[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

ergas ergas g `erksa Koe Trm Ksi Plt SJn, `erka HJn Äks Ksi Lai Plt; ergass g -e, `erksa Lai, `erka Pal; `ergas IisR, g -e VNg, `erka VNg Vai; `erk|as g -a Vai; `hergäs g `herksä Kuu; n, g `erksa Nõo Rõu Plv
1. erk, mitteloid a.  elav, vilgas; kärme; virge ma olen ergass, und enam ei ole Pal; tulega nad (vähid) ei ole nii `erkad, aga pääva `valges siis nad on `erkad Äks; mõni on `loodud kohe `erksa ~ erga vaimuga Lai; [hobune] `äśti ergas `sõitma SJn; [inimene] kikitäss, kui um väega `erksa, `kerge vai virk Rõu b.  tundlik, kergesti reageeriv; terane erk ehk `ergas obune näe igale `puole ja `kuule VNg; `ergas (terava kuulmisega) kuer IisR; koeral on väga `erkad kõrvad `kuulma HJn; mõni on `erka unega, ei tahagi magada Ksi c. Sie vana`aigane asi alade oli `oitegi `hergäs `nuorele ku vanale Kuu Vrd ergus2
2. ere, erk (värvus) riie on ära värvitud, on õige ergas kohe. sai ergas punane. on ergast `värvi Lai
hiir2 iir g iiru SaLä Krj Hag hv T; (h)iir, -ŕ g (h)iiru, -o V(g hiiŕo Plv); iir g iire, -u, eir g eiru Lei; n, g iiru Muh Hi(h- Phl) Hää Saa Trm Kod(-o) Pil KJn Trv Hel Ran Krl, hiiŕo Vas Se; pl iirud Han; g iiru- Jaa
1. (värvus) a. a, s hiir-, valkjashall, hallisegune (hrl hobune); hiirekarva hobune iirud obused, punased ning `valged karvad segamini; iir obu - - roti`karva obu, pisut sinikas Khk; See vana iir ammu `otsas Pöi; ühna iiru lõng. iiru karvaga Muh; hiiru. hallikas `valge hobune Phl; iiru [talleke] tuĺli sest et `valge lammas oĺli ja must oinas Saa; iiro obene one valvakas, `tuhkru `karva Kod; iiru `karva ahk si̬i̬ olli tõmmu Hel; iiru `juusse Kam; ku ma uma hiiro saani ette lüü, sõ̭ss lätt nii et lumi `tsiugõlõss Kan; iir opõń om, kel olliʔ täpiʔ pääl Urv; mõ̭ni lammass om jo vanass lännü, `tõmbass villa hiiruss; siihn ei olõ `hiirõ hobõsõid; taa hopõn om sääräne `musta`tümpä hiir Har; hiiroʔ habõnaʔ Se; hiir hopõn edimält sääne must, pääle lätt är hiirust, lätt vanast, ä˽lätt `valgõst Lut b. (metsast, viljast) mets akab kevade iiruks `lööma Khk; [valmimata] vili ühna iiru alles Muh; Mets juba iiru (hiirekõrvul) Rei c. komp puhtam Pärand pesu järel ikka püsut iirum; Pese oma lüpsik vehe iirumaks Emm
2. (kartulisort) iirud (väikesed punased) `tuhlid Emm; pikk iiru ~ till iiru ~ pikk sinine; pisist iirud (väikesed lillad kartulid); suured iirud (suured lillad kartulid) Rei; meitel hiirud äi `kasva. `peklekud hiirud äi `kasva ka Phl
hiirukas iiruk|as Jäm Khk Krj Muh, iiro- Kod Plv/h-/, g -a; hiiru|gas g -ga, pl -kad Phl; iiru|k g -ku Krk
1. (värvus) a. hiirhall, hallisegune (hrl hobune) iirukad obused Jäm; tuha~ tolmu `karva obene oo iirokas. `vaĺgid `karvu punase ulgan; iirokad eläjäd; aĺli iire sugune. `niiske iirokas kleit Kod; iiruku obese olli `osten. üit́s paaŕ iirukit temäl Krk; sinikass, pu̬u̬l`haĺli obõnõ, hiirokass obõnõ Plv Vrd iirakas, hiirik b. (viljast) pöld akab juba iirukaks (punakaks) `lööma - - kui rugi orased `töusvad Khk; [valmimata] vili ühna iirukas alles Muh
2. (kartulisort) Jäm Khk Phl iirukad, pigem punased `tuhlid, sinised `öitsmed Jäm; hiirukad `karduled Phl
kiri1 kiri g kirja eP(g kerja Käi Rid) Hls Hel Puh San Lei, `kirja R(n, g `kirja, Vai), kirjä Vig Tõs Juu Kod KJn Vil eL(g kirä, kiŕä V[ḱiri g kiŕa Se Lut])
1. a. kirjamärk; käe- või trükikiri kiri on `kustund, `pliiatsi kiri Lüg; `juudil `on ju suured ullud kirjad kut argid Jäm; `söukest peenist `kirja mo silm ep seleta; nii kenade suurde `kirjadega raamat; mool nii ull kiri, seda‿b osa `ükskid lugeda Khk; `valge varul sa nääd veel `kirja lugeda Pha; arvad kirjad ollid aabetsis ülal Muh; must raamat ja `valged kirjad olnd sees Mar; eks igä ühül ole isimoodi kiri Vig; [loed] peenikest [aja]lihe `kirja, see `tõmmab `sompi silmade ees HMd; mõnel on nii vilets kiri, ei see põle kirjames `ühti Juu; raamatu kiri Trv; kui tu̬u̬ kiri i̬i̬n `olli, siss `tulli `mi̬i̬lde, mes `kiägi mäŕk tähendäp Nõo; kui ni vene kirjä tuĺliva, ei tiiä enämp midägi Ote; mina ei saa˽taast kiräst `arvo, `väega halvastõ um kirotõt Plv; nii illoś kõrraline kiri oĺl Vas || metallraha numbripool rahal on ühel puol `kulli, `toisel puol `kirja Vai; `ütle, kumm nüid on ülesspide, kas kull või kiri Juu; kas `numrigaʔ vai kiŕägaʔ, kas kuĺl vai kiri Se b. lugemis- või kirjutamisoskus; kirjatarkus sel kiri `selge, `kirja`tundja, sie `muistab juo lugeda Lüg; ei ma tunne `kirja Muh; pimedel öpedaks ka `kerja Käi; ma ei ole `koolis keind, `kirja ma ei tia PJg; lugemine oli sel vanainimisel ime `selge, `kirja ma ei tia Sim; mõśtab `kirja Trm; mino esä vi̬i̬l `kirja es tunnõʔ Räp; mi vallah oĺ säidse mi̬i̬st, kes `mõistsõ `kiŕjä Se || kirjakeel üks söna läheb küll kirja `järge, a teist εi saa; Tagamise (Tagamõisa) keel pigem kirja `seisuse `järge (lähedane kirjakeelele) Khk; Sie on uue kirja järele Kad; siin on arilik murrak `ühte `puhku olnd kirja järel Plt; vana inimese, nee nüüd lokerdeve vanat `moodu, noore kõneleve kirja `viisi Hls
