil; tuli `oĺli silmä valgustuses KJn; ega ma üte päevä jaoss ei ole, `ütles `ti̬i̬ńder, ku sa `ütlet, et ta om vähä tennu Hel; ega `mulle sedä liha `säĺgä vaja ei ole Puh; tu̬u̬ mulle mõni kuuse ormakene, mul om vaa tuld läedätä Nõo; ega˽sullõ naid lavvatüḱke vaja ei olõʔ Urv; tal os ollu taat `perse`nahka `paŕki `raaskõsõ Har; mul‿olõsi˽tu̬u̬ rohi hüä Rõu; naid vannu olõ õi˽kellegi vaia Vas

2. asetsema, asuma, viibima; elama; käituma a. (mingis kohas) Kus ne `lehmäd sul ovad; kes neid kottisi `vasta ott, old kive `otsass Kuu; ku [noorpaar] oli juo kerikust kodu, siis `vueti ka `tervise `viina VNg; mei õlima Lüganuses mattukses Lüg; nahad on tanni sees `parkis Khk; Onu tüdar on `paergus `linnas Pöi; ma ole seal küll ja küll oln Muh; pead sεεl `aigemajas olema; lussud on seina vahel Käi; röhud olled ümmer kuue Phl; kaks `klaasi olid laua peal Mar; oli `terve pääva kottu ää Mär; Kuudil (talunimi) ma ole old Lih; puud - - oo `riitas Tõs; [lapsed] tulevad ikke ja olevad sii `õues PJg; luog on maas JõeK; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; jõe nupud, need‿o suure jõe sees, kollased ja `valged Ann; kingad olivad rät́ikus VMr; `juhtusin sial lähädal olema Kad; tõene karjus õlga kesk `põldu, tõene raja piäl; näväd õlid siin kostin Kod; koera liha olema obuse kabja sees Ksi; kolm meest olnuvad tee pial Lai; Liĺlid `nähti toas oleva Vil; mia ole lavvakirikun; sapi maik om suhun Krk; ma `iste sääl mäe pääl ülevän, sääl sai tüḱk `aiga `oltuss Puh; tu̬u̬võrd olli ma nukan, `rohkemb mu nukka es panna; ta‿`lli mõtsan paon; olgu kas `sü̬ü̬mine vai `lü̬ü̬mine, temä om iks alati platsin; `poiske - - `oĺli väĺlän pimedäni Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; tu‿m õkka sääl `vaksali lähükesen San; ei tiiä, kas timä kotust kauõn ka olnõss; ma‿ĺli Valgan aŕsti all (haiglas) Har; timä iks kaŕaga˽`kohki mõtsa ja mäḱi vahel vaŕohn oĺl Rõu; kos na ummavaʔ Plv; ti olt iks süväh Vinnemaal joʔ; ma oĺli hannah iks unonaaśõl Vas; es olõḱe kotost kavvõh es; mä olli sääl ü̬ü̬d tol talol Räp; inemine oĺl vańgih Lut b. (mingis tegevuses, milleski osalemas) olimme `vennaga kahekesi ajuss Jõe; [poisid] õlivad `vargal, aga kättä ei `saaned Lüg; Ku mies õli `vuaris, senele läks kahe nädäla `süämine `kaasa Jõh; nad olid `pulmas Khk; kolm meest olnd kallal Vll; mära‿o täkul - - kui ta paaritamas oo Jaa; ma ole ametis `kangest (tööga hõivatud) Muh; üks jutt oo `jälle `liikmas sii mööda küla Mar; ükskord olime ulgakesi `lambus; teene oli sarja peal, teene `andis rukid kätte matiga Mih; Ennemä sai järjest Pitkänäl nuõdal `oldod Khn; lehm oo pasal Tor; oma elu põlve olin isal abiks Juu; olin - - teese tüdrukuga marjul Ann; isa-ema olid tööl Tür; meie õmad one kõik lapul Kod; ta on `paerga mesilastega ametis Lai; `mitme asjaga olli mul paĺlu tegemist Hel; nemä olliva `ü̬ü̬se noodal olluva; lehm om mul sugulaste pu̬u̬l sööda pääl Puh; tu̬u̬ asi om arutusel ollu mitu `kõrda joba; [ta] olna pimedide kooli pääl (koolis tööl) Nõo; tu̬u̬ peigmi̬i̬sspoiss es ole kotunegi siss, tu̬u̬ `olli kroonu pääl Ote; ma‿lli riht abin `pesmän San; naaʔ oĺli˽Hańnikõisil `puhtin Urv; `tüt́rik oĺl kõrran (mõisas loomi talitamas) nädäli `aigu Har; miʔ oĺlimi mõtsahn rüä man Rõu; rahvas om viśt `lõunõl Plv; unotütäŕ oĺl ka käämäh (külaskäigul) tah; suurõba latsõʔ omma˽tü̬ü̬h Vas; mis nii kavva oĺlit maŕah; tä oĺl joogi pääl (purjutamas) Räp c. (mingis olukorras, seisundis või suhtes) `meie olimme nii `külmissäss Kuu; kas oled jua akkamas Hlj; kana on munas, `omme muni VNg; uks on `aagil Lüg; Ühä`kõrraga lei tagant suur tulekuum - - `vilja `kuarmad õlivad kõik nagu tule sies Jõh; vast olivad `oige `vaised ja nüüd tekköd omale kaik `uvved `uoned Vai; `öhta on kää Ans; mees oli nönda ädas; karjamalt rohi `körbend, loomad on puhas `nälgas; nüid oleme teineteisega tasa Khk; mered oo nii maas Mus; Juba oogid jöulud kää Kaa; kus sa siis said vaba `olla, kui sa `möisas pidid `päivi tegema; `meite tööd on nüid `kordas Vll; orju aeg oli `möödas Pöi; kõrts `olli rahvast täis Muh; obo on lövel, siis puristab ja ajab tatti `välja Emm; kui sa minestandgid oled, äi sa tee mitte midagid Käi; kell on palju järel Rei; kase lehed oo juba iirekõrvol; nääd oo nüid `riidus Mar; ma olen `päivis (hädas) nagu kuer kirikus Mär; et ma jalutu ole, aga ega ma `aige ole Kir; odrad oo `loomese peal Lih; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele; maa on kares (söötis), tuleb üles künda; nutab, siss oo mokad naa `rõmpsus ja `käärus Mih; kell oo rikkes Tõs; ei ole paelu sańdim `olla, et `ammad ää on Vän; ma olen sest prii; ta on `völgu Ris; ma olin kahevahel, kas ma ikka lähen Kei; särk on alt `lõhki Hag; ma pean koa nii kammitses `kińni olema, ei ma soa `kuśkile `liikuma Juu; puu on `pungas Amb; pill on jaalest ära JMd; kanad olgu `aedas `kińni Ann; mina `veikese vennaga olen üksi kodus Tür; kas sa oled minu `peale pahane; lepad on piimas; mina olen sinu puolt Koe; aĺlikas on alati `lahti Kad; kell on kuus täis VJg; `äästati nisu õrast, kui ta koorikus õli Trm; õlima irmun, et ku lähväd `sinna; eks näd sellegä õle `amban (tülis) nüid; õled kõigega killan (hädas); `tu̬u̬rev one liun Kod; teeńe `tahtis nõnna, teeńe õli `vasta MMg; lehm oli ket́is Pal; oli minestuses, ei `tiadnud, mis ta tegi Ksi; vanaduse päeväd on käe KJn; ma oless nagu temä küllen `kinni Trv; ni̬i̬ ametniku - - mea olli nendeg ninda kimbun Pst; oi eldeke, temä om ju ennäst `vastu (rase) Krk; mõni olli siin täis joonu; mõtte om kiḱk `laokuli Hel; `ku̬u̬te ei ole enämb alaligi (alleski) Ran; `jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä, ei midägi tetä; suvva aasanduse om `kat́ski; miu käe om igävess läbi Puh; poiss tu̬u̬b neid soolatsit `silke kodu, peräst olet nii janun ku `oitku; tu̬u̬ olna käemä pääl; mia niipaĺlu [viina] konagi es võta - - mia olli ike jalal; kannel ei ole timmin (hääles) Nõo; ma `oĺli essissen periss; uss om lingil (uks on kinni) Ote; nu‿mma `pähkmiid täüś San; Olõss voḱk joonõn olõsiʔ, ma ürisi˽ka mõ̭nõ pooli `langa Urv; [ta] oĺl `köstre söögin kolm `aastõkõ; kui maʔ oĺl viimast last (viimase lapsega rase), siss oĺl maʔ `aigõp kui muide `aigu; närvi omma˽rikkõn Krl; kis ahelan om, ega˽tu̬u̬ vallalõ ei˽päseʔ; kas ma sul jalun olõ, et sa minnä ei˽saaʔ; sa is olõ `tu̬u̬ga nõuhn Har; päiv `otsa oĺl `jalgu pääl, a es väsü är˽kah; oĺlimi sõ̭nutusõn (sõnasõjas); mõ̭ni talo oĺl `väega˽kõrrahn Rõu; kell um kuuś är löönüʔ, um `säitsme pääl Plv; puu omma˽kõ̭iḱ karsah; imä ei ollõv inäp meele man; kahr om ka jalol Vas; ma olõ katõ kaalu pääl (kahevahel) Räp; nüüd ma olõ joonõ pääl; taa miiss om nüüd otsah Se; maa um vaevüssen Lut d. (mingil viisil) Eks sa õld `paigal, mis sa `vällä `juaksid Jõh; Mis sa siin elad vai oled, kui ajad ei parane IisR; sa ole vait Vll; Siis peab nii vagusi olema, kui ta midagi räägib Pöi; oli oma osaga rahul Muh; tanu, see pidi pεεs olema, muidu es tohi `olla Phl; `seltsis õdusam olla Vig; sii ta elab ja oleb, taal tulevad tilgad `kaela (katus laseb läbi) Kse; `laske `olla need puud sii vakka Mih; Lapsõd, olga vagavast, kui vanad inimesed `riäkväd Khn; `laśsis natuke `aega `olla Nis; `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; kas sa ei sua vagasess `õlla; kuda vanass `testi ja `õlti Kod; sai sedaviisi `siia `tultud ja `oltud Äks; lapsed, olge vait KJn; mis käperdat kassipojast, lase olla; temä om rahu kigege Trv; ole no vahel kah, mis sa ütte`puhku iki `orjat; ku sa omag `vällä tulet, sõss võit periss rahulik olla Krk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kah Ran; kihulase `kangede seivä, mia es saa paegal ka olla; tõene - - mekib ääd ja parembat, mia ole vakka ja loputa mokka Nõo; ei olõʔ silmä täüt suigatõ saanu, nii ma õks kapõrdõ ja olõ `pääle Krl; kiiḱ (kõik) om `vaiki ja vaganõ; ala ollu˽sa vakka, kõnõla ennede Har; inemisekese˽kõ̭nõlasõʔ, kuiss om tettü ja `oltu ja `vaiva nättü; eläjäkeseʔ oĺli˽tu̬u̬ olõpuruga˽periss rahulõ Rõu; suvõl piät kalloga `väega hoolõn olõma, `sülgäjä˽tulõva `pääle Räp; ol‿no rahutsõhe Se e. (mingis asendis või suunas) kus puol sie on Hlj; `Päivä on `kaunis madalal, et akkab `varsti `luaja menema Jõh; ma ole pire `pitkas maas Khk; obused olid üksteśe `ändas Kär; `meite `vankrid olid `kõrbu; väräb oo `kiibas Mar; ole seal upakille, kuku viel kummuli JJn; tema `olla ikka väga `küirus Tür; kaks nuort `kuuske - - `maani olivad oksad Kad; Uhekra õmad one `lõune pu̬u̬l; obene õld pitkäli Kod; ta om mahan ku üits kivi kunagi Krk; obese - - kõ̭iḱ olliva rongin (üksteise järel); säĺlä pääl `olli, es lase `endä liigutada mitte Nõo; Jäŕv om meist õdagu pu̬u̬l Rõn; ta‿i taha jo krõńgsin olla San; Tu̬u̬ pu̬u̬ĺ, mis pääl oĺl, tu̬u̬ pli̬i̬k pääväga˽`valgõss Urv; tuuĺ om `perrä Har; lappõtüḱüʔ oĺli aidatala küleh ribah (rippus) Vas; Pedäjä ladvaʔ oĺliva˽loogah Räp f. (kellegagi või millegagi koos; kellestki või millestki eraldi) ku `puutu `tuule kätte, siis oled kala `riistost `ilma Vai; koes kaks ninapidi koos, sεεl - - kolmandal pole sönna minna Jäm; me oleme muidu ühes küll, aga elame teine teises pooles Khk; Vanasti elati oldi suurte peredena koos Kaa; me oleme lahus Muh; ei tea, kas‿se poiss oo selle tüdrukuga olnd Mär; `niskesegä ma ei aka õlema; kas õled koon õllud temägä; puasmed one lahun, lõng juakseb ku vurab Kod; marja`pańgi ma maha es jätä kah, tu̬u̬ `oĺli kõ̭ik aig üten Ran; nüid ole mia lihatiinust ilma nigu peni `pehmest leeväst Nõo; tõõnõ veli oĺl ka ütehn Rõu; ar sa˽näidega inämb olguʔ Vas g. (mingil ajal) kanad on sügise tiivil Khk; `rätsepp oli `eile `juua täis olnd Käi; Märt `olle täna maasikul läin Han; me olime sügisi ja kebadi naa `kimpus (vett oli palju) Mih; `terve nädal ollakse eenamal Amb; kell kaheksa olime Vägeva `jaamas Pee; pühaba läks karjuss kodu, ma olin siis ise karjas Lai; memm oli minev`aasta minu juures Vil; ma olli poole talveni kotu Nõo; oenass `olli iks sügise jo tappa Rõn; kala - - `ü̬ü̬se om paigal Vas

