Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit
kana|muna pabile `makseti vero, tämäle `viedi kana `munni Vai; Nii kenad öhesugused `tuhlid just kut kanamunad Pöi; kana mune värvitasse koa Mar; mehed on jüst nagu ell kana muna, lähäb kusagille `vasta, klõps kat́ti kohe Juu; üks `aasta päävad tema oli iga pääv ühe `tuore kana muna ära juond KuuK; lepapahk, juurikad puu küĺles, kanamuna suurused Kad; vares `audnud kanamunass pojad `väĺjä Kod; om maarjapäevän nii küĺm, et kanamuna ü̬ü̬si ärä küĺmäb, tuleb vi̬i̬l nelikümmend `päevä `küĺmä Hel; üte `ainu kana muna `annu ja `tu̬u̬gina `olli toorass Puh; temä om kõ̭ik aig mu mi̬i̬ ja kana`munnega tobrutanu Nõo; es näe sa kanamunna es kohvi`tilka Ote; ja sõ̭ss nakaśs räüssä tulõma, iätüḱüʔ oĺli˽nii suurõʔ nigu kanamuna sora Rõu; helmeʔ oĺliva hõõrigu nigu kanamuna `mu̬u̬du Se || fig (tülist, riiust) Kanamunadki pesäs `viereväd, mis sis inimisi `rääkida Lüg; Kanamunad veerevad ka pösas Emm; kana munad `veerlevad koa pesäs, `enni ikke `ööti, kui inimesed `riidlesid Mar; kana munaki˽`tikslõsõ˽pesäh, siss putu ui˽no inemise˽kokko üt́sütegaʔ Vas | nagu kana muna veereb edestagasi, eĺlitud Mih
kangelt adv <
kange `Räegib `kangelt IisR;
panid sa pailu `kangelt `pεεle [värvilahust], siis tuli tumepruun `väĺla Kär;
siis pidi sedasi `kangelt `seisma kuńni ülem mööda sai Mih;
Tüdar läks `linna, ühe `kuuga unetas juba `eeśti keele ära, `kangelt `rääkis Hää
kivi|sammal, kivi|sammel kividel kasvav sammal kivi `samblega saab üks ia tugev värv VNg; mool oli ko veel kivi`samblitega värvitud kuub oli Jäm; kivi `samliga, mis kivide pial sõuke aĺl sammel, sellega ma ole `värvind `pruuni Pöi; ja siis sai kivi `samlad noppitud ja need tegid jälle `pruuni Noa; siis `kesti `jälle kibi `samblud ja värbiti sukki; kibi`samblud oo kõik kibid täis Mar; kivisammaldega sai ilus aĺl [värv] Mih; vanast värviti kivi sammaldega ja sibula kuortega VMr; kivi sammeldega värvitakse, kollane, niisukene pruunikas kollane väŕv Kad; `enne `korjasime kivisammelt ja sest sai `pruuńi `lönga `värvida IisK; kivi sammalt es kästä kista, küüdse ranna lääv üless Krk; üit́s kivisammõl om haĺlass nigu sammat́ ja˽tõnõ om `valgõ Har
koor1 koor g koore eP(
kuo-, kua-;
kuõr g kuõrõ Khn);
kuor g `kuore R (
-ua-; n `kuore VNg Vai);
ku̬u̬ŕ (
ku̬u̬r) g koore Hää Saa Äks KJn Vil M T V(g -õ;
kuor Lut; g kuorõ Lei[
-e]
Lut),
kuare Kod1. väliskest a. (munal, koorikloomadel jne) nüüd on vähk `lahja, `kaura`leiku ajal tämä on `nuores `kuores ja prisk Lüg;
kana akkas kooreta mune munema Khk;
vähil on kõva koor `seĺges Juu;
vähjäl kaks `põtka, sõõrad õtsan, kuare si̬i̬s on liha Kod;
raudpää on sehande must mardikas, kõva ku̬u̬r seĺläs Vil;
viĺläga söödetu anedel olna kõva koorega muna, anipoig ei `jõudna ku̬u̬rd `katski tettä Nõo;
Vähä koorõ ajamine oĺl inne `herne `häitsemist. `Üĺti õ̭ks et vähäʔ ajava ku̬u̬rt `säitsmevenna pääväl Rõu;
paremb um pu̬u̬ĺ munna kui tühi ku̬u̬ŕ Vas b. hrl puude kattekude ja selle alumised kihid kuni mähini `remmel pajod `onvad `valge `kuorega Lüg;
`vergole `pandi `kuored (kasetohust rullid) `pääle VNg;
puu lähäb pehastama, kui tä koore ala `seisama jääb Mus;
puud o mähäl, juba koored `lahti Mar;
kase koor (tohualune osa) Kse;
tammekoore vett keedetatse alati kui kõht `kinni oo Var;
Kasõ kuõr põlõb mis lõhõnal Khn;
lõhmuse kooredest tegid viisud Vän;
tamme koor, niine koor, kuuse koor, kasel on tohi;
kord `nahku, kord [paju]`kooŕa, vesi `peale ja kivi takka `otsa [nahaparkimisel] Juu;
mäńni korp on peal, `vastu puud on koor HJn;
toŕbik kase kuorest `tehtud JõeK;
kuortega pargitakse ja mõne puu kuorega värvitakse ka Amb;
`äike mürissäb keväde puu kuare `lahti Kod;
lõhmussa küllest `võeti sedä ku̬u̬rt, niin kutsuti ja tambiti `pehmess ja `tehti isi saana `nuusta Vil;
kadaja koortest teti pühapäevä viisu;
sisimin küĺg kutsuti koore ihu Krk;
lehmä sitt kasvatap [vigastatud] puu ku̬u̬rd Puh;
tu̬u̬ arjukese paun `olli pähnä koorest;
pajokoorest vai kõjotohikust tetti viisu Nõo; [pärast jaanipäeva] lätt puul ku̬u̬ŕ kinniʔ;
`ku̬u̬ljapüt́sik om paksõmba koorõga ku periss püt́sik Har;
timä kuusõ koorõst teḱk mehidse taro Vas;
egal puul om kuuŕ katõ kõrralene, kogone pääl om `ohkõnõ ku̬u̬ŕ nigu nahk Räp c. (viljatera) kesi, (puu-, aedvilja jne) kest siin `kuoride päl õligi `kartli `korvis [nuga] Lüg;
`valkja koorega punakad tuhlid Jäm;
`pähke lüdid on koore `ömber Phl;
`põrsad `tahtad `ku̬u̬ri `saada, `kartuli `ku̬u̬ri Mih;
õõnal on koor, aga `marjadel on juba nahk Juu;
meil oli `lõunast koorega `kartulid ja silgu soost Äks;
