[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

kana|muna pabile `makseti vero, tämäle `viedi kana `munni Vai; Nii kenad öhesugused `tuhlid just kut kanamunad Pöi; kana mune värvitasse koa Mar; mehed on jüst nagu ell kana muna, lähäb kusagille `vasta, klõps kat́ti kohe Juu; üks `aasta päävad tema oli iga pääv ühe `tuore kana muna ära juond KuuK; lepapahk, juurikad puu küĺles, kanamuna suurused Kad; vares `audnud kanamunass pojad `väĺjä Kod; om maarjapäevän nii küĺm, et kanamuna ü̬ü̬si ärä küĺmäb, tuleb vi̬i̬l nelikümmend `päevä `küĺmä Hel; üte `ainu kana muna `annu ja `tu̬u̬gina `olli toorass Puh; temä om kõ̭ik aig mu mi̬i̬ ja kana`munnega tobrutanu Nõo; es näe sa kanamunna es kohvi`tilka Ote; ja sõ̭ss nakaśs räüssä tulõma, iätüḱüʔ oĺli˽nii suurõʔ nigu kanamuna sora Rõu; helmeʔ oĺliva hõõrigu nigu kanamuna `mu̬u̬du Se || fig (tülist, riiust) Kanamunadki pesäs `viereväd, mis sis inimisi `rääkida Lüg; Kanamunad veerevad ka pösas Emm; kana munad `veerlevad koa pesäs, `enni ikke `ööti, kui inimesed `riidlesid Mar; kana munaki˽`tikslõsõ˽pesäh, siss putu ui˽no inemise˽kokko üt́sütegaʔ Vas | nagu kana muna veereb edestagasi, eĺlitud Mih
kangelt adv < kange `Räegib `kangelt IisR; panid sa pailu `kangelt `pεεle [värvilahust], siis tuli tumepruun `väĺla Kär; siis pidi sedasi `kangelt `seisma kuńni ülem mööda sai Mih; Tüdar läks `linna, ühe `kuuga unetas juba `eeśti keele ära, `kangelt `rääkis Hää
kivi|sammal, kivi|sammel kividel kasvav sammal kivi `samblega saab üks ia tugev värv VNg; mool oli ko veel kivi`samblitega värvitud kuub oli Jäm; kivi `samliga, mis kivide pial sõuke aĺl sammel, sellega ma ole `värvind `pruuni Pöi; ja siis sai kivi `samlad noppitud ja need tegid jälle `pruuni Noa; siis `kesti `jälle kibi `samblud ja värbiti sukki; kibi`samblud oo kõik kibid täis Mar; kivisammaldega sai ilus aĺl [värv] Mih; vanast värviti kivi sammaldega ja sibula kuortega VMr; kivi sammeldega värvitakse, kollane, niisukene pruunikas kollane väŕv Kad; `enne `korjasime kivisammelt ja sest sai `pruuńi `lönga `värvida IisK; kivi sammalt es kästä kista, küüdse ranna lääv üless Krk; üit́s kivisammõl om haĺlass nigu sammat́ ja˽tõnõ om `valgõ Har
koor1 koor g koore eP(kuo-, kua-; kuõr g kuõrõ Khn); kuor g `kuore R (-ua-; n `kuore VNg Vai); ku̬u̬ŕ (ku̬u̬r) g koore Hää Saa Äks KJn Vil M T V(g ; kuor Lut; g kuorõ Lei[-e] Lut), kuare Kod
1. väliskest a. (munal, koorikloomadel jne) nüüd on vähk `lahja, `kaura`leiku ajal tämä on `nuores `kuores ja prisk Lüg; kana akkas kooreta mune munema Khk; vähil on kõva koor `seĺges Juu; vähjäl kaks `põtka, sõõrad õtsan, kuare si̬i̬s on liha Kod; raudpää on sehande must mardikas, kõva ku̬u̬r seĺläs Vil; viĺläga söödetu anedel olna kõva koorega muna, anipoig ei `jõudna ku̬u̬rd `katski tettä Nõo; Vähä koorõ ajamine oĺl inne `herne `häitsemist. `Üĺti õ̭ks et vähäʔ ajava ku̬u̬rt `säitsmevenna pääväl Rõu; paremb um pu̬u̬ĺ munna kui tühi ku̬u̬ŕ Vas b.  hrl puude kattekude ja selle alumised kihid kuni mähini `remmel pajod `onvad `valge `kuorega Lüg; `vergole `pandi `kuored (kasetohust rullid) `pääle VNg; puu lähäb pehastama, kui tä koore ala `seisama jääb Mus; puud o mähäl, juba koored `lahti Mar; kase koor (tohualune osa) Kse; tammekoore vett keedetatse alati kui kõht `kinni oo Var; Kasõ kuõr põlõb mis lõhõnal Khn; lõhmuse kooredest tegid viisud Vän; tamme koor, niine koor, kuuse koor, kasel on tohi; kord `nahku, kord [paju]`kooŕa, vesi `peale ja kivi takka `otsa [nahaparkimisel] Juu; mäńni korp on peal, `vastu puud on koor HJn; toŕbik kase kuorest `tehtud JõeK; kuortega pargitakse ja mõne puu kuorega värvitakse ka Amb; `äike mürissäb keväde puu kuare `lahti Kod; lõhmussa küllest `võeti sedä ku̬u̬rt, niin kutsuti ja tambiti `pehmess ja `tehti isi saana `nuusta Vil; kadaja koortest teti pühapäevä viisu; sisimin küĺg kutsuti koore ihu Krk; lehmä sitt kasvatap [vigastatud] puu ku̬u̬rd Puh; tu̬u̬ arjukese paun `olli pähnä koorest; pajokoorest vai kõjotohikust tetti viisu Nõo; [pärast jaanipäeva] lätt puul ku̬u̬ŕ kinniʔ; `ku̬u̬ljapüt́sik om paksõmba koorõga ku periss püt́sik Har; timä kuusõ koorõst teḱk mehidse taro Vas; egal puul om kuuŕ katõ kõrralene, kogone pääl om `ohkõnõ ku̬u̬ŕ nigu nahk Räp c. (viljatera) kesi, (puu-, aedvilja jne) kest siin `kuoride päl õligi `kartli `korvis [nuga] Lüg; `valkja koorega punakad tuhlid Jäm; `pähke lüdid on koore `ömber Phl; `põrsad `tahtad `ku̬u̬ri `saada, `kartuli `ku̬u̬ri Mih; õõnal on koor, aga `marjadel on juba nahk Juu; meil oli `lõunast koorega `kartulid ja silgu soost Äks; ku vanast