2. dokument, ametlik paber; tõend, ürik `meie `saare kiri on `Arju `maakonna `ari·hviss Jõe; `selle õppetaja nimi old ka sääl ülevel vanas `kirjades ikke keik ja VNg; Leo maja sai `öeldud, mis ta `kirjas oli, seda ma ei tea Noa; tä ekke tahab kirjad `sisse anda; `tohtri käest soab kirjä, `apteegist andase `rohtu Tõs; siis `näitaśt oma kirja ette Aud; `aitas seena peal on nihuke kapi, seal sees ikke on nihukesi `kirjasi ja roamatuid Juu; see on root́si vanas `kirjades kõik üleval Sim; `tempel lüädässe egäle kirjale `alla; no vai kiri [lapsel] küĺjen, et minu poja testud Kod; palanu`korjajal `oĺli valla kiri üten, et siss inimese tälle annava Nõo || Ega kiri äi valeta Emm; Egas kiri ei˽võĺsiʔ Rõu; Ega kiri ei petä Räp; õgas kiri õi petäʔ Se
3. nimekiri nüüd on neid inimisi pali, kie ei õlegi õppetaja `kirjas Lüg; kaks õde oo surn - - tiä kui kaua mind `peetse, me oleme `kirjest maha jäen Var; käisin ennast maha kustutamas sest kirjast Juu; kirja panema üles kirjutama se oli jo `enne `kirja `pando Vai; paneme nüid selle `kirja Muh; kõik `pandi `kirja, mis räägiti Tõs; Panõ mio nimi kua `kirja Khn; minu vend kirjutas oma eluloo kõik `kirja üless Juu; mu nimi `pańti `kiŕja Kod; see laul ei ole `kirja `pantav Krk; `kiŕjä pandass üless Se; fig päeva kirja panema roojama Mul päiv viel `kirja panemata, lähän `päivä `kirja panema Jõh; Päävä kirjapanek Räp; kirjas teat rühmas; kellekski hinnatud, arvatud mina olin siis ikke `kapteni `kirjas VNg; `Kolmetõist`aastaselt tüttär`lapsel kuu`riided, sis on juo `naise `kirjas Lüg; Õle neist `ükski enamb obuse`kirjas, igavised kronud on Jõh; Kaśs majas küll, aga kedagi ei tie - - muud kui et kaśsi `kirjas on; Igavene pet́tis ja `ulgus, kas täma tahab ka viel inimese `kirjas `olla IisR; ta on vanade inimeste `kirjas Jäm; seda εi ole vist elavate `kirjas εnam Mus; see veel lapse `kirjas Rei; tä oo `vaeste `kirjas Tõs; ta juba mees, ega ta enam lapse `kirjas põle Juu; ta on `leerimatta, siis ta on alles lapse `kirjas Koe; se `loetasse vana inimese `kirja, sańdi kirjas Trm; metsa alijad, metsa`vaimude kirjas nad on Plt; si̬i̬ alle latse kirjän, alle `tõiskut sehen (teismeline) Krk; ega ta vist enämb elävide kirjän ei ole Ran; vahi, nonde (raukade) kirjän ole minä nüid Puh; vana inemine, vanan kirjan Rõu; tä om sandi kiŕäh `eśkiʔ; tä om `varga kiŕäh Se
4. trükis a. raamat vanast `kutsuti `kirja, `laulu `kirja, `jutluse `kirja, lugemise `kirja ja kaik; mie lugin `kirja Vai; kirja sees oli kuuln, karu on mesikäpp Krj; vanade `kirjade sees Phl; eks tal võind kirjad seal `olla, ta kirjast ja roamatust `voatas Juu; kuristik oli kirjas, ega siin kuristikku ei ole Lai; vanast es ole `kunnigil `kirju Krk; tä kiŕäst kai Se b. piibel, pühakiri kiri peap tööks (tõeks) `saama, juudid peledadi εε Khk; kiri `ütleb, et ligemisele äi tohi `kurja tehja Vll; et küll [ei] soa kirja järele elatud, pead `katsuma ikke Muh; mina olen kirjast lugend, aga mina seda `põhja põle kätte soand Juu; sa ti̬i̬d kirjä järele, annad sellele, kel on Kod; kiŕjas koa põle seda `leidnud, kohe `ki̬i̬gi [pärast surma] pandasse Pal; kiri `ütleb, et rahvass om patatse, ilm lääb ukka Nõo; `kuuljalõ pandass ka kiri kätte, et tuuh ilmah timmä tunda aiʔ; kõik om kiräh, kunass tulõ sõda jah Se; bib́lia kutsutass suur kiri Lut
5. postiga saadetav kiri; sõnum piän `kirjä `kirjutamma, `kirjä `vastust `saatamaie Lüg; `saadin `toisele `kirja Vai; täna oli `postis pailu `kirju Khk; vahel saadeti kiri, kutsuti kalu ää `viima Muh; ega enne `kirja `keegi osand kirjutada Mär; tä sai paelu `kirju Tõs; käisime seal `lehte `järgi ja kirjade `järgi Aud; tervitab kirja `kaudu Tor; kas oled minu kiri kätte saan Ris; sain kirja `tütre kääst Kos; mulle tuli kiri Taĺlinast Koe; tämäle tuli kiri linnass Kod; es saada sul `kennigi `kirjä; nüid kutsuts kirjä läbi, kirjäge, vanast kutsuti suu sõnage Krk; sis tõene veli saat iki `kirju ja `kaarde Ran; ja kasak viis kirjä ka kätte, ku kirjä olliva; ma‿tli, mi sa noist kirjust alali oesit, palutanu ärä; ja peräst nakava kirjä `käimä (algab kirjavahetus) Nõo; ma opessi kõ̭ik kirjä pääl ärä lastele, et kos te mu `lautsile panete ja kos kooli`rõiva om Rõn; väümiis kirut́ kirjä kroonu päält Krl; kirutaʔ kiri ärʔ Rõu; ma sai ka kirä `täämbä Plv; ku kiä mullõ kiŕä kirotass, ma saada `vastusõ kiŕä Se