ku vanast tetti nisujahu, siss jahvatedi nisu kõ̭ige koorega `katski; [kaalikal] `tulli tu̬u̬ ku̬u̬r ärä, na‿lliva serätse kõllatse Nõo;
mädä`rõikal `võeti ku̬u̬ŕ päält ärä Ote;
noh är˽survuti kanebi ja sõgluti ka noid `ku̬u̬ri päält jah Plv;
kaar om paksu koorõ seeh, `mitmakõrralinõ lipel um pääl;
kardoka ku̬u̬ŕ um `valla, kardoka˽kasusõ vi̬i̬l Vas;
ubina koorõʔ kuivatõdass ärʔ, noist saasõ hää tsäi;
kui `väega hääʔ `herneʔ - - [siis keetmisel] koorõ jääväʔ perrä Räp;
ku om hüä teŕä, siss om `ohkõnõ ku̬u̬ŕ, ku halv teŕä, siss om padi ku̬u̬ŕ;
maŕa ku̬u̬ŕ Se;
terä kasuss kuorõga, nakat `jauhma, kuur lätt äräʔ `sõklõst Lut ||
tühi (kuivanud) kaun uad peksid ära, koored jäid kõik varte `külge Trm; [kui herned ja oad on] varte küĺlen, siss om lõstad, aga kui ärä pessetu, siss om koored Ran;
`erne kõdra koore olliva unikun Nõo;
upe kõdritseti. võtat koorõ sisest terä `väĺlä Har d. leiva-, saiakoorik `Kaalika `piiraka `kuored `tehti magedast `leivä`taiginast Lüg; [leib] on magedast jäänd, kuored `tõmmab `lahti Kad;
paks ku̬u̬r leeväl piäl Kod; [leiva] alumise koore mant lõigats alumine kikk, `päälmise koore mant `päälmine kikk Hls;
ku leevä pääld palanu olliva, siss tet́ti `vi̬i̬ga likõst ja pańti puhass rõõvass pääle, siss tõmmass koorõ `pehmest Võn;
ku̬u̬r lätt vallalõ, ku˽`kaugõss `ahju jääss [leib] Har;
makõ leib ei saaʔ hää, vaoss koore ala Räp;
leib valahhuss ar ahoh, ku̬u̬ŕ jääss `korgõhe Se;
koorde, kooren (küpsemisel lahti löönud pealmisest koorikust) leib om kooren;
leib lää `ku̬u̬rde, kui ahi liiga kuum om Hel; [küpsenud leivad] tetti pääld veedike ligedäss, `laotõdi rõevass `pääle, et muidu tõmmassiva `ku̬u̬rde Ran;
leib om kavva `aiga ahjun ollu, leib om `ku̬u̬rde `lännu Nõo;
leivä läävä `ku̬u̬rde, neid ei või lämmelt pitsite Ote;
leeväkene om `ku̬u̬rdõ lännüʔ - - om koorõ `säĺgä võttanuʔ Har;
kuiss śoo pät́s om ni koorõh;
mis sa koorõh `leibä lõigut küläliisile Se e. Padakonn om alli koorega (nahaga) Rõn; [pargitud nahk] `Pańte kuioma ja aig-aolt hõõruti eläjärasva ja `täütäga üle, sõ̭ss es kuioʔ `ku̬u̬rdõ Räp;
naʔ kuorõ `omma kala `kuomõʔ (soomused) Lei ||
fig Saʔ lasõt `hińdäle koorõ pääle tetäʔ (peksa anda) Vas2. pealispinda. kõva jäätunud kiht (lumel); paatunud pind (mullal) kits tema on lühikese juoksuga. kui lumel kuor on pial, siis ei juokse tema mitte kuhugi KuuK;
siis on moa ära `paatund, sieme ei tõuse ülesse, jääb kuore `alla Kad;
lumi om `ku̬u̬rde jäänu. kui satap sula `lumme ja perän küĺmetäp, siss võtap `ku̬u̬rde, `tõmbap koore `pääle;
lumi om kooren Kam;
lumõl koorõ `pääle tennü, päält är külmänü Vas ||
Kõ̭iḱ veere˽koorõ˽(põlluks kõlblik maa) kündäss üless Rõu b. koorik, kärn aavale lööb koore `piale Ksi;
siss ku tu ku̬u̬r pääle `tulli, siss olliva nu̬u̬ villi ka kadunu (nahahaigusest) Nõo;
käe omma koorõn (korpas) Võn;
lei pää `kat́ski, sõ̭ss siist oĺl pää kõ̭iḱ koorõh Vas;
`pääle kasunu ku̬u̬ŕ `haigõllõ;
kuiva koorõ tõmmaśs pääle;
käe omma `väega koorõh (kestendavad), nahkki kõ̭iḱ koorõh, jo maalõ tulõ Se c. pealmine tihe(nenud) nahkjas kiht mesi kaanetap ärä, `tõmbab nisukese kõva koore pääle Nõo;
läsä kubla ku̬u̬ŕ - - `päälmäne jagu [millega mesilaste haue on] kinni katõt Har;
ruvval ku̬u̬ŕ pääl vai nahk Se;
määnü järve man peräldä kotuss, kuuŕ kasunu `pääle, alt tühä Lut Vrd koorik3. piimale kogunev piimarasv (eriti hapukoor) `manditud piim, sel saab lusikaga kuor ära `voetud Jõe;
puu püttid olivad, sääl oli ia appu piim sies, `kuore tuli `pääle VNg;
nüüd sene `põlve `rahvas kuord ei `ütle, mant ikke Lüg;
ken siis `korja `kuored `vällä Vai;
piimal pole koort `ühtid, ainult pisine ärme kord oli pεεl Jäm;
rõõsa koore pet́t o param kut apukoore pet́t Muh;
natukse piimäl koore kõõbet piäl Var;
kesse `enne mańt `ütles, ikke koor Mih;
koore lahutamise masin Rap;
rõesast piast mańt, apust piast koor Amb;
kui ku̬u̬ŕ mürätäs ärä, õli ku̬u̬r `valge Kod;
ema segas `rõõska koort kohupiima `ulka Pal;
mis [piim] apu `oĺli, riisuti tal koor ärä, mud́u võid ei saand Kõp;
pane küll soolast võid sekkä aga suvve kuumaga ku̬u̬r kokku ei lää Hls; [perenaine] ku piimä ärä koorip, siss alt koore toda `piimä saab Ran;
ku̬u̬r riibuti `luśkaga pääld, `panti koore `kirnu Puh;
kes ääd kama taht, pańd aput ku̬u̬rd kah;
ma tei suure kaositävve koorega `kuŕke (kurgisalatit) Nõo;
enne magama minekit `määrseme [käed] `apna koorega kokku Ote;
kel hu̬u̬ĺ, tu̬u̬l ku̬u̬ŕ Krl;
hüä rõõsalik ku̬u̬ŕ oĺl;
mis sa meile inäp hüvvä ku̬u̬rt tu̬u̬ õiʔ Rõu;
`hapnast koorõst tet́ti `võidu Plv;
vanast oĺl päältpiim, no üteldäss ku̬u̬ŕ Vas;