tetti nisujahu, siss jahvatedi nisu kõ̭ige koorega `katski; [kaalikal] `tulli tu̬u̬ ku̬u̬r ärä, na‿lliva serätse kõllatse Nõo; mädä`rõikal `võeti ku̬u̬ŕ päält ärä Ote; noh är˽survuti kanebi ja sõgluti ka noid `ku̬u̬ri päält jah Plv; kaar om paksu koorõ seeh, `mitmakõrralinõ lipel um pääl; kardoka ku̬u̬ŕ um `valla, kardoka˽kasusõ vi̬i̬l Vas; ubina koorõʔ kuivatõdass ärʔ, noist saasõ hää tsäi; kui `väega hääʔ `herneʔ - - [siis keetmisel] koorõ jääväʔ perrä Räp; ku om hüä teŕä, siss om `ohkõnõ ku̬u̬ŕ, ku halv teŕä, siss om padi ku̬u̬ŕ; maŕa ku̬u̬ŕ Se; terä kasuss kuorõga, nakat `jauhma, kuur lätt äräʔ `sõklõst Lut || tühi (kuivanud) kaun uad peksid ära, koored jäid kõik varte `külge Trm; [kui herned ja oad on] varte küĺlen, siss om lõstad, aga kui ärä pessetu, siss om koored Ran; `erne kõdra koore olliva unikun Nõo; upe kõdritseti. võtat koorõ sisest terä `väĺlä Har d. leiva-, saiakoorik `Kaalika `piiraka `kuored `tehti magedast `leivä`taiginast Lüg; [leib] on magedast jäänd, kuored `tõmmab `lahti Kad; paks ku̬u̬r leeväl piäl Kod; [leiva] alumise koore mant lõigats alumine kikk, `päälmise koore mant `päälmine kikk Hls; ku leevä pääld palanu olliva, siss tet́ti `vi̬i̬ga likõst ja pańti puhass rõõvass pääle, siss tõmmass koorõ `pehmest Võn; ku̬u̬r lätt vallalõ, ku˽`kaugõss `ahju jääss [leib] Har; makõ leib ei saaʔ hää, vaoss koore ala Räp; leib valahhuss ar ahoh, ku̬u̬ŕ jääss `korgõhe Se; koorde, kooren (küpsemisel lahti löönud pealmisest koorikust) leib om kooren; leib lää `ku̬u̬rde, kui ahi liiga kuum om Hel; [küpsenud leivad] tetti pääld veedike ligedäss, `laotõdi rõevass `pääle, et muidu tõmmassiva `ku̬u̬rde Ran; leib om kavva `aiga ahjun ollu, leib om `ku̬u̬rde `lännu Nõo; leivä läävä `ku̬u̬rde, neid ei või lämmelt pitsite Ote; leeväkene om `ku̬u̬rdõ lännüʔ - - om koorõ `säĺgä võttanuʔ Har; kuiss śoo pät́s om ni koorõh; mis sa koorõh `leibä lõigut küläliisile Se e. Padakonn om alli koorega (nahaga) Rõn; [pargitud nahk] `Pańte kuioma ja aig-aolt hõõruti eläjärasva ja `täütäga üle, sõ̭ss es kuioʔ `ku̬u̬rdõ Räp; naʔ kuorõ `omma kala `kuomõʔ (soomused) Lei || fig Saʔ lasõt `hińdäle koorõ pääle tetäʔ (peksa anda) Vas
2. pealispinda. kõva jäätunud kiht (lumel); paatunud pind (mullal) kits tema on lühikese juoksuga. kui lumel kuor on pial, siis ei juokse tema mitte kuhugi KuuK; siis on moa ära `paatund, sieme ei tõuse ülesse, jääb kuore `alla Kad; lumi om `ku̬u̬rde jäänu. kui satap sula `lumme ja perän küĺmetäp, siss võtap `ku̬u̬rde, `tõmbap koore `pääle; lumi om kooren Kam; lumõl koorõ `pääle tennü, päält är külmänü Vas || Kõ̭iḱ veere˽koorõ˽(põlluks kõlblik maa) kündäss üless Rõu b. koorik, kärn aavale lööb koore `piale Ksi; siss ku tu ku̬u̬r pääle `tulli, siss olliva nu̬u̬ villi ka kadunu (nahahaigusest) Nõo; käe omma koorõn (korpas) Võn; lei pää `kat́ski, sõ̭ss siist oĺl pää kõ̭iḱ koorõh Vas; `pääle kasunu ku̬u̬ŕ `haigõllõ; kuiva koorõ tõmmaśs pääle; käe omma `väega koorõh (kestendavad), nahkki kõ̭iḱ koorõh, jo maalõ tulõ Se c. pealmine tihe(nenud) nahkjas kiht mesi kaanetap ärä, `tõmbab nisukese kõva koore pääle Nõo; läsä kubla ku̬u̬ŕ - - `päälmäne jagu [millega mesilaste haue on] kinni katõt Har; ruvval ku̬u̬ŕ pääl vai nahk Se; määnü järve man peräldä kotuss, kuuŕ kasunu `pääle, alt tühä Lut
Vrd koorik
3. piimale kogunev piimarasv (eriti hapukoor) `manditud piim, sel saab lusikaga kuor ära `voetud Jõe; puu püttid olivad, sääl oli ia appu piim sies, `kuore tuli `pääle VNg; nüüd sene `põlve `rahvas kuord ei `ütle, mant ikke Lüg; ken siis `korja `kuored `vällä Vai; piimal pole koort `ühtid, ainult pisine ärme kord oli pεεl Jäm; rõõsa koore pet́t o param kut apukoore pet́t Muh; natukse piimäl koore kõõbet piäl Var; kesse `enne mańt `ütles, ikke koor Mih; koore lahutamise masin Rap; rõesast piast mańt, apust piast koor Amb; kui ku̬u̬ŕ mürätäs ärä, õli ku̬u̬r `valge Kod; ema segas `rõõska koort kohupiima `ulka Pal; mis [piim] apu `oĺli, riisuti tal koor ärä, mud́u võid ei saand Kõp; pane küll soolast võid sekkä aga suvve kuumaga ku̬u̬r kokku ei lää Hls; [perenaine] ku piimä ärä koorip, siss alt koore toda `piimä saab Ran; ku̬u̬r riibuti `luśkaga pääld, `panti koore `kirnu Puh; kes ääd kama taht, pańd aput ku̬u̬rd kah; ma tei suure kaositävve koorega `kuŕke (kurgisalatit) Nõo; enne magama minekit `määrseme [käed] `apna koorega kokku Ote; kel hu̬u̬ĺ, tu̬u̬l ku̬u̬ŕ Krl; hüä rõõsalik ku̬u̬ŕ oĺl; mis sa meile inäp hüvvä ku̬u̬rt tu̬u̬ õiʔ Rõu;`hapnast koorõst tet́ti `võidu Plv; vanast oĺl päältpiim, no üteldäss ku̬u̬ŕ Vas; ahoh peet koorõst sai pareb võid, lät́s rutubahe kokko Se