3. iseloomustab subjekti omadust, olemust, tunnust jne a. klassifitseerib, identifitseerib või defineerib subjekti mina olin kaheksama `aestane, kui hakkasin `käümä `lambass Kuu; vend oli `matrukseks Hlj; mei külä `ongi `leski `naisi külä Vai; [ta] oli ristiinimene; nee‿o oma`kaitse mehed, nee pole `sakslased mette Khk; kapukad oo suured `räimed Mus; vähiksed sönnid - - olid ula mullikad Vll; Nasin või näsin, kump selle õige nimi on Pöi; kakskümmend kopik oli nael [tubakat]; need `olle sõled olnd, mis `sõnna kurgo `alla `pandud Mar; kui ta oo `aastane, siis oo juba säĺg Kul; vaśkuśs pidada olema selle nimi Mär; siis oli pruut, ku kirikust tuli Kei; sie oli minu lapsepõlve asi HJn; sie on tomat, mis mul `taskus oli JJn; põkked on kõlud, kus põle enamb `õiget `tuume sies Sim; egä sa vaim et õle, ike iholik inimene õled Kod; `eestlased ollid, kes `kõŕtsa pidasid, `sakslast ei olnd Vil; miu esät emät olliv talu `ti̬i̬ńdre Krk; Viĺlandi ti̬i̬ om kuuskümmend `versta piḱk Hel; mia `küśse sedä`viisi, et mes inimese te olete Puh; si̬i̬ märä om kolme poja emä; `ankru `olli serände nigu õlle vaat Nõo; ma oĺlin siss siakarjuss joba TMr; must muld `ommegi tu periss muld Kam; nu̬u̬ om jaaniussi Ote; udrass ollõv vi̬i̬ elläi Kan; sa‿lt võõrass Rõu; sa‿lõdõ mul sugulanõ; no kas ti˽sõ̭ss koiraʔ olõdõʔ Vas; tõrõlõmine `ommõgi `hamba `heitmine Se b. iseloomustab subjekti laadi, omadust, seisundit jms `lained on `korged, `suured ja `korged Jõe; pisukane paat, no ega sie suur saand olema Kuu; [hülge] nena ja `korvad `onvata `külmad ja `märjad VNg; miu kukko oli paremb kui siu oma Vai; kirikuub oli üsna nii `kurdus Jäm; inimesed on ullud küll, üksteist `riisuma Khk; olg mette nii naĺjakas `eese jutuga Vll; poiss‿o pitk küll Muh; ärgo `keegi nii rumal olgo, et tä teisele kõik ää räägib; ta oo‿tale `koormaks; juused olid aga `kruusis Mar; vesi juba tunnukse `leige olevad Mär; Ma ole vana, kui ma noor oli, siis põln masinud `kuskil Han; `pumplene lõng ei põle libe Var; `saarma nahk `olle kallis Tõs; Olga‿mtõ nda `uhkõ Khn; oinik talled oo suuremad Tor; `võt́sin omal uue naise, si̬i̬ on tüḱkis ilusam ku vana `oĺli; `uhtin `oĺli i̬i̬st `lahti, laste leit Saa; oled na lõnges, ei põle tugeb `ühti Nis; rammu poolest on koa teene teesest üle Juu; karu suitsu sink old `äśti ia HJn; metsa kits `olla väga arg Ann; ma olen nii väsind VMr; tõene laps one tõesess tõene, tõene ajab `jońni, tõene one põhjatu üvä; mõned pingid one raud`jalgega Kod; silmad ei õle nutused õllud Pal; isane sammaspool olema kuiv; mis si kuvve `aastane siis ära on Äks; jaaniliĺled oleva kirjud Ksi; pahase pale oleva punane KJn; Käsk olema vanem kui käsu`ańdja SJn; temä om kurb oma oleki sihen Trv; `olden sea targep (sa oleksid pidanud targem olema), ku tõine rumal olli Krk; vene kirvestega `paĺki lüvvä ei saa, na om õhukse Ran; ta‿`lli vähälik obene, aga jala - - käesivä juśtkui kerilavva all; `taivati̬i̬ üteldäss kitsass oleva, `põrguti̬i̬ üteldäss laǵa oleva Puh; sa‿led ää ollu, aga nüid sa olet kuri; ega neist äbärikest kana`poigest midägi `asja ei ole; temä‿m rammun nigu paku ots Nõo; ma‿lin ike `väikene ja oĺlin serände eläv TMr; tu̬u̬ vesine söögikene es ole jo midägi väärd Ote; to‿ĺl must niu kahru sitt San; vana olt, a `surma `peĺgät Urv; ega ta maailm nii kuri is ollu is; kirsimarja omma hää marja Har; olõsi˽kül˽hüä, ku˽ti˽võtasi˽`käśkä˽`sanna küttäʔ Vas; är `olkoʔ nii hońo, olõʔ tragimb Räp; ta om nigu siuǵ kavvaĺ Se; reheriha um `harvu `hambidiga Lut c. osutab päritolule kust sa kodusi oled; ei old `randlane, oli Vihasuost Kuu; üks üts Iiumaalt - - olevad Var; täma elab seal, kust ma kodo olen Mih; mede `preester `öeldas Petserist oleva Hää; setud, ni̬i̬d õlema Setumualt Kod; kost ta üteĺ `endä peri ollev Trv; `võ̭õ̭ra inimese om, mia ei tiiä, kost na om; miu emä `oĺli Pullikse talult peri Nõo; kes `kaugõpast oĺliva, es `saavagi˽kodu minnäʔ Urv; ta - - `oĺgina säält `Peipse veerest Har; timä om Hüŕsi küläst Vas d. osutab materjalile, ainele viepidavad `suśsid, vasiganahast oli `sääred Hlj; `sõrmuss on `kullast Lüg; Rihaalune on küll kivist, aga elumaja on ikka puust Pöi; `vankrid olid puust ja `vankri rattad - - olid koa puust Mar; nüid oo `juhtmed rauast, enne oli tammeväädist Mih; [ree] tallad olid saarest, `põlle `raudi all `olngi Aud; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu Hää; klubid, need vist olidki nahast Juu; vanast puukoorõst oĺliva pasuna, a nüüd omma vasitsõ pipari Võn; `rahkõ ommaʔ vägi `parkõ nahast Kan

4. liitaegu märkivalt a. isikulise tegumoe täisminevikus `Olsin `täüdünd `kohtusse `menna Kuu; sie (vanaisa) õleses `tiedänd neid vanu `asju Lüg; Ta `polla (polevat) noorelt `viina `maitsnud ka Pöi; ma põlegid lüpsn see sui Muh; üks mees on pöllu seest rahapoti löidn Phl; ta `olle lugend `piibli otsast otsani läbi LNg; ta põlla kartnd `ühti Mär; põle müün ega annud Kse; `peksa `olle saan iga tüha aśja pärast Aud; Unt oleja (olevat) terve päeva metsas suurt oinast `paśsinu, aga põle kätte saanu Hää; mina ei ole saanud `õunu nii pailu `koorida Ann; ühe `lamma `olla nad murd Tür; meie põlema täda kutsnd matusselle Trm; paĺju `kaśki ja `kuuśki õlema si̬i̬ rajo maha `murnud; ma‿p õlesi lähnud, tämä suńd minuda Kod; tuba - - oless võinud ka põlema minna Äks; kes seda küll oles aemand KJn; koht olema menule tagasi `antud SJn; ma‿less pidänu parembide elämä Puh; uńdid omava `kõńnuva sääl `ümbre aia TMr; ma‿lõ laudan `sündenü San; `Hammõ kaaltagunõ om `kat́ski lännüʔ Urv; timä ollõv `perseni `sisse satt; ma‿lõ nii `kuuldanu Har; kas tä ei olõss võinu˽`tsoĺki rattakõisiga tuuaʔ Vas; ar oma `häönü nu̬u̬ kelläʔ Se b. umbisikulise tegumoe täisminevikus sie oleva `löüetüd mere`rannalt Kuu; Looma`lautadele olla `tehtud ristid ukse `pεεle, siis polla undid `looma ära `murdand Mus; juba `olle lahutet koa Var; Kalad `ollõ `ljõnna `viidud Khn; agu ei saa muidu vidada, kui olgu `siutud Ann; sealt Vissuvere järvest `olla isegi vahel `augisi `soadud Tür; ega siis ole (ei olevat) tuulatud aganaid õiete `väĺla sialt rukkist VMr; seda põle täidetud Rak; õlgu mintud jalamaid Kod; oleva räägitud, et neil on vaĺss rahad ligi KJn; karu äkkega olna aenamaad `äestedu Ran; ta ollu muudetu soest Võn; `lamba rahuʔ ommaʔ mahaʔ `lü̬ü̬düʔ Urv; sinnä ollõv sõ̭ss vanaajonõ kuld pant Vas; `olkuʔ ti̬i̬ säet Se c. isikulise tegumoe enneminevikus `naised olite `kilkaned ja kisendanned Jõe; kured oli nokkind küll jalad purust (pakatanud nahast) Vai; mu emagi olli urjutand `uńti Mär; tä põln veel `tervese soan Tõs; `kuskil puol ma neid ei old näind VMr; olnu lapse `rinde `pääle `võtnu Äks; teene mi̬i̬s `oĺli siss saand `sinna appi Vil; siss `olli tullu üits jalgratta mi̬i̬s Nõo; like tõuvili oĺl kokku vajonu Ote; ńä‿`lli `raaskõsõ saanu iks aru kah San d. umbisikulise tegumoe enneminevikus oss (oleks) sann kütet ollu Krk; siss `oĺli laud ärä katetu TMr; muidõ perremihel oĺl raha varastõt Har; `lü̬ü̬mise jaost oĺli˽tettü niisugutsõ kovalka Räp

5. püsiühendites, mis väljendavad a. möönmist, nõusolekut, kinnitust `õlgu `ninda Lüg; olga siis nönda, kut me `rääkisime Khk; Olgu mis on Kaa; olga `peale, jäägu `oomseks Vll; vεhest lapsed moo eest ikka `armpsad, kas olgu vöi keige suurema vihamihe lapsed Käi; olga sedäsi Khn; olgo muud mis on, kui kääd jalad `terved on Ris; noor puaŕ pidand kua `laudil magama, olgu kui küĺm `tahtes Rap; tuleva nädala viel ei akata `leikama, olgu siis üle tuleva VMr; kui ta tõi, siis õlgu Trm; õlgu `meske tä one - - muko ti̬i̬n Kod; olgu sõ̭ss pääle, ma tule Krk; temä `äädust ma‿i tiiä, `olli mes tä `olli Nõo; ku˽timä mullõ häste üteĺ, et timä mullõ hobõst ei annaʔ, `olku˽siss Har; `olkõ noʔ, teḱe no mia taht Vas; vabõrnaʔ pandass kõ̭gõ tävvega tsäist, `olkõʔ varrõʔ, leheʔ vai `häelmoʔ Räp; `olkõ miä ollõh (olgu mis on) Se; las(e) (aga) olla (kinnitav, rõhutav väljend) Üks va libe mees, vastu nii εε, et lase olla, aga tagaselja sossib sulle ora perse Kaa; Sellel nii `kerge kuulmine veel, et lase `olla Pöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; Teevad nii ilusaid sõnu, nii et las aga `olla Jür; nõnna oma `jõmmi täis, et lase aga `olla Kad; `Seande vimm om sehen, et lase olla Trv b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist kas ole pagana `poiga - - tegi `uvved `saapad mutta Vai; Mis see nüid olga, ei saa änam magama Han; mis `töinamene see olgu, ruttu `karja Aud; kõik torikad ka siin jalus olgu, kuku kas `otsa Kad; mis `naaklemene‿se olgu ühte `puhku Plt c. suhtlusvormelites palvet, tänu vm soovimist Ole mehest, et appi tulid IisR; Ole sa - - tuhandest tänatud Kaa; ole sina `terveks seda ää toomast Vll; Ole miheks, `aita vigadid käiata Rei; ole ea, anna `moole sedä Mar; õle‿nd nõnna kaĺlis, õõru - - mino piha ja kaala `su̬u̬ni Kod; ole sa mehess, et sa ärä tõid Vil; ole nüid terven, et sa tullit Krk; olga terve esi kah Nõo

panema panema R eP(panõ- Khn) M(-me, -m) T; `panma, `pandma T V; da-inf `panna R eP, panna Vig Mih Vän Pal Äks M T, `panda, panda hajusalt T, V

1. a. (mingisse kohta) asetama, paigutama `pandi vesi `astjasse Kuu; `trestel `panna `sualika `otsa, kui `aeta `taŋŋud sise VNg; pane `perse `penki (istu); keväde on `kartuli panemine Lüg; Siis `pandi `leivad labida `päälä ja `pandi `ahju Jõh; mei panemo igä `aasta `augusti kuus `silmu `merrad jokke Vai; pani omale vammuse üle Jäm; `öispu `marju pannasse vahest leva `sisse Khk; pani ennast `mandrile (läks mandrile tööle) Pha; Ma käisi [lammastele]- - `pöhku `alla panemas Pöi; kus ma selle koti `panni; ma panni pätid `jalga Muh; keik suured `riided said kerstu `sesse `pandud Käi; `saadi nii `palju kala, et pole `kuskis `panna Phl; kui jääd änam `karta ei ole, pannakse mõrrad `sesse Rid; kase koort `pandade [saabastele] talla `alla, siis `kriuksvad; `ambad ja kõik paneb `platsi (võtab tarvitusele) piltl Mar; pane müt́s pähä, kus sa `paĺla `peaga lähäd Mär; kuipaelu sõnikud siia oo saand panna Mih; suu rauad pannase obusele suhu Tõs; nemäd panad (panevad) toedo `ahju, kui taha `kietä‿mte; Majassõ (maja ehitamiseks) sai üsä paelu raha `panna Khn; ilus puhas `valge särk `pańdi `seĺga Aud; perenaine paneb leba juurt Pär; `soostrid `laśsime ära `nõrjuda ja `pańnime vedela pudelasse Vän; niied `pantase `teĺgede `sisse Tor; panen raha `panka Hää; jäi iĺlast kardulite panemisega Saa; tie `pandud (tehti) alt poolt küla läbi Ris; perenaene pand pudrukausi laua piale Nis; `talveks `pandakse `küini nied einad kõik KuuK; läksime `kuśkille kupueide `juure, pani kuus kuppu seie abaluu taha Amb; pange `riided konksu `otsa Tür; õlasse pannasse suojaviekot́t, et `juoksva `jälle VMr; pani aava piale `plaastri Rak; ilos tünn, et soada `kapsid `sisse `panna; mõned `muslased paavad `kuaŕti kua (ennustavad kaartidega) Kod; tulime `einu `küini panemast Pal; vahel sai kõver piip suhu `pantud; täna on vaja - - leeva juurt panna, `leige `veega klopitasse jahud ära ja `ongi leeva juur `pandud Äks; oli - - kõige paremad `riided `seĺga pannud Lai; kus sa piitsa `pańnid KJn; pańnin irmutse, vana kuue või särgi SJn; `pandis kikk ni̬i̬d õbetud leid ja `vaĺlad ja kikk `pandis obesalle pähä Vil; `seande pane või pudelise - - ei seeśa paigal Trv; ahju suu ette es panna puid Hls; temäl ei ole vitsa `oksa `pääle pant (ei ole vitsa saanud); pussak oo meestel `ü̬ü̬lä `pantave; mea pia `piipu ka panem (tegema); mul olli nii äbi, et ma‿i tää, kohess ma oma siĺmä oless `panden piltl Krk; susass penile `leibä, aga ega ta‿s anna, pańd omale suhu Ran; noorik pidi egäde `paika vü̬ü̬ panema, läits `aita, pańd vü̬ü̬ aeda salve `pääle, läits `lauta, jälle pańd vü̬ü̬; nüid saap pähäbä joba neli nädälit, ku poig mulla `alla sai `pantuss Nõo; väega `tassa pannu `endä pengi `pääle piḱäli Kam; `ta‿ĺli nii paĺlass, et `rõivit `säĺgä `panda es ole Ote; laset keeväst vi̬i̬st läbi, tsäkutad ärä ja paned pannile (kukeseentest) Rõn; ma kävve `kartold `pandman San; ku supp `muialõ är ei mahu, sõ̭ss võit jo länikuhe ka `panda Kan; pańnimi vilä kot́te `sisse `vaĺmiss Urv; tu̬u̬ om `mõskmise vańn, ala sinnä˽`sü̬ü̬ki panduʔ; kas nailõ koodõlõ kiä haŕussõid olõ˽`pandanu õiʔ Har; `pankõ˽pańgi˽`kü̬ü̬ki Rõu; kutsuti `sü̬ü̬mä, oĺl `herneleemekene pant süüäʔ Vas; `meh́tse `panvaʔ kuppõ `sisse mett Räp; pangu uiʔ ni piḱkä nõglatsit `peŕrä Se; `pańti `ku̬u̬ĺjalõ `kirstu vart `viina nii palakõnõ `leibä kaʔ Lut b. kedagi kuhugi suunama, saatma, viima nüüd `panna kaik `kuoli Kuu; näid `pandi `ühte magama Vai; kurja tegemise eest `pandakse `vangi Vll; ta `panti `türmi Rei; lapsed tulevad sügise `kooli panna; ega neid sigu `võigi `ühte `panna, need `kiskuvad `ühteteist veriseks Mär; pahased, meks minä `poiśsi `kaŕja ei pand Kod; meie `pańnime lapsed `ku̬u̬li KJn; küll ma su `nurka pane Krk; `tütred jät́t oma manu, aga pojad `pańti kasvandigu Ran; ei `julge `lehmä `lauta panna, laut satap lehmäle `säĺgä Nõo; õige vanast `pantu [lapsega tüdruk] äbi`penki Ote; ei näüdäte `lat́si, latsõ `oĺli `pantuvõ vana inemise `tarrõ San; Eass noid talu `lat́si kiä `ku̬u̬li panõ õs Urv; no˽pandat vanadõkodu, ku vanass jäät Har; `pankõ minno kas vai põrmadu pääle, ma˽saa sääl kah `maadaʔ Rõu; eas taad kiä `vańgi panõ õiʔ, ta‿m rikka mehe poig Vas c. (kirjutamisest, üles märkimisest) õli `miski põnev lugu, sie `pandi trükki kõhe Lüg; piab `kirja panema, muidu unub kääst εε Khk; egasugu `asju nad `lehtedesse ka panevad Käi; pane käsi `alla (kirjuta allkiri) VMr; pani kruńdi täma `piale (tema nimele) Trm; politse·i paab `mussa `valge `piäle, ti̬i̬b protokoĺli Kod; on juba `kirja `pantud, seesäb kirjas KJn; nüid `lehte ei panda midägi, nüid om rahvass nigu `uḿne Ran; `enne `keŕkut opetaja pańd lavvaliste nime `kirjä ja võt́t kirjutesraha Puh; ega siss `kõ̭iki `tunnõ ja minutid ei˽saa `mäŕki pandaʔ Har; timäl oĺl ka˽t́siirutõt ja˽kriipsutõt, uma nimi `alla pant (väikelapse kirjast) Vas d. (kõrvale, tagavaraks asetamisest) vihase jägu‿p pea paigale panema mette, aga ken magab, selle jägu pannasse paigale Khk; vanamad `pannid kõik paigale Muh; ei ta `raiska, paneb kõik `seisma Mär; ta oli old Kaiu `mõises ärraks ja oli siis pand `endale kanna taha paelu `aśju Juu; iirtel õli terve kilimitu täis `ermid õma piä järele `pantud Kod; `lasken raha paigal panna Krk; tõese pudeli jõeva ärä, tõene `pańti tagavusi; küll sääl esiki leedäss `tarku, kes mõestava `sü̬ü̬ki säĺlä `taade panna Nõo; ei `raiska kõ̭kkõ välläʔ kõrraga, pand osa paigalõ Har e. (meelde jätmisest, mällu talletamisest) panin `miele, `ninda et piab `seisama `mieles Jõh; Neid - - ilma `märkisi oli teab kui pailu vanade inimestel, ma pole neid nõnda `meele pannund Pöi; kui sehukst kenad kirjad - - `kinda kirjad või, siis pane `meele nee ja too kojo Muh; ma pane sene `täose Phl; kui madisepäeb oli, `pandi `meeli, mis tuul oli, sest vaadati kala `saaki Rid; põle `seoksi sõnu `aega saan `meeli `panna Tõs; kaŕjussed one jo kuradi nõõliked, kõik panevad kõrva taha Kod; sa‿i pane kedägi `mi̬i̬lde KJn; ei ole tat `mi̬i̬li `panden Krk; pane mõni asi kõrva `taade Hel; sa piät tu̬u̬ aśa `hińdäle `mi̬i̬lte `panma Räp f. (rõugete vastu vaktsineerimisest) rubisid `pantaks kooli`lastel Käi; `talle `pańdi `rougid KJn; `aeti `nõstmit panema Nõo; kui ma leeritüdrik olli, siss `panti `ernid Ote; mi läämi pokkõ `pandma San; no pandass jo `heŕnit, siss olõ õi inäbä `heŕni inemiisi Se