6. muster, ornament Kudusin `kirja, et vigagi en teht `sisse Lüg; `keskmine kiri oli, punase `sisse `valged tipid `tehtud, must löng oli `kirjade vahel Jäm; näida `moole ka, mida `kirja nee `kindad on Khk; kirjad olid [kampsunil] rinna ees ning siis `ümber `rinki `ändas oli Kär; Köige `lihtsam kiri oli kahe löŋŋaga, aŕk ja ane silm Pöi; kapal o kirjad peal, raakjalad peal Muh; `kindasse tuleb kerjad kududa Käi; nee olid ilusad tored kirjad, mis tanul olid Rei; teesel olnd ilosam tekk veel `kirje poolest Vig; sured puu kannud olid - - sured kõrvetud kirjad olid peal Lih; ei sel ajal änam kirjadega ei oln, `kindad olid mustad Tõs; värrelde `piale jah seokst kirjad, kirjad koa siis `käistele Aud; naeste `preesidel olid veel roosilesed kirjad peal Rap; kes `kangur oli, sel oli niitesse `pandud kiri `sisse ehk paeltesse VMr; mõõga õtsaga nopid kiŕjäd `vü̬ü̬le, siäl on kiri üheksä lõnga piält Kod; sel `kindal põle kedagi `kirja Pal; `kirjasid oli `tehtud jah `piale [riidekirstule], `nuaga lõegatud `ambid Äks; tekile nopitasse `kirju `siśse ja `vööle `koovad KJn; mul on vi̬i̬l üks vana`aegne tubaku kaśt, kus põletud kirjäd on pääl Vil; va `kirjega suka [kooti] `mitma lõngaga Trv; `suuri `ku̬u̬ke tetäs, sis määrits `kirju [peale] Hls; naśte`rahva `ammel ei ole `kirju Puh; tanu pit́s `olli klaarist, pitsil olliva kirjä sehen; kes `põrna sü̬ü̬b, si̬i̬ `mõista äste `kinda `kirjä kodada Nõo; ega üte langaga es kua, kui kirjägä kinnast tahat kudada Kam; Nail [vöödel] oĺliva˽`sääntse˽koŕjatu˽kiŕjaʔ ja kruudi seen Urv; `kośju `kinda `suuri `kiŕjugaʔ, kolmõ langagaʔ Har; Leeväpät́s tet́ti päält silless, sõ̭ss tet́ti `võt́mõga˽kirä˽pääle Rõu; piiritsäga koit edimält võrgu ärä ja nõglaga `naksit `kirja ajama Plv; vanast oĺli˽piḱä˽kapudaʔ ja kiräʔ otsah Vas; `hammõ kiri Se || pits, heegeldatud muster Käistele pandi üks rida pitsesid ehk kirjo alla Käi; Hiljem, kui pitsid hakkasid tulema, kutsuti neid kirjad Phl; pissiksed kirjad, laiõmad kirjad; tee `kirju Khn; käisid `ostmas ta kääst padja `kirjasi Ris
7. värvus; kirjusus (laik, tähn) tama `tahto punast `kirjä `riiest Vai; emase kassil kolmed kirjad Khk; kiive on must lind, `kirja on vähä Pha; täl oo kirjad (tedretähnid, -tähed) `silme peal Mar; see oo üks tähnik loom, `peene kirjaga Mär; sarapu `kirja uśs Hää; eks me `üitsime [lehmi] niisa·mmati koa, mõned‿s kirja järel ja Rap; Vanasti `ööldi ikka `valged `kirja, `musta `kirja või mis `tahjes `kirja riie, aga `kirju ei `ööldud Jür; mul on `musta `kirja tanu Iis; kõllase ja `valge kirjaga kat́t Kod; mõni oli sinise `kirja pael, mõni punase Lai; sarapuu `kirjä uisk, aĺl ja musta kirjä om seĺlä pääl; prandsu `kirja rätikõni Har; kiŕriv kunn, `musta ja `valgõt `kirjä, nigu ua häidseʔ Rõu; määnest `kiŕjä [looma] sa ostaʔ Se || (välimus) `nüitse aa inimesed oo teist `kirja kut ennem `ollid Muh; Ei ole sinu arul arja ega kindal kirja Saa; sie mies on nii tuhm, põle tal `kirja, ei `karva Sim; siĺmä kiri, sita igä (hea väljanägemisega, aga ei pea vastu) Lut
8. Muid tähendusi a. (köbrud hobuse purihambal) kui obose `ammal kiri veel alles on, siis ta pidi `söödud `soama (saab närida); `amma peal `peavad nihuksed kirjad olema; mõni on nii vana, et need kirjad on jo kulund Juu; obusel on kiri `ambas Koe; se obene on vana, sel enam `kirja ei ole `ambas Trm; viis-kuus`tõisku `aastat, sis om [hobusel] kirja kadunu Hel; sjool [hobusel] vi̬i̬l kiri `häste tundaʔ Se b. (menstruatsioon) täl eese kirjad keivad juba, tä ikke juba inimese aro sees Mar; oma kirja `ju̬u̬skme akanu; kui vana ta om, ta kand oma `kirju ümmer Krk; kas ta `kirju ka kand joba Hel c.  kirja kandma (õlle käärimisest) kui õlut `käima akkab, siis `ööldakse, et õlut akkab `kirja `kandma, kirja kord peal Juu; Õlut kannab juba `kirja Trm; śjo oluʔ kand `kiŕjä, śjo olõ õi vana Se
kolatine (värvus) `seante kolatine obene, `aĺle, punatsit ja `muste `karvi Krk
koldse|võik (värvus) See koltse võik oli nendel kena obu Pöi
kollane kolla|ne g -se u S, PJg Vän Tor Hää K(g `koltse Juu Rap) Iis Pal Äks Ksi Lai SJn, kollatse Kse Aud Saa Plt KJn San; u `kolla|ne g -se Kuu Lüg IisR
1. s a. värvaine, värv loe `värvi `toodi poest ja siis `pandi seda kollast `sõnna vee `sisse ja muarjääd `pandi koa Muh; `ordjooni kollane väŕb Nis b. värvus, värvitoon kivi˛e pääl `tauti siis ja, et se `täüdüs siis se lina `kollane `mennä `väljä sield Kuu; kaari`kakrad, nendega saab koa kollast; kaarikakra kollast tehti, ike sedasamma `karba jääväd, kui õied oo Vig; kaselehe kollast `lõnga [värviti] Kse; eenäma kanarbikuga sai koa nihukest `rusme kollast Juu; `Riideks ja lõngaks `tehti kollast vähe Jür; Kollast minu ema ei `väŕvind Amb; `ordjon, sellega väŕviti ka kollast Sim; kari`kakra kollane on käre, tumedam ja pruunikam Lai
2. a värvus, omadus sedine lai kollane pook oli all (mustal seelikul) Jäm; kεεkaatsad on kollaste öitsendega Khk; pilved `koldavad, kui õhta`päike võtab kollaseks Pöi; kenad kollased räemed ja silgud Muh; talupoea munad on kõik kollatsed Kse; kollast `värvi sai viha lehedest Hää; kased `lähtvad keige `enne kollaseks Ris; kukel koa `koltsed `soapad `jalges Juu; põlluemad on kollase õitega; leppadega saab kollane Pal; kui `kündmisega kollane `väĺla tuleb, siis öeldasse - - see va rebase liiv; nägu kollane kui `pastla nahk Lai; teisel olid päris ilusad kollatsed juussed Plt