koovi|sammal [lõnga värvitakse] koovisammaldega Võn
kriidi|tuhk kriidipulber riidi tuhaga värvidasse seinad `valgeks Khk; Kit́t `tehti värnitsast ja riigi tuhast Pöi Vrd kriidijahu
krunt2 kruńt Plv, g kruńdi LNg HaLä Lai, krundi Mar Han Puh; krunt g `krundi Lüg; ruńt g rundi Pöi LäLõ(ruńdi Vig Kir) PJg(runt) Krk alus, põhi a. alus-, põhivärv krunt, `sellega `värvitasse alt, `este `krunditasse Lüg; Puust ja kibist pinnad pannatse enne `värvimest krundi `alla; Krundi `sisse võib natuke `värvi kua `panna Han; kui laud üks kord üle tõmmati, värnitsaga, siis sai kruńt `piale Lai; pääle rundi annat `puule läige Krk; krunti (põhi)värvi, tooni sinist `kruńti siilik, aga `koltsed `poorded sees; ma kujo eesele koa seda `kruńti siiliku Mar; mis `ruńti seelik see oo Vig; nüid on ju punast `kruńti riiet paĺlu Rap; ma nii `valget `kruńti (heledat) ei taha Juu || (triip)muster sukal on sinine ja must kruńt, laiem ja suurem kui triip; `enni `tehti siilikusi, siis `tehti koa `kruńta Mar; pool `ruńti (kitsad jooned ühel pool laia põhijoont), täis ruńt (kitsad jooned mõlemal pool laia põhijoont); egä kalebist seelikutel, mis nüid oo, `ruńta sees põle Vig b. alumine palgirida vundamendilPlv
kuldama `kuldama, kullata Sa Muh L K I Trv Puh Nõo Krl/-mõ/, `kuldada R(-maìe Lüg), kulladaʔ V(-mma); `kuldam(e), kullate Hls San, kullade Krk kullakorraga katma, kullavärviliseks tegema sie kukkur on jo `välla `kullatu Lüg; `kulda se puu `kuldasest Vai; särje sapi `veega kullati Muh; ega see kullast ole, see mud́u üle kullatud Mär; värvitse kullaga, kullatse Tõs; lehe ääred oo kullatud Tor; piĺdi `raamisid kullatass Hää; kullatud rublatükid `kaelas, neli viis tükki Ris; ma lasin oma õbe sõrmusegi üle kullata Juu; lasi uuri üle kullata VJg; piält one kullatud, alt one pronk Kod; ma˛i·lma `uhked obesa riistad, ni̬i̬d oĺlid kullatud ja õbetud kikk ärä Vil; kaalarahada üle kullat Trv; üle kullat lusigu, kulla suidsuge üle last Krk; temäl om nii paĺlu `kulda, et võib su üle kullata Nõo; naa uuri `kaṕsli ei olõ kullast, naa omma üle kulladuʔ enne Har; ma lasõ sõrmuse üle kulladaʔ Se || fig lähme tänä `õhta `pulka `kuldama (ehale) Var; nokk kullatud (vintis) Juu; Kulda või üle (nii ilus tüdruk) Jür; pääv `kuldab [öeldi], kui ilm ilus ele oli Lai Vrd kullatama
kurkumei kurkume·i Mär Ris/`k-/ Juu; kurgume(·)i Tor Ris Juu Ksi; g `kurkume Pst kollajuur seda kurkume·i `värvi sai `osta enne Mär; `saapa tallad tehasse kurgume·i juurikaga kollasese Tor; kurgumei eli `värvis punast Ris; kui `veiksed lapsed surid ää, sis puusärgid värviti kurgume·ìga kollaseks Juu; kurgume·i on kollane väŕv, temaga värvitasse kas `lõngu või riiet Ksi; `kurkume värvige värviti saapa`tallu, tikutemise kohalt Pst
kuum1 kuum g kuuma eP eL, `kuuma R(n `kuuma VNg Vai)
1. a kõrge temperatuuriga, väga palav a.  (ilmastikust, õhust, ruumist) päiv on `nõnda kuum, et `kõrveteb Lüg; see sui olid `kanged kuumad ilmad Khk; kui päiges palavasti paistab nönda kut enne `äikest, siis o ka `kange kuum Mus; Kuiv kuum pala sui oli Pöi; küll oo kuumad ilmad Kir; tuba oo kuum Tõs; kuuma `ilmadega on `raske tüed teha JMd; tuline kuum aeg, nüid ei tõhi siga tappa Kod; suvel sai sial (suveköögis) `keeta, kui kuum aeg oli Äks; `niisuguse kuuma ilmaga ei taha `tuastki `väĺja `minna Lai; ilm perätu kuum Trv; `väega kuum lõun, ei või sa laval minnä Krk; nüid ei ole `kuume suvesit, ei ole serätsit `suuri `parme kah Puh; ku `kange kuum päiv, siss `õkva kisup unele Nõo; kõge kuumeba ja `lämmämbä ilma Kam; ta küt́t `parrusi, lasõ õs `sanna nii kuumass Rõu; tahai ai `osta˽ka lihha taa kuuma ajogaʔ Vas b.  (ainetest, esemetest) süö `kuuma suppi VNg; `kuuma süttega `triigitasse piend peso Lüg; älä voda sedä `kuuma `rauda käde Vai; vesi peab kuum olema Muh; kuum tuhk Kse; raud lähäb kuumaks Jür; kali on ikke ia suvel juuvva, ei lähä kuumast Pal; `erned ja uad pannasse `külma vette, kaalikad pannasse `kuuma vette [keema] Lai; siss ni̬i̬d länikud `lasti kiik kuumasse vi̬i̬ sihis Vil; kuumast peräst `panti või [leiva] `pääle, et si̬i̬ või ärä sulaśs Trv; sõõŕ läits siss [ahju kütmisel] kuumass ja si̬i̬ pidi `kambre `lämmess `aama Pst; `lamba sitt om `kangeste tihe ja kuum Ran; `õkva kuuma olliva nu̬u̬ õle, kui sa kuppu `käänsit Puh; aeme lepä pulga tulen kuumass, siss `mähkseme `juusse tolle kuuma pulga `ümbre, siss olli `juusse kõ̭iḱ säbärän Nõo; sööḱ om kuum, ei saa süvvä Ote; vesi om joba kuumass lännüʔ, nakkami˽`mõskma Kan; ta‿m ülearvu kuum - - ma˽saa naid `kuumõ `kartolt süvväʔ Urv; vikah́ti hikoʔ last (laast) um kannahtada˽kuum (väga tuline) Rõu; lat́s pańd käe kuuma truuba pääle, ku siss kirsahti Vas; ku keväjä - - mehine es kanna `väĺlä `küĺmä, sõ̭ss `pańte tarro kuumast aet savikivi Räp || kuum taud liigne kuumus, põud kivi `oidma kuuma taadi edess, kivi on selless luadud, et tämä annab `külmä Kod || fig tao `rauda niikaua kui ta kuum on (vii oma asi lõpuni) Käi; nennagu kuuma kerikselle `viskas vett, ei siit saand midagi VJg c. (märjast, läppuvast heinast või viljast) redeli piäl ei lähnud riśsikein kuumass Kod; kui ligedäd aenad kuhjan, siss läits palama, kuumass Ran; vili tükip kuumass minemä, piap laḱka `aama Nõod.  (kuumavast ihust, kehaosadest) `õige kõva palavik `nõnda et ihu on kuum Lüg; nahk läheb üsna kuumaks selle palavaga Mar; pää on otsas kuum kui tuletükk Saa; nahk lähäb `tüöga kuumaks Koe; kui niitsid `maake kõhas, siis ivakse aeaga olid jalad kuumad all Lai; väristuse käivä pääle, vahel kuuma väristuse ja vahel külma; ihu läits kuumasse Trv; pää om ninda kuum ku üit́s tule li̬i̬k Krk; kuum jumi ju̬u̬sk üle ihu Ran; nahk `oĺli kuum, siss es või obesele `juvva `anda Nõo; ta nu̬u̬r lait́s, ta küdsä `põrsa põllõ all ja nisuvadsa nisa all, nii kuum om ta San; pää om kuum otsah, kui higonõt `häste Se || fig (täbarast olukorrast) täl tallaalutse kuuma; jalgualune läits kuumass Ran; kere ~ nahk ~ perse kuumaks (keretäiest, peksust) isa `andas `õige `poisi kere `nõnda `kuumast, et `vältab mõne aja Lüg; ma suiu [lapse] `perse kuumass Krk; lardsut `perse kuumass Ran; kütä `poiskesel nahk kuumass; miu emä kah kaits `kõrda soomits mul kere kuumass Nõo; emä larbut́ mul `perse kuumast Võn; `pesnu toda kah, naha kuumass ja esi `käŕknü Kam; Kibõ˛idõ `vitsuga lahu su `perse kuumass Urv; Nööbitse kere kuumass Vas
2. s kuumus `Vuode `riided `tuodi monikerd `sauna `kuumasse Kuu; leeva koorus mustaks läind, palju `kuuma `andand Khk; nii ermus kole kuum, [vilja] iba põle `kasvan, jääb peenike HMd; tuulega lõi `kuuma `vasta `silmi Kos; Kuum all, kuum peal, kuremunad keskel = leivad ahjus HJn; ei või elada enam kuumas VMr; kuumaga on luamad sirukille muas VJg; kuum ei `jätnud üht `kartulid, aga külm jät́tis `sulle kua ikke Trm; nüid om igävest kuumal maa läbi paludet, nüid võip vili kasume akade Krk; kuum `päĺkäśs viĺlä ärä Hel; ahi `oĺli kaoni madal, siss kogus parembide `kuuma Ran; aa kusi`kuklase pesä laḱka, siss ta‿m `kuuma täis, mugu `tossap; kes ossav sepp `oĺli, tei neli viis `nakla üte kuumaga (ühekordse kuumutamisega) Nõo; ubina tuleva kuumaga maha Ote; `kangõ kuumaga omma˽sivvuʔ mätä seest välän Kan; kuumahn lokahhasõ˽peediloomaʔ arʔ Rõu || palavik, põletik ti̬i̬leh́t pannass aava `pääle, ti̬i̬leh́t kisk kuuma `vällä Krk; `kartuli kaabet `panti `aige kotusse `pääle, et kisup `kuuma `väĺlä Nõo || fig miul ei oole sest `kuuma ega `külmä (ükskõik), ti̬i̬ `seesi või tõisiti; nüid me teeme ta üte kuumage (vahet pidamata, ühe jutiga) ärä, vahet ei jätä Krk
Vrd kumm9
3. suur kiirus, rutt, hoog pani `niisikse `kuumaga ajama; igävise `kuumaga tegi tüöd Lüg; mõlemad `tullid täis kuumaga Muh; `Mihkel `sõitis `neukse kuumaga `meitest mööda, et tolm `lindas Han; lehmad `piśtsid kõik tulise kuumaga padrikusse Sim; poig `tuĺli tulitse kuumaga Nõo; kuuma tegema kiirustama, tagant sundima tegi `kuuma obosele Lüg; teeb obuselle `kuuma takka Jür
4. a. tühi, (rohust, varast) paljasSa L einam üsna kuum, pole midad `loomadel `süia; lammas niidetaste kuumaks Jäm; pole mette `senti majas, köik kuhad kuumad Khk; `lambad o karjama kuumaks `paĺjaks `tünnind Mus; Isa leikas poiste peed juustest tükkis kuumaks Kaa; on nad ikka [karjamaa] kuumaks küll söönd, se‿o ni kuum paljas et Jaa; `Tömmand selle jäänikmaa nii kuumaks, et `sönna äi kasugi änam [rohtu] Pöi; tegi mend rahast üsna kuumaks Mar; loomad oo selle koha nii kuumaks söön, et üsna punane Han; puhas paljas kuum maa, loomad oo `paljas söön, kuumas tein Var; tegi teese kuumass (varastas paljaks) Mihb.  väga, täiesti [viljavihud] jo rabati kuumaks ära; köht on kuumaks tühi; läkuga kuumaks koos; turu kala täis kuumaks; nii kuum pime, et mette ep nεε `sörme sohe `pista; see kuum `öige, kuum tösi, mis ma räägi; `toodi suurt vöerast seemet kuum `kallilt Khk c. üksnes, laus- mis sii kasvab, sii paljas kuum kivi Khk; kuum kivi täsa `randas paljas, `puhta kivine Mus; üsna kuumad `lusted, et helises kottes; mei pöllal pole muud kui kuumad kivid, `molda poleged vahel Phl