2. a. teise asendisse, seisundisse või olukorda seadma sie on nisuke mere lima, paneb `vergud `umbe Jõe; tämä ei `oska oust rakke `panna; siga `pandi `nuuma `pääle VNg; `kartulid `saavad `kuhja `pandust; kõik `tütred pani tanu `alle Lüg; pane `ennast akkama, siis akkama mänemä Jõh; `laevad `pandi `lasti Vai; ma aka `kuube `kurdu panema Jäm; liha ning kala pannasse `soola Khk; nii nakki oli ennast pand Mus; Mina‿p saa ennast mette änam pöliti panna, jalad oo kangeks jäänd Kaa; orikas saab `nuuma `pandud Krj; see‿o paari `oastane noor obu, enne kut ta `riistade vahele pannatse Jaa; Pane uks `oaki Pöi; ää pang ust nõnna `lahti mitte; pannud ennast sirevile (heitnud pikali) Muh; kaŋŋas `pantakse `niide Käi; Kirikus pidi `palve ajaks pöliti panema Rei; `härjad - - `pandud igese Phl; pühava `õhtu `pandi see noorik tano `alla Mar; panin vaka `triikini täis Kul; pani oma `tütred kõik mehele Mär; kui nahk pealt `võetud oo, siiss liha pannasse `kõlpu (rippu) Mih; laps paneb käed `risti Tõs; Panõ akõ `lahti, tuba `suitsu `täüde Khn; `pańni viiuli `äälde Tor; ma `pańnin paala sia`sõrga ja tõmmasin luua `kińni Saa; ku on udune, sis paned purjud pakki ja triivid Ris; pange ennast `riidesse, läheme `väĺja Hag; uksed soavad lukku `pandud, kui kodost ää lähme Juu; panime `üĺgid paadi täis Tür; triigime pesu ära, siis paneme lappesse; nüüd ei `pannagi last `mähke VMr; `erned `panna kärbitsa VJg; `pandi ridvad `püsti Iis; `kanga `niide panemine käis nii, et igast niie sõlmest `torkasid [lõnga] läbi Trm; liha ku sualane one, paad `õhta likku, vesi kisub suala `väĺjä; `lambal `pantse jalg ladaje Kod; kis tahab kerikus käed `riśti panna, si̬i̬ paneb `riśti Pal; panen ennast `laengusse (söön kõhu täis) piltl Lai; `pańnin rukkid `vihku; minä sellele oma tütärt ei pane KJn; naesed `kańdsid, poesid `pańdsid `rõuku Kõp; jalg pannas latti (lahasesse), ku ta katik om Pst; ärä panna likit `einu `kuhja Krk; tä `pandse `ende `rõõvile Hel; pane pańg `seŕbi, no sa panet ta sedäsi pu̬u̬l`töĺli, sa‿i pane kummali Ran; ma panni peenikese lati `pisti - - umala `kasviva `ümbre lat́te Nõo; ku ajalt sai rüä ärä `pessä, siss es panda kuhilikku Ote; `tõrdu sai vett `väege täüś `pantuss San; ku kapi usse `pü̬ü̬rä panõt, egaʔ sõ̭ss rotiʔ iks kappi ei päseʔ Kan; läkeʔ `ainu `kämmu `pandma Urv; vańgi˽pandasõʔ aheladõ; mu imäl om paĺlu `tütreid, tu̬u̬ murõtass alasi, et kuis ma neid mihele panda joua Har; mul umma˽kuŕgiʔ ittu `pandmaldaʔ Rõu; Meehe `auteva˽ka naasil `haina rukka `pandaʔ Räp; pangõ rüäʔ ar `kuhja Se b. (nõidumisest, kaetamisest) `Ennemast vanad `eided ikke tegivad `rohtusi ja - - `andasivad `sisse, kui `kiegi `ummele õli `pandud; `Leivad ei `saaned appust - - `leiva`asti on küll `paigale `pandud Jõh; üks mees on säält käind, see on jah ennast pand undiks sedasi Ans; see töbi o‿küll täna moo kallale `pandud Khk; panid `loomadele `tallaja `peäle Kul; see `aigus on kurjast `peale `pandud Vän; minule `pańdi ka sadajalad Ann; enne olid kõik `selged nõiad - - täid `pańdi `seĺga inimestele ja Ksi; ma näi ärä tüdrugu, kes olli kodu pant (vanatüdrukuks nõiutud); ku tüdruk poisi või poiśs tüdruku `perra `panden, siss akkas armasteme Krk; üits naśterass ollu temä pääle vihane ja pannu sadajala `säĺgä Nõo; imä oĺl `pandunu `mitmalõ täiä `pääle Har

3. a. mingit seisundit või tegevust esile kutsuma; mingit tegevust alustama paneb jalad `käima (teeb minekut) Jõe; juo pani punuma, et ei ole `siibe `eiga `sorga nähä VNg; pani `veski `sõisama; `tõinekõrd `räägib koleda juttu - - sie paneb kõhe värisema minu; nagu [kass] `lahti sai, nii pani pesädelle muni `süömä Lüg; Võtta naps `viina, paneb vere `käimä Jõh; Sie rohi pani magama IisR; küll sie on `kange `karsitsa, `lähtö `nennä, `panno `aivastamma Vai; panin ennast natuse `puhkama; külm pani `seaste mere ääred kiduma eina poolest; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; panid omal kulu pölema Kär; kaua sa ekid, pane ennast minema Mus; See oo nii `uhke riie, et paneb oort silmad pümeks; Kus pani tuiskama, nönda et ep nää mette maad ega taevast Kaa; sellest ta `kohkus ja pani `joosma Krj; vötab paar suutäit ja paneb ennast magama Vll; Kui vana ennast kodrutama paneb, siis teised olgu vagusi Pöi; see ais `panni ühna `töökima; laps pannud `nutma Muh; kanad panevad vara magama; ma jöi vεhe `palju, pani `purju Käi; `astma `kopsus, paneb rünnust `umpseks Rei; paneme siis `jεεma (jätame jumalaga) Phl; tuul paneb mere põhja `käima Rid; see pidi `kangeste rutto inimese kasoma panema; inimesed panid kõik plaginal `naerma Kul; pani piibu põlema Mär; siis paneb adra `umpses - - kui rohi akkab adra `kurku `kińni Lih; pane pill `üirgama Kse; kui ema või isa oo surnd, siis see paneb ikka südame `liikuma Mih; Nikastasi jala ää, nüüd panõb `lonkama Khn; kirmid panevad lapse karima Vän; vihm `pańni kõik ojuma; naene pannu `karjuma Hää; küĺm paneb kääd `könti Kei; mättad ja aod `toodi `ühte `kohta ja `pańdi põlema Kos; nää, ingeldama paneb, suab näha, kui kaua ma tuksun (elan) JJn; siis oli ike orjaaeg, aga - - se kepipõli `pańdi ikke `seisma (ihunuhtlusest) Pee; sie (kukkumine) pani kolm nädalat `puhtast pikali VMr; mis‿ned kassid küll pauraku, kõrvad paneb kohe lukku Kad; kitsevihmap̀u marjad one lääläd, panevad õksele; müńdid akavad pähä, `paavad piä `valtama; mine paa saana ahi kütte Kod; `pańnid ommoku [veski] `käima ja `õhtast oli sada vakka Äks; kui rohi suur, siis [loom] `ahnelt sööb, see paneb põdema Lai; panin peerud põlema, siis sial kudusin Plt; `kange õlut paneb `purju kohe; `pańni tuhat `neĺla aeama KJn; uh kui `irmuss kõle tuuĺ, pańds mu väriseme kohe Hel; pange käe `käimä, siss saade ennembide õdagule; ku naese jutu paneva minemä, siss kaagatava nigu anise Nõo; naksanu viha säĺlätävve `säĺgä ja pannu plagama Kam; ku ta ei saa, mis ta taht, siss ta `pańdse `viugma Ote; Kobsaśs `pääkese `vasta säńgü `jalga ja pańd piĺli minemä (hakkas nutma) Urv; sü̬ü̬k pańd süäme pööritemme Krl; masinal om joʔ aur üless kütet, `muutku `pantkõ maśsin minemä ennedä; leeväahu vaia palama pandaʔ Har; panõmi˽tikadi `saisma, sõ̭ss liigahhu ei˽taa kell Rõu; hõlp pand hobõsõ `tańdsma Plv b. midagi tegema panema, sundima panid `poisi `laulama Lüg; vanal ajal pabid panivad lugema Vai; ega sind äi ole `siia `orjama `pandud Vll; nüid pange obused `pahmama Muh; ega ta muidu maksnd, `kohtuga `pańdi `maksma; ta suur tüdruk, ta peab `varsti lugema panema Mär; kahe `aastast [hobust] ei panna tööle veel Vig; siäl pannatõ (pandavat) `õṕma ja `laulma Khn; ta `pańni mind tü̬ü̬s Hää; obune sai `pahmama `pandud Pee; sial `pańdi mind `saksa `tienima VMr; perena pani poosi `nü̬ü̬ri punuma Kod; si̬i̬ om äbelik lait́s, tõne pane või koerage pureleme Trv; emä - - pańd neli põrst `sü̬ü̬mä Nõo; sa pandat (sind pannakse) kõ̭kkõ tü̬ü̬d tegemä Har; selle `vaesõlatsõlõ `pante egakõrd rassõ tü̬ü̬ kotoh tetäʔ Se c. kehtestama `vaidleb, tahab oma `öigut ikka `maksma `panna Khk; kui [uus mõisnik]- - siia tulnd, siis `pandud kepp `maksma Mih; [ta] pand uma sõna `masma Räp

4. määrama a. kedagi kellekski või kuhugi pani `riigi üle valitsejast Vai; mind `pańdi nende `oidajas Aud; lapsel `panti oole`kańdja pärast ema `surma Tor; `pantse ameti Kod; paneme ü̬ü̬vahiss ta, ta tü̬ü̬d ei jõvva tetä, aga ü̬ü̬d `vahti ta jõvvab küll Nõo; pandasõ kat́s hoolõ`kańdjat vai `hu̬u̬ldajat, nu̬u̬ piat hu̬u̬lt pedämä vaesõ latsõkõsõ i̬i̬st Har; ma tahagi sinno `pernaśest `pandaʔ Räp b. (nimeandmisest) mõni põlegi pannund nime, üiäb kirjo või küit Mar; pani nimi koa selle kohal (sellele kohale) Ris; mõni `üidis [külapidu] `pungarid jah, ja kuda nad kõik need nimed panivad `jälle Pee; ei ole kuuld `miśki nime `talle `pandama VMr; kadekops või kadekonn, kuda `keegi `talle nime paneb Plt; egäle lehmäle pannass oma nimi Hel; lat́s tahass nime `alla panna, viimäte sureb ärä TMr c. (maa välja mõõtmisest, kruntideks jagamisest) sie talukõht `panna `krunti Lüg; maad akatakse `runti panema Vll; igal talul oo neli kolmandist, sedasi `runti `pandud Mih; kui maamõet tuli, siis `pańdi `kruńti Juu; kohuss `sõitsõ siiä `vällä, ku viimätse piiri `panti Ote; mu esä `aigu `naati maid `kruńti `pandma, sõ̭ss `ańti maad `rohkõp manoʔ Rõu d. (muud juhud) ma pane suure inna `pεεle Khk; `raskid `süidlasi `pandakse `surma Vll; toĺl `pandi `peale VJg; `orjus oli see, mis `piale `pańdi Lai; oĺli juba neil are·st kohale `pääle `pantud Vil; suur rah́v pannas `pääle, ku `säädust ei pea Hls; ku midä `kurja˽teńnü, pandass trah́v `säĺgä Krl

5. pidama, arvama nie maa `poissid ja `tütrigud ige `panned neid `randlasi `ninda ala`tuulisteks ja viletsäks Kuu; paneb seda `nalja `ninda pahaks Hlj; tei paneta seda `naerust - - [mis] mina `räägin VNg; ei `pandud sedä nagu menestki Lüg; küll `pandi imest, kui miä `tervest sain Vai; oma `tarkus peab `aisma, ken ennast ise paneb targaks Khk; ega seda‿p patuks `panda Muh; noor inimene äi vöi seda (töötegemist) vaevaks `panna Rei; ma pane sedä ko aoks, mes neoke kahekeelega inime oo Mar; ära sa‿nd sest kedagi pahaks pane Hää; aoks `panna ei ole siin `miskid Ris; ta paneb valeks sedä, ei usugi sedä Juu; kubjas ei pand koa pahaks, et me `aega `viitsime Jür; ta paneb mind pahaks Koe; suur kuer tuld `vasta - - tema põle sest tiand midagi `panna Kad; täma paneb seda nagu äbist Iis; panevad sedä Kodavere ki̬i̬lt narriss; tämädä `pańti totsakass, õli `niske pehme, ei `mõisnud targass vassata Kod; küll on asi imest panna Pal; paneb teist alvaks Plt; mul `oĺli viisteisskümme `lehmä - - `siukses `veikses talus, et kõik `pańnid imes KJn; kes si̬i̬ peni `ända kergitess ku ta esi, si̬i̬ om `seatse `kitja inimese jaoss, pannass koera sarnatsess Trv; rikkust ja vara om tal küll, aga kas ta pand ennast suuress ja `uhkess; ega tast nüid suurepet ei panna kedägi Krk; nüid paneb miu `süidi, et mia olna kõnelnu; kate anuma seen om keedetusi `kartuld, aga miä es pane `ti̬i̬dväski Nõo; nüid kõ̭iḱ si̬i̬ ilm nii eläb, nüid ei mõista midägi nigu `immess panna vai `paĺluss panna Ote; sõ̭ss oĺl t́ä `vaiki, es pane inäp minnu `süüdläsess Urv; timä nigu is panõ tu̬u̬d vihass, et sulahanõ nii `kaugõss `jäie Har; tiä pand naid vannu inemiisi uĺliss Rõu; `pańde võĺsist, es usuʔ tu̬u̬d `aśja Plv; är˽panguʔ pahass, et nii halvastõ `lät́se Räp; mõrost pańni [piipu] Se; timä pand hinnäst suurõst Lut

6. (tegevuse intensiivsust väljendades) a. kiiresti, äkki liikuma; jooksma, kihutama, põrutama pani `paadist `välja ja ei `maksand `penni `mulle Jõe; lähäd nääd [vaskussi], on tämaa pääl, `järsku paneb maa sise kohe Kuu; ma panin `metsa Hlj; jäniss pani `putku, `enne kui nähä `saingi Lüg; Mehed `saivad obuse `päälä ja panivad valuga, et ei jää enamb `õhtast Jõh; laine pand tal üle pεε Jäm; pani nii, et kannad `välkusid Ans; Teised panid puhas laadale, vana Juhan jähi üksi koduoidijaks Kaa; kes seda nägi, kus ta `panni Muh; `panni `vastu kivi, sai `surma Phl; pand rahaga `kõrtsu Vig; kis tedä `nähje, see putket `panne Tõs; Mõni obune - - `oĺli `kange, `pańni päris laiast liidust üle Hää; va kaśs, `seegi paneb `metsa HMd; äkki kuer pand `vingudes naśte sabade `alla Jür; pani tuast `väĺla, ilma et oleks raha `kaasa võtt JJn; mul põle `aega - - panen edasi; nüüd jäid teśtest maha, pane järele VMr; kui silmast piasime, panime padinal `jälle `õue Kad; üks lehem paneb `võssu, tõõsed ku tuld taga järele Kod; pane padavai· küla `piale, et saaks aga rutemast ära `riakida Lai; pand `teisi tuppa Plt; vesi pańds mäkke `alla ku varin Krk; kõ̭ik paneva üle järve minemä nigu üits mi̬i̬s Ran; panniva kodu `poole tulekit ku `undab Nõo; ku˽sullõ mihidse kõ̭iḱ `ümbre tulõvaʔ - - siss piat `putku `pandma; iḱk uma esä riśti manh `hirmsadõ, vett pańd `põśki `mü̬ü̬dä `alla nigu `herneteŕri mahaʔ Har; süĺlem taht pakko `pandaʔ Räp b. lööma, virutama panen `sulle ühe `täie Hlj; küll sie pani `tõisele uop `uobi `pääle Lüg; poiss saand maast paekivi ning pand vanal `rindu sellege Ans; pani käraka körva `pihta teisele Khk; kui kuri loom oo, paneb tagant üles, kui sa `juure lihad Jaa; pane `aamriga naalale `pihta Käi; panin `taale malakaga paar ead pirakast Kul; ma pane su `ambad naa `kurku et Kse; meie lehmal ei ole saba`jõhbi, oo ainult könts, pani nagu `kaikaga `ümmer pea Mih; `pantase plaks ja plaks, piitsaga lüiasse Tor; pani jalaga `vasta muad Juu; nui kerves, nüri, panin sellega [oinale] otsaette JJn; lubas `talle vasta `vahtimist `panna, kui viel nisukese jutuga tuleb VMr; nii ku kivigä õli `pannud, kõhe aken `kat́ki Kod; ma `pańtsin ta `vasta ust nii mis plärtsätäs KJn; ja `panden selle tõise `kirvemehel pähä Krk; eńg - - karass täis, siss ma tälle panni malgaga Ran; pańd obesele `ohjuga iks nõõ ja nõõ; ma `virgusi tolle müristämise `pääle üless, ku pańd mulle `silmä toda `välku ike siuh ja säuh Nõo; `pandsõ üte `lahkami, nii et tõist enämb es taha Ote; viglaga pańni kubijale üte väĺgi Plv; [kui] ta kohegi minemä lätt, sõ̭ss õ̭ks mõ̭ni pand riśti ette Vas; panõʔ üt́s katõkäe hubak taalõ pakulõ Räp c. kiruma, vanduma; midagi ütlema tema pand `täie `suuga `kurja Jõe; paneb‿sule sihantse `apstüki `vastu Khk; alate paneb täie kurjaga Kod; ei riagigi muidu, kui teine sõna teist, teise sõnaga paneb kuradit, teise sõnaga muud juttu Lai; temä panep terävest `vastu, `justku `aamrege lü̬ü̬ss augu `sissi Krk; pańd [sõnu] `vasta nigu rahet Ran d. tulistama `ülge `torkas pia `välja sial mei `ahtri tagand viest ja ma panin `paugu ära Jõe; panin `talle (linnule), `juhtus just kaela `sisse Noa; üks valu iling käib siest läbi, nago püśsiga paneb Ris; isa `viidi seina `jääre ja `pańdi pauk Jür; metsaned lasivad einamalle maha, panin paugu, ei trehvand JõeK e. (muud juhud) pane aga `tüöle taga VNg; `panga taga, et `saata `tehtost Lüg; raud kieb, pane ia its `piale JõeK; kui kevadel põld kuiv oli, siis põle muud, kui pane taga VMr; kukk pand iki kirr ja kirr Ksi; soe poja `undasõʔ - - kõ̭iḱ pańniva ku uu-uu-uu Räp

7. torkama, pistma a. salvama, nõelama madu pani `sorme VNg; kui inimesel uśs oli ära pannun - - siis `pandi `piäle `jälle tubakast ja `viinä Var; örilane paneb nõnna, et paun pale peal Ris; mesilind olli är `panden Krk; tuli`u̬u̬nede ei tohi uisa (ussi) `pantu jalage `sisse tulla Hel; mehine pańd ärä Rõn; palulut́ika - - ku tu̬u̬ `pandav inemist, siss tu̬u̬ `ku̬u̬lõv äräʔ Har; siu `pantuʔ paistõtass iks üless; meil umma˽ni `hirmsa kiholasõʔ, kõ̭iḱ ihu um ar˽pant Rõu; piḱk (madu) pańd käe ärʔ Plv; ar minku `paljidõ `jalguga `mõtsa, last ar sivvul hińnäst `pandaʔ Se b. (suguakti sooritamisest) kes taale `panna jõvab Muh; tahan talle `panna Kod; niikavva käind `kutsariga, kui tal oli `külge `pantud; kui oli vagane poiss, magas muidu, aga kui oli ull poiss, pani kohe ära Ksi; mi̬i̬s pant taga iki Krk; ah siss mina ole tõśte solgi tüńn koramus, et egäüits võib tulla ja panna; `oĺli - - pahandanu, et naene ei ole tälle panna `annu Nõo

8. a. lisama `tõine inimene `räägib, `tõine paneb viel omast käest `juure ja `lähvädki pahanduse; `miski asi on vahestada, minul on paremb, siis `tõine pani `pääle, raha vai `oina vai Lüg; ühe söna `kuskil kuuleb, siis pannaste üheksa `juure Jäm; Pane `auru `juure (lisa kiirust) Han; Siis ikka pani tuulõlõ `juurõ ning lei mõlõmad `ankru ketid `kat́ki Khn; paneme kaks kolmele `juure Kos; keśsi sedä juttu vähändäs, ike panid `juure Kod; pańds `pääle vasigu ja `põrse ja raha ka vi̬i̬l Krk; ta om minu jutule võlet manu `pandan Hel; mia vaheti `mustlasega obese ja panni vi̬i̬l vana `lamba `pääle; ta‿i anna `kaalu `väĺlä, tuleb manu panna; kõrdsimi̬i̬ss pańd iks vett viinale seḱkä ja joodiku mugu jõeva Nõo; panõ viiś kopikat pääle vi̬i̬ĺ, siss ma anna selle raamadu Har; `kuultul jutul ei olõ˽`põ̭hja all, võõdass mant ja pandass mano; vanast oĺl visat `vasta `saina `viĺjä, ku kõrahti, siss oĺl pant vi̬i̬l aganit seḱkä Rõu; `Rõ̭õ̭ska `piimä süvvä es kunage `seĺgelt, alate `pańte vett mano Räp b. kaasa panema apu piima pudel `pańti ligi ja kaks `räime koa ligi Aud; napp olli ike manu `pantav nõu Hls; temäle `pańti üten viht ja lauluraamat Hel; kapusta `oitu vanast teomehele üten `panda Puh; ku `minti `luhta ainalõ, `panti liha ja pütütäüś `piimä üten Ote; tuvagu leh́t oĺl latsõlõ mano `pantu, et sõ̭ss lää ei˽huśsi˽mano Rõu; vanast kõ̭gõ ku `liina `mińti, `pańti söögikot́t üteh Vas

9. (ära või üles märkimisest, märgiga varustamisest; tähele panemisest) mina panin tänavu `kardulid `nuore kuus, mina panen nüid `märgile, kas on `kardulid all Jõe; `enne ei `oldki `kellu, `pandi `mergile kaik Kuu; panin `märgile, siis näen, kas `keski on käind `puutumas Jõh; Küll sel on on keik `märgile `pandud, kust kedagi käppada saab; Pane nüüd `märgile, et `mõistaks `seie tagasi `tulla IisR; nii tasa inimene käib, et pane `märki, kas läheb paigast ää vöi mitte Mus; tiivastega `naadrased `lindvad inimese `pääle, siis on aga pili tulemas ka ja vihem, oleme neid `asju märgile pand Rei; ega varas `öösse tea voadata, et märgile on `pandud HJn; panen aśja märgile, kui ise kodunt ää lähän VJg; tähedess panid `märki, mes kellä aeg one Kod; pani märgi pärast, `siadis `kartuli nii, et kui `keegi võtab või liigutab, siis on `tunda - - mõni laastukene või `pilpakene `piale Lai; kui mõnel `põhku kaoss, sõss pant tähe peräst Krk

10. (saagi koristamisest) käesid `mõisas tü̬ü̬s `mõisa tükke panemas Äks; ennembe pannimi `põldu kätege Hel; suur nuŕm `kaara panna ja mia mugu lõõdsuta Puh; kes sedä `asja om nännu, et nii `ilda pandass rügä; piäme `tõugu nakama panema, tõug om valmiss Nõo; minu esäl `olli ostetu talu, me es pia `tingi `panma (mõisa tingitükilt vilja koristama) minemä Ote; Ilma omma˽nii `saodsõ˽timahavva - - kuis ta põld `pantuss saa ja `kartoli `võetuss Urv; noʔ om jo rügä pandaʔ hoolõga, lätt mahaʔ Har; ni‿paĺlo ku `viĺja oĺl, oĺl t́siŕbiga˽`pandmine Rõu; vili oĺl `panda kõ̭iḱ, vikadiga niideti ja Vas; kas sa kävet `täämbä rükä `panmah Räp; näʔ `pandva `kaaru Se

11. piltl a. (raiskamisest, rikkumisest, hävitamisest) `juodik, sie paneb `terve maja varanduse puha `nahka, juob kõik ärä Lüg; Sie `sukrutuos on mehele `pandud (ära kaotatud või lõhutud) IisR; joomaga enese vara keik mokka pand Khk; nää kus püśs on, se on viis inimest `ingama pand Juu; selle nuore inge pani tema ise akkama Amb; ta ei anna `mulle kot́ti kätte, on vist juba `nahka pand Sim; pani raha `tuksi, kodu ei toond kopikatki Trm; si̬i̬ `tohter paneb raha magama ja ei tiä kedägi Kod; om tõise `sirgu `panden, mis muud, ku vangiravva saa iki Krk; viin, tu̬u̬ pańd ta `persede Nõo; kolmkümmend vakamaad `nurme `panti `nahka Kam; ta om uma `tervüse `nahka `pandanu uḿmi `hulluisigaʔ Har b. ((ära) söömisest, (ära) joomisest) nie kuradi siniarakad, nied panevad ane ja kanapojad keik mokka Hlj; kõik kraam saab muudku kõrist `alla `pandud Lüg; pane üks mereulgus (kala) `rinde ala Khk; pole siit midad üle `jäämas, ma pane köik kiksi taha Vll; `pannid kered täis ja läksid uksest `välja `jälle; neliteisn `poega `olli, tõhk `panni `perse kõik Muh; kõik pekisemad tükid pani ikke tema `nahka Mär; Mitu soru (teat viinapudel) te akkama pańnite Hää; vasikas jõi lehma joogi ära, siis pani oma joogi `pihta JJn; pani kõige vartega `nahka VMr; sü̬ü̬b ärä, kõik paneb `kelku Kod; olli kõvast kõrdsin `põmmu `panden (purjutanud) Krk; kaositävve suppi pańd `perste; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema, es puhastagi Ran; Sa‿lt naa˽koogi˽kõ̭iḱ är˽`põskõ `pandnu Rõu c. (ära suremisest) Löüs ka paraja aja `korvad pää ala `panna Kuu; pani käpad pεε ala Jäm; Oli kõrvad pea `alla pannund Pöi; juba see pannund - - käpäd pia `alla Mar; siga pand lihavõttes kõrvad pea `alla Juu; Pańd käpäʔ ärʔ pää ala Urv; tu̬u̬d saa jo mitu ajast`aiga, ku ta kõrvaʔ pää `alla pańd Har d. (tapmisest, surmamisest) tuu oĺl `pandanu riihhetävve `lat́si paigalõ Har; ma pańni mehe mätt‿ala (mätta alla) makama Se e. (midagi tegemisest, töölehakkamisest) pane käed `külgi ja `aita mend Mar; tõist inimest `tõsta või avite, ike panep käe `külgi Krk; pane käe `küĺge, mis sa vahit Hel; laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har; tu̬u̬ `pi̬i̬d́li (peegel) saiś mõ̭ni mitu `aastaga, ei - - panõ õs ńappugi `küĺge (ei kasutanud) Vas; panõ jo käeʔ tü̬ü̬ `küĺge, äräʔ ooda inämb midägi Räp

12. ette panema 1. ette rakendama `Panga aga üks obune ette ja sie vade juhib Jõh; täna pole tarist obust ede `panna Khk; vanad `pannid obused ette ja läksid kihutes põllale Muh; ma `oskan ärja ette `panna ja `oskasin `künda koa ärjaga Hag; panen obese ette, miul õli kua uus puu`teĺgega vanger Kod; kahessa `aastane laps paneb ise obuse ette ja ti̬i̬b `lahti Pal; mine paa ruttu obene ette, ma jää mud́u `iĺdäse Hel; taludel `oĺli obesit ette panna mitut Nõo; esä pańd obõsõ ette ja lät́simi˽kerikudõ Urv; nüüd panõmi˽taa varsa `vahtsõst ette Plv; viiś `ruublit ja pan hopõń ette Vas 2. tõkkeks, kaitseks vm otstarbeks ette asetama pannase uut `ruuti ette Tõs; puid `pańdi ette, kui pruutpaarid tulivad laalatselt Pee; pidin ikke juba `ammu adrale uue saha ette panema VMr; `aknad pandasse ette talvess Kod; `pantse puńn ette KJn; mulgupuu om vaja - - ette panna Pst; pańt tõesele jala ette Ran; `aknamulgule om vaja laud ette panna Nõo; `poiskõsõ rõibõ pańd mullõ jala ette, ma˽sattõ maha nii halusadõ et Har 3. söömiseks ette andma ka sea läät elädel `einu ette panem Krk; pane lehmile õle ette Hel; kanadele piap sü̬ü̬k ette panema, nu̬u̬ oodava Nõo; ma‿lä kae panõ eläjile midä ette Rõu; sa sü̬ü̬t toda, mis sa tahat õt, aga ma˽piä toda `sü̬ü̬mä, mis sa mullõ ette panõtõʔ Plv 4. ettepanekut tegema üks kõik mis ette `pańdi, tema oli ikke `vasta Plt; akas ette panema, et ostame siiä majasse orel Vil; naene pańd ette, et sina ärä usu nende juttu Puh; kinni panema 1. a. sulgema pane `raamat `kinni Lüg; `Trehter õli ja - - pisikesed `pulgad, `miiga `vorsti `õtsad `kinni `pandi Jõh; kui pölend on, siis pannasse ahi `kinni Khk; ära pang `silma `kinni Kaa; Katsu see auk sealt `kinni `panna Pöi; mine pane uks `kinni Mär; ahi vaja `kińni panna Ris; uks on nii lohakalt `kinni `pandud HJn; kes inimeste suid jõuab `kińni `panna VMr; `köster akand neid `uksa `kinni panema Vil; sääl om üit́s laud ripakil, si̬i̬ om vaja `kinni panna Krk; õtak om joba käen, no kas sa akand `kinni ei pane Puh; mul om suur kühä, mitte suud `kinni ei lase panna Nõo; hamõtõ kinni `pandaʔ oĺl sõlõʔ ja preesiʔ Kan; noʔ om latsõl taa tüḱk pähä opit, lat́s pańd raamadu kińniʔ ja lugi ni‿sama ku raamatust Har; mineʔ sõss väri kińniʔ `pandma, ku hobõnõ väläh (oled juba hiljaks jäänud) Plv b. tõkestama, mingit tegevust peatama kuningas `lasko `panna kaik joed ja ojad `kinni Vai; mets oo `kinni `pandud, et `metsa ei tohi `raiuda mette Mar; kis `viina `tahtsid, need tulid siis panid [pulmalistel] tee kinni Vig; `raiusid tee `peale puid ja panid tee `kińni Juu; siis `pańdi see maha`laskmene `kińni Pee; vihm `pannud kõik tü̬ü̬ `kinni KJn; vihm pand hainavidämise kińniʔ Har c. kängitsema akkan `jalgu `kinni panema VNg; eenamaal sai ikke `paĺla jalu `olla, kui rukit lõegati, siis said jalad `kinni `panna Aud; pane nüid ometi jalad `kinni Hag; jala vaja `kinni panna Krk; ma karjan käesi, es pane `jalgu `kińni Ran; panõ˽noʔ jala kińniʔ, sul om lauda manu mineḱ Har d. (jäätumisest) jo säält `varsti akab obusega läbi `saama, külm paneb sood `kinni Khk; see külm pani nüid ikke vist kõik jõed `kinni Mär; tuleb küĺmätaat ja paneb kõik `kińni Ran 2. peatama, seisma panema kuiv paneb `kasvu `kinni, `vilja`kasvu ja `kartuli `kasvu; `kange lubi `ilma `niisutamatta paneb `kõikse paremast vere `kinni Lüg; ajab nii väga köhima, et üsna iŋŋe paneb `kinni Khk; veriurma rohi paneb vere `kinni Muh; see kuib pani nüid kõik viĺla `kinni Mär; kui kui (kuiv) kasvu `kinni paneb - - [siis] terad jäävad kõhnas Var; ma en jõõda juassa, inge paab `kińni Kod; sõnadega pand vere `kinni `enne vanemal aal KJn; taa keväjene hall pand mõtsa kasu `kińniʔ Har; vere kiniʔ `pandmisõ sõ̭naʔ Se 3. a. kedagi, midagi kuhugi või millegi külge sulgema või kinnitama ragiga panna puri `masti `külge `kinni Jõe; mene pane `luomad `kinni Lüg; puust onk, `senna `küĺge pannakse lehm `kinni Pha; mine pane obu `kinni Emm; ma paan sul käed `kińni köödikuga Kod; mine paa lehmä `kinni Hel; pańni õigõ `aiksahe tsia kińni Se b. vangistama kes `süidlaseks on möistetud, pandakse `kinni Vll; Panad viimaks tükkis kinni Emm; ega vähikse süi päräst `kinni `panda Mar; mees olla taal `kinni `pandud Mär; pet́tis `riiki väga paĺlu - - ja ta `pańdi `kińni Plt; ku tu̬u̬ liha oless meie sanna päält kätte `saadu, meid oless jo `kinni `pantu Puh; ku sa `viina aat, pandass `kińni Nõo; sai noʔ `varga kätte, `taaga ei olõ no˽muud, ku panõ kińniʔ Har; `tiiti küll, et tä varass um, a nägijät es olõʔ, kińni˽`panda˽saa as Rõu; kes siss rikka mehe puja kińni˽pańd Vas 4. ära sööma pane see äärigutäis `kinni Khk; paneme `kińni kikk, mis siin laua pääl on Vil; kokku panema 1. ühte kohta koondama, koguma, ühendama panema - - [raha] kogo, siis `saama `viina Lüg; sajuste `ilmadega‿p saa `vilja kogu `panna Khk; pannasse kümme püud kogu, see‿o kerajas Mus; läksid `einu kokku panema Mär; poisid panid kamba kokku Lih; `rõhke ein, ei või veel kokku panna Saa; inimene - - küĺmetab `kangesti, et `ambaid kokku ei saa `panna JJn; meie panima õma viĺjä edemält kokko Kod; puu ja ossa om kõ̭ik maan nigu risu jälle, tahava kokku panna Puh; muidu sai kokku `pantuss kesi, üits vi̬i̬r jäi vi̬i̬l Nõo; tu̬u̬ pańd kõ̭iḱ uma aśja kokku ilusadõ Har; `pankõ no naid rüḱi kokko arʔ, vihma pilveʔ umma˽katõl pu̬u̬l Rõu; õtag tulõ kät́te, vaja ar mińnäʔ kaar kokko `pandaʔ Se 2. üksteise külge liitma, osi tervikuks ühendama `kirbitsad on semendiga kokko `pandu Vai; seĺjäluu on jatkudess kokko pandud Kod; tulõʔ avita [püss] kokko `panda, sa mõistat Räp 3. teineteise vastu või lähedale asetama pane käed kokku, täna essukest Muh; paneme rinnad kokku Tõs; ma ole alati kaits kätt kokku `panden, jumalt palunu Krk; vanast `maeldi sülitsi, panniva rinna kokku Ran; kõrva(le) panema 1. varuks panema, alles jätma nüüd ei õle `tarvis, panen `kõrvale `tõisest `kõrrast Lüg; üits `komka `oĺli, kos tünnid-tännid ja kõ̭ik vana kraam, mes sa kõrvale pannit Ran 2. tegevust katkestama nüid panen muud aśjad `kõrva ja akkan seda tegema Mär; selle pane ärä `kõrva, si̬i̬ jääs poolel Krk; maha panema 1. madalamale pinnale asetama korvi panin `pöösa `εεre maha Käi; `pandsin oma kanadelle `senna teri maha Vil; paa lait́s põrmatul maha Krk; [luiskamisel] paned varre maha, `kandsu pidi võtad vikati kätte ja lase tõesest otsast `tõisi iki Ran; mia panni läniku kongu otst maha Nõo; kaśsil oĺl kuldnokk suuhn, tiä mõtõĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; vanast tohe es `jalga säńgüst `maahha `pandaʔ, nii oĺli˽kirbuʔ man Vas || (intensiivsust väljendavalt) pani kena korra lund maha Jäm; igi pańd `mü̬ü̬da ihu maha Ran; tu̬u̬l oĺl nii suuŕ hädä, et timäl pańd siĺmist vett lobinaga˽mahaʔ Har 2. mulda panema, istutama `kartulid `panna keväde maha Vai; `tuhlid‿o juba maha `pandud Muh; mina käisin sial mitu `aastad [kartuleid] maha panemas Ris; eele `võt́sin juba `värskid `kartulid, `enne maid alate `pańnin maha KJn; peedi tulev maha panna Krk; kuuse `si̬i̬mne pandass maha, säält tuleb `vastne mõts Nõo; pops `pandse kah vaka `kartlit maha Kam 3. pikali panema; ka lamandama `püiäb `panna tõist maha Lüg; pull pani vana ika maha Emm; vihm‿o lina maha pand Vig; vili‿o lagas maas, kui sadu maha paneb Lih; tulad kaheksi so kallal, panad maha ja tegad `sooga viis imet Mih; [tal] õnnestus oma vastane maha `panna Tür; me lätsime `rääblemä, ma panni mõlemba maha Nõo; `kartuliladvaʔ um ka maha˽`pantu tuulõga Rõu; paks vili pandass `keŕgehe `maahha Se || (intensiivsust väljendavalt) tuul pani aiad maha Kod 4. mingist tegevusest loobuma ku näet káraamedi maha pańni, sõ̭ss jäi kodutaĺlituistõ jälʔ Urv; otsa panema 1. lisama pane talle jätk `otsa, uladab küll Emm; varrukas oli ulluste `otsa `pandud Kad; ku sa `kät́sid `õtsa et pane, üle õla õlgu ike riie Kod 2. (süütamisest) pane `puiele tuli `õtsa Lüg; pannass tuli `otsa ja paludets ärä Krk 3. (kosjasobitamisest, kihlumisest) otsa `pańdja tuĺliʔ, nu̬u̬ tõi viina `hindest, a sü̬ü̬ḱ oĺl `tüt́rigu imä poolõst; pankõ otsaʔ arʔ, siss lää hähäʔ hukka Se; piirdu ~ piiri panema 1. millegi edasiminekut või arengut takistama ei `oska enese jutule kedagi `piiri `panna Hag; lastass lastel `kasva nigu ta tahab - - ei panda tälle `piiri Ran 2. sisse, ümber piirama uisk olli `piiri pant; vanapagan `panti `piiri, kolm `tiiru `aeti ümmer kivi Krk; hommen om soejah́t, mõtsavah́t oĺl jo soe `piirdu `pandunu Har; maja `pańti `piirdu ja `tapja˽lät́si˽`tarrõ `poiśsi `ot́sma Rõu; piisi peale panema pidurdama, keelama Poiss ei õpi `koolis, kodus pias `rohkem `piisi `piale panema; mis sa lubad, pane piis `peale Han; `rohkem `piisi `peale `panna, et ei tee seda`moodi Mih; rõhku panema tähelepanu pöörama, tähtsaks pidama `kirjutus oli ka [koolis], sene `piale `nenda `rohku ei `pandu VNg; `keski `selle `pääle `rõhku ei `pannud - - `räägiti vaid, et on `niiskene kivi, mis põleb Jõh; ei `pandud aava `arstimise juures `rõhku Rak; Vanast no kuńst`väetuse pääle `rõhko es `pandaʔ ja tu̬u̬d paĺlo es tundakeʔ Räp; vastu panema tagasi hoidma; vastu hakkama; tagasi tõrjuma; vastu pidama obune paneb `vasta, ei akka vedama Hlj; `selle `vasta ei saand `panna, kui käsk `annetu, et piad menema `kruonu Lüg; inimene‿p saa siis oma immudele `vastu `panna mette Vll; mis `asja sa üsna `palja `käega `vastu paned Muh; need `vankred oo `vasta pand küll Mär; rookatust olid maeadel, need panid väga paelu `vasta Tõs; mis jumal teeb, on ikke ea, ega temale `vasta `panna soa Juu; pilvese ilmaga vi̬i̬l paab muru `vassa, päävägä `kõrbeb Kod; nii `kange`kaelne, paneb aga `vasta MMg; om üit́s `vastu paneje lu̬u̬m Krk; laits paneb `jalgu ja kätega `vasta, ei lase `enda `tarre viiä Nõo; Mul `oĺli suur pere kah, ega muidu ei oless `jõudnu `tü̬ü̬le `vasta panna Rõn; panõ `vainlasõlõ nika `vasta, ku õks `hińge rinnun om Har; ta ku saŕv pand `vasta, `kullõ‿i mu sõ̭nna Se; välja panema 1. a. vaatamiseks välja asetama pane õmad liniked `väĺjä Kod; Üte `akna pääl nägi timä üte väädse `vällä `panto olõvat, miä umass väädsess ärʔ `tundse Räp; `kuultusõ `pańtiva `vällä, sääne ja sääne hobõnõ Se b. kaartidega ennustama `muslased panid `ässu `väĺjä Kod; tu̬u̬ mõtsavahi sõ̭sar pannu `tüt́rigedele `kaardit `väĺlä Nõo 2. millegi eest maksma tämä on `muidugi pali raha `vällä pand sene maja `tarvis Lüg 3. minema ajama ku `ju̬u̬nud one, paab kõik majass `väĺjä; [ühe] poosi `pannud `väĺjä, tõene one asemel Kod; `pańti umast majast `vällä, noʔ ei olõ kohegi elämä minnäʔ Har; `prõ̭stav pańd vele majast `vällä Rõu 4. välja paiskama, eritama kui said `säksi, siss pańd tuld `väĺlä nigu kohin Ran; pää om otsan likõ, pand hikõ `vällä Har 5. ette andma; käiku laskma taari perä, tu̬u̬ `pańti välläʔ eläjeile vai `tsialõ, siss tet́ti jälʔ vastanõ; taal om katõ moonamihe kotuss, ta piat ega `päivi uma neli söögikot́ti `vällä `pandma Har; üles panema 1. a. valmis, üles seadma meil siin on `rästä puur üles `pantud Lüg; akkame kaŋŋast üles panema Muh; pada taab mõsta ja üles panna Hls; ma taass kangast är `kääri ja üless panna Krk; siss ku tuuĺ `olli, siss `panti tuulisari üless Ote; pańni õks naid pellätüisi üless varõssõilõ Har; ega nuka pääl oĺl mi̬i̬ss, ku maia üless `pańti (ehitati) Rõu; meil oĺl ka mitu kusalat üless pant Vas b. (ahtmisest, hangumisest) rehi on juba üles `pandud Kär; kui omigu akkas `valgeks minema, siis oli rehi rabatud, siis juba akati teist jälle üles panema Pöi; rukkid tuleb üles `panna Mär; Kas rihe üles panitõ Khn; `pańdi ülesse, kolm part korraga, sie oli üks laug Jür; kuormast visati vihud - - rei `alla uńniku, sialt pannakse üles Sim; põld`eina ligi sada `ektaari vi̬i̬l ülesse `panda Vil; mis neist eintest maha jätide, `panden na enne üless Krk; ommen saab vi̬i̬l päid tuvva, saab rehi üless panna Nõo; haina omma jo˽kuivaʔ, nakakõ üless `pandma Har; meil `pańti viiś `ku̬u̬rmat rüḱi `riihte üless Rõu 2. üles märkima, kirja panema `teie siin `präigus paneta üles kõik `asjad Lüg; panin üles, et ei lähe `mielest `vällä Jõh; tiab, mis nad `sönna töstament̀i üles paned Vll; pani päävad ülesse, mitu `pääva `keegi oo tööl olnd Mär; kas te `Kungla nime panite ülesse JJn; pane üless, et ma oma palga kätte ole saanu Krk; sa piat üless panema, mes päevilise om tennuva Nõo; `täämbä oĺl `mõisan kirutaja, päävä üless `pańdja Har; nää˽`tahtva üless `pandaʔ, seledä tu̬u̬ lugu ärʔ Vas; ümber panema 1. midagi millegagi ümbritsema pane `raudadele räntsag (vikatiteradele kalts) `ümber Khk; `toodade ikke metsast [sõnajalgu] ja `pandade `ümmer [haigete jalgade] Var; pulma`aeges pannasse kuuseraedud ukse `ümmer Tõs; pane omale `rohkem `riidid `ümber Hag; tallukad `panti `ümber `jalgade Lai; see on ilparakas - - paneb enesele `mitmesuguseid `aśju `ümmer Plt; ärä `paĺle `pääge `vällä minnä, pane rät́t ümmer Krk; küll ta‿m `parbari`lehti pannu `ümbre kuḱke, küll ta‿m agu pannu `ümbre, aga kana lääb ike ja kaabib üless kõ̭iḱ (seemendatud aedviljavagudest) Nõo; mis toolõ latsõlõ `ümbrele pandass, `muutku hamõh ja mütsükene Plv 2. tõlkima minä `muistan nattukese vene kielt, kes ei `muista, minä panen `ümber Lüg; Kedagi saa aru, las tuleb paneb `ümber IisR; Osad sa seda kirja ümber panna Kaa; `inspe·ktor akkas vene `kieles `reakima, kooĺ`meister ei mõistnd `ümmer `panna Kos; kae mi poiśs om jo˽tark poiśs küländ, ta pand taa vene keele tükü `ümbre eesti `ki̬i̬lde joʔ Har

peks2 peks g peksu L(pä- Tõs) Ris Kei Hag, pekso Mar Ris, peksi Vig Kei; piks g piksu Khn puust külvi- ja mõõdunõu peks - - oli puust - - sellega sai sis jahu `toodud ja `viĺja möödetud ja Noa; peks oo kahe`teistme toobine mõõt, odri, rukit, nisu pannasse `sesse Mar; peks oo pool vakka või kaks kilimettu Vig; peks oo talupoja vilja `tõstmese nõu Var; peksuga sai külitud, peremees külis, peks oli rihmaga `kaelas Mih; päksuga mõõdeti `viljä, päks oo neljäteist`kümne toobine, neli päksu täit oo vakk Tõs; peks oli üks ümmargune puu nõu, mat́t oli pikergusem Aud; peksu täie kardulid `võt́sin `seĺga Tor; `möldre peks (poole vakane külimit) Ris; Külemit oli kõige suurem küĺvi nõu, selle järele oli peks Kei

peo|täis pihku mahtuv kogus Vanaisa toi alade pihu `täüe `mantsiku, kui `niitämäst kuo tuli Kuu; `antsin - - `lambale pihu`täie `eine ette Lüg; `Kiesivad `kartulid tümäst, valati vesi `vällä päält ja siis pihutäis `suola ja `nuiaga `tambiti siis `kartulid `katki Jõh; Mees läks `metsa, püutäis `piirgusi taguotsas = harakas Jäm; lina püutääved [pannakse] üksteise `vastu `püsti `kuivama, siis‿o kärajas Khk; Kõik oli metsaein ja veel va soo`eina sai `tehtud, põldeina püutäit polnd `kuskil, põldeina kasvatamine akkas alles mõne `kümne `aasta eest Pöi; seda `võrku oo just paras peotäis Muh; Pole mette jähu püutäit majas Emm; `sirpidega lõigati pihutäis aaval, sennikui vihk `vaĺmis Rid; peotäis maa`mulda viimseks katteks saad Vig; kanadele `ańti jõulu esimese püha ommiku - - teri, siss mõõdeti iga kanale kaks peotäit Saa; `võt́sin öhe ea umm peotäie, nii paelu, kui `peosse `mahtus Juu; iga `õhta saivad [jänesed] `kerge piutäie kaali `koori või kartulid JJn; puol piutäit leigati ühe korraga sirbiga Sim; pihutäis palj́ass, kamalutäis karvass = viht Kod; ega se pihutäis `miśki `kindel mõet ei old, võisid võtta `rohkem või vähäm Lai; ma `sopsa vi̬i̬l üte peotävve [soola] Hls; muud ta‿i oole änäp ku üits peotäis `kurje luid Krk; temä sai iki ää peotävve raha (korraliku summa) tolle pulli i̬i̬st Ran; soodaga mõśk [villast rätti], sooda kiśk kõ̭ik kokku, paĺt üits peotäis jäi rätti Nõo; ma ańni kanule peotäüe teŕri Har; sul olõ õiʔ eläjäkeist kah, kellele piotäüś `viĺjä `andaʔ Vas; ma käsi sul tuvvaʔ paaŕ `olgõ, a sa tõi peotäv́ve Se

pesa pesa Jõe Hlj RId S(pösa Emm Rei) L K Iis Trm Pal Trv Lei, pesä Kuu Lüg Jõh Vai hajusalt L, Juu Kod KJn eL; p pessä Võn Ote Rõn V

1. pesitsemiseks või elamiseks valmistatud ehitis loomadel tihase pesa on puu `otsas VNg; karu - - kus on paks `kuuse `patrik, `tõmmab neid ülevält kokko, siis sääl all on pesä Lüg; `räistläised pittäd pesä maja kadoksi vahel Vai; Pääsused teevad pesa Jäm; ma `leitsi metsmesilase pesa Khk; kanad `auduvad pesa peal Vll; Isane ogalik teeb omale mere `põhja kivide vahele liiva `sisse pesa, siis ajab emase pesase `marja `lasma Pöi; mis te kisute `peastlase pesa Muh; Kana jähi pösa `pääle `ouduma Rei; rukiräägod tegeväd pesäsi rukide `sesse Mar; kägi ei `tehje pesi, `viide muu linnu pesäse Tõs; `Koslad munõvad mjõtu tükkü `ühte pesä Khn; lind `lindas `pessa PJg; kägi pesä põle `keegi kuulnd Juu; erilane tieb suure ümmarguse pesa Kos; ase sul nagu sia pesa JMd; pojad `puevad pesasse VJg; õle nägo sipelga pesas Trm; lõevoke teeb kesäle pesäd, kesk kesä eläjä jäĺje `sisse Kod; karu pesäs imeb käppä KJn; kaks kana läks salaja `audma, üks olli `aidas pesa teind, ühessa muna `oĺli all Vil; `ju̬u̬skless üttelugu ja ot́s nagu kana pesä kunagi Trv; ku siga pesä kand, sõss ta akkass `poigi `tu̬u̬ma Krk; `suuge ti̬i̬t suure liina, kätege ei saa `kärbläse pesägi vns Hel; tu̬u̬ majakene `oĺli `väike nigu sirgu pesä Ran; vana susi viinu `onte latse `endä `pessä `poige manu Puh; ku sa astut maamehitse pesä pääle, siss mehitse nakava törisemä Nõo; timä nännü, ku uśs lännü üless `puudõ ja toonõkurõ `pessä Võn; nu̬u̬ om suure kusi`raut́ske, kes `mõtsa pesä teevä Ote; joba varesse väĺlän vaaguva, nakkava `peśsi ehitämä Rõn; vanast oĺl `mõisa pu̬u̬l paĺlu naid `haigri peśsi Har; `hüürläse pesäʔ oĺliʔ katusõ all vai puiõ külehn kah oĺl, `puhmõ siseh, `kõrdlikanõ pesä nigu upin, mõni nigu kaaĺ suur Rõu; ku jala˽valutivaʔ, `tu̬u̬di sipõrlasõ pesä, tet́ti havvutust Plv; kimalanõ tege pesä mättä `sisse, kraavi peŕve `sisse, hiiŕe `u̬u̬ntõ Räp; kana om pesä pääl, tiiä‿iʔ, kas lu̬u̬ vai haud Se; varese säedava pessi Lei

2. piltl a. eluase, kodu pesa (maja) juo `valmis Lüg; Olid kalad jägatud, `mindi pesase `sooja (kalurite onnist) Pöi; piäd `väĺlä `lendämä pesäst (oma kodu rajama) KJn; ma naka ka `ennele pessä tegemä Har; kodapoolitseʔ lät́sivä˽niipaĺlo rikkass, et `jõuseva `hindäst pesä tetäʔ Räp b. magamisase, -koht Mia sai nad pesä piältkäde Khn; ma olen pesas tänase pääva HMd; minä võt́in tämä `kińni kõhe pesä piält, tämä õli ehäl tüdrikul Kod; `poiskõni lätt üless oma asõmõlõ - - joba pesän joʔ Krl c. (muud juhud) koest tuul kaua puhus, tuul on `sönna omale pesa vöttand Khk; kui tuul - - akkab ühest kohast puhuma, siss tuul jäi pesasse Kei; kolm `päävä pidi kuu pesäs olema (pärast noore kuu loomist), siis `olla eä linu tehä Juu; tuul kiärutab kõik `ümber, õtsib õmale pesä Kod; keväje `märtsikuu sihen päe olevet vi̬i̬n, sõss minevet `pessä Krk; päiv om siss pesän, kui ta `ümbre käänetess Krl

3. a. millegi halva asupaik Moonakate maja oli üks kehvuse ja vaesuse pesa Kaa; igavene juoma pesa JJn; [see] külä oĺl `varga pesä Räp b. mädakolle kolm üed `päivä ei saand `silmägi `kinni, `ninda valutas ja tegi pesa VNg; kas on `musta `sinne `aava `sisse lähnd, päält `kasvab `kinni, aga alt akkab `aigetamma, tieb pesä `sisse Lüg; tegi pesa `sisse ja akkas valutama Mär; sõrm tieb `umbes `aiget - - pesa oli sies JJn

4. a. üheliigiliste taimede (eriti nende mugulate) kogum `tõmma üks pesä `kartuli üless Lüg; Kes on iast ualt pidand, siis `mitmed on saand ka kolm`kümmä `kartuli senest pesast Jõh; sured mullaunnid said keik `tuhli pesadele `ümber tömmetud Kaa; meie õue peal on tropi`viisi [ristikut], üks pesa ühüskohas kasvab ülesse Kul; nii ilusad suured pesad ja ilusad karduled mud́u koa Mär; `võt́sin mõned pesäd ja voat́ kui paelu ma karduleid sain Juu; kardulit õige suur pesä all Krk || (kapsa peast) kaapsastel pole veel pösa`ühti Rei; [kapsas] akkab piad `keerama, väike kuumes tuleb `sisse, kui ta akkab juba pesa tegema Ris

5. a. lohkjas süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib kui `penni ei õleks, siis kui `raske lumi on kattussel, rõhub sarika pesäst `vällä Lüg; oki pεε pesa, sääl on auk sihes ning oki `keermise rui keib säält august läbi Khk; Ääsi pääl oli süte pesa, kus sööd põlesid Pöi; jõulu `pandi jahve kivise kakk, jahve kivi pesase Muh; Antska käib parema kεεlaba ümber ja päka kohas aa senel purjunööltse silma surumise tarvis rouast oukudega pesa Emm; kahe pesaga oo ikke lina ari, vana `seaduse `aeges oli mõises olnd koa ühe pesaga, `kangesti `peened Mär; aisa päral õõnitsedas pesa Hää; ree paenaldil on pesä, `sõnna `sesse pannakse `tuhka Juu; arjad olid, piid sees, kaks pesa, `eśteks kraabi jämedamad takud, pärast sue jälle `peened Pai; Kahest kolmest kõhast ahju nuka kivide vahele õli peeru õtsa jaust pesa tehtud Trm; [potivabrikus] `testi kausi pesäd, `pańti plaadid `ahju maha, laduti kaasid üksühe tõene tõese `sisse, nõnnaviisi issutite Kod; Tu̬u̬l haŕjal oĺl sääne puu vai laud vaih, sõ̭ss sinnä˽tettü neläkańdilidsõ˽pidimide pesäʔ Urv b. põhi kirgumüt́s, suur `kurdlik laia pesaga Jäm; Mu talimütsi pesa oo nönda ää pigitand Kaa; kübäräl - - teene on `peälmene riie, teene on pesä riie Juu; aenad `panti edimäld `onni - - siss käsitsi kanneti kuhja pesä manu, siss nakati `kuhja tegemä Ran; tä (taskurätt) oĺl iks nii latti pant kübärä `pessä Kan; Kuh́a pesä tet́ti nii, et `pańti puu keśk`paika `pistü, `saibaʔ `ümbre ja hagu `põhja Rõu; `haańe (Haanja) kaap suurõ `korgõ pesäga, `mustjass haĺl Räp

pigar pigar g -i Jõh Vai, -a IisR Vai napsiklaasitäis alkohoolset jooki Mis `purjes ma olen, ühe pigara `võtsin IisR; eks siä ühe pigari ikke void votta; `köster `rüüpäs viel üvä pigara `viina Vai

pikergune pikergu|ne Vll Pöi Rid/-go|ne/ Mär Kse Var Tõs Tor Saa HMd Nis Rap Juu JMd Koe ViK Iis/-gui|ne/ Äks Ksi Plt Trv, pitkergu|ne SaLä Pöi Muh MMg, g -se; piḱergu|nõ g -tsõ Võn Plv; pikkergu|ne Kuu Lüg(`pitker-), -gui|ne VNg Lüg Vai/`pitker-/, g -se piklik ei `ümmärgusi `leibi `tehned, ikke vähä pikkerguised VNg; `vannid, nied `käivad pikkergused Lüg; kureläätsad on suuremad, pitkergusemad Jäm; Seal oli poar pikergust põllu lappi Pöi; need oo `niuksed üsna pikergused kardulad Mär; ilusad libedäd pikergused kivid Tõs; `võt́sin pikerguse pät́si `kainlasse ja läksin, teine ots jäi teisspoole `väĺla Saa; konnakaŕp on pikergune, kahest poolest käib kokku Nis; looma `naired on koa pikergust enimi Juu; sul on pikergune nägu JMd; vieretati nesukesed pikergused munad ja küpsetati‿vel supi sies ära HljK; pikergused kardulid põle nii iad kui ümmargused VJg; jalakas, suur puu, pikergused lehed, sakilised servad IisK; leeva `aśtja on tõesite pitkergune MMg; ämud, sao `moodu, aga `veiksemad, pikergune, pialt terav Ksi; me talon tet́ti piḱergutsõ leeväpät́si. leevä `lapju `oĺle piḱergunõ Võn; herneh oĺl `üśki ümmärgunõ, uba pisu piḱergunõ Plv Vrd pikerkorne, pikkergaine, pitergune

pime pime g -da, -dä R/-jä Kuu/ Muh L K I Trv Ran; n, g pime S Trv, pimme Saa M T(g pimedä) Plv Räp, `pimme Vai Hls hajusalt T(g pimedä), püme Sa, pümme V (Võru murdes teistes käänetes ja komparatiivis ka püme-)

1. valgusetu või valgusvaene Egä `ninda pime viel ole, et lusigaga `silmä `turkad Kuu; sie on viel `pimmemb ku `männe üö Vai; Täna oo söhuke püme pää Kaa; pikkamidi läks pimeks, pikkamidi läks `valgeks Mus; Sügise ta lihab juba pümes `lauta Pöi; nii pimeks läheb, nagu olaks üsna `õhta olavad Muh; nii pime ja piline, küll ta `varsti sadama akab Käi; pime ilmaga äi nää midagi tehja Rei; pimedas `keldres oo leha `aśtad Kul; Sügüse pimedä `aaga ette ramp mere piäl `sõita Khn; `meitel see `kastan teeb tua pimedasse PJg; oli nõnna pime, ei näind `sõrmegi suhu `pista Kei; ma ei mäleta enam, kas ta oli pimedik või päris pime JJn; jätan su pimedasse tuppa VJg; pimedän nukan õli, ei suand kätte Kod; kõege `enne olema rehetuba pime olnud, vanal aal ei olema akent olnud Pal; nii pime on, et `torka või siĺm piast `väĺja Lai; mõni ü̬ü̬ on pimedäm, mõni `valgem KJn; pimedas `lautas lüpsan lehmad ka ära Vil; kui pimesse läits, `võeti tuli ülesse Trv; kõnni pimmet `mõtsa `mü̬ü̬da - - ti̬i̬d ega `meastigi Krk; `pernańe kai, kudass ta lastel jalust ärä pimedäde nukka sai Ran; ega `pimme es ole, jõolu `aigu `oĺli lume`valge Puh; kuuse mõts läits nii pimedäss ku kot́i ots Nõo; peni ka ei aogu pimmel ü̬ü̬l Kam; ku pimmess läits, siss näidäti lina`kakjile õle`lońtega tuld Ote; tarõ om pümme nigu kot́t, ei näe maʔ medägi tetäʔ Har; midä pümehep ü̬ü̬, toda valusamba˽täheʔ Rõu; kõ̭iḱ tet́ti pümehhess, teḱi˽`pańti akõndõ ette Vas; las lätt pümehhebäst, siss võta tulõ üless Se || piltl meie majas põle `piima, meie maja oo piima poolest üsna pime Mär; naesel õlid küll suured rinnad, aga pimedäd, ei õllud `piimä Kod

2. pimedus; valguseta aeg egä pimejäl siis `piitsa ole, mes sest `kardad Kuu; pimedast pimedani sai tüöl `olla VNg; valge `naurab pimeda tüöd, pimedas `tehtud tüöd Lüg; nahk`iired, nied `lendäd `üöse `pimmes Vai; kassi silmad pölevad pime sihes Khk; Meni inimene kardab pümed, äga siis püme kallale‿p tule Kaa; Tohi mitte `öhta püme `alla jäeja, tule kenast koju Pöi; ma‿p taha pimedas `olla mitte Muh; εε loe pimes, teed silmad `aigeks Käi; Mis ta sest pimest kardab, ega pimel pole `silmi peas Rei; oli seal `õhta pimedani Mär; pime käe jo Tõs; Pimedäs iä valõtlõda, `kiegi‿mte näe njagu Khn; pime tuleb `enne kätte, ku töö `vaĺmis saab Vän; Naśte tü̬ü̬päe, jumal, `tõmma öhest pimedast `teise Hää; `Õhta koa, vana pime juba, kui ükskord koeo said Kei; `päike läheb `looja, aga - - ega kuhe pime ei tule Ann; `lambad `jooksid `metsa, kus mina änam pimedas `kińni `võt́sin Kad; kuhu sa lähäd selle pimedaga Iis; `tõmbab (töötab) tõne pimedast pimedani Trm; ku lu̬u̬g on kuiv, `võetasse `lu̬u̬gu pimedäni Kod; suures pimedäs tuli, oli juba suur pime Lai; egä temäl ei ole tuld vaea ei kedägi, kuedass temä pimedäs ni̬i̬d kirjäd nägi tehä, sedä‿i tia KJn; ta pimmest pimmeni `rühmäss mõtsan Krk; nigu ta läits, nii katte pimmete ärä Puh; joba pimedän lätsit tühü ja õdagu pimedäni Nõo; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; ta‿m haĺlass rõõvass, taad ei näe pümmega kotaʔ Har; kana taha ai˽pümehhet, kana näe ei˽kohegi `ü̬ü̬se minnäʔ Vas; Kae no latsõkõnõ, jäägu‿i joht pümme kätte Se

3. a. nägemisvõimetu (inimene) memm oli pime, ei nähnd `ästi Jõe; `sündind pimeda en õle mina nähnd Lüg; mei küläs küll pimedi ei ole Vai; silmad `akvad pimeks `jääma Ans; püme kεis `kerjamas Khk; tüiuśs nöelub loomad ää, siis `jäätud pimeks Mus; köik vörgu linad ta pimest (pimedana) `ketras Vll; üks vana pool pimedad mees oln Muh; mes tei pimed narrite Käi; kui ma jεε üsna pimeks, see keige `herpsam asi Phl; sii, jumal tänatud, põle pimedid inimesi Mar; Pime kana leiab kua tera Han; Mia jäe järjest pimedämäks Khn; Nii pime, et teine siĺm ei näe teist Hää; jäi pimedaks Kei; pimeda elu on `raske küll; kiriku juures istub iga pühapää kaks pimedad JMd; `antud pime obune ja paar `ärgi kasutata Pal; kes päris pime, see ei näe sugugi, kes vähägi nägi, see oli pool pime Plt; sul om nagu pimmel kanal õńn Trv; pimedäss `jäämine `tulli ka nii äkki Ran; miu veli ois kepi otst - - `olli nigu juht tol pimedäl Nõo; rikkass `saie küll, aga pimedäss `jäie Võn; es ole esä pimme, es ole emä pimme, aga mina ole `pimme; neid pimedit kah siin mitu tükki Ote; saʔ olõt õks pümehep ku maʔ olõ Har; ku pümme lätt pümehhele ti̬i̬d juhatama, sõ̭ss satasõ mõlõmba `hauda Rõu; `tütrel oĺli˽silmä˽ku pooli˽pääh, a no om pümme Vas; põrmadust nõgla näḱk arʔ, olõ õi˽pümme Se; pimedast peast pimesi, mõtlematult, huupi; ise nägemata pimedäst pääst luges raha ja `suuremb jagu ikke `tundas Lüg; Ise `aśja ei `tunne, mis sa pimedast piast akkad `ostama IisR; Naisevetmine oo seike asi, äi seda‿p vei mette pümest peest teha Kaa; Pümest peast tuli ää `teise perese Pöi; Sii nii tuttav tee, ma käi sii üsna pimest peast Rei; ma `juhtusi pimedäst piäst `sinna Tõs; pimedast piast teeb käsitööd Hää; pimedast piast läks mehele Koe; ma võin `sinna kas või pimedast piast `minna VMr; `kapla ti̬i̬ ma pimedäst pääst, ega kablategemise jaoss `silmi vaja ei ole Nõo; ma lövvä tu̬u̬ kotusõ pümmest `päästkiʔ üless Rõu; kiä är˽harinõss, tu̬u̬ eläss pümmest pääst kah Vas b. (ajutisest mittenägemisest) Nii `valged tuled olid, et löid kohe silmad pümeks Pöi; ei või otseti `olla, silmad lähvad pimedase Aud; Sahkerdest ei või `uskuda ega, valetab, petab, tahab teśtel siĺmad pimedaks teha piltl Hää; ku mesiläne `nõklab ja `siĺmä aap `paistuse, siss ti̬i̬b pimedäss Ran; nigu sa iket, siss olet `pimme; igi jooseb nii, et silmist ti̬i̬b pimedäss Nõo; tu̬u̬ suurõ `ikmisega jäi nigu pümehess Rõu c. (sõgelasest) püme kärmes, veel kibemad, kut arilik kärmes on Pha; pimedad `kärpsed - - need ammostavad `kangeste Mar; Kis seda tiab, et need parmud pimedad on, aga sedasi `üitasse Mih; ühüd oo pimedad, teesed oo päris parmud Tõs; pimedaid `kärpseid ja `parmusi kallal, olen lehma - - `lauta pand JJn d. piltl (võisilmata pudrust) `putru one pime, voi `auku ei olegi VNg; täna `õhta oo nii pime pudru, pane võid `silma Mär; pudru on pime Koe; puter pime, ku võid `silmä ei pane Kod; putr om pümme, `pantkõ pudrulõ siĺm `sisse Har e. piltl (muud juhud) Kerves läks nõnda piigi `sisse, et pümeks kohe (nüriks); [Katuse] malgad on alles pümed (pole veel auke sees) Pöi; võrgu siĺmad on pimedad (mudased) Aud; pime `kartul (ilma eota), ei kasva Hää

4. piltl a. mitte märkav, tegelikkuse suhtes taipamatu meeleead `antasse neh, tehässe rahaga `jälle pimedaks Mar; usk teeb ju inimese pimedase Tõs b. rumal, harimatu, mahajäänud Mis sitta ta õppind, niisama pime ku kes tahes; Isa-ema `persse taga kodu eland, jäend pimedast igas `asjas IisR; Pime kui pörsas kotis - - nii juhm Käi; Nii pime ja tume, et midagi pähe ei jää Hää c. pöörane, arutu see pime `uhkus, mis nende `perses on Khk d. arusaamatu, kahtlane Keik see väŕk ning olemine oo nii püme Kaa; si̬i̬ asi om koguniste pime, mina sest aru ei saa Hel

5. (midagi rõhutavalt:) väga, hirmus, tohutu jöu sööt on püme kallis Khk; Täna ma ole otse püme aige; Teeb ikka nii püme kange ölle et; Elab niid siit nii püme kaugel; Kaarma kergu toŕn oo ju nii püme körge; Oli vanasti ka üks püme rikas mees; Otse püme vana inimene, ju see juba sadant käde katsub Kaa; va˛est on neid (sääski) nii, et ära mette `välla tulegid, pime parv aa su `ümmer kohe Phl; Kottu `pańdi [karjasele] pime käärkanikas `kaasa; Õlle kannud oli vahest pime toredad, tulise rauaga olid kõiksugu roosid `piale põletud Kei; meil seal `kerstus üks pime ulk neid va `lehta Ris; mi̬i̬s olli pimme laisk Krk; [puud] ei tahava pimedä äste palada, ei oleva ka äste kuivad Ran; ta om pimme laǵa ja pimme suur San

6. (kerge kirumissõnana) `raiskab igä sügise `kaurad `vällä, kel tädä pimedä viel `kahju on (karust) Lüg; `Poisid, pimedad, `ühtelugu kisuvad `jusku `nuored kukked IisR; tä pime tirind `eese nii `kinni, et `lahti tät ei saa Mar; küll ta pime oli `joonud Mär; Mis sa, pime, sis täna na iĺlas jäid oma tulemisega PJg; küll neil pimedatel `mieles `seisis Ris; nää, ta (uss) pime tuli `õue Amb; külm ka ja nüid sa, pime, oled tie pial muas JJn; mis taga pimedaga ikke teha VMr; tema, pime, ei `kuula sõna enamb sugugi VJg; küll jalg, pime, ärä pidäb, õlgu sukk `meskene tahetes Kod; Mis sa, pime, joosed `ringi, pea laiali `otses SJn; pimmese lääve katik ku üit́s login (munad keedes); ma lassi pudelest kaits puńn suutäüt, pimme läits pähä Krk; käis pime esätsil jälle ärä, nüid om nigu krojo jälle (kassist) Puh; roti pimme `olli pesä tennu sinna mehipuu `sisse Nõo; mütä pimedä `õkva ku künnävä maa läbi Ote; mes sä, `pimme, sangutat nii paĺlu Rõn; oh sa pümme patanõ, lät́s liĺli`aida sitalõ Har

7. (hüüatustes) oh sa pime küll, pelotasid mu oma tükkidega Lüg; `Tohhoo pime, kuhu sa `täidad IisR; oh sa pime, küll oo mädand Mär; toho pime, ega ma siis `silku ei saa ju `süia [vooris] Aud; assa pime, kui ta `laśkis `viĺtidega üle kuolimaja, nõnna et kõik imestasid Jür; no `tohho pimedaid, mis te arus nüüd on VMr; oh sa pime, neil on nii toredad ebemed `kaelas SJn; ohhoo pimme, sa ei mõesta kümmet kah lugede Hel; oh sa pimmet küll, nii ilusa pedäjä seene nigu puped rian; küll om peenike, oi sa pime Ran; toho pimmet seh, esi pruut inimene ja paneb `endäle serätse räbälä `säĺgä Nõo; ai sa pimme, kui ilusa ilma Ote; oh `ullu pimme, sul om ulga `latsi, siss sa taht vanadõ kodu minnä San

8. tume, must ikke värvitakse verk ära, siis ta on pime, kala ei nää Jõe; Nii pimejäd `pilved on tänä `taevas; Sai siis `uetud `lambild klaas ärä, siis oli tuli pime, aga öli kulus ka vähemb Kuu; süöd one pimedad, ei nie `ehku VNg; seda ma ole ka näind - - et `päike läks pimeks (päikesevarjutusest) Kär; Läheb meri silmapiiril mustaks pümeks kut öö, siis tuleb kohe tuult `tormi Pöi; `silme ees läks pimedaks Rid; kuu on pime, ei `näitä `valged KJn; ku˽kuu päävä kotsale tulõ, siss lätt päiv pümehess Har; pümme piĺv tuĺl üless Vas; `pümmeʔ põllõʔ, nu̬u̬ʔ naka‿i `vällä nägümä [pildil] Se; särän pümme pruun kleit Lei; pümme must lihm - - paĺĺo um `sääńtsit pümehhit `lihmi Lut || mul põle pimedat kopikut ka `taskus Hää; laśk uma maja `kongruśsi minnäʔ, ta ei˽saaʔ ütte pümehet kopikät säält henele Har

plats plat́s g plat́si (-t-) Jäm hajusalt L K, Iis Trm Kod T V; plats g platsi Rei Phl, `platsi Kuu RId/n `platsi VNg Vai/; lat́s g lat́si Aud Vän Tor Kõp Vil, latsi Sa Muh Vig Kse Mih Tõs PJg Pst Hls Krk

1. (piiritletud) maa-ala a. maa, põllu vm tükk; koht, krunt vms minu maja plats Lüg; küläss - - oli igäl ühel ikke üks aia`platsi; suur `platsi `einä on viel tegemättä Vai; üks pöllu lat́s kää, nüid‿o suur latsimees Khk; siis oli laada lat́s, kui säält üle Suuresülla lεhed - - üks lage lat́s oli Kär; Keige param maja lat́s oli sääl, kus oli allikas vöi sedikest vett ikka `kergest käde `saaja; Sii oli ühekorra üks vabanikulat́s Kaa; Meres olid oma latsid, kus `püüti; Ta sai `mõisapõllalt omale latsi ja läks siis `sõnna elama Pöi; meil `olli mullu koa salualune suur lat́s tuhliste all; `pissed eenama tükid `ööti `arbadeks, põllud `latsideks Muh; Pole `platsi, kuskohas sa paned Phl; suur lage lat́s, kus oherdamas `köidi Mih; see oli soldati lat́s, müis edesi Aud; tal oo `väike lat́s maja ümmer PJg; elavad ju igaüks oma platsist Hää; `leikasime rukid, teise plat́si pialt oli `tündrema odra `niita Ris; kui [loomad] kevadesse elavad, siis on seda köietamise `plat́si küll; Oli ikka üks lage plat́s, kus nüüd `lambakari ja‿s loomad kokku `aeti ommikul JJn; kui [loomad] kevadesse elavad, siis on seda köietamise `plat́si küll JJn; `leikasime oma rukkid, ei saand ühe päävaga seda `plat́si leigatud Rak; ehituse plat́s, kohe maja `piäle ehitäd [maja] `piäle Kod; `vainu oli suur lage plat́s Äks; siin on si esimene plat́s, kos ma [karjas] `oĺlin KJn; `ü̬ü̬silt `viiti obesed `sü̬ü̬mä, `oĺli üks rohu lat́s, teomehed pidid juures `käimä Vil; `lat́se pääl ehiteve majasid Hls; ku üits `väike sädemeke õitsi latsi `pääle jääss, siss seel aavet tule suuress ku li̬i̬ḱ Krk; ku omal ärä `olli põemetu, siss lätsit taludele `põimma, taludel olli paĺlu suuremba platsi Puh; minu minijä esä ośt kate pereme linaleo platsi ja tei maja `pääle Nõo; `mõisa ärrä - - si̬i̬ selle keriku plat́si ańd, see oĺli `Tähkvere `mõisa riśtikaena sü̬ü̬t́ TMr; Sääl `ärbäni i̬i̬n plat́si pääl laśk egäl koolil laolda ja siss `kinkse egäle raamatu Rõn; mi‿sa uḿmi eläjeidega olõt kańdimihe plat́si pääle lännüʔ Har; lagõstik, suuŕ laǵa plat́s mõtsa vahel; maʔ olõ siin uma plat́si pääl, saʔ piäʔ suu kinniʔ Rõu; tuĺl hummogult herr kodo ja näḱk, et kut́sar käve `platsi piteh Vas b. hauaplats `lähme `surnu`aia `platsile ka Lüg; lat́si `võtsin ka, kus ma `maetud saan Vän; kabelin `surnu aadadelle õssetasse plat́sid Kod; ka siul surma lat́s `valmi ostet om Krk; kabelin om ka läädsäpuu eki `ümbre `plat́se Nõo; Ilmjärve pihaaian om‿tu plat́s San; matusõpaigal om egäl uma plat́s Krl

2. a. millegi või kellegi asupaik `näitasin `teile jo ia `platsi, kus on `vaarikaid `palju Lüg; lahju lat́s, kus vana `surnud `ülge raip `pöhjas oo Mus; Siie saab selle kivi juraka jäuks parase latsi küll Kaa; See on ahju lat́s, sii oli enne ahi Pöi; vabe plat́s, võrgu `juhtmete alune Rid; kirikud ei `olngi, ma köisin selle lat́sist üle Aud; lugemise latsi kottel (kantsli kohal) Krk; siss `tu̬u̬di pruudi esä imäga tu̬u̬sama plat́si pääle (pulmaliste keskele) Har b. piltl tuli põletas kõik ärä, plat́s puhas Kod; kõ̭ik ütsiperästigu lätsivä `mulda, katõ `aastaga `oĺli plat́s nii puhass Ran; kõ̭ik oĺl `kaonu, puhass plat́s enne jäi San; Ti̬i̬˽plat́s `puhtass, võta uma kraaḿ ja olgu˽mint sedä maid Urv

3. istekoht `istu tõiss`puole `serva, siis saab `tõistele ka `laua `ääres `platsi Lüg; `andke moole ka `latsi Khk; esto `sõnna plat́si `peale Kul; eks sa võta `plat́si (istu) JMd; mul olli `kerkun ää plat́s Puh; nemä võtava plat́si ärä, saesta om `väega rasse Võn

4. laik, plekk ruos - - rind on `aukusi täis, `niskesed sinised `platsid nüüd on järel VNg; tule viga, erk punane lapp oli, lapsel `palges lat́s Phl; maea sein oli naa `metme`korne, nigu kasetohul, üks lat́s `ühtepidi, tõene teisspidi Mih; iho kõik punasid `plat́sa täis Kod; `rõival must plat́s seeh Se

ponks ponks g ponksi Kuu/`p-/ Khk Kaa Mär Vig Han Var Pä Jür VJg Sim Plt KJn, ponksu Pha kompvek `Ponksisi toi isa `jouluks neh puest `suure kodilise kohe Kuu; mis kinad ponksid Khk; Tanta töi lastele linnast ponksisi Kaa; siis oli pood siin ja `võtsin iga kord ikka `ponksi ligi Var; ponksid oo paperde sees Tõs; ponksiput́kasi, neid oli [laadal] tohutumalt PJg; tõin tüdrigul naala `ponksi Saa; anname oma lapsele `ponksi kua Sim Vrd pombonks

poonus poonu|s g -se Hää Saa Hls Krk/-u|ss/

1. (poov) side, pael vms Kui lapsed `lintisi või `paelu omal `kaela sidusid, siis `öeldi: mis poonusi sa omal `kaela oled ajanu; Kurjavaimu lu̬u̬m - - `jälle `lahti `nüistnu, ikki olgu ma‿ilma poonused `ümmer Hää; `võtsin obesel poonuse kaala `ümmert ära - - `säänste poonustega võib ära kah `puua; tee see poonus käe `ümmert `lahti, veri saab käia Saa

2. kaltsakas paĺlu `rõõva närusid seĺlän, si̬i̬ ku‿ts poonus; Poonus om - - must inimene, `rõõva tolgenteve ja narmenteve seĺlän Hls

3. tomp lõngas ku `lemlise ja pudeve lõnga, siss - - poonuse lääve niidsete taga Krk

pott1 pot́t g pot́i (-t-) Sa Muh L hajusalt K TaPõ, eL, pot́ti IisR; pott g poti Rei Mar, potti Lüg Jõh, podi Kuu; potti g podi VNg Vai

1. (lameda põhjaga anum) a. keedu- või haudenõu, kastrul Pane podid `pliidi `pääle Kuu; pottil `sanga pääl ei käi, pottil on `kõrvad Lüg; panin sene krabu `sinne potti `kiemä Vai; potid oo sauest `tehtud Vll; Ajand keeva vee poti `ömber ja põletand `eese jala puhas ää Pöi; pot́i `persses auk, pot́t ei kanna änam Mär; pane `kaapsad pot́i sisse `auduma Kse; `villu värviti `niokste suurte potte sees Tõs; `kamber on nii soe kui pot́t HJn; pot́i võõp lähäb ära, pot́t on ull, keedab sinise supi Ann; pada `sõimab pot́ti, ühed mustad mõlemad vns VJg; seisab kääd `taskus nagu `kõrvadega pot́t Trm; ma `võt́sin seda pot́ti küll räbalatega, aga oli kuum, `pillasin maha ja oli puru Lai; setud teeväd pot́ta KJn; pot́tel om kõrva Hls; oŕst om orstige pistet, pot́t potige pistet (parastajast, keda ennastki õnnetus tabab) Krk; pot́t om õhuke, tu̬u̬ om `väega usin `põhja `kõrbuma, pada om paksemb, tu̬u̬ ei võta nii Ran; es olegi sel potil pikkä igä, `ju̬u̬skma nakass Nõo; laja põh́aga pot́in ei saa nii `äste `ki̬i̬tä `paksu `sü̬ü̬ki Võn; vanast olliva lavvust tönni, siss `olli rasu tönni sehen, siss es ole pot́te Ote; Nigu˽pot́ti, nii kaant, eǵä pot́t löüd `hindälle `parra kaanõ (igaüks leiab sobiva kaaslase) Urv; hiidä pudõŕ pot́ti Rõu; tu̬u̬ sannakõnõ oĺl läḿmi nigu˽pot́t Vas; mõ̭nõl saiś mesi kõ̭õ̭ vahagaʔ kõ̭õ̭ talvõ pot́ih Räp b. pissipott, ööpott tuli ise, käis pottil ja käis `küögist vett võttamas Lüg; sii värviti potisinist, `kusti pot́t täis, `pandi `apnema Khk; õpetakse last pot́i `peäle Juu; `oĺlid akand last pot́i piäl kusetama KJn; viie-kuvve `aastane arbeldab joba esi - - võtab poti ja istub poti `pääle Ran; pot́t om iks tuli ää, mugu võta sängi alt ja kuse Nõo; imä laśk lat́sil pot́ti kustaʔ Vas c. lillepott triip`uones `kasvasivad `ruosid, `kärnäl pidi seda kõik sättima pottide `sisse Lüg; toaroosid kasovad pottide sees Mar; nu̬u̬ aalu poja (aaloe kasvud), mes kõrval om kasunu, `võetass pannass `tõisi potti Nõo d. (muud juhud) erilased tievad pot́ti JMd; Sai kõhe joodud mitu potti õlut Trm; anna miul üits pot́t `tinti; ku `süäme soone om ärä venidet, siis `panti potti (kuppu) kõtu pääl Krk

2. pottkivi, ahjupott sie suemüür - - on `niskest liht`pruunid pottid Lüg; teĺleskivid ja potid, potidest ahe Hää; pot́te tetäss savist, pot́t taap vähep põlete ku teĺlesskivi Krk

3. (voki osa) voki potti käänetas kruuvist üless või `alla Ote

punakas punak|as g -a Lüg IisR Sa Muh Phl L Ris Rap Jür Amb JJn Ann Koe VJg Sim TaPõ Plt KJn; punak|ass Har, g -a M(-ase) Ran Nõo San, -adsõ Plv; puna|gas Vai, g -ga Khk Rei, -ka Kuu

1. veidi punane, punasevõitu paat (värv), punakas on vähä, aga punane just ei õle; `pandi `ahju `märjäd `villad, et ta `audus sääl, siis `tõmbas `niskest punakammast Lüg; `vaĺkja koorega punakad `tuhlid Jäm; koidukoht akab punakaks `lööma; kinad punagad ounad Khk; nasina puu, punakade `marjadega Vll; `kimblil‿o allid ja `valged karvad punaste seas, vanas eas läheb `valgeks, `noores eas‿o punakam Jaa; mõnel‿o punakad `juused Muh; punakast `karva leet Phl; Ellal oo punakad paled Kse; mis `seoke punakas oo, see tuvakas oo `kange Mih; irv oo `seoke punaka karvaga Aud; `võt́sin öhe punaka õie Saa; `riidel on punakas jume `juures Ris; puu on lüli, kui siest on nisuke punakas ja `tihke, sae võtab kohe `kinni Amb; madalad turjakad mehed punaka `juustega JJn; nahk lüeb punakast Sim; punaka `näuga Trm; kanarbikud panime patta ja `keet́sime ärä, sis tuli nisuke punakas vedelik Pal; punakad lilled on väga käredad, kui tuuasse matussele Lai; vene `saapad, nad oĺlid siukst punakad KJn; ta (korp) tahab ike nõnda kava [küpseda], ku punakasess vähä päält lü̬ü̬b Hls; üit́s tuĺli punaka obesega Krk; massa`karva rõevass `oĺli nisuke punakass nigu mass Nõo; punakadsõʔ saivaʔ [lõngad] Plv Vrd punakjas

2. (liitsõnalistes värvinimetustes täiendsõnana) Sest `karvast saa arugi, mis ta on, `õige sinine ei ole, on `jusku `lilla vai punakassinine `teine IisR; `üilge`karva, sedine punakasaĺl Jäm; tüiuśs oo punakasruuń Mus; punakaskollast sai lepakoortest ja paaksipuu koortega Rid; Poakspuu ja tominga marjad on niisuksed punakasmustad Jür; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruuń väŕv Amb; küislilled on natuke orańsikad, punakaskollased, pruuń südä sees; sirel on esti punakaslilla, pärast lääb `vaĺkjamast Lai

purju `purju Khk Mus Pöi Muh Käi Tõs Khn Tor Saa Nis Juu Plt KJn Vil Trv Hel Ran Nõo Võn Ote Rõn Har/-ŕ-/ Vas, `purjo (-ŕ-) Võn Plv Vas Räp Se, purju Krk Puh Nõo TMr San/-ŕ-/

1. joobnuks möni tömmab ennast kohe nii `purju - - jääb magama nagu siga Mus; Teised olid ta `jälle `purju jootnd Pöi; ta jähi ühna `purju Muh; ma `palju ölut küll äi taha, see paneb jo `purju Käi; kui tä kõht tühi oo, siss jääb ruttu `purju Tõs; viin paneb `purju Saa; akkas mind `loorima, et `purju `võt́sin Nis; paneb `purju kohe KJn; vürstiärrä `lasken piiretusege `mõske ommi taresit ja tüdruku olli siss `purju jäänuve Hel; ku õllele paĺlu umalit `oĺli `pantu, siss tu̬u̬ õlu ai `purju äste Nõo; sina ju̬u̬t `endä `purju ku t́siga, mis elu tu̬u̬ om Võn; ku saap `purju, siss ei ole enämb aru, siss mugu võtab Rõn; pańd uma pää `puŕju, siss muudku maka ennedä Har; naistõrahvass om iks nõrgõmp, pikält tu̬u̬l `purju jäiäʔ Vas; pańniva moĺli `sisse viina ja siss kahr toda `viina laḱke seeni˽ku timä `puŕjo jäi Räp; poosi puŕotase - - ni jääseki `puŕjo Se || uimastunuks su̬u̬kaela aava inimese `purju Ran

2. purjus purju `pääge ütelnu tõisel alvast Krk; ku inimene purju om, siss ei ole täl mi̬i̬ld pään Nõo; kas ta - - oĺl puŕju vai es saa ta aru San

Vrd purja, purje

põssa põśsa Mär Vig Kse Saa Hag ILõ Ksi KJn, `põssa Jõh, pössa Khk Jaa Rei, `pośsa IisR lastek põrsas; sigade kutsehüüd `Veike `põssa on ilus `roosa Jõh; Pośsa on paha, tuli ajast `väĺja IisR; sea pörsast kutsutase vahest pössa, pössa Khk; nää, pisike pössa tuleb Jaa; Pisi pössa karjub ruik, ruik, ruik Rei; `põrsud saad põśsa `öetud Vig; `võt́sin väikse põśsa `sülle Saa; veike põśsa tuleb Kod; kutsud sigu põśsa põśsa Pal; põśsa-põśsa, tule sööma Ksi

pähe1 pähe Muh Vän Hää Ris VJg Trm, pähä Kuu VNg Lüg Vai Mär Kir Han Tor Hää Juu Kod Lai Trv Krk Ran Ote Har, pehe Khk, pεhe Käi, `päähä Plv, `päähhä Vas Se, piha Pöi

1. kellegi või millegi asemel; kellekski või millekski peetuna või esitatuna sippusku `müödi `jälle `neie kiluje pähä Khk; mina `toingi [salapiirituse] `torvamanergu pähä kodu VNg; `andasin `kolme `kopkase kahe`kümme `kopkase pähä Lüg; `müüvad vana `leibä `värske pähä Vai; kulla pehe ma `ostsi Khk; Võttis viina piha lonksu pensiini Pöi; veki (kompveki) pähe võib ää närida Muh; Lased ennast viimaks sea pεhe maha lüüa Emm; müisid kullatud sõrmused kuldsõrmuste pähä Mär; `kapsa `seeme pähe külis, taemed läksid kaaliks Vän; tahad midagi alvaste tiha, ti̬i̬d teise pähä Hää; sa tõid mulle `seitsme ja poole rublased rahad ja ma `võt́sin `kümne pähä `vasta Juu; ta `viidi `varga pähe `kinni VJg; müis selle tina õbeda pähä ärä Kod; võt́tis seda `aśja rohu pähä Lai; temä tei miu pähä kikk tüki ärä Trv; ma arvasi tat selle pähä, aga olli võõrass Krk; võt́t `suhkru pähä `su̬u̬la Ran; rambe olli kuuritsen, mõni lü̬ü̬ `rampele kala pähä Ote; tei vele `päähä `võlga Plv; möi vana hobõsõ noorõ `päähhä Vas

2. tõttu, pärast Monel oo `menned nie vanue `asjue `muistamised unestuksie pähä Kuu; sie tüö jäi mul unestuse pähä tegemättä, sie jäi `uoletuse pähä Lüg; sene pähä tämä tuligi, et saab ilosi `laulusi oppi Vai; Levad jäid unetes pähe kauaks `ahju Hää; `võeti mehele kruami pähä Kod

3. (muud juhud) si̬i̬ käis `kaste pähä (kaks korda) siin Kod; võit `mitmahe pähä (mitut moodi) üldäʔ Har; inne `oĺge üt́s kruńt, a no om `neĺjä `päähhä (nelja ossa) lännöʔ Se

päiline `päili|ne (-le|ne) g -se Sa Muh Emm Rei(`päilei|ne) L hajusalt Ha Jä VlPõ päeviline Me tegime oma eina `päilistega ära, `suiline oli ka abiks Jäm; kaks vöör`vaimu, ne‿o `päilised Khk; teeb `päilestega oma töö ää Kaa; vabanikud läksid `päilisteks Krj; `Päilisi pidasid ikka suured rikkad puumoamehed, kessel omal vähe peret oli Pöi; kui peret põle mitte, siis pead `päilistele `maksma Muh; medel on mütu `päilist Rei; `päiliseks lähad `tööle, siis saad päeva`palka Mar; võta sulast-tüdrukud `ühti, võtan parem `päilese Mär; Kibedal tööaal põle päilest kuskilt võtta Han; talbused olid, siis ei `makstud päeba`palka, aga kui `palka `maksti, siis `üeti `päilesed Mih; `võt́sin `päilised rukkid `lõikama Tor; `päilene käib `päävade `viisi tüöl Ris; `päilest põld võtta Juu; `päilistele viisin `süia JõeK; `päiliste palgad on suvel `kaĺlid JMd; eks rukki`leikus, viĺja koristamene, need olid ikke, sai jo `päilesi `kaasa `võetud, ega neid ei jõund jo inimene üksi Pee; `päilest on väĺläl, `lõikavad rukkid KJn