3. munarebu `Kollane `õerutasse eraldi vahule IisR; teine nuor [kana] tieb nahkmunasid - - kollase tombud ka sies JJn
Vrd keldane, koldne, kõllane
kuld1 kuld g kulla eP eL, `kulla R (n `kulda Vai)
1. väärismetall, kuld Mes kuld, ei sie `karda tuld ega lähä vaseks Kuu; tämä `õtsis neid `kõhtu ka, kus maa sies vana `kulda on Lüg; `puolest `kullast tehä `sormuksed Vai; koest seda `kulda käde `saaja on Khk; see `olli kullaga üle aet Muh; Kaabidi `kulda ja rugijahud ripudati kuivald `pääle (paistetusele) Rei; kullast tehasse sõrmossid Mar; `kulda `meiti maal ei `löitä Tõs; mul on `praegu kahju oma kullast Hää; mis kullast päris `tehtud, se on läbi kuld Juu; ei sua teist kulla `iestki JMd; uurid `tehta üle kullaga VJg; kos kruusamua, siäl kulla täpid `kilkavad Kod; ei `kulda ei vist ei annud `ki̬i̬gi [vaderikingiks], kuld oĺli ike kaĺlis KJn; nüd kül es oleki `kulda ja õbet neil käümen Hls; kuldsõĺg, rikkepel olli kullast iki Krk; tuli sulatap `kuldagina kivede seest Puh; naʔ omma˽kullast sõrmussõʔ Kan; ma ei vahõnda tedä kullaga ka välläʔ Har; `taivahe ei˽taheta˽`kulda ei hõbõhõt Rõu; siin ollõv vana ajonõ raha, kuld maa siseh; Lońni kuld lõṕpi `hiiri `persehe, hiire˽vei˽kulla arʔ Vas; elav ~ lendav kuld (lendvahaiguse arstim) sääl (kapis) õli siis `lendava `kulda ja `musta `jaaku ja ülekülä kurati ja, neid `rohtosi siis midä `nõiduse `vasta kõik õlivad Lüg; `Tõime `aptegist `lendava `kulda, `andsime [pullile] `viega `sisse pudelist, sai `terveks IisR; `lendävet `kulda andas loomale piimäge ja leväge topitse suhu Hls; `lendäv `kulda `anti, ku lu̬u̬m olli läbi last Krk; elläv kuld om pudelikõsõ sisel Krl; `lindaja kuld Se || kuldraha Viie rublane kuld oli ja `kümne rublane kuld oli Pöi; mul `paergu `kümne rublane kuld Juu; masseti paper rahaga, `kulda es anda `väĺlä; viielisel kullal `oĺli saari nägu pääl Ran; timä `nõusõ viielist `kulda, a ma nõuse umma kangast tagasi Rõu || kollane värvus kuld sõrmuse pähä osti, ku ma vägeve lipege pesu mõssi, siss läit́s kullass Krk
2. fig a. võrdlustes Se˛aste on nii kena `kolne odr kui üks kuld Pöi; siis oli soolbesi nagu kuld Mar; kui oli `selge lina, siis oli põld nagu kuld JJn; aru ein on ilus pienike ein, luom süöb kui `kulda Sim; see on nigu kuld se kannastiku ein Lai; leib ku kuld Krk; tõeme neli `vankri ku̬u̬rmat ilusit `ainu ku `kulda Puh; nüid saab avvast esiki vett, ilusat vett nigu `kulda; nii terve inimene nigu kuld - - ja ommuku surnu Nõo; ilm om nigu kuld (päikeseline) Har b. mitmesugustes väljendites Küll kuld obeja `löüdäb (kui peres on ainult tütred, siis on loota vähemalt väimehi); Viks nuor inimine on kuld, mes `maksab igäl puol; Kuld vajub alade `pohja, praht ujub `pinnal (väärtuslikum on kaalukam) Kuu; `tõise `mielest on muld, minu `mielest kuld (eri maitsed); Kuld kattab isegi kuniŋŋa `silmad `kinni Lüg; Mis täna kuld, sie `omme muld (äkksurmast) IisR; `rääkimine öbe, `vaikimine kuld Jäm; täna kuld ja oome muld Muh; Seistes lεheb lina kullaks ja vill mullaks (linal väärtus tõuseb, villal langeb) Emm; Vötab `puhta kullana (kergeusklikust) Rei; Täna kuld, oome muld (täna armastatse, oome `jäätse maha) Han; kõik põle kuld, mis `iilgab Tõs; tänä on `kõiki küll, oome põle kedägi, tänä on küll kuld, oome on muld Juu; ühe mielest kuld, teese mielest muld (üks tahab, teine mitte) VMr; `täämbe kuld, ommen muld Hls; kõiḱ ei oole mitte kuld, mis `ilkap Krk; miul om poig iks kullaga vahetada, seräst `poiga ei tule paĺlu ette Nõo; Kuld paist sita si̬i̬st ka `vällä (riie ei riku meest) Urv; kõnõlõmine om õpõ ja `vaiki olõmine kuld Krl; ma kõnõlõ puht kuld õigust (puhast tõtt); `täämbä om timä kuld, hommõń muld (inimese elu on ajalik) Har; mis mä `hinnest kitä, kuld `eśki˽paist sita si̬i̬st `vällä; Olõ õi˽kõiḱ kuld, miä `hilkas Rõu; maami̬i̬śs sü̬ü̬ `mulda, kunigass sü̬ü̬ `kulda, a śaks tu̬u̬ sü̬ü̬ är˽sitagiʔ Vas; Kuld katt kuninga silmä `kinni Räp; õga tu kõ̭iḱ kuld olõ õi, mis valuśs om Se
3. kard(pael) kut punane lina oli, siis `pandi `koldne kuld, leina linale `vö̬ö̬ti `valge kuld Jäm; kenad abud olid sii, kullad `pandi `seie lappide pεεle (käistele) Ans
4. väärtuslik, võrratu Siis oli piiberlehe ein kuld kui selle sai nõnda käde, et ta mitte `vihma äi saand Pöi; miul om periss kuld elu Krk; [ta] om küll üts kuld inimene, egä pu̬u̬lbä kütäp sanna ja vihup mu Nõo || fig kallis, kullake see ta kuld Mar; os‿sa kuld, os‿sa kuld - - siis tä kullatas muda, purjen inimene Kod; si oli vaśt nigu kahe vahel `üelda, et sa oled mu kuld Ksi
5. euf (fekaalidest) Lasi oma pöldu kulda vidada Emm; vanames pani siis selle [koti] oma `kulda täis ja paberitüki `piale ja pani oma `tasku Jür; kuld inäp üldäss, püttü valõtass, v́ett manuʔ valõtass `kõikõ külbetüt põldu pit́ih Lut
kõllane kõlla|ne g -se I Vil, -tse Saa Kõp Vil M(-n Krk) T; `kõlla|ne g -se Lüg Jõh Vai; kõlla| g -tsõ Nõo Ote San V(g -dsõ)
1. kollast värvi, kollane `kõllane `väävel, `mingä `pitski `õtsast tuld võttab Lüg; kari`kakla kõllane Kod; `koŕja ni̬i̬d kõllatsemad [ploomid] `väĺlä siit, ni̬i̬d on magusamad Vil; kõllaste `kirjega rõõvass Trv; kana`kakre annave iluse kõllatse värmi; siin meie laadade pääl kirgiisi - - `seantse kõllatse [nahavärviga] inimese Hel; tõesel om pruunemba `juusse, tõesel om kõllatsemba, eledämbä Ran; vanast üteldi et kõllatside `jalguga kana võtta ja tolle liha `süvvä, siss lännä kõllatõbi `mü̬ü̬dä; kõllane rebu klopiti `suhkruga ärä ja `sü̬ü̬di nii sama; kuuse seene om serätse kõllatse verevä (punakaskollased) Nõo; ei õle `õige kõllane ega `valge, om puuĺ paat́, nigu paat́ obene Kam; tulev`aasta saa kesvä suvi, kõeo mõts om nii kõllane kui Ote; kõllanõ väŕv es olõ nii pruugitav, tu̬u̬d `lü̬ü̬di ka mõ̭ni kriipsukõnõ [seelikutriipudeks] Kan; koosõni kõllanõ valsõmb ku pihu kõllanõ Har; kõllanõ `häälläne (lind) päält oĺl hahk, alt oĺl kõllanõ; poolõni `taivani˽tuĺl tu kõllanõ juga üless, `veŕpjass kõllanõ Rõu; ja tõsõ oĺli kõlladsõʔ, pia `sääntseʔ, nu̬u̬˽kutsuti või seeneʔ Plv || (liiginimetuses) punase `taigne, `musta `taigne ja kõllatse `taigne (sõstrad) Hls || vana jakop õli kõllane vanami̬i̬s (kurja pilguga, kaetaja) ja vihane, vańd meie vasikaid Kod || kui midägi `oĺli `kaotedu, vai äpärdänu, siss üteldi et, oi sedä kõllast kahju Ran
2. a. kollane värvus, värv, värvaine kõllane tähenteb `vihkamist Hls; `pissmarga kõllane (oranžkollane) Krk; kõllane üteldäss alamb väŕm olevat, vai alb Ran; vanast `väŕvnuva noede kanapasa`liĺlega kõllast Nõo; ordijooni kõllane ja ordijooni verrev Kam; kõllanõ saa karikakardõga, `väega `eĺjass Kan; minol ku ma last `jäie, sõ̭ss mitte ütte kibõnat [kehal] `koskil kõllast es olõʔ Plv b. munakollane, rebu muna kõllane õõrutasse `suhkruga ära Äks; kanamuna kõllanõ Urv; muna sisel `omgi kõllanõ Krl; kõllast munna `üĺti sorass Vas
3. kollatõbi kõllast kõiḱ pereh `haigõ Se
Vrd kõldane
lamba|hall
1. (värvus) `Lamba aĺl tüssi kuub oli `selgas Pöi; `Lamma aĺl on tumekas `muśtjas, ei ta `vaĺkjas põle `ühti Jür; kui musta ja `valge villa `kraasisid segamine, siis sai `lambaaĺl lõng Lai; ilusõ aĺli˽langaʔ `oĺli, `õkva periss `lamba aĺliʔ Krl Vrd lambakarune
2. lambakaupmees sedä `üiti `lamba aĺl - - kis `lambu `vaatas, müis ja `ostis Tõs
lamba|must musta lambavilla värvus; seda värvi villast `Lamba must peris süsimust ei `õldki Jõh; `Lamba `mustast `ülikonda `nuoremad enamb ei `kandaned IisR; Mustad `lambad olid, `tehti `musta riiet, `üüti `lamba must Pöi; seda äi ole värvet kenegi asjaga, on seda nägo kut `lamba most Käi; `lamma must oli, kui `tahtsid mustemas `saada - - sis `värmsid veel üle Vig; `aeti `lamba mustad `riided `seĺga Sim; kui oli õige musta villaga lammas - - siis sai `lambamust riie Lai; Teḱi põhi `koeti seǵämäne vai hahk vai jälʔ `lamba must Rõu
lamba|pruun (värvus) musta `lamba villast sai `lamba pruuń riie, mis jäi värvimata, kui ta on `pleekind, siis on kollakas pruuń Lai
leedu1 leedu Han/--/ Tõs (värvus) Leed́u obu küll ilus ei ole; Su pluuse oo na leed́us leekn Han; leedu lehm ja leedu obu; leedu obune ei ole täis punane ega kõrb Tõs Vrd leet1
leet1 leet g leedi S(n -t́ Jäm Khk Vll; g leed|u Khk Pöi, -e Hi) Vig Kse/-/ Han valkjas- või pruunikaspunane, hallikaskollane või -pruun, kollakaspruun vms värvus a. (loomade karvast) leedid loomad, pole punane ega pole `ruske; leedi `näoga lehm, allikas pruunikas veis; leedi `näoga, punane es ole, `valge ka mitte Jäm; üks leet́ elajas, pool `ruske, pool must Khk; leet on `söuke tule karvaline, pasa `karva, nagu `kolne pask Krj; obu oli vöik, lehm oli leet́ Vll; Nendel see va leet lehm on ju teab kui vana Pöi; leedid lehmad o nagu `toori külje `karva Muh; leet lehem, mostem `külgede pεεld, selja pεεld `valgem Emm; lehem on leet, pole must ega `valge, `ruske ega all Rei; must lammas läheb sui ka leedeks Phl; leet́ loomad oo roosakad ja allikad Kse Vrd leedik(as), leek2 b. (pleekinud riidest) leet riie Pöi; ta lεheb säsogesegs, et pole medaged nägo, lεheb leedegs (pleekinud mustast värvist) Käi; riie on leediks `pleekind Rei c. (muud juhud) Leet saue puru Pöi; vöigud εhk leedid tuhlid, `valge pole, punane ka mitte Jäm; kevade on leedid tipid (tedretähed) `palges Ans; nii leedid silmad pεεs jusku `mustlase poisil Emm
Vrd leedu1
lehe|kollane (teat kollane värvus) lehe`kolne `tehti kase lehestega; öö jooned o lehe`kolsed Muh; tume kõllane ja lehekõllane, lehekõllane nagu sügise lehed langevad Kod