ahoh peet koorõst sai pareb võid, lät́s rutubahe kokko Se
koovi|sammal [lõnga värvitakse] koovisammaldega Võn
kriidi|tuhk kriidipulber riidi tuhaga värvidasse seinad `valgeks Khk;
Kit́t `tehti värnitsast ja riigi tuhast Pöi Vrd kriidijahu
krunt2 kruńt Plv, g kruńdi LNg HaLä Lai, krundi Mar Han Puh; krunt g `krundi Lüg; ruńt g rundi Pöi LäLõ(ruńdi Vig Kir) PJg(runt) Krk alus, põhi a. alus-, põhivärv krunt, `sellega `värvitasse alt, `este `krunditasse Lüg; Puust ja kibist pinnad pannatse enne `värvimest krundi `alla; Krundi `sisse võib natuke `värvi kua `panna Han; kui laud üks kord üle tõmmati, värnitsaga, siis sai kruńt `piale Lai; pääle rundi annat `puule läige Krk; krunti (põhi)värvi, tooni sinist `kruńti siilik, aga `koltsed `poorded sees; ma kujo eesele koa seda `kruńti siiliku Mar; mis `ruńti seelik see oo Vig; nüid on ju punast `kruńti riiet paĺlu Rap; ma nii `valget `kruńti (heledat) ei taha Juu || (triip)muster sukal on sinine ja must kruńt, laiem ja suurem kui triip; `enni `tehti siilikusi, siis `tehti koa `kruńta Mar; pool `ruńti (kitsad jooned ühel pool laia põhijoont), täis ruńt (kitsad jooned mõlemal pool laia põhijoont); egä kalebist seelikutel, mis nüid oo, `ruńta sees põle Vig b. alumine palgirida vundamendil – Plv
kuldama `kuldama,
kullata Sa Muh L K I Trv Puh Nõo Krl/
-mõ/,
`kuldada R(
-maìe Lüg),
kulladaʔ V(-
mma);
`kuldam(
e),
kullate Hls San,
kullade Krk kullakorraga katma, kullavärviliseks tegema sie kukkur on jo `välla `kullatu Lüg;
`kulda se puu `kuldasest Vai;
särje sapi `veega kullati Muh;
ega see kullast ole,
see mud́u üle kullatud Mär;
värvitse kullaga,
kullatse Tõs;
lehe ääred oo kullatud Tor;
piĺdi `raamisid kullatass Hää;
kullatud rublatükid `kaelas,
neli viis tükki Ris;
ma lasin oma õbe sõrmusegi üle kullata Juu;
lasi uuri üle kullata VJg;
piält one kullatud,
alt one pronk Kod;
ma˛i·lma `uhked obesa riistad,
ni̬i̬d oĺlid kullatud ja õbetud kikk ärä Vil;
kaalarahada üle kullat Trv;
üle kullat lusigu,
kulla suidsuge üle last Krk;
temäl om nii paĺlu `kulda,
et võib su üle kullata Nõo;
naa uuri `kaṕsli ei olõ kullast,
naa omma üle kulladuʔ enne Har;
ma lasõ sõrmuse üle kulladaʔ Se ||
fig lähme tänä `õhta `pulka `kuldama (ehale) Var;
nokk kullatud (vintis) Juu;
Kulda või üle (nii ilus tüdruk) Jür;
pääv `kuldab [öeldi], kui ilm ilus ele oli Lai Vrd kullatama
kurkumei kurkume·i Mär Ris/`k-/ Juu; kurgume(·)i Tor Ris Juu Ksi; g `kurkume Pst kollajuur seda kurkume·i `värvi sai `osta enne Mär; `saapa tallad tehasse kurgume·i juurikaga kollasese Tor; kurgumei eli `värvis punast Ris; kui `veiksed lapsed surid ää, sis puusärgid värviti kurgume·ìga kollaseks Juu; kurgume·i on kollane väŕv, temaga värvitasse kas `lõngu või riiet Ksi; `kurkume värvige värviti saapa`tallu, tikutemise kohalt Pst
kuum1 kuum g kuuma eP eL,
`kuuma R(n `kuuma VNg Vai)
1. a kõrge temperatuuriga, väga palav a. (ilmastikust, õhust, ruumist) päiv on `nõnda kuum,
et `kõrveteb Lüg;
see sui olid `kanged kuumad ilmad Khk;
kui päiges palavasti paistab nönda kut enne `äikest,
siis o ka `kange kuum Mus;
Kuiv kuum pala sui oli Pöi;
küll oo kuumad ilmad Kir;
tuba oo kuum Tõs;
kuuma `ilmadega on `raske tüed teha JMd;
tuline kuum aeg,
nüid ei tõhi siga tappa Kod;
suvel sai sial (suveköögis) `keeta,
kui kuum aeg oli Äks;
`niisuguse kuuma ilmaga ei taha `tuastki `väĺja `minna Lai;
ilm perätu kuum Trv;
`väega kuum lõun,
ei või sa laval minnä Krk;
nüid ei ole `kuume suvesit,
ei ole serätsit `suuri `parme kah Puh;
ku `kange kuum päiv,
siss `õkva kisup unele Nõo;
kõge kuumeba ja `lämmämbä ilma Kam;
ta küt́t `parrusi,
lasõ õs `sanna nii kuumass Rõu;
tahai ai `osta˽ka lihha taa kuuma ajogaʔ Vas b. (ainetest, esemetest) süö `kuuma suppi VNg;
`kuuma süttega `triigitasse piend peso Lüg;
älä voda sedä `kuuma `rauda käde Vai;
vesi peab kuum olema Muh;
kuum tuhk Kse;
raud lähäb kuumaks Jür;
kali on ikke ia suvel juuvva,
ei lähä kuumast Pal;
`erned ja uad pannasse `külma vette,
kaalikad pannasse `kuuma vette [keema] Lai;
siss ni̬i̬d länikud `lasti kiik kuumasse vi̬i̬ sihis Vil;
kuumast peräst `panti või [leiva] `pääle,
et si̬i̬ või ärä sulaśs Trv;
sõõŕ läits siss [ahju kütmisel] kuumass ja si̬i̬ pidi `kambre `lämmess `aama Pst;
`lamba sitt om `kangeste tihe ja kuum Ran;
`õkva kuuma olliva nu̬u̬ õle,
kui sa kuppu `käänsit Puh;
aeme lepä pulga tulen kuumass,
siss `mähkseme `juusse tolle kuuma pulga `ümbre,
siss olli `juusse kõ̭iḱ säbärän Nõo;
sööḱ om kuum,
ei saa süvvä Ote;
vesi om joba kuumass lännüʔ,
nakkami˽`mõskma Kan;
ta‿m ülearvu kuum - - ma˽saa naid `kuumõ `kartolt süvväʔ Urv;
vikah́ti hikoʔ last (laast) um kannahtada˽kuum (väga tuline) Rõu;
lat́s pańd käe kuuma truuba pääle,
ku siss kirsahti Vas;
ku keväjä - - mehine es kanna `väĺlä `küĺmä,
sõ̭ss `pańte tarro kuumast aet savikivi Räp ||
kuum taud liigne kuumus, põud kivi `oidma kuuma taadi edess,
kivi on selless luadud,
et tämä annab `külmä Kod ||
fig tao `rauda niikaua kui ta kuum on (vii oma asi lõpuni) Käi;
nennagu kuuma kerikselle `viskas vett,
ei siit saand midagi VJg c. (märjast, läppuvast heinast või viljast) redeli piäl ei lähnud riśsikein kuumass Kod;
kui ligedäd aenad kuhjan,
siss läits palama,
kuumass Ran;
vili tükip kuumass minemä,
piap laḱka `aama Nõod. (kuumavast ihust, kehaosadest) `õige kõva palavik `nõnda et ihu on kuum Lüg;
nahk läheb üsna kuumaks selle palavaga Mar;
pää on otsas kuum kui tuletükk Saa;
nahk lähäb `tüöga kuumaks Koe;
kui niitsid `maake kõhas,
siis ivakse aeaga olid jalad kuumad all Lai;
väristuse käivä pääle,
vahel kuuma väristuse ja vahel külma;
ihu läits kuumasse Trv;
pää om ninda kuum ku üit́s tule li̬i̬k Krk;
kuum jumi ju̬u̬sk üle ihu Ran;
nahk `oĺli kuum,
siss es või obesele `juvva `anda Nõo;
ta nu̬u̬r lait́s,
ta küdsä `põrsa põllõ all ja nisuvadsa nisa all,
nii kuum om ta San;
pää om kuum otsah,
kui higonõt `häste Se ||
fig (täbarast olukorrast) täl tallaalutse kuuma;
jalgualune läits kuumass Ran;
kere ~ nahk ~ perse kuumaks (keretäiest, peksust) isa `andas `õige `poisi kere `nõnda `kuumast,
et `vältab mõne aja Lüg;
ma suiu [lapse] `perse kuumass Krk;
lardsut `perse kuumass Ran;
kütä `poiskesel nahk kuumass;
miu emä kah kaits `kõrda soomits mul kere kuumass Nõo;
emä larbut́ mul `perse kuumast Võn;
`pesnu toda kah,
naha kuumass ja esi `käŕknü Kam;
Kibõ˛idõ `vitsuga lahu su `perse kuumass Urv;
Nööbitse kere kuumass Vas 2. s kuumus `Vuode `riided `tuodi monikerd `sauna `kuumasse Kuu;
leeva koorus mustaks läind,
palju `kuuma `andand Khk;
nii ermus kole kuum, [vilja] iba põle `kasvan,
jääb peenike HMd;
tuulega lõi `kuuma `vasta `silmi Kos;
Kuum all, kuum peal, kuremunad keskel = leivad ahjus HJn;
ei või elada enam kuumas VMr;
kuumaga on luamad sirukille muas VJg;
kuum ei `jätnud üht `kartulid,
aga külm jät́tis `sulle kua ikke Trm;
nüid om igävest kuumal maa läbi paludet,
nüid võip vili kasume akade Krk;
kuum `päĺkäśs viĺlä ärä Hel;
ahi `oĺli kaoni madal,
siss kogus parembide `kuuma Ran;
aa kusi`kuklase pesä laḱka,
siss ta‿m `kuuma täis,
mugu `tossap;
kes ossav sepp `oĺli,
tei neli viis `nakla üte kuumaga (ühekordse kuumutamisega) Nõo;
ubina tuleva kuumaga maha Ote;
`kangõ kuumaga omma˽sivvuʔ mätä seest välän Kan;
kuumahn lokahhasõ˽peediloomaʔ arʔ Rõu ||
palavik, põletik ti̬i̬leh́t pannass aava `pääle,
ti̬i̬leh́t kisk kuuma `vällä Krk;
`kartuli kaabet `panti `aige kotusse `pääle,
et kisup `kuuma `väĺlä Nõo ||
fig miul ei oole sest `kuuma ega `külmä (ükskõik), ti̬i̬ `seesi või tõisiti;
nüid me teeme ta üte kuumage (vahet pidamata, ühe jutiga) ärä,
vahet ei jätä Krk Vrd kumm93. suur kiirus, rutt, hoog pani `niisikse `kuumaga ajama;
igävise `kuumaga tegi tüöd Lüg;
mõlemad `tullid täis kuumaga Muh;
`Mihkel `sõitis `neukse kuumaga `meitest mööda,
et tolm `lindas Han;
lehmad `piśtsid kõik tulise kuumaga padrikusse Sim;
poig `tuĺli tulitse kuumaga Nõo;
kuuma tegema kiirustama, tagant sundima tegi `kuuma obosele Lüg;
teeb obuselle `kuuma takka Jür 4. a. tühi, (rohust, varast) paljas –
Sa L einam üsna kuum,
pole midad `loomadel `süia;
lammas niidetaste kuumaks Jäm;
pole mette `senti majas,
köik kuhad kuumad Khk;
`lambad o karjama kuumaks `paĺjaks `tünnind Mus;
Isa leikas poiste peed juustest tükkis kuumaks Kaa;
on nad ikka [karjamaa] kuumaks küll söönd,
se‿o ni kuum paljas et Jaa;
`Tömmand selle jäänikmaa nii kuumaks,
et `sönna äi kasugi änam [rohtu] Pöi;
tegi mend rahast üsna kuumaks Mar;
loomad oo selle koha nii kuumaks söön,
et üsna punane Han;
puhas paljas kuum maa,
loomad oo `paljas söön,
kuumas tein Var;
tegi teese kuumass (varastas paljaks) Mihb. väga, täiesti [viljavihud] jo rabati kuumaks ära;
köht on kuumaks tühi;
läkuga kuumaks koos;
turu kala täis kuumaks;
nii kuum pime,
et mette ep nεε `sörme sohe `pista;
see kuum `öige,
kuum tösi,
mis ma räägi;
`toodi suurt vöerast seemet kuum `kallilt Khk c. üksnes, laus- mis sii kasvab,
sii paljas kuum kivi Khk;
kuum kivi täsa `randas paljas,
`puhta kivine Mus;
üsna kuumad `lusted,
et helises kottes;
mei pöllal pole muud kui kuumad kivid,
`molda poleged vahel Phl5. a äge, tugev `Vannund `kuuma `kurja Kuu;
tükkis kadus see kuum valu ära,
käsi akkas kihelema Kär;
`kuuma kurja aas suust `välja Jaa;
`saapad `väiksed,
teevad `kuuma valu Mär;
minul oli ka küll kuum irm Amb;
ajab `kuuma viha täis JJn;
lõi kuum valu `sisse,
lehma naal `keksisin `sõnna puu `alla Pee;
ristluude ja kubemete pial kuum valu Kad
käbi käbi R(g kävi)
hv Mus Pöi Emm,
L K I M spor T;
käbu Pst Hls Krk Ote(
ḱa-);
käbü Kuu(g kävi,
käü)
Vai(g kävü)
Krk San hv V(
ḱ- Se;
ḱabu Vas Se; g ḱäö Rõu);
kävi VNg 1. a. okaspuu käbi ega käbi `kannust `kaugele kukku;
kuda kand,
sedasi käbi Hlj;
kuusk käbisi täis nõres;
kui on `metsä `kuusel on pali käbisi,
siis on ia `kartuli saak Lüg;
kus `metsades käbi on,
sinna oravad joosevad Vän;
käbid kuevatati ja siss õeruti [seemned] `väĺla Tor; Kokku jäänud nagu käbi (inimesest) Saa;
vahest kuused on nönda käbisid täis,
nad üsna `pankas nendega Ris;
kuuse käbisi korjatakse `siemne jäuks Kos;
Noored käbid olid,
siis jäi punakaspruun värv Amb;
kuuse käbid on kartulde iest (nende järgi ennustati kartulisaaki) VMr;
kuuse `siemned,
eks nied ole käbi sies,
käbi sies kasvavad Kad;
käbi tõuseb kannust,
käbi kannust `kaugelle ei kasva VJg;
kuuse käbidega värvitasse ilusast pruunist Iis;
viis või seetse käbi ühe õksakese küĺjen,
si̬i̬ õli inimese õńn;
ku käbid `kõrgel kuuse õtsan,
siis suab `kõrge mua piäl kartulid,
ku ku̬u̬se käbid madalal,
suab madala mua piält kartulid Kod;
kui kuuse käbid on ladvas,
siis tulema kuiv suvi Äks;
orav ei sü̬ü̬ muud kui käbisid KJn;
mõtsa käbidest sai õege ilust `pruuni Trv;
pedäje käbu Krk b. lepa, humala vm taime emasõisik umala käbid kasuvad vääne `küĺges Mär; [humal] `keerleb ja `veerleb,
ku `otsa saab siis muneb,
siis akkab käbi kasvatama Ris;
tapu käbid keedetakse ää ja vesi pannakse õlle `sisse Juu;
timatil (timutil) on kolm `toĺli käbi pikk,
`ma˛i·lma seeme tuleb Trm;
kui lepal on pikad urvad,
`narmad tilgendavad,
siis on ilus `aasta,
kui on käbis urvad,
siis tuleb näĺla aeg Plt;
umalel om käbu otsan;
lärsi (lehise) käbu;
sügüse pannass [talisibul] maha,
tõine `aaste tulev suure käbuse `otsa Krk;
humala ḱäbüʔ ku `lipnõ;
käbüʔ omma ollõ śeh Se ||
pähklitupp, -kobar `pähkle käbi Kir;
`pähkle käbuse;
`pähkle om käbun Krk ||
käbisarnane moodustis emakoea küĺles on käbid VMr ||
hum õun mitte ütte lehepuu käbi ei tu̬u̬ `miule Hls2. männikorp, sellest tehtud võrguujuk `laudadest oli ja käbidest oli ka [võrguujukeid] Mus;
Männi käbidega suitsetati [kala] Pöi;
mäńni korbast `tehtasse kala `võrkudelle käbisid Kad;
pedäje käbi `panti `võrke `küĺgi,
õige vana pedäje küllest päält võets,
ku̬u̬ŕ jääp ala `terves Hls3. võrgunõel, hui käbi on nii,
et tal on kand ja kiel ja nina,
käviga parandatta `verku;
käbiga kuon `kammila `verko Jõe;
Odin käü ja `läksin `verku parandama;
Tein `kaigile käbü˛ele `mergid `pääle;
käbü kus `kalsi,
kala kudu jo `rannas (laisast kalurist, kes alles püügi ajal hakkas võrku kuduma) Kuu;
vüed `kuati käbiga,
viseti `loime läbi VNg;
meil `räime `vergu kävid `tiate `niskesed pisikesed Lüg;
võrgu kudumise käbi - - ots on kahe aaraline HJn;
käbiga sai siis `puetada [lõnga läbi vaheliku] VMr;
sie on käbi kellega `kuotakse põranda riiet ja `võrku ja Kad;
`veike käbi on kuslapust;
kõrd käbiga `ümber laadiku,
siis saab [võrgu] silm tämast Trm;
kaŕsi käbi,
kellegä `kaŕsi kudotasse;
käbigä pissä läbi [lõngade], mõõgaga lü̬ü̬d `kińni Kod ||
alus, mille ümber keriti unnanöör `keeras unna nööri käbi `ümber Trm 4. oherdi või vindla teravik ajas uherdi käbi `puolest Lüg;
pane uherdile käbi `külge Vai;
`toĺli kaks on käbi pitk,
kes `lõikab,
täl o õts teräv Kod;
oherti käbu om si̬i̬,
kellege puu `sissi lastass Pst;
oherti käbi om oherti ots Hls;
käbi om kulbi otsa `mu̬u̬du;
vingeldil `olli käbi `vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli piḱk Ran;
ega suurõl oherdil ei olõ ḱapu Ote;
mul oĺl mõ̭ni neli käbüga uherdit,
noʔ ei olõ enämb ku üt́s Har;
oherdi ḱäbü,
mis tu sääne peeńokanõ kruvviots lätt puu `sisse pöörteh Se ||
oherdiga puurimisel eralduv puutükk või -puru See (oherdiraud) `käänab suure käbi sialt `väĺla Kei;
oherdikäbi,
see mis oherdi august `väĺla tuleb Plt;
uherti nina `lõikap käbi või selle puru `vällä sehest Krk5. fig (inimesest) vana inimese käbi Kse;
Tolle käbi (ihnuskoi) käest ei saa sa midägi Rõn Vrd köbi6. junn, pabul `mustus on käbis,
kui `mustus on kõva ja kõht on terve VJg;
jänesse käbid KJn Vrd käba7. (kartulisort) käbisid võtid,
`valged pitkäd kartulid Kod
lakk8 lakk g laki eP(excl Hi; plakk Khk Vig Hää), lakki R(n lakki VNg Vai); laḱk g laki M San V(laak g laaka Se) vedelik pindade kaitsmiseks, kaunistamiseks või isoleerimiseks lakki tekkö puu `läükümä Vai; plakiga plakitase `poodlid Khk; pühade aal värvitakse lakiga mune Vll; pane [kausil] lakiga pagu `kinni Muh; Lakiga tihatse puust tubased aśsad ilusas Han; lakiga värmitse, tõmmatse üle, lansib `iäste Tõs; Viina pudõli koŕk pannassõ lakiga `kindi, muõdu `engäb ää Khn; vanadel miestel oli viis rubla sie lakitud vokk ja kolm rubla oli `ilma lakita, laada pial KuuK; lakiga lakitasse kummutid ja kappa, `kõike `mu̬u̬du karvaga one lakki Kod; lakige lakits kummutisid Hls; lakige pannass pud́el `kinni kõvast, laḱk om pääl Krk; ma˽lasi henele `vahtsõ sängü tetäʔ tislaril, tu `väŕme sängü kõllatsõss, om lakiga ka üle `laskunu Har; laakaga lask üle Se
lilla|punane
1. lillakaspunane kenad lille punased rohud Muh; aaniliiniga väŕvitasse punasest ja lilla punasest Iis
2. (kartulisort) lilla punased, need on ka iad söögi karduled Ris; liivatsõ maa pääl kasunuʔ lillapunadsõ ommaʔ `häste putõʔ Kan
maarja1 `maarja Khk Vän JMd/-ua-/ Plt Räp/-ŕ-/ maarjajää värvile `pandi `maarjad `juure, siis akkas `pεεle Khk; sügeleste saĺvid on `veevle ja `maarjaga `tehtud Vän; `maarjaga värvitasse riiet Plt; tõõsõ hummogu lõõgate noid `naklo, tõmmate sinitse `maaŕja `pińtslega, muud́o olõss kogone pimmest jäänöʔ, kae `pääle kasunoʔ Räp
maarja|jää `maarja- hajusalt R, Jäm Khk Kaa Muh Mar Mär Tõs Saa Amb Iis KJn SJn Trv Krk San V(-ŕ-), maarja- KJn Hel Krl, `muarja- VJg Kod, `moarja- Koe/moa-/ Trm, `maari- Kaa Phl/-ae-/ Krk/maa-/, `maera- Emm(`maere-) Käi Rei, maar- Khk Muh(-ua-) Mar vees hästi lahustuv kootava toimega aine `maarja jää, kui `parda ajada ja `kriimusta, siis senegä `ieruda Vai; maar`jääga värvitasse Khk; Maarjajääga parkides sai ead pehmed kasukanahad Kaa; `maarja `eaga tehasse koa `nahku, tõugatse `peeneks, pannasse `soola koa ja riputatse `nahkade `peale Muh; Kui krell tuleb moka pεεle, siis pole muudkut ööru seda maerajεεga, siis annab järel Emm; kollotakse maar`jääga `lõnga. vesi patta ja `aetse `keema ja maarjää `sesse ja lõng koa; `maarja jääd `antasse lehma `sesse, kis punast kusevad ja Mar; `maarja`jääga seiskis värv parem pääl, mitte üks küben es tule ära Saa; `maarja`jääga kiedetasse `siepi Iis; `ku̬u̬ĺjaluud aŕsitasse `muaŕjaiä tuhaga Kod; `maarjajääd andass leväge ja joogi sehen `siśsi obesel, et siis om `äste iluss. si̬i̬ aab üless `kangesti; maari jääd mehe tarviteve abeme `aamise man Krk; vanast värmiti iki maarja`jääge. kuramus, mud́u väŕm `pääle es jää, kui maarjajääd es pane Hel; `villu apatidi kusõgõ. `pańti `maarjaiä ja sinekivi ka `sisse, sai pot́i sinine Krl; `maaŕja iä palotadass tuhass, pandass toorõst munna mano, tu̬u̬d pandass palanu `pääle Plv; `maarja ijäga küdsetävät `saia, saavat hapu; näädega (karikakardega) väŕmte `lango, `valgõt `maaŕja ijä `pańte `sisse, lang sai kõllanõ kui liĺl Räp Vrd maarja1, maarjas
nuuge `nuuge Ans Mär Tür (teat värvus) `nuuge värviga värvitakse `nuugeks Mär; Paakspuust saadi pruunikamat kollast, nuuget Tür
ooker `ooker g -i Vai/-ko-/ Jür Lai Rõu/-kõ-/, `ookri Khk Kad/`uo-/, `ookre KJn Trv looduslik kollane pigment `ülge`rasva - - senega saab `värvida ka, `panna `ookori `ulka Vai; `ooker on `koldne värvimuld, `ookriga värvidase majasid Khk; `uokri (roostevärvi) aĺlikad suo sies Kad; `ookeri kollane - - see oli nisuke käre ja ele kollane Lai; `ookrega värvitas KJn; `ookõr om kõllanõ väŕm Rõu
pime pime g -da, -dä R/-jä Kuu/ Muh L K I Trv Ran; n, g pime S Trv, pimme Saa M T(g pimedä) Plv Räp, `pimme Vai Hls hajusalt T(g pimedä), püme Sa, pümme V (Võru murdes teistes käänetes ja komparatiivis ka püme-)
1. valgusetu või valgusvaene Egä `ninda pime viel ole, et lusigaga `silmä `turkad Kuu; sie on viel `pimmemb ku `männe üö Vai; Täna oo söhuke püme pää Kaa; pikkamidi läks pimeks, pikkamidi läks `valgeks Mus; Sügise ta lihab juba pümes `lauta Pöi; nii pimeks läheb, nagu olaks üsna `õhta olavad Muh; nii pime ja piline, küll ta `varsti sadama akab Käi; pime ilmaga äi nää midagi tehja Rei; pimedas `keldres oo leha `aśtad Kul; Sügüse pimedä `aaga ette ramp mere piäl `sõita Khn; `meitel see `kastan teeb tua pimedasse PJg; oli nõnna pime, ei näind `sõrmegi suhu `pista Kei; ma ei mäleta enam, kas ta oli pimedik või päris pime JJn; jätan su pimedasse tuppa VJg; pimedän nukan õli, ei suand kätte Kod; kõege `enne olema rehetuba pime olnud, vanal aal ei olema akent olnud Pal; nii pime on, et `torka või siĺm piast `väĺja Lai; mõni ü̬ü̬ on pimedäm, mõni `valgem KJn; pimedas `lautas lüpsan lehmad ka ära Vil; kui pimesse läits, `võeti tuli ülesse Trv; kõnni pimmet `mõtsa `mü̬ü̬da - - ti̬i̬d ega `meastigi Krk; `pernańe kai, kudass ta lastel jalust ärä pimedäde nukka sai Ran; ega `pimme es ole, jõolu `aigu `oĺli lume`valge Puh; kuuse mõts läits nii pimedäss ku kot́i ots Nõo; peni ka ei aogu pimmel ü̬ü̬l Kam; ku pimmess läits, siss näidäti lina`kakjile õle`lońtega tuld Ote; tarõ om pümme nigu kot́t, ei näe maʔ medägi tetäʔ Har; midä pümehep ü̬ü̬, toda valusamba˽täheʔ Rõu; kõ̭iḱ tet́ti pümehhess, teḱi˽`pańti akõndõ ette Vas; las lätt pümehhebäst, siss võta tulõ üless Se || piltl meie majas põle `piima, meie maja oo piima poolest üsna pime Mär; naesel õlid küll suured rinnad, aga pimedäd, ei õllud `piimä Kod
2. pimedus; valguseta aeg egä pimejäl siis `piitsa ole, mes sest `kardad Kuu; pimedast pimedani sai tüöl `olla VNg; valge `naurab pimeda tüöd, pimedas `tehtud tüöd Lüg; nahk`iired, nied `lendäd `üöse `pimmes Vai; kassi silmad pölevad pime sihes Khk; Meni inimene kardab pümed, äga siis püme kallale‿p tule Kaa; Tohi mitte `öhta püme `alla jäeja, tule kenast koju Pöi; ma‿p taha pimedas `olla mitte Muh; εε loe pimes, teed silmad `aigeks Käi; Mis ta sest pimest kardab, ega pimel pole `silmi peas Rei; oli seal `õhta pimedani Mär; pime käe jo Tõs; Pimedäs iä valõtlõda, `kiegi‿mte näe njagu Khn; pime tuleb `enne kätte, ku töö `vaĺmis saab Vän; Naśte tü̬ü̬päe, jumal, `tõmma öhest pimedast `teise Hää; `Õhta koa, vana pime juba, kui ükskord koeo said Kei; `päike läheb `looja, aga - - ega kuhe pime ei tule Ann; `lambad `jooksid `metsa, kus mina änam pimedas `kińni `võt́sin Kad; kuhu sa lähäd selle pimedaga Iis; `tõmbab (töötab) tõne pimedast pimedani Trm; ku lu̬u̬g on kuiv, `võetasse `lu̬u̬gu pimedäni Kod; suures pimedäs tuli, oli juba suur pime Lai; egä temäl ei ole tuld vaea ei kedägi, kuedass temä pimedäs ni̬i̬d kirjäd nägi tehä, sedä‿i tia KJn; ta pimmest pimmeni `rühmäss mõtsan Krk; nigu ta läits, nii katte pimmete ärä Puh; joba pimedän lätsit tühü ja õdagu pimedäni Nõo; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; ta‿m haĺlass rõõvass, taad ei näe pümmega kotaʔ Har; kana taha ai˽pümehhet, kana näe ei˽kohegi `ü̬ü̬se minnäʔ Vas; Kae no latsõkõnõ, jäägu‿i joht pümme kätte Se
3. a. nägemisvõimetu (inimene) memm oli pime, ei nähnd `ästi Jõe; `sündind pimeda en õle mina nähnd Lüg; mei küläs küll pimedi ei ole Vai; silmad `akvad pimeks `jääma Ans; püme kεis `kerjamas Khk; tüiuśs nöelub loomad ää, siis `jäätud pimeks Mus; köik vörgu linad ta pimest (pimedana) `ketras Vll; üks vana pool pimedad mees oln Muh; mes tei pimed narrite Käi; kui ma jεε üsna pimeks, see keige `herpsam asi Phl; sii, jumal tänatud, põle pimedid inimesi Mar; Pime kana leiab kua tera Han; Mia jäe järjest pimedämäks Khn; Nii pime, et teine siĺm ei näe teist Hää; jäi pimedaks Kei; pimeda elu on `raske küll; kiriku juures istub iga pühapää kaks pimedad JMd; `antud pime obune ja paar `ärgi kasutata Pal; kes päris pime, see ei näe sugugi, kes vähägi nägi, see oli pool pime Plt; sul om nagu pimmel kanal õńn Trv; pimedäss `jäämine `tulli ka nii äkki Ran; miu veli ois kepi otst - - `olli nigu juht tol pimedäl Nõo; rikkass `saie küll, aga pimedäss `jäie Võn; es ole esä pimme, es ole emä pimme, aga mina ole `pimme; neid pimedit kah siin mitu tükki Ote; saʔ olõt õks pümehep ku maʔ olõ Har; ku pümme lätt pümehhele ti̬i̬d juhatama, sõ̭ss satasõ mõlõmba `hauda Rõu; `tütrel oĺli˽silmä˽ku pooli˽pääh, a no om pümme Vas; põrmadust nõgla näḱk arʔ, olõ õi˽pümme Se; pimedast peast pimesi, mõtlematult, huupi; ise nägemata pimedäst pääst luges raha ja `suuremb jagu ikke `tundas Lüg; Ise `aśja ei `tunne, mis sa pimedast piast akkad `ostama IisR; Naisevetmine oo seike asi, äi seda‿p vei mette pümest peest teha Kaa; Pümest peast tuli ää `teise perese Pöi; Sii nii tuttav tee, ma käi sii üsna pimest peast Rei; ma `juhtusi pimedäst piäst `sinna Tõs; pimedast piast teeb käsitööd Hää; pimedast piast läks mehele Koe; ma võin `sinna kas või pimedast piast `minna VMr; `kapla ti̬i̬ ma pimedäst pääst, ega kablategemise jaoss `silmi vaja ei ole Nõo; ma lövvä tu̬u̬ kotusõ pümmest `päästkiʔ üless Rõu; kiä är˽harinõss, tu̬u̬ eläss pümmest pääst kah Vas b. (ajutisest mittenägemisest) Nii `valged tuled olid, et löid kohe silmad pümeks Pöi; ei või otseti `olla, silmad lähvad pimedase Aud; Sahkerdest ei või `uskuda ega, valetab, petab, tahab teśtel siĺmad pimedaks teha piltl Hää; ku mesiläne `nõklab ja `siĺmä aap `paistuse, siss ti̬i̬b pimedäss Ran; nigu sa iket, siss olet `pimme; igi jooseb nii, et silmist ti̬i̬b pimedäss Nõo; tu̬u̬ suurõ `ikmisega jäi nigu pümehess Rõu c. (sõgelasest) püme kärmes, veel kibemad, kut arilik kärmes on Pha; pimedad `kärpsed - - need ammostavad `kangeste Mar; Kis seda tiab, et need parmud pimedad on, aga sedasi `üitasse Mih; ühüd oo pimedad, teesed oo päris parmud Tõs; pimedaid `kärpseid ja `parmusi kallal, olen lehma - - `lauta pand JJn d. piltl (võisilmata pudrust) `putru one pime, voi `auku ei olegi VNg; täna `õhta oo nii pime pudru, pane võid `silma Mär; pudru on pime Koe; puter pime, ku võid `silmä ei pane Kod; putr om pümme, `pantkõ pudrulõ siĺm `sisse Har e. piltl (muud juhud) Kerves läks nõnda piigi `sisse, et pümeks kohe (nüriks); [Katuse] malgad on alles pümed (pole veel auke sees) Pöi; võrgu siĺmad on pimedad (mudased) Aud; pime `kartul (ilma eota), ei kasva Hää
4. piltl a. mitte märkav, tegelikkuse suhtes taipamatu meeleead `antasse neh, tehässe rahaga `jälle pimedaks Mar; usk teeb ju inimese pimedase Tõs b. rumal, harimatu, mahajäänud Mis sitta ta õppind, niisama pime ku kes tahes; Isa-ema `persse taga kodu eland, jäend pimedast igas `asjas IisR; Pime kui pörsas kotis - - nii juhm Käi; Nii pime ja tume, et midagi pähe ei jää Hää c. pöörane, arutu see pime `uhkus, mis nende `perses on Khk d. arusaamatu, kahtlane Keik see väŕk ning olemine oo nii püme Kaa; si̬i̬ asi om koguniste pime, mina sest aru ei saa Hel
5. (midagi rõhutavalt:) väga, hirmus, tohutu jöu sööt on püme kallis Khk; Täna ma ole otse püme aige; Teeb ikka nii püme kange ölle et; Elab niid siit nii püme kaugel; Kaarma kergu toŕn oo ju nii püme körge; Oli vanasti ka üks püme rikas mees; Otse püme vana inimene, ju see juba sadant käde katsub Kaa; va˛est on neid (sääski) nii, et ära mette `välla tulegid, pime parv aa su `ümmer kohe Phl; Kottu `pańdi [karjasele] pime käärkanikas `kaasa; Õlle kannud oli vahest pime toredad, tulise rauaga olid kõiksugu roosid `piale põletud Kei; meil seal `kerstus üks pime ulk neid va `lehta Ris; mi̬i̬s olli pimme laisk Krk; [puud] ei tahava pimedä äste palada, ei oleva ka äste kuivad Ran; ta om pimme laǵa ja pimme suur San
6. (kerge kirumissõnana) `raiskab igä sügise `kaurad `vällä, kel tädä pimedä viel `kahju on (karust) Lüg; `Poisid, pimedad, `ühtelugu kisuvad `jusku `nuored kukked IisR; tä pime tirind `eese nii `kinni, et `lahti tät ei saa Mar; küll ta pime oli `joonud Mär; Mis sa, pime, sis täna na iĺlas jäid oma tulemisega PJg; küll neil pimedatel `mieles `seisis Ris; nää, ta (uss) pime tuli `õue Amb; külm ka ja nüid sa, pime, oled tie pial muas JJn; mis taga pimedaga ikke teha VMr; tema, pime, ei `kuula sõna enamb sugugi VJg; küll jalg, pime, ärä pidäb, õlgu sukk `meskene tahetes Kod; Mis sa, pime, joosed `ringi, pea laiali `otses SJn; pimmese lääve katik ku üit́s login (munad keedes); ma lassi pudelest kaits puńn suutäüt, pimme läits pähä Krk; käis pime esätsil jälle ärä, nüid om nigu krojo jälle (kassist) Puh; roti pimme `olli pesä tennu sinna mehipuu `sisse Nõo; mütä pimedä `õkva ku künnävä maa läbi Ote; mes sä, `pimme, sangutat nii paĺlu Rõn; oh sa pümme patanõ, lät́s liĺli`aida sitalõ Har
7. (hüüatustes) oh sa pime küll, pelotasid mu oma tükkidega Lüg; `Tohhoo pime, kuhu sa `täidad IisR; oh sa pime, küll oo mädand Mär; toho pime, ega ma siis `silku ei saa ju `süia [vooris] Aud; assa pime, kui ta `laśkis `viĺtidega üle kuolimaja, nõnna et kõik imestasid Jür; no `tohho pimedaid, mis te arus nüüd on VMr; oh sa pime, neil on nii toredad ebemed `kaelas SJn; ohhoo pimme, sa ei mõesta kümmet kah lugede Hel; oh sa pimmet küll, nii ilusa pedäjä seene nigu puped rian; küll om peenike, oi sa pime Ran; toho pimmet seh, esi pruut inimene ja paneb `endäle serätse räbälä `säĺgä Nõo; ai sa pimme, kui ilusa ilma Ote; oh `ullu pimme, sul om ulga `latsi, siss sa taht vanadõ kodu minnä San
8. tume, must ikke värvitakse verk ära, siis ta on pime, kala ei nää Jõe; Nii pimejäd `pilved on tänä `taevas; Sai siis `uetud `lambild klaas ärä, siis oli tuli pime, aga öli kulus ka vähemb Kuu; süöd one pimedad, ei nie `ehku VNg; seda ma ole ka näind - - et `päike läks pimeks (päikesevarjutusest) Kär; Läheb meri silmapiiril mustaks pümeks kut öö, siis tuleb kohe tuult `tormi Pöi; `silme ees läks pimedaks Rid; kuu on pime, ei `näitä `valged KJn; ku˽kuu päävä kotsale tulõ, siss lätt päiv pümehess Har; pümme piĺv tuĺl üless Vas; `pümmeʔ põllõʔ, nu̬u̬ʔ naka‿i `vällä nägümä [pildil] Se; särän pümme pruun kleit Lei; pümme must lihm - - paĺĺo um `sääńtsit pümehhit `lihmi Lut || mul põle pimedat kopikut ka `taskus Hää; laśk uma maja `kongruśsi minnäʔ, ta ei˽saaʔ ütte pümehet kopikät säält henele Har