5. a äge, tugev `Vannund `kuuma `kurja Kuu; tükkis kadus see kuum valu ära, käsi akkas kihelema Kär; `kuuma kurja aas suust `välja Jaa; `saapad `väiksed, teevad `kuuma valu Mär; minul oli ka küll kuum irm Amb; ajab `kuuma viha täis JJn; lõi kuum valu `sisse, lehma naal `keksisin `sõnna puu `alla Pee; ristluude ja kubemete pial kuum valu Kad
käbi käbi R(g kävi) hv Mus Pöi Emm, L K I M spor T; käbu Pst Hls Krk Ote(ḱa-); käbü Kuu(g kävi, käü) Vai(g kävü) Krk San hv V(ḱ- Se; ḱabu Vas Se; g ḱäö Rõu); kävi VNg
1. a. okaspuu käbi ega käbi `kannust `kaugele kukku; kuda kand, sedasi käbi Hlj; kuusk käbisi täis nõres; kui on `metsä `kuusel on pali käbisi, siis on ia `kartuli saak Lüg; kus `metsades käbi on, sinna oravad joosevad Vän; käbid kuevatati ja siss õeruti [seemned] `väĺla Tor; Kokku jäänud nagu käbi (inimesest) Saa; vahest kuused on nönda käbisid täis, nad üsna `pankas nendega Ris; kuuse käbisi korjatakse `siemne jäuks Kos; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruun värv Amb; kuuse käbid on kartulde iest (nende järgi ennustati kartulisaaki) VMr; kuuse `siemned, eks nied ole käbi sies, käbi sies kasvavad Kad; käbi tõuseb kannust, käbi kannust `kaugelle ei kasva VJg; kuuse käbidega värvitasse ilusast pruunist Iis; viis või seetse käbi ühe õksakese küĺjen, si̬i̬ õli inimese õńn; ku käbid `kõrgel kuuse õtsan, siis suab `kõrge mua piäl kartulid, ku ku̬u̬se käbid madalal, suab madala mua piält kartulid Kod; kui kuuse käbid on ladvas, siis tulema kuiv suvi Äks; orav ei sü̬ü̬ muud kui käbisid KJn; mõtsa käbidest sai õege ilust `pruuni Trv; pedäje käbu Krk b. lepa, humala vm taime emasõisik umala käbid kasuvad vääne `küĺges Mär; [humal] `keerleb ja `veerleb, ku `otsa saab siis muneb, siis akkab käbi kasvatama Ris; tapu käbid keedetakse ää ja vesi pannakse õlle `sisse Juu; timatil (timutil) on kolm `toĺli käbi pikk, `ma˛i·lma seeme tuleb Trm; kui lepal on pikad urvad, `narmad tilgendavad, siis on ilus `aasta, kui on käbis urvad, siis tuleb näĺla aeg Plt; umalel om käbu otsan; lärsi (lehise) käbu; sügüse pannass [talisibul] maha, tõine `aaste tulev suure käbuse `otsa Krk; humala ḱäbüʔ ku `lipnõ; käbüʔ omma ollõ śeh Se || pähklitupp, -kobar `pähkle käbi Kir; `pähkle käbuse; `pähkle om käbun Krk || käbisarnane moodustis emakoea küĺles on käbid VMr || hum õun mitte ütte lehepuu käbi ei tu̬u̬ `miule Hls
2. männikorp, sellest tehtud võrguujuk `laudadest oli ja käbidest oli ka [võrguujukeid] Mus; Männi käbidega suitsetati [kala] Pöi; mäńni korbast `tehtasse kala `võrkudelle käbisid Kad; pedäje käbi `panti `võrke `küĺgi, õige vana pedäje küllest päält võets, ku̬u̬ŕ jääp ala `terves Hls
3. võrgunõel, hui käbi on nii, et tal on kand ja kiel ja nina, käviga parandatta `verku; käbiga kuon `kammila `verko Jõe; Odin käü ja `läksin `verku parandama; Tein `kaigile käbü˛ele `mergid `pääle; käbü kus `kalsi, kala kudu jo `rannas (laisast kalurist, kes alles püügi ajal hakkas võrku kuduma) Kuu; vüed `kuati käbiga, viseti `loime läbi VNg; meil `räime `vergu kävid `tiate `niskesed pisikesed Lüg; võrgu kudumise käbi - - ots on kahe aaraline HJn; käbiga sai siis `puetada [lõnga läbi vaheliku] VMr; sie on käbi kellega `kuotakse põranda riiet ja `võrku ja Kad; `veike käbi on kuslapust; kõrd käbiga `ümber laadiku, siis saab [võrgu] silm tämast Trm; kaŕsi käbi, kellegä `kaŕsi kudotasse; käbigä pissä läbi [lõngade], mõõgaga lü̬ü̬d `kińni Kod || alus, mille ümber keriti unnanöör `keeras unna nööri käbi `ümber Trm
4. oherdi või vindla teravik ajas uherdi käbi `puolest Lüg; pane uherdile käbi `külge Vai; `toĺli kaks on käbi pitk, kes `lõikab, täl o õts teräv Kod; oherti käbu om si̬i̬, kellege puu `sissi lastass Pst; oherti käbi om oherti ots Hls; käbi om kulbi otsa `mu̬u̬du; vingeldil `olli käbi `vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli piḱk Ran; ega suurõl oherdil ei olõ ḱapu Ote; mul oĺl mõ̭ni neli käbüga uherdit, noʔ ei olõ enämb ku üt́s Har; oherdi ḱäbü, mis tu sääne peeńokanõ kruvviots lätt puu `sisse pöörteh Se || oherdiga puurimisel eralduv puutükk või -puru See (oherdiraud) `käänab suure käbi sialt `väĺla Kei; oherdikäbi, see mis oherdi august `väĺla tuleb Plt; uherti nina `lõikap käbi või selle puru `vällä sehest Krk
5. fig (inimesest) vana inimese käbi Kse; Tolle käbi (ihnuskoi) käest ei saa sa midägi Rõn Vrd köbi
6. junn, pabul `mustus on käbis, kui `mustus on kõva ja kõht on terve VJg; jänesse käbid KJn
Vrd käba
7. (kartulisort) käbisid võtid, `valged pitkäd kartulid Kod