lääge `lääge Kuu Vai Pöi L(-iä- Khn) Ris JMd JJn VMr, `leäge Juu, `leage Kos Tür Plt, `liage Kad

1. ebameeldiv a. mage, imal (maitse) Panid `oite `palju sukkurd subi sise, on kohe `lääge Kuu; `lääge `ongi sie läbästünd, paha magu, vesi voib `olla `lääge Vai; leem oo üsna `lääge puhas, tal põle `miskit mekki sees Mar; `lääge toit, vastik Tõs; `toomat́ on minu meelest nihuke `leäge Juu; keedetud piim ilma soolata, sis ta on `leage ja tülbakas Kos; kui porgandid ja `kaali kiedad `puhta vie sies, siis ta on ka läila, läila ja `lääge JJn b. lahja, tuhm (värvus) `päike lähäb lamedaste `looja, tä karv on `lääge, lame, vilets väŕv Kul; lepä koordega tehti nisukest va `lääget punast, `neoke `tunkle karvaga oli; `ordeni `kolne, üks `neoke va `lääge oli Vig
2. leige `lääge soe õhk Vig; vesi on `lääge Hää
3. libe tigu, muidu niesuke `lääge elajas, libe teine; libe või `lääge, sie tähendab `ühte VMr

madara|kollane (värvus) madara kollane oli. tedremadara juurikad, neist `tehti Mih

masa|punane (värvus) voariked, nied on niisukesed masapunased, nied ei kilgenda kedagi Kad

nuuge `nuuge Ans Mär Tür (teat värvus) `nuuge värviga värvitakse `nuugeks Mär; Paakspuust saadi pruunikamat kollast, nuuget Tür

nööri|punane (teat punane värvus) nööripunane väŕv Khk; nööripunane, selle nime ma ole küll kuulnd Vig; sai nööripunast teha, nööripunase terad olid Pär; kõige ergem värm on nööripunane; ilusad nööripunased põsed Hää

padajas padaj|as g -a Jür Kod värvus a. tumesinine muss padajas piĺv ei annagi nõnna vihimä, aĺlil one vett paĺjo siden Kod b. must Pada must suitsust, eks siis akati päris `musta padajaks `üidma Jür

panksi `panksi Tõs, panksi Vig, pankse Kir, `panksee Han Ris (teat sinine või lilla värvus) panksi ja lellaga sai lenast `värmi, aga läks peält ää, ei seisnd Vig; `Panksee põhaga seelikud olid vanaste `kangeste `moodis Han; `panksi väŕm oo sinikas lilla, `panksi värmiga värviti `lõngu ja `körtä Tõs

poti|sinine (värv, värvitoon, värvus) minu vanaisal oli `siuke pottisinine [kuub] Jõe; õli üks pott, `kõrjati kust `sisse, sai ia pottisinise `värvi Lüg; Pot́tisinist `karva `riide `pliekimist ei kart IisR; sii värviti potisinist, `kusti pot́t täis, `pandi `apnema, `värvi `sisse, nönda tömmeti siniseks Khk; potisinine `olli allikas, sellega `tehti mütsi karvad Muh; potisinine on sihane tume värv, suured sinise värvi kängud olid Emm; potisinine oli `neoke tume sinine, see ei läind elädes pealt ää Mar; sinikibi `pandi kuse `sesse, sedä `köidi segämas. sai kolm neli `pääba apendada, siss vellad `sesse, `enni kastati märjass, siss jäi ühü`tassa, oli siss potisinine Vig; Potisinised kampsulid olid ilusad Han; potisinine, elesinine oli, sinikiviga värmitud Tõs; Pot́isinistel kuuedel `oĺlid nööripunased paelad, näpudega `teh́ti Hää; mehed `kańtsid kirikus ehk `niukse pienema koha pial pot́isinised sukad Jür; pot́isinist väŕviti kusega, `toodi `aaptekist sinikaunist Amb; pot́isinine, sie oli ia värv, sie ei läind pialt ära VMr; pot́isinine, `neske kivipot́t oli, `sinna korjati kust, siis `pańdi sinikaunis likku Sim; põĺbpüksid olid potisinist `värvi, `põlvede kohalt rooklõngaga kokku tõmmatud Pil; potisinist tetti inimese kusege, kusi `panti üte poti `sissi, sinna `panti sinekivi, `lambasõnniku ala `panti `lauta, kus ta õige lämi seiś Pst; ribasuka, potisinitse kirjä sehen Krk; potisinist ei keedete, vett kah ei panda Hel; potisinine `oĺli kusepotin värmitu, tu̬u̬ es `peĺgä `päivä ei `mõskmist, `oĺli ta kui porine, mõssit ärä, jälle ilus; porsti olliva pikä `käistega, enämbide olliva na potisinitse Ran; Ku˽pot́isinist väŕmiti, siss sinekivi tuĺl `aptikust `ostaʔ Kan; si̬i̬ pot́isińnine ei olõ illuss saanuʔ, taa om veidü kusõga˽hapatõt Har; Pot́isinitsest `rõivast tet́ti naasilõ˽kerikun käügi säŕk Rõu; pot́isinidse seǵähhämine `oĺl ikk aia pääl, śaal olõ õs `haisu Vas Vrd poti|sine, pott|sinine

pruun pruun (-ń) g pruuni SaLä Kär Krj Hi L hajusalt K, I Hls Hel T hajusalt V, `pruuni Kuu Lüg Jõh IisR; n, g `pruuni VNg Vai; ruun Khk Kaa Vll Pöi Muh, ruuń Mus KJn Kõp Trv Hls Krk, g ruuni; pruum Trm Kod Äks Ksi, pruuḿ Vig V, g pruumi pruuni värvi; pruun värvus, miski pruuni värvi `värvis rädigu `pruunist VNg; Ilus tume kalev, pruuń nigu kohv IisR; miul on pali `pruuni `riide Vai; vihuri koordega värviti, see tegi ruuniks Khk; tüiuśs oo punakas ruuń Mus; Kivi`samblast sai tumedat `pruuni Krj; tegi `ruunisid `riidid Vll; takispuul‿o punakad lehed ja punased ruunid marjad Muh; kuiu võttis maa pruuniks Phl; `neoke pruuń kord lööb `peale, see `üitakse rooste, pruunid plekid tulevad `peale Mar; lina lähäb pruunimas, siis‿o lina `valmis Vig; Kuõgid `jästi pruuniks küpsn Khn; naarits on aĺlikam ja tõhk on änam pruun Vän; sääl oĺli `väiksid `pruune mut́ikid Saa; Pruuni sai kibisamlaga küll, päris ilus kohvipruun oli Kei; Tema kudus `valge `sisse käbidega väŕvitud `pruuni Amb; kase `korpadega väŕviti `pruuni, pohlavartega väŕvitud pruuń on `jälle teine Sim; `kü̬ü̬mne luudad aia piäl `tuulduvad, lähväd pruunemass; ei õle pruum ei, nagu muage värv Kod; ma riśtikutega tegin rohelist ja kanarbikkudega `pruuni Pal; lase või pruuniss KJn; meil koets `ruuńe `köŕte, `seante kõrvenu ruuń Krk; ośt omale noore musta-pruuni obese Hel; mõnel om nägu tedre`tähti täis - - `väikse pruuni täpikse Ran; kui na sia tulega kõrvetiva, siss kammar läits pruuniss Puh; suurd uba om mul üits kuḱk ja `pruuni uba om ka veedi, pruunist saap ää suṕp; kel pruuni siĺmä, t‿om iks alb inimene Nõo; leiväl `oĺli nii illuss pruuń koorik all kui Ote; kuuse kukkõga saa `ahkjass pruuń Kan; `piḱne lei mehe ärʔ, hiuss oĺl kõ̭iḱ pruumiss palanuʔ Krl; sibulikoorist tuĺl pruuń Har; edimält `haltiʔ `varba`vaihhõʔ, a hummogu oĺli˽pruumi, siss es `halta nii Vas; haava porovik om päält verrev, `sü̬ü̬mese porovik om pruuń Räp; pruumi karvagaʔ häŕg Se

puna puna Kuu VNg Lüg Vai hajusalt eP, Trv Hls Hel Võn Ote San V; p punna Võn San V

1. a. punane värvus ku päiv `luoja läheb, siis puna kumab taga järele; `päivä `tõusu puna joba `taivas Lüg; `öhtane puna tähendab `tormi, oomigune sadu Khk; tule puna löi seina `piale Vll; kuldraha `sinna `piäle - - siis oli puna kadun (nahapõletikust) Var; taevas ajab puna üles Sim; `õhta puna, kui pääv `lu̬u̬ja akkab minema Äks; koidu puna on `taeva pial Lai b. (näo punast, õhetusest) `ütles `ninda `ilgest, et mul ajas `aiva puna üles kohe VNg; siul ei ole puna `poskil Vai; Kena tüdruk, neiu puna alles `palges Pöi; puna kergib, inimene vehastab Käi; puna paledest ää kadund kõik Mär; see üks kahvatand inime, et täl põle puna ühti Vig; äbi ja irm ajavad puna `põski Hää; nägu keik paistetan ja elletab punaga Ris; tal veel puna `palges, ega ta viel sure JMd; puna tõuseb `näusse Koe; ma õlin `priske inime, `palged ilosad punased, aga jumala puna, jumala luodud (polnud värvitud) Kod; puna tuleb `jälle `palgesse Plt; sul om joba puna `põskin, nüid sa saad iki `terves Hel; illuss puna om latse näol Krl; iluga ei ehitädä maia, punaga ei keedä `putru Har
2. punane viin `päeva niideti ja `öhta `joodi siis seda `maaribe puna Kaa; Puna `joodi kodu ja `joodi `kõrtsis Pöi; viin oo see jaanibä puna, kõik toovad `eesele jaanibä puna Mar; `maarja puna oo viin, tuuasse perele perenaese poolt Tõs; `muarjapääväl jõid `muarjapäävä puna, si̬i̬ õli näil viin Kod; naese käesive `küindlepäeväl kõrtsin puna jooman, punast `viina, et põse punatsess lääss Hel; kapst`maarjapävä enne päävä tõsõngut `ju̬u̬di punna - - et siss om ää `tervüss Võn; tulõʔ punna `ju̬u̬ma, saat punatsõ põsõʔ Plv; Kapst`maarjapäiv juvvass ka punna, midä punatsõmb viin, toda `tervemb ja punatsõmb suvõĺ inemine om Räp
3. pune vm taim punad ep tee [õllele] nii `santi maitset [kui porsad] Mus; punadega värviti, kasvass mõtsa all ja ti̬i̬ veeren Ote; punnege saa pruuń verrev San; punaʔ, `verpjatsõ, `äelmuʔ tsäuga `kaupa, noist saa kirsiverrev Kan
4. (mingi punane putukas) puna, vahest vee sees oli neid Jäm; `üita puna, kui lammas sene `sesse sööb, siis ta sureb ära Emm; puna pidi looma `haigeks tegema Phl
5. a. veri ma lü̬ü̬ sul puna `lahti Saa b. menstruatsioon naiste punad on kuu `aigus Khk
6. kasvaja puna - - kasuss `üt́sku `liiśna liha, pää‿päl vai `palgõ‿päl; punaga lihm, kon tahat (kuhu tahes) sääne puna kasunuʔ Lut

purpur `purpur g -i Kuu Lüg IisR Khk Muh Mar Vig Tõs Tor Ris Koe Kad Lai Plt KJn Trv Hls Krk Puh Krl Har Rõu

1. teat punane värvus `purpur, see `seisis pääl, kas või tükid taga Vig
2. purpurpunane kangas või rõivas `purpur, sie on üks `riide, `Pihkva venelased `käisivad `müimas `purpuri Lüg; `purpuri sitsi rätik `olli vanal aal Muh; olid `purpur`riided, `ästi erepunased Mar; `purpuri `riidest `tehti jakka ja `leita Tor; ärra oli last talle teha punase `purpuri kleidi Koe; `purpuri `riidest - - olid igapäävased müt́sid [naistel] Kad; Punane `purpuri põll, `valged õied `oĺlid si̬i̬s KJn; ma osti üte `küündrä `purpurit padja `rõõvase Trv; `Jeesusele `panti `purpuri `mantel `säĺgä Puh; vanast tet́ti `purpuri`rõiva au`rõiviss Har

purpur|punane (teat värvus) Mõne `lille `õied on `purpurpunased IisR; `purpurpunane pidi see keige punasem olema, ei ole kollakas ega tume Lai; `purpurpunane oĺl `raaskõsõ mustõmb ku veriverrev Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur