[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

lõhk1 lõhk g lõh|u Hlj Pöi/lö-/ Muh spor L, Jür KuuK Kad, -o Mar Ris
1. lõhandik puu löhud, mis neljaks katti või pooleks o `löödud, pannakse rehetoa parsile `kuima Pöi; me `lõhkusime alu lõhuks Muh; `vankri ratta lõhud kuevatasse kaks kolm `aastad, `enne kui saab rattud tehä Mar; võta lõhk kätte ja pilbusta sealt küĺlest `peale Kse; toal oo suured lõhud peal, pigiga koos, see ei mädane ega `koita koa mette Mih; Vanaśti `laevi `väĺla `aeti, `suuri `laevi, sis `oĺlid lidud kooritu aavapuu lõhud; ku̬u̬t́spu̬u̬ĺ on puust `tehtu lõhk, puu või raud varras si̬i̬s Hää
2. lohk, poolik, paks viil nied on iad `süia, `kapsa lõhud. tuo aga `lõhku Hlj; kui ei keedeta suppi mette, siis tehässe kardoli lõhod Mar; `kaapsa piäd pannasse lõhu `viisi leemese Var; pani öhe `kaapsa ja pool kaali `lõhku patta Aud; `Veiksed kõvad kapsapiad klaasiti, leigati pooleks ja need pooled `pańdi `aśtjasse `apnema. `Talve keedeti neid `lõhkusi liha ja kardula `kõrva Jür; mõni lõhk on suur, `leika nied `puolest Kad
Vrd lohk2

lõhk2 lõhk g lõhu Hää Trv lõhe, pragu jääl suured lõhud sehes Hää; seinäl lõhk sehen; kolgispuul oli seande lai lõhk sehen, kos lina peod tõmmati Trv Vrd lahk1

mõhk1 mõhk Kõp, g mõhe Hää Saa Vil M T, mõhõ Kan Har/-õ̭-/ Lei, mõhu Tor; mõh́k g mõhe hajusalt M T, V(mõhõ); mõhk, -h́k g mõhi Krl; mõih g mõhõ Lut leivaküna, -astja ära lükka `mõhke `ümmer Saa; juurepät́s, si̬i̬ `pańti `mõhke ja `seisis sääl Vil; `ku̬u̬rsi suur pangitäis `kartuli, `ki̬i̬tsi ärä, kallassi `mõhke, sõss juuretiss manu ja jahu `sisse, küll sai ää leib Trv; leib om alle mõhen Krk; mõhk tetti lavvust, olli kaas pääl, kõrvad küllen ja vitsad `ümbre, kolm `jalga all; ku leib vi̬i̬l mõhen `oĺli ja leeväst `tuĺli `puuduss, siss tet́ti tule `paistel pätsikut Ran; tu̬u̬ tahass, mes mõhe küĺlest kaabiti, tu̬u̬ `jäeti juuretusess; mõni es kaabigina `mõhke, jät́t mõhe küĺle `kaapmada, et siss ei kuju mõhk ärä Nõo; meil `oĺle lavva kõru ää laǵa leevä mõh́k, kolm `jalga oĺl all Võn; ku mina `kasvi, siss `olliva mõhe, jämme puu `olli tühäss kaevetu Kam; ku `leibä tetti, siss `tu̬u̬di mõh́k `vü̬ü̬rüsest `sisse Ote; Kõŕdsi imändä oĺli˽kõ̭iḱ vanast pagsu˽nigu mõheʔ Urv; mul lät́s vana mõh́k `lahki - - mul om üt́s nellä jalaline puu tümi, ma˽kaava tu̬u̬st `vahtse mõhõ Har; leib hapaśs mõheh Vas; Ku mõh́k talvõĺ väläst külmä käest `tu̬u̬de, sõ̭ss `laśte mõh́k tarõh ärʔ `oigodaʔ Räp || Juur on `mõhke `pantu (naine on rase) Hää

mõhk2 mõhk JJn VJg, g mõha Mär LäLõ Mih Aud PJg Juu Koe Lai Pil Plv(n -h́k) Räp, mõhu Tor HaLo Tür Plt Hel Ran; möhk Vll, g möh|a Phl, -u Khk, -o Ris; p `mõhku Kod

1. jämedam koht, kumerus; kühm möhk jähi kuhjale `külge Vll; see [kuhi] nii ühetasane, ei sel põle `mõhka `õhkagi; ilosa mõhaga kuhi `tehtud Mär; eenä kuhi, lastasse koa mõhk sesse; Elma ei passi mete - - täl põle `mõhka mete Vig; mõhast saadik oli `piimä Var; alt on [kuhi] peenem, siis aab mõha `väĺla, ülalt on vahe Aud; kui‿se mõhk `liiga laiasse läks, võttis vee `sisse PJg; vanad seinad `vaovad `mõhku (kumeraks) Ris; mis `keskelt jämedam on, `ööldakse mõhk `küĺgis. kannul on mõhk Nis; kui kõik eenad `küini ei läind `ühtigi, `tehti küinile mõhk ette, se oli nisamate nagu kuhigi, muist `einu kohe `vasta küini suud Juu; küünel `praega mõhk sies, jäi ukse vahele JJn; se mõhk sai kõvasti tallatud (kuhjal) Tür; jämeda mõhuga kuhi Plt; poti mõhk Hel; kuh́al sai - - illoss mõhk Plv Vrd mühk1

2. magu lehmä mõhk oĺl `väega täüś, ku kaŕuss ta kodo ai Räp

mõhk3 mõhk Trm Trv, möhk Emm; p `mõhku Hlj Jõh IisR Pöi Muh Mär Jür VJg Sim Plt Vil Ran Ote Räp, `möhko Käi, `möhkü Kuu natuke, põrmuke, raas (ainult eitavalt ainsuse nom ja part) Mitte `möhkü ei saand sest aru Kuu; Oli nii täis, et ei `märkand `mõhkugi IisR; See on `sõuke kana püme, `õhta äi näind mitte `mõhku Pöi; Kuiama (kuiva maa) mees äi tεε mere asjadest mette üks möhk Emm; sõi ää, `mõhkugi ei jäänd järäle Mär; Ei tee mitte `mõhkugi, muudkui istub Jür; kellest ma seda `leiba‿s tien, kui ole jahu `mõhkugi Sim; Ühekõrra õli see Kotlep nii kui tina `tuhka kadunud - - mitte üks mõhk ei õlnud kuulda Trm; mõni joob, aga pärast mitte `mõhkugi ei tia Plt; Must ruun es seisä mitte üits mõhk paigal Trv; mitte `mõhkugi ei ole maetset Ran; mul ei olõ `mõhkugiʔ meeleh, mis ta nimi oĺl Räp

mõhk4 mõhk g mõhu (vaikijast) vahib nigu mõhk. teised `rääkisid, aga tema ei `ütlend sõnagi - - mis juttu sa selle mõhuga aead Plt

põhk põhk g põhu Lüg IisR Pöi Muh L(g põho Lä) K(g põho Ris) I eL; pöhk g pöhu Sa(g pühu Jäm Ans) Hi Noa Ris; pehk g pehu Kuu; `pehku g pehu VNg Vai/-o g -o/; pohk Hlj pahmatud või masindatud õled, sasi `andaga `luomile `pehku; pehud one `otsas VNg; sel `aastal ma sain `põhku `õige tugevaste Lüg; aluskot́t nii kövali `pöhku täis Khk; `massina rehe aal, siis keik kohad `pöhku täis Vll; Jõulu `laupa `ööse magati ikka `põhkus Pöi; kui aseme `põhku viid `seale, siis `põlle ea mette Muh; `veiste pöhud on louda loudil Rei; põhk `peale ja vili `alla Mar; kui põle `põhko `alla `panna mette, siis oo kohe looma ase vertsane Kul; sooein põle parem kui va põhk Vig; räätsigä viiäse `loomele `põhku ede Tõs; Rot́id pugõvad `põhkõssõ Khn; rihi on peksetud, põhud on üles `aetud Hää; odra põhod ja ruki põhod, need läksid keik `loomadele Ris; põhk on, kui masindakse sui`viĺla Juu; põhk läks läpastama JMd; maśsina peksetud põhud olid `luomadelle paremad `anda - - tema on pienemb VMr; `jõulu `pietakse põhud põrandal VJg; `ükski ei annud eläjäle jumala`viĺjä, põhu varal eläsid Kod; meil loomad `rohkem põhu pial elasivad, einad olid obuste jäost Lai; põrand `põhku ja `rämpsu täis, tahab kasida KJn; põhud kutsuti `üssed ja teräd kutsuti rapantsed Vil; pane eläidel `põhku ala Trv; põld‿o põvvan, ka me saame ta `põhku nätä Krk; ommuku `anti lehmile peenembet `põhku ette, kas kesvä või kaara`põhku Hel; vangi olluva `Karlova `mõisa rehen, põhk sinna maha `pantu, sääl maganuva Ran; tõmmati neli obest lademe `pääle, sõkutedi nii et põhk pehme `oĺli Puh; sängi kotin peenike põhk nigu muld Nõo; arva rihaga rehitsedi ärä tu̬u̬ piḱk põhk ja kanneti rehest ärä Ote; tsigä tükke küĺmäge `põhku Krl; ta is koolõ umma `sängü, ta `tahtsõ maha põhu pääle kooldaʔ Har; Talumehe˽veiʔ egä kevväi `ku̬u̬rmidõ `viisi `põhku `mõisast kodu Rõu; tsiaʔ talvõl magahhasõki põhu seeh Se; `põŕssilõ puistatass `pangõ `põhku Lut; põhku pugema magama heitma `Tarvis `kähku `põhku pugeda, `omme `raske tüö IisR; Öhta oo jälle kää, äga muud, kut sööme köhu täis ning poeme pöhku Kaa; Keik pugest pöhku Emm; põle teha kedagi, muudku pue `põhku Mär; juba puges `põhku Ris