lakk8 lakk g laki eP(excl Hi; plakk Khk Vig Hää), lakki R(n lakki VNg Vai); laḱk g laki M San V(laak g laaka Se) vedelik pindade kaitsmiseks, kaunistamiseks või isoleerimiseks lakki tekkö puu `läükümä Vai; plakiga plakitase `poodlid Khk; pühade aal värvitakse lakiga mune Vll; pane [kausil] lakiga pagu `kinni Muh; Lakiga tihatse puust tubased aśsad ilusas Han; lakiga värmitse, tõmmatse üle, lansib `iäste Tõs; Viina pudõli koŕk pannassõ lakiga `kindi, muõdu `engäb ää Khn; vanadel miestel oli viis rubla sie lakitud vokk ja kolm rubla oli `ilma lakita, laada pial KuuK; lakiga lakitasse kummutid ja kappa, `kõike `mu̬u̬du karvaga one lakki Kod; lakige lakits kummutisid Hls; lakige pannass pud́el `kinni kõvast, laḱk om pääl Krk; ma˽lasi henele `vahtsõ sängü tetäʔ tislaril, tu `väŕme sängü kõllatsõss, om lakiga ka üle `laskunu Har; laakaga lask üle Se
lilla|punane
1. lillakaspunane kenad lille punased rohud Muh; aaniliiniga väŕvitasse punasest ja lilla punasest Iis
2. (kartulisort) lilla punased, need on ka iad söögi karduled Ris; liivatsõ maa pääl kasunuʔ lillapunadsõ ommaʔ `häste putõʔ Kan

maarja1 `maarja Khk Vän JMd/-ua-/ Plt Räp/-ŕ-/ maarjajää värvile `pandi `maarjad `juure, siis akkas `pεεle Khk; sügeleste saĺvid on `veevle ja `maarjaga `tehtud Vän; `maarjaga värvitasse riiet Plt; tõõsõ hummogu lõõgate noid `naklo, tõmmate sinitse `maaŕja `pińtslega, muud́o olõss kogone pimmest jäänöʔ, kae `pääle kasunoʔ Räp

maarja|jää `maarja- hajusalt R, Jäm Khk Kaa Muh Mar Mär Tõs Saa Amb Iis KJn SJn Trv Krk San V(-ŕ-), maarja- KJn Hel Krl, `muarja- VJg Kod, `moarja- Koe/moa-/ Trm, `maari- Kaa Phl/-ae-/ Krk/maa-/, `maera- Emm(`maere-) Käi Rei, maar- Khk Muh(-ua-) Mar vees hästi lahustuv kootava toimega aine `maarja jää, kui `parda ajada ja `kriimusta, siis senegä `ieruda Vai; maar`jääga värvitasse Khk; Maarjajääga parkides sai ead pehmed kasukanahad Kaa; `maarja `eaga tehasse koa `nahku, tõugatse `peeneks, pannasse `soola koa ja riputatse `nahkade `peale Muh; Kui krell tuleb moka pεεle, siis pole muudkut ööru seda maerajεεga, siis annab järel Emm; kollotakse maar`jääga `lõnga. vesi patta ja `aetse `keema ja maarjää `sesse ja lõng koa; `maarja jääd `antasse lehma `sesse, kis punast kusevad ja Mar; `maarja`jääga seiskis värv parem pääl, mitte üks küben es tule ära Saa; `maarja`jääga kiedetasse `siepi Iis; `ku̬u̬ĺjaluud aŕsitasse `muaŕjaiä tuhaga Kod; `maarjajääd andass leväge ja joogi sehen `siśsi obesel, et siis om `äste iluss. si̬i̬ aab üless `kangesti; maari jääd mehe tarviteve abeme `aamise man Krk; vanast värmiti iki maarja`jääge. kuramus, mud́u väŕm `pääle es jää, kui maarjajääd es pane Hel; `villu apatidi kusõgõ. `pańti `maarjaiä ja sinekivi ka `sisse, sai pot́i sinine Krl; `maaŕja iä palotadass tuhass, pandass toorõst munna mano, tu̬u̬d pandass palanu `pääle Plv; `maarja ijäga küdsetävät `saia, saavat hapu; näädega (karikakardega) väŕmte `lango, `valgõt `maaŕja ijä `pańte `sisse, lang sai kõllanõ kui liĺl Räp Vrd maarja1, maarjas

nuuge `nuuge Ans Mär Tür (teat värvus) `nuuge värviga värvitakse `nuugeks Mär; Paakspuust saadi pruunikamat kollast, nuuget Tür

ooker `ooker g -i Vai/-ko-/ Jür Lai Rõu/-kõ-/, `ookri Khk Kad/`uo-/, `ookre KJn Trv looduslik kollane pigment `ülge`rasva - - senega saab `värvida ka, `panna `ookori `ulka Vai; `ooker on `koldne värvimuld, `ookriga värvidase majasid Khk; `uokri (roostevärvi) aĺlikad suo sies Kad; `ookeri kollane - - see oli nisuke käre ja ele kollane Lai; `ookrega värvitas KJn; `ookõr om kõllanõ väŕm Rõu

pime pime g -da, -dä R/-jä Kuu/ Muh L K I Trv Ran; n, g pime S Trv, pimme Saa M T(g pimedä) Plv Räp, `pimme Vai Hls hajusalt T(g pimedä), püme Sa, pümme V (Võru murdes teistes käänetes ja komparatiivis ka püme-)

1. valgusetu või valgusvaene Egä `ninda pime viel ole, et lusigaga `silmä `turkad Kuu; sie on viel `pimmemb ku `männe üö Vai; Täna oo söhuke püme pää Kaa; pikkamidi läks pimeks, pikkamidi läks `valgeks Mus; Sügise ta lihab juba pümes `lauta Pöi; nii pimeks läheb, nagu olaks üsna `õhta olavad Muh; nii pime ja piline, küll ta `varsti sadama akab Käi; pime ilmaga äi nää midagi tehja Rei; pimedas `keldres oo leha `aśtad Kul; Sügüse pimedä `aaga ette ramp mere piäl `sõita Khn; `meitel see `kastan teeb tua pimedasse PJg; oli nõnna pime, ei näind `sõrmegi suhu `pista Kei; ma ei mäleta enam, kas ta oli pimedik või päris pime JJn; jätan su pimedasse tuppa VJg; pimedän nukan õli, ei suand kätte Kod; kõege `enne olema rehetuba pime olnud, vanal aal ei olema akent olnud Pal; nii pime on, et `torka või siĺm piast `väĺja Lai; mõni ü̬ü̬ on pimedäm, mõni `valgem KJn; pimedas `lautas lüpsan lehmad ka ära Vil; kui pimesse läits, `võeti tuli ülesse Trv; kõnni pimmet `mõtsa `mü̬ü̬da - - ti̬i̬d ega `meastigi Krk; `pernańe kai, kudass ta lastel jalust ärä pimedäde nukka sai Ran; ega `pimme es ole, jõolu `aigu `oĺli lume`valge Puh; kuuse mõts läits nii pimedäss ku kot́i ots Nõo; peni ka ei aogu pimmel ü̬ü̬l Kam; ku pimmess läits, siss näidäti lina`kakjile õle`lońtega tuld Ote; tarõ om pümme nigu kot́t, ei näe maʔ medägi tetäʔ Har; midä pümehep ü̬ü̬, toda valusamba˽täheʔ Rõu; kõ̭iḱ tet́ti pümehhess, teḱi˽`pańti akõndõ ette Vas; las lätt pümehhebäst, siss võta tulõ üless Se || piltl meie majas põle `piima, meie maja oo piima poolest üsna pime Mär; naesel õlid küll suured rinnad, aga pimedäd, ei õllud `piimä Kod
2. pimedus; valguseta aeg egä pimejäl siis `piitsa ole, mes sest `kardad Kuu; pimedast pimedani sai tüöl `olla VNg; valge `naurab pimeda tüöd, pimedas `tehtud tüöd Lüg; nahk`iired, nied `lendäd `üöse `pimmes Vai; kassi silmad pölevad pime sihes Khk; Meni inimene kardab pümed, äga siis püme kallale‿p tule Kaa; Tohi mitte `öhta püme `alla jäeja, tule kenast koju Pöi; ma‿p taha pimedas `olla mitte Muh; εε loe pimes, teed silmad `aigeks Käi; Mis ta sest pimest kardab, ega pimel pole `silmi peas Rei; oli seal `õhta pimedani Mär; pime käe jo Tõs; Pimedäs iä valõtlõda, `kiegi‿mte näe njagu Khn; pime tuleb `enne kätte, ku töö `vaĺmis saab Vän; Naśte tü̬ü̬päe, jumal, `tõmma öhest pimedast `teise Hää; `Õhta koa, vana pime juba, kui ükskord koeo said Kei; `päike läheb `looja, aga - - ega kuhe pime ei tule Ann; `lambad `jooksid `metsa, kus mina änam pimedas `kińni `võt́sin Kad; kuhu sa lähäd selle pimedaga Iis; `tõmbab (töötab) tõne pimedast pimedani Trm; ku lu̬u̬g on kuiv, `võetasse `lu̬u̬gu pimedäni Kod; suures pimedäs tuli, oli juba suur pime Lai; egä temäl ei ole tuld vaea ei kedägi, kuedass temä pimedäs ni̬i̬d kirjäd nägi tehä, sedä‿i tia KJn; ta pimmest pimmeni `rühmäss mõtsan Krk; nigu ta läits, nii katte pimmete ärä Puh; joba pimedän lätsit tühü ja õdagu pimedäni Nõo; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; ta‿m haĺlass rõõvass, taad ei näe pümmega kotaʔ Har; kana taha ai˽pümehhet, kana näe ei˽kohegi `ü̬ü̬se minnäʔ Vas; Kae no latsõkõnõ, jäägu‿i joht pümme kätte Se
3. a. nägemisvõimetu (inimene) memm oli pime, ei nähnd `ästi Jõe; `sündind pimeda en õle mina nähnd Lüg; mei küläs küll pimedi ei ole Vai; silmad `akvad pimeks `jääma Ans; püme kεis `kerjamas Khk; tüiuśs nöelub loomad ää, siis `jäätud pimeks Mus; köik vörgu linad ta pimest (pimedana) `ketras Vll; üks vana pool pimedad mees oln Muh; mes tei pimed narrite Käi; kui ma jεε üsna pimeks, see keige `herpsam asi Phl; sii, jumal tänatud, põle pimedid inimesi Mar; Pime kana leiab kua tera Han; Mia jäe järjest pimedämäks Khn; Nii pime, et teine siĺm ei näe teist Hää; jäi pimedaks Kei; pimeda elu on `raske küll; kiriku juures istub iga pühapää kaks pimedad JMd; `antud pime obune ja paar `ärgi kasutata Pal; kes päris pime, see ei näe sugugi, kes vähägi nägi, see oli pool pime Plt; sul om nagu pimmel kanal õńn Trv; pimedäss `jäämine `tulli ka nii äkki Ran; miu veli ois kepi otst - - `olli nigu juht tol pimedäl Nõo; rikkass `saie küll, aga pimedäss `jäie Võn; es ole esä pimme, es ole emä pimme, aga mina ole `pimme; neid pimedit kah siin mitu tükki Ote; saʔ olõt õks pümehep ku maʔ olõ Har; ku pümme lätt pümehhele ti̬i̬d juhatama, sõ̭ss satasõ mõlõmba `hauda Rõu; `tütrel oĺli˽silmä˽ku pooli˽pääh, a no om pümme Vas; põrmadust nõgla näḱk arʔ, olõ õi˽pümme Se; pimedast peast pimesi, mõtlematult, huupi; ise nägemata pimedäst pääst luges raha ja `suuremb jagu ikke `tundas Lüg; Ise `aśja ei `tunne, mis sa pimedast piast akkad `ostama IisR; Naisevetmine oo seike asi, äi seda‿p vei mette pümest peest teha Kaa; Pümest peast tuli ää `teise perese Pöi; Sii nii tuttav tee, ma käi sii üsna pimest peast Rei; ma `juhtusi pimedäst piäst `sinna Tõs; pimedast piast teeb käsitööd Hää; pimedast piast läks mehele Koe; ma võin `sinna kas või pimedast piast `minna VMr; `kapla ti̬i̬ ma pimedäst pääst, ega kablategemise jaoss `silmi vaja ei ole Nõo; ma lövvä tu̬u̬ kotusõ pümmest `päästkiʔ üless Rõu; kiä är˽harinõss, tu̬u̬ eläss pümmest pääst kah Vas b. (ajutisest mittenägemisest) Nii `valged tuled olid, et löid kohe silmad pümeks Pöi; ei või otseti `olla, silmad lähvad pimedase Aud; Sahkerdest ei või `uskuda ega, valetab, petab, tahab teśtel siĺmad pimedaks teha piltl Hää; ku mesiläne `nõklab ja `siĺmä aap `paistuse, siss ti̬i̬b pimedäss Ran; nigu sa iket, siss olet `pimme; igi jooseb nii, et silmist ti̬i̬b pimedäss Nõo; tu̬u̬ suurõ `ikmisega jäi nigu pümehess Rõu c. (sõgelasest) püme kärmes, veel kibemad, kut arilik kärmes on Pha; pimedad `kärpsed - - need ammostavad `kangeste Mar; Kis seda tiab, et need parmud pimedad on, aga sedasi `üitasse Mih; ühüd oo pimedad, teesed oo päris parmud Tõs; pimedaid `kärpseid ja `parmusi kallal, olen lehma - - `lauta pand JJn d. piltl (võisilmata pudrust) `putru one pime, voi `auku ei olegi VNg; täna `õhta oo nii pime pudru, pane võid `silma Mär; pudru on pime Koe; puter pime, ku võid `silmä ei pane Kod; putr om pümme, `pantkõ pudrulõ siĺm `sisse Har e. piltl (muud juhud) Kerves läks nõnda piigi `sisse, et pümeks kohe (nüriks); [Katuse] malgad on alles pümed (pole veel auke sees) Pöi; võrgu siĺmad on pimedad (mudased) Aud; pime `kartul (ilma eota), ei kasva Hää
4. piltl a. mitte märkav, tegelikkuse suhtes taipamatu meeleead `antasse neh, tehässe rahaga `jälle pimedaks Mar; usk teeb ju inimese pimedase Tõs b. rumal, harimatu, mahajäänud Mis sitta ta õppind, niisama pime ku kes tahes; Isa-ema `persse taga kodu eland, jäend pimedast igas `asjas IisR; Pime kui pörsas kotis - - nii juhm Käi; Nii pime ja tume, et midagi pähe ei jää Hää c. pöörane, arutu see pime `uhkus, mis nende `perses on Khk d. arusaamatu, kahtlane Keik see väŕk ning olemine oo nii püme Kaa; si̬i̬ asi om koguniste pime, mina sest aru ei saa Hel
5. (midagi rõhutavalt:) väga, hirmus, tohutu jöu sööt on püme kallis Khk; Täna ma ole otse püme aige; Teeb ikka nii püme kange ölle et; Elab niid siit nii püme kaugel; Kaarma kergu toŕn oo ju nii püme körge; Oli vanasti ka üks püme rikas mees; Otse püme vana inimene, ju see juba sadant käde katsub Kaa; va˛est on neid (sääski) nii, et ära mette `välla tulegid, pime parv aa su `ümmer kohe Phl; Kottu `pańdi [karjasele] pime käärkanikas `kaasa; Õlle kannud oli vahest pime toredad, tulise rauaga olid kõiksugu roosid `piale põletud Kei; meil seal `kerstus üks pime ulk neid va `lehta Ris; mi̬i̬s olli pimme laisk Krk; [puud] ei tahava pimedä äste palada, ei oleva ka äste kuivad Ran; ta om pimme laǵa ja pimme suur San
6. (kerge kirumissõnana) `raiskab igä sügise `kaurad `vällä, kel tädä pimedä viel `kahju on (karust) Lüg; `Poisid, pimedad, `ühtelugu kisuvad `jusku `nuored kukked IisR; tä pime tirind `eese nii `kinni, et `lahti tät ei saa Mar; küll ta pime oli `joonud Mär; Mis sa, pime, sis täna na iĺlas jäid oma tulemisega PJg; küll neil pimedatel `mieles `seisis Ris; nää, ta (uss) pime tuli `õue Amb; külm ka ja nüid sa, pime, oled tie pial muas JJn; mis taga pimedaga ikke teha VMr; tema, pime, ei `kuula sõna enamb sugugi VJg; küll jalg, pime, ärä pidäb, õlgu sukk `meskene tahetes Kod; Mis sa, pime, joosed `ringi, pea laiali `otses SJn; pimmese lääve katik ku üit́s login (munad keedes); ma lassi pudelest kaits puńn suutäüt, pimme läits pähä Krk; käis pime esätsil jälle ärä, nüid om nigu krojo jälle (kassist) Puh; roti pimme `olli pesä tennu sinna mehipuu `sisse Nõo; mütä pimedä `õkva ku künnävä maa läbi Ote; mes sä, `pimme, sangutat nii paĺlu Rõn; oh sa pümme patanõ, lät́s liĺli`aida sitalõ Har
7. (hüüatustes) oh sa pime küll, pelotasid mu oma tükkidega Lüg; `Tohhoo pime, kuhu sa `täidad IisR; oh sa pime, küll oo mädand Mär; toho pime, ega ma siis `silku ei saa ju `süia [vooris] Aud; assa pime, kui ta `laśkis `viĺtidega üle kuolimaja, nõnna et kõik imestasid Jür; no `tohho pimedaid, mis te arus nüüd on VMr; oh sa pime, neil on nii toredad ebemed `kaelas SJn; ohhoo pimme, sa ei mõesta kümmet kah lugede Hel; oh sa pimmet küll, nii ilusa pedäjä seene nigu puped rian; küll om peenike, oi sa pime Ran; toho pimmet seh, esi pruut inimene ja paneb `endäle serätse räbälä `säĺgä Nõo; ai sa pimme, kui ilusa ilma Ote; oh `ullu pimme, sul om ulga `latsi, siss sa taht vanadõ kodu minnä San
8. tume, must ikke värvitakse verk ära, siis ta on pime, kala ei nää Jõe; Nii pimejäd `pilved on tänä `taevas; Sai siis `uetud `lambild klaas ärä, siis oli tuli pime, aga öli kulus ka vähemb Kuu; süöd one pimedad, ei nie `ehku VNg; seda ma ole ka näind - - et `päike läks pimeks (päikesevarjutusest) Kär; Läheb meri silmapiiril mustaks pümeks kut öö, siis tuleb kohe tuult `tormi Pöi; `silme ees läks pimedaks Rid; kuu on pime, ei `näitä `valged KJn; ku˽kuu päävä kotsale tulõ, siss lätt päiv pümehess Har; pümme piĺv tuĺl üless Vas; `pümmeʔ põllõʔ, nu̬u̬ʔ naka‿i `vällä nägümä [pildil] Se; särän pümme pruun kleit Lei; pümme must lihm - - paĺĺo um `sääńtsit pümehhit `lihmi Lut || mul põle pimedat kopikut ka `taskus Hää; laśk uma maja `kongruśsi minnäʔ, ta ei˽saaʔ ütte pümehet kopikät säält henele Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur